Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52018AE1056

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Finantstehnoloogia tegevuskava: konkurentsivõimelisema ja innovatiivsema Euroopa finantssektori poole““ [COM(2018) 109 final]

EESC 2018/01056

ELT C 367, 10.10.2018, p. 61–64 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

10.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 367/61


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Finantstehnoloogia tegevuskava: konkurentsivõimelisema ja innovatiivsema Euroopa finantssektori poole““

[COM(2018) 109 final]

(2018/C 367/12)

Raportöör:

Petru Sorin DANDEA

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Komisjon, 10.4.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav sektsioon

majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

27.6.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.7.2018

Täiskogu istungjärk nr

536

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

126/1/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab komisjoni kava ja leiab, et finantstehnoloogia arendamine Euroopa finantssektoris võib pakkuda Euroopa ettevõtjatele ja nende klientidele mitmeid eeliseid.

1.2.

Komitee on seisukohal, et komisjoni esitatud kava võib soodustada kapitaliturgude arengut ning samuti anda stiimuleid finantssektoris tegutsevatele VKEdele.

1.3.

Komitee leiab, et tegevuskavas sisalduvad meetmed küberjulgeoleku parandamiseks ja ka finantssektori vastupidavusvõime suurendamiseks on olulised, kuid neid tuleks siiski täiendada eeskirjadega, mis tagavad finantstehnoloogia ühetaolise arendamise ELis. Lisaks märgib komitee, et finantstehnoloogiat sektoris osalejatele peavad kehtima samad eeskirjad nagu finantssektoris, iseäranis vastupidavusvõime, järelevalve ja küberjulgeoleku valdkonnas.

1.4.

Komitee on veendunud, et kui soovitakse saavutada õiglased konkurentsitingimused kliendiandmetele juurdepääsu osas maksuteenuste direktiivi ja isikuandmete kaitset käsitleva määruse raames, on oluline rakendada isikuandmete ülekandmise õigust kooskõlas nimetatud direktiiviga.

1.5.

Arvestades krüptoraha puudutavaid arenguid ja selle suurt volatiilsust, soovitab komitee, et komisjon jälgiks koostöös Euroopa järelevalveasutustega pidevalt ja tähelepanelikult olukorda selles valdkonnas. Vajaduse korral tuleb ELi tasandil võtta kõik vajalikud meetmed, et finants- ja majandussüsteemi ohutus ja stabiilsus ei satuks ühelgi hetkel mingilgi moel ohtu.

1.6.

Mitmed hiljutised uuringud on näidanud, et finantstehnoloogia kasutuselevõtt toob finantssektori ettevõtetes kaasa paljude töökohtade kadumise. Komitee soovitab liikmesriikidel töötada välja ja viia ellu aktiivsete tööturumeetmete programm, et finantssektori tehnoloogilistest uuendustest mõjutatud töötajad aidataks võimalikult kiiresti uuele tööle.

1.7.

Komitee soovitab komisjonil kehtestada eeskirjad säilitatavate andmete turvalisuse eest vastutuse võtmise kohta, mida tuleks kohaldada ettevõtjate suhtes, kes pakuvad pilvandmetöötluse teenuseid. Nende suhtes tuleks kohaldada samu isikuandmete kaitse eeskirju kui ettevõtjate puhul, kes tellivad teatud tüüpi teenuseid alltöövõtu korras.

2.   Komisjoni ettepanek

2.1.

8. märtsil 2018 esitas Euroopa Komisjon finantsturu konkurentsivõimelisemaks ja uuenduslikumaks muutmiseks tegevuskava, milles keskendutakse sellele, kuidas kasutada finantsteenuste valdkonna tehnoloogial ehk finantstehnoloogial põhineva innovatsiooni võimalusi.

2.2.

Komisjoni avaldatud tegevuskava eesmärk on võimaldada finantssektoril integreerida ja kasutada uue tehnoloogia, nt plokiahela (blockchain), (1) tehisintellekti või pilvandmetöötluse teenuse abil tehtud märkimisväärseid edusamme. Ta on veendunud, et finantstehnoloogia valdkonnas peaks Euroopa muutuma ülemaailmseks keskuseks, kus on ettevõtjaid ja investoreid, kes saavad selles dünaamilises sektoris kasutada ühtse turu eeliseid.

2.3.

Komisjon leiab 2017. aasta märtsist juunini toimunud avaliku arutelu tulemuste põhjal, et praeguses etapis ei ole piisavalt vajadust reformida ELi tasandil seadusandlikke või regulatiivseid meetmeid. Sellest hoolimata on vaja käivitada mitmeid konkreetseid algatusi, et EL võtaks arvesse finantssektori digiteerimist.

2.4.

Finantstehnoloogia tegevuskavaga nähakse eelkõige ette vajalike meetmete võtmine, et uuenduslikud ärimudelid omandaksid Euroopa mõõtme, tehnoloogiliste uuenduste rakendamise toetamine finantssektoris ning sektori turvalisuse ja vastupidavusvõime parandamine.

2.5.

Tegevuskava raames esitas komisjon koos kõnealuse teatisega ettepaneku ELi määruse kohta, mis käsitleb ettevõtjatele investeeringutel ja laenudel põhineva Euroopa ühisrahastamisteenuse osutajaid.

2.6.

Finantstehnoloogiaettevõtjatele tegevusloa andmise puhul palus komisjon Euroopa järelevalveasutustel hinnata selle valdkonna praegusi menetlusi ning teha vajaduse korral soovitusi, kuidas kohandada finantsteenuste valdkonnas kohaldatavaid ELi õigusakte. Komisjon jätkab 2018. aastal ka krüptovarade arengu seiret koostöös Euroopa järelevalveasutuste, Euroopa Keskpanga ja finantsstabiilsuse nõukoguga. Riskianalüüsi põhjal määrab komisjon kindlaks võimaliku vajaduse ELi tasandil eeskirjade vastuvõtmise järele.

2.7.

Finantstehnoloogia ühiste standardite ja koostalitlusvõime lähenemisviiside valdkonnas teeb komisjon koostööd Euroopa Standardikomiteega ja Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooniga, sealhulgas plokiahela valdkonnas. Uuenduslike ärimudelite väljatöötamiseks ELi tasandil julgustab komisjon liikmesriikide pädevaid asutusi võtma kasutusele innovatsiooni hõlbustavaid algatusi. Samuti palub ta Euroopa järelevalveasutustel hõlbustada koostööd kõnealuses seirevaldkonnas, eriti seoses uuendusliku tehnoloogia koordineerimise ja sellest teavitamisega ning uuendustegevuse keskuste ja suletud regulatiivsete katsekeskkondade loomisega.

2.8.

Finantssektori tehnoloogiliste uuenduste edendamiseks loob komisjon eksperdirühma, mille ülesandeks on uurida, kas finantsvaldkonnas on innovatsiooni suhtes regulatiivseid takistusi. Komitee palub Euroopa järelevalveasutustel analüüsida vajadust avaldada suunised pilveteenuse osutajatega alltöövõtulepingute sõlmimise kohta. See aitab finantsasutustel koostada pilvteenuse osutajatega sõlmitavate alltöövõtulepingute tüüptingimused.

2.9.

Komisjoni sõnul peaks Euroopa õigus- ja järelevalveraamistik võimaldama ühtsel turul tegutsevatel ettevõtjatel kasutada finantsuuenduste eeliseid ja pakkuda oma klientidele kvaliteetseid tooteid.

2.10.

Komisjon korraldab avaliku konsultatsiooni ELi reguleeritud turgudel noteeritud äriühinguid käsitleva reguleeritud teabe täiendava digiteerimise kohta, sealhulgas võimaluse kohta luua Euroopa finantsläbipaistvuse värav hajusraamatu tehnoloogia (RegTech) põhjal.

2.11.

Komisjon rajas 2018. aasta veebruaris ELi plokiahela vaatluskeskuse ja foorumi ning korraldas uuringu piiriüleste teenuste arendamiseks kasutatava ELi avalik-õigusliku plokiahela taristu kohta. Ta plaanib hinnata, mil määral saab plokiahela tehnoloogiat kasutada Euroopa ühendamise rahastu raames digitaalsete teenuste taristuna. Samuti loob ta ELi finantstehnoloogia labori.

2.12.

Finantssektori turvalisuse ja vastupidavusvõime suurendamiseks korraldab komisjon avaliku ja erasektori seminari, et hinnata tõkkeid, mis takistavad küberohte käsitleva teabe vahetamist finantsturu osaliste vahel, ning teha kindlaks võimalikud lahendused. Komisjon kutsub Euroopa järelevalveasutusi hindama kogu ELi finantssektori oluliste turuosaliste ja taristute jaoks järjepideva kübervastupidavusvõime katseraamistiku väljatöötamisest tekkivat kulu ja saadavat kasu.

3.   Üldised ja konkreetsed märkused

3.1.

Komitee toetab komisjoni kava, sest ta leiab, et finantstehnoloogia arendamine Euroopa finantssektoris pakub nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele mitmeid olulisi eeliseid.

3.2.

Komitee on seisukohal, et finantstehnoloogia tegevuskava on väga oluline selleks, et süvendada ja laiendada kapitaliturge, integreerides neisse digiteerimise, ja seega ka kapitaliturgude liidu jaoks, mis on ELi tähtis prioriteet. Komitee leiab samuti, et see tegevuskava võib olla keskne vahend VKEde sektori – kokku 99 % kõigist Euroopa tasandi ettevõtjatest – jaoks, suurendades VKEde rahastamisvõimalusi ja võimaldades neil valida lihtsamaid ja kättesaadavamaid lahendusi.

3.3.

Komitee leiab, et kuigi tegevuskavas sisalduvad meetmed on olulised küberjulgeoleku parandamiseks, aga ka finantssektori vastupidavusvõime suurendamiseks, tuleb neid siiski täiendada eeskirjadega, mis tagavad finantstehnoloogia ühetaolise arendamise ELis.

3.4.

Komitee jagab komisjoni seisukohta, mille kohaselt peaks Euroopa õigus- ja järelevalveraamistik võimaldama ühtsel turul tegutsevatel ettevõtjatel kasutada finantsuuenduste eeliseid ja pakkuda oma klientidele kvaliteetseid tooteid. Samas on komitee veendunud, et see ei tohi toimuda turvalisuse arvelt. Vajalik on võrdsete võimaluste tagamine kõikidele osalejatele, nende tegutsemise viisist olenemata (2).

3.5.

Euroopa ja ühtlasi riiklikul tasandil on pärast viimast finantskriisi karmistatud finantsasutusi mõjutavaid eeskirju. Neis käsitletakse ka küberjulgeolekut ning kehtestatakse finantssektori asutustele kohustuslikke turvasätteid ja -standardeid. Komitee on seisukohal, et küberjulgeoleku standardeid tuleks ELi tasandil rakendada ka finantstehnoloogia teenuseid pakkuvates ettevõtetes. Nende ühetaolise kohaldamise tagamiseks tuleks need kehtestada Euroopa tasandil või isegi laiendada nende kohaldamist üle kogu maailma.

3.6.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et küberrünnakud on reeglina piiriülese ulatusega. Siseriiklikust õigusest tulenevalt on küberohte ja -rünnakuid käsitleva teabe vahetamine liikmesriikide asutuste vahel praegu küllalt piiratud. Liidu tasandil koordineerimise, reguleerimise ja järelevalve püüdlusi tuleb intensiivistada.

3.7.

Mis puudutab krüptovara ja eeskätt krüptoraha, siis oli hiljaaegu võimalik Euroopas kogeda, milliseid hüppeid need võivad teha ja kui kõikuv on nende kurss. Arvestades toimunud arenguid, neile omast läbipaistvuse puudumist ja neis peituvaid suuri riske, soovitab komitee, et komisjon jälgiks koostöös Euroopa järelevalveasutustega pidevalt ja tähelepanelikult olukorda selles valdkonnas. Kui finantssüsteemi ohutus ja stabiilsus peaksid mingil hetkel mingilgi moel ohtu sattuma, siis on lisaks vaja võtta meetmeid. Need meetmed peaksid eeskätt kehtima kogu ELis ja seega tuleks need võtta Euroopa tasandil.

3.8.

Krüptovarade puhul on täheldatud, et tehnoloogiapõhised uuendused võivad regulatiivsete normide kohaldamisalast välja jääda, isegi kui praktikas kasutatakse seda vääringut väga reguleeritud turul. Arvestades kõnealuse sektori suurt kõikumist, läbipaistvuse puudumist ja nende varade suurt riski investeerijate jaoks, soovitab komitee komisjonil ja liikmesriikidel uurida meetodeid, mida tuleks seda vara hõlmavate tehingute jälgimiseks rakendada.

3.9.

Komisjon tegi ettepaneku luua plokiahela tehnoloogia valdkonna vaatluskeskus. Komitee on veendunud, et selle asutuse volitusi tuleks laiendada, et hõlmata kogu finantstehnoloogiasektor, arvestades suuri muutusi, mis iseloomustavad sellega seotud rakenduste arengut. Lisaks tekivad plokiahela tüüpi rakenduste puhul seoses kohaldatava õigusega vastutuse ja pädevuse küsimused. Komitee toetab komisjoni ideed esitada ELi tasandil plokiahelat käsitlev algatus, et selgitada selle kasutamist ja ületada praegune killustatus.

3.10.

On märgitud, et finantstehnoloogia kasutuselevõtt toob finantssektori ettevõtetes kaasa paljude töökohtade kadumise. Komitee soovitab liikmesriikidel töötada välja ja viia ellu aktiivsete tööturumeetmete programm, et finantssektori tehnoloogilistest uuendustest mõjutatud töötajad aidataks võimalikult kiiresti uuele tööle.

3.11.

Komisjon tunneb muret selle pärast, et juhul kui finantsettevõtjad tellivad teenuseid alltöövõtu korras pilvandmetöötluse osutajatelt, siis koondub teabe ja andmete edastamine liigselt väheste turul tegutsevate äriühingute kätte, kes tavaliselt ei ole Euroopa ettevõtjad. Komitee soovitab komisjonil kehtestada eeskirjad säilitatavate andmete turvalisuse eest vastutuse võtmise kohta, mida võiks kohaldada ettevõtjate suhtes, kes pakuvad pilvandmetöötluse teenuseid.

Brüssel, 12. juuli 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  Plokiahel on omavahel ühendatud ja krüptograafiliselt turvatud salvestiste (nn plokid) pidevalt kasvav jada. Plokiahel on konstrueeritud selliselt, et see on andmete muutmise eest kaitstud. Tegemist on avatud hajusraamatuga, mis võimaldab kahe poole tehinguid tõhusalt, kontrollitavalt ja alaliselt salvestada. Plokis sisalduvaid andmeid ei ole pärast nende salvestamist enam võimalik tagantjärele muuta, ilma et muudetaks kõiki järgnevaid plokke, milleks on tarvis enamiku võrguosaliste nõusolekut. (allikas: wikipedia EN)

(2)  ELT C 227, 28.6.2018, lk 63.


Top
  翻译: