30.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 209/66

Raportöör:

Christian BÄUMLER

Kaasaportöör:

Andrés BARCELÓ DELGADO

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) toetab avatud ja õiglast kaubandust ning tunnistab selle väärtust majanduskasvu ja töökohtade edendajana.

1.2.

Komitee nõuab võrdseid võimalusi nii Euroopa kui ka kolmandate riikide eksportivatele tootjatele, samuti tõhusaid kaubanduse kaitsevahendeid.

1.3.

Komitee on seisukohal, et üldiselt annab Euroopa Komisjoni ettepanek tasakaalustatud käsitluse ühelt poolt Hiina turumajandusliku staatuse küsimusele ja teiselt poolt liikumisele tõhusa dumpingu arvutamise meetodi eesmärgi poole.

1.4.

Komitee toetab komisjoni ettepanekut kasutada dumpingumarginaali arvutamisel standardmetoodika asemel võrdlusaluseid, milles võetakse arvesse märkimisväärselt moonutatud tootmis- ja müügikulusid. Komitee juhib tähelepanu oma 2016. aasta arvamusele, mis käsitles püsivate töökohtade ja majanduskasvu kaitsmist terasetööstuses, milles ta kutsus juba üles mitte kasutama Hiina impordi dumpingu- ja subsiidiumivastastes uurimistes standardmetoodikat senikaua, kuni riik ei täida viit ELi kriteeriumit turumajandusliku staatuse saamiseks.

1.5.

Komitee tunneb heameelt Euroopa Komisjoni kavatsuse üle kasutada konkreetseid kriteeriume, et teha kindlaks, kas turuolukorras esineb märkimisväärseid moonutusi. Komitee märgib, et lisaks tuleks arvesse võtta kinnipidamist ILO standarditest ja mitmepoolsetest keskkonnakokkulepetest.

1.6.

Komitee kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles selgelt kinnitama, et Euroopa Komisjon avaldab konkreetsed riigi aruanded iga riigi kohta, kus esineb märkimisväärseid turumoonutusi. Sihtrühmaks on kõik riigid, mis kokku moodustavad 70 % viimase viie aasta jooksul algatatud dumpinguvastastest uurimistest.

1.7.

Kuid komitee märgib, et komisjoni ettepanek dumpinguvastase alusmääruse muutmise kohta vajab veel parandamist dumpinguvastase uurimise protsessi tõhususe ja praktilisuse osas (õiguslik staatus, teostatavus ja pakutud aruannete asjakohasus) ning eelkõige seoses tõendamiskohustusega, mida ei tohiks üle kanda Euroopa tööstusele.

1.8.

Komitee rõhutab, et dumpingu- ja subsiidiumivastaste kaebuste menetlemine peab olema kättesaadav ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

1.9.

Komitee toetab komisjoni pakutud ülemineku- ja konsulteerimiskorda.

1.10.

Komitee kutsub komisjoni üles tagama ELi uue dumpinguvastase poliitika võimalikult ulatuslik vastavus Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) dumpinguvastasele lepingule, et tugevdada õiguskindlust.

1.11.

Komitee soovitab nende riikide suhtes, kus esineb märkimisväärseid turumoonutusi, juhinduda kaubanduse kaitsepoliitikas rahvusvaheliselt koordineeritud lähenemisest, mis ulatub EList kaugemale. Vajalik on tihe koostöö suurte kaubanduspartneritega.

1.12.

Komitee toetab komisjoni ettepanekut subsiidiumivastase määruse kavandatud muudatuste kohta.

1.13.

Komitee märgib, et kaubanduse kaitsevahendi menetluse tõhusus on seotud ka 2013. aasta ettepanekuga kaubanduse kaitsevahendi, sealhulgas väiksema tollimaksu reegli ajakohastamise kohta. Komitee rõhutab, et on väga tähtis, et kaubanduse kaitsevahendi ajakohastamise pakett valmiks ja võetaks vastu järgnevate kuude jooksul, et luua töökindel ja tõhus kaubanduse kaitsesüsteem ning tagada töökohad ja majanduskasv ELis.

2.1.

Komisjoni ettepanekuga (1) muudetakse määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, ja määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed. Muudatused on seotud dumpinguvastaste arvutustega, aga ka subsiidiumivastase menetlusega.

2.2.

Komisjoni uues ettepanekus esitatakse dumpinguvastase algmääruse muudatused, eemaldades eristuse turumajandusliku staatusega riikide ja mitteturumajanduslike riikide vahel, kes on WTO liikmed. Võrdlusriigi metoodika võib jätkuvalt kehtida WTOsse mittekuuluvatele riikidele, mis on mitteturumajanduslikud riigid. Standardmetoodika kehtib kõigile WTO liikmetele, välja arvatud märkimisväärse turumoonutuse puhul. Sellisel juhul võimaldab artikli 2 uus lõige 6a arvutada normaalväärtuse moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal.

2.3.

Isegi kui uus pakutud määrus on riikide suhtes neutraalne, on see tihedalt seotud Hiina WTOga ühinemise protokolli lõike 15 punkti a alapunkti ii aegumisega 11. detsembril 2016. Aegumise tagajärgi tõlgendatakse mitmeti (2).

2.4.

Standardmetoodika kohaselt tuleb dumpingu arvutamisel võrrelda ELi suunatud ekspordi hindu siseturu hindade või toodetega seotud kuludega eksportivas riigis. Mitteturumajanduslike riikide jaoks kasutab EL praegu aga võrdlusriigi metoodikat, mille puhul rajanevad arvutused sellele, et siseturu hinnad asendatakse nn võrdlusriigi hindade ja kuludega.

2.5.

Määruses (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest nimetatakse WTO riigid, mida peetakse mitteturumajanduslikeks riikideks, (3) mille puhul tuleb lähtuda mittestandardsest dumpinguvastasest menetlusest.

2.6.

Kuid asjaolu, et Hiina ühinemise protokolli lõike 15 punkti a alapunkti ii aegumist võidakse tõlgendada selliselt, et EL on kohustatud andma Hiinale turumajandusliku staatuse, sundis Euroopa Komisjoni kavandama teisi stsenaariume, kuidas säilitada tugevad kaubanduse kaitsevahendid, kaitstes samal ajal Euroopa tööstust ebaõiglaste kaubandustavade eest ja täites WTO kohustusi.

2.7.

2016. aastal toimus ELi institutsioonide ja sidusrühmade vahel intensiivne arutelu. Komitee võttis sellest arutelust osa, nõudes oma arvamuses teemal „Hiinale (kaubanduse kaitsevahendite otstarbel) osutatava võimaliku turumajandusliku kohtlemise mõju peamistele tööstusharudele (ning töökohtadele ja majanduskasvule)“, (4) et EL ei tohiks kaotada Hiinaga vaba ja õiglase kaubanduse tagamise vahendeid, sest kaoks vastuvõetamatu (sadadesse tuhandetesse ulatuv) arv töökohti. Komitee rõhutas, et töökohtade kaotus koonduks teatud sektoritesse – näiteks alumiinium, jalgrattad, keraamika, elektroodid, rauasulamid, klaas, paber, päikesepaneelid, teras ja rehvid – ning piirkondadesse, kus mõju oleks märkimisväärne. Komitee kutsus Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles edendama rahvusvahelist õiglast konkurentsi kui viisi, kuidas kaitsta aktiivselt neid töökohti ja Euroopa ühiskonna väärtusi, ning suurendama sissetulekut ja jõukust Euroopa Liidus (5). Euroopa Parlament võttis 12. mail 2016 vastu resolutsiooni Hiina turumajandusliku staatuse kohta.

2.8.

Euroopa Komisjoni ettepanekud sisaldavad mittetäielikku loetelu kriteeriumitest, mis viitavad märkimisväärsetele turumoonutustele, mis on peamiselt seotud riigi sekkumisega sektorisse. Komisjoni talitused võivad avaldada avalikke aruandeid, milles kirjeldatakse mis tahes konkreetse riigi või sektori turutingimustes valitsevat eriolukorda. Sellised aruanded ja tõendid, millel need põhinevad, lisatakse samuti selle riigi või sektoriga seotud mis tahes uurimise toimikusse, et kõigil huvilistel oleks võimalik oma seisukohti ja arvamust avaldada.

2.9.

Lisaks uuele dumpingu arvutamise metoodikale sätestatakse komisjoni ettepanekus kehtivate kaubanduse kaitsevahendite ja käimasolevate uurimiste ülemineku korraldus. Komisjoni ettepanekus viidatakse sellele, et uut süsteemi hakatakse kohaldama üksnes selliste juhtumite suhtes, mis algatatakse pärast uute sätete jõustumist. Uue metoodika kasutuselevõtmine ei ole piisav põhjus kehtivate dumpinguvastaste meetmete läbivaatamiseks. Taotlusi metoodika ülevaatamiseks võib esitada ainult juhul, kui algatatakse konkreetse meetme aegumise läbivaatamine.

2.10.

Komisjoni ettepanekuga muudetakse ka seda, kuidas EL uurib subsiidiume, mida kolmandate riikide valitsused annavad, ja subsiidiumivastase alusmääruse muudatuses selgitatakse, et subsiidiumivastase uurimise käigus või läbivaatamisel leitud täiendavaid subsiidiume võidakse kajastada subsiidiumivastaste meetmete arvutamisel.

3.1.

Komitee toetab ELi avatud ja õiglast kaubanduspoliitikat. EL (kes tegutseb ELi liikmesriikide nimel, sest ühine kaubanduspoliitika on ELi ainupädevuses) edendab avatud kaubandust ja tunnistab kaubanduse väärtust majanduskasvu ja töökohtade edendajana.

3.2.

Komitee pooldab tõhusaid kaubanduse kaitsevahendeid. Oma kaubanduspoliitikas nõuab EL, et kodu- ja välismaised tootjad konkureeriksid võrdsetel tingimustel. Seetõttu on ta vastu ebaõiglastele kaubandustavadele ja kohaldab oma õigusakte kaubanduse kaitsevahendite, sealhulgas dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete kaudu.

3.3.

Komitee soovib juhtida tähelepanu asjaolule, et enamik Hiina impordi suhtes kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid on keskendunud konkreetsetele sektoritele, mõjutades kõige rohkem terasetööstust. See sektor teenindab võrdselt nii järel- kui varustavat tööstust. Rohkem kui 350 000 otsese töökohaga ja veel mitme miljoni töökohaga seotud tööstusharudes on sellel keskne tähtsus Euroopa töötlevas tööstuses ja Euroopa majanduses üldiselt.

3.4.

Komitee on seisukohal, et üldiselt annab komisjoni ettepanek tasakaalustatud käsitluse ühelt poolt Hiina turumajandusliku staatuse küsimusest ja teiselt poolt eesmärgist saavutada tõhus, riikide suhtes neutraalne dumpingu arvutamise meetod.

3.5.

Komitee tunneb heameelt subsiidiumivastase alusmääruse muutmise üle, mis muudab subsiidiumivastase uurimise menetluse selgemaks.

3.6.

Komitee teeb ettepaneku selgitada määruse põhjendustes, et dumpinguvastase alusmääruse muutmisega ei anta Hiinale turumajanduslikku staatust.

3.7.

Komitee on aga märkinud, et 13. detsembril 2016 esitas Hiina taotluse WTO konsultatsioonide alustamiseks Ameerika Ühendriikide ja ELiga seoses asjaoluga, et nad ei täida WTO dumpinguvastast kokkulepet, ning et ELi jaoks hõlmavad need konsultatsioonid nii kehtivat dumpinguvastast alusmäärust kui ka selle kavandatud muutmist, mis on käesoleva arvamuse teemaks. Komitee osutab eelnevatele kohtuvaidlustele, mis näitavad probleemide keerukust. Seetõttu tunneb komitee muret dumpinguvastase määruse muutmise ettepaneku õiguskindluse üle ja kutsub komisjoni üles esitama kindla õigustuse uue süsteemi ühilduvuse kohta WTO dumpinguvastaste eeskirjadega.

3.8.

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et mitte ükski ELi peamine kaubanduspartner ei ole muutnud oma dumpinguvastast metoodikat, isegi Hiina ühinemise protokolli lõike 15 punkti a alapunkti ii aegumist silmas pidades. See strateegia on seotud Hiina algatatud pooleliolevate WTO-menetlustega, mille tulemused tuleks ära oodata.

3.9.

Komitee soovitab selles küsimuses rahvusvahelisel tasandil koordineeritud käsitlust, mitte piirduda vaid ELiga.

3.10.

Seepärast kutsub komitee komisjoni, parlamenti ja nõukogu üles jälgima hoolikalt uusi arengusuundi peamiste kaubanduspartnerite kaubanduse kaitsepoliitikas ja analüüsima nende mõju kaubavoolude tasakaalule.

3.11.

Komitee märgib, et Regioonide Komitee nõudis väiksema tollimaksu reegli (6) tühistamist. Euroopa Parlament soovitas 2014. aasta aprillis piirata väiksema tollimaksu reeglit, kui tegemist on tööjõu ja keskkonnaalase dumpinguga. Oma 2016. aasta arvamuses kutsus komitee üles tühistama väiksema tollimaksu reegli ka teraseimpordi puhul.

3.12.

Sellega seoses osutab komitee asjaolule, et kaubanduse kaitsevahendi menetluse tõhusus on seotud ka 2013. aasta ettepanekuga kaubanduse kaitsevahendite ajakohastamise kohta. Komitee märgib, et kaubanduse kaitsevahendite ajakohastamise pakett ja uus dumpingumarginaali arvutamise meetod hõlmavad ELi dumpinguvastase poliitika erinevaid ja õiguslikult mitteseotud aspekte ning selle poliitika rakendamist, kuigi need on tihedalt seotud. Komitee märgib, et dumpingumarginaali täielik kasutamine toetab eesmärki saavutada turumajanduslikud tingimused kõigis WTO liikmesriikides. Sel on otsustav tähtsus kaubanduse kaitsevahendi ajakohastamise paketi lõpuleviimise ja lähikuudel vastuvõtmise seisukohalt, et luua töökindel ja tõhus kaubanduse kaitsevahendite süsteem ning tagada töökohad ja majanduskasv ELis.

4.1.

Komitee toetab komisjoni ettepanekut (artikli 2 lõige 6a) muuta arvutuse metoodikat, nii et märkimisväärsete moonutuste esinemisel mõnes riigis saaks kasutada mittestandardset metoodikat, ja on seisukohal, et see metoodika võimaldaks komisjonil teha kindlaks ja mõõta dumpingu tegelikku ulatust.

4.2.

Oma 2016. aasta arvamuses, (7) mis käsitles püsivate töökohtade ja Euroopa majanduskasvu kaitsmist terasetööstuses, komitee juba kutsus üles mitte kasutama standardset metoodikat dumpingu- ja subsiidiumivastastes uurimistes Hiina impordi suhtes senikaua, kuni riik ei täida viit ELi kriteeriumit turumajandusliku staatuse saamiseks. See on kooskõlas Euroopa Parlamendi 2016. aasta mais avaldatud resolutsiooniga.

4.3.

Komitee nõustub komisjoni hinnanguga, et mõnes riigis on hinnad ja kulud riigi mõjutamise tõttu kunstlikult madalad, mis tähendab seda, et need ei kajasta turujõude realistlikult. Riigi sekkumine moonutab oluliselt siseturu hindu ja kulusid. Sellistel juhtudel ei tohiks siseturu hindu kasutada ekspordihindadega võrdlemiseks.

4.4.

Komitee märgib, et uue arvutuse ajend on nüüd märkimisväärne turumoonutus, mille kohta on määruses esitatud mittetäielik näidete loetelu. Komitee märgib lisaks, et töö- ja keskkonnaalaste miinimumstandardite rikkumine võib samuti moonutada konkurentsi ELi ettevõtetega, mida tuleks samuti arvesse võtta, eelkõige olukorras, kus see moodustab riigi õigusraamistiku osa. Pealegi tuleks uue meetodi vastavust WTO eeskirjadele hoolikalt hinnata.

4.5.

Komitee märgib, et Hiina on taotlenud WTO ametliku vaekogu moodustamist seoses ELi kasutatava nn võrdlusriigi lähenemisviisiga, ning juhib tähelepanu asjaolule, et EL tegeleb praegu sellise uue metoodika kasutuselevõtmisega, mis oleks kooskõlas kõigi rahvusvaheliste kokkulepetega. Komitee on seisukohal, et juhul, kui WTO otsuses jõutakse järeldusele, et lõike 15 punkti a alapunkti ii aegumisega ei omistata Hiinale automaatselt turumajanduslikku staatust ja Hiina peab täitma teised kohustused, mille ta võttis ühinemisprotokollis, tuleb jätkata võrdlusriigi metoodika kasutamist.

4.6.

Komitee märgib, et kavandatud õigusakti kohaselt võib komisjon koostada ja anda välja aruandeid, kus kirjeldatakse konkreetseid turuolukordi mis tahes konkreetses riigis või sektoris. Sellised aruanded ja tõendid, millel need põhinevad, liidetakse selle riigi või sektoriga seotud mis tahes dumpinguvastase uurimisega ja tehakse avalikult kättesaadavaks. ELi tööstus võiks samuti kasutada nendes aruannetes sisalduvat teavet kaebuse või läbivaatamistaotluse esitamisel. Kuid komitee tunneb muret asjaolu pärast, et komisjoni ettepanekusse ei ole lisatud sätteid kaubanduse kaitsevahenditega tegelevate töötajate tegeliku arvu suurendamise kohta. Komitee märgib ka, et nende aruannete õiguslik staatus ei ole kindlaks määratud ja puudub selgus, kuidas neid aruandeid saab kasutada, kui asjaomane riik need õiguslikult vaidlustab. Samuti ei mainita, kui tihti neid aruandeid ajakohastatakse ja kuidas neid kohandatakse sektoripõhistest vajadustest lähtuvalt.

4.7.

Komitee tunneb samuti muret selle pärast, et need aruanded ei ole kohustuslikud (ettepanekus on kirjas, et „komisjoni talitused võivad koostada aruande“), ning kutsub üles pakutud õigusaktis tõendamiskohustust selgemalt määratlema.

4.8.

Komitee märgib, et dumpinguvastaste kaebuste esitamise kord peab olema tõhus, realistlik ja teostatav. Ent komitee ei saa nõustuda tõendamiskohustuse ümberpööramisega. Dumpingu olemasolu tõendamise kohustust ei tohiks panna asjaomastele ELi ettevõtjatele ega komisjonile. Tuleks tagada, et sellega seotud andmete kogumise nõue on jätkuvalt jätkusuutlik.

4.9.

Komitee rõhutab, et dumpinguvastaste kaebuste esitamise kord peab olema kättesaadav ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning et erilist tähelepanu tuleb pöörata selle, et tagada nende ettevõtjate suutlikkus kanda uurimise ja sellega seotud andmete kogumise kulusid.

4.10.

Komitee leiab, et komisjoni pakutud üleminekumeetmed aitavad kaasa õigusselgusele ja toetab neid meetmeid.