Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52013XC0309(04)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

ELT C 70, 9.3.2013, p. 31–36 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

9.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 70/31


Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

2013/C 70/13

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (2)

„PAN DE ALFACAR”

EÜ nr: ES-PGI-0005-0890-05.09.2011

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus:

„Pan de Alfacar”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Hispaania

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

Klass 2.4.

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted ja muud pagaritooted

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Kaitstud nimetusega „Pan de Alfacar” hõlmatud toote all mõeldakse leiba, mis on vähemalt ühes järgus valmistatud käsitsi ning mida valmistatakse järgmistes variantides: bollo, rosco, rosca ja hogaza, kõik ühesugusest tainast.

Bollo on pikliku kujuga leib, mille mõlemas otsas on nn teta (nibu) ja pealmisel küljel üks pikutine sisselõige. Leiba müüakse järgmise kaalu ja mõõtudega:

80 g, pikkus 20 ± 3,0 cm ja laius 7,5 ± 2,0 cm;

125 g, pikkus 24 ± 3,0 cm ja laius 9 ± 2,0 cm ning

250 g, pikkus 38 ± 4,0 cm ja laius 10 ± 2,0 cm.

Rosco on ellipsikujuline lapik rõngasleib, mis on pikkupidi ebasümmeetriline. Selle kõige paksemas osas on üks pikutine sisselõige. Rosco on käsitsi tehtud liitekohas õhem ja seal ei ole sisselõiget. Seda varianti valmistatakse vaid ühes kaalus, 250 g, ja selle mõõdud on järgmised: pikkus 34 ± 3,0 cm, laius 14 ± 2,0 cm ja leiva keskel oleva tühimiku maksimaalne läbimõõt 24 ± 3,0 cm.

Rosca on ringikujuline üsna sümmeetriline rõngasleib. Selle eripäraks on käsitsi tehtud liitekoht, nn suegra (ämm). Leiva seljal on pidevjoonena kulgev pikutine sisselõige, mis katkeb üksnes liitekohas. Seda varianti valmistatakse vaid ühes kaalus, 500 g, ja selle mõõdud on järgmised: leiva välimise külje läbimõõt 28 ± 3,0 cm ja leiva keskel oleva tühimiku läbimõõt 14 ± 2,0 cm.

Hogaza on täiesti ümara ja pealmises osas pisut kumera kujuga. Leiva pinnal on neljast ristipidi sisselõikest moodustunud nelinurk ehk nn pintao. Leiba valmistatakse kolmes kaalus: 250 g (minimaalne läbimõõt 17 ± 2,0 cm), 500 g (minimaalne läbimõõt 24 ± 2,0 cm) ja 1 000 g (minimaalne läbimõõt 32 ± 3,0 cm).

Leiva kuivainesisaldus on 65–80 %. Leivasisu on kreemikasvalge värvusega, vetruv ja pehme. Selles on palju ebaühtlaselt paigutunud ja eri suurusega auke. Leival on iseloomulik, nõrk kuni keskmisega tugevusega äädik- ja/või piimhappelise käärimise lõhn. Leivakoorik on keskmise kuni suure, üle 1,5 mm paksusega, kuldkollase värvusega, pisut läikiv, üsna sile ja ilma jahutolmuta.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

Leiba „Pan de Alfacar” valmistatakse nisujahust, millest saadakse vähese tugevusega tainas Formula, mille venitamisele vastupidavuse ja venivuse suhe (P/L) on 0,3–0,6; tootmispiirkonnas varem valmistatud tainast saadud naturaalsest juuretisest, mille pH on 4–6 (juuretist lisatakse tainasse 10–25 % ulatuses kasutatava jahu kogusest); Alfacari allikaveest (55–62 liitrit 100 kg jahu kohta); bioloogilist pärmi (Saccharomyces cerevisiae L.) (maksimaalselt 3 % tainas kasutatava jahu massist) ning söögisoolast, mille kogus vastab kehtivates tervishoiueeskirjades sätestatud piirnormile.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Kogu tootmisprotsess toimub punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Turule lastavad leivad peavad kandma oblaadikujulist garantiipitserit.

Märgisel peab olema nimetus „Pan de Alfacar” ja sellega samal väljal Euroopa Liidu logo.

Garantiipitserit võivad taotleda ettevõtjad, kes täidavad toote „Pan de Alfacar” spetsifikaadi nõudeid.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Alfacari ja Víznari omavalitsusüksuses, mis asuvad Granada tasandiku kirdeosas, on sarnased looduslikud tingimused: Alfacari allikast pärinev vesi, Vahemere mägipiirkondadele iseloomulik mõõdukalt niiske vahemerelis-kontinentaalne kliima ning Sierra de Huétori looduspargist mõjutatud mikrokliima. Kahe omavalitsusüksuse kogupindala on 29,4 km2 ja asustuskeskuste keskmine kõrgus merepinnast on 980 m.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

Toote seos nimetusega „Pan de Alfacar” põhineb peamiselt, kuid mitte ainult, toote ajaloolisel ja kaubanduslikul mainel, mis kujunes välja 20. sajandil. Ennekõike aga põhineb nimetatud seos geograafilisel keskkonnal, kuna toote eripära tuleneb eelkõige päritolukohast.

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Looduslikud tegurid

Spetsiifiliste kliimatingimustega kohalik geograafiline keskkond

Tootmispiirkonnas, mis asub Sierra de Alfaguara jalamil Sierra de Huétori looduspargi naabruses ning Sierra Nevada rahvus- ja looduspargi lähedal, on spetsiifiline mikrokliima, mis mõjutab leiva valmistamist. Ühelt poolt on seal kohalik mikrofloora – pärmseened ning piim- ja äädikhappebakterid –, mis mõjutab leivas kasutatava juuretise mikrobioloogilist tasakaalu. Teisalt mõjutavad bioloogilist käärimisprotsessi lisaks kohalikule mikrofloorale oluliselt ka erilised kliimatingimused, st vahemereline mäestikukliima (mõõdukalt niiske vahemerelis-kontinentaalne kliima).

Kohalikud eripärased hüdrogeoloogilised ressursid

Leiva „Pan de Alfacar” tootmispiirkonnas on märkimisväärne põhjaveesüsteem, mille looduslikuks lätteks on tuntud Alfacari allikas. Selle hüdrotermilised, hüdrokeemilised ja ka isotoopsed omadused on sõltumata kliimatingimustest alati samad. Alfacari allika vee kolm peamist füüsikalis-keemilist omadust on järgmised:

keskmine mineraalsus;

keskmine aluselisus;

keskmine karedus.

Inimtegurid

Leiva „Pan de Alfacar” valmistamisel kasutatakse järgmisi eripäraseid traditsioonilisi võtteid:

tainasse lisatakse vett 55–62 % ulatuses, nii et see on poolpehme;

taina temperatuur on pärast sõtkumise lõppu 21–27 °C;

juuretist uuendatakse (nn recentao) nelinurksetes puuanumates;

segatud tainamass ja seejärel tainapallid jäetakse looduslikes tingimustes seisma.

Tainamass jäetakse pärast sõtkumist seisma 5–20 minutiks. Tainapallid jäetakse seisma vähemalt 15 minutiks;

tainast vormitakse käsitsi;

tainast kergitatakse looduslikes tingimustes üks kord ühe kuni kahe tunni jooksul;

vormitud tainasse tehakse pikisuunalised vertikaalsed sisselõiked;

leiba küpsetatakse kuumuskindla põhjaga ahjudes;

leiba „Pan de Alfacar” küpsetatakse alates teisest ahjutäiest.

5.2.   Toote eripära:

Leiva „Pan de Alfacar” kuivainesisaldus: 65–80 %.

Iseloomulik lõhn: nõrk kuni keskmise tugevusega lõhn, mis tuleneb taina kerkimisel tekkivate lõhnade segust.

Leiva „Pan de Alfacar” leivasisu

Tekstuur: vetruv ja pehme.

Värvus: kreemikasvalge.

Augud: palju ebaühtlaselt paigutunud ja eri suurusega auke.

Leiva „Pan de Alfacar” koorik

Paksus: keskmine või paks, üle 1,5 mm.

Kuldkollase värvusega, pisut läikiv, üsna sile ja ilma jahutolmuta.

Leiva „Pan de Alfacar” eri variantide mõõdud

Leiva eri variantide kaalu ja suuruse suhe, mille määravad leiva mõõdud, on tootele eripärane ja näitab selle tihedust.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Leiva „Pan de Alfacar” kuivainesisaldus: 65–80 %.

Leiva „Pan de Alfacar” jääkkuivaine omadused sõltuvad looduslikest ja inimteguritest. Need on otseses seoses vee, veesisalduse ja küpsetusajaga.

Leiva „Pan de Alfacar” iseloomulik lõhn

Leiva „Pan de Alfacar” iseloomulik lõhn, mis tuleneb taina kerkimisprotsessist, on otseselt seotud looduslike ja inimteguritega.

Esiteks on kõige olulisemad looduslikud tegurid järgmised:

Alfacari allika vesi, mille eripärane füüsikalis-keemiline koostis soodustab juuretise käärimisprotsessi ja leivataina kerkimist;

Vahemere-äärne mägine looduskeskkond (Sierra de Huétori looduspark), kus on käärimisprotsessi soodustavad äärmuslikud kliimatingimused (temperatuur ja niiskus). Piirkonna looduslik taimestik omakorda soodustab loodusliku mikrofloora arengut, mida kasutatakse loomulikul viisil juuretise käärimisprotsessis.

Teiseks inimtegurid, millest olulisemad on järgmised:

kogu tainamassi seismajätmine;

nelinurksete puuanumate kasutamine juuretise valmistamiseks loob ideaalsed tingimused käärimisprotsessiks, mikroobide arenguks ja käärimisprotsessi taastekitamiseks.

Looduslike tingimuste (temperatuur ja niiskus) kasutamine töökojas, kontrollides taina kerkimise aega ja tingimusi.

Leiva „Pan de Alfacar” leivasisu:

selle värvus, augud ja tekstuur on seotud looduslike ja inimteguritega.

Kõige olulisem nimetatud omadusi mõjutav looduslik tegur on järgmine:

Alfacari allika vesi, mille erilised füüsikalis-keemilised omadused tugevdavad vähese gluteenisisaldusega jahu gluteenivõrku, tänu millele suureneb taina CO2 sidumise võime.

Leivasisu omadusi mõjutavad järgmised inimtegurid:

kõige olulisem on niiskusesisaldus ning jahu tüüp ja taina võime siduda gaasi;

tainamassi seisma jätmisel saadakse vähem ühtlane leivasisu ja see aitab tugevdada taina sõtkumisel tekkivat valguvõrku, tänu millele suureneb taina võime siduda gaasi;

tainapallide vormimine, et vältida gaasi väljumist tainast;

nii tainapallide kui ka kogu tainamassi seismajätmine on väga olulised selleks, et leivatainas oleks hea struktuuriga, enne kui seda vormimise käigus muljutakse;

leibade tainast käsitsi vormimine;

pikutised sisselõiked mõjutavad leiva suurust, tekstuuri ja leivasisu kuju, kuna nende puhul väljub tainast rohkem gaasi kui põikisisselõigete korral, nii et leib muutub ahjus väiksemaks ja leivasisu on pisut tihkem;

ka leiva kuju mõjutab gaasi väljumist tainast ja leivasisu tekstuuri.

Valitud nisujahutüüp ja kogu valmistamisprotsess mõjutavad lõpptoote sisu värvust.

Leiva „Pan de Alfacar” koorik

Leivale „Pan de Alfacar” iseloomuliku rohkem kui 1,5 mm paksuse kooriku tekkimine on seotud taina kerkimisprotsessi, taina niiskusesisalduse, ahju tüübi ja optimaalse küpsetusajaga.

Kooriku kerge läige saavutatakse tänu leiva „Pan de Alfacar” küpsetamisele alates teisest ahjutäiest, kui ahju on sisetemperatuur ja niiskus on ühtlustunud.

Kooriku kuldkollane värvus on iseloomulik nisujahu kasutamisel ning samas tuleneb see küpsetamisviisist, -temperatuurist ja -ajast.

Kooriku siledus on seotud niiskusesisalduse ja kerkimisprotsessiga.

Leiva „Pan de Alfacar” eri variantide mõõdud

Mõõdud, mis näitavad leiva tihedust ja seega selle valmimist, tulenevad nii leiva „Pan de Alfacar” koostisainetest kui ka valmistamisprotsessist, mis omakorda sõltuvad samadest looduslikest ja inimteguritest, mis on seotud leivasisu omadustega.

Nimetuse „Pan de Alfacar” tuntus

Paljud kaubanduslikud, reklaamialased, sotsiaalsed, majanduslikud ja ajaloolised allikad kinnitavad nimetuse „Pan de Alfacar” kasutamist kaubanimena alates 16. sajandist.

Nimetuse „Pan de Alfacar” kasutamine reklaami eesmärgil

Nimetus „Pan de Alfacar” on kaubanimetus, mida on müügimaterjalides ja müügikohtades kasutatud alates 1970. aastatest. Nimetuse „Pan de Alfacar” tuntuse kohta tehtud uuring kinnitab, et nimetus on Granada provintsi elanike argikeeles tugevalt kinnistunud.

Ajakirjanduses ilmunud viited kaubamärgi „Pan de Alfacar” kaubanduslikule tuntusele

Alates 1982. aastast on kohalikes ja üleriigilistes ajalehtedes, erialaajakirjades ja rahvusvahelistes internetiväljaannetes ilmunud arvukalt artikleid, mis tõendavad leiva „Pan de Alfacar” tuntust seoses Alfacari 16. sajandisse ulatuva leivavalmistamistraditsiooniga, sellealase oskusteabega, toote eripäradega ja tootele antud preemiatega.

Viited leiva „Pan de Alfacar” eripäradele

Lisaks üld- ja erialaajakirjades ilmunud kirjutistele, mis käsitlevad leiva „Pan de Alfacar” omadusi, mainib José Carlos Capel oma 1991. aastal ilmunud raamatus „El pan: elaboración, formas, mitos, ritos y gastronomía. Glosario de los panes de España” ühte leiva „Pan de Alfacar” varianti, Alfacari rosco't.

Leivatootmise tähtsus

Geograaf Bosque Laureli sõnul olid „Alfacar ja Víznar Granada provintsis juba 1950. aastal peamised kogu Granadat varustavad leivatootmiskeskused. 1950. aasta paiku müüdi provintsi pealinnas 7 000 kg leiba „Pan de Alfacar” päevas. Leib oli esmaklassiline ja tarbijate seas kõrgelt hinnatud.”

Kirjanduses esinevad ajaloolised viited leiva „Pan de Alfacar” sotsiaalmajanduslikule tähtsusele

2008. aastal ilmunud, leiba „Pan de Alfacar” käsitlevas monograafias „El pan de Alfacar: tahonas y hornos tradicionales” (Reyes Mesa, J.M. jt, 2008) tutvustatakse toote ajalugu 16. sajandist tänapäevani.

Paljud ajaloolis-geograafilised väljaanded ja katastriuurimused kinnitavad leiva „Pan de Alfacar” olulisust. Tähtsamad nendest on järgmised. „Libro de Apeo y Repartimiento de Alfacar”, 1571, ja „Libro de Apeo y Repartimiento de Víznar”, 1572, pärast Granada rekonkistat; Tomás López de Vargas Machuca „Diccionario Geográfico de Málaga y Granada” (1795. aasta käsikiri rahvusraamatukogus Madridis); „Catastro del Marqués de la Ensenada”, ilmunud 1752; F. Henríquez de Jonquera (1987) väljaandes „Anales de Granada: descripción del reino de Granada y ciudad de Granada, crónica de la Reconquista (1482–1492) sucesos de los años 1588–1646” ning „Diccionario Geográfico, Estadístico e Histórico de España y sus posesiones de Ultramar”, Pascual Madoz, 1845–1850.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (3) artikli 5 lõige 7)

Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav järgmisel veebisaidil:

http://www.juntadeandalucia.es/agriculturaypesca/portal/export/sites/default/comun/galerias/galeriaDescargas/cap/industrias-agroalimentarias/denominacion-de-origen/Pliegos/Pliego_pan_alfacar.pdf

või

minnes otse piirkondliku põllumajandus-, kalandus- ja keskkonnanõukogu (Consejería de Agricultura, Pesca y Medio Ambiente) kodulehele (http://www.juntadeandalucia.es/agriculturaypesca/portal) ning klõpsates järgmistele linkidele: „Industrias Agroalimentarias”/„Calidad y Promoción”/„Denominaciones de Calidad”/„Frutas y Hortalizas”; spetsifikaat asub pealkirja „Denominaciones de Calidad” (kvaliteedinimetus) all.


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta.

(3)  Vt joonealust märkust 2.


Top
  翻译: