14.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 133/25

Raportöör:

Mihai MANOLIU

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kordab taas oma kindlat pühendumust energialiidule (solidaarsusklausel, energiatransiit kui nn viies vabadus, energiatõhusus kõigepealt, üleminek vähese CO2-heitega säästvale ühiskonnale) ja Euroopa energiadialoogile, toetades energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) võimalikult tõhusat rakendamist.

1.2.

Selle eesmärgi saavutamine on võimalik ühise ja järjekindla lähenemisviisi abil, mis hõlmab energiapoliitika sidusrühmade koostööd ning energiavaldkonna teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide koordineerimist, ning toetades keskkonnahoidlike säästva energia tehnoloogiate kiiret levikut turul.

1.3.

Komitee arvates on tähtsaim ülesanne tehnoloogiate ja innovatsiooni tehniline ja teaduslik arendamine ning selliseid uusi ideid ja kontseptsioone soodustavate tegurite edendamine, mis sisalduvad Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas (SET-kava), mis on vajalik Euroopa energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamiseks.

1.4.

Nendega peaks kaasnema volitus, mida arutataks sidusrühmadega, integreeritud tegevuskavas osalemise kord, mida toetaks investeerimise tegevuskava, mis kasutaks ELi, riiklikke, piirkondlikke ja erasektori ressursse vastavalt vajadusele Euroopa Energiaalaste Teadusuuringute Liidu ja Euroopa tööstusalgatuste kaudu, et toetada nende eesmärkide saavutamist.

1.5.

Komitee leiab, et Euroopa energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamine on Euroopa jaoks järgmistel aastatel esmatähtis seoses kliimamuutustevastase võitluse, Euroopa konkurentsivõime ja majandusliku atraktiivsuse suurendamise ning (läbipaistval viisil kehtestatud) taskukohase hinnaga varustuskindluse tagamisega nii väike- kui ka suurtarbijatele.

1.6.

Komitee arvates peaks energiapoliitika rajanema teadusuuringute ja innovatsiooni (dialoogi ja koostöö kaudu määratletud) võtmesektorite arendamisel ning samuti uusi tehnoloogiaid kasutavate töötajate koolitamisel.

1.7.

Komitee leiab, et eurooplaste ootustele vastamiseks tuleks energiaküsimuses võtta aluseks sidus ja terviklik lähenemisviis, mis hõlmaks liikmesriikide koostööd ja toimivat energia siseturgu. Nii tehnoloogiauuringute kui ka taristu valdkonnas on vaja väga suuri investeeringuid ning investoritel on vaja prognoositavat ja kindlat poliitilist raamistikku, mis määratletakse arenguprioriteetide täpse analüüsi, teostatavate ja olemasolevate rahastamisvõimaluste, Euroopa tööstuse konkurentsivõime ning mitte vähetähtsana ka inimeste ootuste alusel.

1.8.

SET-kava peab olema konkreetne ning tuginema Euroopa tegelikule olukorrale. Kui uued energiatehnoloogiad peaksid põhjustama elektrihinna tõusu lõpptarbija jaoks või kui energiahinna tõusu põhjuseks on poliitilised otsused, on komitee arvates õigustatud oodata selle probleemi lahendamist. Vaja oleks tarbijate konkreetset ja kindlat osalust ning energiaostuvõimetuse vastu tuleks võidelda ka sotsiaalpoliitika meetmete, hariduse ja kutseõppe abil.

1.9.

Euroopa kogemus on näidanud, et vähese süsinikuheitega energiatootmise tehnoloogiate kasutuselevõtt, arvestamata seejuures asjaomaste tehnoloogiate kulusid ja küpsusastet, ei anna veenvaid tulemusi; vastupidi, sellega ohustatakse energia siseturu püsimajäämist.

1.10.

Komitee leiab, et taastuvenergial põhinevatel elektritootmise tehnoloogiatel on märkimisväärne potentsiaal ning need võivad pakkuda lahendusi, mida tuleks toetada näidisprojektide ja edulugude levitamise kaudu. Tuleks kaaluda ka teisi vähese süsinikuheitega tehnoloogiaid: puhtad söepõletustehnoloogiad, energia, eeskätt elektrienergia salvestamine, tarbimiskaja (demand response), süsiniku ja vesiniku kasutamine, koostootmine, linnade jahutus ning tuuma lõhustumine ja tuumasüntees.

1.11.

Komitee kordab oma nõudmist üleeuroopalise energiateemalise avaliku arutelu järele (Euroopa energiadialoog), et üldsus ja kodanikuühiskond tervikuna võtaksid vastutuse energiaalase ülemineku eest ning kannaksid mitmesuguste tehnoloogiate, aga ka uurimistulemuste põhjal tehtud poliitiliste valikute põhjustatud kulud. Dialoog peab toimuma kõigil valitsustasanditel. Viimase kümne aasta jooksul on Euroopa tasandil keskendutud järjest enam üleeuroopalistele kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkidele, samas kui vastutus kõnealuse poliitika rakendamise eest lasub liikmesriikidel. See olukord on toonud kaasa riikide poliitika ebaühtluse.

1.12.

Komitee arvates on hädavajalik jätkata liikumist siseturu integreerimise suunas, töötades välja Euroopa lähenemisviisi energiavarustusele ja luues tõelise solidaarsuse. Üks vaheetapp on piirkondliku tasandi tekkimine, mis on vajalik kõnealuses valdkonnas tehtava koostöö tugevdamiseks ning mis peab olema paindlik ja suutma edendada innovaatilisi lahendusi, et optimeerida reaalaajas koordineeritaval taastuvenergial põhinevat elektritootmist.

1.13.

Komitee on arvamusel, et tuleks võtta meetmeid, integreerimaks energiaturgudele erinevaid (ka tehnoloogiauuringute tulemusel loodud) energiatootmisviise, sealhulgas seoses võrkudesse ühendamise, võrkude tasakaalustamise ja võrgutasudega.

1.14.

Komitee toetab teadus- ja arendustegevuse ja investeeringute tõhustamist energiasalvestamise valdkonnas. Lisaks kutsub komitee üles parandama Euroopa sünergiaid kõnealuses valdkonnas, et vähendada energiaalase ülemineku kulusid, tagada varustuskindlus (Euroopa võrkude omavaheline ühendamine) ning suurendada Euroopa majanduse konkurentsivõimet.

1.15.

Sellega seoses rõhutab komitee gaasi tähtsust Euroopa energiaallikate jaotuses ja selle olulisust eurooplaste energiajulgeolekule. Komitee kutsub üles soodustama salvestamist, nii et liikmesriikidel oleksid ühised reservid. Samuti tuleb kasutada hoonete ja transpordi energiatõhususe parandamise tohutut potentsiaali.

1.16.

Komitee leiab, et teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise tugevdamine võib ergutada ELis majanduskasvu ja luua uusi töökohti. Riiklikel kavadel põhinev uus energiajuhtimine võib tagada energiaturu sidususe, mille üks absoluutne eeldus on Euroopa dialoog.

1.17.

Komitee on arvamusel, et SET-kava lisaväärtus tuleneb Euroopa energiasüsteemi paremast koordineerimisest ja uuest energiajuhtimise süsteemist. Selleks tuleb kavas vältida varasemat dubleerimist ning lähtuda tegelikest ja läbipaistvatest andmetest. Kava aitab tugevdada Euroopa aluspõhimõtteid, nagu ühenduse meetod, Euroopa reaalselt toimiv demokraatia, konkurents, koostöö ja solidaarsus ning Euroopa roll üleilmses juhtimises.

1.18.

Komitee toonitab SET-kava tagajärgi seoses selle mõjuga üldsusele, eriti töökohtade ja vajalike oskuste osas. Sellega seoses tuleks arvesse võtta autoriõiguste küsimust.

2.1.

Kuigi energiaressursid ja -taristu on ELis liikmesriigiti erinevad, on nende ühine eesmärk energiasektori CO2-heite vähendamine. Energiaalase ülemineku kontekstis esilekerkivad arutelud peaksid hõlmama järgmisi küsimusi: uued osalejad ja uued ärimudelid nafta-, gaasi- ja elektrisektoris, poliitilise keskkonna dünaamika ja mõjud investeeringutele, energiaturgude reguleerimine, tehnoloogilise innovatsiooni mõju energiasüsteemidele, vanade traditsiooniliste energiahoidlate lammutamine, uuest juhtimismudelist tulenevad probleemid ja uued väljavaated energiasektoris.

2.2.

See on väga kiireloomuline küsimus. ELi energiavaldkonnas on toimumas suured muutused; nii Euroopa majandust kui ka haavatavaid tarbijaid ohustavad järjest enam ebapiisav varustuskindlus ja kõrged energiahinnad.

2.3.

Komitee kavatseb toetada Euroopa ühist energiapoliitikat, mis suudab tagada varustuskindluse, hoida tehnoloogiaalast juhtrolli taastuvatest energiaallikatest toodetud energia turule integreerimisel, tagada energiatõhususe, tarbimise vähendamise ja taristu arendamise koos kulude täpse muundamisega lõpptarbija hindadeks ning, mis kõige olulisem, hoida kontrolli all valitud energiaallikate jaotuse kõiki kulusid ja mobiliseerida nende katmiseks vajalikud avaliku või erasektori rahastamisvahendid.

2.4.

Komitee arvates peaksid rahastamisallikad olema Euroopa Investeerimispank, üleeuroopaliste energiavõrkude programm, Euroopa majanduse elavdamise kava, 2020. aasta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuride fond (nn Marguerite’i fond), ühinemiseelse abi rahastamisvahendid, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendid ning teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise seitsmes raamprogramm.

2.5.

SET-kava on väga oluline ja ambitsioonikas vahend energiajulgeoleku saavutamiseks. Selle eesmärgi saavutamisele võib kaasa aidata laiaulatuslik avalik arutelu, milles komitee võib võtta katalüsaatori rolli. Komitee leiab, et kodanike osalemine energiaalase ülemineku probleemide lahendamises on hädavajalik (vt komitee ettepanek Euroopa energiasäästu dokumendi kohta); konkreetselt võiks see toimuda Euroopa (organiseeritud) kodanikuühiskonna foorumi vormis, mille ülesanne on edendada Euroopa energiadialoogi.

2.6.

Komitee on arvamusel, et energiaalase üleminekuga seotud küsimustes tuleks võtta arvesse ja hinnata konkurentsivõimet ning mõju tööhõivele ja sotsiaalkindlustuse aspekti. Piirkondlikel turgudel on potentsiaal suurendada usaldust. Konkreetse energiapoliitika rakendamine ei ole võimalik ilma usalduse ja valdkondliku hariduseta.

2.7.

Komitee on seisukohal, et komisjoni ja liikmesriikide teadus- ja arendustegevuse eelarvetest laekuv rahastamine on SET-kava jaoks ebapiisav. Seda olulisem on kasutada ELi struktuurifonde, Euroopa Investeerimisfondi ning ELi heitkogustega kauplemise süsteemist saadavaid tulusid. Turumajanduse investeerimispotentsiaali tuleks kanaliseerida, kasutades uuenduslikke skeeme ja stiimuleid. Edu on võimalik tagada ainult suure hulga erinevate innovaatiliste majanduslike ja finantsiliste valikute ja ideede katsetamise ja rakendamisega.

3.1.

Komitee leiab, et energialiit tähendab energia muutmist kindlamaks, säästvamaks ja lõppkasutajale taskukohasemaks. See võimaldab vabu energiavooge üle piiride ning tagab turvalise energiavarustuse igas ELi riigis ja iga eurooplase jaoks.

3.2.

SET-kava ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks peab EL komitee arvates uuendama viisi, kuidas energiat toodetakse ja transporditakse ning kuidas see teenusena tarbijani jõuab. Tarbijad seatakse kesksele kohale ja neid tuleb väga tiheda konkurentsiga turul toetada märkimisväärsete tehniliste teadmistega.

3.3.

Komitee leiab, et uutel tehnoloogiatel ja innovatsioonil on väga oluline roll ELi energiasüsteemi ja energia väärtusahela ümberkujundamisel, mille eesmärk on muuta see paindlikumaks tarbijate kui aktiivsete osalejate (nn tootvad tarbijad), sh väiketootjate näol ning uute, keerukal turul suhelda suutvate energiatootjate, operaatorite ja reguleerijate võrgustike abil. Väiketootjatel võib olla oma roll uute energiatehnoloogiate arendamisel ja kasutuselevõtul.

3.4.

Uusi ideid ja tehnoloogiaid tuleb tööstusharude vahel üle kanda, et saavutada kollektiivsete teadusuuringute ja innovatsiooniprotsesside rakendamiseks vajalik kriitiline mass, ületades protsesside ja tegevusvaldkondade piire.

3.5.

Komitee on arvamusel, et uued ärimudelid, uuenduslikud skeemid teenuste eest õiglase tasu tagamiseks ning energiasüsteemi hea toimimine põhinevad ELi liikmesriikide üldisel tehnoloogilisel arengul. Tarbijakäitumise põhjalikum mõistmine saavutatakse läbipaistva, turvalise ja kasutajasõbraliku teabevahetuse kaudu.

3.6.

Komitee leiab, et majanduslik stabiilsus oleneb energiasüsteemide vastupidavusest, mis peavad olema valmis olulisteks muutusteks, nagu on ette nähtud SET-kavas. Arukamate ja integreeritumate energiavõrkude väljaarendamine ELis peab toetama varustuskindlust ning teenuste kõrget kvaliteeti liikmesriikide tarbijate jaoks.

3.7.

Komitee leiab, et väärtusahela optimeerimine peaks tooma kaasa uued ärimudelid (taaskasutus, ringlussevõtt, ümbertöötlemine). Tuleb toetada teadusuuringute ja innovatsiooni tõhusate tavade ja lahenduste kasutuselevõttu turul energiasäästu tehnoloogiate valdkonnas, et parandada integratsiooniprotsessi süsteemi üldise tõhususe tagamiseks.

4.1.

Komitee leiab, et kava eesmärgid on hästi määratletud. Komitee nõustub komisjoni lähenemisega, mille kohaselt tuleb SET-kava muuta uutele väljakutsetele vastavaks täpsemini määratletud sihtide, integreerituma lähenemisviisi ja uue juhtimisstruktuuri abil. Nende eesmärkide saavutamiseks kavandatavad muudatused peavad olema hästi läbimõeldud ja teostatavad.

4.2.

Komitee toonitab SET-kava tugevdamise vajadust, et vastata paremini teadusuuringute ja innovatsiooni ees seisvatele väljakutsetele seoses täiendavate võimsuste ja ressursside kasutuselevõtuga kogu ELis. Komitee nõustub, et SET-kava tõhususe ja mõju maksimeerimiseks on vaja:

4.3.

Komitee arvates on olemas õigustatud huvi kümne meetme elluviimise vastu, mille on määratlenud peamiselt kõnealuse valdkonna sidusrühmad ja mis on suunatud energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamisele ning uute töökohtade loomisele ja majanduskasvu suurendamisele.

4.4.

Komitee leiab, et EL peab tegema rohkem selleks, et viia turule uued, väga tõhusad ja väheste kuludega, vähese CO2-heitega ning säästvad energiatehnoloogiad, viies enne läbi nende keskkonnamõju läbipaistva analüüsi.

4.5.

Komitee leiab, et SET-kava raames toimuv teadus- ja arendustegevus peaks keskenduma järgmistele konkreetsetele elementidele kui Euroopa energiapoliitika sammastele:

4.6.

Komitee arvates võib vahelduvatel taastuvenergia allikatel põhinevate energiatootmise tehnoloogiate ulatuslikum kasutamine suurendada oluliselt kulusid, mis tarbijatele ülekantuna tooksid lähiaastatel kaasa olulise hindade tõusu, enne kui jõutakse selliste seadmete tööstusliku tootmise etappi. Lisaks tuleb märkida, et väliskulude arvessevõtmine ning fossiilkütustel töötava energiatootmise toetamise lõpetamine toovad vältimatult kaasa veelgi olulisema ja pikaajalise kulude suurenemise.

4.7.

Komitee arvates peavad tööstuse konkurentsivõime, energiatehnoloogiad ja innovatsioonipoliitika andma kiiresti tulemusi kulude vähendamisel ja säästvate tehnoloogiate turulejõudmise kiirendamisel. Kui seda ei saavutata, mõjutab see otseselt erainvesteeringuid ning riikide eelarveid ja toob kaasa majanduslanguse.

4.8.

Energia pakkumise, muundamise, transpordi ja lõppkasutuse tasakaalustamiseks on vaja optimeerida süsteemi, arendada uusi SET-kavas määratletud tehnoloogiaid, millega tagatakse eri osapoolte ja komponentide tõhus koostoime koos tervikliku lähenemisviisi ja potentsiaalse sünergiaga energiavõrkude vahel (elekter, nafta, gaas, küte ja liikuvus), pidades silmas energia siseturu väljakujundamist.

4.9.

Süsteemi paindlikkuse tagamiseks on vaja laia valikut teisi, mitmesugustele energiavormidele sobivaid energiasalvestuslahendusi. Kõnealuses valdkonnas on arenguruumi. Salvestamise arendamine muutub tasakaalustatud energiasüsteemi jaoks hädavajalikuks, võimaldades aktiivselt majandada taastuvaid energiaallikaid ja suurendada nende osakaalu, samuti vähendada piiranguid ning viia miinimumini ja tasakaalustada taristuinvesteeringuid, soodustades energiasüsteemi paindlikkust.

4.10.

Innovaatilised majandamisvahendid, mis on lõppkasutaja tasandil kombineeritud uute (alaliste ja liikuvate) elektrisalvestusseadmetega, loovad uusi võimalusi tarbimise optimeerimiseks koos kulude vähendamisega paindlikul energiaturul. Vesinik võib pakkuda paindliku salvestuslahenduse, et toetada detsentraliseeritud elektritootmist ning kompenseerida taastuvate energiaallikate vahelduvust.

4.11.

Teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärk peaks olema arendada vähese hajutatud kasvuhoonegaaside heitega kütte- ja jahutussüsteemide modelleerimist, mõõtmist ning nende toimimise ja hoolduse kontrollimist, kiirendades uute tõhusate energiatoodete ja -süsteemide levikut turul ning optimeerides tõhusa energiakasutuse kolme sammast: energiatarbimise mõõtmine, optimeerimine ja jätkusuutlik toimimine kestvate tulemuste saavutamiseks.

4.12.

Linnade roll ELi majanduse CO2-heite vähendamisel muutub tähtsamaks, kuna linnastumine suureneb ELis jätkuvalt. Ühiste probleemide ühiseks lahendamiseks ja säästvuse suurendamiseks on vaja toetada eri sidusrühmi kohalikul tasandil, viies kokku kohalikud omavalitsused, ettevõtjad ja kodanikud.

4.13.

Komitee hinnangul on liitium-ioonakude ringlussevõtu väljakutse peamiselt majanduslik, kuna välja on töötatud protsessid, mis võimaldavad suletud ahelas ringlussevõtmist, kuid need protsessid tuleb kohandada elektrisõiduki aku ringlussevõtule.

4.14.

Komitee arvates peab ELi akutööstus kohanema ringlussevõtutööstusega ning arvestama e-liikuvuse turu olulise arengu ja liikuvate seadmete turu kasvuga. Kõnealune sektor sõltub ELi valmisolekust võtta kasutusele Euroopa akutehnoloogia.

4.15.

ELi energia varustuskindluse paremaks tagamiseks peab jätkusuutlike tehnoloogiate valik olema mitmekesine (täiustatud biokütused, vesinik ja alternatiivsed vedel- ja gaaskütused, sealhulgas veeldatud maagaas).

4.16.

Komitee rõhutab, et ELis tegutsevad maailma juhtivad äriühingud, mis on võimelised arendama vähese CO2-heitega, sealhulgas tuuma lõhustumise tehnoloogiaid. ELi energiavarustus peab olema konkurentsivõimeline ning selle investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni peavad hõlmama tehnoloogia tarneahelat tervikuna alates materjalidest kuni tootmiseni.

4.17.

Hoolimata taastuvenergia üha suuremast kasutamisest on fossiilkütused (süsi) elektri tootmiseks kogu maailmas veel laialdaselt kasutusel. Vähesele tõhususele vaatamata on süsi ELi elektritootmises ka edaspidi kasutusel. Selleks on vaja tõhusamate söetehnoloogiate kasutuselevõttu.

4.18.

Komitee märgib, et tuumaenergia küsimuses lähevad ELis vaated lahku. Selle valdkonna poliitika ei ole ühtne. Ehitamisel olevad uued täiustatud reaktorid võivad tuua kaasa tuumaenergia taassünni, nii et tuumaenergia tagasitulek näib mõningasele kõhklemisele vaatamata reaalsuseks saavat. Aeg näitab, kas EL suudab tuumaenergia osakaalu energiaallikate jaotuses vähendada, kuid hetkel tuleb jätkata juba alustatud rada. Tuumaenergia poliitikas tulevikus tehtavate otsuste jaoks oleks kasulik jagada kogemusi vanimate seadmete käitamise ja nõuetega vastavusse viimise kulude kohta.