This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62018CN0500
Case C-500/18: Request for a preliminary ruling from the Tribunalul Specializat Cluj (Romania) lodged on 30 July 2018 — AU v Reliantco Investments LTD, Reliantco Investments LTD Limassol Sucursala București
Kohtuasi C-500/18: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunalul Specializat Cluj (Rumeenia) 30. juulil 2018 – AU versus Reliantco Investments LTD, Reliantco Investments LTD Limassol Sucursala Bucureşti
Kohtuasi C-500/18: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunalul Specializat Cluj (Rumeenia) 30. juulil 2018 – AU versus Reliantco Investments LTD, Reliantco Investments LTD Limassol Sucursala Bucureşti
ELT C 381, 22.10.2018, p. 13–13
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
22.10.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 381/13 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunalul Specializat Cluj (Rumeenia) 30. juulil 2018 – AU versus Reliantco Investments LTD, Reliantco Investments LTD Limassol Sucursala Bucureşti
(Kohtuasi C-500/18)
(2018/C 381/14)
Kohtumenetluse keel: rumeenia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunalul Specializat Cluj
Põhikohtuasja pooled
Hageja: AU
Kostjad: Reliantco Investments LTD, Reliantco Investments LTD Limassol Sucursala Bucureşti
Eelotsuse küsimused
1. |
Kas tõlgendades mõistet „mittekutseline klient“, mis on määratletud direktiivi 2004/39/[CE] (1) artikli 4 [lõike] 1 punktis 12, võib liikmesriigi kohus kasutada või peab kasutama samu tõlgenduskriteeriume, millega on määratletud direktiivi 93/13/EMÜ (2) artikli 2 punkti b tähenduses mõiste „tarbija“? |
2. |
Kui esimesele küsimusele vastatakse eitavalt, siis mis tingimustel saab direktiivi 2004/[39/EÜ] tähenduses „mittekutseline klient“ tugineda sellises vaidluses nagu põhikohtuasjas sellele, et ta on tarbija? |
3. |
Täpsemalt, kas see, et direktiivi 2004/[39/EÜ] tähenduses „mittekutseline klient“ on suhteliselt lühikese aja jooksul suures mahus kaubelnud, ning see, et ta on investeerinud suuri rahasummasid direktiivi 2004/39/[EÜ] artikli 4 [lõike 1] punktis 17 määratletud finantsinstrumentidesse, on olulised kriteeriumid selle hindamisel, kas sama direktiivi tähenduses „mittekutseline klient“ on tarbija? |
4. |
Kas siis, kui liikmesriigi kohus teeb kindlaks vaidluse kuulumist oma kohtualluvusse, olles kohustatud tuvastama olenevalt asjaoludest, kas kohaldada tuleb määruse (EL) nr 1215/2012 (3) artikli 17 [lõike] 1 punkti c või artikli 7 punkti 2, on sellel kohtul lubatud ja/või kohustuslik võtta arvesse materiaalõiguslikku alust – mis on puhtalt lepinguväline vastutus –, millele hageja tugineb kui vahendile lepingutingimuste vastu, mis on väidetavalt direktiivi 93/13/EMÜ tähenduses ebaõiglased, mille suhtes kohaldatavad materiaalõigusnormid määrataks kindlaks määruse (EÜ) nr 864/2007 (Rooma II määruse) (4) kohaselt, või muudab see, kui hageja peaks osutuma tarbijaks, tema hagi materiaalõigusliku aluse ebaoluliseks? |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 06/07, lk 263).
(2) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma II) (ELT L 199, lk 40).