Kohtuasi C‑138/10

DP grup EOOD

versus

Direktor na Agentsia „Mitnitsi”

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administrativen sad Sofia‑grad)

Tolliliit – Tollideklaratsioon – Selle deklaratsiooni aktsepteerimine tolli poolt – Juba aktsepteeritud tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamine – Tagajärjed karistusmeetmetele

Kohtuotsuse kokkuvõte

Tolliliit – Tollideklaratsioon – Tollivormistusjärgne kontroll

(Nõukogu määrus nr 2913/92, artikkel 66, muudetud nõukogu määrusega nr 1791/2006)

Liidu tollialaseid õigusnorme tuleb tõlgendada nii, et deklarant ei saa taotleda kohtult tema enda esitatud tollideklaratsiooni tühistamist, kui toll on selle aktsepteerinud. Siiski võib see deklarant määruse nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, muudetud määrusega nr 1791/2006) artiklis 66 ette nähtud tingimustel taotleda tollilt selle deklaratsiooni kehtetuks tunnistamist ja seda isegi pärast kauba vabastamist tolli poolt. Hindamise lõpuks peab toll kas deklarandi taotluse põhjendatud otsusega, mille võib hiljem kohtus vaidlustada, rahuldamata jätma või deklaratsiooni vastavalt taotlusele kehtetuks tunnistama.

(vt punkt 48 ja resolutsioon)

EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)

15. september 2011(*)

Tolliliit – Tollideklaratsioon – Selle deklaratsiooni aktsepteerimine tolli poolt – Juba aktsepteeritud tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamine – Tagajärjed karistusmeetmetele

Kohtuasjas C‑138/10,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Administrativen sad Sofia-gradi (Bulgaaria) 8. märtsi 2010. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 15. märtsil 2010, menetluses

DP grup EOOD

versus

Direktor na Agentsia „Mitnitsi”,

EUROOPA KOHUS (esimene koda),

koosseisus: koja esimees A. Tizzano, kohtunikud J.-J. Kasel, A. Borg Barthet, M. Ilešič (ettekandja) ja M. Berger,

kohtujurist: P. Cruz Villalón,

kohtusekretär: ametnik C. Strömholm,

arvestades kirjalikus menetluses ja 17. märtsi 2011. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

–        Direktor na Agentsia „Mitnitsi”, esindajad: V. Tanov, S. Valkova, N. Yotsova ja S. Yordanova,

–        Bulgaaria valitsus, esindajad: E. Petranova ja T. Ivanov,

–        Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek ja V. Štencel,

–        Hispaania valitsus, esindaja: M. Muñoz Pérez,

–        Madalmaade valitsus, esindajad: C. Wissels ja M. Noort,

–        Euroopa Komisjon, esindajad: P. Mihaylova ja B.-R. Killmann,

olles 9. juuni 2011. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1        Eelotsusetaotlus puudutab seda, kuidas tõlgendada nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307), mida on muudetud nõukogu 20. novembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, lk 1; edaspidi „tolliseadustik”), artikli 4 punkti 5, artikli 8 lõike 1 esimest taanet ning artikleid 62, 63 ja 68.

2        Taotlus on esitatud DP grup EOOD (edaspidi „DP grup”) ja Direktor na Agentsia „Mitnitsi” (tolliameti direktor) vahelises kohtuvaidluses, mis käsitleb selle äriühingu kaebust, millega ta soovib enda esitatud tollideklaratsiooni tühistamist.

 Õiguslik raamistik

 Tolliseadustik

3        Tolliseadustiku põhjendus 6 on sõnastatud järgmiselt:

„[V]õttes arvesse väliskaubanduse ülimat tähtsust ühenduse jaoks, tuleks tolliformaalsused ja -kontroll tühistada või vähemalt neid võimalikult suurel määral piirata”.

4        Tolliseadustiku artiklis 4 on sätestatud:

Käesolevas seadustikus kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

5)      otsus – tolli poolt tollialaste õigusaktide alusel tehtud ametlik toiming, millega tehakse otsus üksikjuhu suhtes ning millel on õiguslikud tagajärjed ühe või mitme määratletud või määratletava isiku jaoks; mõiste hõlmab muu hulgas ka siduva informatsiooni artikli 12 tähenduses;

[…]

17)      tollideklaratsioon – toiming, millega isik avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi suunata kaup teatavale tolliprotseduurile;

[…]”

5        Seadustiku artikli 59 lõikes 1 on sätestatud:

„Kõigi kaupade kohta, mis soovitakse tolliprotseduurile suunata, tuleb esitada kõnealusele tolliprotseduurile vastav tollideklaratsioon.”

6        Mainitud seadustiku artiklis 62 on ette nähtud:

„1.      Kirjalikud tollideklaratsioonid esitatakse vormis, mis vastab selleks ettenähtud ametlikule näidisele. Tollideklaratsioonid peavad olema allkirjastatud ja sisaldama kõiki vajalikke andmeid seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete rakendamiseks, millele kaup on deklareeritud.

2.      Tollideklaratsioonile tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete rakendamiseks, millele kaup on deklareeritud.”

7        Vastavalt tolliseadustiku artiklile 63:

„Toll aktsepteerib viivitamata tollideklaratsioonid, mis vastavad artiklis 62 sätestatud tingimustele, kui kaup, mille kohta tollideklaratsioon on tehtud, esitatakse tollile.”

8        Selle seadustiku artikkel 66 on sõnastatud nii:

„1.      Toll tunnistab deklarandi taotluse korral juba aktsepteeritud tollideklaratsiooni kehtetuks, kui deklarant tõendab, et kaup deklareeriti kõnealuses tollideklaratsioonis nimetatud tolliprotseduurile ekslikult või et erakordsete asjaolude tõttu ei ole kauba suunamine sellele tolliprotseduurile, millele see kaup oli deklareeritud, enam põhjendatud.

Kui toll on deklarandile teatanud oma kavatsusest kaupa kontrollida, ei võeta tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotlust vastu enne kontrolli lõpetamist.

2.      Pärast kauba vabastamist saab tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistada ainult kooskõlas komiteemenetlusega määratletud juhtudel.

3.      Tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamine ei mõjuta kehtivate karistussätete kohaldamist.”

9        Tolliseadustiku artiklis 68 on sätestatud:

„Et aktsepteeritud tollideklaratsioone kontrollida, võib toll:

a)      vaadata läbi tollideklaratsiooni ja selle lisaks olevad dokumendid. Toll võib nõuda, et deklarant esitaks tollideklaratsiooni andmete õigsuse kontrollimiseks muid dokumente;

b)      vaadata läbi kauba ja võtta sellest analüüsiks või üksikasjalikuks läbivaatamiseks proove ja näidiseid.”

10      Mainitud seadustiku artiklis 71 on ette nähtud:

„1.      Tollideklaratsiooni kontrollimise tulemusi kasutatakse, kohaldades sätteid, millega reguleeritakse tolliprotseduuri, millele kaup on suunatud.

2.      Kui tollideklaratsiooni ei kontrollita, kohaldatakse lõikes 1 nimetatud sätteid kõnealuse tollideklaratsiooni andmete alusel.”

 Rakendusmäärus

11      Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele nr 2913/92 (EÜT L 253, lk 1; ELT eriväljaanne 02/06, lk 3), mida on muudetud komisjoni 28. veebruari 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 214/2007 (ELT L 62, lk 6; edaspidi „rakendusmäärus”), artikli 199 lõikes 1 on ette nähtud:

„Ilma et see piiraks karistussätete võimalikku kohaldamist, tekib deklarandi või tema esindaja allkirjastatud deklaratsiooni esitamisel tollile deklarandil või tema esindajal kehtivate õigusaktide alusel vastutus:

–        deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse eest,

–        lisatud dokumentide ehtsuse eest

ja

–        kõikide kohustuste täitmise eest, mis on seotud kõnesolevale kaubale asjassepuutuva tolliprotseduuri kohaldamisega.”

12      Selle määruse artiklis 251 on sätestatud:

„Erandina [tolli]seadustiku artikli 66 lõikest 2 võib deklaratsiooni peale kauba vabastamist kehtetuks tunnistada järgmistel juhtudel:

[…]”

 Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

13      13. märtsil 2007 esitas DP grupi volitatud esindaja Mitnichesko byuro Kremikovtsile (Kremikovtsi tolliasutus) Sofias (Bulgaaria) tollideklaratsiooni, et importida Brasiiliast vabasse ringlusse laskmiseks „külmutatud kalkunikoi[bi], millest on eemaldatud luud ja mida on maitsestatud valge pipraga”.

14      Toll aktsepteeris selle tollideklaratsiooni samal päeval. Tolliametnik kinnitas selle oma allkirjaga ja kirjutas dokumendi tagaküljele järgmise märkuse:

„Lahtri nr 44 osas viidi läbi dokumentide kontrollimine vastavalt […] rakendusmääruse artiklile 218. Tariifinumber lahtris nr 33 vastab kauba nimetusele lahtris nr 31 ja [nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) artiklis 2 kehtestatud integreeritud tariifile]. Tolliväärtus määrati kindlaks vastavalt tolliseadustiku artiklile 29. Tegemist ei ole eeliskaubaga. „Tarbimiseks lubamise” tingimused on täidetud. Protokoll põhjaliku tollikontrolli kohta Sofia lennujaamas (nr 120/13.03.2007). Võimaliku väära tariifse klassifitseerimise kahtluse tõttu võttis keskkeemialabor proovid laboratoorse analüüsi tegemiseks […]”

15      Kaubakontrolli protokolli nr 120/13.03.2007 punktis 13 on täpsustatud, et kaup vastab oma liigilt ja koguselt tollideklaratsioonis deklareeritule ning et võetud on proovid laboratoorse analüüsi läbiviimiseks.

16      Imporditollimaksu summa 22 646,88 Bulgaaria liiri, mis arvutati vastavalt DP grupi poolt deklareeritud tariifirubriigile, märgiti tollideklaratsiooni vastavasse lahtrisse.

17      Toll vabastas imporditud kauba 25. märtsil 2007.

18      Kontrolli tulemuste põhjal teatas toll 17. aprilli 2007. aasta kirjaga DP grupile, et selle kauba tariifsel klassifitseerimisel on tehtud viga ja et sellega on rikutud tollialaseid õigusakte.

19      Seetõttu määras toll täiendavad summad, st tollimaksu summas 49 754,31 Bulgaaria liiri ja käibemaksu summas 11 293,75 Bulgaaria liiri, samuti viivitusintressi nendelt summadelt, ning palus DP grupil need tasuda.

20      DP grup esitas Administrativen sad Sofia-gradile kaebuse, milles ta palus 13. märtsi 2007. aasta tollideklaratsioon tühistada, kuna selles märgitud imporditollimaksu kogusumma 22 646,88 Bulgaaria liiri on arvutatud valesti.

21      Eelotsusetaotlusest nähtub, et DP grup väitis selles kohtus, et põhikohtuasjas kõne all olev tollideklaratsioon on haldusakt, mille peale võib esitada kaebuse. Mööndes, et ta ei märkinud õiget tariifirubriiki, leiab see äriühing, et kuna toll selle rubriigiga nõustus, millele viitab deklaratsiooni aktsepteerimisel antud ametniku allkiri, on toll mainitud rubriigi „kinnitanud”. Seega kujutab tollideklaratsioon endast tolli otsest tahteväljendust ja see toob deklarandile kaasa õigusi ja kohustusi, mis muudavad selle vaidlustatavaks aktiks.

22      DP grup väitis oma kaebuse toetuseks, et vale tariifirubriik põhikohtuasjas kõne all olevas tollideklaratsioonis toob kaasa selle deklaratsiooni tühisuse. Ta väitis samuti, et õigusvastase deklaratsiooni alusel arvutatud tollimaksud ei ole kooskõlas Bulgaaria tollialaste õigusnormide eesmärkidega ning need tekitavad talle seetõttu kahju.

23      Administrativen sad Sofia-grad võttis 21. juulil 2008 vastu määruse, milles tunnistas kaebuse vastuvõetamatuks, kuna puudus vaidlustatav haldusakt, sest deklarandi poolt täidetud ja tolli poolt aktsepteeritud tollideklaratsioon ei ole tema seisukohalt akt, mida saab kohtus vaidlustada.

24      DP grup esitas selle kohtumääruse peale kaebuseVarhoven administrativen sadile (kõrgem halduskohus), kes leidis, et kuigi selle on täitnud deklarant ise, kujutab põhikohtuasjas kõne all olev tollideklaratsioon käesoleva kohtuotsuse punktis 21 esitatud põhjustel endast halduse üksikakti, mis vaieldamatult mõjutab deklarandi huve. Varhoven administrativen sad, kelle juhised seaduse tõlgendamise ja kohaldamise kohta on vastavalt Bulgaaria õigusele kohtuasja hilisemal läbivaatamisel siduvad, saatis selle kohtuasja menetlemise jätkamiseks tagasi Administrativen sad Sofia-gradi samale kolleegiumile.

25      Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et põhikohtuasja lahendus sõltub kohaldatavate liidu tollialaste sätete tõlgendusest ja et antud kohtuasi tõstatab eelkõige küsimuse, milline on tollideklaratsioonide tolliseadustiku artiklis 62 ette nähtud tingimustele vastamise kontrolli ulatus ja sisu, ning konkreetsemalt küsimuse, kas toll on selle kontrolli raames kohustatud tegema kindlaks, kas deklarandi märgitud tariifirubriik on õige.

26      Kohus täpsustab veel, et kui rubriiki ei märgita õigesti ning seda ei ole edaspidi tolliseadustiku artikli 65 alusel muudetud, võib toll määrata deklarandile karistuse tollieeskirjade rikkumise eest ja eelkõige võib ta siseriiklikus õiguses ette nähtud menetlust järgides kauba kinni pidada ja seda käsutada. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates on selge, et talle esitatud kaebusega soovib DP grup vältida eespool nimetatud negatiivseid tagajärgi.

27      Neil asjaoludel otsustas Administrativen sad Sofia-grad menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.      Kas [tolliseadustiku] artiklit 63 tuleb põhikohtuasjas kujunenud asjaoludel tõlgendada nii, et see kohustab tolli juhul, kui esineb kahtlus kauba tariifikoodi õigsuses ning selle koodi kindlaksmääramiseks on vaja eksperdi arvamust, läbi viima üksnes tollideklaratsiooni vastavuse kontrollimise selle [seadustiku] artikli 62 tingimustele selliselt, et seejuures kontrollitakse üksnes dokumente selle [seadustiku] artiklis 68 nimetatud ulatuses ning üksnes esitatud dokumentide alusel tehakse otsus tollideklaratsiooni aktsepteerimise kohta?

2.      Kas tolli otsus tollideklaratsiooni viivitamatu aktsepteerimise kohta [tolliseadustiku] artikli 63 alusel on põhikohtuasjas kujunenud asjaoludel tolli otsus vastavalt [nimetatud] seadustiku artikli 4 punktile 5 koosmõjus selle artikli 8 lõike 1 esimese taandega ning seda kogu esitatud tollideklaratsiooni osas, kui samaaegselt esinevad järgmised asjaolud:

a)      tolli otsus tollideklaratsiooni aktsepteerimise kohta tehti üksnes koos tollideklaratsiooniga esitatud dokumentide alusel;

b)      enne tollideklaratsiooni aktsepteerimist läbi viidud vajaliku kontrolli käigus tekkis kahtlus, et märgitud kauba tariifikood ei ole õige;

c)      enne tollideklaratsiooni aktsepteerimist läbi viidud vajaliku kontrolli raames oli teave deklareeritud kauba sisu osas, mis omab tähtsust tariifikoodi õigel kindlaksmääramisel, puudulik;

d)      enne tollideklaratsiooni aktsepteerimist läbi viidud kontrolli raames võeti proov kauba õige tariifikoodi määramiseks vajaliku eksperdi arvamuse tarvis?

3.      Kas [tolliseadustiku] artiklit 63 tuleb põhikohtuasjas kujunenud asjaoludel tõlgendada nii,

a)      et see lubab vaidlustada tollideklaratsiooni aktsepteerimise õiguspärasuse kohtus pärast kauba vabastamist või nii,

b)      et tollideklaratsiooni aktsepteerimist ei ole võimalik vaidlustada, sest sellega määratakse üksnes kaupade tollis deklareerimise fakt ja tollivõla tekkimise ajahetk impordil ning tegemist ei ole tolli otsusega õige tariifse klassifitseerimise ning selle tollideklaratsiooni alusel võlgnetava tollimaksu suuruse kohta?”

 Eelotsuse küsimused

28      Tuleb meenutada, et ELTL artiklis 267 sätestatud menetluses on üksnes asja menetleval ja selle lahendamise eest vastutaval siseriiklikul kohtul kohtuasja eripära arvesse võttes õigus hinnata eelotsuse vajalikkust asjas otsuse langetamiseks ning Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust. Kui esitatud küsimused puudutavad liidu õiguse tõlgendamist, on Euroopa Kohus järelikult reeglina kohustatud otsuse langetama (vt eelkõige 2. aprilli 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑459/07: Elshani, EKL 2009, lk I‑2759, punkt 40, ja 16. detsembri 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑339/09: Skoma-Lux, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 21).

29      Siiski on selles menetluses Euroopa Kohtu ülesanne anda siseriiklikule kohtule tarvilik vastus, mis võimaldaks viimasel poolelioleva kohtuasja lahendada. Seda arvestades tuleb Euroopa Kohtul temale esitatud küsimused vajaduse korral ümber sõnastada. Lisaks on Euroopa Kohtu ülesanne tõlgendada kõiki liidu õiguse sätteid, mida siseriiklikud kohtud vajavad oma kohtuasjade lahendamiseks, isegi kui need kohtud ei ole selliseid sätteid Euroopa Kohtule esitatud küsimustes otseselt maininud (vt selle kohta eelkõige 8. märtsi 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑45/06: Campina, EKL 2007, lk I‑2089, punktid 30 ja 31; 26. juuni 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑329/06 ja C‑343/06: Wiedemann ja Funk, EKL 2008, lk I‑4635, punkt 45, ning 14. oktoobri 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑243/09: Fuβ, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 39).

30      Esiteks tuleneb eelotsusetaotluse esitanud kohtu otsusest, et talle esitatud kaebusega soovitakse tühistada põhikohtuasjas kõne all olev tollideklaratsioon, mitte selle deklaratsiooni aktsepteerimine kui selline. Teiseks nähtub toimikust, et DP grup palus selle deklaratsiooni tühistada pärast seda, kui toll oli põhikohtuasjas kõne all oleva kauba vabastanud.

31      Neil asjaoludel soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus oma küsimustega teada, kas liidu tollialaseid sätteid tuleb tõlgendada selliselt, et deklarant võib pärast kauba vabastamist tolli poolt nõuda kohtus seda kaupa puudutava tollideklaratsiooni tühistamist.

32      Selliselt ümber sõnastatud küsimustele vastamiseks tuleb kaaluda tollideklaratsiooni olemust ja ulatust.

33      Nagu tuleneb tolliseadustiku artikli 59 lõikest 1, kehtestab liidu õigus põhimõtte, mille kohaselt tuleb kõigi kaupade kohta, mis soovitakse tolliprotseduurile suunata, esitada tollideklaratsioon.

34      Kaupade suhtes tollialaste eeskirjade kohaldamiseks vajalike asjaolude kindlakstegemine toimub seega mitte tolli tuvastuste alusel, vaid deklarandi esitatud teabe alusel.

35      Järelikult, nagu tuleneb tolliseadustiku artikli 4 punktist 17, kujutab tollideklaratsioon endast toimingut, millega deklarant avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi suunata kaup teatavale tolliprotseduurile. Seetõttu ei ole selle deklaratsiooni puhul tema ühepoolsest laadist tulenevalt tegemist „otsusega” tolliseadustiku artikli 4 punkti 5 tähenduses.

36      Seoses kirjalikult esitatud tollideklaratsioonidega annab tolliseadustiku artikkel 68 tollile õiguse deklarandi esitatud andmeid kontrollida.

37      Tolliseadustiku põhjenduses 6 väljendatud eesmärgil piirata tolliformaalsusi ja ‑kontrolli võimalikult suurel määral ei kohusta see seadustik tolli sellist kontrolli süstemaatiliselt teostama. Mainitud seadustiku artikli 71 lõikes 2 on sätestatud, et kui tollideklaratsiooni ei kontrollita, kohaldatakse sätteid, millega reguleeritakse tolliprotseduuri, millele kaup on suunatud, kõnealuse tollideklaratsiooni andmete alusel.

38      Eespool kirjeldatud süsteem, mis ei näe ette, et tollideklaratsioone süstemaatiliselt kontrollitaks, eeldab, et deklarant esitab tollile täpsed ja täielikud andmed. Rakendusmääruse artikli 199 lõike 1 esimeses taandes on ühtlasi ette nähtud, et deklarandi või tema esindaja allkirjastatud deklaratsiooni esitamisel tollile tekib deklarandil või tema esindajal kehtivate õigusaktide alusel vastutus deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse eest.

39      Selles osas tuleb rõhutada, et nagu täpsustas ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 29 ning vastupidi sellele, mida väitis DP grup eelotsusetaotluse esitanud kohtus, kohustab tolliseadustiku artikkel 63 deklarandi või tema esindaja poolt allkirjastatud tollideklaratsiooni aktsepteerimisel neid piirduma selles sättes ja seadustiku artiklis 62 ette nähtud nõuetele vastavuse kontrollimisega. Järelikult ei võta toll tollideklaratsiooni aktsepteerimisel seisukohta deklarandi esitatud andmete õigsuse kohta, mille eest vastutab viimati nimetatu. Tolliseadustiku artikli 68 sõnastusest nähtub, et deklaratsiooni aktsepteerimine ei võta tollilt võimalust kontrollida nende andmete õigsust hiljem ja vajaduse korral ka pärast kauba vabastamist.

40      Deklarandi kohustus esitada täpseid andmeid hõlmab ka õige alamrubriigi kindlaksmääramist kauba tariifsel klassifitseerimisel (vt analoogia alusel 23. mai 1989. aasta otsus kohtuasjas 378/87: Topp Hit Holzvertrieb vs. komisjon, EKL 1989, lk 1359, punkt 26), kuna nimetatud deklarant võib kahtluse korral eelnevalt taotleda tolliseadustiku artikli 12 alusel tollilt siduvat tariifiinformatsiooni.

41      Eelmainitud kohustus tuleneb aktsepteeritud tollideklaratsiooni tühistamatuse põhimõttest, millest tehtavad erandid on rangelt reguleeritud liidu vastava valdkonna õigusnormidega.

42      Kuigi tolliseadustik ei näe deklarandile ette võimalust nõuda tema esitatud tollideklaratsiooni tühistamist, lubab selle seadustiku artikli 66 lõike 1 esimene lõik deklarandil taotleda tollilt juba aktsepteeritud deklaratsiooni kehtetuks tunnistamist, kui ta tõendab, et kaup deklareeriti kõnealuses tollideklaratsioonis nimetatud tolliprotseduurile ekslikult või et erakordsete asjaolude tõttu ei ole kauba suunamine sellele tolliprotseduurile, millele see kaup oli deklareeritud, enam põhjendatud.

43      Tolliseadustiku artikli 66 lõige 2 sätestab, et pärast kauba vabastamist saab tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistada ainult teatud juhtudel. Need juhud on määratletud rakendusmääruse artiklis 251.

44      Mainitud artikli 66 sõnastusest tuleneb, et kui deklarant ise soovib tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistada, peab ta taotluse esitama tollile, mitte kohtusse.

45      Hindamise lõpuks peab toll seega kas deklarandi taotluse põhjendatud otsusega, mille võib hiljem kohtus vaidlustada, rahuldamata jätma või deklaratsiooni vastavalt taotlusele kehtetuks tunnistama (vt analoogia alusel 20. oktoobri 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑468/03: Overland Footwear, EKL 2005, lk I‑8937, punkt 50).

46      Mis puudutab asjaolu, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu seiskohalt on talle DP grupi esitatud kaebuse eesmärk vältida võimalikke karistusi, mida sellele äriühingule võidakse määrata rikkumise tõttu, mille ta pani toime põhikohtuasjas kõne all olevas tollideklaratsioonis märgitud imporditud kauba vääral tariifsel klassifitseerimisel, siis piisab, kui märkida, et vastavalt tolliseadustiku artikli 66 lõikele 3 ei mõjuta deklaratsiooni kehtetuks tunnistamine kehtivate karistussätete kohaldamist.

47      Lisaks, mis puudutab juhiseid, mille Varhoven administrativen sad andis eelotsusetaotluse esitanud kohtule, siis tuleb meenutada, et Euroopa Kohus on leidnud, et liidu õigusega on vastuolus see, kui siseriiklik kohus, kes peab lahendama kohtuasja pärast seda, kui asja apellatsioonimenetluses arutanud kõrgem kohus on saatnud asja uueks arutamiseks, on vastavalt siseriiklikule menetlusõigusele seotud kõrgema kohtu antud õiguslike hinnangutega, kui ta leiab Euroopa Kohtult palutud tõlgendust arvestades, et need hinnangud ei ole kooskõlas liidu õigusega (5. oktoobri 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑173/09: Elchinov, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 32).

48      Eelnevat arvesse võttes tuleb esitatud küsimustele vastata, et liidu tollialaseid õigusnorme tuleb tõlgendada nii, et deklarant ei saa taotleda kohtult tema enda esitatud tollideklaratsiooni tühistamist, kui toll on selle aktsepteerinud. Siiski võib see deklarant tolliseadustiku artiklis 66 ette nähtud tingimustel taotleda tollilt selle deklaratsiooni kehtetuks tunnistamist ja seda isegi pärast kauba vabastamist tolli poolt. Hindamise lõpuks peab toll kas deklarandi taotluse põhjendatud otsusega, mille võib hiljem kohtus vaidlustada, rahuldamata jätma või deklaratsiooni vastavalt taotlusele kehtetuks tunnistama.

 Kohtukulud

49      Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

Liidu tollialaseid õigusnorme tuleb tõlgendada nii, et deklarant ei saa taotleda kohtult tema enda esitatud tollideklaratsiooni tühistamist, kui toll on selle aktsepteerinud. Siiski võib see deklarant nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, muudetud nõukogu 20. novembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1791/2006) artiklis 66 ette nähtud tingimustel taotleda tollilt selle deklaratsiooni kehtetuks tunnistamist ja seda isegi pärast kauba vabastamist tolli poolt. Hindamise lõpuks peab toll kas deklarandi taotluse põhjendatud otsusega, mille võib hiljem kohtus vaidlustada, rahuldamata jätma või deklaratsiooni vastavalt taotlusele kehtetuks tunnistama.

Allkirjad

---

* Kohtumenetluse keel: bulgaaria.