Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52008AG0008

Nõukogu ühine seisukoht (EÜ) nr 8/2008, 10. märts 2008 , vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 251, eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ja määrust (EÜ) nr 258/97 (EMPs kohaldatav tekst)

ELT C 111E, 6.5.2008, p. 32–45 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

6.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 111/32


NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT (EÜ) nr 8/2008,

10. märts 2008,

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EÜ) nr …/2008, mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ja määrust (EÜ) nr 258/97

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 111 E/03)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Ohutu ja tervisliku toidu vaba liikumine on siseturu oluline aspekt ning mõjutab oluliselt inimeste tervist ja heaolu ning nende sotsiaalseid ja majanduslikke huve.

(2)

Ühenduse poliitika elluviimisel tuleks tagada inimeste elu ja tervise kaitse kõrge tase.

(3)

Teisi toiduensüüme peale lisaainetena kasutatavate ensüümide praegu ei reguleerita või reguleeritakse kui abiaineid liikmesriikide õigusaktidega. Erinevused toiduensüümide hindamist ja lubade väljastamist käsitlevates siseriiklikes õigus- ja haldusnormides võivad takistada nende vaba liikumist, luues tingimused ebavõrdseks ja ebaõiglaseks konkurentsiks. Seetõttu on vaja vastu võtta ühenduse eeskirjad ensüümide toidus kasutamisega seotud siseriiklike õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks.

(4)

Käesolev määrus peaks hõlmama vaid ensüüme, mis lisatakse toidule, et täita toidu tootmisel, töötlemisel, valmistamisel, käitlemisel, pakendamisel, transpordil või ladustamisel teatavat tehnoloogilist funktsiooni, sealhulgas abiainetena kasutatavaid ensüüme (edaspidi „toiduensüümid”). Käesoleva määruse reguleerimisala ei peaks seetõttu hõlmama ensüüme, mida ei lisata toidule tehnoloogilise funktsiooni täitmiseks, vaid mis on ette nähtud inimestele tarbimiseks, näiteks toitumiseesmärgil kasutatavad ensüümid. Toiduensüümidena ei tuleks käsitada selliste toitude nagu juustu ja veini tootmiseks traditsiooniliselt kasutatavaid mikroorganismide kultuure, mis võivad juhuslikult toota ensüüme, kuid mida ei kasutata spetsiaalselt ensüümide tootmiseks.

(5)

Käesoleva määruse reguleerimisalast tuleks välja jätta toiduensüümid, mida kasutatakse eranditult Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EÜ) nr …/2008 (3) (toidu lisaainete kohta) reguleerimisalasse kuuluvate lisaainete tootmiseks, sest nende toitude ohutust juba hinnatakse ja reguleeritakse. Kui kõnealuseid toiduensüüme kasutatakse toiduensüümide kujul toidus, kuuluvad nad siiski käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(6)

Toiduensüüme tuleks lubada ja kasutada vaid juhul, kui nad vastavad käesolevas määruses ettenähtud kriteeriumidele. Toiduensüümid peavad olema kasutamisel ohutud, nende kasutamiseks peab olema tehnoloogiline vajadus ja nende kasutamine ei tohi tarbijat eksitada. Tarbija eksitamine hõlmab kasutatud koostisosade laadi, värskuse ja kvaliteediga, toote või tootmisprotsessi looduslikkuse või toote toiteväärtusega seotud küsimusi, kuid ei piirdu nendega. Toiduensüümide kasutamise lubamisel tuleks arvestada muid asjakohaseid tegureid, sh ühiskondlikke, majanduslikke, traditsioonidega seonduvaid, eetilisi ja keskkonnategureid ning kontrolli teostatavust.

(7)

Mõned toiduensüümid on lubatud spetsiifiliseks kasutamiseks, näiteks puuviljamahlades ja teatavates sarnastes toodetes ning teatavates inimtoiduks ette nähtud piimavalkudes ja mõnedes lubatud veinivalmistustavades ning -protsessides. Selliste toiduensüümide kasutamine peaks vastama käesolevale määrusele ja asjaomaste ühenduse õigusaktide erisätetele. Seetõttu tuleks vastavalt muuta nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/112/EÜ inimtoiduks ettenähtud puuviljamahlade ja teatavate samalaadsete toodete kohta (4), nõukogu 25. juuli 1983. aasta direktiivi 83/417/EMÜ teatavaid inimtoiduks ettenähtud piimavalke (kaseiini ja kaseinaate) käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (5) ning nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta (6). Kuna kõik toiduensüümid peaksid olema hõlmatud käesoleva määrusega, tuleks vastavalt muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrust (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta (7).

(8)

Ühenduses kasutamiseks lubatud toiduensüümid tuleks kanda ühenduse loetelusse, milles ensüüme selgelt kirjeldatakse ja täpsustatakse nende kasutamistingimusi ning mis sisaldab vajadusel teavet nende funktsiooni kohta valmistoidus. Seda loetelu tuleks täiendada eelkõige ensüümide päritolu, sh vajadusel teave nende allergeensete omaduste kohta, ja puhtusekriteeriume käsitlevate spetsifikatsioonidega.

(9)

Ühtlustamise tagamiseks tuleks hinnata toiduensüümidega seotud riske ja kanda need ühenduse loetelusse vastavalt menetlusele, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruses (EÜ) nr …/2008 (millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus) (8).

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (9) kohaselt tuleb rahvatervist mõjutada võivate teemade korral konsulteerida Euroopa Toiduohutusametiga (edaspidi „toiduohutusamet”).

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) (10) reguleerimisalasse kuuluva toiduensüümi suhtes tuleks seoses geneetilise muundamise ohutuse hindamisega kohaldada selle määruse kohast lubade andmise korda, samas kui lõplik luba toiduensüümi kasutamiseks tuleks anda käesoleva määruse alusel.

(12)

Toiduensüüm, mis on vastavalt käesolevale määrusele juba kantud ühenduse loetelusse ja mille valmistamiseks kasutatavad tootmismeetodid või lähteained erinevad oluliselt toiduohutusameti poolt riskihindamisel analüüsitutest või käesoleva määruse kohases loas ja spetsifikatsioonides nimetatutest, tuleks esitada toiduohutusametile hindamiseks. „Oluline erinevus” võib muu hulgas tähendada tootmismeetodite osas taimest ekstraheerimiselt üleminekut kääritamisele, kasutades mikroorganisme või geneetiliselt muundatud mikroorganisme, samuti võib see tähendada lähteainete muutmist või osakeste suuruse muutmist.

(13)

Kuna mitmed toiduensüümid on juba ühenduse turul, tuleks näha ette sätted, millega tagatakse, et üleminek toiduensüüme käsitlevale ühenduse loetelule on sujuv ja see ei häiri olemasolevat toiduensüümide turgu. Nende toodetega seotud riskihindamiseks vajaliku teabe kättesaadavaks tegemiseks tuleks anda taotlejatele piisavalt aega. Seega tuleks näha ette esialgne kaheaastane periood pärast määruse (EÜ) nr …/2008 (11) kohaselt sätestatud rakendusmeetmete kohaldamise kuupäeva, et taotlejatel oleks piisavalt aega esitada teave olemasolevate ensüümide kohta, mille võib kanda käesoleva määruse alusel koostatavasse ühenduse loetellu. Samuti peaks esialgse kaheaastase perioodi jooksul olema võimalik esitada loa väljastamise taotlus uute ensüümide kohta. Toiduohutusamet peaks viivitamata hindama kõiki selliste toiduensüümide osas esitatud taotlusi, mille kohta on kõnealuse perioodi jooksul esitatud piisavalt teavet.

(14)

Kõigi taotlejate jaoks õiglaste ja võrdsete tingimuste tagamiseks peaks ühenduse loetelu koostamine toimuma ühe etapina. Kõnealune loetelu tuleks koostada pärast kõigi selliste toiduensüümidega seotud riskihindamise lõpuleviimist, mille kohta on esialgse kaheaastase perioodi jooksul esitatud piisavalt teavet.

(15)

Eeldatavalt esitatakse esialgse kaheaastase perioodi jooksul suur hulk taotlusi. Seetõttu võib enne nendega seotud riskihindamise lõpuleviimist ja ühenduse loetelu koostamist kuluda palju aega. Selleks, et tagada esialgse kaheaastase perioodi järel uutele toiduensüümidele võrdne turulepääs, tuleks näha ette üleminekuaeg, mille jooksul võib toiduensüüme ja toitu, milles on kasutatud toiduensüüme, turule viia ning kasutada vastavalt liikmesriikides kehtivatele siseriiklikele eeskirjadele, kuni on koostatud ühenduse loetelu.

(16)

Toiduensüümid E 1103 invertaas ja E 1105 lüsosüüm, mis on toidus kasutatavate lisaainetena lubatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 1995. aasta direktiivile 95/2/EÜ (toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta) (12) ja nende kasutustingimused tuleks viia direktiivist 95/2/EÜ üle ühenduse loetellu, kui see käesoleva määruse alusel koostatakse. Lisaks antakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1493/1999 luba kasutada veinis ureaasi, beeta-glükanaasi ja lüsosüümi, kui on täidetud tingimused, mis on ette nähtud komisjoni 24. juuli 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1622/2000 (milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning kehtestatakse ühenduse eeskiri veinivalmistustavade ja -menetluste kohta) (13). Need ained on toiduensüümid ja need peaksid kuuluma käesoleva määruse reguleerimisalasse. Seetõttu tuleks need määruste (EÜ) nr 1493/1999 ja (EÜ) nr 1622/2000 kohaselt veinis kasutamiseks kanda samuti ühenduse loetelusse, kui see koostatakse.

(17)

Toiduensüümide suhtes kohaldatakse ka edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiiviga 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (14) ning vajaduse korral määrusega (EÜ) nr 1829/2003 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1830/2003 (milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist ning geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust) (15) ettenähtud üldist märgistamiskohustust. Lisaks peaks käesolev määrus sisaldama erisätteid selliste toiduensüümide märgistamise kohta, mida müüakse toiduensüümide kujul valmistajale või tarbijale.

(18)

Toiduensüümid kuuluvad määruses (EÜ) nr 178/2002 toitu käsitleva määratluse alla ja seetõttu tuleb neid toidu märgistamisel, kui neid toidus kasutatakse, näidata koostisosana vastavalt direktiivile 2000/13/EÜ. Toiduensüümid tuleks märgistada nende tehnoloogilise funktsiooni järgi toidus ning sellele peaks järgnema toiduensüümi konkreetne nimetus. Märgistamist käsitlevate sätete osas tuleks siiski ette näha erand, juhul kui ensüüm ei täida valmistoidus mingisugust tehnoloogilist funktsiooni, vaid esineb toidus üksnes toidu ühelt või mitmelt koostisosalt ülekandumise tõttu või kui seda kasutatakse abiainena. Direktiivi 2000/13/EÜ tuleks vastavalt muuta.

(19)

Toiduensüüme tuleks pidevalt jälgida ja neid tuleks nende kasutustingimuste muutumist ja uusi teaduslikke teadmisi arvestades vajaduse korral uuesti hinnata.

(20)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (16).

(21)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus võtta vastu asjakohased üleminekumeetmed. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(22)

Toiduensüüme käsitleva ühenduse õiguse proportsionaalseks ja tõhusaks loomiseks ning ajakohastamiseks on vaja koguda andmeid, jagada teavet ja kooskõlastada tööd liikmesriikide vahel. Sel eesmärgil võib otsustusprotsessi hõlbustamiseks olla kasulik viia läbi uuringuid spetsiifilistel teemadel. On asjakohane, et ühendus rahastab selliseid uuringuid oma eelarvemenetluse osana. Kõnealuste meetmete rahastamine toimub vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) (17).

(23)

Liikmesriigid peavad käesoleva määruse täitmise tagamiseks viima läbi ametlikke kontrolle vastavalt määrusele (EÜ) nr 882/2004.

(24)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt toiduensüüme käsitlevate ühenduse eeskirjade sätestamist ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda on turu terviklikkuse ning tarbijakaitse kõrge taseme huvides parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad toidus kasutatavate toiduensüümide, sealhulgas abiainetena kasutatavate ensüümide kohta, et tagada siseturu tõhus toimimine ja inimeste tervise kaitse kõrge tase ning tarbijate huvide kaitse, sealhulgas õiglane toidukaubandus, võttes vajadusel arvesse keskkonnakaitset.

Käesoleva määrusega nähakse sel eesmärgil ette:

a)

lubatud toiduensüüme käsitlev ühenduse loetelu;

b)

toiduensüümide toidus kasutamise tingimused;

c)

toiduensüümide kujul müüdavate toiduensüümide märgistamise kord.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse artiklis 3 määratletud toiduensüümide suhtes.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata toiduensüümide suhtes, kui neid kasutatakse järgmiste ainete tootmiseks:

a)

määruse (EÜ) nr …/2008 (18) reguleerimisalasse kuuluvad lisaained;

b)

abiained.

3.   Käesolevat määrust kohaldatakse, ilma et see piiraks ühenduse mis tahes erieeskirjade kohaldamist toiduensüümide kasutamise osas:

a)

spetsiifilistes toitudes;

b)

otstarbel, mis ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse.

4.   Käesolevat määrust ei kohaldata toidu tootmiseks traditsiooniliselt kasutatavate mikroorganismide kultuuride suhtes, mis võivad juhuslikult toota ensüüme, kuid mida ei kasutata spetsiaalselt nende tootmiseks.

Artikkel 3

Mõisted

1.   Käesolevas määruses kasutatakse määrustes (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 1829/2003 ja (EÜ) nr …/2008 (18) sätestatud mõisteid.

2.   Kasutatakse ka järgmisi mõisteid:

a)

„toiduensüüm” — toode, mis saadakse taimedest, loomadest või mikroorganismidest või nendest saadud toodetest, sealhulgas toode, mis saadakse mikroorganisme kasutades kääritamise kaudu ning:

i)

mis sisaldab üht või mitut ensüümi, mis on suutelised katalüseerima spetsiifilist biokeemilist reaktsiooni ja

ii)

mis lisatakse toidule, et see täidaks tehnoloogilist funktsiooni toidu tootmise, töötlemise, valmistamise, käitlemise, pakendamise, transpordi või ladustamise mis tahes etapis;

b)

„toiduensüümi preparaat” — ühest või mitmest toiduensüümist koosnev segu, mille koostisesse nende ladustamise, müügi, standardimise, lahjendamise või lahustamise hõlbustamiseks lisatakse selliseid aineid nagu lisaained ja/või muud toidu koostisosad.

II PEATÜKK

LUBATUD TOIDUENSÜÜME KÄSITLEV ÜHENDUSE LOETELU

Artikkel 4

Toiduensüüme käsitlev ühenduse loetelu

Vaid ühenduse loetelusse kantud toiduensüüme võib vastavalt artikli 7 lõikes 2 sätestatud spetsifikatsioonidele ja tingimustele toiduensüümide kujul turule viia ja toidus kasutada.

Artikkel 5

Nõuetele mittevastavate toiduensüümide ja/või toidu keelamine

Mitte keegi ei tohi turule viia toiduensüümi või mis tahes toitu, milles sellist toiduensüümi on kasutatud, kui toiduensüümi kasutus ei vasta käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele.

Artikkel 6

Toiduensüümide ühenduse loetelusse kandmise üldtingimused

Toiduensüümi võib kanda ühenduse loetelusse vaid juhul, kui see vastab järgmistele tingimustele ja arvestab vajadusel muid õiguslikke tegureid:

a)

olemasolevate teaduslike tõendite kohaselt ei põhjusta see kavandatud kasutustasemel ohtu tarbijate tervisele; ja

b)

selle järele on põhjendatud tehnoloogiline vajadus; ja

c)

selle kasutamine ei eksita tarbijaid.

Artikkel 7

Toiduensüüme käsitleva ühenduse loetelu sisu

1.   Artiklis 6 sätestatud tingimustele vastava toiduensüümi võib kanda ühenduse loetelusse vastavalt määruses (EÜ) nr …/2008 (11) osutatud menetlusele.

2.   Toiduensüümi kandmisel ühenduse loetelusse tuleb märkida:

a)

toiduensüümi nimetus;

b)

toiduensüümi spetsifikatsioonid, sealhulgas selle päritolu, puhtusekriteeriumid ja mis tahes muu vajalik teave;

c)

vajaduse korral toidud, millesse võib seda toiduensüümi lisada;

d)

vajaduse korral toiduensüümi kasutustingimused; kui see on asjakohane, ei kehtestata toiduensüümi jaoks arvulisi piirnorme. Sel juhul kasutatakse toiduensüümi vastavalt quantum satis põhimõttele;

e)

vajaduse korral teave selle kohta, kas toiduensüümi vahetult tarbijale müümise suhtes on kehtestatud piiranguid;

f)

vajaduse korral selle toidu märgistamise erinõuded, milles on asjaomast toiduensüümi kasutatud, et tagada lõpptarbija teavitamine toidu füüsilistest omadustest või toidu spetsiifilisest töötlemisviisist.

3.   Ühenduse loetelu muudetakse vastavalt määruses (EÜ) nr …/2008 (11) osutatud menetlusele.

Artikkel 8

Määruse (EÜ) nr 1829/2003 reguleerimisalasse kuuluvad toiduensüümid

Määruse (EÜ) nr 1829/2003 reguleerimisalasse kuuluva toiduensüümi võib kanda ühenduse loetelusse kooskõlas käesoleva määrusega üksnes juhul, kui sellele on antud luba vastavalt määrusele (EÜ) nr 1829/2003.

Artikkel 9

Tõlgendusotsused

Vajadusel võib artikli 15 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse korras otsustada:

a)

kas teatav aine vastab artiklis 3 sätestatud toiduensüümi määratlusele või mitte;

b)

kas konkreetne toit kuulub toiduensüüme käsitlevas ühenduse loetelus toodud toidu kategooriasse.

III PEATÜKK

MÄRGISTAMINE

Artikkel 10

Nende toiduensüümide ja toiduensüümi preparaatide märgistamine, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale

1.   Toiduensüümid ja toiduensüümi preparaadid, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale ja mida müüakse kas eraldi või omavahel ja/või muude direktiivi 2000/13/EÜ artikli 6 lõikes 4 määratletud toidu koostisosadega segatuna, võib turustada üksnes käesoleva määruse artiklis 11 ettenähtud märgistusega, mis peab olema selgesti nähtav, loetav ja kulumiskindel. Artiklis 11 sätestatud märgistusel esitatud teave peab olema ostjatele hõlpsasti arusaadavas keeles.

2.   Liikmesriik, kus toodet turustatakse, võib vastavalt asutamislepingule omaenda territooriumil ette näha artiklis 11 sätestatud märgistamisandmete esitamise ühes või mitmes ühenduse ametlikus keeles, mille määrab kõnealune liikmesriik. See ei välista kõnealuste märgistamisandmete esitamist mitmes keeles.

Artikkel 11

Üldnõuded nende toiduensüümide ja toiduensüümi preparaatide märgistamiseks, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale

1.   Kui toiduensüüme ja toiduensüümi preparaate, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale, müüakse eraldi või omavahel ja/või teiste toidu koostisosadega segatuna, peavad nende pakendile või mahutile olema märgitud järgmised andmed:

a)

käesolevas määruses iga toiduensüümi kohta sätestatud nimi või müüginimetus, mis sisaldab iga toiduensüümi nime või nime puudumisel iga toiduensüümi kirjeldust, mis on piisavalt täpne, et eristada seda toodetest, millega seda segi võib ajada;

b)

märge „toiduks” või märge „piiratud kasutamine toidus” või täpsem viide selle kavandatud kasutamisele toidus;

c)

vajaduse korral ladustamise ja/või kasutamise eritingimused;

d)

partii või seeria identifitseerimistähis;

e)

kasutusjuhised, kui nende märkimata jätmine takistaks toiduensüümi otstarbekohast kasutamist;

f)

valmistaja, pakendaja või müüja nimi või ärinimi ja aadress;

g)

teave iga toidus koguselisele piiramisele kuuluva komponendi või komponentide rühma maksimaalse koguse kohta ja/või selge ning hõlpsasti arusaadav asjakohane teave, mis võimaldab ostjal järgida käesolevat määrust või muud asjaomast ühenduse õigust; kui sama koguselist piirangut kohaldatakse eraldi või kombineeritult kasutatava komponentide rühma suhtes, võib kombineeritud osakaalu märkida üheainsa arvuna; koguseline piirang tuleb märkida kas arvuna või quantum satis põhimõttel;

h)

netokogus;

i)

toiduensüümi(de) toime;

j)

minimaalne säilivusaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev;

k)

vajaduse korral andmed toiduensüümi või muude ainete kohta, millele on osutatud käesolevas artiklis ja mis on loetletud direktiivi 2000/13/EÜ IIIa lisas.

2.   Kui toiduensüüme ja/või toiduensüümi preparaate müüakse omavahel ja/või muude toidu koostisosadega segatuna, peab nende pakendile või mahutile olema märgitud kõigi koostisosade loetelu kahanevas järjestuses vastavalt nende osale kogukaalust.

3.   Toiduensüümi preparaatide pakendile või mahutile peab olema märgitud kõigi komponentide loetelu kahanevas järjestuses vastavalt nende osale kogukaalust.

4.   Erandina lõigetest 1, 2 ja 3 võib lõike 1 punktides e-g ning lõigetes 2 ja 3 nõutud andmed märkida vaid saatedokumentidesse, mis tuleb esitada kättetoimetamise hetkel või enne seda, kui kõnealuse toote pakendi või mahuti hõlpsasti nähtavale osale on kantud märge „mitte jaemüügiks”.

5.   Erandina lõigetest 1, 2 ja 3, võib juhul, kui toiduensüüme ja toiduensüümi preparaate tarnitakse tsisternides, kõik andmed esitada üksnes saatedokumentides, mis tuleb esitada kättetoimetamisel.

Artikkel 12

Lõpptarbijale müügiks ette nähtud toiduensüümide ja toiduensüümi preparaatide märgistamine

1.   Ilma et see piiraks direktiivi 2000/13/EÜ, nõukogu 14. juuni 1989. aasta direktiivi 89/396/EMÜ (toidupartiide tähistamise ja märgistamise kohta) (19) ja määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaldamist, võib lõpptarbijale müügiks ette nähtud toiduensüüme ja toiduensüümi preparaate, mida müüakse eraldi või omavahel ja/või muude toidu koostisosadega segatuna, turustada vaid juhul, kui nende pakendile on kantud järgmised andmed:

a)

käesolevas määruses iga toiduensüümi kohta sätestatud nimi või müüginimetus, mis sisaldab iga toiduensüümi nime või nime puudumisel iga toiduensüümi kirjeldust, mis on piisavalt täpne, et eristada seda toodetest, millega seda segi võib ajada;

b)

märge „toiduks” või märge „piiratud kasutamine toidus” või täpsem viide selle kavandatavale kasutamisele toidus.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud andmete suhtes kohaldatakse vastavalt direktiivi 2000/13/EÜ artikli 13 lõiget 2.

Artikkel 13

Muud märgistamisnõuded

Artikleid 10–12 kohaldatakse, ilma et see piiraks selliste üksikasjalikumate või ulatuslikumate õigus- ja haldusnormide kohaldamist, mis käsitlevad kaalu või mõõtmeid, või mida kohaldatakse ohtlike ainete ja valmististe esitusviisi, liigitamise, pakendamise ja märgistamise suhtes või selliste ainete ja valmististe transpordi suhtes.

IV PEATÜKK

MENETLUSSÄTTED JA RAKENDAMINE

Artikkel 14

Teatamiskohustus

1.   Toiduensüümi tootja või kasutaja teatab komisjonile viivitamata mis tahes uuest teadus- või tehnikaalasest teabest, mis võib mõjutada toiduensüümi ohutuse hindamist.

2.   Käesoleva määruse alusel juba heakskiidu saanud toiduensüümi puhul, mille valmistamisel kasutatud tootmismeetodid või lähteained erinevad oluliselt Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet”) poolt riskihindamisel analüüsitutest, esitab tootja või kasutaja enne toiduensüümi turustamist komisjonile vajalikud andmed selleks, et toiduohutusamet saaks toiduensüümi muudetud tootmismeetodi või omaduste seisukohast hinnata.

3.   Toiduensüümi tootja või kasutaja teavitab komisjoni viimase nõudmisel toiduensüümi tegelikust kasutamisest. Komisjon teeb selle teabe liikmesriikidele kättesaadavaks.

Artikkel 15

Komitee

1.   Komisjoni abistab toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 16

Ühtlustatud põhimõtete ühendusepoolne rahastamine

Käesolevast määrusest tulenevate meetmete rahastamise õiguslik alus on määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 66 lõike 1 punkt c.

V PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 17

Toiduensüüme käsitleva ühenduse loetelu koostamine

1.   Toiduensüüme käsitlev ühenduse loetelu koostatakse vastavalt lõikele 2 esitatud taotluste alusel.

2.   Huvitatud isikud võivad esitada taotlused toiduensüümi kandmiseks ühenduse loetelusse.

Taotluste esitamise tähtaeg on 24 kuud pärast määruse (EÜ) nr …/2008 (11) artikli 9 lõike 1 kohaselt kehtestatud rakendusmeetmete kohaldamise kuupäeva.

3.   Komisjon asutab kõigi toiduensüümide registri (edaspidi „register”), mille kandmist ühenduse loetelusse kaalutakse ja mille kohta on käesoleva artikli lõike 2 kohaselt esitatud määruse (EÜ) nr …/2008 (11) artikli 9 lõikes 1 sätestatud nõuetekohasuse kriteeriumidele vastav taotlus. Register avalikustatakse.

Komisjon edastab taotlused arvamuse saamiseks toiduohutusametile.

4.   Kui toiduohutusamet on esitanud arvamuse kõigi registrisse kantud toiduensüümide kohta, võtab komisjon ühenduse loetelu vastu määruses (EÜ) nr …/2008 (11) sätestatud korras.

Erandina sellest korrast:

a)

ei kohaldata määruse (EÜ) nr …/2008 artikli 5 lõiget 1 toiduohutusameti arvamuse vastuvõtmise suhtes;

b)

võtab komisjon ühenduse loetelu esmakordselt vastu pärast seda, kui toiduohutusamet on esitanud arvamuse kõigi registrisse kantud toiduensüümide kohta.

5.   Kõik käesoleva artikli kohaldamisel asjakohased üleminekumeetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas seda täiendades, võetakse vajaduse korral vastu vastavalt artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 18

Üleminekumeetmed

1.   Olenemata käesoleva määruse artiklitest 7 ja 17 sisaldab koostatav ühenduse loetelu järgmisi toiduensüüme:

a)

E 1103 invertaas ja E 1105 lüsosüüm, märkides nende kasutustingimused, mis on täpsustatud direktiivi 95/2/EÜ I lisas ja III lisa C osas;

b)

ureaas, beeta-glükanaas ja lüsosüüm veinis kasutamiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1493/1999 ja kõnealuse määruse rakenduseeskirjadele.

2.   Toiduensüüme, toiduensüümi preparaate ja toiduensüüme sisaldavat toitu, mis viidi turule või märgistati enne … (20) ning mis ei vasta artiklite 10–12 sätetele, võib turustada minimaalse säilivusaja või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäeva lõpuni.

Artikkel 19

Direktiivi 83/417/EMÜ muutmine

Direktiivi 83/417/EMÜ I lisa III osa punkti d taanded asendatakse järgmisega:

„—

laap, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EÜ) nr …/2008 mis käsitleb toiduensüümening nõuetele ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, ja nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ning määrust (EÜ) nr 258/97 (21);

muud piima kalgendavad ensüümid, mis vastavad määruse (EÜ) nr …/2008 nõuetele.

Artikkel 20

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklisse 43 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Ensüümid ja ensüümsed preparaadid, mida kasutatakse IV lisas loetletud tunnustatud veinivalmistustavade ja -menetluste puhul, peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EÜ) nr …/2008 mis käsitleb toiduensüüme nõuetele ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, ja nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ning määrust (EÜ) nr 258/97 (22).

Artikkel 21

Direktiivi 2000/13/EÜ muutmine

Direktiivi 2000/13/EÜ muudetakse järgmiselt.

1.

Artikli 6 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

„koostisosa” — toidu tootmisel või valmistamisel kasutatav mis tahes aine, sealhulgas lisaained ja ensüümid, mida valmistoode — ka muudetud kujul — sisaldab”;

b)

punkti c alapunktis ii asendatakse sissejuhatav sõna „lisaained” sõnadega „lisaained ja ensüümid”;

c)

punkti c alapunktis iii asendatakse sõnad „lisaainete või lõhna- ja maitseainete” sõnadega „lisaainete või ensüümide või lõhna- ja maitseainete”.

2.

Artikli 6 lõikesse 6 lisatakse järgmine taane:

„—

kõik ensüümid peale lõike 4 punkti c alapunktis ii osutatute tähistatakse ühe nimetusega II lisas loetletud koostisosade rühmade nimetustest, millele järgneb nende täpne nimetus”.

Artikkel 22

Direktiivi 2001/112/EÜ muutmine

Direktiivi 2001/112/EÜ I lisa II osa lõike 2 neljas, viies ja kuues taane asendatakse järgmisega:

„—

Pektolüütilised ensüümid, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EÜ) nr …/2008 mis käsitleb toiduensüüme nõuetele ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, ja nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ning määrust (EÜ) nr 258/97 (23);

Proteolüütilised ensüümid, mis vastavad määruse (EÜ) nr …/2008 nõuetele;

Amülolüütilised ensüümid, mis vastavad määruse (EÜ) nr …/2008 nõuetele;

Artikkel 23

Määruse (EÜ) nr 258/97 muutmine

Määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 2 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„d)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EÜ) nr …/2008 mis käsitleb toiduensüüme reguleerimisalasse kuuluvad toiduensüümid ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, ja nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ning määrust (EÜ) nr 258/97 (24) .

Artikkel 24

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 4 kohaldatakse alates ühenduse loetelu kohaldamise kuupäevast. Selle kuupäevani kohaldatakse liikmesriikides toiduensüümide ja toiduensüümidega toodetud toidu turule viimist ja kasutamist reguleerivaid kehtivaid siseriiklikke õigusnorme.

Artikleid 10–13 kohaldatakse alates … (20).

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, …

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja


(1)  ELT C 168, 20.7.2007, lk 34.

(2)  Euroopa Parlamendi 10. juuli 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 10. märtsi 2008 ühine seisukoht, Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu … otsus.

(3)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 10.

(4)  EÜT L 10, 12.1.2002, lk 58. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1182/2007 (ELT L 273, 17.10.2007, lk 1).

(5)  EÜT L 237, 26.8.1983, lk 25. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

(6)  EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(7)  EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(8)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(9)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 575/2006 (ELT L 100, 8.4.2006, lk 34).

(10)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(11)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(12)  EÜT L 61, 18.3.1995, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/52/EÜ (ELT L 204, 26.7.2006, lk 10).

(13)  EÜT L 194, 31.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1300/2007 (ELT L 289, 7.11.2007, lk 8).

(14)  EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2007/68/EÜ (ELT L 310, 28.11.2007, lk 11).

(15)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 24.

(16)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud nõukogu otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(17)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1. Parandatud versioon ELT L 191, 28.5.2004, lk 1. Määrust on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006.

(18)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 10.

(19)  EÜT L 186, 30.6.1989, lk 21. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 92/11/EMÜ (EÜT L 65, 11.3.1992, lk 32).

(20)  12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

(21)  ELT L …”.

(22)  ELT L …”.

(23)  ELT L …”.

(24)  ELT L …”.


NÕUKOGU PÕHJENDUSED

I.   SISSEJUHATUS

Komisjon võttis 28. juulil 2006. aastal vastu ettepaneku, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust toiduensüümide kohta (1). Ettepaneku aluseks on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 95.

Euroopa Parlament võttis oma arvamuse vastu esimesel lugemisel 10. juulil 2007 (2).

Pärast Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel vastuvõetud arvamuse saamist esitas komisjon 24. oktoobril 2007. aastal muudetud ettepaneku (3).

Nõukogu võttis oma ühise seisukoha vastu 10. märtsil 2008. aastal vastavalt asutamislepingu artikli 251 lõikele 2.

Töö käigus võttis nõukogu arvesse ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. aprillil 2007. aastal vastu võetud arvamuse (4).

II.   EESMÄRK

Kavandatud määrusega — mis on osa neljast ettepanekust koosnevast paketist, mille eesmärk on põhjalikult läbi vaadata ühenduse eeskirjad toidu kvaliteedi parandamise ainete kohta — luuakse esimest korda ühtlustatud eeskirjad toidus kasutatavate ensüümide kohta, kehtestatakse ühenduse loetelu toiduensüümidest ning eeskirjad toiduensüümide ja toiduensüümi preparaatide märgistamise kohta.

Ühtlustatud eeskirjade eesmärk on tagada siseturu nõuetekohane toimimine, sealhulgas õiglased tavad toiduainetekaubanduses ning kõrgetasemeline inimeste tervise, tarbijate huvide ja keskkonna kaitse.

III.   ÜHISE SEISUKOHA ANALÜÜS

1.   Sissejuhatavad märkused

Ühises seisukohas on kajastatud komisjoni ettepaneku nõukogus analüüsimise tulemusi. Nõukogu viis teksti sisse rea muudatusi, millest mõned tulenesid Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutest. Nõukogu viis omal algatusel kolme valdkondlikusse ettepanekusse nende sätete ühtlustamise eesmärgil sisse mõned Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutest. Nõukogu poolt sisse viidud muudatused võib kokku võtta järgmiselt:

—   Üheainsa õigusliku aluse eelistamine: asutamislepingu artikkel 95 (kooskõlas muudatusettepanekuga 35)

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale (5) tuleb õigusakti õiguslik alus kindlaks määrata, võttes arvesse kõnealuse akti eesmärki ja sisu. Kui ühenduse meetme analüüsimisel selgub, et meetmel on kaks eesmärki või see koosneb kahest komponendist, millest üht võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, teine on aga vaid juhuslik, siis peab õigusakt toetuma üheleainsale õiguslikule alusele — nimelt sellele, mida nõuab peamine või ülekaalus olev eesmärk või komponent (6). Antud juhul leidis nõukogu, et ettepaneku põllumajanduslikud aspektid on vaid juhuslikud, samas kui siseturuga seotud siht on peamine või ülekaalus olev eesmärk või komponent ja seega kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga, ning otsustas jätta artikli 95 ainsaks õiguslikuks aluseks.

—   Tarbija eksitamine (kooskõlas muudatusettepanekuga 4)

Nõukogu lisas põhjendusse 6 selliseid elemente, mis kaasavad tarbija eksitamise mõiste.

—   Keskkonnakaitse

Nõukogu leidis, et toiduensüümide lubamisel tuleb lisaks teaduslikele tõenditele arvesse võtta ka teisi asjakohaseid tegureid, näiteks keskkonnakaitset. Ühtlasi võttis nõukogu määruse eesmärkide hulka viite keskkonnakaitsele.

—   Kontrolliga regulatiivmenetlus (kooskõlas muudatusettepanekutega 28 ja 30)

Nõukogu kohandas ettepanekut uute komiteemenetluse eeskirjadega, nõudes määrust täiendavate meetmete vastuvõtmisel kontrolliga regulatiivmenetluse kohaldamist.

—   Tõlgendusotsuste allutamine regulatiivmenetlusele

Nõukogu koondas kõik tõlgendusotsuseid käsitlevad sätted ühteainsasse uude artiklisse ning allutas nad, juhul kui nad ei täienda kavandatud määrust, kontrollita regulatiivmenetlusele.

—   Üleminekumeetmed juba turul olevate toodete jaoks (kooskõlas muudatusettepanekuga 36)

Nõukogu nägi ette üheaastase üleminekuaja arvates kavandatud määruse jõustumisest. Selle aasta jooksul seaduslikult turule viidud või märgistatud toiduaineid võib turustada kuni nende minimaalse säilimisaja või kasutustähtaja lõpuni.

—   Säte, millega keelatakse nõuetele mittevastavate toiduensüümide turuleviimine (kooskõlas muudatusettepanekuga 15)

Selguse, õiguskindluse ja turu nõuetekohase toimimine huvides lisas nõukogu artikli nõuetele mittevastavate toiduensüümide turuleviimise keelamise kohta. See on kooskõlas ettepanekutega toidu lõhna- ja maitseainete ning lisaainete kohta.

—   Lubade andmine ensüümidele, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) (7) reguleerimisalasse (kooskõlas muudatusettepanekutega 7 ja 34 (teine osa))

Nõukogu on nõus sellega, et mis tahes aine osas võib üheaegselt läbi viia kaks lubamismenetlust. Nõukogu tegi selle põhimõttega seoses mõned redaktsioonilised muudatused, et viia säte paremini vastavusse määrusega (EÜ) nr 1829/2003.

—   Märgistamine

Nõukogu lihtsustas ja tugevdas märgistamissätteid, järgides sealjuures erinevust „ettevõttelt ettevõttele” märgistamise ja müügiks lõpptarbijale mõeldud toodete märgistamise vahel. Kuigi nõukogu organiseeris märgistamispeatüki Euroopa Parlamendi soovitatust erineval viisil, on selle sisu aluseks olevad põhimõtted kooskõlas muudatusettepanekutega 21 (esimene ja teine osa), 22, 23, 24, 25 ja 27.

Komisjon oli nõus nõukogus kokku lepitud ühise seisukohaga.

2.   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Euroopa Parlament võttis 10. juuli 2007. aasta täiskogu istungil vastu 33 ettepanekut määruse ettepaneku muutmiseks.

Nõukogu võttis oma ühisesse seisukohta, kas täielikult või põhimõtteliselt, 21 muudatusettepanekut.

a)   Ühisesse seisukohta võetud muudatusettepanekud

Lisaks eespool, 1. osas nimetatud muudatusettepanekutele võeti ühisesse seisukohta, kas täielikult või põhimõtteliselt, teisi Euroopa Parlamendi esimesel lugemise tehtud muudatusettepanekuid, mille eesmärk on parandada või täpsustada määruse ettepaneku teksti, eelkõige muudatusettepanekuid 10, 12 (esimene osa), 14 (kolmas ja viies osa), 16 (teine osa), 20, 31, 34 (esimene osa).

b)   Väljajäetud muudatusettepanekud (8)

Nõukogu ei saanud järgmistel põhjustel kõiki muudatusettepanekuid vastu võtta:

—   Toitumiseesmärgil ja seedimise hõlbustamiseks kasutatavad ensüümid (muudatusettepanekud 3, 11, ja 12 — põhjendus 4, artikli 2 lõike 2 punkt c (uus), artikli 2 lõige 4)

Nõukogu leiab, et ei ole vajadust selgesõnaliselt mainida, et otse inimtarbimiseks mõeldud toiduensüümid (näiteks toitumiseesmärgil või seedimise hõlbustamiseks kasutatavad ensüümid) on kavandatava määruse reguleerimisalast välja jäetud. Tegelikult hõlmab kavandatava määruse reguleerimisala üksnes selliseid ensüüme mida lisatakse toidule tehnoloogilise funktsiooni täitmiseks.

Muudatusettepaneku 12 (esimese osa) puhul rõhutab nõukogu selliste kultuuride väljajätmist, mida traditsiooniliselt kasutatakse toiduainete (nt juustu, veini jms) tootmisel, ning mis võivad juhuslikult toota ensüüme. Sõna „traditsiooniliselt” väljajätmine laiendaks väljajätu ulatust ja tooks kaasa selle, et ei reguleerita kultuure, mida lisatakse toidule nende tekitatud ensüümi tehnoloogilise toime (nt säilitamine) tõttu.

—   Tarbijale kasulikud ensüümid (muudatusettepanekud 4, 16 (kolmas osa) — põhjendus 6, artikli 6 punkt c)

Kavandatav määrus hõlmab ensüüme, mida lisatakse toidule nende tehnoloogilise toime pärast, ning seega vähendab kõnealuste ensüümide kasutamine enamikul juhtudest tootmisprotsessi kahjulikku mõju keskkonnale, mis on tarbijale kasulik pigem kaudselt kui otseselt.

—   Geneetiliselt muundatud organismid (GMOd)

a)   GMOde märgistamine (muudatusettepanekud 14 (neljas osa), 32, 37 (punkt ba), 38 — artikli 3 lõige 3 (uus), artikkel 13, artikli 21 lõige 2 ja põhjendus 11)

Nii nagu mainitud põhjenduses 17, jäävad toiduensüümide suhtes kehtima Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivis 2000/13/EÜ (toiduainete märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) (10) kindlaks määratud tingimused. Nõukogu kasutas ettevaatlikku lähenemisviisi ega võtnud vastu muudatusettepanekuid, mille mõju oleks võinud sekkuda kehtivate horisontaalsete määruste reguleerimisalasse.

b)   Määruses (EÜ) nr 1830/2003 määratletud kordumatu tunnus (muudatusettepanek 18 — artikli 7 lõike 2 punkt b)

Proportsionaalsust ja lihtsustamist silmas pidades jättis nõukogu välja viite, milles nõutakse, et ühenduse toiduensüümide loetellu kantud ensüümi spetsifikatsioonis oleks ära märgitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1830/2003 (milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust) (11) määratletud GMOde kordumatu tunnus. Asjakohasel juhul piisab kõnealuse teabe hõlmamiseks artikli 6 lõike 2 punktis b sätestatust. Seega on muudatus 18 ülearune.

—   Nõuded, mida on juba käsitletud määruses (EÜ) nr 178/2002 toidualaste õigusnormide üldiste põhimõtete ja nõuete kohta (muudatusettepanekud 6, 8 ja 16)

a)   Ettevaatuspõhimõte (muudatusettepanekud 6 ja 16 (esimene osa) põhjendus 9 ja artikkel 6):

Ettevaatuspõhimõte on üks üldpõhimõtetest, millel põhinevad üldised toidualased õigusnormid (12). Järelikult kehtib põhimõte kavandatud määruse suhtes, ilma et sellele oleks vaja eriliselt viidata. Lisaks võib ettevaatuspõhimõtet vastavalt Euroopa Parlamendi soovitusele riskianalüüsi raames arvesse võtta üksnes seoses riskide juhtimisega, mitte kunagi aga riskide hindamise etapil.

b)   Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) arvamuste avaldamine (muudatusettepanek 8 — põhjendus 14)

EFSA arvamuste avaldamine on juba sätestatud määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 38 lõike 1 punktis b.

—   Ümberhindamine iga 10 aasta järel (muudatusettepanek 9 — põhjendus 19)

Nõukogu on seisukohal, et pideva vaatluse ning vajaduse korral tingimuste muutumisest ja uuest teadusinfost tuleneva ümberhindamise süsteemiga tagatakse toidu ohutus. Veel üks täiendav läbivaatamine iga 10 aasta järel kujutaks endast tarbetut halduskoormust tootjate, kasutajate, Euroopa Toiduohutusameti, komisjoni ja liikmesriikide jaoks.

—   Otsused, mis esitatakse kontrollita komiteemenetlusse (muudatusettepanek 13 — artikli 9 punkt a)

Otsused selle kohta, kas teatav aine kuulub kavandatava määruse reguleerimisalasse või mitte, on tõlgenduslikku laadi ega täienda määrust. Seetõttu ei rakendata nende suhtes kontrolliga regulatiivmenetlust.

—   Ensüümide mõiste määratlus (muudatusettepanekud 14 ja 17 — artikli 3 lõige 2 ja artikli 7 lõike 2 punkt a)

Käesoleva määruse subjektiks on toiduensüümid, mille mõiste on juba määratletud. Ensüümide mõiste täiendav määratlemine tundus olevat ebaoluline.

—   Loetellu kantud toiduensüümide spetsifikatsioonid (muudatusettepanek 19 — artikli 7 lõike 2 punktid c–f)

Artikli 7 lõike 2 punktides c–e eelistas nõukogu sätestada teatavad spetsifikatsioonid üksnes juhul ja mitte sagedamini kui vajalik.

Artikli 7 lõike 2 punkti f suhtes leidis nõukogu, et sõnad „vajaduse korral” tuleks alles jätta. Vajadus sellise märgistamise järele esineb üksnes piiratud arvul juhtudest, kus toidu füüsikalised omadused on toiduensüümi kasutamise tõttu muutunud. Vaid sellistel juhtudel tuleb tarbijat asjaoludest teavitada.

—   Märgistamine

Kuigi nõukogu organiseeris märgistamispeatüki Euroopa Parlamendi soovitatust erineval viisil, on selle sisu aluseks olevad põhimõtted kooskõlas mõnede muudatusettepanekutega, mis on seotud artiklitega 10–13. Ent nõukogu ei saanut nõustuda mõne Euroopa Parlamendi soovitatud muudatusettepanekuga, leides, et vastavad sätted on juba lülitatud määrusesse või osaks teistest ühenduse õigusaktidest.

Muudatusettepanekus 21 (kolmas osa) nõutakse, et märgistusse lisataks teave ensüümide suures koguses kasutamise kõrvaltoime kohta. Ent EFSA võttis sellise teabe juba hindamismenetluse käigus arvesse ning asjakohasel juhul toiduensüümile loa väljastamine sõltub nõuetekohaste kasutustingimuste olemasolust.

Muudatusettepanekud 32 ja 37 (viimane osa) ei ole kokkusobivad direktiiviga 2000/13/EÜ, mis arvab märgistamiskohustusest välja abiained, st ained, mis esinevad lõpptootes ainult tehniliselt vältimatute jääkidena ning millel ei ole toidule tehnoloogilist mõju.

Muudatusettepanekus 37 (teine osa) nõutud teabest ensüümi tehnoloogilise toime kohta ei oleks mittespetsialistidel kasu.

—   Kiirmenetlus praegu turul olevate ensüümide jaoks (muudatusettepanek 29 — artikli 17 lõike 4 punkt c (uus))

Nõukogu leiab, et kõigi toiduensüümide suhtes tuleks kohaldada ühesugust ohutuse hindamise menetlust, mille viib läbi ühenduse riskihindamisasutus EFSA.

Muudatusettepanek 2 on redaktsioonilist laadi ja seda ei võetud vastu.

IV.   JÄRELDUSED

Nõukogu usub, et ühine seisukoht kajastab probleemide ja huvide tasakaalu, millega järgitakse määruse eesmärke Nõukogu ootab konstruktiivseid arutelusid Euroopa Parlamendiga, et võtta määrus kiirelt vastu ning tagada seega kõrgetasemeline inimeste tervise ja tarbijate huvide kaitse.


(1)  KOM(2006) 425 lõplik.

(2)  Dok 11641/07 CODEC 777.

(3)  KOM(2007) 670 lõplik

(4)  ELT C 168, 20.7.2007, lk 34.

(5)  Vt kohtuasi C-45/86: komisjon v. nõukogu, EKL 1987, lk 1493, lõige 11; kohtuasi C-300/89: komisjon v. nõukogu (titaandioksiid), EKL 1991, lk I-2867, lõige 10; kohtuasi C-268/94: Portugal v. nõukogu, EKL 1996, lk I-6177, lõige 22; ja kohtuasi C-176/03: komisjon v. nõukogu, EKL 2005, lk I-0000, lõige 45.

(6)  Vt kohtuasi C-36/98: Hispaania v. nõukogu, EKL 2001, lk I-779, lõige 59. kohtuasi C-211/01: komisjon v. nõukogu, EKL 2003, lk I-8913, lõige 39; ja kohtuasi C-338/01: komisjon v. nõukogu, EKL 2004, lk I-4829, lõige 55.

(7)  ELT L 268, 18. 10.2003, lk 1.

(8)  Artiklite numeratsioon käesolevas osas viitab ühise seisukoha tekstile.

(9)  EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2007/68/EÜ (ELT L 310, 28.11.2007, lk 11).

(10)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(11)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 24.

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 575/2006 (ELT L 100, 8.4. 2006, lk 34).


Top
  翻译: