52012AR0004

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52012AR0004 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 52012AR0004

Help

Regioonide Komitee arvamus „Ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide üldmääruse ettepanek”

ELT C 225, 27.7.2012, p. 58–113 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

27.7.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 225/58

Regioonide Komitee arvamus „Ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide üldmääruse ettepanek”

2012/C 225/07

REGIOONIDE KOMITEE

—	kutsub üles eraldama tulevasele (2014.–2020. aasta) ühtekuuluvuspoliitikale ambitsioonika eelarve, et täita aluslepingu ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärke; samuti kutsub üles võtma arengutaseme hindamisel ja vahendite jaotamisel arvesse muid näitajaid kui SKP;

—

toetab komisjoni pakutud struktuuri, s.t kahe suure eesmärgi – „investeeringud majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel” ja „territoriaalne koostöö” – kehtestamist, sest sellega hoitakse sotsiaalfond ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas, ning uue üleminekupiirkondade kategooria loomist, mis pakub piirkondadele, mis ei saa enam täiel määral lähenemistoetust, turvavõrgustiku;

—

taotleb struktuurifondide jaotusel suuremat paindlikkust, kohandades neid tänu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsesele kaasamisele realistlikumalt piirkondade vajadustele; see paindlikkus peaks kehtima Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi vahel vahendite jagamisele ning fondide temaatilisele kontsentreerumisele mõnedele strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidele; sellega seoses kutsub üles märkimisväärselt vähendama erimäärustes ette nähtud alammäärasid või neid paindlikumaks muutma;

—

toetab ühise strateegilise raamistiku strateegilist lähenemisviisi, millega hõlmatakse kõiki piirkondlike eesmärkidega fonde, mis tähendab paremat kooskõlastamist Euroopa Regionaalarengu Fondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga; samuti soovib, et linna- ja kohaliku arengu meetmetes, integreeritud piirkondlikus investeerimises ja ühistes tegevuskavades arvestataks rohkem territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõtet, kuid sooviks, et rohkem tähelepanu pöörataks piirkondadele, kus on käimas tööstuslikud muutused või kus on demograafiliselt ebasoodsad tingimused;

—	kutsub üles toetama mitmest fondist koosnevate rakenduskavade võimalust (ERF, ESF; Ühtekuuluvusfond, EAGF, EMKF) ja palub komisjonil võtta meetmeid, et neid kavasid ette valmistada ja ellu viia, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet;

—

lükkab tagasi makromajandusliku tingimuslikkuse ja tulemusreservi, sest ta leiab, et need on vastuolus ühtekuuluvuspoliitika põhieesmärgiga; toetab hoopis paindlikkusreservi loomist, mis moodustataks automaatse kulukohustustest vabastamise ressurssidest ja katsetuslike algatuste rahastamisest; samuti toetab eeltingimuste põhimõtet, mis on karistamise asemel ratsionaalne ja ennetav;

—	kutsub üles juhtimisreegleid tõepoolest lihtsustama, eelkõige seoses kontrolli- ja auditiasutuste, tulusate toimingute ja kindlasummaliste kuludega.

Raportöör

Catiuscia MARINI (IT/PES), Umbria maavanem

Viitedokument

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006”

COM(2011) 615 final

I POLIITILISED SOOVITUSED

A Eli eelarve ja rahaliste vahendite eraldamine

REGIOONIDE KOMITEE

Asjakohane ja tasakaalustatud ELi eelarve

1.	tuletab meelde, et Euroopa Liidul peab olema selline eelarve, mille abil ta suudaks tagada ühtekuuluvuspoliitika tõhususe ja täita strateegia „Euroopa 2020” eesmärke;

2.	kutsub üles säilitama iga piirkonnakategooria jaoks vähemalt samasuguse ELi abimäära kui praegusel programmitöö perioodil;

rõhutab, kuidas praeguse sügava majandus-, finants- ja sotsiaalkriisi tagajärjel on püsivalt Euroopas süvenemas tööpuudus, mis mõjutab tugevasti, kuigi erineval määral kõiki Euroopa Liidu piirkondi. Siinkohal on struktuurifondid hädavajalikud rahastamisallikad, mis aitavad kriisile vastu seista ja Euroopa piirkondade arengut toetada;

Rahaliste vahendite kasutamisraskuste ohjamine

4.	kutsub komisjoni üles võtma asjakohaseid meetmeid, et leevendada mõnede liikmesriikide raskusi rahaliste vahendite kasutamisel, parandades selleks ELi fondide haldamist (eriti juhtimis- ja kontrollisüsteemide lihtsustamise ja uuendamise kaudu), ning toetada tulemustele orienteeritust;

Suund õiglasema ja tasakaalustatuma jaotuse kriteeriumide poole

leiab, et majandus- ja finantskriis on suurendanud vajadust kasutada võrreldavaid ja piisavalt kiiresti kättesaadavaid SKP andmeid ning muid näitajaid, et teha täpsemalt kindlaks Euroopa piirkondade tegelik arengutase (1); jäädes kindlaks vajadusele koondada asjakohased vahendid vähemarenenud piirkondade toetamiseks;

leiab, et vahendite jagamiseks tuleb nõuetekohaselt arvestada nende liikmesriikide eripära, mille majandust iseloomustab tugev sisemine lõhe; avaldab eriti suurt muret ühisele põllumajanduspoliitikale eraldatud vahendite jagamise kriteeriumide pärast (vt mitmeaastane finantsraamistik), kuna nendes ei võeta piisavalt arvesse sotsiaalseid, majanduslikke ja struktuurilisi erinevusi;

B Ühtekuuluvuspoliitika struktuur

Lihtsustatud struktuur

7.	toetab kahe suure eesmärgi – „investeeringud majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel” ja „territoriaalne koostöö” – kehtestamist, sest need aitavad ühtekuuluvuspoliitika struktuuri lihtsustada;

kiidab heaks üleminekupiirkondade kategooria loomise, mida rahastataks eelkõige sellistest piirkondadest ja riikidest saadavatest vahenditest, mis ei kuulu enam lähenemiseesmärgi ja ühtekuuluvusfondi alla, vähendamata seega toetust kahele teisele piirkondade kategooriale. Komitee tervitab ka kavandatud turvaabinõusid täielikule lähenemistoetusele enam mitte kvalifitseeruvate piirkondade jaoks. Nimelt võimaldab see uus kategooria lähenemiseesmärgi alt lahkuvaid piirkondi, ent ka teisi piirkondi, mille SKP elaniku kohta jääb 75-90 % vahele ELi keskmisest, paremini toetada. Uus kategooria võimaldab samas ELi toetust vastavalt eri arengutasemetele kohandada ja leevendada praegusel programmitöö perioodil täheldatud künniseefekte. Kõnealune kord peaks kehtima kõigile ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvatele fondidele;

9.	märgib, et ka regionaalabi suuniseid aastateks 2014–2020 puudutav kord peab olema vastavuses tulevase ühtekuuluvuspoliitika struktuuriga, ning toetatavate piirkondade määramisel ei tohi tekkida vastuolusid ühtekuuluvuspoliitika ja konkurentsiõiguse vahel;

Euroopa Sotsiaalfondi õige koht ühtekuuluvuspoliitikas

10.	tunneb heameelt, et Euroopa Sotsiaalfond on jätkuvalt ühtekuuluvuspoliitika valdkonna peamine vahend tööhõive edendamiseks, inimeste oskuste parandamiseks ning sotsiaalse kaasatuse toetamiseks;

11.	taotleb siiski, et kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega otsustaksid investeerimisprioriteetide valiku ja struktuurifondide jaotamise üle Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi vahel piirkondlikud ning pädevad kohalikud omavalitsused;

C Kõikide fondide ühised põhimõtted

Tugevdatud partnerlus ja mitmetasandiline valitsemine

12.

taotleb, et liikmesriikide kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused oleksid kooskõlas mitmetasandilise valitsemise põhimõttega ning vastavalt siseriiklikule pädevuste jaotusele täiel määral kaasatud strateegiliste dokumentide (nt ühise strateegilise raamistiku, kuid eelkõige partnerluslepingu) koostamisse, nende üle toimuvatesse läbirääkimistesse ja nende elluviimisesse. Territoriaalsed paktid kohalike, piirkondlike ja riiklike asutuste vahel peaksid samuti olema kättesaadav alternatiiv partnerluskokkulepete formaliseerimiseks koos liikmesriikide valitsustega;

13.

peab ebaõiglaseks seda, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võrdsustatakse partnerluse põhimõtte puhul majandus- ja sotsiaalpartneritega, kuigi kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused esindavad hallatavate piirkondade üldhuve ja osalevad ühtekuuluvuspoliitika projektide haldamisel, võttes arvesse liikmesriikide institutsioonilist raamistikku, ja nende rahastamisel;

Piirkonna arengutasemele vastav kaasfinantseerimise määr

14.	kinnitab taas oma toetust Euroopa kaasrahastamise põhimõttele, millega tagatakse kohalike ja piirkondlike osaliste kaasamine;

15.	leiab, et kui käibemaksu ei tagastata, peaks see olema abikõlblik;

16.

leiab, et tuleks teha vahet kodanikuühiskonna sidusrühmadel ja avaliku sektori partneritel. Pädevad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid olema partnerluslepingute või kokkulepete ettevalmistamiseks peetavate läbirääkimiste protsessi lahutamatu osa liikmesriigi ja mitte üksnes piirkondlikul tasandil;

D Ühtekuuluvuspoliitika ja strateegia „Euroopa 2020” vahelised seosed

Harmooniline ja paindlik temaatiline kontsentreerumine

17.

võtab teadmiseks temaatilise kontsentreerumise põhimõtte kohaldamise ELi temaatiliste huvivaldkondade raames sätestatud strateegia „Euroopa 2020” põhieesmärkidele ja ELi toimimise lepingu artiklis 174 nimetatud eesmärkidele, kuid on mures paindlikkuse puudumise pärast nende temaatiliste eesmärkide valikul, mis tuleks määrata kindlaks piirkondliku analüüsi põhjal;

18.

kutsub seetõttu üles olema kõikide ühise strateegilise raamistiku fondide puhul tõeliselt paindlik, et igal korraldusasutusel oleks võimalikult lai mänguruum valida temaatilised eesmärgid, millele ta oma vahendid koondab. Samas kutsub ta üldiselt üles märkimisväärselt vähendama erimäärustes ette nähtud alammäärasid või neid paindlikumaks muutma;

E Strateegiline käsitlus ja ühtekuuluvuspoliitika juhtimine

Ühine strateegiline raamistik: territoriaalsete fondide parema integreerimise suunas

19.	toetab fondide paremat integreerimist ja avaldab heameelt selle üle, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond lisatakse ühisesse strateegilisse raamistikku nii, et hoitakse alles mõlema fondi eripära;

20.	peab asjakohaseks, et ühise strateegilise raamistiku kiidavad heaks parlament ja Euroopa Ülemkogu, ning leiab, et selle peaksid heaks kiitma võimalikult paljud ELi institutsioonid. Seetõttu toetab ta ühise strateegilise raamistiku lisamist üldmäärusesse lisana;

21.	peab vajalikuks, et ühises strateegilises raamistikus sätestatud mehhanismid oleksid piisavalt paindlikud, et neid saaks ka tegelikult regionaal- ja kohaliku arengu poliitikasse kaasata;

22.

leiab, et ühine strateegiline raamistik peaks lihtsustama eelkõige alt-üles territoriaalset lähenemisviisi ja rahastamisvahendite lülitamist programmi. Ühise strateegilise raamistiku soovitused ei tohi olla liiga normatiivsed, et võimaldada piisavat paindlikkust valida vahendeid, millega on võimalik saavutada temaatilisi eesmärke ja investeerimisalaseid prioriteete, nagu on määratletud struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi määrustes;

23.

rõhutab, et ühine strateegiline raamistik peaks asjakohaselt ühendama üldmääruse artikli 9 temaatilised eesmärgid ERDFi, ESFi, CFi, EAFRD ja EMMFi määrustes loetletud investeerimisalaste prioriteetidega, võimaldades õiguskindlust selles osas, kas prioriteedid on sobivad, ning vältides lünki ja nendevahelisi kattuvusi, et nii mitmest fondist rahastatavaid kui ka erinevaid teemasid hõlmavaid prioriteetseid projekte saaks ellu viia integreeritud ja ladusal viisil;

Partnerlusleping: pigem leping kui partnerlus

24.

palub, kooskõlas asjaomase institutsioonilise süsteemiga, et piirkondlikud ja pädevad kohalikud omavalitsused osaleksid ühtekuuluvuspoliitika rahastajate ja haldajatena täieõiguslikult partnerluslepingute koostamisel, nende üle peetavatel läbirääkimistel, elluviimisel ja muutmisel (artikli 13 lõige 2);

25.	soovib kooskõlas asjaomase institutsioonilise süsteemiga, et lepingute puhul osaleksid just piirkondlikud omavalitsused otseselt sisemiste tingimuste ja nendest tulenevate karistuste määratlemisel (artikkel 14);

26.	väljendab muret võimalike viivituste pärast, mis tulenevad sellest, et partnerlusleping ja rakenduskavad tuleb esitada samal ajal, ning kutsub seetõttu üles esitama programmid kuue kuu jooksul alates partnerluslepingu esitamisest;

Rakenduskavad: piirkondlik ja integreeritud haldamine

27.	soovitab kooskõlas asjaomase institutsioonilise süsteemiga, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused oleksid tihedalt kaasatud Euroopa fondide haldamisse ja soovitab tungivalt kasutada mitmest fondist rahastatavaid programme;

28.	märgib, et eri fondide kasutamist käsitlevate ELi sätete parem ühtlustamine edendaks fondide integreerimist, suurendaks meetmete tõhusust ja mõju ning vähendaks lõpliku abisaaja halduskoormust;

29.	kutsub komisjoni üles hindama kasutuselolevate makropiirkondlike strateegiate toimimist, mõju ja lisaväärtust;

F Tulemustele ja hindamisele suunatud programmitöö

Makromajanduslikud tingimused: liikmesriikide kahekordne karistamine

30.	lükkab kindlalt tagasi ettepanekud, mille eesmärk on siduda ühtekuuluvuspoliitika stabiilsuspaktiga (makromajanduslik tingimuslikkus). Regioonide Komitee leiab nimelt, et makromajanduslikud tingimused vastavad ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidest erinevatele eesmärkidele;

31.	leiab seega, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ei saa selle eest karistada, et mõned liikmesriigid ei täida oma kohustusi, eelkõige riigieelarve puudujäägi osas (artikkel 21);

Lihtsamad ja pigem ennetavad kui karistavad eeltingimused

32.	toetab eeltingimuste põhimõtet, tagamaks, et eelneva kogemuse hindamise alusel on tõhusaks investeerimiseks vajalikud eeltingimused täidetud. Tuleks vältida ühtekuuluvuspoliitika koormamist vastutusega, mis talle ei kuulu, ja halduskoormuse suurendamist;

33.

tunneb aga muret, et tingimused, mille eest vastutab kolmas pool (nt kui ei võeta üle ELi direktiivi) võivad takistada programmide ja projektide koostamist ning elluviimist kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Komitee leiab seepärast, et eeltingimused peavad piirduma aspektidega, mis on otseselt seotud ühtekuuluvuspoliitika elluviimisega;

34.	kutsub lisaks komisjoni üles tagama, et need eeltingimused ei viiks maksete peatamise või finantskorrektsioonideni, v.a nende tingimuste puhul, mille liikmesriik on võtnud endale kohustuseks järgida;

Tulemusreserv

35.

avaldab muret tulemusreservi loomise pärast, sest kardab, et see võib viia selleni, et lisaraha saamiseks seatakse väga tagasihoidlikud ja seega kergesti saavutatavad eesmärgid, mis võib toetada mitte eriti kõrgelennuliste projektide levimist ja takistada uuendustegevust. Komitee juhib tähelepanu Euroopa Kontrollikoja arvamusele 7/2011, milles märgiti, et „tulemusreserv oli olemas ka perioodil 2000–2006, kuid see ei olnud eriti edukas. Põhjuseks oli vahehindamise ajaks tehtud kulude väga väike maht ning asjakohase metoodika puudumine programmide edusammude hindamiseks”;

36.	toetab hoopis paindlikkusreservi loomist, mis moodustataks automaatse kulukohustustest vabastamise ressurssidest, et rahastada katsetuslikke algatusi aruka, säästva ja kaasava majanduskasvu valdkonnas või kriisile vastamiseks;

Tulemusraamistik juhtimisvahendina

37.

märgib, et tulemuslikkuskontrolli raamistik hõlmab iga 2016.–2018. aasta prioriteedi jaoks vahe-eesmärkide seadmist. Komitee arvates peaks see mehhanism juhtima ja kontrollima järgitud eesmärke tervel programmitöö perioodil, ilma et asjaomastele prioriteetsetele suundadele kohaldataks lõpliku arenguaruande põhjal seatud eesmärkide täitmata jäämise korral finantskorrektiive, kuna eesmärgid võivad jääda täitmata sotsiaal-majanduslike tingimuste tõttu ning neist tulevalt riikide valitsuste või piirkondlike omavalitsuste poolt tehtud vajalikest poliitikamuudatustest;

38.

leiab, et seda uut nõuet on tarbetu lisada komisjoni pakutud makromajanduslikesse eel- ja järeltingimustesse ning eel-, vahe- ja järelkontrollisüsteemi. Sama kehtib mõõdetavate eesmärkide ja tulemusnäitajate kindlaksmääramise suhtes. Samuti kutsub komitee üles looma tugevama seose hindamistegevusega, mida on kirjeldatud artiklites 48, 49 ja50;

Ettemaksete suurendamine

39.	toetab ettepanekut teha korraldusasutusele kohustuslikuks teha toetusesaajatele makseid enne komisjonilt hüvitise taotlemist ja loodab, et ettemaksete süsteem muudetakse paindlikumaks ja et ettemakseid suurendatakse, et toetada korraldusasutuse likviidsust;

Karistused ja finantskorrektsioonid: pigem ennetamise kui karistamise suunas

40.

leiab, et kui sügavas finantskriisis olev liikmesriik saab ELilt toetust, siis peaks komisjon saama liikmesriikide ning asjaomaste kohalike ja piirkondlike omavalitsustega peetava viljaka dialoogi käigus partnerluslepingut ja rakenduskava muuta. Komitee loodab seega, et komisjoni eksperdid pakuvad riiklikele ametiasutustele ning piirkondlikele omavalitsustele toetust ja suurendavad seega nende suutlikkust ELi fonde tõhusalt hallata;

G Ühtekuuluvuse põhimõtte tugevdamine

Kohaliku arengu ja integreeritud kohaliku investeerimise toetamine

41.

toetab kindlalt tähelepanu pööramist integreeritud linnaarengule ja eelkõige kiidab heaks komisjoni ettepanekud kohaliku arengu ja integreeritud piirkondliku investeerimise kohta, mis peaksid olema järgmise programmiperioodi peamised tulemuste saavutamise vahendid, kuid palub selgitada, kuidas neid uusi sätteid kohaldama hakatakse;

42.

loodab, et neid sätteid kohaldatakse eritähelepanuga, tagamaks, et integreeritud territoriaalne areng viiakse tõhusalt ellu, nt võidakse selleks fonde, eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist eeslinna- ja funktsionaalsete piirkondadele antavaid vahendeid kooskõlastada, integreerida, määrata projektipiirkonnad ja koostada sidus strateegia;

43.

väljendab suurt heameelt asjaolu üle, et kohalikel vajadustel põhineva arengu stiimulid pakuvad täiendavat kaasrahastamismäära 10 %, ning palub seda laiendada ka integreeritud piirkondlikele investeeringutele. Komitee leiab, et kohalike tegevusrühmade korralduses ja toimimises peavad kokku leppima korraldusasutused ja kohalikud partnerid riiklikul tasandil;

44.	nõuab, et vaadataks läbi reegel, mille alusel ei või ametiasutuse hääleõigus olla suurem kui 49 % juhtudel, kui institutsioonilised kohaliku tasandi arengupartnerlused on juba olemas;

45.	rõhutab, et kohalikku arengut tuleb näha tervikliku kontseptsioonina, mille kaudu on võimalik ellu viia integreeritud piirkondlikke investeeringuid, linnade tegevust, ühiseid tegevuskavasid;

Asjakohased meetmed geograafilise ja demograafilise eripäraga piirkondade toetuseks

46.

kutsub üles pöörama eritähelepanu aladele, kus on käimas tööstuslikud muutused, piirkondadele, mis kannatavad tõsiste ja püsivate looduslike või demograafiliste ebasoodsate tingimuste all, mis suurendavad nende suhtelist mahajäämust majanduslikus ja territoriaalse ühtekuuluvuse tähenduses, ning äärepoolseimatele piirkondadele (ELi toimimise lepingu artiklid 174 ja 349);

Piirkondade võrgustumise jätkuv toetamine infrastruktuuri rahastamise kaudu

47.	tunneb muret selle pärast, et arenenud piirkonnad ei võta arvesse infrastruktuuri ja eelkõige kiirete info-ja kommunikatsioonivõrkude rahastamist;

H Haldus-, kontrolli- ja auditieeskirjade lihtsustamine

Halduse lihtsustamine ja kontrolli eest ühiselt vastutamine

48.	kutsub üles fondide rakendamist käsitlevaid sätteid korraldus-, kontrolli- ja auditiasutuste jaoks tõepoolest lihtsustama, sest see parandaks toetusesaajate võimalusi toetust saada;

49.

tunneb muret selle pärast, et haldussuutlikkust toetatakse ESFi puhul vaid vähem arenenud piirkondadega liikmesriikides või sellistes liikmesriikides, mis vastavad Ühtekuuluvusfondi toetuskõlblikkusnõuetele. ERFi puhul see nii ei ole, kuigi liikmesriikide süsteemid peavad mõlema fondi puhul vastama samadele nõuetele;

50.	loodab, et üha kindlam tulemustele orienteeritus viib selleni, et pööratakse pigem tähelepanu fondide kasutamise tulemuslikkusele, kvaliteedile ja tõhususele kui eeskirjadest formaalselt kinnipidamisele ja kogukuludele;

51.	leiab, et kui komisjon kasutab liigselt delegeeritud õigusakte (määruses on nendele 50 viidet), siis võib see aeglustada fondide kasutust. Seetõttu teeb komitee ettepaneku, et komisjon koostaks rakendusmääruse, milles sätestataks kõigepealt kõik rakenduseeskirjad;

Parem kooskõlastamine ja kontrollide proportsionaalsus

52.

väljendab kahtlust seoses akrediteerimisasutuse määramisega ministrite tasandil, mis on mittevajalik täiendav kontroll. Akrediteerimisasutuse ülesanne oleks korraldus- ja sertifitseerimisasutusi eelneva kontrolli alusel akrediteerida, ent akrediteerimine peaks keskenduma pigem süsteemidele kui korraldusasutustele;

53.

tuletab meelde, et proportsionaalsuse põhimõtte vale kohaldamine võib kaasa tuua liikmesriikide ebavõrdse kohtlemise. Kontrollid ja auditid võivad liikmesriikide jaoks, kes saavad struktuurifondidest kõige rohkem toetust, olla palju koormavamad. Kui kontrollimise ulatus sõltub programmi finantsmõõtmest, siis võidakse vältida mitmest fondist koosnevate programmide kasutamist;

54.	leiab, et pakutud iga-aastane raamatupidamisarvestuse kontroll peaks olema vabatahtlik, et võimaldada korraldusasutustel soovi korral lihtsustada toimingute lõpetamist perioodi lõpul ning vähendada aruandlusdokumentide alleshoidmise aega (artiklid 67, 76, 77, 131);

55.	soovib vältida seda, et riiklikud ja piirkondlikud auditeerimisasutused, komisjon, kontrollikoda ja ettevõtjad ise viivad läbi järjest rohkem kontrolle, ja teeb ettepaneku korraldada korrapäraselt piirkonnas ühiseid auditeid, et hoida ära dubleerimine ja toetada ühist analüüsi (artikli 65 lõige 2);

Tõeliselt lihtsustatud ja ettevõtlusele suunatud finantskorraldus

56.

on seisukohal, et vajalik on täiendav selgitus seoses finantsvahendite kasutamisega, mis puudutab nende raamatupidamisarvestust ELi vahendite kasutamisel, nende järelevalvet ja kuuluvust. Komitee toetab siiski finantskorralduse vahendite kasutamist, mille eesmärk on parandada fondide võimendavat mõju, eeldusel, et see on lisaks ühtekuuluvuspoliitika annetusosale, mitte selle kulul, ning et toetus piirdub finantsvahendite tavapäraste vormidega (kapitaliosalused, laenud, tagatised) ja mitte läbipaistmatute finantsvahenditega, nagu tuletisinstrumendid või struktureeritud finantsvahendid;

57.	peab liiga kitsendavaks sätet, mille kohaselt tuleb rahastamisvahendid kasutada kooskõlas programmi eesmärkidega kahe aasta jooksul alates nende saamisest ja vähemalt 10-aastase perioodi jooksul pärast programmi lõpetamist;

Ühine tegevuskava: katsetatav uuendus

58.

tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle koostada ühised tegevuskavad, mis hõlmaksid kõiki toetusesaaja vastutusel ühe või mitme rakenduskava raames läbiviidud projekte ja mis võimaldaksid märkimisväärselt vähendada haldus- ja kontrollieeskirju. Komitee avaldab samas kahetsust, et välja on jäetud infrastruktuuriprojektid;

59.	leiab, et vahendite suurust (üle 10 miljoni euro) arvestades peaksid komisjon, liikmesriigid ja programmis osalevad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ühise tegevuskava üle koos otsustama (ning kutsub üles alandama miinimummäära 5 miljoni euroni);

Tulusad toimingud: vajadus suurema paindlikkuse järele

60.	soovitab võtta taas kasutusele 2000.–2006. aastal kehtinud eeskirjad, mille alusel kohaldatakse tulusatele projektidele eraldi (vähendatud) sekkumismäära;

Kindlasummalised kulud: lihtsustamine, mida alles oodatakse

61.	kiidab heaks komisjoni ettepaneku lihtsustatud toetuste eri vormide kohta ning kutsub korraldusasutusi ja toetusesaajaid üles ühikukulude, ühekordsete maksete ja kindlasummalise rahastamise standardastmestikke rohkem kasutama;

62.	kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma võimalikult kiiresti vastu õiglase, võrdse ja kontrollitava arvutusmeetodi ning ühikukulude meetodid ja astmestikud, et projektis osalejad saaksid neid kavandamise alguses kasutada, võttes arvesse juba praegusel programmitöö perioodil saadud kogemusi.

II MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 14

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Komisjon peaks delegeeritud aktiga vastu võtma ühise strateegilise raamistiku, mis kannab liidu eesmärgid üle ÜSRi fondide põhimeetmeteks, et näidata kätte selgem strateegiline suund programmide koostamiseks liikmesriikide ja piirkondade tasandil. Ühine strateegiline raamistik peaks hõlbustama liidu sekkumiste valdkondlikku ja territoriaalset koordineerimist ÜSRi fondide vahel ning samuti teiste asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja rahastamisvahendite vahel.

Komisjon ühise strateegilise raamistiku, mis kannab liidu eesmärgid üle ÜSRi fondide põhimeetmeteks, et näidata kätte selgem strateegiline suund programmide koostamiseks liikmesriikide ja piirkondade tasandil. Ühine strateegiline raamistik peaks hõlbustama liidu sekkumiste valdkondlikku ja territoriaalset koordineerimist ÜSRi fondide vahel ning samuti teiste asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja rahastamisvahendite vahel.

Motivatsioon

Delegeeritud aktid võimaldavad seadusandjal delegeerida komisjonile õiguse võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ja täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi. Ühise strateegilise raamistiku eesmärk on aga anda kõikidele ühiselt hallatavatele fondidele ühised suunised ja eeskirjad, mistõttu see sisaldab olemuslikke osi, mis tuleb esitada kõikidele ELi institutsioonidele ja mida saab vajaduse korral muuta.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 16

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Komisjoni vastu võetud ühise strateegilise raamistiku põhjal peab iga liikmesriik valmistama koostöös oma partnerite ja komisjoniga ette partnerluslepingu. Partnerlusleping peaks asetama ühises strateegilises raamistikus sätestatud elemendid siseriiklikusse konteksti ja kehtestama vankumatu kohustuse saavutada liidu eesmärgid ÜSRi fondide programmitöö kaudu.	Komisjoni vastu võetud ühise strateegilise raamistiku põhjal peab iga liikmesriik valmistama koostöös oma partnerite ja komisjoniga ette partnerluslepingu. Partnerlusleping peaks asetama ühises strateegilises raamistikus sätestatud elemendid siseriiklikusse konteksti ja kehtestama kohustuse saavutada liidu eesmärgid ÜSRi fondide programmitöö kaudu.

Motivatsioon

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 18

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Iga programmi jaoks tuleks kindlaks määrata tulemusraamistik, et teostada järelevalvet iga programmi jaoks programmiperioodil ette nähtud eesmärkide ja sihtide suunas liikumise üle. Komisjon peaks koostöös liikmesriikidega tegema aastatel 2017 ja 2019 tulemuslikkuse analüüsi. Tuleks ette näha tulemusreserv, mis eraldataks aastal 2019, kui tulemusraamistiku vahe-eesmärgid on täidetud. Et Euroopa territoriaalse koostöö programmid on mitmekesised ja mitut riiki hõlmavad, ei peaks nendeks olema mingit tulemusreservi. Kui vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise puudujäägid on märkimisväärsed, peaks komisjonil olema võimalik peatada programmile tehtavad maksed või kohaldama programmiperioodi lõpus finantskorrektsioone, tagamaks, et liidu eelarvet ei raisataks ega kasutataks ebatõhusalt.

Motivatsioon

Muudatusettepanek annab tunnistust vastuseisust tulemusreservi loomisele riigi tasandil, sest kardetakse, et see võib viia selleni, et lisaraha saamiseks seatakse väga tagasihoidlikud ja seega kergesti saavutatavad eesmärgid, asetades seega paremasse seisu mitte eriti kõrgelennulised projektid ja takistades uuendustegevust.

Komitee toetab hoopis paindlikkusreservi loomist, mis moodustataks automaatse kulukohustustest vabastamise ressurssidest, et rahastada katsetuslikke algatusi aruka, säästva ja kaasava majanduskasvu valdkonnas või kriisile vastamiseks.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 19

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Tihedama sideme loomine ühtekuuluvuspoliitika ja liidu majandusliku juhtimise vahel tagab, et ÜSRi fondide raames tehtavate kulutuste tulemuslikkust võimendab usaldusväärne majanduspoliitika ning et ÜSRi fonde võib vajadusel ümber suunata, et lahendada riigi ees seisvaid majandusprobleeme. See protsess peab olema järkjärguline, alates muudatustest, mis tehakse partnerluslepingutesse ja programmidesse, et toetada nõukogu soovitusi makromajanduslike tasakaalunihete parandamise ning ühiskondlike ja majanduslike raskuste lahendamise kohta. Kui vaatamata ÜSRi fondide ulatuslikumale kasutamisele ei võta liikmesriik majanduse juhtimise protsessis tulemuslikke meetmeid, peaks komisjonil olema õigus peatada kõik maksed ja kohustused või osa neist. Otsused ja peatamised peaksid olema proportsionaalsed ja mõjusad, võttes arvesse individuaalsete programmide mõju asjaomaste liikmesriikide majandusliku ja sotsiaalse olukorra lahendamisele ning varem partnerluslepingus tehtud muudatusi. Peatamisotsust tehes peaks komisjon järgima ka liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõtet, võttes eelkõige arvesse peatamise mõju asjaomase liikmesriigi majandusele. Peatamine tuleks tühistada ja vahendid asjaomasele liikmesriigile uuesti kättesaadavaks teha niipea, kui liikmesriik võtab vajalikud meetmed.

Motivatsioon

Regioonide Komitee on kindlalt vastu makromajandusliku tingimuslikkuse sätetele. Stabiilsuse ja kasvu paktiga seotud finantssanktsioonide või -stiimulite kehtestamine makromajanduslike tingimuste täitmise tagamiseks võib karmilt karistada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, kes ei vastuta selle eest, et liikmesriigid ei ole oma kohustusi täitnud.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 29

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

ÜSRi fondide järelevalve- ja aruandekord on vaja omavahel vastavusse viia, et lihtsustada juhtimise korraldamist kõikidel tasanditel. Oluline on tagada proportsionaalsed aruandlusnõuded, aga ka igakülgse teabe olemasolu peamistes läbivaatuspunktides tehtud edusammude kohta. Seepärast on vaja, et aruandlusnõuded kajastaksid teabevajadust antud aastatel ning oleksid kooskõlas tulemusanalüüside ajastusega.

Motivatsioon

Tulemusanalüüside osas leiab komitee, et tegemist peab olema mehhanismiga, mis juhib ja kontrollib järgitud eesmärke tervel programmitöö perioodil.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 43

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Lähtudes liikmesriikidega koostöös toimuva halduse põhimõttest, peaksid liikmesriigid kandma oma juhtimis- ja kontrollisüsteemide kaudu esmavastutust programmides sisalduvate toimingute rakendamise ja kontrolli eest. Et tugevdada toimingute väljavalimise ja rakendamise ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi üle toimuva kontrolli tõhusust, tuleks kindlaks määrata korraldusasutuse ülesanded.

Motivatsioon

Ühise strateegilise raamistiku fondid kuuluvad regionaalpoliitika valdkonda, mistõttu neid reguleeriva määruse kohaldamisalas asuvate ametiasutuste mainimisel ei tohi unustada peamisi osalejaid, st kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi.

Muudatusettepanek 7

Põhjendus 44

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Et tagada nõuetekohane eelkinnitus peamiste juhtimis- ja kontrollisüsteemide olemasolu ja struktuuri kohta, peaksid liikmesriigid määrama akrediteerimisasutuse, mis vastutab juhtimis- ja kontrolliorganite akrediteerimise ja akrediteeringu tühistamise eest.

Motivatsioon

Muudatusettepanekuga soovitakse vältida seda, et vastutavaid asutusi ja isikuid on liiga palju, mis muudaks juhtimis- ja kontrollisüsteemi veelgi keerulisemaks.

Muudatusettepanek 8

Uus põhjendus pärast põhjendust 55

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek

Motivatsioon

Seni ei ole ellu viidud kavatsust kehtestada eri fondidele ühised sätted seoses üleminekukorra kehtestamisega ning sellega seotud Euroopa Liidu osalusega (kaasrahastamismäärad). Kui ERFi ja ESFi osas viiakse sisse üleminekukord (sh turvaabinõu), siis EAFRD osas see puudub. Seoses sellega kehtiksid fondide rakendamisel selgelt erinevad toetustingimused. See on vastuolus taotletud ühtlustamisega. Seetõttu on vajalik, et see üleminekukord leiab kasutamist ka EAFRD puhul.

Muudatusettepanek 9

Põhjendus 58

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Et tegevus oleks rohkem keskendatud tulemustele ning Euroopa 2020. aasta eesmärkide ja sihtide saavutamisele, tuleks iga fondi puhul ning iga piirkonnakategooria puhul igas liikmesriigis 5 % majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise vahenditest tulemusreservina kõrvale panna.

Motivatsioon

Muudatusettepanek 10

Põhjendus 84

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Raamatupidamisaruannete iga-aastase kontrollimise ja kinnitamisega peaks kaasnema lõpuleviidud toimingute (ERFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul) või kulutuste (ESFi puhul) iga-aastane lõpetamine. Et vähendada rakenduskavade lõpetamisega seonduvaid kulusid, vähendada toetusesaajate halduskoormust ja tagada õiguskindlus, peaks iga-aastane lõpetamine olema kohustuslik – see piiraks aega, mille jooksul tõendavaid dokumente tuleb alles hoida ja mille jooksul toiminguid võib auditeerida ja finantskorrektsioone kehtestada.

Raamatupidamisaruannete iga-aastase kontrollimise ja kinnitamisega lõpuleviidud toimingute (ERFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul) või kulutuste (ESFi puhul) iga-aastane lõpetamine. Et vähendada rakenduskavade lõpetamisega seonduvaid kulusid, vähendada toetusesaajate halduskoormust ja tagada õiguskindlus, iga-aastae lõpetamie – see piiraks aega, mille jooksul tõendavaid dokumente tuleb alles hoida ja mille jooksul toiminguid võib auditeerida ja finantskorrektsioone kehtestada.

Motivatsioon

Komitee leiab, et pakutud raamatupidamisaruannete iga-aastane kontroll juhatab tegelikkuses sisse iga-aastase toimingute lõpetamise. Sellega suurendatakse halduskoormust, viiakse sisse kohustuslik finantskorrektsioonide tegemine, kui Euroopa Komisjon ja/või Euroopa Kontrollikoda on avastanud rikkumisi, ning vähendatakse ülebroneeritud kulude deklareerimise ja asendamise paindlikkust, mis kehtib käesoleval perioodil 2007–2013.

Muudatusettepanek 11

Põhjendus 87

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Toimingute auditeerimise sagedus peaks olema proportsionaalne fondidest antava liidu abi ulatusega. Eelkõige tuleks vähendada audiitorkontrollide arvu, kui toimingu abikõlblike kulutuste kogusumma ei ületa 100 000 eurot. Auditeerimisi peab siiski olema võimalik teha igal ajal, kui on märke rikkumisest või pettusest, või auditivalimina pärast lõpuleviidud toimingu lõpetamist. Et komisjoni auditeerimistase oleks proportsionaalne riskiga, peaks komisjonil olema võimalik vähendada oma auditeerimistegevust rakenduskavade puhul, kus ei ole märkimisväärseid vajakajäämisi või kui võib jääda lootma auditeerimisasutusele.

Toimingute auditeerimise sagedus peaks olema proportsionaalne fondidest antava liidu abi ulatusega. Eelkõige tuleks audiitorkontroll, kui toimingu abikõlblike kulutuste kogusumma ei ületa eurot. Auditeerimisi peab siiski olema võimalik teha igal ajal, kui on märke rikkumisest või pettusest, või auditivalimina pärast lõpuleviidud toimingu lõpetamist. Et komisjoni auditeerimistase oleks proportsionaalne riskiga, peaks komisjonil olema võimalik vähendada oma auditeerimistegevust rakenduskavade puhul, kus ei ole märkimisväärseid vajakajäämisi või kui võib jääda lootma auditeerimisasutusele.

Motivatsioon

Selleks, et rakenduskavade kontroll oleks tõepoolest proportsionaalne, teeb komitee ettepaneku, et kui toimingu abikõlblike kulutuste kogusumma ei ületa 250 000 eurot, siis ei tehta üle ühe auditi.

Muudatusettepanek 12

Põhjendus 88

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Selleks et täiendada või muuta määruse teatavaid vähem olulisi sätteid, tuleks komisjonile delegeerida volitused võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu õigusakte seoses käitumisjuhisega, mis käsitleb eesmärke ja kriteeriumeid partnerluse rakendamise toetamiseks, ühise strateegilise raamistiku vastuvõtmisega, kasvu ja konkurentsivõime reservi jaotamise täiendavate eeskirjadega, kohaliku arengu strateegiatega hõlmatud piirkonna ja rahvastiku määratlusega, rahastamisvahendite üksikasjalike eeskirjadega (eelhindamine, kulude abikõlblikkus, meetmete liigid, mida ei toetata, kombineeritud toetus, varade ülekandmine ja haldus, maksetaotlused ja iga-aastaste osamaksete kapitaliseerimine), tulu tekitavate toimingute kindla maksemäära kindlaksmääramisega, liikmesriikide kohustustega seoses eeskirjade rikkumisest teatamise menetlusega ja põhjendamatult makstud summade tagasinõudmisega, juhtkonna kinnitava avalduse mudeliga juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimise kohta, riiklike auditite tingimustega, korraldus- ja sertifitseerimisasutuste akrediteerimise kriteeriumidega, üldtunnustatud andmekandjate kindlaksmääramisega, kohaldatava finantskorrektsiooni tasemega, lisade muutmise ja konkreetsete meetmetega, mis on vajalikud, et lihtsustada üleminekut määruselt (EÜ) nr 1083/2006. Komisjonil peaksid olema ka volitused muuta I ja IV lisa, juhuks kui edaspidi tekib kohandamisvajadus. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö ajal vajalikud arutelud, sealhulgas konsulteerimised ekspertidega.

Selleks et täiendada või muuta määruse teatavaid vähem olulisi sätteid, tuleks komisjonile delegeerida volitused võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu õigusakte seoses käitumisjuhisega, mis käsitleb eesmärke ja kriteeriumeid partnerluse rakendamise toetamiseks, rahastamisvahendite üksikasjalike eeskirjadega (eelhindamine, kulude abikõlblikkus, meetmete liigid, mida ei toetata, kombineeritud toetus, varade ülekandmine ja haldus, maksetaotlused ja iga-aastaste osamaksete kapitaliseerimine), tulu tekitavate toimingute kindla maksemäära kindlaksmääramisega, liikmesriikide kohustustega seoses eeskirjade rikkumisest teatamise menetlusega ja põhjendamatult makstud summade tagasinõudmisega, juhtkonna kinnitava avalduse mudeliga juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimise kohta, riiklike auditite tingimustega, korraldus- ja sertifitseerimisasutuste akrediteerimise kriteeriumidega, üldtunnustatud andmekandjate kindlaksmääramisega, kohaldatava finantskorrektsiooni tasemega, lisade muutmise ja konkreetsete meetmetega, mis on vajalikud, et lihtsustada üleminekut määruselt (EÜ) nr 1083/2006. Komisjonil peaksid olema ka volitused muuta I ja IV lisa, juhuks kui edaspidi tekib kohandamisvajadus. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö ajal vajalikud arutelud, sealhulgas konsulteerimised ekspertidega.

Motivatsioon

Delegeeritud aktidega delegeerib seadusandja Euroopa Komisjonile õiguse võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid osi. Põhjendusest lõigu välja jätmine on kooskõlas arvamuses väljendatud seisukohtadega, eelkõige artikli 12 (ühise strateegiline raamistik), 18 (tulemusreserv) ja 29 (kohaliku arengu strateegia) kohta.

Muudatusettepanek 13

Põhjendus 90

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Komisjonil peaks olema volitus võtta kõigi ÜSRi fondide puhul rakendusaktidega vastu partnerluslepingute heakskiitmise otsused, tulemusreservi eraldamise otsused ning liikmesriigi majanduspoliitikaga seotud maksete peatamise otsused; fondide puhul aga peaks tal olema volitus võtta vastu rakenduskavade heakskiitmise otsused, suurprojektide heakskiitmise otsused, maksete peatamise otsused ja finantskorrektsioonide otsused.

Komisjonil peaks olema volitus võtta kõigi ÜSRi fondide puhul rakendusaktidega vastu partnerluslepingute heakskiitmise otsused, rakenduskavade heakskiitmise otsused, suurprojektide heakskiitmise otsused, maksete peatamise otsused ja finantskorrektsioonide otsused.

Motivatsioon

Muudatusettepanek 14

Artikli 5 lõige1

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Partnerlus ja mitmetasandiline valitsemine

1. Partnerluslepingu ja iga vastava programmi tarbeks korraldab liikmesriik partnerlussuhteid järgmiste partneritega:

(a)	pädevad piirkondlikud, kohalikud, linnade ja muud avalik-õiguslikud asutused;

(b)	majandus- ja sotsiaalpartnerid; ja

(c)	kodanikuühiskonda esindavad organid, sealhulgas keskkonnapartnerid, valitsusvälised organisatsioonid ning võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad organid.

Partnerlus ja mitmetasandiline valitsemine

1. Partnerluslepingu ja iga vastava programmi tarbeks korralda liikmesrii partnerlussuhteid järgmiste partneritega:

(a)	muud avalik-õiguslikud asutused;

(b)	majandus- ja sotsiaalpartnerid; ja

(c)	kodanikuühiskonda esindavad organid, sealhulgas keskkonnapartnerid, valitsusvälised organisatsioonid ning võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad organid.

Motivatsioon

Muudatusettepaneku eesmärk on meelde tuletada, et liikmesriikide kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused oleksid kooskõlas mitmetasandilise valitsemise põhimõttega täiel määral kaasatud strateegiliste dokumentide (nt ühise strateegilise raamistiku (ÜSR), partnerluslepingu ja rakenduskavade) koostamisse, nende üle toimuvatesse läbirääkimistesse ja nende elluviimisesse. Komitee peab ebaõiglaseks seda, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võrdsustatakse partnerluse puhul majandus- ja sotsiaalpartneritega, kuigi kodanike ja piirkondade üldhuvide esindajatena osalevad nad struktuurifondide haldamisel ja rahastamisel.

Muudatusettepanek 15

Artikli 9 punktid 6 ja 11

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Temaatilised eesmärgid

(6)	keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine;

(11)	institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse tugevdamine.

Temaatilised eesmärgid

(6)	keskkonna kaitse ja ressursitõhususe edendamine;

(11)	institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse tugevdamine

Motivatsioon

Seoses punktiga 6:

On väga oluline lisada ÜSRi fondide temaatiliste eesmärkide hulka ka kultuuripärandi kaitse. Pealegi on see ettepanek kooskõlas Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse ettepaneku artikli 5 punkti 6 alapunktis C sätestatuga.

Seoses punktiga 11:

Tehniline abi peaks lihtsustama ka strateegilist alt-üles sekkumist. Territoriaalne tegevuskava 2020, mille liikmesriigid kiitsid heaks 2011. aastal, sisaldab seoses ELi territoriaalse arenguga väga kasulikke soovitusi.

Muudatusettepanek 16

Artikkel 11

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Ühine strateegiline raamistik määrab:

(a)	igast ÜSRi fondist toetust saavad põhimeetmed igale temaatilisele eesmärgile;

(b)	linnade, maapiirkondade ja rannikualade ning kalastuspiirkondade territoriaalsed põhiprobleemid, samuti aluslepingu artiklites 174 ja 349 osutatud iseloomulike joontega alad, millega tuleb tegeleda ÜSRi fondide abil;

(c)	horisontaalsed põhimõtted ja poliitikaeesmärgid ÜSRi fondide rakendamiseks;

(d)	vajaduse korral iga ÜSRi fondi koostöö tegevuste prioriteedid, võttes arvesse makropiirkondlikke ja mere vesikonna strateegiaid;

(e)	ÜSRi fondide vahelised koordinatsioonimeetmed ning muud asjakohased liidu poliitikasuunad ja vahendid, sealhulgas koostöö välisvahendid;

(f)	mehhanismid, millega tagatakse ÜSRi fondide programmitöö sidusus ja järjepidevus konkreetse riigi kohta antud soovitustega vastavalt aluslepingu artikli 121 lõikele 2 ning vastavate nõukogu soovitustega, mis võetakse vastu aluslepingu artikli 148 lõike 4 alusel.

Ühine strateegiline raamistik määrab:

(a)	igast ÜSRi fondist toetust saavad põhimeetmed igale temaatilisele eesmärgile;

(	horisontaalsed põhimõtted ja poliitikaeesmärgid ÜSRi fondide rakendamiseks;

()	ÜSRi fondide vahelised koordinatsioonimeetmed ning muud asjakohased liidu poliitikasuunad ja vahendid, sealhulgas koostöö välisvahendid;

()	mehhanismid, millega tagatakse ÜSRi fondide programmitöö sidusus ja järjepidevus konkreetse riigi kohta antud soovitustega vastavalt aluslepingu artikli 121 lõikele 2 ning vastavate nõukogu soovitustega, mis võetakse vastu aluslepingu artikli 148 lõike 4 alusel.

Motivatsioon

Komitee leiab, et komisjoni pakutud põhimeetmed ühises strateegilises raamistikus on uus kontsentreerumise vorm. Lisaks tuleks piirkondlikke iseloomulikke jooni käsitleda rakenduskavade raames. Sama kehtib programmidesse kuuluvate piirkondlike strateegiate ja võimalike makropiirkondlike strateegiate vastasmõju puhul.

Muudatusettepanek 17

Artikkel 12

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Komisjonile antakse volitus võtta artikli 142 alusel vastu delegeeritud akte ühise strateegilise raamistiku kohta 3 kuu jooksul alates käesoleva määruse vastuvõtmisest.

Kui liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia muutub olulisel määral, vaatab komisjon ühise strateegilise raamistiku läbi ning võtab vajaduse korral artikli 142 alusel delegeeritud aktiga vastu muudetud raamistiku.

Liikmesriigid teevad vajaduse korral kuue kuu jooksul alates parandatud ühise strateegilise raamistiku vastuvõtmisest parandusettepanekuid oma partnerluslepingu ja programmide muutmiseks, et tagada nende kooskõla parandatud ühise strateegilise raamistikuga.

Komisjon ühise strateegilise raamistiku.

Motivatsioon

Muudatusettepanek 18

Artikkel 13

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Partnerluslepingu ettevalmistamine

1. Iga liikmesriik valmistab ette partnerluslepingu ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.

2. Liikmesriigid koostavad partnerluslepingu koostöös artiklis 5 osutatud partneritega. Partnerlusleping valmistatakse ette, pidades dialoogi komisjoniga.

3. Partnerlusleping hõlmab asjaomase liikmesriigi kogu ÜSRi fondidest saadavat toetust.

4. Iga liikmesriik edastab oma partnerluslepingu komisjonile kolme kuu jooksul alates ühise strateegilise raamistiku vastuvõtmisest.

Partnerluslepingu ettevalmistamine

1. Iga liikmesriik valmistab ette partnerluslepingu ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.

Liikmesriigid koostavad partnerluslepingu koostöös artiklis 5 osutatud partneritega. Partnerlusleping valmistatakse ette, pidades dialoogi komisjoniga.

Partnerlusleping hõlmab asjaomase liikmesriigi kogu ÜSRi fondidest saadavat toetust.

. Iga liikmesriik edastab oma partnerluslepingu komisjonile kuu jooksul alates ühise strateegilise raamistiku vastuvõtmisest.

Motivatsioon

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid ühtekuuluvuspoliitika rahastajate ja elluviijatena osalema täieõiguslikult partnerluslepingu koostamisel, selle üle peetavatel läbirääkimistel, elluviimisel ja muutmisel. Arvestades nõutud teabe hulka ja üksikasjalikkust ning asjaolu, et programmid tuleb esitada samal ajal kui leping (nagu sätestatud artikli 23 lõikes 3) ning et tuleb tagada tõhus koostöö, oleks liikmesriikidel rohkem aega vaja.

Muudatusettepanek 19

Artikkel 14

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Partnerluslepingu sisu

Partnerlusleping sätestab järgmise:

(a)

meetmed, millega tagatakse vastavus liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiale, sealhulgas:

erinevuste ja arenguvajaduste analüüs lähtuvalt temaatilistest eesmärkidest ja põhimeetmetest, mis on määratud kindlaks ühises strateegilises raamistikus, ning eesmärkidest, mis on sätestatud aluslepingu artikli 121 lõike 2 alusel antud konkreetse riigiga seotud soovitustes ning vastavates nõukogu soovitustes, mis on vastu võetud aluslepingu artikli 148 lõike 4 alusel;

ii)	programmide eelhindamiste kokkuvõtlik analüüs, milles põhjendatakse temaatiliste eesmärkide valikut ja ÜSRi fondide eraldisi;

iii)	iga temaatilise eesmärgi peamiste eeldatavate tulemuste kokkuvõte ÜSRi iga fondi kohta;

iv)	liidu toetuse soovituslik eraldis temaatiliste eesmärkide kaupa riigi tasandil ÜRSi iga fondi kohta, samuti kliimameetmetega seotud eesmärkidele ette nähtud toetuse soovituslik kogusumma;

v)	peamised prioriteetsed koostööalad, võttes vajaduse korral arvesse makroregionaalseid ja mere vesikonna strateegiaid;

vi)	horisontaalsed põhimõtted ja poliitikaeesmärgid ÜSRi fondide rakendamiseks;

vii)	loetelu programmidest, mida rahastatakse ERFist, ESFist ja Ühtekuuluvusfondist, välja arvatud Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi programmid, ning EAFRD ja EMKFi programmidest koos vastavate soovituslike eraldistega, jaotatuna ÜSRi fondide kaupa aasta kaupa;

(b)

integreeritud lähenemisviis ÜSRi fondidest toetust saavale territoriaalsele arengule, mis kehtestab järgmist:

i)	riigi ja piirkondliku tasandi mehhanismid ÜSRi fondide ja muude liidu ning riiklike rahastamisvahendite ja EIP vaheliseks koordineerimiseks;

ii)

ÜSRi fondide linna-, maa- ja ranniku- ja kalastuspiirkondade ja teatud piirkondlike erijoontega alade piirkondlikuks arendamiseks kasutamise integreeritud lähenemisviisi tagamise kord, eeskätt artiklite 28, 29 ja 99 rakendamine; vajaduse korral lisatakse ERFi määruse artiklis 8 osutatud linnaarengu platvormis osalevate linnade loetelu;

[….]

(e)

ÜSRi fondide kasutamise tõhususe tagamise kord, sealhulgas:

i)	hinnang selle kohta, kas on vaja tugevdada asutuste ja vajaduse korral toetusesaajate haldussuutlikkust, ning selle eesmärgi saavutamiseks võetud meetmed;

ii)	kokkuvõte toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks programmis planeeritud meetmetest ja vastavatest eesmärkidest;

iii)	hinnang olemasolevatele elektroonilistele andmevahetussüsteemidele ja planeeritud meetmed kindlustamaks, et kogu teabevahetus toetusesaajate ning programmide juhtimise ja kontrolli eest vastutavate asutuste vahel toimub üksnes elektroonilise andmevahetuse teel.

Partnerluslepingu sisu

Partnerlusleping sätestab järgmise:

(a)

meetmed, millega tagatakse vastavus liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiale, sealhulgas:

ii)	iga temaatilise eesmärgi peamiste eeldatavate tulemuste kokkuvõte ÜSRi iga fondi kohta;

)	horisontaalsed põhimõtted ja poliitikaeesmärgid ÜSRi fondide rakendamiseks;

)	loetelu programmidest, mida rahastatakse ERFist, ESFist ja Ühtekuuluvusfondist, välja arvatud Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi programmid, ning EAFRD ja EMKFi programmidest koos vastavate soovituslike eraldistega, jaotatuna ÜSRi fondide kaupa aasta kaupa;

(b)

integreeritud lähenemisviis ÜSRi fondidest toetust saavale territoriaalsele arengule, mis kehtestab järgmist:

i)	riigi ja piirkondliku tasandi mehhanismid ÜSRi fondide ja muude liidu ning riiklike rahastamisvahendite ja EIP vaheliseks koordineerimiseks;

ii)

ÜSRi fondide linna-, maa- ja ranniku- ja kalastuspiirkondade ja teatud piirkondlike erijoontega alade piirkondlikuks arendamiseks kasutamise integreeritud lähenemisviisi tagamise kord, eeskätt artiklite 28, 29 ja 99 rakendamine; vajaduse korral lisatakse ERFi määruse artiklis 7 osutatud linnaarengu platvormis osalevate linnade loetelu;

[….]

(e)

ÜSRi fondide kasutamise tõhususe tagamise kord, sealhulgas:

i)	kokkuvõte toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks programmis planeeritud meetmetest ja vastavatest eesmärkidest;

ii)	hinnang olemasolevatele elektroonilistele andmevahetussüsteemidele ja planeeritud meetmed kindlustamaks, et kogu teabevahetus toetusesaajate ning programmide juhtimise ja kontrolli eest vastutavate asutuste vahel toimub üksnes elektroonilise andmevahetuse teel.

Motivatsioon

Ei peeta vajalikuks lisada partnerluslepingusse andmeid, mis on rakenduskavade raames juba esitatud ja milles on kokku lepitud. Need sätted tunduvad kordusena ega aita kaasa lihtsustamisele. Samuti ei saa liikmesriigid täita kohustusi, mida eelnevalt täitsid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused.

Terviklik käsitlusviis ÜSRi fondide kasutamisel on oluline ka eeslinnapiirkondades. Vastasel juhul tekib oht, et need jäävad välja mitte ainult maapiirkondadele suunatud vahenditest, vaid ka linnadele eraldatud rahastamisest, ehkki eeslinnapiirkondi on ELis üha rohkem.

Euroopa territoriaalset koostööd ei saa selle mitmepoolse olemuse tõttu partnerluslepingu kaudu juhtida. Seega tuleks see lepingu kohaldamisalast selgelt välja jätta.

Muudatusettepanek 20

Artikkel 16

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Temaatiline kontsentreerumine

Liikmesriigid keskendavad fondispetsiifiliste eeskirjade kohaselt toetuse meetmetele, millega kaasneb suurim lisaväärtus seoses liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu prioriteetidega, mis aitavad lahendada probleeme, mis on esile tõstetud aluslepingu artikli 121 lõike 2 alusel antud konkreetse riigiga seotud soovitustes ning vastavates nõukogu soovitustes, mis on vastu võetud aluslepingu artikli 148 lõike 4 alusel, ning võttes arvesse riiklikke ja piirkondlikke vajadusi.

Temaatiline kontsentreerumine

Motivatsioon

Komitee toetab põhimõtet koondada suurem osa vahenditest piiratud arvule temaatilistele eesmärkidele ja investeerimisprioriteetidele, kuid leiab, et eesmärkide ja prioriteetide valik tuleks jätta strateegia „Euroopa 2020” ja ühise strateegilise raamistiku kohapealsete eelistuste põhjal korraldusasutustele.

Muudatusettepanek 21

Artikkel 17

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Eeltingimused

1. Eeltingimused iga ÜSRi fondi tarbeks sätestatakse fondispetsiifilistes eeskirjades.

2. Liikmesriigid hindavad seda, kas kohalduvad eeltingimused on täidetud.

3. Kui eeltingimused ei ole partnerluslepingu edastamise päeval täidetud, esitavad liikmesriigid partnerluslepingus kokkuvõtte meetmetest, mis tuleb võtta riiklikul või piirkondlikul tasandil, ning nende elluviimise ajakava, et tagada meetmete täitmine hiljemalt kaks aastat pärast partnerluslepingu vastuvõtmist või hiljemalt 31. detsembriks 2016, olenevalt sellest, kumb on varasem.

4. Liikmesriigid määravad vastavates programmides kindlaks eeltingimuste täitmisega seotud üksikasjalikud meetmed, sealhulgas nende elluviimise ajakava.

5. Komisjon hindab eeltingimuste täitmise kohta esitatud teavet partnerluslepingu ja programmide hindamise raames. Komisjon võib programmi vastuvõtmisel otsustada peatada kõik programmile tehtavad vahemaksed või osa vahemaksetest kuni eeltingimuste täitmiseks võetavate meetmete nõuetekohase rakendamiseni. Suutmatus viia programmis sätestatud tähtajaks lõpule meetmeid, mida on vaja eeltingimuste täitmiseks, annab komisjonile alust maksed peatada.

6. Lõiked 1–5 ei kohaldu programmidele Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames.

Eeltingimused

1. Eeltingimused iga ÜSRi fondi tarbeks sätestatakse fondispetsiifilistes eeskirjades.

2. Liikmesriigid hindavad seda, kas kohalduvad eeltingimused on täidetud.

3. Kui eeltingimused ei ole partnerluslepingu edastamise päeval täidetud, esitavad liikmesriigid partnerluslepingus kokkuvõtte meetmetest, mis tuleb võtta riiklikul või piirkondlikul tasandil, ning nende elluviimise ajakava, et tagada meetmete täitmine hiljemalt aastat pärast partnerluslepingu vastuvõtmist või hiljemalt 31. detsembriks 2016, olenevalt sellest, kumb on varasem.

4. Liikmesriigid määravad vastavates programmides kindlaks eeltingimuste täitmisega seotud meetmed, sealhulgas nende elluviimise ajakava.

5. Komisjon hindab eeltingimuste täitmise kohta esitatud teavet partnerluslepingu ja programmide hindamise raames. Suutmatus viia programmis sätestatud tähtajaks lõpule meetmeid, mida on vaja eeltingimuste täitmiseks, komisjonile alust maksed peatada.

6. Lõiked 1–5 ei kohaldu programmidele Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames.

Motivatsioon

Komitee leiab, et need eeltingimused ei tohiks viia maksete peatamise või finantskorrektsioonideni, v.a nende tingimuste puhul, mille liikmesriik on võtnud endale kohustuseks järgida. Nimelt kui neid eeltingimusi ei täideta programmitöö perioodi alguses, siis ei saa nendega seotud investeeringuid kavandada, mistõttu ei ole põhjust kehtestada tagantjärele karistusi. Lisaks on väga oluline, et komisjon võtaks arvesse iga liikmesriigi institutsionaalset konteksti ja nende sisemist volituste jaotust. Liikmesriik ei saa võtta kohustusi, mis kuuluvad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusalasse või vastupidi.

Muudatusettepanek 22

Artikkel 18

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Tulemusreserv

5 % igale ÜSRi fondile ja igale liikmesriigile eraldatud vahenditest, välja arvatud Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgile ja EMKFi määruse V jaotisele eraldatud vahendid, moodustavad tulemusreservi, mis eraldatakse vastavalt artikli 20 sätetele.

reserv

Motivatsioon

Muudatusettepanek 23

Artikkel 19

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Tulemuslikkuse analüüs

1. Komisjon viib 2017. ja 2019. aastal koostöös liikmesriikidega läbi programmide tulemuslikkuse analüüsi igas liikmesriigis, võttes aluseks partnerluslepingus ning programmides sätestatud tulemusraamistiku. Tulemusraamistiku kehtestamise meetod on sätestatud I lisas.

2. Analüüsi käigus vaadatakse läbi programmide vahe-eesmärkide saavutamine prioriteetide tasandil liikmesriikide 2017. ja 2019. aastal esitatud eduaruannetes toodud teabe ja hinnangute alusel.

Tulemuslikkuse analüüs

2. Analüüsi käigus vaadatakse läbi programmide vahe-eesmärkide saavutamine prioriteetide tasandil liikmesriikide 2017. ja 2019. aastal esitatud eduaruannetes toodud teabe ja hinnangute alusel.

Motivatsioon

Komitee leiab, et tulemuslikkusanalüüsil peab kasutama mehhanismi, mis juhib ja kontrollib järgitud eesmärke tervel programmitöö perioodil, ilma et asjaomastele prioriteetsetele suundadele kohaldataks lõpliku arenguaruande põhjal seatud eesmärkide täitmata jäämise korral finantskorrektiive, vaid et komisjon pakuks tehnilist abi.

Muudatusettepanek 24

Artikkel 20

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Tulemusreservi eraldamine

1. Kui 2017. aasta tulemuslikkuse hindamisel ilmneb, et programmi prioriteet ei ole täitnud oma 2016. aastaks määratud vahe-eesmärke, teeb komisjon asjaomasele liikmesriigile soovitusi.

2. 2019. aasta tulemuslikkusanalüüsi põhjal võtab komisjon rakendusaktiga vastu otsuse, milles määratakse iga ÜSRi fondi ja liikmesriigi puhul programmid ja prioriteedid, mis on saavutanud oma vahe-eesmärgid. Liikmesriik teeb ettepaneku tulemusreservi eraldamise kohta kõnealuses komisjoni otsuses sätestatud programmidele ja prioriteetidele. Komisjon kiidab heaks asjaomaste programmide muudatused kooskõlas artikliga 26. Kui liikmesriik ei esita teavet kooskõlas artikli 46 lõigetega 2 ja 3, siis tulemusreservi vastavatele programmidele või prioriteetidele ei eraldata.

3. Kui tulemuslikkuse hindamine toob esile tõendeid selle kohta, et prioriteet ei ole saavutanud rakenduskavas määratud vahe-eesmärke, võib komisjon fondispetsiifilistes eeskirjades sätestatud korras peatada programmi kõik vahemaksed või osa vahemaksetest.

4. Kui komisjon teeb programmi rakendamise lõpparuande kontrolli alusel kindlaks olulise vajakajäämise tulemusraamistikus sätestatud eesmärkide saavutamisel, võib komisjon fondispetsiifilistes eeskirjades sätestatud korra kohaselt rakendada prioriteetide suhtes finantskorrektsioone. Komisjoni volitatakse võtma vastu artikli 142 kohaseid delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks kohaldatava finantskorrektsiooni taseme määramise kriteeriumid ja metoodika.

5. Lõiget 2 ei kohaldata Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide ning EMKFi määruse V jaotise suhtes.

Motivatsioon

Muudatusettepanek 25

Artikkel 21

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Tingimused, mis on seotud liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimisega

[…]

4. Kui liikmesriigile antakse finantsabi lõike 1 punkti d kohaselt ning see on seotud kohandamisprogrammiga, võib komisjon erandina lõikest 1 ilma liikmesriigi ettepanekuta muuta partnerluslepingut ja programme, et maksimeerida olemasolevate ÜSRi fondide mõju majanduskasvule ja konkurentsivõimele. Tagamaks partnerluslepingu ja vastavate programmide tulemuslikku rakendamist, osaleb komisjon nende juhtimises, nagu on üksikasjalikult sätestatud kohandamisprogrammis või asjaomase liikmesriigiga alla kirjutatud vastastikuse mõistmise memorandumis.

5. Kui liikmesriik ei tule lõikes 1 osutatud komisjoni taotlusele vastu või ei anna ühe kuu jooksul rahuldavat vastust lõikes 2 osutatud komisjoni tähelepanekutele, võib komisjon kolme kuu jooksul pärast oma tähelepanekute esitamist võtta rakendusaktiga vastu otsuse, millega peatatakse kõik maksed või osa makseid asjaomastele programmidele.

6. Komisjon peatab rakendusaktiga kõik maksed ja kohustused või osa makseid ja kohustusi asjaomastele programmidele juhul, kui:

(a)	nõukogu otsustab, et liikmesriik ei täida nõukogu poolt aluslepingu artikli 136 lõike 1 kohaselt kehtestatud erimeetmeid;

(b)	nõukogu otsustab aluslepingu artikli 126 lõike 8 või artikli 126 lõike 11 kohaselt, et asjaomane liikmesriik ei ole võtnud tulemuslikke meetmeid ülemäärase puudujäägi likvideerimiseks; või

(c)

nõukogu teeb määruse (EL) nr […]/2011 [makromajanduslike tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta] artikli 8 lõike 3 kohaselt järelduse, et kahel järjestikusel puhul ei ole liikmesriik esitanud piisavat korrektsioonimeetmete kava, või nõukogu võtab vastu kõnealuse määruse artikli 10 lõike 4 kohaselt otsuse, milles sedastatakse nõuete mittetäitmine; või

(d)	nõukogu teeb järelduse, et liikmesriik ei ole võtnud meetmeid, et rakendada nõukogu määruses (EL) nr 407/2010 või nõukogu määruses (EÜ) nr 332/2002 osutatud kohandamisprogrammi, ning selle tulemusena otsustab mitte lubada sellele liikmesriigile antud finantsabi väljamaksmist; või

(e)	Euroopa stabiilsusmehhanismi juhatus teeb järelduse, et tingimused, mis on seatud stabiilsusmehhanismist laenu näol asjaomasele liikmesriigile antava finantsabi saamisega, ei ole täidetud, ning selle tulemusena otsustab mitte välja maksta liikmesriigile antud stabiilsustoetust.

7. Kui komisjon teeb otsuse peatada maksed või kohustused osaliselt või tervikuna vastavalt lõigetele 5 ja 6, teeb ta kindlaks, et peatamine on proportsionaalne ja mõjus, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi majanduslikku ja sotsiaalset olukorda ning järgides liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõtet, eelkõige seoses peatamise mõjuga asjaomase liikmesriigi majandusele.

8. Komisjon tühistab maksete ja kohustuste peatamise viivitamata, kui liikmesriik on teinud partnerluslepingu ja vastavate programmide muutmise ettepaneku, nagu komisjon on tal palunud teha, ning komisjon on selle ettepaneku heaks kiitnud ning vajaduse korral:

(a)	nõukogu on otsustanud, et liikmesriik täidab nõukogu poolt aluslepingu artikli 136 lõike 1 kohaselt kehtestatud erimeetmeid;

(b)	ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus peatatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artiklile 9 või komisjon on aluslepingu artikli 126 lõike 12 kohaselt otsustanud tühistada ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu sedastava otsuse;

(c)

nõukogu on toetanud parandusmeetmete kava, mille asjaomane liikmesriik on esitanud vastavalt määruse (EL) nr […] [ülemäärase tasakaalunihke menetluse määrus] artikli 8 lõikele 2 või ülemäärase tasakaalunihke menetlus peatatakse vastavalt kõnealuse määruse artikli 10 lõikele 5 või nõukogu on lõpetanud ülemäärase tasakaalunihke menetluse vastavalt kõnealuse määruse artiklile 11;

(d)	komisjon on teinud järelduse, et liikmesriik on võtnud meetmeid, et rakendada nõukogu määruses (EL) nr 407/2010 või nõukogu määruses (EÜ) nr 332/2002 osutatud kohandamisprogramm, ning selle tulemusena on andnud loa sellele liikmesriigile antud finantsabi väljamaksmiseks; või

(e)	Euroopa stabiilsusmehhanismi juhatus on teinud järelduse, et tingimused, mis on seatud stabiilsusmehhanismist laenu näol asjaomasele liikmesriigile antava finantsabiga, on täidetud, ning selle tulemusena on otsustanud liikmesriigile antud stabiilsustoetus välja maksta.

Samal ajal otsustab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal tõsta peatatud kulukohustuste täitmine eelarves ümber vastavalt nõukogu määruse (EL) nr […] (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) artiklile 8.

Tingimused, mis on seotud liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimisega

[…]

Motivatsioon

Komitee lükkab kindlalt tagasi ettepanekud, mille eesmärk on siduda ühtekuuluvuspoliitika stabiilsuspaktist kinnipidamisega (makromajanduslik tingimuslikkus). Regioonide Komitee leiab nimelt, et makromajanduslikud tingimused vastavad ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidest erinevatele eesmärkidele. Ta leiab seega, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ei saa selle eest karistada, et mõned liikmesriigid ei täida oma kohustusi, eelkõige riigieelarve puudujäägi osas. Komitee tunnistab, et mõnel juhul on vaja lepingut või rakenduskavasid muuta, kuid on vastu maksete osalisele või täielikule peatamisele.

Muudatusettepanek 26

Artikkel 23

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Programmide ettevalmistamine

1. ÜSRi fonde kasutatakse programmide kaudu kooskõlas partnerluslepinguga. Kõik programmid hõlmavad ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.

2. Programme töötavad välja liikmesriigid või nende määratud asutused koostöös partneritega.

3. Liikmesriigid esitavad programmid samal ajal kui partnerluslepingudki, välja arvatud Euroopa territoriaalse koostöö alla kuuluvad programmid, mis esitatakse kuue kuu jooksul pärast ühise strateegilise raamistiku heakskiitmist. Kõikidele programmidele lisatakse eelhindamised, nagu on sätestatud artiklis 48.

Programmide ettevalmistamine

1. ÜSRi fonde kasutatakse programmide kaudu kooskõlas partnerluslepinguga. Kõik programmid hõlmavad ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.

2. Programme töötavad välja liikmesriigid või nende määratud asutused koostöös partneritega.

Liikmesriigid esitavad programmid partnerluslepingu, välja arvatud Euroopa territoriaalse koostöö alla kuuluvad programmid, mis esitatakse kuue kuu jooksul pärast ühise strateegilise raamistiku heakskiitmist. Kõikidele programmidele lisatakse eelhindamised, nagu on sätestatud artiklis 48.

Motivatsioon

Komitee leiab, et kõik osalised (Euroopa Komisjon, liikmesriigid, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused) peavad julgustama ja konkreetselt toetama valikut, mil koostatakse mitmest fondist koosnevad programmid (see on valik, mida komitee kindlalt toetab), kõrvaldades selleks proportsionaalsuse põhimõtte järgi kõik menetluslikud takistused ja vältides kontrollide suurenemist, mis võib tuleneda sellest, et mitmest fondist koosnevate rakenduskavade rahastamine on ulatuslikum. Pealegi kardab komitee, et nõue esitada partnerlusleping programmidega samal ajal võib toimingute tegemist edasi lükata, mistõttu pakub ta välja kuuekuulise tähtaja.

Muudatusettepanek 27

Artikli 25 lõige1

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Programmide vastuvõtmise kord

1. Komisjon hindab programmide kooskõla käesoleva määruse ja fondispetsiifiliste eeskirjadega, nende tõhusat panust temaatilistesse eesmärkidesse ja iga ÜSRi fondi konkreetsetesse liidu prioriteetidesse, ühisesse strateegilisse raamistikku, partnerluslepingusse, aluslepingu artikli 121 lõike 2 alusel antud konkreetset riiki käsitlevatesse soovitustesse ning nõukogu soovitustesse, mis on vastu võetud aluslepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt, võttes arvesse eelhindamist. Hindamine käsitleb eeskätt programmi strateegia adekvaatsust, vastavaid eesmärke, näitajaid, sihte ja eelarvevahendite eraldamist.

Programmide vastuvõtmise kord

Motivatsioon

On oluline rõhutada, et hindamisel tuleb lisaks strateegia adekvaatsusele tõestada ka seda, et strateegia on konkreetselt rakendatav.

Muudatusettepanek 28

Artikli 28 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Kogukonna juhitud kohalik areng

1. Kogukonna juhitud kohalik areng, mida EAFRD puhul nimetatakse programmi LEADER kohalikuks arenguks, peab olema:

(a)	suunatud konkreetsetele allpiirkondlikele territooriumidele;

(b)	juhitud kogukonna, s.t kohalike algatusrühmade poolt, kuhu kuuluvad avaliku ja erasektori kohalike sotsiaal-majanduslike huvide esindajad ja mille otsustamistasandil ei esinda avalik sektor ega ükski huvirühm üle 49 % hääleõigusest;

Kogukonna juhitud kohalik areng

1. Kogukonna juhitud kohalik areng, mida EAFRD puhul nimetatakse programmi LEADER kohalikuks arenguks, peab olema:

(a)	suunatud konkreetsetele allpiirkondlikele kohalike sotsiaal-majanduslike huvide esindajad territooriumidele;

(b)	juhitud kogukonna, s.t kohalike algatusrühmade poolt, kuhu kuuluvad avaliku ja erasektori ja mille otsustamistasandil ei esinda avalik sektor ega ükski huvirühm üle 49 % hääleõigusest. ;

Motivatsioon

Kui arengupartnerlused on juba olemas, ei tohiks neid ebaõiglaselt karistada selle eest, et nende hääletussüsteem ei ole täpselt selline, kui direktiivi ettepanekus nõutud. Määrus peaks võimaldama piisavat vabadust, et partnerid võiksid partnerluslepingu ettevalmistamise käigus jõuda toimiva lahenduseni.

Muudatusettepanek 29

Artikkel 29

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Kohaliku arengu strateegiad

1. Kohaliku arengu strateegia sisaldab vähemalt järgmisi punkte:

(a)	strateegiaga hõlmatud piirkonna ja rahvastiku piiritlemine;

(b)	piirkonna arenguvajaduste ja potentsiaali analüüs, sealhulgas tugevuste, nõrkuste, võimaluste ning ohtude analüüs;

(c)	strateegia ja selle eesmärkide kirjeldus, strateegia integreeritud ja uuendusliku olemuse kirjeldus ning eesmärkide pingerida, sealhulgas selged ja mõõdetavad väljundite või tulemuste eesmärgid. Strateegia peab olema sidus kõikide asjaomaste ÜSRi fondide vastavate programmidega;

(d)	kogukonna strateegia arendamisse kaasamise protsessi kirjeldus;

(e)	tegevuskava, milles näidatakse, kuidas eesmärgid meetmetena ellu viiakse;

(f)	strateegia juhtimise ja seire korra kirjeldus, milles näidatakse strateegiat rakendava kohaliku algatusrühma suutlikkust, ja konkreetse hindamise korra kirjeldus;

(g)	strateegia rahastamiskava, sealhulgas iga ÜSRi fondi kavandatud eraldis.

2. Liikmesriigid kehtestavad kohaliku arengu strateegiate valikukriteeriumid. Fondispetsiifilistes eeskirjades võib kehtestada valikukriteeriumid.

[….]

6. Komisjonile antakse volitus võtta vastavalt artiklile 142 vastu delegeeritud akte, mis käsitlevad lõike 1 punktis a osutatud strateegiaga hõlmatud piirkonna ja rahvastiku piiritlust.

Kohaliku arengu strateegiad

1. Kohaliku arengu strateegia sisaldab järgmisi punkte:

(a)	strateegiaga hõlmatud piirkonna ja rahvastiku piiritlemine;

(b)	piirkonna arenguvajaduste ja potentsiaali analüüs, sealhulgas tugevuste, nõrkuste, võimaluste ning ohtude analüüs;

(c)	strateegia ja selle eesmärkide kirjeldus, strateegia integreeritud olemus.

)	tegevuskava, milles näidatakse, kuidas eesmärgid meetmetena ellu viiakse;

)	strateegia juhtimise ja seire korra kirjeldus, milles näidatakse strateegiat rakendava kohaliku algatusrühma suutlikkust, ja konkreetse hindamise korra kirjeldus;

)	strateegia rahastamiskava, sealhulgas iga ÜSRi fondi kavandatud eraldis, .

2. Liikmesriigid kehtestavad kohaliku arengu strateegiate valikukriteeriumid. Fondispetsiifilistes eeskirjades võib kehtestada valikukriteeriumid.

[….]

Motivatsioon

Komitee kiidab heaks komisjoni ettepanekud kohaliku arengu ja integreeritud piirkondliku investeerimise kohta, kuid palub samas lihtsustada uute sätete kohaldamise korda ja menetlust, et kohalikud omavalitsused ei pelgaks neid kasutada. Selleks peab komitee üleliigseks näha ette delegeeritud akti kohaliku arengu strateegiaga hõlmatud piirkonna ja rahvastiku piiritlemiseks, sest see ülesanne, mis eeldab kõnealuse piirkonna arengu ja probleemide tundmist, kuulub tavaliselt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusse. Lisaks peaks olema täiesti võimalik siduda kohaliku arengu strateegiad integreeritud piirkondlike investeeringute ja ühiste tegevuskavade elluviimisega.

Pealegi on oluline, et kohaliku arengu strateegiad soodustaksid linna ja maa suhteid ning et eeslinnapiirkondade kohaliku tasandi osalejad võiksid olla nende kohaliku arengu strateegiate täieõiguslikud partnerid.

Muudatusettepanek 30

Artikkel 35

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Maksetaotlused, sealhulgas rahastamisvahenditega seotud kulud

2. Artikli 33 lõike 1 punktis b osutatud rahastamisvahendite puhul, mida rakendatakse kooskõlas artikli 33 lõike 4 punktidega a ja b, peab abikõlblike kulude kogusumma, mis esitatakse maksetaotluses, sisaldama lõppsaajatesse investeeringute tegemiseks rahastamisvahendisse tehtud või eeldatavalt tehtavate toetuste kogusummat, mis tuleb maksta välja eelnevalt kindlaks määratud perioodi jooksul, mis on kõige rohkem kaks aastat, sealhulgas halduskulusid või -tasusid; need summad tuleb maksetaotluses esitada eraldi.

3. Kooskõlas lõikega 2 kindlaks määratud summat korrigeeritakse järgnevates makstaotlustes, selleks et võtta arvesse asjaomasele rahastamisvahendile varem makstud toetuse summa ja tegelikult lõppsaajasse investeeritud summa erinevust, lisaks makstud halduskulusid ja -tasusid. Summad avaldatakse maksetaotluses eraldi.

[….]

Maksetaotlused, sealhulgas rahastamisvahenditega seotud kulud

2. Artikli 33 lõike 1 punktis b osutatud rahastamisvahendite puhul, mida rakendatakse kooskõlas artikli 33 lõike 4 punktidega a ja b, peab abikõlblike kulude kogusumma, mis esitatakse maksetaotluses, sisaldama lõppsaajatesse investeeringute rahastamisvahendisse tehtud või eeldatavalt tehtavate toetuste kogusummat, mis tuleb maksta välja eelnevalt kindlaks määratud perioodi jooksul, mis on kõige rohkem kaks aastat, sealhulgas halduskulusid või -tasusid; need summad tuleb maksetaotluses esitada eraldi.

[….]

Motivatsioon

Määruse ettepanekus julgustatakse kasutama komisjoni loodud tavapäraseid vahendeid. Selle eesmärk (mida komitee toetab) on piirata finantskorralduse vahendite ülemäärast kasutamist üksnes kulude tõendamiseks. Komitee tehtud muudatusettepanekute eesmärk on saavutada tasakaal, milleks mitmekesistatakse eelduseid ja tingimusi ning ollakse paindlik sätetest kinnipidamise suutlikkuse osas.

Muudatusettepanek 31

Artikkel 39

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Järelejäänud vahendite kasutamine pärast programmi lõpetamist

Liikmesriigid võtavad vastu vajalikud meetmed, et tagada ÜSRi fondidest rahastamisvahenditele antud toetusele lisanduvate kapitalivahendite ja kasumi ning muude sissetulekute või tulude kasutamine kooskõlas programmi eesmärkidega vähemalt 10-aastase perioodi jooksul pärast programmi lõpetamist.

Järelejäänud vahendite kasutamine pärast programmi lõpetamist

Liikmesriigid võtavad vastu vajalikud meetmed, et tagada ÜSRi fondidest rahastamisvahenditele antud toetusele lisanduvate kapitalivahendite ja kasumi ning muude sissetulekute või tulude kasutamine kooskõlas programmi eesmärkidega vähemalt -aastase perioodi jooksul pärast programmi lõpetamist.

Motivatsioon

Komitee leiab, et see periood, mil kehtib finantskorralduse vahendite ja sellest tulenevate vahendite kasutamise kohustus, ei tohiks olla nii pikk. Nimelt tekitab 10-aastane periood pärast programmi lõpetamist pikaks ajaks õiguslikku ebakindlust.

Muudatusettepanek 32

Artikli 40 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Aruandlus rahastamisvahendite rakendamise kohta

2. Lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab iga rahastamisvahendi kohta järgmist teavet:

(a)	andmed programmi ja selle prioriteedi kohta, mille kaudu ÜSRi fondidest abi antakse; [….]

(e)	rahastamisvahendist lõppsaajatele makstud või tagatislepingutega määratud toetuse kogusumma komisjonile esitatud maksetaotlustes toodud programmi ja prioriteedi või meetme kaupa;

(f)	rahastamisvahendi tulud ja tagasimaksed rahastamisvahendile;

(g)	rahastamisvahendist tehtud investeeringute võimendav mõju ning investeeringute ja osaluste väärtus;

(h)	rahastamisvahendi panus asjaomase programmi ja prioriteedi näitajate saavutamisse. [….]

Aruandlus rahastamisvahendite rakendamise kohta

2. Lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab iga rahastamisvahendi kohta järgmist teavet:

(a)	andmed programmi ja selle prioriteedi kohta, mille kaudu ÜSRi fondidest abi antakse; [….]

(e)	rahastamisvahendist lõppsaajatele makstud või tagatislepingutega määratud toetuse kogusumma komisjonile esitatud maksetaotlustes toodud programmi ja prioriteedi või meetme kaupa;

)	rahastamisvahendist tehtud investeeringute võimendav mõju ning investeeringute ja osaluste väärtus;

[….]

Motivatsioon

Eesmärk on lihtsustada aastaaruandluse kohustusi seoses andmetega, mida komisjon küsib rahastamisvahendite rakendamise kohta.

Muudatusettepanek 33

Artikli 42 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Järelevalvekomisjoni koosseis

1. Järelevalvekomisjon koosneb korraldusasutuse ja vahendusasutuste esindajatest ning partnerite esindajatest. Järelevalvekomisjoni igal liikmel on hääleõigus.

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames rakendatava programmi järelevalvekomisjoni kuuluvad ka selles programmis osaleva kolmanda riigi esindajad.

Järelevalvekomisjoni koosseis

1. Järelevalvekomisjon koosneb korraldusasutuse ja vahendusasutuste esindajatest ning partnerite esindajatest. Järelevalvekomisjoni igal liikmel on hääleõigus.

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames rakendatava programmi järelevalvekomisjoni kuuluvad ka selles programmis osaleva kolmanda riigi esindajad.

Motivatsioon

Ei ole selge, mil moel korraldatakse äärepoolseimate alade naaberpiirkondade ja kolmandate riikide osalemine Euroopa territoriaalses koostöös. ERFi, mille kohta kehtib Euroopa territoriaalse koostöö määruse artikkel 28, ning lisaks ühinemiseelse abi ja naabruspoliitika rahastamisvahenditest toetatavate programmide puhul on selge, et kolmandate riikide osalemine on vajalik. Ühinemiseelse abi ja naabruspoliitika rahastamisvahendid ei hõlma aga äärepoolseimaid alasid, kolmandaid riike ega naaberriike (v.a Kanaari saared ja Maroko), keda rahastatakse Euroopa Arengufondist ja kes ei osale Euroopa territoriaalse koostöö rahastamises. Kolmandate riikidega tuleb koostööd teha, kuid kuna äärepoolseimate alade piirkondadevahelise koostöö programmid sisaldavad üksnes ERFi assigneeringuid, saab väljaspool ELi asuvate piirkondade jaoks kasutada nimetatud vahenditest vaid 30 % ja kolmandad riigid ei saa seega olla järelevalvekomisjoni liikmed.

Muudatusettepanek 34

Artikli 43 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Järelevalvekomisjoni ülesanded

1. Järelevalvekomisjon tuleb kokku vähemalt üks kord aastas ning vaatab läbi programmi elluviimise ja edusammud selle eesmärkide saavutamisel. Seda tehes võtab ta arvesse finantsandmeid, üldisi ja programmi eriomaseid näitajaid, sealhulgas muutusi tulemusnäitajates ja edusamme kvantifitseeritud sihtväärtuste saavutamisel ning tulemusraamistikus määratletud vahe-eesmärke.

Järelevalvekomisjoni ülesanded

Motivatsioon

Programmi elluviimise hindamisel on vaja arvestada ka artiklis 49 ette nähtud käimasolevat hindamist.

Muudatusettepanek 35

Artikli 47 uus lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Üldsätted

1. Hindamisi viiakse läbi selleks, et parandada programmide väljatöötamise ja elluviimise kvaliteeti ning hinnata nende tulemuslikkust, tõhusust ja mõju. Programmide mõju hinnatakse asjaomaste ÜSRi fondide missiooni alusel seoses liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaga (2) ning vajaduse korral ka seoses SKP ja töötusega seotud eesmärkide saavutamisega.

2. Liikmesriigid peavad eraldama vajalikud vahendid hindamiste läbiviimiseks ja tagama menetlused hindamisteks vajalike andmete esitamiseks ning kogumiseks, sealhulgas üldiste ja vajaduse korral programmile eriomaste näitajatega seotud andmed.

Üldsätted

Liikmesriigid peavad eraldama vajalikud vahendid hindamiste läbiviimiseks ja tagama menetlused hindamisteks vajalike andmete esitamiseks ning kogumiseks, sealhulgas üldiste ja vajaduse korral programmile eriomaste näitajatega seotud andmed.

Motivatsioon

On oluline, et mõju hindamisel saaks uurida ka teisi aspekte, mis on Regioonide Komitee arvamuses „Edu mõõtmine – SKP täiendamine” (vt CoR 163/2010 fin) kirjeldatud SKP täiendamise käsitluse järgi sama olulised.

Muudatusettepanek 36

Artikli 48 lõige 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

3. Eelhindamiste käigus hinnatakse järgmist:

[….]

(g)	kas näitajate kvantifitseeritud sihtväärtused on realistlikud, võttes arvesse kavandatavat ÜSRi fondide toetust;

(h)	toetuse pakutud vormi põhjendus;

(i)	programmi elluviimiseks vajaliku personali ja haldussuutlikkuse piisavus;

(j)	programmi järelevalvemenetluste ja hindamiste tegemiseks vajalike andmete kogumise menetluste sobivus;

(k)	tulemusraamistiku jaoks valitud vahe-eesmärkide sobivus;

(l)	meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja diskrimineerimise ennetamiseks kavandatud meetmete piisavus;

(m)	säästva arengu edendamiseks kavandatud meetmete piisavus.

3. Eelhindamiste käigus hinnatakse järgmist:

[….]

(g)	kas näitajate kvantifitseeritud sihtväärtused on realistlikud, võttes arvesse kavandatavat ÜSRi fondide toetust;

(h)	toetuse pakutud vormi põhjendus;

(i)	programmi elluviimiseks vajaliku personali ja haldussuutlikkuse piisavus;

)	meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja diskrimineerimise ennetamiseks kavandatud meetmete piisavus;

)	säästva arengu edendamiseks kavandatud meetmete piisavus.

Motivatsioon

Komitee leiab, et eelhindamisel ei tohiks hinnata tegureid, mida ei saa asjakohaselt kvantifitseerida enne programmi elluviimist, või tegureid, mis on juba teistes dokumentides (nt juhtimis- ja kontrollisüsteemis, partnerluslepingus) esitatud. Seetõttu tehakse ettepanek mõned andmed välja jätta.

Muudatusettepanek 37

Artikli 49 uus lõige 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Hindamine programmiperioodi jooksul

1. Korraldusasutus koostab ja esitab iga programmi jaoks hindamiskava kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega.

2. Liikmesriigid tagavad vajaliku hindamissuutlikkuse olemasolu.

3. Programmiperioodi jooksul viivad korraldusasutused hindamiskava alusel läbi hindamisi, sealhulgas hindavad iga rakenduskava tulemuslikkust, tõhusust ja mõju. Vähemalt üks kord programmi jooksul vaadeldakse hindamise käigus, kuidas ÜSRi fondidelt saadud toetus on aidanud kaasa iga prioriteedi eesmärkide saavutamisele. Järelevalvekomisjon kontrollib kõiki hindamisi ja need saadetakse komisjonile.

4. Komisjon võib programmide hindamisi teha oma algatusel.

Hindamine programmiperioodi jooksul

1. Korraldusasutus koostab ja esitab iga programmi jaoks hindamiskava kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega.

2. Liikmesriigid tagavad vajaliku hindamissuutlikkuse olemasolu.

. Komisjon võib programmide hindamisi teha oma algatusel.

Motivatsioon

Selleks, et tulemustele orienteeritust paremini saavutada, tuleks käimasolevast hindamisest tulenevaid suuniseid tõepoolest kasutada programmide tõhusamaks muutmiseks.

Muudatusettepanek 38

Artikli 54 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Tulu tekitavad toimingud

1. Puhastulu, mis on saadud pärast toimingu lõpetamist konkreetse võrdlusperioodi jooksul, määratakse eelnevalt kindlaks ühe järgmise meetodi alusel:

a)	asjaomase toimingu tüübi jaoks ühtse määraga tuluprotsendi kohaldamine;

b)	toimingu puhastulu jooksva väärtuse arvutamine, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab, ning vajaduse korral asjaomase liikmesriigi suhtelise jõukusega seotud õigluse kaalutlusi.

Toimingu kaasfinantseerimiseks abikõlblikud kulud, mis on väiksemad kui vastavalt ühele nimetatud meetoditest kindlaks määratud puhastulu jooksevväärtus.

Komisjoni volitatakse võtma artikli 142 kohaselt vastu delegeeritud akte punktis a osutatud ühtse määra kehtestamise kohta

Komisjon võtab punktile b vastava metoodika vastu rakendusaktidega artikli 143 lõikes 3 sätestatud kontrollimenetluse kohaselt.

Tulu tekitavad toimingud

1. Puhastulu, mis on saadud pärast toimingu lõpetamist konkreetse võrdlusperioodi jooksul, määratakse eelnevalt kindlaks ühe järgmise meetodi alusel:

a)	asjaomase toimingu tüübi jaoks ühtse määraga tuluprotsendi kohaldamine;

b)	toimingu puhastulu jooksva väärtuse arvutamine, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab, ning vajaduse korral asjaomase liikmesriigi suhtelise jõukusega seotud õigluse kaalutlusi.

Toimingu kaasfinantseerimiseks abikõlblikud kulud, mis on väiksemad kui vastavalt ühele nimetatud meetoditest kindlaks määratud puhastulu jooksevväärtus.

unktis a osutatud ühtse määra kehtestamise.

ii)

iii)

iv)

Komisjon võtab punktile b vastava metoodika vastu rakendusaktidega artikli 143 lõikes 3 sätestatud kontrollimenetluse kohaselt.

Motivatsioon

Komitee peab paremaks võtta taas kasutusele 2000.–2006. aastal kehtinud eeskirjad, mille alusel kohaldatakse tulusatele projektidele eraldi (vähendatud) sekkumismäära, et projektide elluviijaid mitte hirmutada.

Muudatusettepanek 39

Artikkel 55

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Abikõlblikkus

1. Kulude abikõlblikkus määratakse riiklike eeskirjadega, välja arvatud siis, kui käesolevas määruses või fondispetsiifilistes eeskirjades või käesoleva määruse või nende eeskirjade alusel on kehtestatud erieeskirjad.

[…]

6. Otseselt toimingust selle teostamise jooksul saadud puhastulu, mida ei võetud arvesse toimingu heakskiitmise ajal, arvutatakse toetusesaaja esitatud lõplikus maksenõudes toimingu abikõlblikest kuludest maha. Eeskirja ei kohaldata rahastamisvahenditele ega auhindadele.

[…]

Abikõlblikkus

[…]

Motivatsioon

Komitee peab vajalikuks jätta lõige 6 välja, et meetmete elluviimise käigus tehtav kontrollimenetlus ei oleks liiga keeruline. Tuleks lisada uus lõige 9, kuna territoriaalne koostöö väärib erikorda, sest erinevate riiklike eeskirjade kohaldamine või kooskõlla viimine oleks liiga suur halduslik takistus projektide nõuetekohasel rakendamisel

Muudatusettepanek 40

Artikli 59 lõige 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Toetuste abikõlblikkuse erieeskirjad

3. Järgmised kulud ei ole abikõlblikud ÜSRi fondidelt toetuse saamiseks:

(a)	võlaintress;

(b)	hoonestamata maa ja hoonestatud maa ostusumma, mis moodustab üle 10 % asjaomase toimingu abikõlblikest kogukuludest. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib keskkonnakaitsemeetmete korral lubada määrata kõrgema protsendimäära;

(c)

käibemaks. Käibemaksusummad on siiski toetuskõlblikud, kui nad ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutavad ja kui neid maksab toetusesaaja, kes ei ole mittemaksukohustuslane direktiivi 2006/112/EÜ artikli 13 lõike 1 tähenduses, juhul kui sellised käibemaksusummad ei ole tekkinud seoses infrastruktuuri tagamisega.

Toetuste abikõlblikkuse erieeskirjad

3. Järgmised kulud ei ole abikõlblikud ÜSRi fondidelt toetuse saamiseks:

(a)	võlaintress;

(b)	hoonestamata maa ja hoonestatud maa ostusumma, mis moodustab üle 10 % asjaomase toimingu abikõlblikest kogukuludest. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib keskkonnakaitsemeetmete korral lubada määrata kõrgema protsendimäära;

(c)	käibemaks. .

Motivatsioon

Komitee leiab, et ÜSRi fondidelt toetuse saamiseks ei tohiks olla abikõlbulik ainult tagastatav käibemaks. Kui kõigi avaliku sektori asutuste poolt elluviidavate projektide puhul peetakse käibemaksu, mida ei tagastata, abikõlbmatuks kuluks, suurendab see oluliselt riiklikku kaasrahastamist ning ohustab piirkondlikku ja kohalikku suutlikkust projekte ellu viia. Lisaks leiab komitee, et reegel, mille järgi toetusesaajatele infrastruktuuri tagamisega seoses tekkinud käibemaksusummad ei ole toetuskõlbulikud, on diskrimineeriv võrreldes muud tüüpi meetmetega.

Muudatusettepanek 41

Artikkel 64

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Akrediteerimine ja koordineerimine

[…]

3. Akrediteerimine põhineb audiitori järeldusotsusel, mille koostab sõltumatu auditeerimisorgan, kes hindab organi vastavust akrediteerimiskriteeriumidele. Sõltumatu auditeerimisorgan teeb oma tööd, võttes arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardeid.

[…]

5. Liikmesriik võib määrata koordineerimisasutuse, kelle ülesanne on pidada sidet komisjoniga ja anda talle teavet, edendada liidu eeskirjade ühtlustatud kohaldamist, koostada kokkuvõttev aruanne, milles antakse riigi tasandil ülevaade kõikidest juhtkonna kinnitavatest avaldustest ning audiitori järeldusotsustest, ning ühist laadi puuduste korral koordineerib parandusmeetmete rakendamist.

Akrediteerimine ja koordineerimine

[…]

Motivatsioon

Muudatusettepanekuga soovitakse vältida seda, et vastutavaid asutusi ja isikuid on liiga palju, mis muudaks juhtimis- ja kontrollisüsteemi veelgi keerulisemaks.

Muudatusettepanek 42

Artikkel 67

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Ühised makse-eeskirjad

1. Komisjon teeb ÜSRi fondide toetuse osamakseid igale programmile kooskõlas eelarveassigneeringutega ja vabade vahendite olemasolul. Iga makse kirjendatakse asjaomase fondi varaseimatele avatud eelarvelistele kulukohustustele.

2. Maksed tehakse eel-, vahe- ja aastabilansi ning vajaduse korral lõppmaksetena.

3. Toetuse vormide puhul, mis lähtuvad artikli 57 lõike 1 punktidest b, c ja d, loetakse toetusesaajale makstavad summad abikõlblikeks kuludeks.

Ühised makse-eeskirjad

2. Maksed tehakse eel-, vahe- ja lõppmaksetena.

3. Toetuse vormide puhul, mis lähtuvad artikli 57 lõike 1 punktidest b, c ja d, loetakse toetusesaajale makstavad summad abikõlblikeks kuludeks.

Motivatsioon

Komitee ei ole nõus viitega aastabilansile, kuna sellega juhatatakse sisse raamatupidamisaruannete iga-aastane kontroll (iga-aastane toimingute lõpetamine). Ta leiab, et pakutud raamatupidamisaruannete iga-aastane kontroll juhatab tegelikkuses sisse iga-aastase toimingute lõpetamise. Sellega suurendatakse halduskoormust, viiakse sisse kohustuslik finantskorrektsioonide tegemine, kui Euroopa Komisjon ja/või Euroopa Kontrollikoda on avastanud rikkumisi, ning vähendatakse ülebroneeritud kulude deklareerimise ja asendamise paindlikkust, mis kehtib käesoleval perioodil 2007–2013.

Muudatusettepanek 43

Artikli 75 lõike 1 punkt a

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Teabe esitamine

1. Aruandeperioodi lõpule järgneva aasta 1. veebruariks esitab liikmesriik komisjonile järgmised dokumendid ja teabe kooskõlas finantsmääruse [artikliga 56]:

(a)	vastavalt artiklile 64 akrediteeritud asjaomaste asutuste tõendatud raamatupidamise aastaaruanded;

Teabe esitamine

1. Aruandeperioodi lõpule järgneva aasta 1. veebruariks esitab liikmesriik komisjonile järgmised dokumendid ja teabe kooskõlas finantsmääruse [artikliga 56]:

a)	vastavalt artiklile 64 akrediteeritud asjaomaste asutuste tõendatud raamatupidamise aastaaruanded, ;

Motivatsioon

Oleks kasulik, kui aastaaruande menetlus jääks – nagu praeguse programmitöö perioodi puhul – vabatahtlikuks võimaluseks, mille üle otsustab sertifitseerimisasutus ise. Artiklis 75 sätestatud ajakava ei ole lihtne järgida, kuna see on väga piiratud.

Muudatusettepanek 44

Artikli 82 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Investeeringud majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel

[…]

2. Vahendid majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide täitmiseks eraldatakse vastavalt NUTS 2. tasandi järgmisele kolmele kategooriale:

(a)	vähem arenenud piirkonnad, mille SKP elaniku kohta on alla 75 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst;

(b)	üleminekupiirkonnad, mille SKP elaniku kohta on vahemikus 75–90 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst;

(c)	enamarenenud piirkonnad, mille SKP elaniku kohta on üle 90 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst.

Nimetatud kolm kategooriat on määratletud selle alusel, kuidas nende ostujõu pariteetides väljendatud ja liidu 2006.–2008. aasta arvandmete alusel arvutatud SKP elaniku kohta on seotud 27-liikmelise ELi sama võrdlusperioodi keskmise SKPga.

Investeeringud majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel

[…]

2. Vahendid majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide täitmiseks eraldatakse vastavalt NUTS 2. tasandi järgmisele kolmele kategooriale:

(a)	vähem arenenud piirkonnad, mille SKP elaniku kohta on alla 75 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst;

(b)	üleminekupiirkonnad, mille SKP elaniku kohta on vahemikus 75–90 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst;

(c)	enamarenenud piirkonnad, mille SKP elaniku kohta on üle 90 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst.

Nimetatud kolm kategooriat on määratletud selle alusel, kuidas nende ostujõu pariteetides väljendatud ja liidu aasta arvandmete alusel arvutatud SKP elaniku kohta on seotud 27-liikmelise ELi sama võrdlusperioodi keskmise SKPga.

Motivatsioon

Muudatusettepaneku eesmärk on selgitada, et piirkonna abikõlblikkuse kindlaksmääramiseks tuleks kasutada uusimaid kättesaadavaid arvandmeid, mitte kriisieelseid arvandmeid aastatest 2006–2008.

Muudatusettepanek 45

Artikli 83 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Koguvahendid

2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu otsuse sätestada koguvahendite iga-aastane jaotus liikmesriikide vahel, ilma et sellega piirataks selle artikli lõike 3 ja artikli 84 lõike 7 kohaldamist.

Koguvahendid

2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu otsuse sätestada koguvahendite iga-aastane jaotus liikmesriikide vahel , ilma et sellega piirataks selle artikli lõike 3 ja artikli 84 lõike 7 kohaldamist,

Motivatsioon

Regioonide Komitee soovib tagada, et komisjon eraldaks territoriaalse koostöö programmidele vahendeid koostööalade ja mitte liikmesriikidevahelise vahendite jaotuse alusel.

Muudatusettepanek 46

Artikkel 84

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Vahendid investeeringuteks majanduskasvu ja tööhõivesse ning Euroopa territoriaalsesse koostöösse

2. Liikmesriikidevahelises jaotuses kasutatakse järgmisi kriteeriumeid:

(a)	abikõlbliku elanikkonna suurus, piirkonna jõukus, riigi jõukus ja töötuse määr vähemarenenud piirkondade ning üleminekupiirkondade puhul;

(b)	abikõlbliku elanikkonna suurus, piirkonna jõukus, töötuse määr, tööhõive määr, haridustase ja rahvastikutihedus enamarenenud piirkondade puhul;

(c)	elanikkonna suurus, riigi jõukus ja pindala Ühtekuuluvusfondi puhul.

3. Igas liikmesriigis eraldatakse Euroopa Sotsiaalfondile vähemalt 25 % vähemarenenud piirkondade tarbeks määratud struktuurivahenditest, 40 % üleminekupiirkondade ja 52 % enamarenenud piirkondade tarbeks määratud struktuurivahenditest. Selle sätte kohaldamisel loetakse liikmesriigile [puudustkannatavatele isikutele mõeldud Toiduainete rahastust] antud toetus osaks ESFile eraldatud struktuurifondide osast.

[….]

5. Struktuurifondidest majanduskasvu ja tööhõivesse tehtavate investeeringute raames [puudust kannatavatele isikutele mõeldud toiduabi] jaoks antav toetus on 2 500 000 000 eurot.

Komisjon võtab rakendusaktiga vastu otsuse, milles sätestatakse summa, mille iga liikmesriik peab oma kogu perioodi struktuurifondi-eraldistest üle kandma. Struktuurifondi eraldist igale liikmesriigile vähendatakse vastavalt.

Esimeses lõigus osutatud struktuurifondi toetustele vastavad iga-aastased assigneeringud tuleb kirjendada [puudust kannatavatele isikutele mõeldud toiduabi rahastu] asjakohastesse eelarveridadesse alates 2014. aasta eelarve menetlemisest.

6. 5 % majanduskasvu ja tööhõive eesmärgi investeeringute vahenditest peab moodustama tulemusreserv, mis eraldatakse vastavalt artiklile 19.

[….]

8. Ajavahemikul 2014–2020 moodustavad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi vahendid 3,48 % eelarveliste kulukohustuste täitmiseks fondidest kättesaadavatest koguvahenditest (st kokku 11 700 000 004 eurot).

Vahendid investeeringuteks majanduskasvu ja tööhõivesse ning Euroopa territoriaalsesse koostöösse

2. Liikmesriikidevahelises jaotuses kasutatakse järgmisi kriteeriumeid:

(a)	abikõlbliku elanikkonna suurus, piirkonna jõukus, riigi jõukus ja töötuse määr vähemarenenud piirkondade ning üleminekupiirkondade puhul;

(b)	abikõlbliku elanikkonna suurus, piirkonna jõukus, töötuse määr, tööhõive määr, haridustase ja rahvastikutihedus enamarenenud piirkondade puhul;

(c)	elanikkonna suurus, riigi jõukus ja pindala Ühtekuuluvusfondi puhul.

3. Igas liikmesriigis eraldatakse Euroopa Sotsiaalfondile vähemalt 2 % vähemarenenud piirkondade tarbeks määratud struktuurivahenditest, % üleminekupiirkondade ja % enamarenenud piirkondade tarbeks määratud struktuurivahenditest. Selle sätte kohaldamisel loetakse liikmesriigile [puudustkannatavatele isikutele mõeldud Toiduainete rahastust] antud toetus osaks ESFile eraldatud struktuurifondide osast.

[….]

5. uudust kannatavatele isikutele mõeldud toiduabi jaoks antav toetus on 2 500 000 000 eurot.

Komisjon võtab rakendusaktiga vastu otsuse, milles sätestatakse summa, eraldistest üle kanda.

[….]

Motivatsioon

Regioonide Komitee palub liikmesriikidele abi eraldamisel lisaks tavapärastele kriteeriumidele arvesse võtta ka täiendavaid kriteeriume, nagu piirkondade raskeid ja püsivaid ebasoodsaid looduslikke või demograafilisi tingimusi, nagu sätestatakse ELi toimimise lepingu artiklis 174. Arvesse tuleks võtta ka teisi demograafilisi kriteeriume, nagu rahvastiku hajutatus ja kahanemine teatud aladel piirkonna sees, nt maapiirkondades ja piirialadel, ning rahvastiku vananemine, mis võivad avaldada olulist mõju majandusarengule ja avalike teenuste hinnale.

Lisaks peab komitee Euroopa Sotsiaalfondile määratud minimaalset protsenti liiga kõrgeks. Seetõttu kutsub ta üles piirmäära kõikide piirkonnakategooriate puhul alandama. Komitee peab nimelt oluliseks seda, et piirkondadel lubatakse investeerida sektoritesse, mis hoiavad ja loovad tööhõivet, tagades samas tööhõives ja sotsiaalküsimustes ambitsioonika rahastamismäära.

Struktuurifondide õigusraamistik võib olla puudust kannatavatele isikutele mõeldud toiduabi Euroopa programmi uueks õiguslikuks aluseks, kuid igal juhul ei saa see rahaliselt asendada toiduabi programmi, mille eesmärgid tulenevad ühisest põllumajanduspoliitikast.

Lõpuks soovib Regioonide Komitee tagada, et Euroopa Komisjon eraldaks territoriaalse koostöö programmidele vahendeid koostööalade alusel.

Muudatusettepanek 47

Artikli 86 lõige 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Täiendavus

4. Avaliku sektori struktuuriliste või võrdväärsete kulude taseme hoidmist perioodi vältel kontrollitakse nendes liikmesriikides, kus vähemarenenud ja üleminekupiirkonnad hõlmavad vähemalt 15 % kogurahvastikust.

Nendes liikmesriikides, kus vähemarenenud ja üleminekupiirkonnad hõlmavad vähemalt 70 % kogurahvastikust, tehakse kontroll riigi tasandil.

Nendes liikmesriikides, kus vähemarenenud ja üleminekupiirkonnad hõlmavad üle 15 % ja alla 70 % kogurahvastikust, tehakse kontroll riigi ja piirkondlikul tasandil. Selleks annab liikmesriik kontrollimenetluse igas etapis komisjonile teavet vähemarenenud ja üleminekupiirkondade kulude kohta.

Täiendavus

Nendes liikmesriikides, kus vähemarenenud ja üleminekupiirkonnad hõlmavad üle % ja alla 70 % kogurahvastikust, tehakse kontroll riigi ja piirkondlikul tasandil. Selleks annab liikmesriik kontrollimenetluse igas etapis komisjonile teavet vähemarenenud ja üleminekupiirkondade kulude kohta.

Motivatsioon

Komitee peab ebavajalikuks ja ülemääraseks viia kontrolle läbi rahvaarvu alusel, kuna see, kuidas selle põhimõtte täitmist kontrollitakse, on liikmesriikide ülesanne. Pealegi tervitab ta asjaolu, et täiendavuse põhimõtte kontroll jääb ära liikmesriikides, kus vaid väike osa rahvastikust elab vähemarenenud või üleminekupiirkondades. Proportsionaalsuspõhimõtte arvesse võtmiseks tuleks künnisväärtust haldamise lihtsustamiseks tõsta 20 %-ni.

Muudatusettepanek 48

Artikli 87 lõike 2 alapunktid c ja h

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi alla kuuluvate rakenduskavade sisu ja vastuvõtmine

2. Rakenduskava sätestab järgmist:

[…]

(c)

partnerluslepingus sätestatud panus territoriaalse arengu integreeritud lähenemisviisi, sealhulgas:

i)	mehhanismid, mis tagavad fondide, EAFRD, EMKFi ja muude liidu ning riiklike rahastamisvahendite ja EIP vahelise koordineerimise;

ii)	vajaduse korral kavandatud integreeritud lähenemisviis linna-, maa-, ranniku- ja kalastuspiirkondade ning piirkondlike erijoontega alade territoriaalsele arengule, eeskätt artiklite 28 ja 29 rakendamine;

iii)

loetelu linnadest, kus hakatakse rakendama linnade säästliku arengu integreeritud meetmeid, ERFi toetuse iga-aastane soovituslik jaotus nende meetmete jaoks, sealhulgas linnadele määruse (EL) nr … [ERFi määrus] artikli 7 lõike 2 alusel juhtimiseks delegeeritud vahendid ja ESFi toetuse iga-aastane soovituslik eraldis integreeritud meetmete jaoks;

iv)	nende alade kindlaksmääramine, kus kogukonna juhitud arengut ellu viima hakatakse;

v)	piirkondade ja riikidevaheliste meetmete kord toetusesaajate puhul, kes paiknevad vähemalt ühes teises liikmesriigis;

vi)	vajaduse korral kavandatud meetmete panus makropiirkondlikesse strateegiatesse ja mere vesikonna strateegiatesse;

(d)

partnerluslepingus sätestatud panus integreeritud lähenemisviisi vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafiliste alade või kõige kõrgema diskrimineerimise või tõrjutuse riskiga sihtrühmade spetsiifiliste vajadustega tegelemiseks, pöörates eriti tähelepanu marginaliseerunud kogukondadele, ja rahaeraldiste soovituslik jaotus.

[…]

(h)

rakenduskava rakendussätted, mis sisaldavad järgmist:

i)	akrediteerimisasutuse, korraldusasutuse, vajaduse korral sertifitseerimisasutuse ning auditeerimisasutuse kindlaksmääramine;

ii)	selle organi kindlaksmääramine, kellele komisjon maksed teeb.

Majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi alla kuuluvate rakenduskavade sisu ja vastuvõtmine

2. Rakenduskava sätestab järgmist:

[…]

(c)

partnerluslepingus sätestatud panus territoriaalse arengu integreeritud lähenemisviisi, sealhulgas:

i)	mehhanismid, mis tagavad fondide, EAFRD, EMKFi ja muude liidu ning riiklike rahastamisvahendite ja EIP vahelise koordineerimise;

ii)	vajaduse korral kavandatud integreeritud lähenemisviis linna-, maa-, ranniku- ja kalastuspiirkondade ning piirkondlike erijoontega alade territoriaalsele arengule, eeskätt artiklite 28 ja 29 rakendamine;

iii)

loetelu linnadest, kus hakatakse rakendama linnade säästliku arengu integreeritud meetmeid; ERFi toetuse iga-aastane soovituslik jaotus nende meetmete jaoks, sealhulgas linnadele määruse (EL) nr … [ERFi määrus] artikli 7 lõike 2 alusel juhtimiseks delegeeritud vahendid ja ESFi toetuse iga-aastane soovituslik eraldis integreeritud meetmete jaoks;

iv)	nende alade kindlaksmääramine, kus kogukonna juhitud arengut ellu viima hakatakse;

v)	piirkondade ja riikidevaheliste meetmete kord toetusesaajate puhul, kes paiknevad vähemalt ühes teises liikmesriigis;

vi)

vi)	vajaduse korral kavandatud meetmete panus makropiirkondlikesse strateegiatesse ja mere vesikonna strateegiatesse ;

[…]

()

rakenduskava rakendussätted, mis sisaldavad järgmist:

i)	korraldusasutuse, vajaduse korral sertifitseerimisasutuse ning auditeerimisasutuse kindlaksmääramine;

ii)	selle organi kindlaksmääramine, kellele komisjon maksed teeb.

Motivatsioon

Komisjoni ettepanek määrata kindel arv linnu on liiga normatiivne. Seetõttu tehakse ettepanek, et loetelu peaks olema soovituslik. Lisaks sellele peaks loetelu linnadest koostama koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega.

Tehakse ettepanek lisada punkt d alapunktina viii) punkti c alla, et täiendada integreeritud käsitlusviisi. Kooskõlas artikli 64 lõike 3 muudatusettepanekuga tehakse lisaks ettepanek jätta välja viide välisele akrediteerimisasutusele.

Muudatusettepanek 49

Artikli 91 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Komisjonile esitatav teave

2. Komisjonile heakskiidu saamiseks esitatud suurprojektid peavad olema esitatud rakenduskava suurprojektide loendis. Liikmesriik või korraldusasutus vaatab loendi läbi kaks aastat pärast rakenduskava vastuvõtmist ja seda võidakse liikmesriigi taotluse korral korrigeerida vastavalt artikli 26 lõikes 2 sätestatud korrale, eeskätt selleks, et lisada suurprojekte, mille peamiste tööde eeldatav lõpuleviimise kuupäev enne 2022. aasta lõppu.

Komisjonile esitatav teave

2. Komisjonile heakskiidu saamiseks esitatud suurprojektid peavad olema esitatud rakenduskava suurprojektide loendis. uurprojekt enne 2022. aasta lõppu.

Motivatsioon

Regioonide Komitee soovib, et programmitöö perioodi jooksul esitatud suurprojektidega saaks algust teha ilma, et selleks peaks ootama komisjoni heakskiitu, nagu pakuti välja praeguses programmitöö raamistikus. Komitee teeb ettepaneku, et suurprojektide kulusid võiks esitada ka enne seda, kui komisjon on suurprojekti heaks kiitnud, et mitte viivitada meetmete käivitamist.

Muudatusettepanek 50

Artikli 93 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1. Ühine tegevuskava on sellega saavutatavate väljundite ja tulemuste suhtes määratletav ning hallatav toiming. See koosneb projektide rühmast, mis ei seisne infrastruktuuri tagamises ning mida viiakse ellu toetusesaaja vastutusel osana rakenduskavast või -kavadest. Ühise tegevuskavaväljundid ja tulemused lepitakse kokku liikmesriikide ja komisjoni vahel ning need aitavad kaasa rakenduskavade konkreetsetele eesmärkidele ja on fondidelt saadava toetuse aluseks. Tulemused viitavad ühise tegevuskava otsesele mõjule. Toetusesaaja on avalik-õiguslik isik. Ühiseid tegevuskavasid ei loeta suurprojektideks.

1. Ühine tegevuskava on sellega saavutatavate väljundite ja tulemuste suhtes määratletav ning hallatav toiming. See koosneb projektide rühmast, mida viiakse ellu toetusesaaja vastutusel osanarakenduskavast või -kavadest. Ühise tegevuskava väljundid ja tulemused lepitakse kokku liikmesriikide ja komisjoni vahel ning need aitavad kaasa rakenduskavade konkreetsetele eesmärkidele ja on fondidelt saadava toetuse aluseks. Tulemused viitavad ühise tegevuskava otsesele mõjule. Toetusesaaja on avalik-õiguslik isik. Ühiseid tegevuskavasid ei loeta suurprojektideks.

Motivatsioon

Komitee märgib, et ühine tegevuskava lihtsustab konkreetsete ja täpselt määratletud meetmete puhul eelkõige ESFi elluviimist, kuid avaldab samas kahetsust, et sellise korra kasutamine on ERFi jaoks keeruliseks tehtud, sest välja on jäetud infrastruktuuriprojektid.

Muudatusettepanek 51

Artikli 93 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Kohaldamisala

2. Ühisele tegevuskavale eraldatud riigi toetus peab olema vähemalt 10 000 000 eurot või 20 % rakenduskavale või -kavadele antavast riigi toetusest, olenevalt sellest, kumb on väiksem

Kohaldamisala

Ühisele tegevuskavale eraldatud riigi toetus peab olema vähemalt 000000 eurot või 10 % rakenduskavale või -kavadele antavast riigi toetusest, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

Motivatsioon

Madalamat piirmäära peetakse üldiselt asjakohasemaks, et tagada vahendi sobivus olemasoleva kriitilise massiga. Siiski tuleks märkida, et see on minimaalne õigusaktiga sätestatud piirmäär. Paljudes liikmesriikides lepitakse piirmääras kokku läbirääkimisprotsessi käigus ning see võib olla märkimisväärselt kõrgem.

Muudatusettepanek 52

Artikli 102 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Finantsandmete edastamine

1. Korraldusasutus edastab 31. jaanuariks, 30. aprilliks, 31. juuliks ja 31. oktoobriks komisjonile kontrollimiseks elektrooniliselt iga rakenduskava ja iga prioriteetse suuna kaupa järgmised andmed:

(a)	toimingute abikõlblikud kogukulud ja avaliku sektori kulud ning toetuse saamiseks välja valitud toimingute arv;

(b)	lepingute või toetusesaajate toetuse saamiseks välja valitud toimingute täitmisel võetud muude juriidiliste kohustuste abikõlblikud kogukulud ja avaliku sektori kulud;

(c)	toetusesaajate korraldusasutusele esitatud deklareeritud abikõlblikud kogukulud.

Finantsandmete edastamine

1. Korraldusasutus edastab 31. jaanuariks 31. juuliks komisjonile kontrollimiseks elektrooniliselt iga rakenduskava ja iga prioriteetse suuna kaupa järgmised andmed:

(a)	toimingute abikõlblikud kogukulud ja avaliku sektori kulud ning toetuse saamiseks välja valitud toimingute arv;

(b)	lepingute või toetusesaajate võetud muude juriidiliste kohustuste abikõlblikud kogukulud ja avaliku sektori kulud;

(c)	toetusesaajate korraldusasutusele esitatud deklareeritud abikõlblikud kogukulud.

Motivatsioon

Komitee soovib lihtsustada finantsandmete edastamist, nii et need tuleb esitada nelja korra asemel ainult kaks korda aastas. Samuti soovib ta lihtsustada väljavalitud toimingutega seotud teabe edastamist, mistõttu tuleks edastada ainult abikõlblikud kogukulud, abikõlblikud avaliku sektori kulud, lepingud ja muud korraldusasutuste ja toetusesaajate vahel võetud juriidilised kohustused.

Muudatusettepanek 53

Artikkel 105

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

7. Teave ja reklaam

1. Liikmesriigid ja korraldusasutused vastutavad alljärgneva eest:

(a)	asjaomase liikmesriigi kõigi rakenduskavade kohta teavet ja neile juurdepääsu pakkuva ühtse veebisaidi või ühtse veebiportaali loomise tagamine;

(b)	võimalike toetusesaajate teavitamine rakenduskavaga seotud rahastamisvõimalustest;

(c)	liidu kodanikele ühtekuuluvuspoliitika ja fondide partnerluslepingute, rakenduskavade ja toimingute tulemuste ning mõjuga seotud rolli ja saavutuste avalikustamine teabe- ja kommunikatsioonimeetmete kaudu.

2. Selleks et tagada fondide toetuse läbipaistvus, peavad liikmesriigid rakenduskavade ja fondide kaupa CSV- või XML-vormingus toimingute loendit, mis on ligipääsetav ühtse veebisaidi või ühtse veebiportaali kaudu, milles esitatakse kõigi asjaomase liikmesriigi rakenduskavade loend ja kokkuvõte.

Toimingute loendit uuendatakse vähemalt iga kolme kuu tagant.

Miinimumteave, mis peab toimingute loendis kindlasti olemas olema, on sätestatud V lisas.

8. Teave ja reklaam

1. Liikmesriigid ja korraldusasutused vastutavad alljärgneva eest:

(a)	asjaomase liikmesriigi kõigi rakenduskavade kohta teavet ja neile juurdepääsu pakkuva ühtse veebisaidi või ühtse veebiportaali loomise tagamine;

(b)	võimalike toetusesaajate teavitamine rakenduskavaga seotud rahastamisvõimalustest;

(c)	liidu kodanikele ühtekuuluvuspoliitika ja fondide partnerluslepingute, rakenduskavade ja toimingute tulemuste ning mõjuga seotud rolli ja saavutuste avalikustamine teabe- ja kommunikatsioonimeetmete kaudu.

. Selleks et tagada fondide toetuse läbipaistvus, peavad liikmesriigid rakenduskavade ja fondide kaupa CSV- või XML-vormingus toimingute loendit, mis on ligipääsetav ühtse veebisaidi või ühtse veebiportaali kaudu, milles esitatakse kõigi asjaomase liikmesriigi rakenduskavade loend ja kokkuvõte.

Toimingute loendit uuendatakse vähemalt iga kolme kuu tagant.

Miinimumteave, mis peab toimingute loendis kindlasti olemas olema, on sätestatud V lisas.

Motivatsioon

Regioonide Komitee peaks võimaldama ühiseid teadlikkuse suurendamise meetmeid Euroopa Komisjoni ja komitee vahel, et toetada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ühtekuuluvuspoliitika toimimise selgitamisel selle kõigis etappides: rakendamise eel, kestel ja järel. Regioonide Komiteel peaks olema võimalus toetada jõupingutusi, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused teevad ühtekuuluvusvahendite saajatena, kellelt oodatakse tulemusi kohapeal. Regioonide Komitee käsutuses peaksid olema ka vahendid, et kodanikele selgitada, kuidas struktuurifonde rakendatakse ning milline on Euroopa Liidu roll selles protsessis.

Lisaks soovib komitee lihtsustada teavitamis- ja avalikustamismenetlust, mistõttu piisab sellest, kui toimingute loendit uuendatakse kaks korda aastas.

Muudatusettepanek 54

Artikli 110 lõige 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Kaasfinantseerimismäärade kehtestamine

3. Rakenduskavade kaasfinantseerimise määr iga prioriteetse suuna tasandil majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi raames ei tohi olla suurem kui:

(a)	85 % Ühtekuuluvusfondi puhul;

b)	85 % vähem arenenud piirkondade puhul liikmesriikides, mille SKP elaniku kohta aastatel 2007-2009 oli alla 85 % EL-27 keskmisest samal perioodil, ning äärepoolseimate piirkondade puhul;

(c)	80 % vähem arenenud piirkondade puhul, millele ei osutatud punktis b, kuid mis 1. jaanuari 2014. aasta seisuga on toetuskõlblikud Ühtekuuluvusfondi üleminekurežiimi alusel;

(d)	75 % vähem arenenud piirkondade puhul muudes liikmesriikides peale punktides b ja c osutatute ning kõikides piirkondades, mille SKP elaniku kohta oli aastatel 2007–2013 alla 75 % EL-25 keskmisest vaatlusperioodil, kuid mille SKP elaniku kohta on üle 75 % EL-27 keskmisest SKP-st;

(e)	60 % üleminekupiirkondade puhul, välja arvatud punktis d osutatud piirkonnad;

(f)	50 % enam arenenud piirkondade puhul, välja arvatud punktis d osutatud piirkonnad.

Rakenduskavade kaasfinantseerimise määr iga prioriteetse suuna tasandil Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames ei tohi olla üle 75 %.

Kaasfinantseerimismäärade kehtestamine

3. Rakenduskavade kaasfinantseerimise määr iga prioriteetse suuna tasandil majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi raames ei tohi olla suurem kui:

(a)	85 % Ühtekuuluvusfondi puhul;

(b)	85 % vähem arenenud piirkondade puhul liikmesriikides, mille SKP elaniku kohta aastatel 2007-2009 oli alla 85 % EL-27 keskmisest samal perioodil, ning äärepoolseimate piirkondade puhul;

(c)	80 % vähem arenenud piirkondade puhul, millele ei osutatud punktis b, kuid mis 1. jaanuari 2014. aasta seisuga on toetuskõlblikud Ühtekuuluvusfondi üleminekurežiimi alusel;

(d)	75 % vähem arenenud piirkondade puhul muudes liikmesriikides peale punktides b ja c osutatute ning kõikides piirkondades, mille SKP elaniku kohta oli aastatel 2007–2013 alla 75 % EL-25 keskmisest vaatlusperioodil, kuid mille SKP elaniku kohta on üle 75 % EL-27 keskmisest SKP-st;

(e)	60 % üleminekupiirkondade puhul, välja arvatud punktis d osutatud piirkonnad;

(f)	50 % enam arenenud piirkondade puhul, välja arvatud punktis d osutatud piirkonnad.

Rakenduskavade kaasfinantseerimise määr Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames ei tohi olla üle

Motivatsioon

Euroopa territoriaalse koostöö rakenduskavade kaasfinantseerimise pakutav määr 75 % on väiksem kui kaasfinantseerimise määr vähem arenenud piirkondade puhul majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi raames. See väiksem määr muudab need Euroopa territoriaalse koostöö kavad vähem arenenud piirkondades vähem atraktiivseteks. Järelikult ei nõustu Regioonide Komitee Euroopa territoriaalse koostöö kavade kaasfinantseerimise määraga, mis jääb alla 75 %. Regioonide Komitee leiab, et selline eristamine ei ole õigustatud ja nõuab, et kahele eesmärgile seataks ühine kaasfinantseerimise määr 85 %. Jätkuvaks heaks koostööks on vaja jääda praeguste tingimuste juurde, mis on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 (üldsätete kohta), artikli 53 lõigetes 3 ja 4.

„3. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi rakenduskavade puhul, kus vähemalt üks osaleja kuulub liikmesriikide hulka, kelle keskmine SKT elaniku kohta ajavahemikul 2001–2003 moodustas alla 85 % 25liikmelise ELi keskmisest samal ajavahemikul, ei ületa EFRist antav toetus 85 % abikõlblikest kuludest. Kõikide teiste rakenduskavade puhul ei ületa ERFist antav toetus 75 % abikõlblikest kuludest, mis on kaasrahastatud ERFist.

4. Fondidest prioriteetse suuna tasandil antava toetuse suhtes ei kohaldata lõikes 3 ja III lisas kehtestatud piirmäärasid. Need kehtestatakse siiski nii, et tagada fondidest toetuse saamine maksimumsumma ulatuses ning rakenduskava tasandil kehtestatud igast fondist saadava toetuse maksimummäär.”

Samas arvab Regioonide Komitee, et iga prioriteetse suuna tasandil pole sobilik kehtestada kaasfinantseerimise maksimummäära. See meede ei võimalda tegelikult eristada kaasfinantseerimise summat iga prioriteetse suuna tasandil eesmärgiga innustada abisaajaid mõningaid strateegilisi prioriteete teostama.

Muudatusettepanek 55

Artikli 111 lõige 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Kaasfinantseerimismäärade muutmine

(4) hõlmatud peavad olema looduslikult või geograafiliselt püsivalt väga ebasoodsate tingimustega piirkonnad, mis on määratletud järgmiselt:

(a)	Ühtekuuluvusfondist toetust saavad saareliikmesriigid ja muud saared, välja arvatud saared, millel asub liikmesriigi pealinn või millel on püsiühendus maismaaga;

(b)	liikmesriigi õigusaktides määratletud mägipiirkonnad;

(c)	hõredalt asustatud (alla 50 elaniku ruutkilomeetri kohta) ja eriti hõredalt asustatud (alla kaheksa elaniku ruutkilomeetri kohta) alad

Kaasfinantseerimismäärade muutmine

(4) hõlmatud peavad olema looduslikult või geograafiliselt püsivalt väga ebasoodsate tingimustega piirkonnad, mis on määratletud järgmiselt:

(a)	Ühtekuuluvusfondist toetust saavad saareliikmesriigid ja muud saared, välja arvatud saared, millel asub liikmesriigi pealinn või millel on püsiühendus maismaaga;

(b)	liikmesriigi õigusaktides määratletud mägipiirkonnad;

(c)	hõredalt asustatud (alla 50 elaniku ruutkilomeetri kohta) ja eriti hõredalt asustatud (alla kaheksa elaniku ruutkilomeetri kohta) alad

Muudatusettepanek 56

Artikli 112 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Liikmesriikide kohustused

2. Liikmesriigid ennetavad, avastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi ning nõuavad sisse liigselt makstud summad koos hilinenud maksete viivistega. Nad teatavad eeskirjade eiramisest komisjonile ning hoiavad komisjoni kursis haldus- ja kohtumenetluste käiguga.

Liikmesriikide kohustused

2. Liikmesriigid enneta, avasta ja kõrvalda eeskirjade eiramisi ning nõuavad sisse liigselt makstud summad koos hilinenud maksete viivistega. Nad teatavad eeskirjade eiramisest komisjonile ning hoiavad komisjoni kursis haldus- ja kohtumenetluste käiguga.

Motivatsioon

Komitee nõustub komisjoni teksti tehtud täpsustusega, seevastu ei peaks komitee arvates elektrooniliste andmevahetussüsteemide puhul piirduma üksnes avalik-õiguslike toetusesaajatega.

Muudatusettepanek 57

Artikli 113

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Asutuste määramine

[…]

5. Majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi puhul võivad korraldusasutus, vajaduse korral sertifitseerimisasutus, ja auditeerimisasutus kuuluda samasse avaliku sektori asutusse, tingimusel, et järgitakse ülesannete lahususe põhimõtet. Rakenduskavade puhul, mille toetus fondidest kokku on üle 250 000 000 euro, ei või auditeerimisasutus siiski kuuluda samasse avaliku sektori asutusse, kuhu kuulub korraldusasutus.

[…]

7. Liikmesriik või korraldusasutus võib vahendusasutuse ja liikmesriigi või korraldusasutuse vahelise kirjaliku lepinguga usaldada rakenduskava osa juhtimise vahendusasutusele (edaspidi: „üldine toetus”). Vahendusasutus esitab tagatise enda maksevõime kohta ja pädevuse kohta nii asjaomases valdkonnas kui ka haldus- ja finantsjuhtimise alal.

[…]

Asutuste määramine

[…]

Motivatsioon

Komitee leiab, et eelistatult tuleks säilitada praegune süsteem, mille kohaselt võib auditeerimisasutus kuuluda samasse avaliku sektori asutusse, kuhu kuulub korraldusasutus ja seda isegi rakenduskavade puhul, mille toetus ületab 250 miljonit eurot.

Komitee leiab ka, et nõutud tagatised ei peaks kehtima rakendusasutustele, mis on avalik-õiguslikud asutused.

Muudatusettepanek 58

Artikli 114 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

Korraldusasutuse ülesanded

2. Rakenduskava programmijuhtimise osas teeb korraldusasutus järgmist:

(a)	toetab järelevalvekomisjoni tööd ja tagab talle tema ülesannete teostamiseks vajaliku teabe, iseäranis rakenduskava eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme puudutavad andmed, finantsandmed ning näitajaid ja vahe-eesmärke puudutavad andmed;

(b)	koostab ja pärast järelvalvekomisjoni heakskiitu esitab komisjonile rakendamise aasta- ja lõpparuanded;

(c)	teeb rakendusasutustele ja toetusesaajatele kättesaadavaks teabe, mis on oluline vastavalt nende ülesannete teostamiseks ning toimingute rakendamiseks;

(d)	loob süsteemi, millega kirjendatakse ja salvestatakse elektrooniliselt iga toimingu andmed, mis on vajalikud järelevalveks, hindamiseks, finantsjuhtimiseks, kontrollimiseks ja auditeerimiseks, sealhulgas vajaduse korral toimingute üksikute osalejate kohta;

(e)	tagab, et punktis d osutatud andmeid kogutakse ja salvestatakse süsteemis ning et näitajaid puudutavad andmed jaotatakse soo alusel, kui seda nõuab ESFi määruse I lisa.

Korraldusasutuse ülesanded

2. Rakenduskava programmijuhtimise osas teeb korraldusasutus järgmist:

(a)	toetab järelevalvekomisjoni tööd ja tagab talle tema ülesannete teostamiseks vajaliku teabe, iseäranis rakenduskava eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme puudutavad andmed, finantsandmed ning näitajaid ja vahe-eesmärke puudutavad andmed;

(b)	koostab ja pärast järelvalvekomisjoni heakskiitu esitab komisjonile rakendamise aasta- ja lõpparuanded;

(c)	teeb rakendusasutustele ja toetusesaajatele kättesaadavaks teabe, mis on oluline vastavalt nende ülesannete teostamiseks ning toimingute rakendamiseks;

(d)	loob süsteemi, millega kirjendatakse ja salvestatakse elektrooniliselt iga toimingu andmed, mis on vajalikud järelevalveks, hindamiseks, finantsjuhtimiseks, kontrollimiseks ja auditeerimiseks

(e)	tagab, et punktis d osutatud andmeid kogutakse ja salvestatakse süsteemis ning et näitajaid puudutavad andmed jaotatakse soo alusel, kui seda nõuab ESFi määruse I lisa.

Motivatsioon

Komitee on seisukohal, et andmete säilitamine toimingute kohta on oluline, kuna see võib osutuda kasulikuks erinevatel põhjustel, sealhulgas näiteks kohtuvaidluse korral.

Muudatusettepanek 59

Artikkel 117

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Korraldus- ja sertifitseerimisasutuse akrediteerimine ning akrediteeringu tühistamine

1. Akrediteerimisasutus võtab vastu ametliku otsuse akrediteerida korraldus- ja sertifitseerimisasutused, mis vastavad akrediteerimiskriteeriumidele, mille komisjon on kehtestanud artikli 142 kohaste delegeeritud õigusaktidega.

2. Lõikes 1 osutatud ametlik otsus põhineb auditiaruandel ja audiitori järeldusotsusel, mille koostab sõltumatu auditeerimisasutus, kes hindab juhtimis- ja kontrollisüsteemi, sealhulgas vahendusasutuste rolli selles, ning süsteemi vastavust artiklitele 62, 63, 114 ja 115. Akrediteerimisasutus võtab arvesse seda, kas rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemid on sarnased eelmise programmitöö perioodi tarvis kehtestatud süsteemidega, ning lisaks ka tõendeid nende tõhusa toimimise kohta.

3. Liikmesriik esitab lõikes 1 osutatud ametliku otsuse komisjonile kuue kuu jooksul rakenduskava vastuvõtmise otsuse tegemisest.

4. Kui fondidest rakenduskavale eraldatav toetus ületab kokku 250 000 000 eurot, võib komisjon kahe kuu jooksul lõikes 1 osutatud ametliku otsuse kättesaamisest taotleda sõltumatu auditeerimisorgani aruannet ja järeldusotsust ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjeldust.

Komisjon võib teha märkusi kahe kuu jooksul dokumentide kättesaamisest.

Otsustades, kas neid dokumente taotleda, võtab komisjon arvesse seda, kas rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemid on sarnased eelmise programmitöö perioodi tarvis rakendatud süsteemidega, kas korraldusasutus teostab ka sertifitseerimisasutuse ülesandeid, ja tõendeid nende tõhusa toimimise kohta.

Motivatsioon

Komitee ei toeta korraldus- ja kontrollasutuste väljapakutud akrediteerimist. Ühtekuuluvuspoliitika rakendamine liikmesriikides vastab subsidiaarsuse põhimõttele Euroopa Liidus. Riigiasutuste akrediteerimine teistes riiklikes ametiasutustes ei tugine mõningates riikides haldusõigusele ning sekkub liikmesriikide organisatsioonilisse iseseisvusse.

Muudatusettepanek 60

Artikli 118 uus lõige 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Koostöö auditeerimisasutustega

Motivatsioon

Regioonide Komitee teeb ettepaneku võtta taas kasutusele programmitöö perioodi 2007–2013 endise artikli 74 lõige 1, et lihtsustada kontrolli proportsionaalsust.

Muudatusettepanek 61

Artikli 121 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Maksetaotlused

1. Maksetaotlused sisaldavad iga prioriteetse suuna puhul:

(a)	toimingute rakendamisel toetusesaajate poolt makstud abikõlblike kulude summat, nagu see on sertifitseerimisasutuste arvestuskannetes kirjendatud;

(b)	toimingute rakendamisel saadud avaliku sektori toetuse summat, nagu see on sertifitseerimisasutuste arvestuskannetes kirjendatud;

(c)	vastavat abikõlblikku avaliku sektori toetust, mis on toetusesaajale makstud, nagu see on sertifitseerimisasutuste arvestuskannetes kirjendatud.

Maksetaotlused

1. Maksetaotlused sisaldavad iga prioriteetse suuna puhul:

(a)	toimingute rakendamisel toetusesaajate poolt makstud abikõlblike kulude summat, nagu see on sertifitseerimisasutuste arvestuskannetes kirjendatud;

(b)	toimingute rakendamisel saadud avaliku sektori toetuse summat, nagu see on sertifitseerimisasutuste arvestuskannetes kirjendatud;

Motivatsioon

Regioonide Komitee leiab, et komisjonile saadetavas maksetaotluses ei peaks nõudma andmeid toetusesaajale makstud avaliku sektori toetuse kohta. Komitee teeb seega ettepaneku neid andmeid lihtsustada.

Muudatusettepanek 62

Artikli 124 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Eelmaksed

1. Esialgsete eelmaksete summa tasutakse osamaksetena järgmiselt:

a)	2014. aastal: 2 % fondidest rakenduskavale terveks programmitöö perioodiks eraldatava toetuse summast;

b)	2015. aastal: 1 % fondidest rakenduskavale terveks programmitöö perioodiks eraldatava toetuse summast;

c)	2016. aastal: 1 % fondidest rakenduskavale terveks programmitöö perioodiks eraldatava toetuse summast.

Kui rakenduskava võetakse vastu 2015. aastal või hiljem, tasutakse varasemad osamaksed vastuvõtmise aastal.

Eelmaksed

1. Esialgsete eelmaksete summa tasutakse osamaksetena järgmiselt:

a)	2014. aastal: 2 % fondidest rakenduskavale terveks programmitöö perioodiks eraldatava toetuse summast;

b)	2015. aastal: 3 % fondidest rakenduskavale terveks programmitöö perioodiks eraldatava toetuse summast;

c)	2016. aastal: 3 % fondidest rakenduskavale terveks programmitöö perioodiks eraldatava toetuse summast.

Kui rakenduskava võetakse vastu 2015. aastal või hiljem, tasutakse varasemad osamaksed vastuvõtmise aastal.

Motivatsioon

Komitee avaldab heameelt ettepaneku üle nõuda korraldusasutuselt maksete tegemist toetusesaajatele enne komisjonilt hüvitise taotlemist. Taoline säte eeldab siiski seda, et ettemaksete süsteem muudetakse paindlikumaks, et korraldusasutusel oleks piisavalt vahendeid toetusesaajate taotlustele vastamiseks. Komitee kutsub üles komisjoni pakutud summat suurendama, mis võiks vajadusel leevendada mõnedes liikmesriikides kriisiolukorras tekkivaid probleeme avaliku sektori toetuse osas.

Muudatusettepanek 63

Artikli 128 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Raamatupidamise aastaaruannete sisu

1. Iga rakenduskava tõendatud raamatupidamise aastaaruanded hõlmavad aruandeaastat ja sisaldavad iga prioriteetse suuna tasandil:

(a)	toimingute rakendamisel toetusesaajate kantud abikõlblike kulude summat, nagu see on sertifitseerimisasutuste arvestuskannetes kirjendatud, ja vastava abikõlbliku avaliku sektori tasutud toetuse ning toimingute rakendamisel saadud avaliku sektori toetuse summat;

(b)	aruandeaasta jooksul tühistatud ja sissenõutud summasid, aruandeaasta lõpu seisuga sissenõudmisele kuuluvaid summasid, artikli 61 alusel tagastatud summasid ning summasid, mida ei ole võimalik tagasi saada;

(c)	iga prioriteetse suuna puhul loendit aruandeaasta jooksul lõpetatud toimingutest, mida toetasid ERF ja Ühtekuuluvusfond;

(d)	iga prioriteetse suuna puhul punktist a lähtuvalt teatavaks tehtud kulude ja sama aruandeaasta maksetaotlustel deklareeritud kulude vastavusse viimist koos mis tahes erinevuste selgitusega.

Raamatupidamise aastaaruannete sisu

Iga rakenduskava tõendatud raamatupidamise aastaaruanded hõlmavad aruandeaastat ja sisaldavad iga prioriteetse suuna tasandil:

(a)	toimingute rakendamisel toetusesaajate kantud abikõlblike kulude summat, nagu see on sertifitseerimisasutuste arvestuskannetes kirjendatud, ja vastava abikõlbliku avaliku sektori tasutud toetuse ning toimingute rakendamisel saadud avaliku sektori toetuse summat;

(b)	aruandeaasta jooksul tühistatud ja sissenõutud summasid, aruandeaasta lõpu seisuga sissenõudmisele kuuluvaid summasid, artikli 61 alusel tagastatud summasid ning summasid, mida ei ole võimalik tagasi saada;

(c)	iga prioriteetse suuna puhul loendit aruandeaasta jooksul lõpetatud toimingutest, mida toetasid ERF ja Ühtekuuluvusfond;

(d)	iga prioriteetse suuna puhul punktist a lähtuvalt teatavaks tehtud kulude ja sama aruandeaasta maksetaotlustel deklareeritud kulude vastavusse viimist koos mis tahes erinevuste selgitusega.

Motivatsioon

Muudatusettepanek 64

Artikkel 134

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Maksete peatamine

1. Komisjon võib peatada kõik prioriteetsete suundade või rakenduskavade tasandil tehtavad vahemaksed või osa nendest, kui:

(a)	rakenduskava juhtimis- ja kontrollsüsteemis on suuri puudusi, mille suhtes ei ole rakendatud parandusmeetmeid;

(b)	tõendatud kuluaruandes sisalduvad kulud on seotud eeskirjade eiramisega, millel on rängad rahalised tagajärjed, mida ei ole kõrvaldatud;

(c)	liikmesriik ei ole rakendanud vajalikke meetmeid olukorra parandamiseks, mis on tinginud edasilükkamise artiklist 74 lähtuvalt;

(d)	järelevalvesüsteemi kvaliteedis ja usaldusväärsuses või andmetes ühiste ning konkreetsete näitajate kohta on suuri puudusi;

(e)	liikmesriik ei ole ellu viinud rakenduskavas sätestatud meetmeid, mis on seotud eeltingimuste täitmisega;

(f)	tulemuslikkuse analüüsist on selgunud, et prioriteetses suunas ei ole saavutatud tulemusraamistikus sätestatud vahe-eesmärke;

(g)	liikmesriik ei ole artikli 20 lõike 5 alusel esitanud vastust või ei ole tema vastus olnud rahuldav;

(h)	on tegemist juhuga, mis on sätestatud artikli 21 lõike 6 punktides a–e.

2. Komisjon võib otsustada rakendusaktide alusel peatada kõik vahemaksed või osa nendest pärast seda, kui ta on andnud liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud.

3. Komisjon lõpetab kõikide või mõnede vahemaksete peatamise, kui liikmesriik on rakendanud peatamise lõpetamiseks vajalikud meetmed.

Maksete peatamine

1. Komisjon võib peatada kõik prioriteetsete suundade või rakenduskavade tasandil tehtavad vahemaksed või osa nendest, kui:

(a)	rakenduskava juhtimis- ja kontrollsüsteemis on suuri puudusi, mille suhtes ei ole rakendatud parandusmeetmeid;

(b)	tõendatud kuluaruandes sisalduvad kulud on seotud eeskirjade eiramisega, millel on rängad rahalised tagajärjed, mida ei ole kõrvaldatud;

(c)	liikmesriik ei ole rakendanud vajalikke meetmeid olukorra parandamiseks, mis on tinginud edasilükkamise artiklist 74 lähtuvalt;

(d)	järelevalvesüsteemi kvaliteedis ja usaldusväärsuses on suuri puudusi;

Motivatsioon

Regioonide Komitee peab õigeks põhimõtet, et komisjon peatab kõik vahemaksed või osa nendest ainult siis, kui tegemist on juhtimis- ja kontrollsüsteemi tõsise rikkumisega.

Muudatusettepanek 65

Artikli 140 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Rakenduskavade proportsionaalne kontroll

1. Toimingutele, mille abikõlblikud kulud kokku ei ületa 100 000 eurot, ei teosta auditeerimisasutus ega komisjon enne artiklis 131 sätestatud kõikide kulude lõpetamist üle ühe auditi. Muudele toimingutele ei teosta auditeerimisasutus ja komisjon enne artiklis 131 sätestatud kõikide kulude lõpetamist üle ühe auditi aruandeaastas. Käesolevad sätted ei piira lõike 4 kohaldamist.

Rakenduskavade proportsionaalne kontroll

1. Toimingutele, mille abikõlblikud kulud kokku ei ületa eurot, ei teosta enne artiklis 131 sätestatud kõikide kulude lõpetamist üle ühe auditi. Muudele toimingutele ei teosta enne artiklis 131 sätestatud kõikide kulude lõpetamist üle ühe auditi aruandeaastas. Käesolevad sätted ei piira lõike 4 kohaldamist.

Motivatsioon

Muudatusettepanek 66

IV LISA

Tingimuslikkus – Eeltingimused

Temaatilised eeltingimused, punktid 1, 2, 3, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11

Temaatilised eesmärgid

Eeltingimused

Täitmise kriteeriumid

1.	Teaduse, tehnoloogia-arenduse ja innovatsiooni edendamine (teadus- ja arendustegevuse eesmärk); (osutatud artikli 9 lõikes 1)

1.1.

Teadusuuringud ja innovatsioon: Riikliku ja/või regionaalse olemasolu arukaks spetsialiseerumiseks kooskõlas riikliku reformikavaga, et edendada erasektori kulusid teadusuuringutele ja innovatsioonile, mis vastavad hästitoimivate riiklike või regionaalsete teadusuuringute ja innovatsioonisüsteemide tunnustele (3).

—

Rakendatud on riiklik arukaks spetsialiseerumiseks, mis:

—	rajaneb SWOT-analüüsil, et suunata vahendeid piiratud hulgale teadusuuringute ja innovatsiooniprioriteetidele;

—	esitab meetmeid, millega stimuleeritakse erainvesteeringuid teadusuuringutesse ja tehnoloogiaarendusse;

—	sisaldab kontrolli- ja järelevalvesüsteemi.

—	Liikmesriik on võtnud vastu raamistiku, milles esitatakse kättesaadavaks tehtud eelarvelised vahendid teadus- ja arendustegevusele.

—

2.	Teabe ja kommunikatsioonitehnoloogia kättesaadavuse ja nende kasutamise ning kvaliteedi parandamine (lairibaühendusega seotud eesmärk) (osutatud artikli 9 lõikes 2)

2.1.

Digitaalne kasv: otsese digitaalse kasvu peatüki olemasolu riiklikus ja/või regionaalses aruka spetsialiseerumise , et suurendada vajadust taskukohaste kvaliteetsete ja koostalitlusvõimeliste IKTst saadavate avalike ja eraõiguslike teenuste järele ning suurendada vastuvõttu tarbijate, ettevõtjate ja korraldusasutuste hulgas, sealhulgas piiriüleste algatuste raames.

—

Rakendatud on digitaalse majanduskasvu peatükk riikliku ja/või regionaalse aruka spetsialiseerumise , mis sisaldab järgmist:

—	meetmete eelarvestamine ja eelisarendamine SWOT-analüüsi kaudu, mis tehakse kooskõlas Euroopa digitaalse tegevuskava tulemustabeliga (4);

—	teostatud peaks olema info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) toodete ning teenuste nõudluse ja pakkumise tasakaalustamise analüüs;

—

—	hinnang vajadusele tugevdada IKT-suutlikkuse suurendamist.

2.2.

Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud: riiklike järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kavade olemasolu, milles võetakse arvesse regionaalseid meetmeid ELi kiire internetiühenduse eesmärkide saavutamiseks, (5) vastavalt ELi konkurentsi- ja riigiabi-eeskirjadele, ning pakutakse haavatavamatele ühiskonnagruppidele kättesaadavaid teenuseid.

—

Rakendatud on riiklik järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu kava, mis sisaldab järgmist:

—	infrastruktuuriinvesteeringute kava nõudluse koondamise ning infrastruktuuri ja teenuste kaardistamise teel ning mida ajakohastatakse korrapäraselt;

—	jätkusuutliku investeerimise mudelid, mis võimendavad konkurentsi ja tagavad juurdepääsu avatud, taskukohasele, kvaliteetsele ja tulevikuks hästi ette valmistatud infrastruktuurile ning teenustele;

—	meetmed erasektori investeeringute stimuleerimiseks.

3.	Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime suurendamine (osutatud artikli 9 lõikes 3)

3.1.	Teostatud on konkreetseid meetmeid, et tulemuslikult rakendada Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (SBA) ja selle 23. veebruari 2011. aasta läbivaatamisakt (6), sealhulgas põhimõte „Kõigepealt mõtle väikestele”.

—

Konkreetsed meetmed sisaldavad järgmist:

—	järelevalvemehhanism, mis tagab SBA rakendamise, sealhulgas organ, mis vastutab VKEsid puudutavate küsimuste koordineerimise eest eri haldustasanditel (VKEde saadik);

—	meetmed, mis vähendavad ettevõtete käivitamise aja kolme tööpäevani ja kulu 100 euroni;

—	meetmed, mis vähendavad aega, mida on vaja lubade saamiseks, et ettevõte võiks konkreetse tegevusalaga tegelema hakata, kolme kuuni;

—	mehhanism VKEdele avalduva õigusaktide mõju süstemaatiliseks hindamiseks.

3.2.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL (hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul) (7) ülevõtmine siseriiklikku õigusesse

—	Direktiivi ülevõtmine kooskõlas direktiivi artikliga 12 (16. märtsiks 2013).

6.	Keskkonnakaitse ja ressursside säästliku kasutamise edendamine (osutatud artikli 9 lõikes 6)

6.1.

Veesektor: a) veehinnapoliitika olemasolu, mis tagab kasutajatele piisavad stiimulid veeressursside tõhusaks kasutamiseks, ning b) eri veekasutusviiside piisav panus veeteenuste kulude katmisse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika tegevusraamistik) (8) artikliga 9

—	Liikmesriik on taganud eri veekasutusviiside osaluse veevarustusteenuste kulude kandmisel sektorite kaupa kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 9;

—	vesikonna majandamise kava vastuvõtmine valglapiirkonnale, kus investeeringuid toimuvad, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) (9) artikliga 13.

6.2.	Jäätmesektor: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid, (10) rakendamine, iseäranis jäätmekavade väljatöötamine kooskõlas direktiiviga ja järgides jäätmehierarhiat.

—	Liikmesriik on teatanud komisjonile edusammudest direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 eesmärkide suunas, läbikukkumise põhjustest ning kavatsetavatest meetmetest eesmärkide saavutamisel;

—	liikmesriik on taganud, et tema pädevad ametiasutused kehtestavad kooskõlas 2008/98/EÜ artiklitega 1, 4, 13 ja 16 ühe või mitu jäätmekava, nagu seda nõutakse direktiivi artiklis 28;

—	hiljemalt 12. detsembriks 2013 on liikmesriik kehtestanud kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artiklitega 1 ja 4 jäätmetekke vältimise kavad, nagu seda nõutakse direktiivi artiklis 29;

—	liikmesriik on rakendanud taaskasutuse ja ringlussevõtuga seotud 2020. aasta eesmärgi saavutamiseks vajalikke meetmeid kooskõlas direktiivi 2000/98/EÜ artikliga 11.

7.	Säästva transpordi ja tähtsate võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine (osutatud artikli 9 lõikes 7)

7.1.	Maantee: TEN-T põhivõrku, üldisse võrku (TEN-T põhivõrku mittepuudutavate investeeringute) ja lisaühenduvusse (sealhulgas regionaalse ja kohaliku tasandi ühistransporti) tehtavate investeeringute asjakohas eelisarendamis.

—

—	TEN-T põhivõrku, üldisse võrku ja lisaühenduvusesse tehtavate investeeringute eelisarendamine; eelisarendamisel tuleks arvestada investeeringute panust liikuvusse, säästvusse ja ühtse Euroopa transpordipiirkonna edendamisse;

—	realistlik projektide esitamise süsteem (sealhulgas ajakava, eelarveraamistik);

—	keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis täidab transpordikavale esitatavaid õiguslikke nõudeid;

—	meetmed, millega tugevdada vahendusasutuste ja toetusesaajate suutlikkust teostada projektide esitamise süsteemi.

7.2.

Raudtee: TEN-T põhivõrku, üldisse võrku (TEN-T põhivõrku mittepuudutavate investeeringute) ja raudteesüsteemi lisaühenduvusse tehtavate investeeringute asjakoha eelisarendami vastavalt nende osale liikuvuses, jätkusuutlikkuses, riiklikus ja üleeuroopalises võrgus. Investeeringud hõlmavad liikuvat vara ning koostalitusvõimet ja suutlikkuse tõhustamist.

—

audtee arengut käsitle peatükk, mis sisaldab järgmist:

—	realistlikku projektide esitamise süsteemi (sealhulgas ajakava, eelarveraamistikku);

—	keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis täidab transpordikavale esitatavaid õiguslikke nõudeid;

—	meetmed, millega tugevdada vahendusasutuste ja toetusesaajate suutlikkust teostada projektide esitamise süsteemi.

8.	Tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine (Tööhõive eesmärk) (osutatud artikli 9 lõikes 8)

8.1.

Tööotsijate ja tööturult eemal viibivate isikute pääs tööturule, sh kohalikud tööhõivealased algatused ja toetus tööjõu liikuvusele: aktiivset tööturupoliitikat arendatakse ja teostatakse kooskõlas tööhõivesuunistega ning liikmesriikide ja liidu majanduspoliitiliste üldsuunistega, (11) võttes arvesse töökohtade loomist võimaldavaid tingimusi;

—

Tööturuasutused suudavad korraldada ja tegelikult korraldavad:

—	isiklikele vajadustele kohandatud teenuseid ja varase etapi preventiivseid tööturumeetmeid, mis on avatud kõikidele tööotsijatele ega piirdu töötutega;

—

—	läbipaistvat ja süstemaatilist teavet uute töökohtade kohta.

—	Tööturuasutused on loonud võrke tööandjate ja õppeasutustega.

8.2.

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine, ettevõtlus ja ettevõtete asutamine: Tervikliku ja kõikehõlmava strateegia olemasolu ettevõtete starditoetuseks kooskõlas Euroopa väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act” (12) ning kooskõlas tööhõivesuunistega ja liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuunistega (13) töökohtade loomise eelduste kohta;

—

Rakendatud on terviklik ja kõikehõlmav strateegia, mis sisaldab:

—	meetmeid, mis vähendavad ettevõtete käivitamise aja kolme tööpäevani ja kulu 100 euroni;

—	meetmed, mis vähendavad aega, mida on vaja lubade saamiseks, et ettevõte võiks konkreetse tegevusalaga tegelema hakata, kolme kuuni;

—	meetmeid, mis ühendavad sobivaid ettevõtluse arendamise ja finantsteenuseid (juurdepääs kapitalile), sealhulgas teavitustegevusi ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele ja piirkondadele.

8.3.

Tööturuasutuste ajakohastamine ja tugevdamine, sealhulgas meetmed, mille eesmärk on soodustada riikidevahelist tööjõu liikuvust (14):

—	tööturuasutusi ajakohastatakse ja tugevdatakse kooskõlas tööhõivesuunistega;

—	tööturuasutuste reformidele eelneb selge strateegia ja eelhindamine, mis hõlmab ka soolist mõõdet

—

Meetmed tööturuasutuste reformimiseks, mille eesmärk on tagada neile suutlikkus korraldada (15):

—	isiklikele vajadustele kohandatud teenuseid ja varase etapi preventiivseid tööturumeetmeid, mis on avatud kõikidele tööotsijatele ega piirdu töötutega;

—

—	läbipaistvat ja süstemaatilist teavet uute töökohtade kohta, mis on kättesaadav ELi tasandil.

—	Tööturuasutuste reform hõlmab tööandjate ja õppeasutuste võrkude loomist.

8.4.	Täisväärtusliku eluperioodi pikendamine: Täisväärtusliku eluperioodi pikendamise poliitikat kujundatakse ja korraldatakse kooskõlas tööhõivesuunistega (16)

—	Meetmed täisväärtusliku eluperioodi pikendamise probleemide lahendamiseks (17):

—	Täisväärtusliku eluperioodi pikendamise poliitika kujundamisse ja rakendamisse on kaasatud tööturu osapooled;

—

8.5.	Töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemine muutustega: Poliitika olemasolu, mille eesmärk on soodustada muutuste ning ümberstruktureerimise prognoosimist ja head juhtimist kõikidel asjaomastel tasanditel (riiklik, piirkondlik, kohalik ja valdkondlik) (18).

—	Rakendatud on tõhusad vahendid tööturu osapoolte ja avaliku sektori asutuste toetamiseks ennetavate lähenemisviiside arendamisel muutustele ning ümberstruktureerimisele.

9.	Investeerimine oskustesse, haridusse ja elukestvasse õppesse ( haridusega seotud eesmärk ) (osutatud artikli 9 lõikes 10)

9.1.	Koolist väljalangenute arv: Tervikliku strateegia olemasolu kooli poolelijätmise vähendamiseks kooskõlas nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovitusega kooli poolelijätmise vähendamise poliitika kohta (19).

—

Riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil on rakendatud kooli poolelijätmist puudutavate andmete ja teabe kogumine ning analüüsimine, mis:

—	tagab piisava tõenditebaasi sihtpoliitika arendamiseks;

—	on süstemaatiliselt kasutusel arengu jälgimiseks asjaomasel tasandil.

—

Rakendatud on kooli poolelijätmise vähendamise strateegia, mis:

—	rajaneb tõenditel;

—	ennetamise-, sekkumis- ja kompensatsioonimeetmeid;

—	kirjeldab eesmärke, mis on kooskõlas nõukogu soovitusega kooli poolelijätmise vähendamise poliitika kohta;

—	on valdkonnaülene ja hõlmab ning koordineerib kõiki poliitikavaldkondi ja sidusrühmi, mis on olulised kooli poolelijätmise lahendamiseks.

9.2.	Kõrgharidus: Riiklike või piirkondlike olemasolu kolmanda taseme hariduse omandamise, kvaliteedi ja tõhususe suurendamiseks kooskõlas komisjoni 10. mai 2006. aasta teatisega „Ülikoolide uuendamiskava täitmine: Haridus, teadus ja innovatsioon” (20).

—

Rakendatud on kolmanda taseme hariduse riiklik , mis sisaldab :

—

meetmeid osalemise ja omandamise suurendamiseks, mis:

—	täiustavad sisseastujatele pakutavat nõustamist;

—	suurendavad kõrghariduse omandamist madala sissetulekuga ja muudes alaesindatud rühmades;

—	tõstavad kõrghariduse omandamist täiskasvanud õppijate seas;

—	(vajaduse korral) vähendavad kooli poolelijätnute arvu/suurendavad kooli lõpetanute arvu;

—

meetmeid kvaliteedi tõstmiseks, mis:

—	soodustavad uuenduslikku infosisu ja programmikavandit;

—	soodustavad õpetamise kvaliteedi kõrget taset;

—

meetmeid tööalase konkurentsivõime ja ettevõtlikkuse suurendamiseks, mis:

—	soodustavad mitmeid valdkondi hõlmavate oskuste, sealhulgas ettevõtlikkuse arenemist kõikides kõrghariduskavades;

—	vähendavad soolisi erinevusi haridus- ja kutseharidusvalikutes ning ergutavad õppijaid minema tööle valdkondadesse, kus nad on alaesindatud, et vähendada soolist vahetegemist tööturul;

—	tagavad teadliku õpetamise, milles kasutatakse teadustegevusest ning äritavade arengust pärit teadmust.

9.3.	Elukestev õpe: Riikliku ja/või piirkondliku elukestva õppe poliitikaraamistiku olemasolu kooskõlas ELi tasandi strateegiliste suunistega (21).

—

Rakendatud on riiklik ja/või piirkondlik elukestva õppe poliitikaraamistik, mis sisaldab:

—	meetmeid, millega toetatakse elukestva õppe rakendamist ja kutseoskuste täiendamist ning sidusrühmade, sealhulgas tööturu osapoolte ning kodanikuühenduste, osalemise ja partnerluse tagamist;

—	meetmeid, millega tagatakse oskuste tulemuslik arendamine täiskasvanutele, tööturule naasvatele naistele, madala kvalifikatsiooniga ja vanematele töötajatele ning teistele ebasoodsas olukorras rühmadele;

—

meetmeid, millega laiendatakse juurdepääsu elukestvale õppele, sealhulgas tulemusliku rakendamise ja läbipaistvuse tagamise vahendeid (Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, riiklik kvalifikatsiooniraamistik, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem, Euroopa kvaliteeditagamine kutsehariduse ja koolituse valdkonnas) ning elukestva õppe teenuste (haridus ja koolitus, nõustamine, kehtivus) arendamist ja integreerimist;

—	meetmeid, millega parandatakse hariduse ja koolituse olulisust ning kohandatakse seda väljaselgitatud sihtrühmade vajadustele.

10.	Sotsiaalse kaasatuse edendamine ja vaesuse vastu võitlemine ( vaesuse vähendamise eesmärk ) (osutatud artikli 9 lõikes 9)

10.1.

Aktiivne kaasamine

Marginaliseerunud kogukondade (nt romad) lõimimine:

—	Vaesuse vähendamise strateegia olemasolu ja rakendamine

—

Rakendatud on vaesuse vähendamise strateegia, mis:

—	rajaneb tõenditel. See nõuab süsteemi andmete ja teabe kogumiseks ning analüüsimiseks, mis tagab piisavad tõendid vaesuse vähendamise poliitika arendamiseks. Süsteemi kasutatakse süstemaatiliselt arengu jälgimiseks;

—	on kooskõlas riikliku vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise eesmärgiga (nagu see on määratletud riiklikus reformiprogrammis), mis sisaldab tööhõivevõimalusi ebasoodsas olukorras olevatele ühiskonnagruppidele;

—

—	näitab, et tööturu osapooled ja asjaomased sidusrühmad on kaasatud aktiivse kaasamise kavandamisse;

—

—	osutab selgesti eraldatuse ennetamise ja sellega võitlemise meetmetele kõikides valdkondades.

—	Rakendatud on riiklik romade kaasamise strateegia kooskõlas romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistikuga (23)

—

Rakendatud on romade kaasamise strateegia, mis:

—	seab saavutatavad romade integratsiooni eesmärgid, et vähendada vahet elanikkonna põhiosaga. Need eesmärgid peaksid hõlmama vähemalt nelja ELi romade integratsiooni eesmärki, mis on seotud juurdepääsuga haridusele, tööhõivele, tervishoiule ja eluasemele;

—	on kooskõlas riikliku reformiprogrammiga;

—	määrab vajaduse korral kindlaks ebasoodsas olukorras piirkonnad või eraldatud naabruskonnad, kus kogukonnad on kõige enam puudust kannatavad; selleks kasutatakse juba olemasolevaid sotsiaalmajanduslikke ja territoriaalseid näitajaid (s.o väga madal haridustase, pikaajaline töötus jne);

—

—	sisaldab rangeid järelevalvemeetodeid, et hinnata romade integreerimise meetmete mõju ja vaadata üle strateegia kohandamise mehhanism;

—	seda koostatakse, rakendatakse ja kontrollitakse tihedas koostöös ja pidevas dialoogis roma kodanikuühiskonna ning piirkondlike ja kohalike ametiasutustega;

—

—	Asjaomastele sidusrühmade toetamine juurdepääsul fondidele.

—	Asjaomaseid sidusrühmi toetatakse projektitaotluste esitamisel ja valitud projektide rakendamisel ning juhtimisel.

10.2.

Tervishoid: Riikliku ja/või piirkondliku olemasolu , millega tagatakse juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele ja majanduslikule jätkusuutlikkusele.

—

Rakendatud on riiklik tervishoiustrateegia, mis:

—	sisaldab kooskõlastatud meetmeid kvaliteetsete tervishoiuteenuste ligipääsetavuse parandamiseks ;

—	sisaldab meetmeid tervishoiusektori tõhususe stimuleerimiseks, sealhulgas rakendades tulemuslikke uuenduslikke tehnoloogiaid, teenuse osutamise mudeleid ja infrastruktuuri;

—	sisaldab kontrolli- ja järelevalvesüsteemi.

—	Liikmesriik on võtnud vastu raamistiku, milles esitatakse tervishoiule kättesaadavaks tehtud eelarvelised vahendid.

11.	Institutsioonilise suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine (osutatud artikli 9 lõikes 11)

Liikmesriikide haldustõhusus:

—	Strateegia olemasolu riigi haldustõhususe tugevdamiseks, sealhulgas avaliku halduse reformiks (24)

—

Strateegia liikmesriikide haldustõhususe tugevdamiseks on olemas ja rakendamisel (25); strateegia sisaldab järgmist:

—	õiguslike, organisatsiooniliste ja/või menetluste reformimise meetmete analüüsi ning strateegilist planeerimist;

—	kvaliteedijuhtimise süsteemide arendamist;

—	integreeritud meetmeid haldusmenetluste lihtsustamiseks ja ratsionaliseerimiseks;

—	inimressursistrateegiate ja -poliitika arendamine ning rakendamine, mis hõlmavad pädevuste arendamist ning ressursse;

—	kutseoskuste arendamist kõikidel tasanditel;

—	menetluste ja vahendite arendamist järelvalveks ja hindamiseks.

Tingimuslikkus – Eeltingimused

Üldised eeltingimused, punktid 2 ja 5

Valdkond

Eeltingimused

Täitmise kriteeriumid

2.	Sooline võrdõiguslikkus

Soolise võrdõiguslikkuse edendamise strateegia ja selle tõhusa rakendamise mehhanismi olemasolu.

—

Soolise võrdõiguslikkuse edendamise strateegia tõhus rakendamine ja kohaldamine tagatakse järgnevaga:

—	süsteem andmete ja näitajate kogumiseks ning analüüsimiseks, mis jagunevad soo alusel ja millega arendatakse tõenditel põhinevat soolise võrdõiguslikkuse poliitikat;

—	kava ja eelkriteeriumid soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärkide integreerimiseks ;

—	rakendusmehhanismid, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse organi ja asjaomase asjatundlikkuse kaasamine sekkumismeetmete koostamiseks, järelvalveks ning hindamiseks.

Riigiabi

Mehhanismi olemasolu, millega tagatakse ELi avalike hangete õiguse tõhus rakendamine ja kohaldamine.

—

ELi riigiabiõiguse tõhus rakendamine ja kohaldamine tagatakse järgmiste meetmete kaudu:

—	institutsiooniline kord ELi riigiabiõiguse rakendamiseks, kohaldamiseks ja järelvalveks;

—

—	meetmed haldussuutlikkuse tugevdamiseks ELi riigiabiõiguse rakendamisel ja kohaldamisel.

Motivatsioon

Esitatud muudatusettepanekute eesmärk on teksti selgemaks muuta, arvestades, et komisjoni ettepanek, eelkõige täitmise kriteeriumide osa tundub liiga infotihe ja üksikasjalik.

Brüssel, 3. mai 2012

Regioonide Komitee president

MercedesBRESSO

(1) Regioonide Komitee arvamus „Edu mõõtmine – SKP täiendamine” (CdR 163/2010 fin).

(2) Vt ELi 2020. aasta peaeesmärgid.

(3) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus „Innovaatiline liit” (KOM(2010) 546 (lõplik), 6.10.2010). Kohustused nr 24 ja 25 ning I lisa „Enesehindamine. Hästitoimivate riiklike ja piirkondlike teadus- ja innovatsioonisüsteemide tunnused”. Konkurentsivõime nõukogu järeldused: järeldused Euroopa juhtalgatuse „Innovatiivne liit” kohta (dok 17165/10, 26.11.2010).

(4) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa digitaalne tegevuskava (KOM(2010) 245 (lõplik/2), 26.8.2010); komisjoni talituste töödokument: digitaalse tegevuskava tulemustabel (SEK(2011) 708, 31.5.2011). Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu järeldused Euroopa digitaalse tegevuskava kohta (dok. 10130/10, 26. mai 2010)

(5) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa digitaalne tegevuskava (KOM(2010) 245 (lõplik/2), 26.8.2010); komisjoni talituste töödokument: digitaalse tegevuskava tulemustabel (SEK(2011) 708, 31.5.2011).

(6) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Kõigepealt mõtle väikestele” – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (KOM(2008) 394, 23.6.2008); konkurentsivõime nõukogu järeldused: „Kõigepealt mõtle väikestele” – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (dok 16788/08, 1.12.2008); komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine (KOM(2008) 78 (lõplik), 23.02.11); konkurentsivõime nõukogu järeldused: järeldused Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamise kohta (dok 10975/11, 30.5.2011).

(7) ELT L 48, 23.2.2011, lk 1.

(8) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(9) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(10) ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.

(11) Nõukogu soovitus 2010/410/EL, 13. juuli 2010 (ELT L 191, 23.7.2010, lk 28).

(12) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Kõigepealt mõtle väikestele” – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (KOM(2008) 394, 23.6.2008); Konkurentsivõime nõukogu järeldused: „Kõigepealt mõtle väikestele” – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (dok 16788/08, 1.12.2008); komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine (KOM(2008) 78 (lõplik), 23.02.11); konkurentsivõime nõukogu järeldused: järeldused Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamise kohta (dok 10975/11, 30.5.2011).

(13) Nõukogu soovitus 2010/410/EL, 13. juuli 2010 (ELT L 191, 23.7.2010, lk 28).

(14) Kui on rakendatud asjaomast riiki käsitlev nõukogu soovitus, mis on seotud otse käesoleva tingimuslikkuse sättega, siis selle täitmise hindamisel võetakse arvesse hinnangut asjaomast riiki käsitleva nõukogu soovituse täitmisel tehtud edusammudele.

(15) Kõikide siin sisalduvate elementide tähtajad võivad jääda programmi rakendusperioodi sisse.

(16) Kui on rakendatud asjaomast riiki käsitlev nõukogu soovitus, mis on seotud otse käesoleva tingimuslikkuse sättega, siis selle täitmise hindamisel võetakse arvesse hinnangut asjaomast riiki käsitleva nõukogu soovituse täitmisel tehtud edusammudele.

(17) Kõikide nimetatud jaotises sisalduvate elementide tähtajad võivad jääda programmi rakendusperioodi sisse.

(18) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Ühine kohustus tööhõive tagamisel (KOM (2009) 257 (lõplik).

(19) ELT C 191, 1.7.2011, lk 1.

(20) (KOM (2006) 208 lõplik) (Asendatakse järgmise teatisega septembri lõpuks 2011)

(21) Nõukogu järeldused, 12. mai 2009, strateegilise raamistiku kohta üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020”) (2009/C 119/02)

(22) Komisjoni soovitus, 3. oktoober 2008, tööturult tõrjutud inimeste aktiivse kaasamise kohta (ELT L 307, 18.11.2008, lk 11)

(23) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020. KOM(2011) 173.

(24) Kui on rakendatud asjaomast riiki käsitlev nõukogu soovitus, mis on seotud otse käesoleva tingimuslikkuse sättega, siis selle täitmise hindamisel võetakse arvesse hinnangut asjaomast riiki käsitleva nõukogu soovituse täitmisel tehtud edusammudele.

(25) Kõikide selles jaotises sisalduvate elementide rakendamise tähtajad võivad jõuda lõpule programmi rakendamisperioodi jooksul.

Top

Choose the experimental features you want to try