1

Euroopa Komisjon palub oma hagiavalduses Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/80/EÜ teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta (EÜT 2001, L 309, lk 1; ELT eriväljaanne 15/06, lk 299) Aberthaw’ (Ühendkuningriik) jõujaama suhtes õigesti kohaldanud, on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik rikkunud kohustusi, mis tulenevad selle direktiivi artikli 4 lõikest 3, koostoimes selle IV lisa A‑osaga.

2

Direktiiv 2001/80, millega asendati nõukogu 24. novembri 1988. aasta direktiiv 88/609/EMÜ teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta (EÜT 1988, L 336, lk 1), tunnistati alates 1. jaanuarist 2016 kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiviga 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT 2010, L 334, lk 17). Direktiivi 2001/80 kohaldati selle artikli 1 järgi „50 MW nimisoojuskoormusega põletusseadmete suhtes, olenemata kasutatud kütuse liigist (tahke-, vedel- või gaaskütus)“.

3

Selle direktiivi põhjendustes 4–6 oli märgitud:

4

Selle direktiivi artiklis 4 oli ette nähtud:

„1.   Ilma et see piiraks artikli 17 kohaldamist, võtavad liikmesriigid asjakohased meetmed tagamaks, et kõik ehitusload või sellise menetluse puudumise korral tegevusload uutele seadmetele, mille täielik loataotlus tuleb pädeva asutuse arvamuse kohaselt esitada enne 27. novembrit 2002, eeldades et seade võetakse kasutusele hiljemalt 27. novembril 2003, sisaldavad tingimusi, mille kohaselt nõutakse III–VII lisa A osas vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu suhtes kindlaksmääratud heitkoguste piirväärtustest kinnipidamist.

[...]

3.   Ilma et see piiraks [nõukogu 24. septembri 1996. aasta] direktiivi 96/61/EÜ [saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta] ja nõukogu 27. septembri 1996. aasta direktiivi 96/62/EÜ (välisõhu omaduste hindamise ja reguleerimise kohta) kohaldamist, peavad liikmesriigid hiljemalt 1. jaanuariks 2008 saavutama heitkoguste märkimisväärse vähendamise ning selleks:

[...]“

5

Sama direktiivi artiklis 14 oli sätestatud:

„1.   Pidevate mõõtmiste puhul loetakse, et III–VII lisa A osas ette nähtud heitkoguste piirväärtustest on kinni peetud, kui hindamistulemused näitavad, et kalendriaasta töötundide jooksul:

[...]“

6

Direktiivi 2001/80 VI lisa A‑osas olid tabelis kindlaks määratud lämmastikoksiidide heitkoguste piirväärtused kohaldamiseks olemasolevate seadmete suhtes vastavalt selle direktiivi artikli 4 lõikele 3 eri tüüpi kütuste puhul. Tahkekütuste puhul, mida kasutatakse seadmes võimsusega üle 500 MWth, oli piirväärtuseks määratud 500 milligrammi lämmastikoksiide normaalkuupmeetri kohta (mg/Nm3).

7

Nendesamade tahkekütuse puhul oli selles tabelis siiski viidatud 3. joonealusele märkusele (edaspidi „3. joonealune märkus“), mis on sõnastatud järgmiselt:

„Seadmete suhtes, mis 1. jaanuaril 2001. aastal lõppeva 12kuulise ajavahemiku jooksul töötasid ning jätkavad töötamist tahkekütustel, mille lenduvainete sisaldus on alla 10%, kohaldatakse kuni 1. jaanuarini 2018 piirväärtust 1200 mg/Nm3.“

8

Direktiivi 2010/75 artikli 30 lõike 2 esimese lõigu kohaselt on selle direktiivi V lisa 1. osa punktis 4 kindlaks määratud lämmastikoksiidide heitkoguste piirväärtused tahkekütuseid kasutatavatele seadmetele. Alates 1. jaanuarist 2016 alandati seda väärtust 200 mg‑le/Nm3.

9

Komisjon algatas 29. mail 2012 uurimise EU Pilot teatavete suurte põletusseademete ja eelkõige Aberthaw’ jõujaama vastavuse kohta direktiiviga 2001/80 kehtestatud nõuetele. Komisjonile edastatud teabe kohaselt kohaldati selle jõujaama suhtes 3. joonealuse märkuse kohaselt lämmastikoksiidide heitkoguste piirväärtust 1200 mg/Nm3, mis on leebem kui piirväärtus, mida seda tüüpi tahkekütuseid kasutava seadme suhtes vastavalt selle direktiivi VI lisa A‑osale tavaliselt kohaldatakse ja mis on 500 mg/Nm3. Komisjon leidis, et selle erandi tegemiseks on selle joonealuse märkuse kohaselt siiski vaja, et kasutatavate kütuste lenduvainete sisaldus oleks alla 10%. Sellepärast küsis see institutsioon Ühendkuningriigilt, missugune oli Aberthaw’ jõujaamas aastatel 2009–2011 kasutatud tahkekütuste lenduvainete sisaldus.

10

Ühendkuningriik vastas, et tema teada oli Aberthaw’ jõujaama suhtes kohaldatav lämmastikoksiidide heitkoguste piirväärtus 1200 mg/Nm3 ning et seda heitkoguste piirväärtust tuleb näiteks lugeda järgituks, kui 95% kõikidest täheldatud 48tunnise ajavahemiku keskmistest väärtustest ei ületa 1320 mg/Nm3.

11

Komisjon esitas Ühendkuningriigile 20. septembril 2012 täiendavaid küsimusi, et hinnata, kas Aberthaw’ jõujaam vastab lenduvainete sisalduse poolest 3. joonealusele märkusele. Nimetatud liikmesriik täpsustas vastuseks, et selles jaamas ajavahemikul 2008–2011 kasutatud söe lenduvainete keskmised väärtused olid vastavalt 12,81%, 11,75%, 12,89% ja 11,39%. Selle teabe kohaselt oli selle söe lenduvainete keskmine väärtus seega aastatel 2008–2010 alla 10% ainult kahel korral ja 2011. aasta jooksul ainult viiel korral.

12

Et Aberthaw’ jõujaamas kasutatud kütused ei olnud ajavahemikul 2008–2011 kooskõlas 3. joonealuses märkuses nimetatud tingimusega lenduvainete kohta, leidis komisjon, et selle seadme suhtes ei oleks kunagi tohtinud viidatud joonealuses märkuses ette nähtud erandit teha ning et selle suhtes oleks niisiis tulnud alates 1. jaanuarist 2008 kohaldada lämmastikoksiidide heitkoguste piirväärtust 500 mg/Nm3.

13

Komisjon saatis 21. juunil 2013 märgukirja, milles heitis Ühendkuningriigile ette, et viimane on rikkunud alates 1. jaanuarist 2008 oma kohustust järgida direktiivi 2001/80 artikli 4 lõiget 3 koostoimes 3. joonealuse märkusega, kuna ta ei järginud Aberthaw’ jõujaama puhul lämmastikoksiidide heitkoguste piirväärtust 500 mg/Nm3, mida selle seadme suhtes kuni 1. jaanuarini 2016 kohaldada tuli.

14

Ühendkuningriik märkis vastuseks sellele märgukirjale, et ta arvab, et 3. joonealuses märkuses ette nähtud erand viidigi direktiivi 2001/80 sisse just selleks, et see hõlmaks ka Aberthaw’ jõujaama juhtumit, ning seda erandit tuleb seega tõlgendada paindlikumalt, sest selle suhtes ei kehti tingimus, et asjaomane seade peab olema töötanud eranditult tahkekütusega, mille lenduvainete sisaldus on alla 10%. See liikmesriik väitis ka, et selle jõujaama põletatava kütuse lenduvainete sisalduse ja õhku eralduvate lämmastikoksiidide taseme vahel ei ole seost.

15

Et Ühendkuningriigi vastus komisjoni ei veennud, saatis ta sellele liikmesriigile 16. oktoobril 2014 ELTL artikli 258 esimese lõigu alusel põhjendatud arvamuse.

16

Selles põhjendatud arvamuses tõi komisjon uuesti ära argumendid, mille kohaselt on 3. joonealuses märkuses tehtud erand normaalsetest piirväärtustest niisuguse suurusega jõujaama puhul nagu Aberthaw’ jõujaam ning viimane ületas lämmastikoksiidide heitkoguste piirväärtuse, mida kohaldatakse direktiivi 2001/80 artikli 4 lõigete 1 ja 3 kohaselt, tõlgendatuna koostoimes selle joonealuse märkusega.

17

See institutsioon ei nõustunud ka 3. joonealuse märkuse tõlgendusega, mille kohaselt ei eelda see tõlgendus, et kõnesolevas seadmes kasutatakse eranditult tahkekütuseid, mille keskmine lenduvainete sisaldus ei ole üle 10%, mõõdetuna aasta lõikes. Ehkki seda sisaldust ei ole direktiivis 2001/80 sõnaselgelt väljendatud aasta keskmise väärtusena, on niisugune tõlgendus tema sõnul kooskõlas selle direktiivi mõttega, mille artikli 14 lõikes 1 on märgitud, et selle direktiivi III–VII lisa A‑osas kindlaks määratud heitkoguste piirväärtuseid mõõdetakse kalendriaasta lõikes.

18

Ühendkuningriik kordas oma 17. detsembri 2014. aasta vastuses direktiivi 2001/80 ettevalmistavatele materjalidele tuginedes, et Aberthaw’ jõujaam on direktiiviga 2001/80 kooskõlas, sest 3. joonealuses märkuses nimetatud erand puudutab konkreetselt seda seadet. Nimetatud liikmesriik täpsustas ka, et sellesse jõujaama tehakse edasi investeeringuid, et selle keskkonnaohutust suurendada.

19

Kuna komisjon ei jäänud Ühendkuningriigi vastusega rahule, otsustas ta 19. juunil 2015 esitada käesoleva hagi.

20

Komisjon arvab, et kuna Aberthaw’ jõujaama puhul ei järgitud 3. joonealuses märkuses nimetatud kriteeriumi, ei saa nimetatud seadme suhtes teha selles joonealuses märkuses ette nähtud erandit. Seega tohib see seade õhku paisata lämmastikoksiidide heitkoguseid, mis on kooskõlas standardpiirväärtusega 500mg/Nm3. Selle jõujaama tegevusloas näidatud väärtus oli käesoleva hagi esitamise hetkel aga 1050mg/Nm3 ning seepärast tuleks see hagi rahuldada.

21

Nimetatud institutsioon põhjendab seda kriitikat esiteks sellega, et 3. joonealuse märkuse sõnastus on selge. Seda õigusnormi kohaldatakse üksnes seadmete suhtes, milles kasutatakse tõesti tahkekütuseid lenduvainete sisaldusega alla 10%. Selles joonealuses märkuses ei peeta silmas ei seadmeid, milles „saab“ niisugust kütust kasutada, ega mingi kohaldamise piirväärtust, mis vastab tühisele kütusekogusele. Lenduvainete sisalduse kriteerium 10% kehtestati eesmärgiga määrata kindlaks piirväärtus, millega piiratakse elektrijaamade suhtes erandite tegemise võimalusi.

22

Teiseks ei ole asjaolu, et 3. joonealuses märkuses nimetatud erand puudutab konkreetselt Aberthaw’ jõujaama, asjakohane, sest teatavate isikute subjektiivne kavatsus õigusloomeprotsessis ei ole tõsiselt võetav hindamiskriteerium.

23

Kolmandaks märgib ta, et isegi kui lähtuda arvutusmeetodist, mis ei põhine mitte aasta, vaid kuu keskmisel väärtusel, ei vastaks Aberthaw’ jõujaam ikka selle erandi tegemise kriteeriumidele.

24

Ühendkuningriik leiab, et 3. joonealuse märkuse tõlgendus, mille komisjon välja pakub, on vastuolus nii selle märkuse sõnastuse kui ka liidu seadusandja kavatsusega ning et käesolev hagi tuleb jätta rahuldamata.

25

Kõigepealt märgib see liikmesriik, et Aberthaw’ jaam on alati töötanud kütusega, mis koosneb peamiselt antratsiitsöest, mille lenduvainete sisaldus on 6–15% ja mille hulgas on suur osa sütt lenduvainete sisaldusega 10%. See jõujaam ei ole siiski kunagi töötanud ainult söega, mille lenduvainete sisaldus on alla 10%, või seguga, mille keskmine lenduvainete sisaldus on alla 10%. Sel viisil ei võimalda seda jaama nimelt kasutada olulised praktilised ja turvakaalutlused.

26

Seejärel vaidleb see liikmesriik esiteks vastu komisjoni tõlgendusele, mille kohaselt peaks seade 3. joonealuses märkuses ette nähtud erandi kohaldamiseks töötama tahkekütusega, mille lenduvainete sisaldus on alla 10%, mõõdetuna aasta keskmise väärtusena. Niisuguse tõlgendusega lisatakse sellele erandile justkui veel üks nõue, mis muudab selle kohaldamise tingimused piiravamaks. Selles märkuses ei ole määrsõnu „ainult“ või „eranditult“. Kui liidu seadusandja oleks soovinud 3. joonealust märkuse kohaldamist piirata nii, et seda kohaldatakse ainult jaamade suhtes, milles kasutatakse sütt lenduvainete sisaldusega alla 10%, peegelduks see kavatsus selgelt selle märkuse sõnastuses. Nimetatud liikmesriik arvab ka, et seal, kus direktiiv 2001/80 näeb ette keskmise väärtuse kasutamise, on seda sõnaselgelt täpsustatud.

27

Ühendkuningriik väidab seega, et 3. joonealust märkust kohaldatakse seadmete suhtes, mis töötavad nii, et suures osas kasutatakse sütt lenduvainete sisaldusega alla 10%.

28

Teiseks ei ole selle joonealuse märkuse tõlgenduse puhul, mille komisjon välja pakub, tema arvates arvesse võetud asjaolu, et viidatud joonealuses märkuses sätestatud erandi üle peeti läbirääkimisi ja see lisati direktiivi 2001/80 seadusandliku protsessi käigus just selleks, et see hõlmaks ka Aberthaw’ jõujaama.

29

Lõpuks märgib ta, et ohutusega seotud töönõue Aberthaw’ jõujaamas kasutatava söesegu puhul kehtestati nii, et minimaalne lenduvainete sisaldus on 9%. Selleks et järgida piirväärtusi, mis tulenevad 3. joonealuse märkuse komisjonipoolsest tõlgendusest, peaks selle jaama käitaja kasutama ainult tahkekütuseid, mis võimaldavad järgida väga madalat lenduvainete sisalduse piirmäära, mis jääb vahemikku 9–9,9%. Arvestades asjaolu, et nende kütuste segudes tuleb arvesse võtta tervet hulka parameetreid, see tähendab niiskussisaldust, tuhka, väävlit, kloori, kütteväärtust, kõvadust ja läbimõõduvahemikku, ei ole see niisuguse suurusega jaamas ei realistlik ega elluviidav. Eelkõige ei suudaks see käitaja Aberthaw’ jõujaamas kasutatavaid väga suuri söekoguseid ei hankida ega täpselt ja usaldusväärselt testida, et tagada see, et kogu lenduvainete sisaldus jääks vahemikku 9–9,9%.

30

Pealegi ei järgita 3. joonealuse märkuse tõlgendusega, mille komisjon välja pakub, ka mingit keskkonnaeesmärki. Aberthaw’ jõujaama suuremad lämmastikoksiidide heitkogused on nimelt tingitud katla ehitusest ja kõrgematest temperatuuridest, mida on vaja, et hoida lenduvainete sisaldus antratsiitsöe põlemisel madalal tasemel. Neid heitkoguseid ei mõjuta oluliselt küttesegu lenduvainete sisaldus ning see sisaldus ei vähene seega märkimisväärselt, kui seda jaama kohustatakse kasutama kütusena mitte söesegu lenduvainete kogusisaldusega 11–12% nagu praegu, vaid – eeldusel, et see on võimalik – sütt, mille lenduvainete sisaldus on 9,5%. Vastupidi, madalama lenduvainete sisaldusega söe põletamisega kaasnevad suuremad lämmastikoksiidide heitkogused.

31

Nagu ilmneb direktiivi 2001/80 põhjendustest 4–6, on selle direktiivi eesmärk võidelda hapestumise vastu nii, et vähendatakse vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidide heiteid, millele aitavad märkimisväärselt kaasa suured põletusseadmed.

32

Selle direktiivi III–VII lisas on selleks kehtestatud teatavad piirangud. Konkreetsemalt on selle VI lisa A‑osas erinevat tüüpi kütuste puhul kindlaks määratud lämmastikoksiidide heitkoguste piirväärtused, mida kohaldatakse nimetatud direktiivi artikli 4 lõike 3 kohaselt olemasolevate seadmete suhtes. Näiteks seadmes võimsusega üle 500 MWth kasutatavate tahkekütuste puhul on piirväärtuseks kehtestatud 500 mg/Nm3.

33

Kolmandas joonealuses märkuses on siiski ette nähtud, et „seadmete suhtes, mis 1. jaanuaril 2001. aastal lõppeva 12kuulise ajavahemiku jooksul töötasid ning jätkavad töötamist tahkekütustel, mille lenduvainete sisaldus on alla 10%, kohaldatakse kuni 1. jaanuarini 2018 piirväärtust 1200 mg/Nm3“.

34

Käsitletaval juhul heidab komisjon Ühendkuningriigile ette, et viimane ei järginud Aberthaw’ jõujaama puhul tingimusi, mis peavad olema täidetud, et kohaldataks selles märkuses nimetatud erandit, see tähendab et ta ei järginud vaikimisi kindlaks määratud lämmastikoksiidide piirväärtust, mis on 500 mg/Nm3.

35

Ühendkuningriik ja komisjon on eriarvamusel eelkõige küsimuses, missugune ajavahemik tuleb aluseks võtta näitude puhul, mille abil kontrollitakse, kas asjaomaste seadmete puhul on lämmastikoksiidide heitkoguste piirväärtusi järgitud.

36

Selles küsimuses tuleb rõhutada, et kuigi selle lause teises osas, millest 3. joonealune märkus koosneb, ei ole seda ajavahemikku kindlaks määratud, sisaldab selle õigusnormi esimene osa siiski väljendit „seadmete suhtes, mis 1. jaanuaril 2001. aastal lõppeva 12kuulise ajavahemiku jooksul töötasid“.

37

Sellest ilmneb – nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 29 –, et analoogia alusel tuleks seda 3. joonealust märkust tõlgendada nii, et ajavahemik, mille näitusid võetakse arvesse selle kontrollimisel, kas asjaomased seadmed jätkavad töötamist vastavalt direktiivile 2001/80, on sama, mille põhjal selgitati välja, kas seadme suhtes saab või ei saa kohaldada selles märkuses sätestatud erandit, see tähendab et tegemist on ühe aastaga.

38

Ükskõik kas lenduvainete sisaldus arvutatakse aasta või kuu lõikes, ei eita Ühendkuningriik ikkagi, et Aberthaw’ jõujaama puhul ei ole seadmes kasutatavate kütuste kriteerium, mida on nimetatud 3. joonealuses märkuses niisugusena, nagu komisjon seda tõlgendab, kunagi täidetud olnud.

39

Selles küsimuses väidab nimetatud liikmesriik, et see tõlgendus – mille kohaselt viidatud märkuses ette nähtud erandi kohaldamiseks tuleb seadmes kasutada ainult kütuseid, mille lenduvainete sisaldus on alla 10%, arvutatuna aasta lõikes – on ekslik, sest selle märkuse sõnastuses ei ole määrsõna „eranditult“.

40

See argument tuleb tagasi lükata.

41

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb õigusnormi mõtte ja ulatuse kindlaksmääramiseks seda tõlgendada nii, et arvesse võetakse selle sõnastust, konteksti ja eesmärki, mida asjaomaste õigusnormidega taotletakse (vt selle kohta kohtuotsus, 16.7.2015, A, C‑184/14, EU:C:2015:479, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).

42

Mis puudutab 3. joonealust märkust, siis selles on ette nähtud, et selles sätestatud erandi kohaldamiseks peab seade „töötama tahkekütustel, mille lenduvainete sisaldus on alla 10%“.

43

Selles küsimuses tuleb – vastupidi Ühendkuningriigi argumentidele – märkida, et asjaolu, et see sõnastus ei sisalda määrsõnu „ainult“ või „eranditult“, ei võimalda järeldada, et viidatud joonealuses märkuses ette nähtud erandliku korra kohaldamiseks piisab sellest, kui seadmes kasutatavas kütuses on kas „suur osa“ või „teatav osa“ tahkekütuseid, mille lenduvainete sisaldus on alla 10%. Nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 24 ja järgmistes punktides, ei kinnita seda, kuidas Ühendkuningriik 3. joonealust märkust tõlgendab, ükski õiguslik argument.

44

Nagu soovitab kohtujurist oma ettepaneku punktides 27–30, tuleb 3. joonealust märkust tõlgendada nii, et selles nimetatud piirväärtus 10% tähendab, et seadmes kasutatava söe lenduvainete sisaldus peab olema alla 10%.

45

Niisugust tõlgendust kinnitavad 3. joonealuse märkuse kontekst ja direktiivi 2001/80 eesmärk.

46

Mis puudutab esiteks selle õigusnormi konteksti, siis tuleb meenutada, et see säte võimaldab kohaldada selles ette nähtud tingimustele vastavate seadmete suhtes kõrgemat lämmastikoksiidide heitkoguste piirväärtust kui üldine heitkoguste piirväärtus 500 mg/Nm3, mis on kindlaks määratud direktiivi 2001/80 VI lisa A‑osas.

47

Kolmas joonealune märkus on selles VI lisas sätestatud õigusnormis ette nähtud üldreegli erand ning seda tuleb vastavalt Euroopa Kohtu praktikale tõlgendada kitsalt (vt analoogia alusel kohtuotsus, 10.9.2015, Nannoka Vulcanus Industries, C‑81/14, EU:C:2015:575, punkt 73 ja seal viidatud kohtupraktika).

48

Mis puudutab teiseks direktiivi 2001/80 eesmärki, siis nagu väidab komisjon ja nagu märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 38, näitab asjaolu, et need liidu õigusaktid kujunesid välja enne seda direktiivi – näiteks direktiiv 88/609 –, et niisugustes õigusnormides nagu 3. joonealune märkus kindlaks määratud piirväärtuste taseme eesmärk on eeskätt piirata nii palju kui võimalik nende seadmete arvu, mille suhtes võib sellise erandi teha – mis iseenesest võimaldab aidata kaasa direktiiviga 2001/80 püstitatud ja käesoleva kohtuotsuse punktis 34 meenutatud eesmärkide saavutamisele.

49

Seepärast ei saa nõustuda Ühendkuningriigi argumendiga, et kasutatava tahkekütuse lenduvainete sisalduse piirväärtus 10% ei võimalda saavutada direktiivi 2001/80 keskkonnaeesmärki, sest see ei mõjuta märkimisväärselt lämmastikoksiidide heitkoguseid. Nagu eelmisest punktist ilmneb, aitab 3. joonealune märkus seda keskkonnaeesmärki saavutada, sest sellega piiratakse nende seadmete arvu, mille suhtes saab selles märkuses ette nähtud erandi teha.

50

Lisaks tuleb kõigepealt tagasi lükata käesoleva kohtuotsuse punktis 28 toodud Ühendkuningriigi argument, sest isegi juhul, kui oleks tõendatud, et 3. joonealuses märkuses ette nähtud erandis lepiti kokku selleks, et hõlmata niisugust seadet nagu Aberthaw’ jõujaam, peaks see siiski vastama selles sättes nimetatud kriteeriumidele, et selle suhtes saaks nimetatud erandi teha ja seda edaspidigi kohaldada.

51

Teiseks tuleb lükata tagasi selle liikmesriigi argument, et kõnesolevat piirväärtust 10% ei ole võimalik kohaldada ohutuse põhjustel. Selles küsimuses ilmneb selle liikmesriigi seisukohtadest, et Aberthaw’ jõujaamas kasutatava segu lenduvainete sisaldus võib kõikuda vahemikus 6–15%. On niisiis selge, et selles seadmes kütusena kasutatava söe lenduvainete keskmine sisaldus võib olla alla 10%.

52

Kolmandaks tuleb tagasi lükata ka Ühendkuningriigi argument, et kohandusi selle seadme keskkonnaohutuse parandamiseks ja 3. joonealuses märkuses sätestatud nõuete järgimiseks ei tehtud peamiselt majanduslike piirangute tõttu. Euroopa Kohtu praktikast ilmneb, et Ühendkuningriik ei saa tugineda käsitletaval juhul puhtalt majanduslikele põhjustele, väitmaks, et ta ei ole talle ette heidetavat rikkumist toime pannud (vt selle kohta kohtuotsus, 9.12.1997, komisjon vs. Prantsusmaa, C‑265/95, EU:C:1997:595, punkt 62, ja kohtuotsus, 12.1.2016, komisjon vs. Küpros, C‑515/14, EU:C:2016:30, punkt 53).

53

Selles olukorras tuleb tõdeda, et kuna Ühendkuningriik ei kohaldanud direktiivi 2001/80 Aberthaw’ jõujaama suhtes õigesti, on ta rikkunud kohustusi, mis tulenevad selle direktiivi artikli 4 lõikest 3, tõlgendatuna koostoimes selle VI lisa A‑osaga.

54

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 138 lõike 1 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja Ühendkuningriik on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista Ühendkuningriigilt.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (seitsmes koda) otsustab: