1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 (2) füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi „isikuandmete kaitse üldmäärus“) artikli 14 lõike 5 punkti c koostoimes artikli 14 lõike 1 ja põhjendusega 62 tuleb tõlgendada nii, et artikli 14 lõike 5 punktis c ette nähtud erandit ei kohaldata andmetele, mis tekivad vastutava töötleja tegevuse käigus, vaid ainult andmetele, mille vastutav töötleja on saanud selgelt mõnelt muult isikult?

2.

Juhul, kui isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 14 lõike 5 punkti c tuleb kohaldada ka andmetele, mis tekivad vastutava töötleja tegevuse käigus, siis kas õigust esitada kaebus järelevalveasutusele, mis on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 77 lõikes 1, tuleb tõlgendada nii, et füüsiline isik, kes väidab, et teabe esitamise kohustust ei ole täidetud, võib paluda oma kaebuse esitamise õigust kasutades, et uuritaks, kas vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 14 lõike 5 punktile c on liikmesriigi õiguses sätestatud asjakohased meetmed andmesubjekti õigustatud huvide kaitsmiseks?

3.

Juhul, kui vastus teisele küsimusele on jaatav, siis kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 14 lõike 5 punktil c saab tõlgendada nii, et nimetatud sättes osutatud „asjakohased meetmed“ tähendavad, et liikmesriigi seadusandja peab isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 32 sätestatud töötlemise turvalisust käsitlevad sätted (õigusnormiga) üle võtma?