This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62019CN0301
Case C-301/19 P: Appeal brought on 11 April 2019 by the European Commission against the judgment of the General Court (Third Chamber, Extended Composition) delivered on 12 February 2019 in Case T-201/17, Printeos v Commission
kohtuasi C-301/19 P: Euroopa Komisjoni 11. aprillil 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda laiendatud koosseisus) 12. veebruari 2019. aasta otsuse peale kohtuasjas T-201/17: Printeos versus komisjon
kohtuasi C-301/19 P: Euroopa Komisjoni 11. aprillil 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda laiendatud koosseisus) 12. veebruari 2019. aasta otsuse peale kohtuasjas T-201/17: Printeos versus komisjon
ELT C 238, 15.7.2019, p. 8–9
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
15.7.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 238/8 |
Euroopa Komisjoni 11. aprillil 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda laiendatud koosseisus) 12. veebruari 2019. aasta otsuse peale kohtuasjas T-201/17: Printeos versus komisjon
(kohtuasi C-301/19 P)
(2019/C 238/11)
Kohtumenetluse keel: hispaania
Pooled
Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: F. Dintilhac, P. Rossi ja F. Jimeno Fernández)
Teine menetlusosaline: Printeos, S.A.
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
— |
tühistada Üldkohtu 12. veebruari 2019. aasta otsus kohtuasjas T-201/17: Printeos S.A. vs. Euroopa Komisjon; |
— |
lahendada kohtuasi sisuliselt ja jätta seetõttu hagi tervikuna rahuldamata, kuna:
|
Väited ja peamised argumendid
Euroopa Komisjon väidab, et Üldkohus on vaidlustatud kohtuotsuses õigusnormi rikkunud järgmistes küsimustes:
— |
Esimene väide: Üldkohus on rikkunud Euroopa Komisjoni kaitseõigust ja õigust õiglasele menetlusele, rikkudes nii non ultra petita põhimõtet, kuna ta muutis nõuetevastaselt vaidluse eset ja sisu, paludes hagejal kohtuistungil muuta hagiavalduses algselt taotletud intresside õiguslikku kvalifikatsiooni. |
— |
Teine väide: Üldkohus on ekslikult tõlgendanud ELTL artiklit 266, tunnistades, et nimetatud artikkel kehtestab absoluutse ja tingimusteta kohustuse tasuda viivisintressi juhul, kui karistust või trahvi kehtestanud otsus tühistatakse, ja seda tagasiulatuvalt alates esialgse maksmise kuupäevast. |
— |
Kolmas väide: Üldkohus on õigusnormi rikkunud, tõlgendades ELTL artiklit 266 seoses kohtuotsustega IPK (2) ja Corus (3) ning kohtumäärusega Holcim, (4) ilma et ta võtaks arvesse konkurentsi valdkonna karistustele kohaldatavat uut õiguslikku raamistikku. |
— |
Neljas väide: Üldkohus on õigusnormi rikkunud, kui ta järeldas, et siinses asjas on täidetud nõuded, mis on kohtupraktikas nõutud lepinguvälise vastutuse tekkimiseks. |
— |
Viies väide: Üldkohus on rikkunud seaduslikkuse ja õiguskindluse põhimõtteid, jättes siinses asjas kohaldamata delegeeritud määruse nr 1268/2012 artikli 90, ehkki varasem otsus, mis seda ette nägi, on omandanud seadusjõu. |
(1) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT 2012, L 362, lk 1).
(2) 12. veebruari 2015. aasta kohtuotsus IPK vs. komisjon (C-366/13 P, EU:C:2015:83).
(3) 10. oktoobri 2001. aasta kohtuotsus Corus vs. komisjon (T-171/99, EU:T:2001:249).
(4) 4. mai 2005. aasta kohtuotsus Holcim vs. komisjon (T-86/03, EU:T:2005:157).