30.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 209/1

Raportöör:

Tony ZAHRA

1.1.

Komitee leiab, et selliste piiravate tegurite valguses nagu vahemaa, ligipääsetavus ja saareline asend tuleks leida saarte jaoks soodne maksusüsteem, võttes arvesse konkreetseid jõupingutusi, mida on tehtud investeerimiseks, töökohtade loomiseks ja säilitamiseks ning ettevõtete lahtiolekuperioodide kohandamiseks eesmärgiga leevendada hooajalisuse mõju.

1.2.

Vaatamata turismi tugevale vastupanuvõimele ja kiirele toibumisele kriisi aegadel peab komitee oluliseks analüüsida ja käsitleda laeva- ja mereturismi prognoositavaid probleeme ja võimalusi, eeskätt Vahemere piirkonnas, kuna see on Euroopa majanduse jaoks väga oluline ning annab sellesse märkimisväärse panuse. Hindamisprotsessi käigus tuleks asjakohaselt arvesse võtta võrdlust konkureerivate sihtkohtadega. Väga olulised on arukamad õigusaktid ja poliitikameetmed, nagu ka bürokraatia vähendamine VKEde jaoks.

1.3.

Piirkonnas tuleb luua ja edendada arvukamaid mitme sihtkohaga marsruute, samas kui liikmesriikide hulgas on vaja toetada ühiseid/piirkondlikke edendamismeetmeid. Komitee teeb ettepaneku, et liikmesriigid võtaksid kasutusele tugevad turustamisstrateegiad turismi mitmekesistamiseks ning tarbijate muutuvate eelistuste ja maitsega kohanemiseks. Sellegipoolest on protsessi käigus vaja hinnata ka turismisektoris pakutavate teenuste taskukohasuse võimalikku erinevust kodanike jaoks.

1.4.

Arvestades laeva- ja rannikuturismi suurt sõltuvust mereökosüsteemidest, on oluline, et Vahemere piirkonna riigid suurendaksid nende kaitsmiseks piirkondlikku koostööd. Sellega seoses toetab komitee Vahemere läänepiirkonna liikmesriikide ja kolmandate riikide rühma loomist, et ühiselt tegeleda meremajanduse kasvu (1) ning nii sinise kui ka rohelise taristuga, et taastada kahjustatud ökosüsteemid.

1.5.

Ehitustegevus ja maa võitmine merelt madalal mandrilaval hävitavad pöördumatult veealuse elukeskkonna. Vahemere mandrilava on piiratud ning neid merealasid tuleb sellise arengu eest kaitsta. Sellise arengu puhuks tuleks kaaluda ka hüvitismeetmeid ja eelarvereservide loomist.

1.6.

Laeva- ja mereturismi areng peab põhinema pikaajalistel kestliku arengu põhimõtetel. Selleks tuleb välja arendada toimiv ja mõõdetav vahend. Komitee soovitab sektori jaoks välja töötada ühtlustatud jätkusuutliku näitajate mehhanismi, seda eeskätt suurel määral rannikutegevustest sõltuvate saareriikide ja -piirkondade jaoks. Selle saavutamiseks võiks olla suurepärane platvorm Euroopa Komisjoni väljatöötatud Euroopa turisminäitajate süsteem.

1.7.

Jätkusuutliku näitajate mehhanismi väljatöötamine eeldab ka täpsete majandusandmete kogumist. Turismitööstus on väga keerukas ning hõlmab väga erinevaid suhteid paljude eri sidusrühmade vahel. Selleks võiks välja arendada asjakohaste majandusandmete kogumise vahendid satelliitkontode mudeli ekstrapoleerimise teel.

1.8.

Kliimamuutuste mõju tõttu merekeskkonnale on vaja innovatiivseid lahendusi käsitlevat dialoogi. Prioriteediks tuleb seada erimeetmed haavatavate territooriumide jaoks. Komitee juhib tähelepanu hiljutisele komisjoni teatisele rahvusvahelise ookeanide majandamise kohta ning selles sisalduvale 14 meetmele (2). Aastani 2020 kestvas ELi seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis ning ELi kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamise meetmetes keskendutakse sellistele taristuvaldkondadele nagu energia ja transport ning konkreetsetele ranniku- ja mereturismiga seotud aspektidele. Peale selle pakub Euroopa Investeerimispank VKEdele rahastust turismi ja/või lähenemispiirkondadesse investeerimiseks.

1.9.

Laeva- ja mereturismi puhul on oluline mureküsimus jäätmekäitlus, kuna turism ise on märkimisväärne jäätmetekitaja. Maailma Looduse Fondi (WWF) hinnangul tuleneb üle 80 % merereostusest maismaategevusest. Probleemi süvendab veelgi mereprügi. Selle lahendamiseks on lisaks eeskirjade kooskõlastatud ja tõhusale jõustamisele vaja innovatiivseid meetmeid, millega saab leevendada jäätmetega seotud probleeme. Komitee kutsub üles ühtlustatult rakendama rahvusvahelisi konventsioone, et edendada kolmandate riikide suutlikkuse suurendamist.

1.10.

Arvestades majanduskasvu väljavaateid asjaomases sektoris, on kogu jäätmekäitlusahel (kogumisest käitlemiseni) suur probleem, eriti isoleeritud aladel, nagu saared. Sellega seoses soovitab komitee ka luua nn looduspärandi koalitsiooni, mis hõlmab saari ja rannikualasid ja olulisi keskkonnavaldkonnas tegutsejaid, nagu fondid ja rahvusvahelised organisatsioonid, et viia Euroopa saared ja rannikualad turismi integreeritud käsitlusviiside abil ülemaailmsete puhta keskkonna meetmete valdkonnas juhtpositsioonile.

1.11.

Inimestesse investeerimine on jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise majanduskasvu eeltingimus. Siiski ei meelita sektor ligi piisavalt oskustöötajaid – peamiselt seetõttu, et see ei ole karjääri edendamise ja pikaajalise tööhõive seisukohalt atraktiivne. Komitee soovitab koostada strateegilise tegevuskava just selliselt, et meelitada ligi sektoris pikaajalisest tööhõivest huvitatud oskustöötajaid ja säilitada nende püsiv juurdetulek. Tegevuskavas tuleb teha teaduslikul ja praktilisel käsitlusel põhinevaid konkreetseid ettepanekuid, et suurendada tööstusharu atraktiivust.

2.1.

Eesistujariik Malta palus komiteel esitada ettevalmistava arvamuse teemal „Laeva- ja mereturismi mitmekesistamise strateegiad“, võttes arvesse Euroopas konkurentsivõimelisema keskkonna arendamise innovatiivsete strateegiate üldisemat konteksti ning keskendudes eeskätt Vahemere piirkonnale.

2.2.

Turism on mõjukas ülemaailmne tööstusharu, millel on tööhõive ja majandusarengu jaoks suur potentsiaal, nagu tunnistatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 195. 2014. aastal oli turismisektori panus kogu ELi SKPsse rohkem kui 1,6 triljonit eurot ehk peaaegu 10 % ning see avaldas otsest, kaudset ja esilekutsuvat mõju 25 miljonile töökohale ELis (3). Turismi merenduse allsektor nimetati üheks Malta ELi eesistumisperioodi prioriteetseks valdkonnaks. Asjakohaste turismitoodete ja merendusteenuste arendamine võib aidata suurendada ELi ranniku- ja saarealade majanduskasvu potentsiaali. Seetõttu on vaja määrata kindlaks praegused suundumused ja prognoosid, et anda selgem ülevaade laeva- ja mereturismi eripärale vastavatest innovatiivsetest võimalustest.

2.3.

Laeva- ja mereturism on turismisektori kõige tähtsam allsektor ning ühtlasi suurim merega seotud tegevusala Euroopas. See annab tööd peaaegu 3,2 miljonile inimesele, luues kokku 183 miljardi euro ulatuses kogulisandväärtust, (4) ning sellel on potentsiaal luua töökohti ja jätkusuutlikku meremajanduse kasvu. Selleks et propageerida Euroopat maailma juhtiva laevasõidusihtkohana, peab Euroopa saare- ja rannikuturismi taristu pakkuma kasutajatele asjakohaseid ja innovatiivseid teenuseid, sh ligipääsetavus, tagades samas kohalike kogukondade jätkusuutliku arengu. Osa sellest sektorist moodustab ka siseveeteede turism, mis toimub mitmete liikmesriikide järvedel, jõgedel jne. Seda tuleb läbivaatamisprotsessis arvesse võtta. Asjaomane sektor hõlmab ka suurt lõbusõidu- ja kruiisilaevaehitust, milles Euroopal on maailmamajanduses silmapaistev koht.

3.1.

Aastate jooksul on komitee võtnud vastu nii üldiselt turismipoliitikat kui ka konkreetselt saare- ja rannikuturismi käsitlenud arvamusi. Komitee on soovitanud töötada välja spetsiaalselt saarte turismisektori töötajatele mõeldud elukestva õppe programmid ning rajada strateegilise asukohaga saarele piirkondadevahelise haridusasutuse, mis põhineks sarnasel põhimõttel, nagu „Erasmus turismisektori õpilastele ja töötajatele“.

3.2.

Komitee leiab, et ELi saarte määratlus ei ole asjakohane ning see tuleks läbi vaadata, et võtta arvesse laienenud Euroopa Liidu uut tegelikkust, kuhu kuuluvad ka saareriigid. Selleks et propageerida Euroopat ülemaailmsel tasandil olulise turismisihtkohana, soovitab komitee ka makropiirkondliku koostöö arendamist (nt Aadria ja Joonia mere strateegia, Läänemere strateegia, Doonau strateegia), et lahendada näiteks selliseid küsimusi nagu ligipääsetavus. Selleks peab saarte ja mandri vaheline ühendus olema kvaliteetne ja territoriaalselt järjepidev.

3.3.

Kliimamuutuste tõttu on saarte majanduse kõigis valdkondades vaja võtta otsustavaid kohanemismeetmeid kliimamuutustele vastupanu võime suurendamiseks. Komitee on soovitanud võtta kasutusele nn saare muutuste testi (Island Change Test), milles käsitletakse selliseid küsimusi nagu energia ja transport (taristu ja ligipääsetavus), meretaseme tõus, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja muud olulised küsimused.

3.4.

Saarte majandus on muutunud peamiselt hooajalisest turismist liiga sõltuvaks ning seepärast on vaja mitmekesistamist. Komitee on rõhutanud, et kui meremajandust peetakse kasutamata vahendite ammendamatuks allikaks ja toetutakse ainult meremajanduse kasvule kui imerohule, mis lahendab kõik Euroopa majanduse probleemid, võib see suurendada mitmesugust survet, mida juba ranniku- ja merealadele avaldatakse. Seepärast peab meetmete koostamisel ja rakendamisel jääma üldiseks põhimõtteks pikaajaline jätkusuutlikkus.

3.5.

Komisjoni 2014. aasta teatises „Euroopa ranniku- ja mereturismi majanduskasvu ja töökohtade strateegia“ (5) käsitletakse praeguse juhtimise puudusi ja luuakse avaliku sektori asutuste ning avaliku ja erasektori partnerluste koostööraamistik, muu hulgas territoriaalse rühmitamise ja integreeritud strateegiate kaudu. Iga mereala iseärasusi arvestades on teatises esitatud 14 konkreetset meedet, millega käsitletakse ärikeskkonda, suurt hooajalisust, toodete mitmekesistamist ja innovatsiooni, ühenduvust, ligipääsetavust, taristu parandamist, oskuste arendamist ja merekeskkonna kaitset. Tegevuskava rakendamine kestab (6).

4.1.1.

Aastate jooksul on tehtud palju selleks, et juhtida kõrgema tasandi otsuselangetajate ja sidusrühmade tähelepanu ookeani ja kliima vahelisele seosele. Selle tulemusena lisati ookeanid ka 2015. aasta Pariisi kokkuleppesse ning valitsustevaheline kliimamuutuste rühm koostas ookeane käsitleva eriaruande. Nende jõupingutustega püütakse toetada Pariisi kokkuleppe rakendamist, sh liikmesriikide tehnilise suutlikkuse suurendamist, et töötada välja tehnoloogilised võimalused vähese heitega tuleviku jaoks.

Meretransport tekitab ligikaudu 2,5 % kogu maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest. EL nõuab ülemaailmset lähenemisviisi rahvusvahelise laevanduse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, kuid prognooside kohaselt suurenevad need 2050. aastaks märkimisväärselt. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni kasvuhoonegaase käsitleva teise uuringu kohaselt saaks operatiivmeetmeid kasutades ja olemasolevat tehnoloogiat rakendades vähendada laevade energiatarbimist ja CO2 heitkoguseid kuni 75 % võrra. Paljud neist meetmetest on kulutõhusad ning toovad endaga kaasa puhaskasu, kuna tegevus- või investeerimiskulud teenitakse tagasi väiksemate kütusekulude näol. Selline vähenemine on võimalik saavutada uute innovatiivsete tehnoloogiate rakendamise teel.

4.1.2.

Vahemeri on oma erakordse bioloogilise mitmekesisuse tõttu üks maailma olulisimaid piirkondi, kuid samas on see kliimamuutuste suhtes haavatavam kui teised piirkonnad. Üks piirkonna ökoloogiliste kahjude peamisi põhjuseid on massiline rannikuturism. Siiski on Vahemerel ka kõrge loodusväärtus, mistõttu on see bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise seisukohalt väga oluline. Sellega seoses on hädavajalik piirkondlik koostöö mereökosüsteemide kaitsmiseks. Euroopa Liidu rahastamisprogrammiga LIFE+ toetatakse ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärke ning sellest on võimalik rahastada innovatiivseid ranniku- ja mereturismi projekte.

4.1.3.

Jäätmekäitlus on sektori jaoks tõsine probleem, eriti saartel, mis on hooajast väga sõltuvad. Enamikul saartel on keeruline toime tulla suure külastajate arvuga tipp-perioodidel, mis nõuab suuri investeeringuid piisavate vee- või jäätmekäitlusjaamade rajamiseks. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni järeldustes pakutakse välja ülemaailmselt tunnustatud tegevusraamistik, et võidelda looduspärandit ohustavate teguritega alates mereprügist ja plastist mikroosakestest ning lõpetades ühekordsete kilekottide kasutamise pideva vähendamise ja lõpetamisega.

4.1.4.

Mitmesugustes uuringutes ja aruannetes toonitatakse, et keskkonnahoidlikumaks muutmine on Euroopa rannikuturismi jaoks äriliselt kasulik. EL peab motiveerima liikmesriike tõhustama oma jõupingutusi, et võtta kasutusele keskkonnahoidlikud turismitavad ning luua keskkonnahoidlikud programmid, millega leevendada kliimamuutuste mõju. Seda tuleks toetada ökoturismi edendamisega laevaturismi toetamise osana.

4.1.5.

Need probleemid muudavad veelgi olulisemaks selle, et laeva- ja mereturismi arendamisel järgitakse kestliku arengu põhimõtteid. Jätkusuutlikkus peab siiski põhinema toimival ja mõõdetaval vahendil, millega kehtestatakse näitajate süsteem, et jälgida mereturismiga seotud tegevusi ja arengusuundumusi, eriti saareriikides ja -piirkondades. Sihtkohad peaksid kaaluma ka turismi intensiivsuse piirmäärade kehtestamist, mille ületamine tekitab hulga probleeme, mis avaldavad negatiivset mõju sektorile ja selle pikaajalisele jätkusuutlikkusele. Need piirmäärad käivad eelkõige järgmise kohta:

4.1.6.

Euroopa turisminäitajate süsteem, mille Euroopa Komisjon töötas välja 2013. aastal ja mis vaadati läbi 2016. aastal, (7) on vabatahtlik juhtimisvahend, millega määratakse kindlaks peamised näitajad, et aidata sihtkohtadel jälgida ja mõõta oma tulemusi säästva turismi vallas.

4.1.7.

Siinkohal on kõige väärtuslikum allikas Euroopa Meresõiduohutuse Amet, tagades jätkusuutlikkuse põhimõtete kehtestamise protsessis äärmiselt vajaliku teabe, statistika ja nõustamise.

4.1.8.

Samuti tuleks osutada komitee arvamusele „Nutikad saared“, eriti parimate tavade kasutuselevõtu seisukohast.

4.1.9.

Selle eesmärgi täitmiseks võib teine väärtuslik vahend olla ka mereökosüsteemide Euroopa tegevuste jälgimise projekt, mida viiakse läbi ERA-LEARN 2020 raames (CSA tugimeede) ja rahastatakse programmist „Horisont 2020“.

4.1.10.

Keskkonnakaitse protsessile on kaasa aidanud paljud organisatsioonid ja institutsioonid, nagu Maailma Looduse Fond, ookeani- ja kliimaplatvorm, Euroopa Mereliste Äärealade Konverents, Greenpeace ja mitmesugused ÜRO struktuurid, mis on töötanud koos erinevate ELi struktuuridega ja teinud tõhustatud koostööd valitsuste ning avaliku ja erasektori sidusrühmadega. Edu saavutamiseks tuleb seda protsessi jätkata.

4.1.11.

Terved mereökosüsteemid ning kaitstud ranniku- ja saarepiirkonnad aitavad mitmeti kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule ja töökohtade loomisele. Turism ning põllumajandus, kalandus, vesiviljelus ja metsandus on olulised sektorid, millel on bioloogilise mitmekesisuse süvalaiendamisel märkimisväärne mõju ja tähendus. Jätkusuutlik toidutootmine ja toiduga kindlustatus on samuti teemaga seotud küsimused, mis vajavad eritähelepanu. Integreeritud raamistikus tuleb välja töötada valdkondlikud poliitikasuunad, mis aitavad kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele. Mereökosüsteemide küsimuses juhib komitee tähelepanu mereala ruumilise planeerimise direktiivile (8) ning 1995. aasta Barcelona konventsioonile (9).

4.1.12.

Merereostus tekib tihti käitlemata reoveest ja põllumajandusest, kuid mereökosüsteeme ohustavad ka töönduslik ülepüük, naftareostus ja muud ohtlikud ained, samuti võõrliikide sissetoomine. Keskkonnale võib avaldada märkimisväärset mõju ka ballastvee väärkäitlemine (10). Mereökosüsteemid on bioloogilise mitmekesisuse oluline allikas ning Euroopa Liit võtab mitmesuguseid meetmeid terve merekeskkonna saavutamiseks, et muuta Euroopa mereveed 2020. aastaks kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks. Selleks on vaja kõigi sidusrühmade tihedat koostööd.

4.1.13.

Selles kontekstis on rakendusvahendite valik strateegilise tähtsusega tagamaks, et kõik majandussektorid saavad tervete ökosüsteemide pakutavatest uutest võimalustest kasu. Samal ajal on läbipaistvus, nõuetekohane konsulteerimine ja vastutavus väga olulised selleks, et turismis hakataks lähtuma hea juhtimistava põhimõttest. Nagu on öeldud bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis, (11) on ressursitõhusus ja ringmajandus eeltingimused edusammude ja jätkusuutlikkuse saavutamiseks kõnealuses valdkonnas.

4.1.14.

Tuleb arendada teadlikkuse suurendamise poliitikat, et parandada nõuete järgimist, kasutades stiimuleid puhta laeva- ja mereturismi (sh seonduvate tööstusharude, nagu purjesport, kalandus, toiduainete tarne jne) edendamiseks. Sellega seoses tuleb välja töötada ulatuslikud sektoriülesed koolitusprogrammid, et püüelda komplekssete jätkusuutlike eesmärkide poole, samas kui asjaomaste turismivaldkondade võrgustik võimaldaks andmevahetust ja heade tavade levitamist.

4.1.15.

Euroopa peab oma loodusvarasid paremini kasutama ning edendama tippasukohti, kus ranniku- ja merepiirkondade looduskeskkond ja ruumiline planeerimine on teineteisega kooskõlas. Kuna rannikupiirkondadel on eriline strateegiline keskkonnaalane, majanduslik ja sotsiaalne tähtsus, peavad kõnealuste piirkondade probleemide lahendamiseks astutavad sammud olema osa integreeritud kestliku arengu poliitikast, milles on kesksel kohal ruumiline planeerimine, taastuvate energiaallikate kasutamise ja muude rannikutegevuste vaheline tasakaal ning linnaplaneerimise eeskirjad (12). Tuleb tagada mereala ruumilise planeerimise direktiivi võimalikult hea rakendamine liikmesriikides. Kuna kõnealuses direktiivis ei käsitleta rannikualasid, oleks siinkohal kasulik viidata uuesti Barcelona konventsioonile, mis sisaldab rannikualade majandamise protokolli.

4.2.

4.2.1.1.

ELi liikmesriikide riiklike õigusaktide muutmise ning väikelaevu käsitleva direktiivi 94/25/EÜ (mida on muudetud direktiiviga 2003/44/EÜ) ülevõtmise tähtpäev oli 18. jaanuar 2016. Nüüd tuleb olukorda nõuetekohaselt hinnata. Direktiiv võeti vastu selleks, et edendada sektori kestlikku arengut ning vähendada merel laevaõnnetuste arvu, luues standardnõuded kasutajate ohutuse ning heitgaaside ja müraemissiooni kohta.

4.2.1.2.

Selle Euroopa õigusraamistiku eesmärk oli kõrvaldada liikmesriikidevahelised erinevused, mis võivad takistada ELi-sisest liikumist. Kohustuslik ühtlustamisprotsess on kaasa toonud teatud hulga probleeme, mis tuleb tuvastada ja mida tuleb viivitamatult analüüsida, kuna on ilmne, et Euroopa Liidu tasandil ei ole nõuete osas ikka veel ühtlust. Puudub kooskõlastus ja ühtlus, nagu näitavad erinevad riiklikud kiprite koolituskavad (13). Kui vahepealset ülevõtmise protsessi ei hallata tõhusalt ja otstarbekalt, võib see anda vastupidise tulemuse ning potentsiaalselt mõjutada lõbusõidulaevanduse valdkonna konkurentsivõimet ja selle tagajärjed võivad olla vastuolus laeva- ja mereturismile seatud eesmärkidega.

4.2.2.1.

Viimastel aastatel on esinenud nõudluse ebastabiilsust selle tööstusharu mitmesugustes allsektorites ning kõikumisi kogu turismisektoris, mida on mõjutanud ka lähteriikides valitsev majanduslik olukord. Euroopas hiljuti korraldatud terroriaktide tagajärjed ja muu terroriohu suurenemine mõjutavad kahtlemata ka turismi. Siiski on turism osutunud aastate jooksul väga vastupanuvõimeliseks ka väga rasketel aegadel, nagu näitas kiire toibumine pärast 2008.–2009. aasta majanduskriisi ja mitmeid sellele järgnenud kriise.

4.2.2.2.

Kvaliteetsed turismitooted ja -teenused on muutumas üha olulisemaks ning peame olema innovatiivsed, aga samas tuleb tagada investeeringud. Peame kaaluma toodete mitmekesistamist ja täiustamist kogu väärtusahelas. Sel viisil saame märkimisväärselt edendada laeva- ja mereturismi ning võimalike sihtkohtade atraktiivsust. See võimaldab meil ka kohaneda reisiharjumusi mõjutavate muutuvate tarbimisharjumuste ja demograafiliste muutustega.

4.2.2.3.

Tarbijad on üha seiklushuvilisemad ja valmis proovima uusi reisimisviise ja saama uusi kogemusi. Komisjoni hiljutine 1,5 miljoni euro suurune rahaeraldus laevaturismi edendavate laevamarsruutide loomiseks on samm õiges suunas. See algatus aitab edendada sidemeid teiste majandussektoritega ning meelitada ligi turiste, kellel on erihuvid, näiteks gastronoomia, kultuur ja vaba aja tegevused.

4.2.2.4.

Komisjon võtab oma pädevuse raames turismisektori konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust toetavaid meetmeid, millest võib kasu saada ka laeva- ja mereturism.

4.2.2.5.

Üks selline meede on COSME programm, millest on viimase kuue aasta jooksul toetatud rahvusvaheliste temaatiliste turismitoodete arendamist ja edendamist sellistes valdkondades nagu mere- ja kultuuriturism, gastronoomia, sport ja heaolu (14). EDENi algatusega suurendatakse ka mittetraditsiooniliste sihtkohtade nähtavust. Programm on aidanud edukalt kaasa säästva turismi arendamisele (15). 2010. aastal keskenduti ranniku-, jõe- ja järveäärsetele sihtkohtadele, edendades uuenduslikku lähenemist seal pakutavale veeturismile.

4.2.2.6.

Piirkonnad saavad samuti kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (16) vahendeid, kui tegemist on rannikualade ja sadamate ajakohastamisse ning rannikualade loodus- ja kultuuripärandi säilitamisse tehtavate investeeringutega, mis annavad panuse asjakohastesse temaatilistesse eesmärkidesse ja on osa territoriaalsest strateegiast. Komisjon on avaldanud ka juhendi, (17) milles antakse ulatuslik ülevaade turismisektorile pakutavatest ELi rahastamisvõimalustest. Ranniku- ja mereturismi sidusrühmad saavad taotleda neist eri programmidest asjakohaseid rahastamisvahendeid.

4.2.2.7.

Nende teenuste ühendamine ja edendamine on võimalik selliste toodete ja teenuste rühmitamise teel, mis võivad külastajate elamusi võimendada, st pakkudes neile ulatuslikku valikut just neile meelepärastest eelistoodetest ja -teenustest. Rühmitamise põhimõte kogub turismis üha rohkem populaarsust, hõlmates spetsialiseeritud turismitoodete ja -teenuste pakkumist. Sisuturundus võimaldab kasutada kõiki vahendeid, eriti digitaalseid meetodeid, et jõuda kõigi potentsiaalsete külastajateni, eesmärgiga luua otseühendus sihtkoha ja võimalike külastajate vahel.

4.2.3.1.

Oma arvamuses Euroopa ranniku- ja mereturismi majanduskasvu ja töökohtade kohta (18) leidis komitee, et ettepanek teha koolitusvajaduste uuring ja luua Euroopa tööalase liikuvuse portaalis nn siniste töökohtade sektsioon on oluline. Ent samuti on oluline, et komisjon tutvustaks seda laialdaselt ning suurendaks liikmesriikides teadlikkust vajadusest võtta uuringu tulemusi arvesse oma riiklikus koolituspoliitikas. Koolitus peaks olema suunatud nii töötajatele kui ka tööandjatele, aga ka turismiasutustele. Koolitus peaks hõlmama ka teadlikkuse suurendamist turismi, Euroopa pärandi ja keskkonna tähtsusest. See peab olema kohustusliku üldhariduse osa, et seda õpetataks noortele juba varajasest east alates.

4.2.3.2.

Komisjon on teinud palju algatusi oskuste arendamiseks turismisektoris, nagu „Uus oskuste tegevuskava“, (19) mis toob kasu ka meremajanduse töökohtadele. See oluline poliitikadokument sisaldab „oskustealast valdkondliku koostöö kava“, milles määratletakse turism ühena kuuest katsevaldkonnast, kus rakendatakse tööstuse juhitud lähenemisviisil põhinevaid konkreetseid meetmeid. Sellega seoses avaldati 2017. aasta jaanuari lõpus Erasmus+ fondi raames projektikonkurss eelarvega 4 miljonit eurot. Fondist toetatakse valdkonna oluliste sidusrühmade (sh tööstus ja haridusasutused) platvormi loomist. Sidusrühmad teevad meetmete ettepanekuid ja soovitusi järgmiseks 5/10 aastaks. Platvorm analüüsib peamisi suundumusi ja oskuste vajadusi valdkonnas, töötab välja konkreetseid meetmeid oskustega seotud vajaduste rahuldamiseks lühikeses ja keskpikas perspektiivis, vaatab läbi kutsekvalifikatsioone, ajakohastab uusi õppekavasid, edendab sektori atraktiivsust ning ergutab õppurite ja tööotsijate liikuvust.

4.2.3.3.

2017. aasta aprillis avaldatakse COSME programmi raames ka hankemenetlus eelarvega 800 000 eurot, et toetada meetmeid turismisektori karjäärivõimaluste maine parandamiseks. Meetmed hõlmavad teadlikkuse suurendamise kampaaniaid näiteks olemasolevate algatuste ja oskuste arendamise vahendite kohta turismi valdkonnas ning turismisektori töövõimaluste maine kohta toetusmaterjalide, intervjuude ja veebiseminaride kaudu, kus tutvustatakse turismisektoris karjääri tegemise positiivseid aspekte (rahvusvahelisus, trendikus, dünaamilisus). Meetmed on suunatud turismiettevõtjatele (sh VKEd) ja idufirmadele, samuti õppuritele ja tööotsijatele.

4.2.4.1.

Laeva- ja mereturismi tööstus on väga keerukas ning hõlmab väga erinevaid suhteid paljude eri sidusrühmade vahel. Mitmesugused majandustegevused, mis koos selle valdkonna moodustavad, on äärmiselt erinevad. Statistiline teave liikmesriikide laeva- ja mereturismi kohta ei ole alati hõlpsasti kättesaadav ning andmete kogumise viis võib riigiti erineda. Selle tulemusena võivad andmed olla ebaühtlased ning neis esitatud näitajad ei pruugi anda olukorrast täpset ülevaadet. Kuna sektor on Euroopa majanduse jaoks oluline, on järjepidevad ja täpsed andmed väga vajalikud. See aitab ka kõigil sektori osalistel täpselt mõista ja kontrollida laevanduse dünaamikat ja seda, kuidas see mõjutab ELi majandustulemusi. Selleks võib sektorile anda vajaliku vahendi turismi satelliitkontode (20) meetod. Selle süsteemi kaudu saadavaid majandusandmeid on võimalik kombineerida muude oluliste andmete kogumisega, mis koos võivad moodustada nn jätkusuutliku näitajate mehhanismi. Osa liikmesriike on selle vahendiga juba tuttavad ning see lihtsustab protsessi.