Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2015/C 145/11)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 (1).

KOONDDOKUMENT

„LIČKI KRUMPIR”

ELi nr: HR-PGI-0005-01242 – 10.7.2014

KPN ( ) KGT ( X )

1.   Nimetus

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Horvaatia Vabariik

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetusega „Lički krumpir” [Lika kartul] tähistatakse kartulimugulaid, mis on ette nähtud turule laskmiseks inimtoiduna. Piklik-ovaalse kujuga mugula väikseim läbimõõt on 35 mm.

Toote „Lički krumpir” tootmiseks kasutatakse kartulisortide „Desiree”, „Bintje” või „Victoria” (või sarnaste omadustega sortide) seemnekartulit, mille kuivainesisaldus on vähemalt 19 %.

Kartuli „Lički krumpir” mugula organoleptilised omadused:

mugula välimus: sile kuni krobeline koor on kollase kuni pruuni või punaka värvusega;

mugulasisu värvus: säravvalge kuni kollane;

mugulasisu tekstuur: terve, peeneteraline;

mugula maitse: jahune, st kuivaine suurest osakaalust (suur tärklisesisaldus) tingituna pude või kuiv, seepärast kaldub üle keema. Söömise ajal avaldub suus kartulimugula täidlane maitse.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Punktis 4 osutatud määratletud geograafilises piirkonnas peavad toimuma toote „Lički krumpir” järgmised tootmisetapid: kartulimugulate mahapanek, muldamine ja ülesvõtmine.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus osutab

Enne pakendamist sorditakse toode „Lički krumpir” suuruse (väikseim läbimõõt 35 mm) järgi. Kartulimugulad puhastatakse mullaosakestest harjaga pühkides. Mugula tavapärase välimuse säilitamiseks neid veega ei pesta.

Toode „Lički krumpir” pakendamiseks kasutatakse üksnes järgmist liiki pakendeid: džuudist, linasest, võrgust või paberist kotid või kõnealustest materjalidest tehtud pakendid. Toote „Lički krumpir” võib turule lasta ka pakendamata, sest tavapäraselt müüakse kartuleid turul just lahtiselt.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus osutab

—

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kartuli „Lički krumpir” kasvatuspiirkond on Lika geograafiline piirkond. Lika on Horvaatia edelaosas asuv kontinentaalse kliimaga piirkond, mida ümbritsevad kõrged mäeahelikud (lõunast ja läänest Velebiti ahelik, idast Plješevica mägi ja põhjast Kapela ahelik).

Piirkond koosneb arvukatest karstitasandikest (horvaadi keeles polje): Lipovo polje, Koreničko polje, Bijelo polje, Krbavsko polje, Lapačko polje, Dabarsko polje, Krasno polje, Vrhovinsko polje, Turanjsko polje, Homoljacko polje, Podlapačko polje, Krbavsko polje, Kosinjsko polje, Mazinsko polje, Gubavčevo polje, Bruvnopolje ja Rudopolje, Suur ja Väike Popinsko polje, Brezovačko polje, Srb-Suvajsko polje, Kosničko polje ja Poljice, Brinjsko polje, Stajničko polje, Vodotečko polje ja Križpolje, Gostovo polje, Ličko-jaseničko polje ja Potpolje, Saborsko polje, Ličko polje ja Gacko polje. Suurimad tasandikud on Ličko ja Gacko polje.

Eespool nimetatud karstitasandikega Lika piirkond hõlmab kahte halduspiirkonda: suurema osa Lika-Senji maakonnast ja väiksema osa Zadari maakonnast. Lika piirkond hõlmab Lika-Senji maakonna kõiki linnu (v.a Novalja linn) ja haldusüksusi ning Zadari maakonna Gračaci haldusüksust. Kartuli „Lički krumpir” kasvatuspiirkond hõlmab kõiki kohti, mis asuvad kõrgemal kui 400 m üle merepinna, st järgmisi linnu: Gospić, Otočac ja Senj ning omavalitsusüksusi: Brinje, Vrhovine, Plitvička jezera, Perušić, Udbina, Lovinac, Gračac, Donji Lapac ja Karlobag.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Toote „Lički krumpir” kaitse põhineb selle mainel ja toote kvaliteedil, mis on tingitud tootmispiirkonna erilistest omadustest.

Punktis 4 osutatud geograafilise piirkonna kliimatingimused mõjutavad toote „Lički krumpir” kvaliteeti, mistõttu selle sordi mugulad erinevad muudes piirkondades kasvatatud kartulitest. Lika geograafilises piirkonnas on mäestikukliima, mille tunnuseks on suhteliselt lühike vegetatsiooniperiood. Kõnealustel platoodel ja tasandikel on jaanuaris keskmine temperatuur ligikaudu -2 °C ning aasta esimese viie kuu jooksul langeb miinimumtemperatuur alla 0 °C. Platoodel on juulis keskmine temperatuur 18 °C, mis kõrgemal asuvates kohtades vastavalt langeb.

Nii suvel kui talvel valdavad päevased madalad keskmised temperatuurid soodustavad kartuli „Lički krumpir” kasvu sellega, et intensiivse fotosünteesi tulemusel toimub suhkru süntees. Kogunenud suhkruid kasutavad Lika piirkonna kartulitaimed hingamiseks vähem ja seepärast jõuavad need mugulasse, milles kogunevad polüsahhariididena (tärklis), mis moodustab suurema osa mugula kuivainest. Teistmoodi on olukord madalamal asuvates kohtades, kus päevased ja öised temperatuurid on valdavalt kõrged ning kus taimed sellise soojaga kiiremini hingavad, kasutades fotosünteesi käigus moodustunud suhkruid, mida mugulasse koguneb sellevõrra vähem.

Karstireljeefi tähtsad vormid karstitasandikud on kujunenud tektooniliste liikumiste ja kulutuse tulemusel, millele pleistotseeni ajastul kuhjusid setted, mis moodustasidki tasandikud. Seega kuuluvad karstitasandikud akumulatiivsete tektooniliste maastikutüüpide hulka. Tänu sellisele reljeefile on kujunenud ka soodsa struktuuriga pinnas – valdavalt liiv- ja liivsavimuld, mis on rikas orgaaniliste ainete poolest ja sobib hästi kartuli „Lički krumpir” kasvatamiseks. Pinnamood mõjutab ka mikrokliimat, mis on olulise tähtsusega toote kvaliteedi kujunemisel.

Lika piirkonna elanikud on osanud loodustingimusi enda huvides ära kasutada – nii kasvatatakse seal kartulit „Lički krumpir” juba ammustest aegadest alates. Kartul toodi 1760. aastal Austria-Ungari keisririigi muudest piirkondadest sõjaväelisele piirialale, mille koosseisu Lika piirkond tol ajal kuulus (Vinko Mandekić, Krumpir [Kartul], Zagreb 1923, lk 7). Lika geograafilise piirkonna omapära (mäestikukliima ja pinnas) tõttu teravili seal kuigi hästi ei kasvanud ning seetõttu püüti Austria-Ungari keisririigi ajal (18. sajandil) sealkandis kartulikasvatust edendada. Lika piirkonna (kartuli „Lički krumpir” kasvuala) kliima- ja mullastikutingimused sobisid kartulikasvatuse jaoks. Kuna teravilja kasvatamiseks olid samad tingimused ebasobivad, sai kartulist leiva asemel peamine toiduaine.

Tänu toote „Lički krumpir” tähtsusele Lika piirkonna elanike toidusedelis muutusid oluliseks kartuli „Lički krumpir” kasvatamise jaoks sobivad, selles piirkonnas aretatud sordid, mille iseloomulikuks omaduseks on suur kuivainesisaldus (vähemalt 19 %). Piirkonna eripärase kliima tõttu on kartulimugula nimetatud omadus eriti hästi välja kujunenud ning toode „Lički krumpir” on seepärast selgesti eristuva täidlase jahuse maitsega.

Teadusuuringute alusel on kinnitust leidnud asjaolu, et Lika (Brinje) piirkonnas kasvatatud kõnealuse sordi kartulid on suurema kuivainesisaldusega (keskmiselt 23,5–24,3 %) kui sama sordi ja sama agrotehnikaga Međimurje maakonnas (Belica, Slovinska Kovačica) kasvatatud mugulad, mille kuivainesisaldus on väiksem (keskmiselt 21,1–21,4 %). Analüüsitulemustest ilmneb, et Brinjes (Lika piirkond) kasvatatud kartuli kuivainesisaldus on hoopis suurem. See asjaolu on tingitud toote „Lički krumpir” toorainena kasutatava kartuli kasvualal valdavatest klimaatilistest tingimustest, mis annavad kõnealusele kartulile eristatavad tunnused võrreldes sama sordi kartulitega, mis on kasvanud Belicas (Horvaatia kõige tähtsam kartulikasvatuspiirkond Međimurje maakonnas). Tänu kartuli „Lički krumpir” suurele kuivainesisaldusele on toode täidlase jahuse maitsega (teaduslik artikkel, autorid M. Poljak et al., Grafikon, nr 4 ja 5, 2001).

Tõendeid kartuli „Lički krumpir” maine kohta leidub ka ajaleheartiklites (Ličke novine [Lika maakonna ajaleht], riigiarhiiv, Gospić, 1953 ja 1955). Kõnealustes artiklites viidatakse kartuli „Lički krumpir” kasvatamise traditsioonile Lika piirkonnas, kus on valdavalt soodsad klimaatilised tingimused, tänu millele on kartul „Lički krumpir” erilise kvaliteediga – ei lagune keetmisel ning on suure tärklisesisaldusega.

Tarbija-uuringu tulemuste põhjal on kartul „Lički krumpir” saavutanud tarbijate hulgas hea maine – 93 % küsitletuist olid nimetust „Lički krumpir” enne kuulnud ning 74 % vastanuist oli valmis selle toote eest rohkem maksma. Uuringust ilmnes ka, et tarbijad teavad, et Lika piirkonna kui kartuli „Lički krumpir” põhilise kasvatuspiirkonna kliimatingimustel on suur osa toote erilise kvaliteedi tagamises (uuringu kokkuvõte, Miroslav Božić, „Marketing Strategy and Quality Labels in Traditional Food Industry”, (Traditsioonilise toiduainetööstuse turustusstrateegia ja kvaliteedimärgised), 2009–2010).

Kartuli „Lički krumpir” suur kuivainesisaldus on tingitud sellistest looduslikest teguritest nagu kõrgusest mõjutatud kliimatingimused ning seepärast on selles geograafilises piirkonnas kasvatatud kartulit tänu selle mugula omadustele kerge eristada mujal kasvatatud kartulist. Toote „Lički krumpir” ja Lika piirkonna vaheline seos tuleneb kartuli heast mainest, mille kartul on selle piirkonna jaoks saavutanud. Sellest annab tunnistust ka kokaraamat Vodič Hrvatske gastro ikone [Horvaatia kulinaarsete tähiste teatmik], milles kartulit „Lički krumpir” nimetatakse Lika piirkonna üheks kulinaarseks tähiseks. Autor pühendus Horvaatia kokakunsti mitmepalgelisuse dokumenteerimisele ja koostas kulinaarsete tähiste loetelu, millest nähtub selgelt kartuli „Lički krumpir” maine, mille see toode on oma päritolupiirkonnale saavutanud (Vodič Hrvatske gastro ikone, 2007).

Kartuli hea maine, mida soovitakse toote „Lički krumpir” registreerimisega säilitada, tõusis esiplaanile käesoleva sajandi algul, kui Lika piirkonnas hakati tähistama kuni tänase päevani au sees hoitud kulinaarseid kultuuriüritusi. Üks selline üritus on igal aastal toimuv „Lički krumpir’i päev”, mil seda toodet pakutakse külastajatele (kulinaarne üritus „Dan Ličkog krumpira”, 2014). Toode „Lički krumpir” on ka osa Lika piirkonna kultuuripärandist, mille tõenduseks on kartuli kiitmine arvukates rahvalauludes (Lisa, Nikola Matijević, Lički Grudobran [Lika kaitserinnatis], Zagreb, 1940, lk 62).

Viide toote spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://www.mps.hr/UserDocsImages/HRANA/LICKI%20KRUMPIR/Izmijenjena%20Specifikacija%20proizvoda.pdf

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.