This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62012CN0076
Case C-76/12: Action brought on 13 February 2012 — European Commission v French Republic
Kohtuasi C-76/12: 13. veebruaril 2012 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Prantsuse Vabariik
Kohtuasi C-76/12: 13. veebruaril 2012 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Prantsuse Vabariik
ELT C 133, 5.5.2012, p. 16–16
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
5.5.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 133/16 |
13. veebruaril 2012 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Prantsuse Vabariik
(Kohtuasi C-76/12)
2012/C 133/29
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: W. Roels ja C. Soulay)
Kostja: Prantsuse Vabariik
Hageja nõuded
— |
tuvastada, et kuna Prantsuse Vabariik on jätnud jõusse maksustamissüsteemi, mille kohaselt on maksust vabastatud dividendid, mida Prantsusmaal asuv Prantsuse äriühing maksab Prantsusmaal asuvale investeerimisfondile, samas kui teises Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis asuvale investeerimisfondile makstavatelt dividendidelt peetakse maks kinni, on ta rikkunud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 63 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklist 40 tulenevaid kohustusi; |
— |
mõista kohtukulud välja Prantsuse Vabariigilt. |
Väited ja peamised argumendid
Oma hagis vaidlustab komisjon Prantsuse äriühingute poolt avatud investeerimisfondidele (UCITS) makstavate dividendide erineva maksustamise sõltuvalt sellest, kas UCITS on Prantsuse resident või mitte. Üks UCITS-de maksustamise korra üks tunnus on see, et Prantsuse äriühingute makstavaid dividende ei maksustata. Seevastu maksuseadustiku artikli 119 lõike 2 kohaselt peetakse maks kinni Prantsuse äriühingute poolt mitteresidendist UCITS-dele makstavatelt dividendidelt. Komisjon leiab, et residendist UCITS-dele ja mitteresidendist UCITS-dele kohaldatav erinev maksustamiskord, vaatamata sellele, et need UCITS-d on objektiivselt sarnases olukorras sõltumata sellest, milline on nende residentsusriik, kujutab endast kapitali vaba liikumise piirangut ja et seda piirangut ei saa õigustada maksujärelevalve tõhususe ega vajadusega tagada maksustamise õiguse tasakaalustatud jaotus liikmesriikide vahel.
Komisjon meenutab, et eeskätt ostustest komisjon vs. Itaalia (19. novembri 2009. aasta otsus kohtuasjas C-540/07) ja komisjon vs. Saksamaa (20. oktoobri 2011. aasta otsus kohtuasjas C-284/09) lähtuvas väljakujunenud kohtupraktikas on Euroopa Kohus leidnud, et liikmesriik, kes kohaldab teises liikmesriigis asuvale äriühingule makstavatele dividendidele vähemsoodsat maksustamiskorda kui maksustamiskord, mida ta kohaldab residendist äriühingutele makstavatele dividendidele, ilma et sellise maksustamiskorra kohaldamist õigustaks objektiivselt erinev olukord või ülekaalukas üldine huvi, on rikkunud kapitali vabal liikumisel põhinevaid kohustusi.