This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62013CN0493
Case C-493/13: Action brought on 12 September 2013 — European Commission v Republic of Estonia
Kohtuasi C-493/13: 12. septembril 2013 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik
Kohtuasi C-493/13: 12. septembril 2013 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik
ELT C 344, 23.11.2013, p. 48–49
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
23.11.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 344/48 |
12. septembril 2013 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik
(Kohtuasi C-493/13)
2013/C 344/84
Kohtumenetluse keel: eesti
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Braun, L. Nicolae ja L. Naaber-Kivisoo)
Kostja: Eesti Vabariik
Hageja nõuded
— |
tuvastada, et kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi puhul ei ole suudetud tagada reguleeriva funktsiooni tõhusat struktuurilist eraldatust elektroonilisi sidevõrke ja/või — teenuseid pakkuvates ettevõtjates omandi või kontrolliga seotud toimingutest, on Eesti Vabariik rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ (1) elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta artikli 3 lõikest 2 tulenevaid kohustusi; |
— |
mõista kohtukulud välja Eesti Vabariigilt. |
Väited ja peamised argumendid
Komisjon on seisukohal, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiivi) artikli 2 punktis g määratletud mõiste „riigi reguleeriv asutus” reguleerimisalaga ning tema suhtes kohaldatakse raamdirektiivi artikli 3 sätteid, eriti seoses kõnealuse artikli lõikes 2 osutatud struktuurilise eraldatusega.
Komisjon leiab, et lisaks reguleerimisülesannetele viib Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ellu ka tegevust, mis on seotud elektroonilisi sidevõrke ja/või -teenuseid pakkuvate ettevõtjate omamise või kontrollimisega. Samas on tagamata kahe funktsiooni tõhus struktuuriline eraldatust, mis on vastuolus raamdirektiivi artikli 3 lõike 2 nõuetega.
(1) EÜT L 108, lk 33; ELT eriväljaanne 13/29, lk 349