1.

Kas 18. detsembri 1978. aasta direktiivi 79/7 meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas (1) artikli 3 lõige 2, mis jätab toitjakaotus- ja perehüvitised selle direktiivi kohaldamisalast välja, tuleb tunnistada kehtetuks või pidada seda kehtetuks, kuna see on vastuolus Euroopa Liidu õiguse niisuguse aluspõhimõttega nagu meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõte, mis on tunnistatud Euroopa Liidu põhiväärtuseks Euroopa Liidu lepingu artiklites 2 ja 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 19 ja põhiõiguseks Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 lõikes 1 ning samuti Euroopa Kohtu väga pikaajalises ja väljakujunenud kohtupraktikas?

2.

Kas Euroopa Liidu lepingu artiklit 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 17 lõiget 1 tuleb Roomas 4. novembril 1950 allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokolli nr 1 artiklit 1 arvestades tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugune riigisisene meede, nagu on arutamisel põhikohtuasjas (mille aluseks on Tribunal Constitucionali (konstitutsioonikohus) 11. märtsi 2014. aasta kohtuotsus nr 40/2014, seda tõlgendav liikmesriigi kohtupraktika ja selle täitmiseks tehtud seadusemuudatus) ja mis – praktikas ja seetõttu, et vormistamisnõue ei ole üldteada ning puudub üleminekuperiood selle täitmiseks – muutis Kataloonia tsiviilseadustikus reguleeritud vabaabielusuhte alusel toitjakaotuspensioni saamise alguses võimatuks ja seejärel ülemäära keeruliseks?

3.

Kas Euroopa Liidu õiguse nii keskse tähtsusega põhimõtet nagu meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõte, mis on sätestatud põhiväärtusena Euroopa Liidu lepingu artiklites 2 ja 3, ning soolise diskrimineerimise keeldu, mida tunnustatakse põhiõigusena Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21, tuleb koostoimes Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 14 tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugune riigisisene meede, nagu on arutamisel põhikohtuasjas (mille aluseks on Tribunal Constitucionali (konstitutsioonikohus) 11. märtsi 2014. aasta kohtuotsus nr 40/2014, seda tõlgendav liikmesriigi kohtupraktika ja selle täitmiseks tehtud seadusemuudatus), ja mis – praktikas ja seetõttu, et vormistamisnõue ei ole üldteada ning puudub üleminekuperiood selle täitmiseks – muutis Kataloonia tsiviilseadustikus reguleeritud vabaabielusuhte alusel toitjakaotuspensioni saamise alguses võimatuks ja seejärel ülemäära keeruliseks, kahjustades palju suuremat osakaalu naisi kui mehi?

4.

Kas „sünnipära“ või teise võimalusena „rahvusvähemusse kuulumise“ kui diskrimineerimisaluste või „põhjuste“ tõttu diskrimineerimise keeldu, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 lõikes 1, tuleb koostoimes Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 14 tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugune riigisisene meede, nagu on arutamisel põhikohtuasjas (mille aluseks on Tribunal Constitucionali (konstitutsioonikohus) 11. märtsi 2014. aasta kohtuotsus nr 40/2014, seda tõlgendav liikmesriigi kohtupraktika ja selle täitmiseks tehtud seadusemuudatus), ja mis – praktikas ja seetõttu, et vormistamisnõue ei ole üldteada ning puudub üleminekuperiood selle täitmiseks – muutis Kataloonia tsiviilseadustikus reguleeritud vabaabielusuhte alusel toitjakaotuspensioni saamise alguses võimatuks ja seejärel ülemäära keeruliseks?