10.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 198/39

1.1

Komitee on veendunud, et kultuur ja loovus on Euroopa jaoks:

1.2

Komitee on seisukohal, et arvestades kultuuri- ja loomesektori kasvavat osatähtsust Euroopa majanduse ja selle rahvusvahelise mõju arengus, tuleks keskpika ja pika perspektiivi jaoks luua strateegia, mis tagaks:

1.3

Komitee kutsub komisjoni üles kontrollima üksikasjalikult ühenduse õigustiku kohaldamist kultuuri- ja loomesektorile, eelkõige seoses konkurentsipoliitika, intellektuaalomandi õiguste ja tööõiguse alaste eeskirjadega, ning ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute klauslite kaitset.

1.4

Komitee teeb komisjonile ettepaneku uurida võimalust ja vajalikke üksikasju, et korraldada kultuuri- ja loomesektori sidusrühmade laiendatud foorum, et paremini määratleda, ühtlasi ka osalusel põhineva ettekavandamise kaudu, kõik kõnealuse valdkonna osalejad ja esitada strateegilise tegevuskava tähtsamad punktid keskpikas ja pikas perspektiivis, et taashoogustada majanduskasvu ja luua kvaliteetseid töökohti. Tegevuskava peaks põhinema valdkonnaülesel kohaliku, piirkondliku ja Euroopa tasandi strateegial, milles osaleksid aktiivselt nii liikmesriigid, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, sotsiaalpartnerid kui ka kodanikuühiskond.

1.5

Komitee kutsub üles käivitama viivitamatult konkreetseid algatusi, et võidelda ebakindlate töösuhete vastu kultuuri- ja loomesektoris, et tagada võrdsed töötingimused kõigile kõnealuse sektori töötajatele, eelkõige füüsilisest isikust ettevõtjatele või ebatüüpilise lepinguga töötajatele, kes sageli tegutsevad alltöövõtjatena, ning eriti väljakutsealuselt töötajatele, et tagada kõigile võrdsetel alustel turvaline juurdepääs digitaalvõrkudele

1.6

Komitee juhib komisjoni tähelepanu vajadusele kohaldada regulatiivset raamistikku kultuuri- ja loomesektori iseärasustele, eelkõige intellektuaalomandi, haldus- ja maksumenetluste lihtsustamise valdkonnas ning seoses trüki- ja digitaalkommunikatsiooni võrdse käibemaksualase kohtlemisega, eelkõige kõnealuse sektori väikeettevõtete puhul.

1.7

Komitee arvates tuleks mõelda võimalusele luua kodanikuühiskonna dialoogistruktuure, mis on kodanikukesksed, kasutades kõnealuses kontekstis ära Euroopa kodanike aastat.

2.1

Kultuuri- ja loomesektor moodustab Euroopa peamise strateegilise allika: Euroopa tipptase ja konkurentsivõime kultuuri- ja loomesektoris on selliste loovisikute, autorite, loojate, spetsialistide ja ettevõtjate töö tulemus, kelle tavapärast ja uuenduslikku annet ning formaalseid ja mitteformaalseid pädevusi tuleks hoida, edendada ja väärtustada.

2.2

Komitee on juba rõhutanud, et „Nagu tunnistati Euroopa 2020. aasta strateegias, on Euroopa kultuuri- ja loomemajandus esmatähtis majanduskasvu, konkurentsivõime ning ELi ja selle kodanike tuleviku jaoks. […] Loomemajandus annab ühtlasi suhtelisi eeliseid, mida ei ole võimalik luua mujal ning on kohaliku arengu ja tööstuse muutuste tõukejõud” (1).

2.3

2010. aasta rohelises raamatus (2) antud määratluse järgi on kultuurimajandus „majandusharu, mis toodab ja levitab kaupu ja teenuseid, millel arvatakse nende arendamise ajal olevat eriomadus, -kasutusviis või -otstarve, mis hõlmab või edastab kultuurilist väärtust olenemata nende võimalikust kaubanduslikust väärtusest”, ning kooskõlas UNESCO 2005. aasta konventsiooniga (3) on loomemajandus „majandusharu, mis kasutab kultuuri sisendina ja millel on kultuuriline mõõde, kuigi selle väljund on peamiselt funktsionaalne. See hõlmab nii arhitektuuri ja disaini, mis ühendavad loovad elemendid üldisemate protsessidega, kui ka teatavaid allsektoreid, nagu graafiline disain, moekunst või reklaam”.

2.4

Kultuuri- ja/või loomesektorisse kuuluvate valdkondade piiritlemine jääb siiski ähmaseks (4) ja raskendab nende SKP ja tööhõive arengusse antava panuse tegeliku ulatuse hindamist.

2.5

Loova Euroopa raamprogrammi (5) ettepanekus, mille kohta komiteel oli juba võimalus avaldada oma seisukohta (6), määratletakse kultuuri- ja loomesektorit järgmiselt (artikkel 2): „kõik sektorid, mille tegevus tugineb kultuurilistele väärtustele ja/või kunstilisele ja loomingulisele väljendusele, olenemata tegevust teostava struktuuri liigist ja sellest, kas selline tegevus on suunatud turule või mitte”. See sektor peaks hõlmama kindlasti ka kirjastamise, graafikatööstuse, trüki- ja digitaalmeedia valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid.

2.6

2008. aastal tagasid need sektorid 4,5% ELi kogu SKP-st ja pakkusid tööd ligikaudu 3,8%-le tööjõust, st enam kui 8,5 miljonile inimesele (7).

2.7

Euroopa Parlament jagab esitatud määratlust, lisades siia selgesõnaliselt ka muuseumid ja moetööstuse.

2.8

Kuigi kultuuri- ja loomesektori osakaal Euroopa majandustoodangus on siiski märkimisväärne ja pidevalt kasvav, avaldades olulist mõju tööhõivele (8), ei taga olemasolevate (WIPO, OECD, UNCTAD, UNESCO ja Euroopa Nõukogu) määratluste mitmekesisus kindlat alust ega rahvusvaheliselt võrreldavat statistikat: ELi SKP osakaal kõigub 2,6%st (roheline raamat), 3,3%st (programm „Loov Euroopa”), 4,5%st (9) 6,5%ni (Euroopa Nõukogu); asjaomase sektori töötajate arv kõigub hinnanguliselt 5 miljonist 8,5 miljoni (10) või isegi 18 miljoni inimeseni (11).

2.9

Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse mitmekesisus peegeldub kõnealuse sektori struktuuri iseärasustes: sektoris on palju VKEsid ja mikroettevõtteid, mis moodustavad ligikaudu 80% kogu tootmiskeskkonnast. Suurettevõtteid on kõnealuses sektoris vähem kui 1 %, kuid seal töötab enam kui 40% kogu sektori töötajatest (12).

2.10

Selline kultuuri- ja loomesektori ülesehitus Euroopas tekitab mitmeid erinevaid probleeme: pädevuste arendamisest kuni juurdepääsuni rahastamisele, uute ärimudelite edendamisest intellektuaalomandiõiguse kaitseni, raskusest siseneda rahvusvahelistele turgudele kuni suhete parandamiseni teiste sektoritega, rääkimata (formaalsete ja mitteformaalsete jms) kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise probleemist (13).

2.11

Kui ELi sektoritel, mis moodustavad mittetööstusliku tegevuse tuuma (kujutav kunst, näitekunst ning ajaloo- ja kunstipärand) on sageli suur strateegiline väärtus, siis USA-s on see strateegiline väärtus koondunud eelkõige tugevalt turule orienteeritud tööstussektorisse.

2.12

Ameerika mudel kujutab endast loomulikku võrdluspunkti riikidele, kus põhiprobleem seisneb sellise kultuuritootmise süsteemi loomises, mis sõltuks vähe avaliku sektori rahastamisest ja oleks tugevalt kasumile orienteeritud.

2.13

Jaapan on eeskujuks mitte üksnes Aasias, kuna seal on läbi aegade arendatud tootmise põliseid ja väga spetsiifilisi vorme koos kultuuritööstuse uute ja originaalsete vormidega, mis on suunatud väga laiale publikule ning turu eelistustele.

2.14

Hiinas tehakse suuri jõupingutusi kultuurivaldkonna infrastruktuuri rahastamiseks sellise selge strateegia alusel, mis piirab Ameerika kultuurisisu sisenemist Hiina turule ning seab tähelepanu keskpunkti Euroopa organisatsioonimudelid ja avalike ametiasutuste rolli kohalike kultuurisüsteemide kujundamisel ja toetamisel.

2.15

Indias on filmitööstus olnud kõige kiiremini arenev kultuuritööstus, mille kogukäibe kasv oli erakordne, isegi kui tegemist on toodanguga, mis on tugevalt juurdunud India põliskultuuri ning pakub seetõttu vähest huvi teisest kultuurist pärit publikule.

2.16

Ladina-Ameerikas on praegu käimas kodumaise kultuuritööstuse võimas areng, mis tuleneb osaliselt hispaaniakeelse kultuuri mõjust USAs ning Mehhiko kiirest majanduslikust ja demograafilisest arengust, samal ajal kui Brasiiliat iseloomustab praegu märkimisväärne kultuuriõitseng ka väljaspool muusika valdkonda. Aafrika arendab samas oma põliskultuuri, mis põhineb ühtlasi ka paljudel kontaktidel üleeuroopalise kultuuriga: kahe kontinendi omavaheline suhtlemine ja kunstiharidus võivad õpetada meile palju ühe piirkonna argipäeva ja kultuuri kohta tervikuna, eemaldades koostööd takistavad tõkked.

2.17

Komitee on alati toetanud sellise strateegia tähtsust, mille eesmärk on väljendada täielikult ELi kultuuri- ja loomesektori potentsiaali tööhõive ja majanduskasvu edendamisel: juba 2004. aastal toodi volinik Viviane Redingi taotlusel koostatud arvamuses esile ELi kultuuri- ja loomesektori probleemid (14). Neid seisukohti on arvukates edasistes arvamustes korratud ja süvendatud (15).

2.18

Euroopa on kahtlemata maailma juhtival kohal loomemajanduse toodete ekspordis. Juhtpositsiooni säilitamiseks peab EL investeerima nende sektorite võimesse tegutseda väljaspool riigipiire. Seda seisukohta väljendasid ka nõukogu 12. mail 2009 ja Euroopa Parlament oma 12. mai 2011. aasta resolutsioonis.

3.1

Komitee on teadlik, et Euroopa tipptase ja konkurentsivõime kultuuri- ja loomesektoris on selliste loovisikute, loojate, autorite, spetsialistide ja ettevõtjate töö tulemus, kelle tavapärast ja uuenduslikku annet ning formaalseid ja mitteformaalseid pädevusi tuleks hoida, edendada ja väärtustada.

3.2

Komitee on veendunud, et kultuur ja loovus on selle erinevates väljendusvormides oluline osa ELi identiteedist ja õiguspärasusest: loovuse ja kultuuri „ühtsusest mitmekesisuses” peab saama Euroopa teadmistepõhise majanduse arengu selgroog.

3.3

Et austada ja edendada Euroopa kultuurilist identiteeti ning tagada kultuuri- ja loomesektori täielik kestvus, tuleks nende sektorite toetuseks võetavaid ELi meetmeid rakendada Euroopa sotsiaalmudelit, demokraatlikke põhimõtteid ja keskkonnastandardeid järgides.

3.4

Arvukatest Euroopa ja riiklikul tasandil teostatud analüüsidest selgub, et kultuuri- ja loomesektorid peavad toime tulema ühiste probleemidega, milleks on:

3.5

Komitee arvates nõuab kultuuri- ja loomesektori tähtsus ja keerukus ELi tasandi strateegiaplaani, mis on sidus ja rakendatav pikemas perspektiivis, ning sisaldab üksikasjalikke riiklikke ja piirkondlikke töökavasid ning mõõdetavaid ja kontrollitavaid eesmärke, mis on kooskõlas tegevuskavaga, mida kontrollivad Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament ning milles määratletakse eri tasandite (kohalik, piirkondlik, riiklik ja ELi tasand) ülesanded ja vastutusvaldkonnad.

3.6

Komitee kutsub seega komisjoni üles koostama sellist uut kooskõlastatud strateegiat keskpika perspektiivi jaoks, mis põhineb ühisel ja jagatud nägemusel praegusest 2020. aastani, ning milles võetakse täielikult arvesse kultuuri- ja loomesektori spetsiifilisust ja luuakse kindel raamistik uuenduslike investeeringute jaoks kõnealustes sektorites ja kvalifitseeritud tööjõu arendamiseks.

3.7

Strateegias tuleb kindlasti arvestada ka asjaolu, et kultuuri- ja loomesektorile on iseloomulik ebatüüpiliste töösuhete, eelkõige väljakutsealuselt töötajate ebaproportsionaalselt suur arv, leidub palju ajutisi vabakutselisi, väga palju füüsilisest isikust ettevõtjaid ja mikroettevõtteid, kus töötab sageli vaid üks inimene, ning vähem kui 10 töötajaga VKEsid (16). Kõnealuse sektori töötajate töötasu on seega sageli ebakorrapärane ja mõnikord vaesuspiiri lähedal või allapoole seda.

3.8

Paljud töötajad töötavad rasketes töötingimustes ning neil puuduvad põhilised sotsiaalkaitse õigused. See kehtib eelkõige naiste kohta, kes moodustavad suure osa kõnealuse sektori töötajaist ning keda diskrimineeritakse kõige rohkem eelkõige töölepingu- ja töötingimuste osas, kuna ning esineb suuri palga- ja sissetulekuerinevusi.

3.9

Füüsilisest isikust ettevõtjate arv on kõnealuses sektoris suhteliselt suur. See töötajate kategooria jaguneb sageli kaheks äärmuseks: ühe äärmuse moodustavad kõrgelt kvalifitseeritud ja suure kogemusega professionaalid, kelle järele on turul väga suur nõudmine; teise äärmuse moodustavad füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle staatusel ei ole muid eesmärke, kui hoida töö kulu madalal, s.t vähendada klientide haldus- ja finantskoormust. Rahvusvaheline Tööorganisatsioon teavitas juba pikka aega tagasi võimalikest kuritarvitamistest kõnealuses sektoris (17).

3.9.1

Samuti on tõsi, et majanduskriis mõjutab kultuuri- ja loomesektorit tervikuna kokkuhoiumeetmete ja kultuurile eraldatava riikliku toetuse enneolematute kärbete tõttu kogu Euroopas.

3.10

Komitee arvates tuleks ka kultuuri- ja loomesektorile kohaldada meetmeid, mida on käsitletud restruktureerimise protsessi ennetamise teemalistes komitee arvamustes (18). Kultuuri- ja loomesektori tehnoloogia ja ärimudelid arenevad kiiresti ja paljud suured ettevõtted asuvad oma tootmist kirjutava ajakirjanduse digitaliseerimise, avaliku sektori toetuste vähendamise, ülevõtmiste ja omandamise tagajärjel ümber kujundama.

3.11

Need muudatused mõjutavad otseselt kultuuri- ja loomesektori töötajaid; see mõju avaldub sageli töötajate vallandamise, palkade vähendamise, enneaegselt pensionile jäämise, ajutise tööjõu ulatuslikuma rakendamise, töötingimuste halvenemise ja stressi suurenemise, lühemaajaliste töölepingute ning töötajate puuduliku teavitamise ja nõustamise kaudu.

3.12

Komitee peab ELi kultuurilise mitmekesisuse ja rikkuse tagamiseks vajalikuks vältida liigset kontsentratsiooni nii tootmis- kui levitamisprotsessi raames; ta teeb ettepaneku eelistada digitaalvõrke ja metapiirkondi, mis võimaldavad tagada investeeringute kriitilise massi, tõhustada teadusuuringuid ja pääseda rahvusvahelistele turgudele ning säilitada tööhõivet.

3.13

Samuti tuleb komitee arvates Euroopa ja riiklikul tasandil teha ühiseid jõupingutusi, et toetada uute ja ajakohastatud ametialaste profiilide koolitus- ja ümberõppeprogramme elukestva õppe meetmetega, et arendada ametialaseid pädevusi ja ekspertteadmisi kooskõlas kõnealuses sektoris toimuvate muutustega. Tuleb kiirendada investeeringuid loovisikute, loojate ning kultuuri- ja loomesektori töötajate haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamisse, et võimaldada ELil säilitada praegune juhtpositsioon ning saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid.

3.13.1

Neid meetmeid on veelgi kiiremini vaja nende üleilmse konkurentsi tagajärjel toimunud põhjalike muutuste tõttu, mis on toimunud ka vaimsete elukutsete puhul, mis on sundinud looma üha uusi kontseptsioone ja üksikasju teadmistemahukate tööülesannete täitmiseks, näiteks Euroopa teadmiste ühistuid.

3.14

Nii nagu komisjon ise rõhutas „peavad finantseerimisasutused suurendama oma teadlikkust nende sektorite majanduspotentsiaalist ja arendama suutlikkust hinnata mittemateriaalsel varal põhinevaid ettevõtteid”. See peab kehtima eelkõige ELi eelarveraamistiku 2014-2020 kohta, et kõrvaldada praegune ebakindlus – eelkõige Erasmuse puhul – kujundades selleks ümber ELi programmid ja sekkumismeetmed (struktuurifondid, Euroopa Investeerimispank, Euroopa Investeerimisfond jms), et kaasata ja privilegeerida „mittetehnoloogilist” innovatsiooni ning kultuuri- ja loomesektori rahvusvahelist konkurentsivõimet.

3.15

Edasise 2014. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika ettevalmistamisel tuleb õppida nende projektide ja uuringutega saadud kogemusest, mis on seotud kultuuri- ja loomesektori potentsiaali täielikuks vabastamiseks mõeldud vahendite rakendamisega. Komitee arvates tuleb kultuuri- ja loomesektor lülitada piirkondliku ja kohaliku arengu integreeritud strateegiatesse, mida viiakse läbi koostöös riigiasutuste ning organiseeritud kodanikuühiskonna esindajatega.

3.16

Vaja on ELi raamistikku, mis lihtsustaks loovisikute ja loojate ning nende teoste, teenuste ja levitussüsteemide liikuvust, tagada kvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine ning täiustatud haridus- ja koolitusvahendid nii Euroopa kultuuri- ja loomeruumis kui väljaspool seda. Kõnealune raamistik peaks võimaldama rakendada Euroopa Komisjoni riiklike ekspertide töörühma soovitusi loovisikute liikuvuse kohta (19).

3.17

Komitee rõhutab, et uuringu „The rise of the creative class” järgi aitab kultuuri- ja loomesektor innustada kohalike majanduste ümberkorraldamist, soodustab uute majandustegevuste esilekerkimist, loob uusi ja jätkusuutlikke töökohti (20) ja suurendab Euroopa piirkondade ja linnade atraktiivsust. (21).

3.18

Kultuuri- ja loomesektorit käsitleva tõelise uue starteegia keskne element peaks komitee arvates olema ELi tegevuskava „Maailmale avatud loov Euroopa” (Creative Europe Open to the World-CEOW), mille eesmärk oleks tagada ELi loovisikute ning kultuuri- ja loomesektori ettevõtete, eelkõige VKEde osalemine tähtsaimatel rahvusvahelistel turgudel, luues selleks konkreetsed süsteemid, mis lihtsustavad vahetust kolmandate riikidega, ja leppides ELi kahe- ja mitmepoolsetes lepetes kokku täpsetes ja siduvates sätetes.

4.1.1

Liikmesriigid ja komisjon peaksid võtma – sotsiaalpartnerite igakülgse panuse ja aktiivse osalusega – konkreetseid regulatiivseid meetmeid, mis on kohandatud kultuuri- ja loomesektori eripärale ning mis sisaldaksid asjakohaseid konkurentsieeskirju, et vältida turu liigset kontsentratsiooni, hoida kultuurilist mitmekesisust, tarbijate valikuvõimalusi ja ettevõtlusvormide mitmekesisust.

4.1.2

Liikmesriigid peaksid vähendama eelkõige kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate VKEde ja füüsilisest isikust ettevõtjate haldus- ja bürokraatiakoormust, lihtsustades teenuste pakkumist ning teenuste, loovisikute ja kultuuriettevõtjate liikuvust.

4.2.1

Ka peamiselt turule orienteeritud kultuuri- ja loomesektor põhineb loojate, autorite, loovisikute, näitlejate ja interpreetide individuaalsel tegevusel, mis nõuab lihtsat juurdepääsu rahastamisele ja laenudele. Esmatähtis on siduda kultuuri- ja loomesektorile antav finantstoetus heade töötingimuste loomise ja säilitamisega kõigi töötajate kategooriate jaoks, sealhulgas ka finantsseisukohast.

4.2.2

Seega on oluline luua maksukeskkond, mis toetab VKEde ja füüsilisest isikust ettevõtjate arengut, tagades topeltmaksustamisest vabastamise piiriülese ja rahvusvahelise liikuvuse korral, ning asjakohased sotsiaalkaitsesüsteemid.

4.2.3

EL ja liimesriigid peavad innustama avaliku ja erasektori koostööd, et tagada kultuuri- ja loomesektori jätkusuutlikkus ning edendada kaupade ja teenuste kultuurilist mitmekesisust.

4.2.4

EL ja liikmesriigid peavad toetama võrdlusuuringute süsteeme tagatiste, laenude, investeeringute ja ekspordi arendamise üksikasjade menetlemise jaoks, et lihtsustada kultuuri- ja loomesektori projektide juurdepääsu tingimusi erasektori rahastamisallikatele ja soodustada kontakte riiklikest fondidest sageli toetust saavate mitteäriliste sektorite ja selliste suurema ärisuunitlusega sektorite vahel nagu disain, moetööstus ja reklaam.

4.2.4.1

Komitee soovitab järgmist:

4.3.1

Uute ärimudelite areng nõuab digitaliseerimise, uuesti miksimise, mitmest loost kokku panemise (mashing) ja sämplimise (sampling) uute vormide omaksvõtmist, st võimet kasutada digitaalset multimeediafaili, mis sisaldab teksti, graafikat, heli, videod või animatsioone olemasolevatest allikatest (või nende kombinatsiooni) uue teose loomiseks või sämplimiseks

4.3.2

Mudel „creativity for social quality” (loovus sotsiaalse kvaliteedi jaoks) viitab nimelt kultuurile, piirkonnale ja ühiskonnale loomepiirkondade raames ning kaasab meetmeid, et rakendada teadmisi ja tõhustada disainerite kui teatud liiki vahendajate või lihtsustajate kasutamist arengut, tehnoloogiat ja tootmist hõlmavate liidesprotsesside jaoks.

4.3.3

Komitee jaoks on vältimatu väärtustada uusi ärimudeleid, kus disain on kaasatud väärtusahelaase ja kus kõik osalejad on võimelised panustama toodete ja protsesside lisaväärtusesse, mida on maailma turgudel võimalik ära tunda kui Euroopa tipptaset.

4.3.4

Komitee arvates on väga oluline innustada ka piiriülest ja rahvusvahelist liikuvust ja võimalust meelitada ligi kvalifitseeritud ja andekaid töötajaid, soodustada teadmussiiret, kogemuste ja ettevõtluseks vajalike pädevuste jagamist ning ELi eri osalejate ja majandussektorite vahel ELis võrgustike ja klastrite loomist.