22.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 286/27

A.

arvestades, et Aserbaidžaan osaleb aktiivselt Euroopa naabruspoliitikas ja idapartnerluses ning on kohustunud järgima demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid, mis on nende kahe algatuse kesksed väärtused;

B.

arvestades, et 2009. aasta septembris otsustas nõukogu edendada suhteid ELi ja kolme Lõuna-Kaukaasia riigi vahel ning palus komisjonil koostada läbirääkimisjuhiste projekt, et sõlmida uued lepingud praegu kehtivate partnerlus- ja koostöölepingute asemele, mis peagi aeguvad;

C.

arvestades, et president Ilham Alijevi 28. detsembril 2007. aastal allkirjastatud dekreediga vabastati 119 vangi, sealhulgas viis ajakirjanikku;

D.

arvestades, et on olemas dokumenteeritud andmestik Aserbaidžaani meediatöötajate süüdimõistmise, tagakiusamise ja hirmutamise juhtumite kohta viimasel ajal, sealhulgas juhtumid, mida on kirjeldatud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee kultuuri-, teadus- ja hariduskomisjonile äsjases taustaaruandes meediavabaduse järgimise kohta, samuti Amnesty Internationali ja organisatsiooni Piirideta Ajakirjanikud aruannetes;

E.

arvestades, et meediakliima on viimastel aastatel vaatamata Euroopa naabruspoliitika tegevuskava vastuvõtmisele halvenenud – sõltumatuid tele- ja raadiojaamasid on ajutiselt suletud, juhtivaid opositsioonilisi ajalehti on ruumidest välja tõstetud, meedia vastu on algatatud arvukalt kohtuasju ja ajakirjanikke on füüsiliselt rünnatud, mis on tekitanud ajakirjanike seas ulatusliku hirmu ja enesetsensuuri õhkkonna; arvestades, et 2008. aasta detsembris keelati BBC, Raadio Vaba Euroopa /Vabaduse ja muu välismeedia saadete edastamine raadio lühilainel;

F.

arvestades, et blogijad Emin Milli ja Adnan Hajizade arreteeriti 8. juulil 2009 pärast seda, kui kaks meest neid pealinnas Bakuus restoranis ründasid, kui blogijad Amnesty Internationali küsitletud pealtnägijate sõnul koos teiste aktivistidega lõunatasid;

G.

arvestades, et need kaks blogijat olid kasutanud online-võrgustiku vahendeid, nagu YouTube, Facebook ja Twitter, et levitada teavet poliitilise olukorra kohta Aserbaidžaanis ja kritiseerida riigi valitsust; arvestades, et 11. novembril 2009 mõistis Bakuu Sabaili piirkondlik kohus blogija Emin Milli kaheks ja pooleks aastaks ning Adnan Hajizade kaheks aastaks vangi, süüdistatuna huligaansuses ja väiksemate kehavigastuste tekitamises;

H.

arvestades, et süüdistustel kahe aktivisti vastu tunduvad olevat poliitilised põhjused,

1.

mõistab hukka karmi vanglakaristuse mõistmise 11. novembril 2009 blogijatele Emin Millile ja Adnan Hajizadale väga ebausutavate süüdistuste põhjal ja ebaõiglase kohtuprotsessi tulemusena; nõuab hr Milli ja hr Hajizada viivitamatut vabastamist ning uut, täiesti avalikku ja õiglast kohtumõistmist erapooletu politseijuurdluse alusel ja kooskõlas kõikide asjakohaste rahvusvaheliste normidega;

2.

tunneb muret meediavabaduse olukorra halvenemise pärast Aserbaidžaanis, mõistab hukka opositsiooniliste ajakirjanike arreteerimise, vastutusele võtmise ja süüdimõistmise mitmesuguste kriminaalsüüdistuse alusel, nagu Ejnulla Fatullajevi juhtumi puhul, ja kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles vangistatud ajakirjanikke viivitamata vabastama;

3.

tuletab meelde president Ilham Alijevi 2005. aasta märtsis tehtud avaldust, milles ta kinnitas, et iga ajakirjaniku õigused peavad olema kaitstud ja riigi poolt kindlustatud;

4.

kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles tegelema politseijuurdluse puudumise küsimusega ajakirjanike vastase vägivalla ja tagakiusamise juhtumite puhul, samuti asjaoluga, et paljud kuriteod on siiani jäänud karistamata; rõhutab, et meediatöötajate julgeolekut tuleb kiiremas korras tugevdada; kiidab heaks muudatusettepanekud kriminaalõiguse sätetele, mis puudutavad laimamist ja solvamist, kuna need sätted võivad luua takistusi sõna- ja teabevabaduse kasutamisele ja tuua kaasa enesetsensuuri, ja nõuab nende kiiret vastuvõtmist;

5.

nõuab tungivalt, et Aserbaidžaani ametivõimud pööraksid erilist tähelepanu kodanikuühiskonna aktivistide julgeolekule ja vabadusele, eriti valitsusväliste noorteorganisatsioonide ja ajakirjanike ning meediategelaste puhul, ning astuksid viivitamata samme, et lubada inimestel rahumeelses, demokraatlikus tegevuses osaleda, lubada niisugust tegevust organiseerida vabalt ja ilma valitsuse sekkumiseta ning kaitsta ajakirjanikke pärast viimase aja vägivallalainet meediatöötajate vastu;

6.

mõistab hukka negatiivsed suundumused seoses meedia ja ajakirjanikega, mida on kirjeldatud hiljutises Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee kultuuri-, teadus- ja hariduskomisjonile koostatud meediavabaduse järgimise taustaaruandes; võtab teadmiseks OSCE meediavabaduse valdkonna esindaja uued korralise aruande OSCE nõukogule, samuti sügava mure, mida on väljendanud rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid, nagu Ajakirjanike Kaitse Komitee, Piirideta Ajakirjanikud, rahvusvaheline PEN-klubi ja Human Rights Watch;

7.

nõuab Aserbaidžaani ametivõimudelt tungivalt uuendada mitme rahvusvahelise raadiojaama, täpsemalt BBC World Service, Ameerika Hääl ja Raadio Vaba Euroopa /Vabadus, lühilaine raadiolitsentse; juhib tähelepanu, et nende raadiojaamade edastamise lõpetamine lühisagedusel jätab Aserbaidžaani ilma olulistest, objektiivsetest ja väärtuslikest sõltumatutest kvaliteetse avaliku teenuse teabe allikatest ja piirab meediapluralismi Aserbaidžaanis;

8.

kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles näitama piisavaid edusamme nende tingimuste täitmisel, mis on vajalikud lepinguliste suhete arendamiseks – nagu on sätestatud Euroopa Ülemkogu 19.–20. märtsi 2009. aasta avalduses idapartnerluse kohta – eeskätt demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste valdkonnas;

9.

tervitab Aserbaidžaani ametivõimude jõupingutusi – sealhulgas Aserbaidžaani eurointegratsiooni riikliku komitee kahte koosolekut 2009. aastal – et arendada edasi olemasolevaid inimõiguste kaitsmise mehhanisme ja suurendada demokraatlike institutsioonide suutlikkust, ning kutsub ELi ja Aserbaidžaani üles edendama dialoogi inimõiguste küsimuses;

10.

tervitab Aserbaidžaani ametivõimude osalemist Aserbaidžaani läbivaatamisel ÜRO korrapärase läbivaatamise töörühma kuuendal koosolekul 6. veebruaril 2009 ja kutsub Aserbaidžaani valitsust üles rakendama kõiki läbivaatamise töörühma soovitusi, sealhulgas ratifitseerima Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti, mis näeb ette laimu dekriminaliseerimise, et vabastada ajakirjanikud tarbetust survest; tagama sõnavabaduse ja meediavabaduse täielik järgimine ja ligipääs ringhäälingule; tagama inimõiguste kaitsjate vastaste kuritegude ja tagakiusamise uurimine ning kohtumõistmine süüdlaste üle; rakendama tõhusalt rahumeelse kogunemise õigust ja ühinemisvabadust; parandama vanglatingimusi ja kaitsma haavatavate inimrühmade, sealhulgas vähemuste, sisserändajate, varjupaiga taotlejate ja riigi sees ümberasustatud isikute õigusi;

11.

ootab Aserbaidžaani valitsuse projekti „Toetus õigussüsteemi reformidele Aserbaidžaanis” rakendamist; nimetatud reformi eesmärk on suurendada kohtuvõimu sõltumatust, eriti Õigusakadeemia ning piirkondlike õigusosakondade asutamise ja tegutsemise osas, ning viia vanglasüsteem vastavusse rahvusvaheliste normidega;

12.

kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles tagama, et kohalikud valimised 23. detsembril 2009 oleksid vabad, õiglased ja vastaksid rahvusvahelistele normidele, ning tunnustab valimiste tähtsust riigi ülesehitamisel jätkuvate demokraatlike reformide abil kohalikul tasandil ja kodanikuühiskonna ning kogu poliitilise süsteemi ühendamise teel;

13.

tervitab ELi-Aserbaidžaani koostöökomisjoni uute allkomisjonide loomist, mis tugevdavad institutsioonilist raamistikku diskussioonide jaoks õiguse, vabaduse ja julgeoleku ning inimõiguste järgimise ja demokraatia teemal, samuti tööhõive ja sotsiaalpoliitika, tervishoiu, hariduse ja noorte, kultuuri, infoühiskonna, audiovisuaalpoliitika, teaduse ja tehnoloogia valdkonnas;

14.

nõuab, et Aserbaidžaan teeks uusi jõupingutusi Euroopa naabruspoliitika tegevuskava täielikuks rakendamiseks, ning et komisjon jätkaks Aserbaidžaani jõupingutuste toetamist;

15.

kutsub Aserbaidžaani Vabariigi presidenti üles seirama riigi õiguskaitseorganite ja julgeolekustruktuuride tööd, eriti meedia ja muude inimõiguste osas, kuna nende töö ja tegutsemisviis viib Aserbaidžaani Euroopa Liidust teadlikult kaugemale;

16.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Aserbaidžaani presidendile ning parlamendile.