10.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 6/12

1)

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (1) artikli 1 lõike 2 punktis b sätestatud ehitustööde riigihankelepinguga on tegemist vaid juhul, kui ehitustöö tehakse formaalselt või materiaalselt hankija jaoks ja see toob talle otsest majanduslikku kasu?

2)

Juhul kui direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis b sätestatud ehitustööde riigihankelepingu mõiste määratluse kohaselt ei või riigihanget korraldamata jätta: kas viidatud sättes esitatud teise variandi puhul on tegemist riigihankega, kui ehitustööd kasutab hankija teatud avalikel eesmärkidel (nt linnaosa linnaehituslikuks arendamiseks) ja hankijal on lepingu alusel õigus kontrollida avaliku eesmärgi täitmist ja seda, et ehitustööd saab edaspidi sel eesmärgil kasutada?

3)

Kas direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõike 2 punkti b esimesele ja teisele variandile vastava ehitustööde riigihankelepingu mõiste alusel lasub ettevõtjal otsene või kaudne ehitustöö tegemise kohustus? Kas tegemist on kohustusega, mille rikkumise peale saab esitada hagi?

4)

Kas direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõike 2 punkti b kolmandale variandile vastava ehitustööde riigihankelepingu mõiste kohaselt lasub ettevõtjal ehitustöö tegemise kohustus või kas ehitustöö peab olema lepingu ese?

5)

Kas hankelepingute suhtes, mille alusel tuleb vastavalt hankija kindlaksmääratud nõuetele tagada, et teostatav ehitustöö on kasutatav teatud avalikel eesmärkidel ja mille alusel saab hankija (lepingu alusel) ühtlasi õiguse kontrollida (kaudselt enda huvides), et ehitustööd saab kasutada avalikel eesmärkidel, kohaldatakse direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõike 2 punkti b kolmandale variandile vastavat ehitustööde riigihankelepingu mõistet?

6)

Kas direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis b sätestatud hankija „kindlaksmääratud nõuete” mõistele vastab see, kui ehitustöö teostatakse hankija poolt kontrollitud ja heakskiidetud kavade alusel?

7)

Kas direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõikes 3 sätestatud ehitustööde kontsessiooniga ei ole tegemist juhul, kui kinnistu, millele ehitis rajatakse, omanik on kontsessionäär või kui ehitustööde kontsessioonileping sõlmitakse tähtajatult?

8)

Kas direktiivi 2004/18/EÜ — millest tuleneb hankija kohustus korraldada riigihankemenetlus — kohaldatakse ka juhul, kui kinnistu müük kolmanda isiku poolt ja ehitustööde riigihankelepingu sõlmimine toimub ajalise viivitusega, ning kinnistu müügitehingu sõlmimise ajal ei ole ehitustööde riigihankelepingut veel sõlmitud, kuigi nimetatud tehingu toimumise ajal on hankijal asjaomase lepingu sõlmimise kavatsus?

9)

Kas erinevaid, kuid sellised omavahel seotud tehinguid, nagu kinnistu võõrandamine ja ehitustööde riigihankelepingu sõlmimine, tuleb riigihankeid reguleerivate õigusnormide seisukohast käsitleda ühe tervikuna, kui kinnistu müügilepingu sõlmimise ajal kavatses hankija sõlmida ehitustööde riigihankelepingu ja kui pooled lõid nimetatud lepingute vahel teadlikult tiheda materiaalse — ja teatud juhtudel ka ajalise — seose (vt Euroopa Kohtu 10. novembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-29/04: komisjon vs. Austria)?