1.

Kui [14. märtsi 2011. aasta] seadusandliku dekreedi nr 23 artikli 9 lõiget 8, mis näeb ette, et Itaalia riiklikku tervishoiuteenust osutavad üksused on vabastatud ühtsest munitsipaalmaksust neile kuuluva kinnisvara pealt, mis on mõeldud eranditult institutsiooniliste ülesannete täitmiseks, tõlgendada nii, et see soodustus on ette nähtud ka kohalikule tervishoiuasutusele, kes on rentinud kinnisasja osaliselt avalikus, osaliselt eraomandis olevale äriühingule, kelle kapitalist kuulub 51 % suurune osalus samale kohalikule tervishoiuasutusele ning kes osutab seal tervishoiuteenuseid, konkureerides teiste, tervenisti erakapitalil põhinevate raviasutustega, mis põhjustab riigiabiks kvalifitseeritavat maksueelist, mis muudab vabaturu reegleid, siis kas see dekreedi säte on või ei ole kooskõlas ELTL artikliga 107, mis keelab „ükskõik missugusel kujul“ antava riigiabi?

2.

Kas [27. juuli 2000. aasta] seaduse nr 212 artiklis 11 ette nähtud ruling, mille tõttu ei saa seadusandliku dekreedi nr 23 artikli 9 lõiget 8 tõlgendada analoogia alusel Itaalia kassatsioonikohtu praktikaga kohaliku kinnisvaramaksu kohta, mille kohaselt ei ole kohalikul tervishoiuasutusel õigust vabastusele ühtsest munitsipaalmaksust, kui kinnisasja kasutab aktsiaselts — kelle kapitalis on küll osalus samal avalik-õiguslikul üksusel ja kes osutab seal tervishoiuteenuseid, konkureerides teiste samuti tervishoiuteenuseid osutavate, kuid tervenisti erakapitalil põhinevate äriühingutega, mis põhjustab riigiabiks kvalifitseeritavat maksueelist, mis muudab vabaturu reegleid, on või ei ole kooskõlas aluslepinguga, see tähendab, ELTL artikliga 107, mis keelab „ükskõik missugusel kujul“ antava riigiabi?