1.

Kas direktiivi 2008/48/EÜ (1) artikli 3 punkti g tuleb tõlgendada nii, et tarbijakrediidilepinguga seoses kokku lepitud kõrvalteenuste tasu, näiteks tasu osamaksete ajatamise ja nende summa vähendamise võimaluse eest, on krediidikulukuse aastamäära osa?

2.

Kas direktiivi 2008/48/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti g tuleb tõlgendada nii, et krediidikulukuse aastamäära kohta valede andmete esitamine ettevõtjast krediidiandja ja tarbijast krediidisaaja vahel sõlmitud krediidilepingus tähendab seda, et krediidikulukuse aastamäär on jäetud krediidilepingus esitamata, ning liikmesriigi kohus peab kohaldama tarbijakrediidilepingus krediidikulukuse aastamäära esitamata jätmise eest riigisiseses õiguses ette nähtud õiguslikke tagajärgi?

3.

Kas direktiivi 2008/48/EÜ artiklit [23] tuleb tõlgendada nii, et riigisiseses õiguses ette nähtud sanktsioon, nimelt tarbijakrediidilepingu tühisus, mille puhul tuleb tagasi maksta üksnes antud krediidi põhisumma, on proportsionaalne, kui krediidikulukuse aastamäära ei ole tarbijakrediidilepingus täpselt esitatud?

4.

Kas direktiivi 93/13/EMÜ (2) artikli 4 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et selliste kõrvalteenuste paketi eest makstav tasu, mille osutamine on ette nähtud põhilepinguks oleva tarbijakrediidilepingu kõrval eraldi sõlmitud lisalepinguga, tuleb pidada lepingu põhiobjekti osaks, mistõttu ei allu see ebaõiglase olemuse kontrollile?

5.

Kas direktiivi 93/13/EMÜ artikli 3 lõiget 1 koosmõjus selle direktiivi lisa punkti 1 alapunktiga o tuleb tõlgendada nii, et tarbijakrediidiga seotud kõrvalteenuste kohta sõlmitud lepingus sisalduv lepingutingimus on ebaõiglane, kui tarbijale antakse sellega abstraktne võimalus osamakseid ajatada ja ümber kavandada, mille eest peab tarbija maksma tasu ka siis, kui ta seda võimalust ei kasuta?

6.

Kas direktiivi 93/13/EMÜ artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1 ning tõhususe põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus õigusnormid, mille kohaselt võib osa menetluskuludest jätta tarbija kanda järgmistel juhtudel: 1) kui nõue tuvastada, et lepingutingimuse tuvastatud ebaõiglase olemuse tõttu ei tule makseid teha, osaliselt rahuldatakse […]; 2) kui õiguse kasutamine nõude summa numbrilisel kindlaksmääramisel on tarbija jaoks muutunud praktiliselt võimatuks või ülemäära keeruliseks ja 3) alati, kui tegemist on ebaõiglase lepingutingimusega, sealhulgas juhtudel, mil ebaõiglase lepingutingimuse olemasolu ei avalda tervikuna ega osaliselt vahetut mõju krediidiandja nõude suurusele või kui lepingutingimus ei ole menetluse esemega vahetult seotud?