This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52017IE2368
Opinion of the European Economic and Social Committee on ‘Lessons learned for avoiding the severity of austerity policies in the EU’ (own-initiative opinion)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kogemuste abil ELi kokkuhoiupoliitika raskete tagajärgede vältimine“ (omaalgatuslik arvamus)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kogemuste abil ELi kokkuhoiupoliitika raskete tagajärgede vältimine“ (omaalgatuslik arvamus)
EESC 2017/02368
ELT C 227, 28.6.2018, p. 1–10
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
28.6.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 227/1 |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kogemuste abil ELi kokkuhoiupoliitika raskete tagajärgede vältimine“
(omaalgatuslik arvamus)
(2018/C 227/01)
Raportöör: |
José LEIRIÃO |
Täiskogu otsus |
21.1.2016 |
Õiguslik alus |
kodukorra artikli 29 lõige 2 |
|
omaalgatuslik arvamus |
Vastutav sektsioon |
majandus- ja rahaliidu, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon |
Vastuvõtmine sektsioonis |
29.1.2018 |
Vastuvõtmine täiskogus |
14.2.2018 |
Täiskogu istungjärk nr |
532 |
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid) |
177/26/18 |
Sissejuhatus
Käesolevas arvamuses on kasutatud kolme asjaomase liikmesriigi (Kreeka, Iirimaa ja Portugal) majandus- ja sotsiaalnõukogudes osalevate kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite esindajate antud teavet, mis saadi komitee tööreiside tulemusena nendesse liikmesriikidesse. Eesmärgiks oli mõista nende inimeste seisukohti, kes näevad ja kogevad kolmiku poolt kehtestatud kokkuhoiumeetmete sotsiaalsele mõõtmele, ettevõtlussektorile ning sotsiaalsele ja kodanikuühiskonna dialoogile avalduvat negatiivset mõju, ning koguda nende arvamusi.
1. Järeldused ja soovitused
1.1. |
Esimene kriisi käigus saadud õppetund osutas, et euroala ei olnud finantskriisiga tegelemiseks valmis. Seepärast avaldab komitee heameelt komisjoni eesmärgi üle reformida euro põhiaspekte, loobudes kokkuhoiumeetmetest ning süvendades majandus- ja rahaliitu. Komitee peab seda suure Euroopa koalitsiooni eeltingimuseks, et jätkata nn ühise Euroopa saatuse ülesehitamise ülesande täitmist ja taastada kõigi eurooplaste usaldus. |
1.2. |
Kohandamisprogrammide kavandamise viis põhjustas eri tasanditel järjekindlusetust, sealhulgas kolmiku partnerite (Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank) tegevuse koordineerimisel ja kooskõlastamise planeerimisel; kriisist tulenevate võimalike riskide ulatuse hindamisel ja prognoosimisel; seoses varasematest kriisidest saadud kogemustega, mida ei ole alati arvesse võetud või mida ei kohaldatud uuel ühisraha alal, ning teatav tasakaalustamatus Rahvusvahelise Valuutafondi mehhanismide ning euroala makromajanduslike poliitikavahendite vahel. Ehkki komitee tunnistab Rahvusvahelise Valuutafondi eksperditeadmisi soovitab ta, et mis tahes ELi liikmesriiki mõjutavates tulevastes kriisiolukordades vastutaksid Euroopa Liidu institutsioonid üksnes kohandamisprogrammide väljatöötamise ja rakendamise eest. Kui kriisi ohjamisel tekib vajadus luua partnerlusi välisinstitutsioonidega, peab Euroopa Liit ja euroala võtma juhtiva rolli ning tegutsema kooskõlas Euroopa väärtustega, tugevdades olemasolevat sotsiaaldialoogi ning kodaniku- ja sotsiaalõigusi ELis. Tulevasi kriise tuleb ohjata nii, et tasakaalustatakse paremini fiskaal- ja sotsiaalseid eesmärke ning püüdlusi saavutada ettevõtlussektori kvalitatiivne paranemine. |
1.3. |
Kriis ja kolmes liikmesriigis rakendatud kohandamisprogrammid on viinud need riigid majanduslikku, rahalisse ja sotsiaalsesse olukorda, mis mõnel juhul on põhjustanud nende tagasimineku 20 aasta võrra, tekitades nende tootlikkusteguritele ja tööturu funktsioneerimisele pöördumatut kahju või kahju, mida saab parandada vaid väga pika aja jooksul. Komitee palub tungivalt, et komisjon töötaks välja täiendavad majanduse ja sotsiaalse elavdamise kavad, mida kohaldataks samal ajal kohandamisprogrammiga või selle lõpus, et tagada lähenemise saavutamiseks kiire naasmine kõige konkurentsivõimelisemale tasemele. |
1.4. |
Komisjon peaks suunama oma tähelepanu ümber Euroopa solidaarsuse väärtustele ja võtma viivitamata erakorralisi meetmeid abistamaks kõige ebasoodsamas olukorras olevaid inimesi, kes elavad äärmises vaesuses ja piisava toidu, eluaseme, arstiabi ja ravimite ostmise võimaluseta. Komitee soovitab luua sotsiaalse mõõtme taastamise sihtotstarbelise programmi, mida rakendataks riikides, kus kohaldatakse või on kohaldatud kohandamisprogramme. Nimetatud toetusprogramm peaks järgima Euroopa Liidu hiljuti vastu võetud ja kõnealuses kolmes liikmesriigis kehtestatud Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid. |
1.5. |
Kokkuhoiumeetmete rakendamine tõi kaasa vaesuses elavate inimeste (kas töötajad, töötud või inimesed, kes on liigitatud mitteaktiivseks või kodutuks) arvu järsu suurenemise. Komitee kutsub komisjoni üles töötama kiiremas korras välja ELis vaesuse kaotamise ja kodutute integreerimise Euroopa strateegia, mida toetavad vajalikud rahalised vahendid, mis ei ole mõeldud mitte ainult sobivate vastuvõturajatiste ehitamiseks, vaid ka erikoolitusprogrammide läbiviimiseks, et pakkuda inimestele tööalaseid oskusi, mis vastavad töövõimalustele nii avalikus (omavalitsuste tasandil) kui ka erasektoris. Samuti on väga tähtis koostada koos liikmesriikidega kava, et minna appi liigselt võlgadega koormatud ettevõtjatele ja üksikisikutele, arvestades nende suutmatust oma laene tagasi maksta, päästes neid maksejõuetusest ja nende kodude konfiskeerimisest. |
1.6. |
Euroalal mõjuvad stabiilsuse ja kasvu pakti, ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse ja fiskaalkokkuleppe eeskirjad ning nendest tulenevad kokkuhoiumeetmed tõsiselt karistavalt iseäranis nendele riikidele, kes kannatavad endiselt kriisi mõju all, sest need meetmed takistavad avaliku sektori investeeringute suurenemist ja erasektoris töökohtade loomise toetamist, sest nende riikide suhtes kohaldatakse rangeid sanktsioone ja karistusi, kui nad ei järgi eeskirju. See olukord on süvendanud ebavõrdsust Euroopas, sest vaesed riigid jäävad järjest vaesemaks, kuna nad on sattunud nende piirangute tõttu nõiaringi. Komitee soovitab reformida Lissaboni lepingut, kinnitades majanduskoostöö ja majanduskasvu poliitika ning solidaarsuse kui piiravate kokkuhoiumeetmete tõeliste alternatiivide ülimuslikkust. Samuti teeb komitee ettepaneku uurida, kas nn avaliku sektori investeeringute kuldreegel oleks sobiv vahend selleks, et ergutada euroalal avaliku sektori investeeringuid ning tagada mitte ainult majanduskasv ja töökohtade loomine, ettevõtlus ja töö tuleviku jaoks vajalikud uued oskused, vaid ka põlvkondadevaheline õiglus, tagades riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse koos maksukoormuse õiglase jaotusega mitte ainult eri põlvkondade vahel, vaid ka selleks, et kajastada sotsiaalsete ja majanduslike tingimuste erinevusi, nii et üht rühma ei koormata üle teise kasuks. |
1.7. |
Viimase kahe aasta jooksul on ELis üldiselt täheldatud töötuse vähenemist, eriti liikmesriikides, kus kohaldatakse kohandamisprogramme. Siinkohal on oluline märkida, et see ei ole tingitud mitte ainult majanduskasvust, vaid ka sadade tuhandete töötajate väljarändamisest ja osaajaga töö kasutamise kiirest suurenemisest. Siiski suureneb väiksemate palkade ja uute töökohtade ebakindluse tõttu vaesuse ja materiaalse puuduse esinemissagedus eri tasanditel jätkuvalt. Seega, kuigi turismiga seotud tegevusaladel ja väheseid oskusi nõudvates muudes seotud valdkondades on loodud rohkem töökohti, ei ole sellega kaasnenud konkurentsivõime ega lisaväärtuse suurenemist. Komitee soovitab teha kättesaadavaks erirahastamisvahendid, et suunata rohkem ressursse töökohtade loomisse tervishoiuteenuste sektoris ja sektorites, mida väljaränne kõige rohkem mõjutab (teadus, programmeerimine, uued tehnoloogiad, inseneriteadused ja meditsiin), et julgustada lahkunuid oma päritoluriikidesse tagasi pöörduma. |
1.8. |
Digiteerimine, robotiseerimine ja tehisintellekt tekitavad praegu majanduses, tööturul (sealhulgas uued töövormid), oskustes ja ühiskonnas äärmuslikke muutusi, pannes proovile selle struktuurid (sealhulgas automaatsed stabilisaatorid) ja suurendades seega raskesti ennustatavas ulatuses nende inimeste arvu, kes on juba kõrvale tõrjutud. Komitee soovitab täpsemalt uurida praegust mõtet kehtestada universaalne Euroopa töötuskindlustuse põhikava. Lisaks tuleks kaaluda võimalust kehtestada riiklikes töötuskindlustussüsteemides kogu ELi hõlmavad miinimumstandardid, et reageerida mõjusalt sellele probleemile ja tagada kõigile kogu tööelu vältel (15–65 eluaastat) inimväärne sotsiaalkaitse. Mis puudutab vaesuse kaotamise küsimust, peaks komisjon kehtestama ka äraelamist võimaldava miinimumsissetuleku, võttes vastu Euroopa lähenemisviisi ja kohustuse tagada, et „mitte kedagi ei jäeta kõrvale“. |
1.9. |
Tulevased kohandamisprogrammid peaksid kajastama kõiki küsimusi ja huve, mis tulenevad sotsiaalsest ja kodanikuühiskonna dialoogist, milles osalevad kodanikuühiskonna organisatsioonid. Komitee kutsub komisjoni üles looma n-ö inimnäolised ökonomeetrilised mudelid, mis hõlmavad parameetreid sotsiaalse mõõtme kaitsmiseks ja ettevõtjate toetamiseks, täites sellega kahekordse eesmärgi: sotsiaalne heaolu ja kvaliteedi jätkusuutlik uuendamine ettevõtlussektoris. Sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna esindajad peavad osalema programmi seire- ja hindamisrühmas samadel alustel ELi ja Euroopa Keskpanga ning teiste organite esindajatega, et väärtustada konstruktiivset rolli, mida täidab kodanikuühiskond, ning et ennetada majandusliku ja sotsiaalse mudeli kahjustamist, nagu juhtus analüüsitavate näidete puhul. Kõigi institutsioonide suhtes, kes koostavad, kontrollivad ja hindavad kohandamisprogramme, tuleb kohaldada demokraatlikku kontrolli (nt riikide parlamentide poolt). Hindamine ja kontrollimine peaks toimuma iga kuue kuu tagant või muu sobivaks peetava ajakava kohaselt, et vältida parandamatut kahju ja võimaldada paranduste õigeaegset tegemist. Makromajanduslike kontrollinäitajate kogum peaks sisaldama SKPst kaugemale minevat sotsiaalset tulemustabelit, mida ajakohastatakse kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga. |
1.10. |
Kolme liikmesriigi valitsemissektori võlg suurenes tohutult ja intressimaksed toimivad piiranguna, mis takistab avaliku sektori investeeringuid majandusarengusse ja vähendab investeeringuid sotsiaalkaitsesse, tervishoidu, haridusse, pensionidesse, töötushüvitistesse ning toetust kõige ebasoodsamas olukorras olevatele ja tõrjutud inimestele. Need liikmesriigid on jätkuvalt suurtes võlgades (erandiks on Iirimaa) ja olukorda raskendab spekuleerimine finantsturgudel. Komitee soovitab komisjonil seada see teema päevakorra etteotsa ja võtta järelmeetmeid komisjoni poolt 2013. aasta juulis ametisse nimetatud võlgade vastastikuse tagamise fondi ja eurodes vääringustatud võlakirju käsitleva kõrgetasemelise töörühma järeldustele. Samuti peab komitee tervitatavaks Euroopa Keskpanga kvantitatiivse lõdvendamise programmi, millega omandatakse liikmesriikide valitsemissektori võlg, mis on andnud olulise ja otsustava panuse majanduse elavdamisse ja valitsemissektori võla haldamisse liikmesriikides, mille suhtes kohaldatakse kohandamisprogramme. |
1.11. |
Oma kuuekümnenda aasta lõpule lähenedes seisab Euroopa projekt tõsiste probleemide ees, mis tekitavad kahtlusi selle tuleviku, sealhulgas Brexiti tagajärgede suhtes. Üks kodanikuühiskonna ja komisjoni juhtimisstruktuuride üksteisest kaugenemise põhjuseid on see, et Euroopa Liit ei ole vastanud kodanike ootustele seoses majandusliku lähenemise ja kaasava majanduskasvuga. Kuigi võib paista, et viimasel ajal täheldatud teatav kasvutase on püsiv, on euroala tervikuna kaotanud kümne aastat: SKP saavutas oma kriisieelse väärtuse alles 2015. aastal, jõudes 2008. aasta tasemele. Komitee on seisukohal, et majandus- ja rahaliidu reformimiseks on vaja pragmaatilist ja sihiteadlikku lähenemisviisi, et muuta see vastupidavamaks ja kodanikusõbralikumaks. Sedalaadi reform nõuaks paremat majanduspoliitika koordineerimist, ühendades arukalt mõlemad piirkonnad: Põhja- ja Kesk-Euroopas peaks poliitika põhinema rohkem konkurentsipõhise turu eeskirjadel ning Lõuna-Euroopas suuremal solidaarsusel, riskide jagamisel ja integratsioonil. Lisaks sellele ei tohiks Euroopa Liidul olla võimalik hoiduda ühisest solidaarsusest, eriti äärmuslikes olukordades, nagu vaesumine ja palkade ebavõrdsus ning rände haldamine, samuti ei tohiks olla võimalik, et iga liikmesriik toimib nii, nagu ta heaks arvab. |
1.12. |
Reitinguagentuurid olid võlakriisi tõsiduse suurenemise peamised mõjutajad. Nende usaldusväärsuse võib kahtluse alla seada, arvestades, et kui pank Lehman Brothers kuulutas USAs finantskriisi puhkedes 2008. aastal välja pankroti, säilitas ta oma kokkuvarisemise hetkeni kõige kõrgema reitingu. Komitee teeb ettepaneku, et komisjon püüaks luua sõltumatu rahvusvahelise organi, kelle ülesanne on hinnata läbiviidud piisavushindamise usaldusväärsust ja erapooletust. Samuti peaks komisjon edendama Euroopa krediidireitingu agentuuri loomist. |
1.13. |
Komitee soovitab, et Euroopa Liidus tuleks kriise ohjata, püüdes eelarve- ja sotsiaalseid eesmärke paremini tasakaalustada, võttes tasakaalustamatuse vastu mitte pelgalt makromajandusliku tegevussuuna, vaid tegeledes ka muude küsimustega, nagu sissetuleku ja jõukuse ebavõrdsus, vaesuse vähendamine, tugev ja konkurentsivõimeline ettevõtlussektor, kaasav majanduskasv ja tööhõive, kliimamuutused, naiste osalemine tööturul ning korruptsioon. Tuleb mõelda ja tegutseda arusaama kohaselt, et „inimesed ja inimelu on tähtsamad kui eelarvepuudujääk“. |
2. Üldine sissejuhatus
2.1. |
Kreekas, Iirimaal ja Portugalis puhkenud finantskriis oli USAs alanud kriisi jätk ning seda süvendas nende riikide kuulumine euroalasse. Avaliku sektori kulutuste ja panganduse leebemate kontrollide tagajärjel tekkis kontrollimatu majandusbuum, millele lisandus tõsiasi, et riigi osalusega äriühingud jätkasid laenude võtmist, kasutades riiki tagatise andjana, mis tõi kaasa avaliku sektori kulutuste tohutu suurenemise. Tulemused ulatusid kiirest ja kontrollimatust eelarvepuudujäägi suurenemisest negatiivse mõjuni kaubandus- ja maksebilansile. |
2.2. |
Finantsvaldkonna liberaliseerimine ja pangalaenude kontrollimatu kasv, mida õhutas agressiivsete müügitavade kasutamine pankade poolt, tõid kaasa kodumajapidamiste ja VKEde – kes ei suutnud hiljem oma võlgu tagasi maksta – ja pangandussektori ülemäärase võlakoormuse koos spekuleerimisest tulenenud krediidiväärtuse langusega, mis seadis ohtu pangandussüsteemi tavapärase toimimise. Valitsused rakendasid jätkuvalt protsüklilist eelarvepoliitikat, mille tulemuseks oli eelarvepuudujäägi ja valitsemissektori võla olukorra ohtlik halvenemine ja mis muutis kõnealused kolm liikmesriiki rahvusvaheliste investorite laenudega spekuleerimise suhtes väga haavatavaks. Need halvad tavad tähendasid, et rahva makstud makse kasutati suurte pankade pankroti väljakuulutamise vältimiseks, suurendades sellega veelgi valitsemissektori võlga. |
2.3. |
Aastatel 2007–2008 alanud ülemaailmne kriis tõi esile euro kui alles uue vääringu nõrkuse ja jõudis euroalale, tabades seda valusalt (2011. aasta kolmanda kvartali ja 2013. aasta esimese kvartali vahel). Kuigi esimesed kriisist mõjutatud liikmesriigid ei kuulunud euroalasse, on tõsi, et ajal, kui mõnes euroala riigis hakati haavatavust tajuma, olid häired juba märkimisväärsed. Mõjutatud liikmesriigid pidid tegema keerukaid otsuseid ja kasutama maksumaksjate raha pankade finantsseisundi turgutamiseks, et vältida nende kokkuvarisemist. Kinnisvara- ja finantsmull olid eelmistel aastatel suurenenud ja laienenud, nii et mulli lõhkemise järel sattusid pangad raskustesse. Kuna see nähtus on seotud suure majanduslanguse tõttu vähenevate tulude ja suurte kuludega, tõusis valitsemissektori võla tase ELis järsult, kerkides 2014. aastal keskmiselt 70 %-lt 92 %-ni SKPst (1). |
2.4. |
Vahepeal andsid reitinguagentuurid Kreekale, Iirimaale ja Portugalile n-ö rämpsreitingu, mis pani rahvusvahelisi investoreid tõstma nende intressimäärasid tasemele, mis muutis nende liikmesriikide jaoks võimatuks rahastada oma eelarvepuudujääki finantsturgudel. Pankroti vältimiseks pöördusid nad komisjoni poole ja taotlesid oma tegevuse rahastamiseks ning vähemalt avaliku sektori palkade ja sotsiaaltoetuste katmiseks taskukohasemate intressimääradega laene. Komisjon pöördus abi saamiseks Rahvusvahelise Valuutafondi poole, arvestades tema ulatuslikke kogemusi selles valdkonnas, moodustades komisjonist, Euroopa Keskpangast ja Rahvusvahelisest Valuutafondist koosneva konsortsiumi (kolmiku). Nad laenasid liikmesriikidele makseviivituse vältimiseks vajalikud summad, mis omakorda tähendas nõustumist majanduslike, rahanduslike ja fiskaalsete kohandamisprogrammidega, mille üldeesmärgid olid järgmised:
|
2.5. |
Need meetmed, mida üldiselt nimetatakse kokkuhoiumeetmeteks, avaldasid hävitavat mõju inimestele, kes juba võitlesid tööpuuduse suurenemise ja võlgade kõrge tasemega, samuti ettevõtjatele, peamiselt VKEdele, keda mõjutas pangalaenude puudumine ja majandustegevuse väga oluline vähenemine. Kolmik näitas üles täielikku ükskõiksust oma poliitika tõttu sotsiaalmõõtmele ja ettevõtlusstruktuurile tekkinud ränkade tagajärgede vastu, mille all kannatasid kõige rohkem VKEd. |
2.6. |
Komitee tunnistab, et kriisi ulatuslikkus on tegelikult Euroopa Liidu majandusliku, sotsiaalse ja isegi poliitilise vastupanuvõime üldiselt ning konkreetselt majandus- ja rahaliidu toimimise rängalt proovile pannud. Selgeks on saanud, et kriisi vältimiseks ei oleks piisanud ainult liikmesriigi majanduskasvu kvantitatiivse mõõtme arvessevõtmisest: hinnata tuleb ka kasvu kvaliteeti, see tähendab, et kindlaks tuleb teha makromajanduslikud tegurid, mis võivad, kuid ei pruugi olla selle protsessi jätkusuutlikkuse aluseks (2). Kui seda liiki kontrollid oleks tulemuslikult läbi viidud, ei oleks kriis kindlasti võtnud katastroofilisi mõõtmeid, nagu nendes liikmesriikides juhtus. |
3. Lühikirjeldus sündmustest, mis viisid kolmiku sekkumiseni Portugalis
3.1. |
Kui Portugalil olid alles suured tariifid ja tollimaksud ning oma vääring, mis võimaldas devalveerimist, oli Portugali majanduse kaubandusbilansi puudujääk ajavahemikul 1974–1995 keskmiselt 9,1 % SKPst. Ajavahemikul 1996–2010, millal hakati kasutama vääringuna eurot, oli kaubandusbilansi puudujääk keskmiselt 8,5 % SKPst. Need arvud näitavad, et eurot ei saa pidada konkurentsivõime kaotamise eest vastutavaks. |
3.2. |
Seega ei ole peamine põhjus, miks Portugal seisab vastamisi võlakriisiga, mitte see, et ekspordisektor kaotas konkurentsivõime, vaid asjaolu, et euro kasutuselevõtt tähendas selliste automaatsete stabilisaatorite kõrvaldamist, mis aitasid hoida välisvõla vastuvõetavaid tasemeid ja eelarvepuudujääki kontrolli all. Portugali kriisi põhjuste selgitamine andis ajendi teistsugusele lähenemisviisile, kuidas sellele kriisile kõige paremini reageerida – see oli väga erinev sellest, mille kolmik vastu võttis (3). |
3.3. |
78 miljardi euro (ligikaudu 45 % SKPst) suurune rahastamispakett hõlmas ajavahemikku 2011–2014 ning sellega kaasnes lubadus tagada Portugali, euroala ja Euroopa Liidu finantsstabiilsus. Programm hõlmas 222 meedet, mis mõjutasid eri sektoreid. Selle kohaldamise ajal tehti mitu läbivaatamist, millega kehtestati veelgi rangemad kokkuhoiumeetmed. Neid meetmeid peeti riigi täieliku ümberkorraldamise kõikehõlmavaks kavaks (4). |
4. Lühikirjeldus sündmustest, mis viisid kolmiku sekkumiseni Iirimaal
4.1. |
Euroopa Liiduga ühinemise ajal moodustas Iiri keskmine sissetulek 63 % ELi keskmisest; mõne aasta pärast õnnestus see viia 125 %ni ELi keskmisest ja seega üle ELi keskmise. Hoolimata kriisist püsib see tase ka praegu. Aastatel 1994–2000 oli majanduskasvu kuldaeg, mille jooksul suurenes SKP keskmiselt 9,1 % aastas. Seevastu vähenes SKP ajavahemikul 2008–2009 umbes 13 % aastas. Sisenõudlus läks 2008. aasta algusest vabalangusse. Rahandusliku kohandamisprogrammi tulemusena rakendatud kokkuhoiumeetmete tõttu on kaotatud kümme aastat (5). |
4.2. |
Mõne esimese aasta jooksul pärast euro kasutuselevõttu ja kuni aastateni 2007–2008 tekkis Iirimaal kinnisvarabuum ja hinnad tõusid ennenägematusse kõrgusse. Laenubuum koondus suures osas spekulatiivsetele eluasemelaenudele. Kui finantskriis puhkes ja kinnisvara hinnatõus lõppes, vähenesid maksutulud väga järsult, kuna need olid kinnisvarabuumiga tihedalt seotud. Selle tagajärjel suurenes järsult puudujääk, mis mõjus samal ajal väga negatiivselt finantssüsteemile ning suurte Iiri pankade aktsiate hinnad kukkusid kokku (6). |
4.3. |
21. novembril 2010 sai Iirimaast teine euroala riik, kes palus finantsabi. Programm koosnes 85 miljardi euro suurusest laenust, millest 35 miljardit eurot oli ette nähtud finantssüsteemi jaoks (7). 14. novembril 2013 jõudis eurorühm järeldusele, et majanduslik kohandamisprogramm on olnud edukas ja et Iirimaa võib aasta lõpus programmist väljuda. |
5. Lühikirjeldus sündmustest, mis viisid kolmiku sekkumiseni Kreekas
5.1. |
Aastatel 2001–2007 oli Kreeka majandus Iirimaa majanduse järel euroala kõige kiiremini kasvav majandus; aastatel 1994–2008 suurenes SKP keskmiselt 3,6 %. Siiski süvendas poliitilise süsteemi nõrkus riigi ja Euroopa tasandil kõigil nendel järjestikustel majanduskasvu aastatel riigi makromajanduslikke tasakaalunihkeid ja struktuurilisi puudusi. |
5.2. |
Ajavahemikus 1974–2009 vähenesid riigi säästud ligikaudu 32 protsendipunkti võrra, suurendades jooksevkonto puudujääki ja püsivat välisvõlga. Avaliku sektori kontrollimatud kulutused ning suutmatus tagada piisavat maksutulu põhjustasid valitsemissektori võla suurenemise (8). |
5.3. |
2015. aasta augustis anti Kreekale kolmas stabiilsusabi programm vastastikuse mõistmise memorandumi lisa kaudu, milles sätestati üksikasjalikult abi andmise poliitilised tingimused, sealhulgas sotsiaalse mõju hindamine kui viis, kuidas komisjon protsessi panustab, ja ka käsiraamat programmi rakendamise juhendamiseks ja kontrollimiseks. Sellele järgnes 2014. aastal president Jean-Claude Junckeri nõudmine – ja suunised –, et tulevikus peab mis tahes toetus- ja reformiprogrammiga kaasnema nii eelarve jätkusuutlikkuse analüüs kui ka sotsiaalse mõju hindamine. Samuti oli selle eesmärk tagada, et struktuurireformide sotsiaalset mõju arutatakse avalikult. Komisjon on täiesti teadlik Kreeka sotsiaalsest olukorrast ning peab selle parandamist jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamise jaoks oluliseks (9). |
5.4. |
Euroopa Ülemkogu 15. juuni 2017. aasta otsusega anti Kreekale täiendav laen, et aidata kaasa majanduslikule, rahanduslikule ja sotsiaalsele taastumisele. |
6. Kohandamisprogrammi tulemusena saavutatud makromajanduslikud, sotsiaalsed ja finantstulemused
6.1. |
Üldiselt võib väita, et ainus saavutus, mida võib kohandamisprogrammide teeneks pidada, on see, et need võimaldasid liikmesriikidel (Iirimaal ja Portugalil) ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusest väljuda ja saada uuesti juurdepääs finantsturgudele vastuvõetavate rahastamistingimuste alusel. Eelarvepuudujäägi vähenemine ja ekspordi suurenemine aitasid parandada välismajanduse jooksevkonto saldot (kaubad, teenused ja kapital); alates 2014. aastast on kasvule pöördunud majanduskasv ja tööhõive. Kõik ülejäänud näitajad avaldavad sotsiaalsele heaolule jätkuvalt ränka mõju ja kahjustavad makromajanduslikke tegureid, mis jätkub väga pikka aega. Osa põhjustatud kahjust, näiteks ajude äravool kõrgelt kvalifitseeritud inimeste väljarände tõttu, millest tuleneb negatiivne mõju nende päritoluriigi innovatsiooni ja arengu kasvupotentsiaalile, vaesuse järsk suurenemine ning sissetulekute, põhilistele tervishoiuteenustele juurdepääsu ebavõrdsuse suurenemine ning inimeste üldise heaolu vähenemine, on pöördumatu (10). |
7. Saadud kogemused, mis peavad viima Euroopa poliitika muutmise ja uuendamiseni
7.1. |
Euroopa Liit – ja euroala – olid finantskriisi lahendamiseks oma liikmesriikides täiesti ette valmistamata, sundides neid nõustuma Rahvusvahelise Valuutafondi ettepanekutega, nii nagu need olid, selle asemel et kohandada neid ühiste väärtuste ja Euroopa solidaarsuse standardite järgi. Kreeka puhul raiskas Euroopa Liit enne probleemile reageerimist väärtuslikku aega ja tema esialgsed soovitused ei olnud ei selged ega lõplikud: näiteks muudeti vajaliku laenu kogusummat komisjoni kõhkluste tõttu mitu korda, andes sellega võimaluse spekuleerimiseks turgudel ja põhjustades juba niigi kehva olukorra edasise halvenemise. |
7.2. |
Kreekas, Iirimaal ja Portugalis rakendatud majanduslikud, rahanduslikud ja fiskaalsed kohandusprogrammid koostas Rahvusvaheline Valuutafond ja osaliselt kajastasid need sama loogikat, mida Rahvusvaheline Valuutafond järgis 1980. aastate kriisiperioodidel Aafrikas ja 1990. aastatel mõnes Aasia riigis. Nendel juhtudel täitis valuuta devalveerimine vahetuskursimehhanismi kaudu mõjusat rolli majanduskasvu säilitamisel ja maksebilansi olukorra leevendamisel, saavutades sellega makromajandusliku stabiilsuse, eelkõige eelarve konsolideerimise ja inflatsiooni stabiliseerimise, suurendades ka eksporti (1). Kreeka, Iirimaa ja Portugali puhul oli uus see, et neid programme rakendati esimest korda ühisraha alal (kasutamata valuuta devalveerimist) ja riikides, mis kuuluvad Euroopa Liitu ja euroalasse. Nende liikmesriikide puhul, kus eesmärkideks oli korrigeerida eelarve ja välismajanduse tasakaalunihkeid ning taastada usaldus, leidis Rahvusvaheline Valuutafond, et vaja on majanduse olulist ümberkorraldamist, sest SKP oodatav kasv on väike (2). Seega oli kohandamisprogrammide eesmärk saavutada eelarve konsolideerimine kokkuhoiumeetmete abil, milles keskenduti avaliku sektori kulutuste järsule kärpimisele ja pikaajalistele struktuurimeetmetele, näiteks maksude ning töötajaid ja tasu käsitlevate õigusaktide reformid eesmärgiga vähendada riikide puudujääki ja suurendada nende tulusid. Kokkuhoiumeetmeid rakendati sotsiaalse ja majandusmudeli komponentide sisemise devalveerimise kaudu. |
7.3. |
Rahvusvahelise Valuutafondi programmide üldine hindamine, mille viis 2016. aasta juulis läbi selle sõltumatu hindamisüksus, näitab, et kuigi kriisieelse järelevalve käigus tuvastati õigesti kolmes riigis esinenud probleemid, ei suudetud selle abil ennustada ning õigesti hinnata nende riskide ulatust, mis osutusid hiljem oma negatiivse mõju poolest otsustavaks, aidates seega kaasa kohandamisprogrammide tasakaalustamata tulemustele. Hinnangus osutatakse ka järjekindlusetusele kolmiku partnerite vahelises kooskõlastamises seoses rakendamisega ja euroala vahenditele vastavusega (majandus- ja rahaliit, stabiilsuse ja kasvu pakt, ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus ja Euroopa poolaasta), lisades, et läbirääkimisrühmade koolitus ja vastutuse jaotus nende liikmete vahel ei olnud selgelt määratletud ning et eelmiste kriiside käigus saadud kogemusi ei ole alati arvesse võetud. |
7.3.1. |
Kokkuhoiumeetmed käivitasid n-ö nõiaringi, milles kokkuhoid viis majanduslanguseni, mille tagajärjel vähenes katastroofiliselt SKP, mis langes kümne ja kahekümne aasta taguste tasemeteni, kärbiti avaliku ja erasektori investeeringukulusid ning pangandussüsteem varises kokku. See tekitas tootmissüsteemi häire (väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, pereettevõtted ja füüsilisest isikust ettevõtjad) ja katastroofilised kokkuhoiumeetmed sotsiaalkaitse kõigil tasanditel. |
7.4. |
Abiprogrammide ettevalmistamise puudused ja vastuolud olid üldiselt järgmised:
|
7.5. |
Mis tahes kohandamisprogramm peab kajastama kõiki poliitilisi aspekte ja dialooge, mis on programmi õnnestumiseks olulised, kuid alati peavad need hõlmama kohandusmeetmete nn ülekanduva mõju näitajaid, pöörates erilist tähelepanu sotsiaalsele mõõtmele ja ettevõtjatele kõige erinevamatel tasanditel avalduva mõju kindlaksmääramisele. Samuti tuleb selles ette näha kompensatsioonimeetmed, nii et negatiivset mõju (nt ettevõtete ebaõnnestumine, suurenev töötus, palgakärped, suurenenud vaesus ja suurem väljaränne) saaks taastumisprogrammide abil edukalt tõrjuda, et vältida ränki sotsiaalseid olukordi, sealhulgas väljarännet. Võitma peavad kõik sektorid: ei tohi olla võitjaid ja kaotajaid, nagu juhtus Kreekas, Iirimaal ja Portugalis rakendatud programmide puhul. |
Brüssel, 14. veebruar 2018
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president
Georges DASSIS
(1) Easterly 2002; Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) „Greece Request for Stand By Arrangement“ (Kreeka tugilaenu taotlus); riigipõhine aruanne nr 10/110, mai 2010; aruteludokument majandus- ja rahaliidu süvendamise kohta, Euroopa Komisjon, 31. mai 2017.
(2) Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus makromajanduse tasakaalunihete kohta (ELT C 218, 23.7.2011, lk 53).
(3) ZBW – Leibniz Information Centre for Economics (Intereconomics 2013)..
(4) ZBW – Leibniz Information Centre for Economics (Intereconomics 2013)..
(5) ZBW – Leibniz Information Centre for Economics (Intereconomics 2013)..
(6) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2013. aasta uuring „The impact of anti-crisis measures and the social and employment situation: Ireland“ (Kriisivastaste meetmete mõju ning sotsiaalne ja tööhõive olukord: Iirimaa)..
(7) ZBW – Leibniz Information Centre for Economics (Intereconomics 2013)..
(8) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2013. aasta uuring „The impact of anti-crisis measures and the social and employment situation: Greece“ (Kriisivastaste meetmete mõju ning sotsiaalne ja tööhõive olukord: Kreeka).
(9) Euroopa Parlamendi majanduse juhtimise tugiüksuse uuring The Troika and financial assistance in the euro area: successes and failures (Kolmik ja finantsabi euroalal: õnnestumised ja läbikukkumised) (veebruar 2014).
(10) Vt 1. liidet, kus esitatakse peamised statistilised näitajad.
1. LIIDE
Võrdluseks viidatakse järgmistele peamistele näitajatele.
Peamised näitajad |
Kreeka |
Iirimaa |
Portugal |
||||||
|
2008 |
2013 |
2016 |
2008 |
2013 |
2016 |
2008 |
2013 |
2016 |
Töötuse üldmäär |
8 % |
27,5 % |
23,4 % |
6,4 % |
13,1 % |
6,9 % |
7,8 % |
16,2 % |
10,5 % |
Noorte töötuse määr (vanuserühm 15–24) |
22 % |
58,3 % |
48 % |
12,8 % |
27,5 % |
16 % |
16,5 % |
38,1 % |
28 % |
Vaesuse määr |
28,7 % |
35,7 % |
36,4 % |
22,3 % |
30,5 % |
26 % |
19,7 % |
24 % |
23,1 % |
SKP kasv |
-0,3 % |
-3,2 % |
2,1 % |
-4,4 % |
1,1 % |
5,2 % |
0,2 % |
-1,1 % |
1,4 % |
Eelarvepuudujääk %na SKPst |
-7,7 % |
-6,1 % |
-1,2 % |
–7 % |
-7,2 % |
0,5 % |
-2,6 % |
-2,9 % |
-2,1 % |
Valitsemissektori võlg (%na SKPst) |
100 % |
177,9 % |
178,8 % |
42,4 % |
119,5 % |
75,4 % |
71,7 % |
129 % |
130,4 % |
Allikas: Eurostat |
Kokkuhoiukava sotsiaalne mõju ja mõju ettevõttestruktuurile Portugalis
— |
Palgatulu vähenes 2009.–2014. aastal 12 %. |
— |
Tulude vähenemine on olnud väga ebavõrdne ja suures osas regressiivne, puudutades peamiselt nn keskklassi, kõige vaesemaid ühiskonnas ja väikesi pereettevõtteid. |
— |
Tulude 5 %line vähenemine Portugalis osutus vastutsükliliseks Euroopas registreeritud arengu suhtes, kus kodumajapidamiste sissetulekud suurenesid 6,5 % (ajavahemikul 2009–2013). |
— |
See põhjustas kõige madalamate palkade vähenemise ja ebakindlate töökohtade arvu tuntava kasvu tõttu ebavõrdsuse märgatava suurenemise, mis tõi kaasa vaeste palgatöötajate arvu suurenemise. |
— |
Rahalise vaesuse suurenemise tõttu kasvas vaesus 1,8 %, suurenedes 17,7 %lt 19,5 %ni, ja vaeste arv küündis 2014. aastal 2,02 miljonini. |
— |
Kõige vaesemate elanike vahendite vähenemine mõjutas kõige haavatavamaid (eakad ja lapsed). |
— |
Kohandamisprogrammi ajal rändas välja rohkem kui 400 000 portugallast, peamiselt kõrge teadus- ja tehnilise kvalifikatsiooniga inimest, (1) ja tuhanded ettevõtted (peamiselt VKEd ja pereettevõtted) kuulutasid välja pankroti. |
Kokkuhoiukava sotsiaalne mõju ja mõju ettevõttestruktuurile Iirimaal
— |
2009. aastal vähendati tagatud miinimumpalka 15 %, kuid 2011. aastal ennistati see algsele tasemele. |
— |
Siseturu, jae- ja ehitusturgude kohandamine tõi – tuhandete ettevõtete pankroti tulemusena – kaasa märkimisväärse töökohtade kao nendes sektorites (2). |
— |
Töötuse määr tõusis 6,4 %-lt 2008. aastal 15 %-le 2012. aastal, kusjuures see kasv puudutas peamiselt pikaajalist töötust ja noorte töötust, mille tase oli võrreldav lõunapoolsete riikide tasemega (umbes 30 %). |
— |
Alates 2008. aastast suurenes väljaränne kiiresti (82 000 väljarändajat ainuüksi 2012. aastal). |
— |
Sotsiaalhüvitisi vähendati umbes 15 %. |
— |
Lisaks kärbetele avalikus sektoris ja sotsiaalhüvitiste vähendamisele hõlmas strateegia avalike teenuste osutamisega (tervishoid, haridus, õiguskaitse ja avalik teenistus) seotud töötajate arvu vähendamist vabatahtliku lahkumise kaudu. |
— |
Alumises detsiilis vähenes netotulu 25 %. |
— |
Vaesuse ohus elavate kodanike osakaal kasvas 15,8 %ni (umbes 700 000 inimest, sealhulgas 220 000 last) (3). |
— |
Ehitusprogrammide täieliku seiskumise tõttu tekkis puudujääk eluaseme kättesaadavuses, mis jäi kokkuvarisemise järel püsima kümneks aastaks. See tabas rängalt sektoriga seotud ettevõtteid, peamiselt VKEsid, põhjustades tööandjate ja töötajate jaoks väga negatiivseid tagajärgi. |
Kokkuhoiukava sotsiaalne mõju ja mõju ettevõttestruktuurile Kreekas
Kriis ja Kreekas rakendatud kriisivastane poliitika on nii otse kui ka kaudselt avaldanud negatiivset mõju ettevõtetele (pankrot), tööhõivele ja sotsiaalsele mõõtmele. Töötajad, pensionärid, maksumaksjad ja nende perekonnad on tundnud seda mõju erinevalt:
— |
töötuse määr oli 2010. aasta oktoobris 13,5 %, 2013. aastal tõusis see 27,5 %ni; |
— |
noorte töötus püsib 45,5 % juures; |
— |
suur sissetulekute vähenemine seoses noorte tööpuuduse kõrge määraga; |
— |
palkade ja pensionide ulatuslik kärpimine koos osalise tööajaga töötamise, ülemäärase võlakoormuse ja kõrgete maksudega vähendas kodumajapidamiste sissetulekuid äärmuslikult, nõrgendas ostujõudu ja tõrjus kõrvale suured elanikkonnarühmad; |
— |
kodanikuühiskonna organisatsioonid kogesid tõsiseid rahalisi raskusi, mis muutis võimatuks järjepideva osalemise sotsiaal- ja kodanikuühiskonna dialoogis või asjakohase tegelemise tekkivate väljakutsetega. See võib kahjustada demokraatia kvaliteeti, sest võib viia eri majandus- ja sotsiaalsete huvide alaesindatuseni; |
— |
kodanikuühiskonna pakutavad turujärelevalve mehhanismid halvenevad inim- ja rahaliste ressursside ebapiisavuse tõttu, mistõttu tekivad lüngad paljude eri huvide, sh tarbijate kaitses; |
— |
sotsiaalkaitse, hariduse ja tervishoiu tase on kärbete tõttu oluliselt nõrgenenud (4); |
— |
tervishoiule juurdepääsu, ravimite ostmise ja sotsiaalkaitse valdkonnas on olukord jätkuvalt pingeline; |
— |
need olukorrad on toonud kaasa vaesuse kasvu, mis mõjutab praegu enam kui 20 % rahvastikust, suurendades ebavõrdsust. |
(1) „Desigualdade de rendimento e Pobreza em Portugal“ (Sissetulekute erinevused ja vaesus Portugalis), FFMS, september 2016.
(2) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2013. aasta uuring „The impact of anti-crisis measures and the social and employment situation: Ireland“ (Kriisivastaste meetmete mõju ning sotsiaalne ja tööhõive olukord: Iirimaa).
(3) ZBW – Leibniz Information Centre for Economics (Intereconomics 2013).
(4) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2013. aasta uuring „The impact of anti-crisis measures and the social and employment situation: Greece“ (Kriisivastaste meetmete mõju ning sotsiaalne ja tööhõive olukord: Kreeka).
2. LIIDE
Arutelu käigus lükati tagasi järgmine muudatusettepanek, mis kogus hääletamisel vähemalt veerandi antud häältest.
Punkt 1.7
Muuta järgmiselt:
|
Digiteerimine, robotiseerimine ja tehisintellekt tekitavad praegu majanduses, tööturul (sealhulgas uued töövormid), oskustes ja ühiskonnas äärmuslikke muutusi, pannes proovile selle struktuurid (sealhulgas automaatsed stabilisaatorid) ja suurendades seega raskesti ennustatavas ulatuses nende inimeste arvu, kes on juba kõrvale tõrjutud. Komitee soovitab, et komisjon kehtestaks universaalse Euroopa töötuskindlustuse põhikava, et reageerida mõjusalt sellele probleemile ja tagada kõigile kogu tööelu vältel (15–65 eluaastat) inimväärne sotsiaalkaitse. Mis puudutab vaesuse kaotamise küsimust, peaks komisjon kehtestama ka äraelamist võimaldava minimaalse töötasu, võttes vastu Euroopa lähenemisviisi ja kohustuse tagada, et „mitte kedagi ei jäeta kõrvale“. |
Motivatsioon
Ettepanek ei ole sellisel kujul teostatav, samuti ei ole see komisjoni pädevuses.
Muudatusettepanek lükati tagasi 74 vastu- ja 129 poolthäälega, erapooletuid oli 13.