7.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 377/135

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklit 167;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 27 lõiget 3;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 11;

—

võttes arvesse UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitset ja edendamist käsitlevat 2005. aasta konventsiooni (UNESCO konventsioon);

—

võttes arvesse nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsust 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (1);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (2),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009 otsust nr 1041/2009/EÜ, millega kehtestatakse kolmandate riikide valdkondlike asjatundjatega audiovisuaalvaldkonna koostööprogramm (MEDIA Mundus 2011–2013) (3);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust nr 1983/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastat (2008) (4);

—

võttes arvesse Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava üleilmastuvas maailmas (KOM(2007)0242);

—

võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava rakendamise kohta (KOM(2010)0390);

—

võttes arvesse oma 5. mai 2010 resolutsiooni „Europeana – järgmised sammud” (5);

—

võttes arvesse nõukogu 18. ja 19. novembri 2010. aasta järeldusi kultuurivaldkonna töökava kohta aastateks 2011–2014 (2010/C 325/01) (6);

—

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2008. aasta järeldusi kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamise kohta Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide välissuhetes (2008/C 320/04) (7);

—

võttes arvesse ÜRO aastatuhande deklaratsiooni (2000) ning eriti selle artikleid alapealkirja „Inimõigused, demokraatia ja hea valitsemistava” all;

—

võttes arvesse ÜRO 22. septembri 2010. aasta resolutsiooni „Lubaduse täitmine: ühisel jõul saavutame aastatuhande arengueesmärgid”;

—

võttes arvesse ÜRO 20. detsembri 2010. aasta resolutsiooni „Kultuur ja areng”;

—

võttes arvesse 23. juunil 2000. aastal Cotonous allkirjastatud AKV-ELi koostöölepingut (8), mida muudeti esimest korda 25. juunil 2005 Luxembourgis (9) ja teist korda 22. juunil 2010 Ouagadougous (10);

—

võttes arvesse näidisvabakaubanduslepingule lisatud kultuurikoostöö protokolli;

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

—

võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A7-0112/2011),

A.

arvestades, et EL on kultuuriliselt mitmekesine väärtuste ühendus, mille juhtlausel – „Ühinenud mitmekesisuses” – on väga palju väljendusvorme;

B.

arvestades, et ELi järjestikused laienemised, inimeste liikumine ühises Euroopa ruumis, väljakujunenud ja uued rändevood ning mitmesugune suhtlus ülejäänud maailmaga aitavad tugevdada kultuurilist mitmekesisust;

C.

arvestades, et kultuuril on sügav sisuline väärtus, mis rikastab inimeste elu ning edendab vastastikust mõistmist ja lugupidamist;

D.

arvestades, et Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskavas seatakse strateegiliseks eesmärgiks kultuuri kui Euroopa Liidu rahvusvaheliste suhete olulise mõjuri edendamine;

E.

arvestades, et kultuur võib olla ja peaks olema arengut, kaasatust, innovatsiooni, demokraatiat, inimõigusi, haridust, konfliktiennetust ja leppimist, vastastikust mõistmist, sallivust ja loovust edendav jõud;

F.

arvestades, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ning nii ELi kui ka kolmandate riikide kodanikud, ettevõtjad ja kodanikuühiskond on kultuurisuhetes tähtsad osalised;

G.

arvestades, et kultuurihüved, sealhulgas sportimisvõimalused soodustavad ELi majandusvälist arengut ja majandusarengut ning eriti just kultuuritööstus ja turism aitavad ehitada teadmistepõhist ühiskonda;

H.

arvestades, et loovisikud tegutsevad de facto kultuuridiplomaatidena, kes vahetavad ja viivad kokku mitmesuguseid esteetilisi, poliitilisi, moraalseid ja sotsiaalseid väärtusi;

I.

arvestades, et uued massiteabevahendid ja kommunikatsioonitehnoloogiad, nagu näiteks internet, võivad olla sõnavabaduse, mitmekesisuse, teabevahetuse, inimõiguste, arengu, kogunemisvabaduse, demokraatia ja kaasamise vahendiks ning hõlbustada juurdepääsu kultuurisisule ja haridusele;

J.

arvestades, et kultuurikoostöö ja kultuuride dialoog, mis on kultuuridiplomaatia ehituskivid, võivad toimida ülemaailmse rahu ja stabiilsuse hoidmise vahenditena,

1.

rõhutab kultuuri kõikehõlmavat olemust ja tähtsust kõikides eluvaldkondades ning on seisukohal, et kultuuriga tuleb arvestada ELi kogu välispoliitilises tegevuses, vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 167 lõikele 4;

2.

rõhutab, et kõik ELi institutsioonid peavad täielikumalt tunnustama kultuuri tähtsust sallivust ja mõistmist tugevdava jõuna ning majanduskasvu ja kaasavama ühiskonna saavutamise vahendina;

3.

peab vajalikuks, et igas liikmesriigis tehtaks kultuuripoliitika kavandamisel, rakendamisel ja edendamisel koostööd piirkondadega;

4.

rõhutab, et demokraatlikud vabadused ja põhivabadused, nagu sõnavabadus, pressivabadus, õigus majanduslikule kindlustatusele, õigus elada vabana hirmust, sallimatusest ja vihkamisest ning vaba juurdepääs trükitud ja digitaalsele teabele, samuti võimalus luua sidemeid ja suhelda elektrooniliselt nii võrgus kui ka võrguväliselt, on kultuurilise väljenduse, kultuurivahetuse ja kultuurilise mitmekesisuse olulised eeldused;

5.

tuletab meelde kultuurikoostöö protokollide tähtsust ja nende lisandväärtust kahepoolsetes arengu- ja kaubanduslepingutes; nõuab, et komisjon esitaks strateegia tulevaste kultuurikoostöö protokollide kohta ning konsulteeriks selle strateegia küsimustes Euroopa Parlamendi ja kodanikuühiskonnaga;

6.

kinnitab, et kultuuril on oluline osa kahepoolsetes arengu- ja kaubanduslepingutes ning mitmesugustes meetmetes, nagu näiteks Euroopa arengukoostöö, stabiilsuse, demokraatia ja inimõiguste ning ühinemiseelse rahastamise vahendid, Euroopa naabruspoliitika, idapartnerlus ja Vahemere Liit ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend, mille kõigi kaudu eraldatakse ressursse kultuuriprogrammidele;

7.

rõhutab, et Atlandi-ülene koostöö ja koostöö Euroopas asuvate naaberriikidega on oluline ühishuvide ja -väärtuste edendamiseks;

8.

peab tähtsaks avaliku ja erasektori koostööd ning kodanikuühiskonna, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide ja Euroopa kultuurivõrgustike aktiivset osalemist ELi välissuhete kultuurilistes aspektides;

9.

väljendab muret ELi väliskultuuripoliitika ja -projektide killustatuse pärast, mis pidurdab kultuuriressursside strateegilist ja tõhusat kasutamist ning ELi välissuhete kultuuriaspektide selgepiirilise ühise strateegia väljatöötamist;

10.

nõuab sisemise tegevuse täiustamist komisjoni nendes peadirektoraatides, mille põhiülesanded on seotud välissuhete (välispoliitika, laienemine, kaubandus, areng), hariduse ja kultuuri ning digitaalarengu tegevuskavaga;

11.

märgib, et kultuuri- ja haridusalane vahetus võib tugevdada kodanikuühiskonda, edendada demokratiseerimist ja head valitsemistava, soodustada oskuste arendamist, edendada inimõigusi ja põhivabadusi ning olla aluseks püsivale koostööle;

12.

toetab kolmandate riikide tugevamat kaasamist ELi kultuuri-, liikuvus-, noorte-, haridus- ja koolitusprogrammidesse ning nõuab, et need programmid tehtaks hõlpsamini kättesaadavaks kolmandatest riikidest, sealhulgas Euroopas asuvatest naaberriikidest pärit (noortele) inimestele;

13.

nõuab sidusaid strateegiad, et edendada noorte ning kultuuritöötajate, kunstnike ja loovisikute liikuvust, kultuuri ja hariduse arengut (sh meedia ja digitaalne kirjaoskus) ning kunsti kõikide väljendusvormide kättesaadavust; toetab seetõttu aktiivselt kultuuri-, spordi-, haridus-, meedia-, mitmekeelsus- ja noorteprogrammide koostoimet;

14.

peab väga soovitavaks kultuurikoostööd nii ELi liikmesriikide kui ka kolmandate riikide spetsialistide, vahendavate organisatsioonide ja kodanikuühiskonnaga – see hõlmab väliskultuuripoliitika kavandamist ja elluviimist ning selliste kultuurisündmuste ja -kontaktide korraldamist, mis aitavad parandada üksteisemõistmist, milles aga ühtlasi võetakse piisavalt arvesse Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust;

15.

nõuab kolmandate riikide kodanikele, kunstnikele jt kultuurivaldkonna töötajatele n-ö kultuuriviisa loomist 2005. aastast alates kehtiva teadusviisa programmi eeskujul; palub komisjonil esitada ka lühiajaliste viisade algatuse, et kõrvaldada kultuurisektoris liikuvust tõkestavad asjaolud;

16.

rõhutab, et tähtis on, et ELi tegutseks kogu maailmas, edendades sõnavabadust, ajakirjandusvabadust ning vaba juurdepääsu audiovisuaalmeediale ja uutele infotehnoloogiatele selliselt, et see oleks kooskõlas autoriõiguse eeskirjadega;

17.

peab taunitavaks tõsiasja, et repressiivsed režiimid üha suurendavad tsensuuri ja kontrolli interneti üle, ning nõuab, et komisjon ja ELi liikmesriigid edendaksid internetivabadust kogu maailmas;

18.

kinnitab veel kord võrgu neutraalsuse põhimõtet, mis peab tagama interneti püsimise tasuta ja avatud, demokraatlikku suhtlust tugevdava tehnoloogiana;

19.

rõhutab interneti tähtsust Euroopa kultuuri edendajana ning kutsub liikmesriike üles jätkama investeeringuid interneti lairibaühendusse kogu Euroopa Liidus;

20.

rõhutab uue meedia ja eelkõige interneti tähtsust tasuta, kergesti juurdepääsetava ja kasutajasõbraliku suhtlus- ja teabeplatvormina, mida tuleks aktiivselt kasutada kultuuridevaheliseks dialoogiks nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda; rõhutab lisaks uue meedia tähtsust kultuurihüvedele ja -sisule juurdepääsu võimaldamisel ning Euroopa kultuuripärandi ja ajaloo paremal tutvustamisel nii ELis kui ka väljaspool seda, mida tõendavad Europeana-taolised võtmeprojektid;

21.

kutsub komisjoni üles looma keskset internetiportaali, mis annaks teavet olemasolevatest kultuurilisi elemente sisaldavatest ELi toetusprogrammidest välissuhete vallas ning üleeuroopalise tähtsusega kultuurisündmuste kavandamisest ja korraldamisest ELi välisesinduste poolt ning mis tegutseks keskse teabeplatvormina, hõlbustamaks koostöövõrkude loomist kultuuritöötajate, institutsioonide ja kodanikuühiskonna vahel, ning mis samal ajal sisaldaks linke teistele ELi rahastatavatele üritustele, nagu Europeana;

22.

rõhutab kultuuridiplomaatia ja kultuurikoostöö tähtsust ELi ja selle liikmesriikide huvide ning Euroopa kultuurile omaste väärtuste levitamisel ja vahendamisel kõikjal maailmas; rõhutab, et ELil tuleb tegutseda sellise (üleilmse) toimijana, kes näeb asju üleilmses perspektiivis ja kannab üleilmset vastutust;

23.

on seisukohal, et ELi välissuhetes peaks kesksel kohal olema rahu ja leppimise, inimõiguste, rahvusvahelise kaubanduse ja majandusarengu edendamine, ilma et sealjuures jäetaks unarusse diplomaatia kultuurilised aspektid;

24.

rõhutab vajadust koostada tulemuslikud strateegiad kultuuridevahelisteks läbirääkimisteks ning on seisukohal, et multikultuurne lähenemisviis nimetatud ülesandele võib soodustada kasulike kokkulepete sõlmimist, milles EL ja tema partnerid kolmandatest riikidest on võrdväärsed;

25.

nõuab, et igas ELi välisesinduses peaks olema üks isik, kes tihedas koostöös kultuurivaldkonna toimijate ning võrgupõhiste organisatsioonidega, nagu näiteks EUNIC (riiklike kultuuriinstituutide Euroopa võrgustik) vastutab ELi ja kolmandate riikide kultuurisuhete ja kultuurikoostöö koordineerimise ning Euroopa kultuuri tutvustamise eest;

26.

rõhutab vajadust omaks võtta terviklik lähenemisviis kultuuri vahendamisele ja kultuurivahetusele ning rõhutab kultuuri osa demokraatia, inimõiguste, konfliktiennetuse ja rahu tagamise edendamisel;

27.

soovitab kultuuriteemalisi poliitilisi dialooge, mille üheks näiteks on hiljuti algatatud ELi ja India dialoog, et tugevdada inimestevahelisi kontakte;

28.

soovitab seada demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi raames otseselt kultuuriga seotud prioriteete, millega taotletaks muu hulgas õigusriigi põhimõtete, konfliktide lahendamise ja ennetamise ning kodanikuühiskonna koostöö, samuti sõnavabaduse, demokraatliku osaluse ja inimõigustega seotud uute tehnoloogiate rolli tugevdamist;

29.

loodab, et Euroopa välisteenistuse organisatsiooniskeemi kavand sisaldab ka otseselt kultuuriaspektidega seotud ametikohti, ja soovitab sel eemärgil luua koordineerimisüksuse;

30.

kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles koordineerima välispoliitika kultuuriaspektide strateegilist rakendamist, integreerima kultuuri järjepidevalt ja süstemaatiliselt ELi välissuhetesse ning püüdma täiendada liikmesriikide väliskultuuripoliitikat;

31.

nõuab, et Euroopa välisteenistuse töötajatele võimaldataks asjakohast koolitust ja täienduskoolitust kultuuri- ja digitaalvaldkonnas, nii et nad oleksid võimelised koordineerima ELi delegatsioonide tegevust selles valdkonnas, ning nõuab, et riikide ekspertidele ja kultuuriasutuste töötajatele pakutaks ühiseid Euroopa koolitusvõimalusi ning et koolitused oleksid avatud osavõtjatele kogu maailmast;

32.

nõuab, et Euroopa välisteenistuse organisatsiooni struktuuri lisataks kultuuri- ja digitaalse diplomaatia peadirektoraat;

33.

kutsub Euroopa välisteenistust üles oma vahendite ja pädevuse arendamisel kultuurisfääris tegema koostööd selliste võrgustikega nagu EUNIC, eesmärgiga kasutada nende kogemusi sõltumatute ühendustena liikmesriikide ja kultuurivahendusorganisatsioonide vahel ning luua ja ära kasutada sünergiat;

34.

kutsub Euroopa välisteenistust üles arvestama hiljuti asutatud Euroopa kultuuripärandi märgist kui vahendit suhtlemises kolmandate riikidega, et parandada ja levitada teadmisi Euroopa rahvaste kultuurist ja ajaloost;

35.

kutsub komisjoni üles looma ELi välissuhete valdkonnas institutsioonidevahelise kultuuritöökonna, mis arendaks ja laiendaks koordineerimist, korrastamist, strateegiat ja heade tavade levitamist, võtma seoses sellega arvesse Euroopa Nõukogu tegevust ja algatusi ning andma Euroopa Parlamendile aru töökonna tööst;

36.

teeb ettepaneku, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile regulaarselt aru käesoleva, kultuuri rolli ELi välissuhetes käsitleva resolutsiooni täitmise kohta;

37.

teeb ettepaneku luua spetsiaalne infosüsteem kunstnike jt kultuurivaldkonna töötajate liikuvuse toetuseks, nagu nähakse ette uuringus „Infosüsteem kunstnike jt kultuurivaldkonna töötajate liikuvuse toetuseks: teostatavusuuring” (11);

38.

nõuab, et komisjon esitaks ja võtaks 2011. aastal vastu rohelise raamatu kultuuri ja kultuurikoostöö strateegia kohta ELi välistegevuses, koos sellele järgneva teatisega;

39.

soovitab astuda konkreetseid samme suutlikkuse suurendamiseks kodanikuühiskonna kaasamise kaudu ja sõltumatute ettevõtmiste rahastamiseks;

40.

palub Euroopa välisteenistusel motiveerida kolmandaid riike arendama kultuuripoliitikat ning süstemaatiliselt kutsuda kolmandaid riike üles ratifitseerima ja täitma UNESCO konventsiooni;

41.

tuletab liikmesriikidele meelde UNESCO konventsiooni ratifitseerimisel võetud kohustuste tähtsust, kuna kultuurilise mitmekesisuse kaitsmine maailmas nõuab pädevat ja tasakaalustatud poliitikat digitaalvaldkonnas;

42.

kutsub komisjoni üles võtma läbirääkimistel kahepoolsete ja mitmepoolsete kaubanduslepingute üle ja kultuurikoostöö protokollide sõlmimisel arvesse kultuurihüvede ja -teenuste kahetist olemust ning võimaldama arenguriikidele sooduskohtlemist vastavalt UNESCO konventsiooni artiklile 16;

43.

tervitab ELi ja UNESCO hiljuti sõlmitud lepingut ühe miljoni euro suuruse eksperdiabi kohta, mille eesmärk on toetada kultuurisektori haldamist ning võimaldada arengumaade valitsustel kasutada ekspertide teadmisi tulemusliku ja jätkusuutliku kultuuripoliitika väljaarendamisel;

44.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tihendama omavahelist koostööd, et veelgi parandada riikide õiguslikku raamistikku ning kultuuriväärtuste ja kultuuriobjektide säilitamise ja kaitse poliitikat vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja rahvusvahelisele õigusraamistikule, sh kultuuriobjektide ja intellektuaalomandiga kaubitsemise vastu suunatud meetmeid; kutsub neid üles tõkestama kultuuripärandi ja kultuuritoodete ebaseaduslikku omastamist ning samal ajal tunnistama autoriõiguste ja intellektuaalomandi tähtsust kultuuriloojate elatise säilitamisel;

45.

nõuab, et koostataks sidus ELi strateegia Euroopa kultuuritegevuse ja -programmide edendamiseks rahvusvahelises ulatuses, mis põhineks kultuurihüvede ja -tegevuse mitmekülgsuse ja kahetise iseloomu kaitsmisel ning hõlmaks muu hulgas järgmisi aspekte: olemasolevate ELi välispoliitika programmide tõhusam kooskõlastamine kultuuriliste komponentidega, nende rakendamine kokkulepetes kolmandate riikidega ning kooskõla aluslepingutes sisalduvate kultuuri ühildamise sätetega, samuti subsidiaarsuse põhimõtte ja UNESCO konventsiooniga;

46.

nõuab, et koostataks sidus strateegia nii materiaalse kui ka mittemateriaalse kultuuri- ja looduspärandi kaitseks ja edendamiseks ning et tehtaks rahvusvahelist koostööd konfliktipiirkondades, nt Blue Shieldi kaudu, millega kultuurile antakse oluline osa konfliktide ennetamisel ja rahu taastamisel;

47.

nõuab, et konfliktipiirkondadesse ja konfliktijärgsetesse piirkondadesse saadetavatele töötajatele antaks koolitust sealse tegevuse kultuuriliste aspektide kohta, et säilitada pärandit ning edendada leppimist, demokraatiat ja inimõigusi;

48.

peab vajalikuks, et olemasolevate rahastamisvahenditega seotud rakenduskavades pandaks rõhku ELi poliitiliste meetmete lihtsustamisele, tõhustamisele ja kooskõlastamisele;

49.

toetab kultuuri osatähtsuse suurendamist demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kaudu tehtavas töös, mis hõlmab õigusriigi põhimõtete tugevdamist, konfliktide lahendamist ja ennetamist, kodanikuühiskonna koostööd ning uute tehnoloogiate rolli tugevdamist seoses sõnavabaduse, demokraatliku osaluse ja inimõigustega;

50.

tunnistab, et järgida tuleb kõiki inimõigusi, mis on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelises paktis ning ELi põhiõiguste hartas, ning tunnistab sellest tulenevalt kultuuriliste õiguste, mitmekesisuse ja inimõiguste vahelist seost ning on vastu kultuuriliste argumentide kasutamisele inimõiguste rikkumise õigustamise eesmärgil;

51.

teeb ettepaneku lisada inimõiguste aastaaruandesse kultuuripeatükk ning integreerida kultuur parlamentidevahelistesse delegatsioonide tegevusse;

52.

nõuab, et kultuurialast tegevust ei kasutataks argumendina, millega põhjendada kultuuritöötajate vaba liikumise piiramist ELi ja kolmandate riikide vahel;

53.

ergutab kultuurisuhete sisseseadmist nende riikidega, kellega ei ole sõlmitud mingeid muid partnerlusi, et kasutada seda suhete arendamise alusena;

54.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.