52007PC0653

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 30.10.2007

KOM(2007) 653 lõplik

2007/0233 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1172/95

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

1.1. Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku eesmärk on vaadata uuesti üle praegune kolmandate riikidega toimuva kaubanduse statistikasüsteem (Extrastat), selleks et:

- muuta õigusaktid selgemaks, lihtsamaks ja läbipaistvamaks;

- kohandada ühendusevälise kaubanduse statistikasüsteem muutustega, mis tehakse menetlustes seoses ühtsete lubade kasutuselevõtuga lihtsustatud tollideklaratsiooni ja kohapealse tollivormistusmenetluse[1] kasutamiseks ning samuti tsentraliseeritud tollivormistusega ühenduse moderniseeritud tolliseadustiku alusel (mis peab asendama nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92);

- vähendada „Rotterdami efekti“, mis põhjustab a) selliste liikmesriikide üleesindatust väliskaubandusstatistikas, mida iseloomustab tollivormistuste või ekspordi kõrge määr, kuid mille puhul on tegemist üksnes transiidiriikidega, kaupade tegeliku siht- või lähteliikmesriigi kahjuks, ning b) samade kaupade topeltarvestust esmalt Extrastatis ühenduseväliste kaupadena ning seejärel Intrastatis teisest liikmesriigist tulevate ühenduse kaupadena, ning samalaadset olukorda ka ekspordi puhul;

- suurendada väliskaubandusstatistika olulisust, õigsust, õigeaegsust ja võrreldavust ning kehtestada kvaliteedi hindamise süsteem;

- toetada kaubandusstatistika ühendamist ettevõtlusstatistikaga;

- vastata kasutajate vajadustele ning koostada täiendavat kaubandusstatistikat, kasutades tollideklaratsioonidest kättesaadavat teavet;

- hallata kooskõlas Euroopa statistikaalaste tegevusjuhenditega privilegeeritud juurdepääsu tundlikele väliskaubandusandmetele.

1.2. Üldine taust

Väliskaubandusstatistika (Extrastat) registreerib kaupade importi ja eksporti liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. See info on äärmiselt oluline Euroopa majandus- ja kaubanduspoliitika jaoks ning üksikute kaubaartiklite turusuundumuste analüüsiks. Statistika sisaldab igakuiseid impordi- ja ekspordiandmeid, mida väljendatakse väärtuse ja kogusena ning mis on jaotatud liikmesriikide ja partnerriikide järgi, kauba järgi vastavalt kombineeritud nomenklatuurile, transpordiliigi ja tariifse kohtlemise järgi (impordi puhul).

Kui välja arvata teatavad konkreetsed kaupade liikumised, põhineb Extrastat tollideklaratsioonidest kogutud andmetel. Tollideklaratsioonide kasutamine statistilise teabe allikana tähendab, et kauplejatele ei panda mingit otsest statistilise aruandluse kohustust. Kuna saadav teave on kvaliteetne, on tollideklaratsioonide jätkuv kasutamine väliskaubandusstatistika koostamiseks väga soovitav.

Selliste statistiliste andmete eesmärk on küll anda ülevaade ühenduse väliskaubandusvoogudest tervikuna, aga nad peaksid võimaldama ka nende voogude jaotamist liikmesriigiti.

1. Kaupade tollivormistuse uute meetodite väljatöötamine kõikjal ühenduses (ühtsed load lihtsustatud menetluse kasutamiseks, tsentraliseeritud tollivormistus) tingib vajaduse kohandada väliskaubandusstatistika koostamist ning selle raames kohandada ka tollideklaratsioonidest saadavate statistiliste andmete loetelu.Ühtne luba lihtsustatud deklaratsiooni või kohapealse tollivormistuse kasutamiseks vabasse ringlusse lubamise kontekstis, mis võetakse kasutusele 2008. aastal, ning „tsentraliseeritud tollivormistus“, mis võetakse kasutusele moderniseeritud tolliseadustikuga, võimaldavad isikul esitada tollideklaratsiooni oma asukohas, isegi kui deklareeritavad kaubad asuvad mujal. Nende menetluste alusel ei pruugi seetõttu tollideklaratsiooni esitamine olla seotud ei kaupade sisenemise või väljumise ja ülevaatuse kohaga ega imporditavate kaupade lõppsihtkoha või eksporditavate kaupade tegeliku lähtekohaga. Selle tulemusena ei pruugi statistika jaoks vajalikud tolliandmed olla kättesaadavad impordi puhul kauba lõppsihiks olevas liikmesriigis ega ekspordi puhul tegelikus lähteliikmesriigis, vaid üksnes liikmesriigis, kus deklaratsioon on esitatud. Sel põhjusel on vaja „impordiliikmesriigi“ ja „ekspordiliikmesriigi“ mõiste statistika seisukohast uuesti läbi vaadata, et määratleda täpsemalt ühenduse statistika koostamiseks vajalike tolliandmete allikad ja esitatavad andmed ning tagada teabevahetus asjaomaste liikmesriikide asutuste vahel.Impordi- ja ekspordiliikmesriigi määratluse kohandamine vähendab ka „Rotterdami efekti“, mis tekib siis, kui kaubad kas enne ELi territooriumilt lahkumist või pärast sinna sisenemist liiguvad ühest liikmesriigist teise, kuid tolliformaalsused tehakse ELi sisenemise või sealt lahkumise liikmesriigis. Selle tulemusena registreeritakse impordi puhul kauba liikumine ühel korral ühendusevälise kaubana Extrastati süsteemis ja teist korda ühenduse kaubana Intrastati süsteemis (s.o liikmesriikidevahelise kaubanduse statistikas). Ekspordi puhul näitab statistika, et eksporditud on väljumisliikmesriigist, mitte aga tegeliku eksportija asukohast. See muudab ühenduse statistika tõlgendamise keerukaks.

2. Õigsust ja õigeaegsust on võimalik parandada; see muudab väliskaubandusstatistika kasutamise tõhusamaks, kuna elektrooniline andmevahetus tolliasutuste vahel (riigisiseselt ja üle kogu ELi) ning kaubandusettevõtjate ja tolliasutuste vahel muutub üha standardsemaks (e-tolli algatuse alusel). Ettepanek nõuab impordi- ja ekspordinäitajate pidevat ajakohastamist, võttes arvesse kõige uuemaid saadaolevaid andmeid, sealhulgas tollis pärast deklaratsiooni vastuvõtmist tehtud muudatusi. Andmete Eurostatile esitamiseks ettenähtud aeg lühendatakse 40 päevani pärast vaatluskuud ning rakendussätetes on ette nähtud võimalus seda tulevikus veelgi lühendada.

3. Komisjon (Eurostat) on saanud kasutajatelt täiendavaid taotlusi, mida on õigusliku raamistiku eelnõu väljatöötamisel arvesse võetud.

4. EKP ning majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat vajavad teavet euro osakaalu seireks rahvusvahelises kaubavahetuses. Seetõttu deklareeritakse vääring, milles arved on esitatud, ekspordi ja impordi puhul koondtasandil.

5. Kaubanduse ja põllumajanduse peadirektoraat vajavad rohkem usaldusväärseid andmeid Euroopa Liitu imporditavate kaupade tariifse kohtlemise kohta, sh teavet kvootide kohta.

6. Väliskaubandusstatistika pakub andmeid maksebilansi ja rahvamajanduse arvepidamise jaoks. Tunnused, mis võimaldavad väliskaubandusstatistikat kohandada maksebilansi otstarbeks, lisatakse kohustuslikku ja standardsesse andmestikku.

7. Et jaotada ELi eksport ja import liikmesriikide vahel „tsentraliseeritud tollivormistuse“ alusel, vajavad kasutajad andmeid impordi puhul „lõppsihtkohaks oleva liikmesriigi“ ja ekspordi puhul „tegeliku ekspordiliikmesriigi“ kohta.

8. Uues Extrastati raamistikus jaotatakse liikmesriikide kaubanduse andmed ettevõtete tunnuste järgi selliselt, et oleks näiteks näha, kuidas Euroopa ettevõtted globaliseerumise kontekstis tegutsevad. Seose ettevõtlus- ja kaubandusstatistika vahel võib luua, kasutades tollideklaratsioonist saadavat teavet eksportija ja importija kohta.

1.3. Ettepanekus käsitletavas valdkonnas kehtivad õigusnormid

Nõukogu 22. mai 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1172/95 ühenduse ja selle liikmesriikide kaubavahetust kolmandate riikidega käsitleva statistika kohta ning komisjoni 7. septembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1917/2000, millega kehtestatakse teatavad sätted nõukogu määruse (EÜ) nr 1172/95 rakendamiseks väliskaubandusstatistika suhtes. Ettepanek ja selle rakendussätted asendavad nimetatud määrused.

1.4. Kooskõla ELi muude põhimõtete ja eesmärkidega

Kooskõlas ühise kaubandus-, tolli- ja makromajanduspoliitikaga.

2. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

2.1. Konsulteerimine huvitatud isikutega

2004. aasta sügisest on projektirühmas, kuhu kuuluvad liikmesriikide eksperdid, ning Extrastati komitees toimunud korrapärased arutelud Extrastati määruse eelnõu üle.

Moodustati talitustevaheline koordineerimisrühm (osalevad peadirektoraadid: ESTAT, AGRI, ENTR, FISH, TAXUD, TRADE, TREN), et esitada märkusi ettepaneku kohta selle koostamise eri etappides.

EKP-ga on arve esitamise vääringu kohta peetud mitu arutelu.

2.2. Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

2.3. Mõjude ja järelduste analüüs

Väliskaubandusstatistika suhtes kaaluti mitmeid variante.

Variant A: säilitada praegune olukord ning olemasolevaid õigusakte mitte muuta.

Variant B: oodata uute Extrastati õigusaktide kehtestamisega, kuni moderniseeritud tolliseadustik on rakendatud, lisaandmete kandmine tollideklaratsioonile on muutunud kohustuslikuks ning elektrooniline andmevahetus liikmesriikide tollivõimude vahel on hakanud toimima.

Variant C: rakendada 2009. aastal uus Extrastati süsteem, mis sisaldab ajutisi sätteid, mis kehtivad kuni tollieeskirjade kohandamiseni.

Varianti C ehk uut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust ühenduse väliskaubandusstatistika kohta aastaks 2009, eelistatakse järgmistel põhjustel:

- „Ühtne luba" lihtsustatud deklareerimise või kohapealse tollivormistuse jaoks on ikka veel katseetapis ning põhineb kahepoolsetel kokkulepetel liikmesriikide vahel. Komisjon (TAXUD) innustab siiski neid lihtsustatud menetlusi kasutama, valmistab ette standardmenetlusi ja töötab välja muutmisettepanekuid tolliseadustiku rakendussätetele, mis peaksid jõustuma 2008. aasta jaanuaris. Ühtse loa alusel lihtsustatud deklareerimise või kohapealse tollivormistuse kasutamine kauba lubamiseks vabasse ringlusse koos „tsentraliseeritud tollivormistusega“ moderniseeritud tolliseadustiku alusel kaotab seose tollideklaratsiooni esitamiskoha ja kaupade füüsilise asukoha vahel. Need menetlused on ette nähtud kasutamiseks üle kogu ühenduse, mis võib põhjustada struktuurimuutusi tollivormistusmenetlustes, tuues ühenduse eksportijate ja importijate jaoks kaasa olulise lihtsustumise.

- Väliskaubandusstatistika koostamise seisukohalt on praegused eeskirjad mitmeti mõistetavad ning mõned liikmesriigid on asunud koguma andmeid otse kaubandusettevõtjatelt, juhul kui impordiks või ekspordiks mõeldud kaubad asuvad nende territooriumil, kuid tollideklaratsioon on esitatud muus liikmesriigis. See suurendab statistilist aruandluskoormust ja vähendab ühenduse statistika kvaliteeti. „Tsentraliseeritud tollivormistuse“ menetlused peavad eelolevatel aastatel suurendama kaubamahtu, mis deklareeritakse importija/eksportija asukohas, mitte aga kaupade tegeliku importimise või eksportimise kohas. Niisugune tsentraliseerimine pakub väliskaubandusstatistika jaoks silmnähtavaid eeliseid, kuna tegelikku importijat/eksportijat ja tegelikku impordi- või ekspordiliikmesriiki on lihtsam kindlaks teha. See eelis võib aga kaduda, kui praegused statistika koostamise eeskirjad ja tavad jätkuvad – statistika koostamine võib koguni muutuda üha järjekindlusetumaks, koormavamaks ja ebaõigemaks. Uus korraldus on hädavajalik ning selleks täpsustatakse ettepanekus, millist tollideklaratsiooni millises liikmesriigis kasutatakse, ega nähta ette andmete kogumist vahetult eksportijatelt ja importijatelt. Tendents, et eri liikmesriikides rakendatakse erinevaid tavasid, kasutatakse erinevaid andmeallikaid ning arvestatakse kaubandustehinguid andmete hulka või jäetakse sealt välja vastavalt iga liikmesriigi otsusele või suutlikkusele, peaks aja jooksul kaduma.

- Et saavutada selle uue määruse eesmärke, valmistatakse ette ja esitatakse tolliseadustiku komiteele ühenduse tolliseadustiku rakendussätete muudatus, mille kohaselt andmete kogumine lõppsihtkohaks oleva liikmesriigi ja tegeliku ekspordiliikmesriigi kohta muutub tollis kohustuslikuks. Praegu on see teave kättesaadav üksnes osaliselt ning andmete küsimine on iga liikmesriigi enda otsustada. Lisaks sellele tuleks võtta arvesse liikmesriikidevahelist andmevahetust, kui toll tegeleb automaatse impordi- ja ekspordisüsteemi (AIS ja AES) väljatöötamisega. See võimaldab liikmesriikidel vahetada impordi- ja ekspordiandmeid vastavalt lõppsihtkohaks oleva liikmesriigi või tegeliku ekspordiliikmesriigi kontseptsioonile. Ettepanek sisaldab konkreetseid sätteid kaubandusstatistika järkjärguliseks kohandamiseks, kuni nõutavad andmed on kättesaadavad kõikides liikmesriikides. Niisugune lähenemisviis vähendab sõltuvust tollisätete muutmise ajakavast ning ajendab samal ajal liikmesriike kiiremini uute nõuetega kohanema. Eelkõige teeb andmete järkjärguline kogumine lõppsihtkohaks oleva liikmesriigi ja tegeliku ekspordiliikmesriigi kohta hõlpsamaks üha laieneva lõhe uurimise tollideklaratsiooni esitamiskohaks olevate liikmesriikide ning tegelike impordi- ja ekspordiliikmesriikide vahel. Eurostat levitab kaubandusandmeid liikmesriikide kaupa, kus tollideklaratsioon esitatakse, kuid kasutajatele võib juba anda osalise teabe selle kohta, milline on tegelik sihtkoha- või ekspordiliikmesriik.

- Õigusnormide rakendamisega viivitamine avaldaks negatiivset mõju kõikidele muudele ettepaneku aspektidele, nagu näiteks õigeaegsusele ja uutele kasutajanõuetele.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

3.1. Kavandatud meetmete kokkuvõte

Ettepanek loob õigusliku raamistiku Extrastati kvaliteedi ja läbipaistvuse parandamiseks; see on vastuseks muutuvale halduskeskkonnale ja vastab kasutajate uutele vajadustele.

3.2. Õiguslik alus

Ühenduse statistika õiguslik alus on sätestatud asutamislepingu artiklis 285. Nõukogu võib vastavalt kaasotsustamismenetlusele kehtestada meetmeid ühenduse tegevuse seisukohalt olulise statistika koostamiseks. Nimetatud artiklis sätestatakse ühenduse statistika koostamise nõuded ning kooskõla erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, kulutasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtetega.

3.3. Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse.

Liikmesriigid ei suuda piisavalt hästi saavutada kavandatava tegevuse eesmärki, nimelt koostada ühenduse väliskaubandusstatistikat. See on paremini saavutatav ühenduse tasemel ühenduse õigusakti alusel, sest ainult komisjon saab kooskõlastada vajalikku statistiliste andmete ühtlustamist ühenduse tasandil, samas kui andmete kogumist ja väliskaubanduse võrreldava statistika koostamist saavad korraldada liikmesriigid. Seetõttu võib meetmed võtta ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõtte kohaselt.

3.4. Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõtetega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Käesolev määrus esitab vaid miinimumnõuded ega reguleeri rohkem, kui on vaja nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Ettepanekus on täpsustatud ühenduse vajadused kolmandate riikidega peetava kaubavahetuse andmete järele, viidates võimaluste piires teabele, mida importijad ja eksportijad on tollile deklareerinud (s.o väliskaubandusstatistika põhineb haldusallikatel). Siiski tuleb põhjendatud juhtudel koguda statistika otstarbeks mõningaid tollideklaratsioonis nõutud täiendavaid andmeid.

Et vastata kasutajate uutele nõudmistele ja hoida statistika õigsust, lisatakse ettepanekuga uusi andmeelemente väliskaubandusstatistika koostamiseks. Mõnesid neist andmetest (importija ja eksportija tuvastamine, lähteriik) nõutakse tollideklaratsioonis ja neid tuleks tulevikus kasutada statistika otstarbel. See ei too ettevõtjatele kaasa täiendavat aruandluskoormust; riiklikud asutused peavad lihtsalt oma andmeedastust ja andmetöötlussüsteeme pisut kohandama.

Ettepanekus nähakse imporditehingute puhul ette ka kvoodi identifitseerimisnumbri küsimine. Ehkki see teave on riikide tolliasutuste käsutuses, on andmete kogumine statistika otstarbel keerukam, sest sageli ei võeta teavet otse tollideklaratsioonist ja see võib saada kättesaadavaks alles viivitusega, pärast seda, kui komisjoni talitused on kvoodi andnud.

Siiski ei nõuta veel kõikides liikmesriikides lõppsihtkohaks oleva või tegeliku ekspordiliikmesriigi märkimist tollideklaratsioonile ning see põhjustab lühiajalises perspektiivis kaubandusettevõtjatele täiendavat aruandluskoormust. Sellele vaatamata peetakse seda teavet „tsentraliseeritud tollivormistuse" huvides äärmiselt oluliseks. Keskpikas perspektiivis üldine statistiliste andmete esitamise kohustus väheneb, sest sihiks on lõpetada Intrastati deklaratsioonide nõudmine kauba ühendusesisese liikumise kohta enne või pärast tollist vabastamist, juhul kui see teave on juba tolliandmetes olemas. Kui kanda tollideklaratsioonile kahekohaline tähtnumbriline riigikood, võib ära jätta kaks tervet Intrastati deklaratsiooni (üks saatmisel ja üks kättesaamisel).

Lisaks sellele ei ole andmed „arve esitamise vääringu“ (ekspordi puhul) ja „tehingu liigi“ kohta kõikides liikmesriikides tollideklaratsioonidest täielikult kättesaadavad. Nende kogumine põhjustab teatavat (piiratud) lisakoormust nendes vähestes liikmesriikides, kus neid praegu ei koguta.

Väliskaubandusstatistika kasutajatega peetud konsultatsioonide tulemusena ei nõuta ettepanekus enam „piiri ületava aktiivse transpordivahendi riiklikku kuuluvust“. Selle nõude kaotamine võib osaliselt kompenseerida eespool nimetatud lisateabe nõudmise.

Aastal 2008 kavandatakse käivitada programm MEETS ( Modernisation of European Enterprise and Trade Statistics – Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika moderniseerimine). Osa selle programmi eelarvest on eraldatud sihtotstarbeliselt uue Extrastati süsteemi käitamiseks.

3.5. Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus.

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmistel põhjustel:

- Üldjuhul arvatakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus on sobiv õigusakt enamiku statistiliste toimingute jaoks, mis nõuavad üksikasjalikku ja ühetaolist rakendamist ühenduse kõikides osades.

- Määrus on põhiaktina eelistatud direktiivile, kuna erinevalt direktiivist kehtestatakse määrusega samasugused õigusnormid kogu ühenduses ning liikmesriikidele ei jää võimalust kohaldada õigusakte osaliselt või valikuliselt või valida vorme ja meetodeid eesmärgi saavutamiseks.

- Peale selle on määrus vahetult kohaldatav, mis tähendab, et seda ei ole vaja siseriiklikku õigusse üle võtta, ning niiviisi hoitakse ära ülevõtmisega seotud viivitused. Samuti toob see kaasa parema ja kiirema õigusloome.

4. MÕJU EELARVELE

Võib lugeda, et programmi MEETS eelarve katab uue Extrastati süsteemi rakenduskulud ( väliskaubandusstatistika kohandamiseks eraldatakse tuhandetes eurodes: 2010: 335; 2011: 600; 2012: 600; 2013: 600).

5. TÄIENDAV TEAVE

5.1. Lihtsustamine

Ettepanekul on võimalik lihtsustav mõju, mis võib vähendada äriühingute aruandluskoormust. Selle mõju täpset suurust on praegu raske ennustada. Lihtsustumise näol saadav kasu ilmneb alles pikemas perspektiivis pärast seda, kui uued tollieeskirjad on kehtestatud, kõik liikmesriigid koguvad andmeid lõppsihtkohaks oleva liikmesriigi või tegeliku ekspordiliikmesriigi kohta ning tolliteabe elektrooniline andmevahetussüsteem on käivitunud ja toimib. Sellest ajast alates koostatakse ühenduse ja liikmesriikide andmeid samade menetluste alusel ning mõlemad põhinevad haldusandmetel (tollideklaratsioonidel). Lisaks sellele kergeneb Intrastati süsteemi aruandluskoormus, kui kaubandusstatistikat levitatakse lõppsihtkohaks oleva liikmesriigi ja tegeliku ekspordiliikmesriigi järgi ning enam ei ole vaja deklareerida nendega seotud ühendusesiseseid liikumisi.

Teisalt tähendab lisaandmete nõudmine oma olemuselt lisakoormust liikmesriikide tolliasutuste ja andmeesitajate jaoks (vt punkti 3.4 „Proportsionaalsuse põhimõte“). Olemasoleva süsteemi säilitamine võib aga suurendada aruandluskoormust veelgi drastilisemalt ning vähendada samal ajal statistika kvaliteeti. Eeldatakse, et kui õigusnorme ei muudeta, koguvad liikmesriikide statistikaasutused üha rohkem andmeid väliskaubandusstatistika jaoks otse äriühingutelt, sest nende riiklikud tolliasutused ei saa vajalikku teavet „tsentraliseeritud tollivormistuse“ alusel esitada. Situatsiooni halvendab veelgi see, et need aruandvad äriühingud ei asu üldse vastavas liikmesriigis, mis tähendab, et andmete täielikkuse ja kvaliteedi kontrollimise võimalused on väiksemad (rääkimata juba keeleprobleemidest).

Erinevalt olemasolevatest õigusnormidest ei viidata ettepanekus enam ühenduse transiidistatistikale, tolliladudele, vabatsoonidele ega vabaladudele, sest ühenduse institutsioonid ei ilmutanud vajadust selle statistika järele.

5.2. Kehtiva õigusakti kehtetuks tunnistamine

Ettepaneku vastuvõtmisele järgneb kehtiva õigusakti kehtetuks tunnistamine.

5.3. Euroopa Majanduspiirkond

Kavandatud õigusakt käsitleb EMPga seotud küsimust ja peaks seetõttu laienema Euroopa Majanduspiirkonnale.

2007/0233 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1172/95

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras

ning arvestades järgmist:

(1) Statistiline teave liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste kaubavoogude kohta on äärmiselt oluline ühenduse majandus- ja kaubanduspoliitika jaoks ning üksikute kaubaartiklite turusuundumuste analüüsiks. Statistikasüsteemi läbipaistvust tuleks parandada, et see suudaks reageerida muutuvale halduskeskkonnale ja vastata kasutajate uutele nõudmistele. Seetõttu tuleks nõukogu 22. mai 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1172/95 ühenduse ja selle liikmesriikide kaubavahetust kolmandate riikidega käsitleva statistika kohta[2] asendada uue määrusega vastavalt asutamislepingu artikli 285 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

(2) Väliskaubandusstatistika põhineb tollideklaratsioonidest saadud teabel, nagu on sätestatud nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik,[3] edaspidi „tolliseadustik“. Edusammud Euroopa integratsioonis ning sellest tulenevad muudatused tollivormistuses, sealhulgas ühtsete lubade kasutuselevõtt lihtsustatud deklareerimise või kohapealse tollivormistuse otstarbel, mis saab alguse käimasolevast tolliseadustiku moderniseerimise protsessist, tingivad vajaduse kohandada väliskaubandusstatistika koostamisviisi, vaadata uuesti üle impordi- või ekspordiliikmesriigi mõiste ning määrata täpsemalt kindlaks ühenduse statistika koostamiseks vajalik andmeallikas.

(3) Et registreerida füüsilist kaubavoogu liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel ning tagada, et impordi- ja eksporditeave on asjaomases liikmesriigis kättesaadav, on vaja tolli- ja statistikaasutuste vahelisi kokkuleppeid ning need tuleb kindlaks määrata. See hõlmab ka eeskirju andmete vahetamise kohta liikmesriikide asutuste vahel.

(4) Et jaotada ELi eksport ja import liikmesriikide kaupa, on vaja koguda teavet impordi puhul „lõppsihtkohaks oleva liikmesriigi“ ja ekspordi puhul „tegeliku ekspordiliikmesriigi“ kohta. Keskpikas perspektiivis peaksid need liikmesriigid saama väliskaubandusstatistika jaoks impordi- ja ekspordiliikmesriigiks.

(5) Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks kaubaartikleid väliskaubanduse otstarbel klassifitseerida vastavalt „kombineeritud nomenklatuurile“, mis on kehtestatud nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrusega (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta,[4] edaspidi „kombineeritud nomenklatuur“.

(6) Et rahuldada Euroopa Keskpanga ja komisjoni vajadust teabe järele euro osakaalu kohta rahvusvahelises kaubavahetuses, tuleks ekspordi ja impordi puhul arve esitamise vääring näidata koondtasandil.

(7) Kaubandusläbirääkimisteks ja siseturu juhtimiseks tuleks komisjonile pakkuda üksikasjalikke andmeid Euroopa Liitu imporditud kaupade tariifse kohtlemise kohta, sealhulgas teavet kvootide kohta.

(8) Väliskaubandusstatistika pakub andmeid maksebilansi ja rahvamajanduse arvepidamisstatistika koostamise jaoks. Tunnused, mis võimaldavad seda kohandada maksebilansi otstarbeks, peaksid saama osaks kohustuslikust standardsest andmestikust.

(9) Liikmesriigid peaksid andma Eurostatile igal aastal koondandmed kaubanduse kohta, mis on jaotatud ettevõtete tunnuste järgi; selle üks kasutusvaldkondi on hõlbustada analüüsi selle kohta, kuidas Euroopa äriühingud tegutsevad globaliseerumise tingimustes. Seos ettevõtlus- ja kaubandusstatistika vahel luuakse, ühendades importijalt ja eksportijalt saadud teabe, mis saadakse tollideklaratsioonilt, teabega, mida nõutakse nõukogu 22. juuli 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2186/93 statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühendusesisese koordineerimise kohta,[5] edaspidi „ettevõtteregistrite õigusakt“.

(10) Nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määrus (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta[6] on käesoleva määruse sätete raamistikuks. Kaubavahetust käsitleva teabe suur üksikasjalikkus nõuab siiski konkreetseid konfidentsiaalsuseeskirju, et tagada nende statistiliste andmete olulisus.

(11) Ühenduse statistika koostamiseks ja levitamiseks käesoleva määruse kohaselt peavad riiklikud ja ühenduse statistikaasutused võtma arvesse põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa statistika tegevusjuhendites, mille statistikaprogrammi komitee võttis vastu 24. veebruaril 2005 ja mis lisati komisjoni 25. mai 2005. aasta soovitusse riiklike ja ühenduse statistikaasutuste sõltumatuse, terviklikkuse ja vastutuse kohta.

(12) On vaja välja töötada konkreetsed eeskirjad kuni selle ajani, mil tolliõigusaktide muudatused võimaldavad saada tollideklaratsioonidest lisateavet ja kuni elektrooniline tolliinfovahetus muutub ühenduse õigusaktide alusel nõutavaks.

(13) Kuna liikmesriigid ei saa käesoleva määruse eesmärke täielikult saavutada ning neid saaks paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mida on vaja kõnealuste eesmärkide saavutamiseks.

(14) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ,[7] millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.

(15) Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused määrata kindlaks tolliprotseduurid, millega tehakse kindlaks eksport või import väliskaubandusstatistika otstarbeks, võtta vastu teistsuguseid või erieeskirju kaupade või kaubaliikumiste kohta, mis metoodilistel põhjustel nõuavad erieeskirju, määrata kindlaks statistilised andmed, jaotada kaubandust ettevõtete tunnuste alusel ja arve esitamise vääringu alusel ning sätestada erieeskirjad statistika levitamise kohta. Kuivõrd need meetmed on üldise reguleerimisalaga ja nendega tahetakse muuta käesoleva määruse vähemolulisi elemente, muu hulgas täiendada seda uute vähemoluliste elementide lisamise teel, tuleks need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühine raamistik ühenduse kolmandate riikidega peetavat kaubavahetust käsitleva statistika (väliskaubandusstatistika) süstemaatiliseks koostamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) „kaup“ – kõik vallasasjad, kaasa arvatud elektrivool;

(b) „ühenduse statistiline territoorium“ – ühenduse tolliterritoorium tolliseadustikus määratletud tähenduses, millele on lisatud Helgolandi saar Saksamaa Liitvabariigi territooriumil;

(c) „riigi statistikaasutused“ – riikide statistikaametid ja muud liikmesriigis ühenduse väliskaubandusstatistika koostamise eest vastutavad organid;

(d) „tolliasutused“ – „tolliasutused“ vastavalt tolliseadustikus esitatud määratlusele;

(e) „tollideklaratsioon“ – „tollideklaratsioon“ vastavalt tolliseadustikus esitatud määratlusele;

(f) „tolli otsus“ – tolliasutuste ametlik akt, mis on seotud vastuvõetud tollideklaratsiooniga ja millel on ühe või enama isiku jaoks õiguslik mõju.

Artikkel 3

Kohaldamisala

1. Väliskaubandusstatistika registreerib kaupade importi ja eksporti.

Eksport registreeritakse liikmesriigis siis, kui kaubad väljuvad ühenduse statistiliselt territooriumilt vastavalt ühele järgmistest tolliseadustikus sätestatud tolliprotseduuridest või tollikäitlustest:

9. eksport,

10. välistöötlemine,

11. reeksport pärast seestöötlemist või tollikontrolli all töötlemist.

Import registreeritakse liikmesriigis siis, kui kaubad sisenevad ühenduse statistilisele territooriumile vastavalt ühele järgmistest tolliseadustikus sätestatud tolliprotseduuridest:

12. vabasse ringlusse lubamine,

13. seestöötlemine,

14. töötlemine tollikontrolli all.

2. Komisjon võib lõikes 1 nimetatud tolliprotseduuride või tollikäitluste loendit kohandada, eelkõige selleks, et võtta arvesse muudatusi tolliseadustikus või rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevates sätetes. Kõik meetmed, millega tahetakse muuta käesoleva määruse vähemolulisi elemente, muu hulgas seda täiendada, võetakse vastu artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

3. Kaupade või kaubaliikumiste kohta, mis metoodilistel põhjustel nõuavad erieeskirju („erikaubad või -liikumised“), võib komisjon võtta vastu teistsugused või erieeskirjad. Kõik meetmed, millega tahetakse muuta käesoleva määruse vähemolulisi elemente, muu hulgas seda täiendada, võetakse vastu artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

4. Teatavad kaubad või kaubaliikumised jäetakse metoodilistel põhjustel väliskaubandusstatistikast välja. Komisjon koostab nende loetelu. Kõik meetmed, millega tahetakse muuta käesoleva määruse vähemolulisi elemente, muu hulgas seda täiendada, võetakse vastu artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Artikkel 4

Andmeallikad

1. Artikli 3 lõikes 1 osutatud kaupade impordi ja ekspordi registreerimisel kasutatakse andmeallikana tollideklaratsiooni, sealhulgas võimalikke muudatusi statistilistes andmetes, mis tulenevad tolliasutuste poolt selle suhtes tehtud otsustest.

Kui kasutatakse tolliseadustikus määratletud lihtsustatud menetlust ja esitatakse lisadeklaratsioon, siis on andmeallikaks kõnealune lisadeklaratsioon.

2. Statistilise läve, mis on väljendatud väärtuse või kogusena, alla mille ei pea tollideklaratsioon olema impordi ja ekspordi registreerimisel andmeallikaks, määrab komisjon kindlaks artikli 11 lõikes 2 osutatud korras. Liikmesriigid võivad kohaldada statistilist läve, kui esitatakse hinnang alla läve jäävate impordi- ja ekspordideklaratsioonide kohta.

3. Erikaupade või -liikumiste puhul võib komisjon impordi ja ekspordi registreerimiseks määrata muu andmeallika kui tollideklaratsioonid. Kõik meetmed, millega tahetakse muuta käesoleva määruse vähemolulisi elemente, muu hulgas seda täiendada, võetakse vastu artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Artikkel 5

Statistilised andmed

1. Liikmesriigid võtavad artikli 3 lõikes 1 osutatud impordi- ja ekspordideklaratsioonidest järgmised andmed:

15. kaubavoog (import, eksport);

16. kuu pikkune vaatlusperiood;

17. kaupade statistiline väärtus impordi- või ekspordiliikmesriigi piiril;

18. kogus netomassina ja täiendav mõõtühik, kui see on tollideklaratsioonis märgitud;

19. kaubandusettevõtja, kes on impordi puhul importija / kauba vastuvõtja ja ekspordi puhul eksportija / kauba saatja;

20. impordi- või ekspordiliikmesriik ehk liikmesriik, kus tollideklaratsioon esitatakse, ning kui tollideklaratsioonis on märgitud:

(i) impordi puhul lõppsihtkohaks olev liikmesriik;

(ii) ekspordi puhul tegelik ekspordiliikmesriik;

21. partnerriigid ehk impordi puhul päritoluriik ja lähteriik ning ekspordi puhul sihtriik;

22. kaubaartikkel vastavalt kombineeritud nomenklatuurile ehk:

(i) impordi puhul Tarici alamrubriigi kaubakood;

(ii) ekspordi puhul kombineeritud nomenklatuuri alamrubriigi kaubakood;

23. statistilise protseduuri kindlakstegemiseks vajalikud tolliprotseduuride koodid;

24. tehingu liik, kui see on tollideklaratsioonis märgitud;

25. tolliasutuste poolt importimisel määratud tariifne kohtlemine, kui seda on võimaldatud, s.o sooduskohtlemise kood ja kvoodi järjekorranumber;

26. arve esitamise vääring, kui see on tollideklaratsioonis märgitud;

27. transpordiliik, kusjuures näidata:

(i) transpordiliik piiril;

(ii) sisetranspordiliik;

(iii) konteiner.

2. Komisjon võib määrata kindlaks lõikes 1 osutatud täiendavad täpsustused, sh kasutatavad koodid. Kõik meetmed, millega tahetakse muuta käesoleva määruse vähemolulisi elemente, muu hulgas seda täiendada, võetakse vastu artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

3. Kui ei ole sätestatud teisiti ning ilma, et see kahjustaks tolliõigusaktide kohaldamist, peavad need andmed sisalduma tollideklaratsioonis.

4. Komisjon võib „erikaupade või -liikumiste“ puhul nõuda muid kui lõikes 1 osutatud andmeid. Kõik meetmed, millega tahetakse muuta käesoleva määruse vähemolulisi elemente, muu hulgas seda täiendada, võetakse vastu artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Artikkel 6

Väliskaubandusstatistika koostamine

1. Liikmesriigid koostavad iga ühe kuu pikkuse vaatlusperioodi kohta väärtuses ja koguses väljendatud kaupade impordi ja ekspordi statistika järgmiselt:

28. kaubaartiklite järgi;

29. impordi-/ekspordiliikmesriigi järgi;

30. partnerriikide järgi;

31. statistilise protseduuri järgi;

32. tehingu liigi järgi;

33. impordi puhul tariifse kohtlemise järgi;

34. transpordiliigi järgi.

Komisjon võib statistika koostamise rakendussätted kindlaks määrata artikli 11 lõikes 2 osutatud korras.

2. Liikmesriigid koostavad kaubanduse aastastatistikat ettevõtete tunnuste järgi.

Statistika koostamiseks seostatakse ettevõtteregistri õigusakti kohaselt registreeritud ettevõtte tunnuseid käsitlevad andmed artikli 5 lõike 1 kohaselt registreeritud impordi- ja ekspordiandmetega.

Komisjon võib kindlaks määrata statistika koostamise rakendussätted. Kõik meetmed, millega tahetakse muuta käesoleva määruse vähemolulisi elemente, muu hulgas seda täiendada, võetakse vastu artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

3. Iga kahe aasta tagant koostavad liikmesriigid kaubandusstatistika arve esitamise vääringu järgi.

Liikmesriigid koostavad selle statistika, kasutades representatiivset valimit impordi- ja ekspordiandmetest, mis on saadud tollideklaratsioonidest, mis sisaldavad andmeid arve esitamise vääringu kohta. Kui ekspordi puhul ei ole tollideklaratsioonis andmeid arve esitamise vääringu kohta, tehakse vaatlus nõutavate andmete kogumiseks.

Komisjon määrab kindlaks valimi tunnused, aruandeperioodi, kvaliteedinõuded ning partnerriikide, kaubaartiklite ja vääringute koondamise taseme. Kõik meetmed, millega tahetakse muuta käesoleva määruse vähemolulisi elemente, muu hulgas seda täiendada, võetakse vastu artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

4. Kui vastavad andmed on tollideklaratsioonidest kättesaadavad, võib ette näha täiendava statistika koostamise ühenduse jaoks või siseriiklikuks otstarbeks.

Komisjon võib kindlaks määrata rakendussätted täiendava statistika koostamiseks ühenduse otstarbeks. Kõik meetmed, millega tahetakse muuta käesoleva määruse vähemolulisi elemente, muu hulgas seda täiendada, võetakse vastu artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

5. Liikmesriigid ei ole kohustatud koostama ja komisjonile (Eurostatile) edastama väliskaubandusstatistikat selliste statistiliste andmete kohta, mis tolliseadustiku või siseriiklike eeskirjade alusel ei ole veel nende tolliasutustele esitatud tollideklaratsioonidest kättesaadavad. Siia hulka kuuluvad järgmised andmed:

35. impordi puhul lõppsihtkohaks olev liikmesriik;

36. ekspordi puhul tegelik ekspordiliikmesriik;

37. tehingu liik.

Artikkel 7

Andmevahetus

1. Riigi statistikaasutused nõuavad oma riigi tolliasutuselt viivitamata ja hiljemalt selle kuu jooksul, mis järgneb tollideklaratsioonide vastuvõtmise või nende kohta tolli otsuse tegemise kuule, andmeid impordi ja ekspordi kohta, mis põhinevad kõnealusele asutusele esitatud või talle edastatud deklaratsioonidel.

Need andmed peavad sisaldama vähemalt artiklis 5 loetletud statistilisi andmeid, mis on tolliseadustiku artikli 5 või siseriiklike eeskirjade kohaselt tollideklaratsioonist kättesaadavad.

2. Liikmesriigid tagavad, et impordi- ja ekspordiandmed, mis põhinevad nende riigi tolliasutusele esitatud tollideklaratsioonidel, edastatakse selle liikmesriigi statistikaasutusele, mis on kõnealustes andmetes märgitud kui:

38. impordi puhul lõppsihtkohaks olev liikmesriik;

39. ekspordi puhul tegelik ekspordiliikmesriik.

3. Artikli 7 lõike 2 alusel ei nõuta liikmesriikidelt impordi- ja ekspordiandmete edastamist teisele liikmesriigile, kuni asjaomaste liikmesriikide tolliasutused ei ole kehtestanud vastastikust elektroonilise andmevahetuse mehhanismi.

4. Sellise andmeedastuse rakendussätted võib kindlaks määrata artikli 11 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 8

Väliskaubandusstatistika edastamine komisjonile (Eurostatile)

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) artikli 6 lõikes 1 osutatud statistika hiljemalt 40 päeva pärast iga ühe kuu pikkuse vaatlusperioodi lõppu.

Liikmesriigid tagavad, et statistika sisaldaks teavet kõnealuse vaatlusperioodi kogu impordi ja ekspordi kohta, tehes kohandusi, juhul kui andmed ei ole kättesaadavad.

Kui juba edastatud statistikasse tehakse muudatusi, edastavad liikmesriigid ajakohastatud statistika.

Liikmesriigid lisavad komisjonile (Eurostatile) edastatud tulemustesse kogu konfidentsiaalse statistilise teabe.

Komisjon võib kindlaks määrata sätted statistika esitamistähtaja, katvuse, muudatuste ja sisu kohta. Kõik meetmed, millega tahetakse muuta käesoleva määruse vähemolulisi elemente, muu hulgas seda täiendada, võetakse vastu artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

2. Komisjon võib kindlaks määrata tähtaja, mil tuleb komisjonile (Eurostatile) edastada artikli 6 lõikes 2 osutatud statistika ettevõtte tunnuste kaupa, artikli 6 lõikes 3 osutatud statistika arve esitamise vääringu järgi ning artikli 6 lõikes 4 osutatud ühenduse statistika. Kõik meetmed, millega tahetakse muuta käesoleva määruse vähemolulisi elemente, muu hulgas seda täiendada, võetakse vastu artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

3. Liikmesriigid edastavad statistika elektroonilisel kujul kooskõlas andmevahetusstandarditega. Tulemuste edastamise praktilise korra võib kindlaks määrata artikli 11 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 9

Kvaliteedi hindamine

1. Käesoleva määruse kohaldamisel kehtivad edastatava statistika suhtes järgmised kvaliteedi hindamise näitajad:

40. „olulisus“ – määr, mille ulatuses statistika vastab olemasolevate ja võimalike kasutajate vajadustele;

41. „õigsus“ – hinnangute lähedus tegelikule teadmata väärtusele;

42. „õigeaegsus“ – ajavahe teabe kättesaadavakstegemise ja teabes kirjeldatud sündmuse või nähtuse vahel;

43. „täpsus“ – ajavahe andmete avaldamise kuupäeva ja selle kuupäeva vahel, mil andmed oleks tulnud avaldada;

44. „kättesaadavus“ ja „selgus“ – tingimused ja kord, mille alusel kasutajad saavad andmetega tutvuda, neid kasutada ja tõlgendada;

45. „võrreldavus“ – erinevate statistiliste mõistete ning mõõtmisvahendite ja menetluste mõju, kui võrreldakse eri geograafiliste piirkondade, sektorite või ajavahemike statistikat;

46. „sidusus“ – kas andmeid saab erineval moel ja eri kasutusotstarbeks usaldusväärselt seostada.

2. Liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile (Eurostatile) aruande edastatud statistika kvaliteedi kohta.

3. Lõikes 1 sätestatud kvaliteedinäitajate kohaldamisel käesoleva määrusega hõlmatud statistika suhtes määratakse kvaliteediaruannete näitajad, struktuur ja perioodilisus kindlaks artikli 11 lõikes 2 osutatud korras.

Komisjon (Eurostat) hindab edastatud statistika kvaliteeti.

Artikkel 10

Väliskaubandusstatistika levitamine

1. Artikli 6 lõike 1 kohaselt koostatud ning liikmesriikide poolt edastatud väliskaubandusstatistikat levitab komisjon vähemalt kombineeritud nomenklatuuri alamrubriikide kaupa.

Ainult importija või eksportija taotluse korral otsustavad asjaomase liikmesriigi asutused, kas kõnealuse riigi statistikat, mille alusel oleks võimalik vastavat importijat või eksportijat tuvastada, levitatakse või kas seda muudetakse selliselt, et selle levitamine ei kahjusta statistika konfidentsiaalsust.

2. Tundlike andmete levitamist võib piirata, et kaitsta Euroopa Liidu olulisi huve.

3. Rakendusmeetmed, mis on vajalikud väliskaubandusstatistika levitamiseks, määrab kindlaks komisjon. Kõik meetmed, millega tahetakse muuta käesoleva määruse vähemolulisi elemente, muu hulgas seda täiendada, võetakse vastu artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Artikkel 11

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab väliskaubandusstatistika komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse sama otsuse artiklit 8. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks määratakse kolm kuud.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse sama otsuse artiklit 8.

Artikkel 12

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1172/95 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2009.

Seda kohaldatakse jätkuvalt 2009. aasta 1. jaanuarile eelnevate vaatlusperioodide andmete suhtes.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Parlamendi nimel Nõukogu nimel

[…] […]

president eesistuja

[1] Määruse (EMÜ) nr 2454/93 (tolliseadustiku rakendussätted – muudetakse jõustuvalt 1. jaanuarist 2008, töödokument TAXUD/1409/2006 Rev.7) artikli 1 lõige 13.

[2] EÜT L 118, 25.5.1995, lk 10. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[3] EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

[4] EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 733/2007 (ELT L 169, 29.6.2007, lk 1).

[5] EÜT L 196, 5.8.1993, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[6] EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[7] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).