24.10.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 392/9

1.

Kas 23. juuli 1990. aasta direktiivi 90/434/EMÜ (1) artikli 8 sätteid tuleb tõlgendada nii, et nendega on keelatud direktiivi kohaldamisalasse kuuluva osade või aktsiate asendustehingu korral maksustamise edasilükkamise mehhanism, mis näeb ette, et erandina reeglist, mille kohaselt realiseerub kapitalikasumi maksustamise aluseks olev teokoosseis kasumi saamise aastal, loetakse asendustehingust kapitalikasum tekkinuks ning määratakse selle suurus kindlaks osade või aktsiate asendustehingu tegemise ajal ja maksustatakse aastal, mil toimub sündmus, mis lõpetab maksustamise edasilükkamise ja mis võib näiteks olla asendamise käigus saadud osade või aktsiate võõrandamine?

2.

Kui oletada, et osade või aktsiate asendustehingust saadud kasum on maksustatav, siis kas seda võib maksustada riik, kellel oli maksustamisõigus asendustehingu ajal, samas kui selle asendamise korral saadud osade või aktsiate võõrandamine kuulub teise liikmesriigi maksupädevusse?

3.

Kui eelmistele küsimustele vastatakse, et direktiiviga ei ole vastuolus, et osade või aktsiate asendamisest tulenevat kasumit maksustatakse asendamisel saadud osade või aktsiate hiljem võõrandamise ajal, kaasa arvatud juhul, kui mõlemad tehingud ei kuulu sama liikmesriigi maksupädevusse, siis kas liikmesriik, milles asendustehingust teenitud kasumi maksustamine lükati edasi, võib kasumit, mille maksustamine on edasi lükatud, maksustada selle mainitud võõrandamise ajal, tingimusel et kohaldatavatest kahepoolse maksustamise lepingu sätetest ei tulene teisiti, võtmata arvesse võõrandamise tulemust, kui selleks tulemuseks on kahjum? See küsimus esitatakse nii 23. juuli 1990. aasta direktiivi kui ka Euroopa ühenduse asutamislepingu artikliga 43 (nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 49) garanteeritud asutamisvabaduse seisukohast, kuna maksumaksjal, kes oli asendustehingu ajal ja osade või aktsiate võõrandamise tehingu ajal Prantsusmaa maksuresident, peaks olema käesoleva otsuse punktis 4 meelde tuletatud tingimustel õigus võõrandamise kahjum maha arvata.

4.

Kui punktis 3 esitatud küsimusele vastatakse, et tuleb arvesse võtta asendamisel saadud osade või aktsiate võõrandamise kahjumit, siis kas liikmesriik, kus teeniti asendustehingust kasum, peab võõrandamise kahjumi kasumist maha arvama või kas ta peab asendamise kasumi maksustamisest loobuma, kui võõrandamine ei kuulu tema maksupädevusse?

5.

Kui punktis 4 esitatud küsimusele vastatakse, et võõrandamise kahjum tuleb asendustehingu kasumist maha arvata, siis millist võõrandatud osade või aktsiate ostuhinda tuleb selle võõrandamise kahjumi arvutamiseks arvesse võtta? Kas võõrandatud osade või aktsiate ühiku ostuhinnaks tuleb pidada asenduseks saadud äriühingu osade või aktsiate koguväärtust, nagu see on esitatud kasumideklaratsioonil, jagatuna nende osade või aktsiate arvuga, mis asendamisel saadi, või tuleb arvesse võtta kaalutud keskmist ostuhinda, võttes arvesse ka asendustehingust hilisemaid tehinguid, nagu muud sama äriühingu osade või aktsiate ostud või tasuta väljastamised?