Euroopa Ühenduse ja Jaapani valitsuse vaheline tolliküsimustes toimuva koostöö ja vastastikuse haldusabi

LEPING

EUROOPA ÜHENDUS ja JAAPANI VALITSUS (edaspidi „lepinguosalised”),

ARVESTADES Jaapani ja Euroopa Ühenduse (edaspidi „ühendus”) kaubandussuhete tähtsust ning soovides mõlema lepinguosalise huvides toetada nimetatud suhete harmoonilist arengut,

USKUDES, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleks kohustuda arendama tollikoostööd,

VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste tollikoostöö arengut tolliprotseduuride alal,

VÕTTES ARVESSE, et tollialaseid õigusakte rikkuvad toimingud kahjustavad mõlema lepinguosalise majandus-, fiskaal- ja ärihuve, ning tunnustades tollimaksude ja muude maksude täpse arvestamise tähtsust,

OLLES VEENDUNUD, et meetmeid selliste toimingute vastu saab tõhustada tolliasutuste koostöö kaudu,

TUNNUSTADES tolliasutuste olulist osa ja tolliprotseduuride tähtsust kaubanduse lihtsustamise soodustamisel,

VÕTTES ARVESSE mõlema lepinguosalise kõrgetasemelist otsustavust toetada tolli tegevust ja teha koostööd võitluses intellektuaalse omandi õiguste rikkumiste vastu,

VÕTTES ARVESSE kohustusi, mis tulenevad lepinguosaliste poolt juba tunnustatud või neile kohaldatavatest rahvusvahelistest konventsioonidest ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi „WTO”) tollialastest meetmetest,

VÕTTES ARVESSE Tollikoostöö Nõukogu 5. detsembri 1953. aasta soovitust vastastikuse haldusabi kohta,

ARVESTADES, et Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Jaapani vahelise 1991. aasta ühisdeklaratsiooniga on sätestatud suhete üldsuunised ja paika pandud suhete arengu edasised protseduurilised eesmärgid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I   JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„tollialased õigusaktid” – Jaapani või ühenduse mis tahes õigusnormid, millega reguleeritakse kaupade importi, eksporti ja transiiti ning suunamist muudele tolliprotseduuridele, sealhulgas tolliasutuste pädevusvaldkonda kuuluvatele keelustamis-, piiramis- ja kontrollimeetmetele;

b)	„lepinguosalise õigusnormid” ja „kummagi lepinguosalise õigusnormid” – kontekstist olenevalt Jaapani õigusnormid või ühenduse õigusnormid;

c)	„tolliasutus” – Jaapanis rahandusministeerium ning ühenduses Euroopa Ühenduste Komisjoni tolliküsimustega tegelevad talitused ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide tolliasutused;

d)	„taotluse esitanud tolliasutus” – lepinguosalise tolliasutus, kes käesoleva lepingu alusel taotleb haldusabi;

e)	„taotluse saanud tolliasutus” – lepinguosalise tolliasutus, kes käesoleva lepingu alusel saab haldusabi taotluse;

f)	„isikuandmed” – igasugune teave füüsilise isiku kohta, kes on tuvastatud või keda saab tuvastada;

g)	„tollialaseid õigusakte rikkuv toiming” – mis tahes tollialase õigusakti rikkumine või rikkumise katse;

h)	„isik” – iga kaupade impordi, ekspordi või transiidi alal tegutsev füüsiline isik, juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta muu üksus, kes on moodustatud või organiseeritud lepinguosalise õigusnormide kohaselt;

i)	„teave” – andmed, dokumendid, aruanded ja muud teatised või nende elektroonilised koopiad.

Artikkel 2

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt Jaapani territooriumil, kus kehtivad tema tollialased õigusaktid, ja teiselt poolt nendel territooriumidel, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, selles asutamislepingus sätestatud tingimustel.

Artikkel 3

Rakendamine

Lepinguosalised rakendavad käesolevat lepingut vastavalt kummagi lepinguosalise õigusnormidele ning asjaomastele tolliasutustele kättesaadavate vahenditega.

Artikkel 4

Koostöö ulatus

1.   Käesoleva lepingu kohane tollikoostöö hõlmab kõiki tollialaste õigusaktide kohaldamisega seotud küsimusi.

2.   Lepinguosalised arendavad tollikoostööd oma tolliasutuste kaudu. Eelkõige teevad lepinguosalised koostööd järgmistel aladel:

a)	sidekanalite loomine tolliasutuste vahel kiire teabevahetuse soodustamiseks ja kindlustamiseks ning nende kanalite haldamine;

b)	tolliasutuste tegevuse tõhusa kooskõlastamise soodustamine ning

c)	käesoleva lepinguga seotud mis tahes muu haldusküsimus, mis tuleb ühiselt lahendada.

3.   Lepinguosalised kohustuvad samuti tegema kooskõlastatud jõupingutusi oma tollisasutuste kaudu, et arendada tollitöös kaubandust hõlbustavaid meetmeid vastavalt tollivaldkonna rahvusvahelistele standarditele.

Artikkel 5

Abi ulatus

1.   Lepinguosalised abistavad teineteist oma tolliasutuste kaudu nende pädevuse ja võimaluste piires ning käesoleva lepinguga ette nähtud viisidel ja tingimustel, et tagada tollialaste õigusaktide õige rakendamine eelkõige nimetatud õigusakte rikkuvate toimingute ennetamise, uurimise ja tõkestamise kaudu.

2.   Käesoleva lepingu kohast abi tolliküsimustes annavad vastastikku lepinguosaliste tolliasutused, kes on pädevad käesolevat lepingut rakendama. See ei piira kummagi lepinguosalise õigusi ega kohustusi seoses rahvusvaheliste lepingute või kummagi lepinguosalise õigusnormide alusel kriminaalasjades antava vastastikuse abiga. Ka ei hõlma see teavet, mis on saadud õigusasutuse taotlusel kasutatud volituste abil.

3.   Käesolev leping ei hõlma tollimaksude, maksude või rahatrahvide sissenõudmiseks antavat abi.

Artikkel 6

Seosed muude rahvusvaheliste lepingutega

1.   Käesoleva lepingu sätted ei mõjuta kummagi lepinguosalise mis tahes muust rahvusvahelisest lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

2.   Käesoleva lepingu sätted on lõike 1 sätetest olenemata ülimuslikud kahepoolsete tollikoostöö ja vastastikuse haldusabi lepingute suhtes, mis on sõlmitud või sõlmitakse mõne Euroopa Liidu liikmesriigi ja Jaapani vahel, kui nende sätted ei ole kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

3.   Käeoleva lepingu sätted ei mõjuta komisjoni pädevate talituste ja liikmesriikide tolliasutuste vahelist teabevahetust käsitlevate ühenduse sätete kohaldamist mis tahes teabe puhul, mis on saadud käesoleva lepingu alusel ning võib huvi pakkuda ühendusele.

II   JAOTIS

TOLLIKOOSTÖÖ

Artikkel 7

Koostöö tolliprotseduuride alal

Kaupade seadusliku liikumise hõlbustamiseks vahetavad tolliasutused käesoleva lepingu sätete alusel teavet ja kogemusi meetmete kohta, millega saab täiustada tollitehnikat ja -protseduure, ning arvutisüsteemide kohta.

Artikkel 8

Tehniline koostöö

Tolliasutused võivad üksteisega teha tehnilist koostööd, vahetada personali ja teadmisi tollitehnika ja -protseduuride täiustamise meetmete ning arvutisüsteemide kohta, et saavutada nimetatud eesmärke käesoleva lepingu sätete kohaselt.

Artikkel 9

Arutelud rahvusvahelistes organisatsioonides

Tolliasutused püüavad arendada ja tugevdada koostööd vastastikust huvi pakkuvates küsimustes, et hõlbustada tolliküsimustega seotud arutelusid asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Tollikoostöö Nõukogu ja WTO raames.

III   JAOTIS

VASTASTIKUNE HALDUSABI

Artikkel 10

Abistamine taotluse korral

1.   Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis aitab teise lepinguosalise taotluse esitanud asutusel tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamise, sealhulgas teabe, mis käsitleb täheldatud või kavandatavaid toiminguid, millega on rikutud või võidakse rikkuda neid õigusakte.

Eelkõige edastab taotluse saanud tolliasutus taotluse korral taotluse esitanud asutusele teabe tegevuse kohta, mille tagajärjeks võivad olla toimingud (näiteks ebaõiged tollideklaratsioonid ja päritolusertifikaadid, arved või muud dokumendid, mis on teadaolevalt või mida kahtlustatakse olevat ebaõiged või võltsitud), millega rikutakse teise lepinguosalise territooriumil kehtivaid tollialaseid õigusakte.

2.   Taotluse esitanud asutuse palvel teatab taotluse saanud asutus talle:

a)	kas ühe lepinguosalise territooriumilt eksporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumile imporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri, ning

b)	kas ühe lepinguosalise territooriumile imporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumilt eksporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri.

3.   Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus, arvestades enda suhtes kehtivaid lepinguosalise õigusnorme, järgmist üksikasjalist teavet ja võtab erijärelevalve alla:

a)	isikud, kelle puhul on alust arvata, et nad on seotud või on olnud seotud selle lepinguosalise tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega, kelle asutus esitas taotluse;

b)	paigad, kuhu on ladustatud või kogutud või kuhu võidakse ladustada või koguda kaupu viisil, mis annab alust arvata, et nimetatud kaubad on ette nähtud kasutamiseks selle lepinguosalise tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks, kelle asutus esitas taotluse;

c)	kaubad, mida transporditakse või võidakse transportida viisil, mis annab alust arvata, et need on ette nähtud kasutamiseks selle lepinguosalise tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks, kelle asutus esitas taotluse, ning

d)	transpordivahendid, mida kasutatakse või võidakse kasutada viisil, mis annab alust arvata, et need on ette nähtud kasutamiseks selle lepinguosalise tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks, kelle asutus esitas taotluse.

Artikkel 11

Abistamine omal algatusel

Lepinguosalised abistavad teineteist omal algatusel ning kooskõlas kummagi lepinguosalise õigusnormidega, kui nad peavad seda vajalikuks tollialaste õigusaktide õigeks kohaldamiseks, eelkõige juhtudel, mis võivad tekitada olulist kahju teise lepinguosalise majandusele, rahva tervisele või julgeolekule või võivad kahjustada teise lepinguosalise muid olulisi huvisid, eelkõige järgmisi üksikasju käsitleva teabe esitamisega:

a)	toimingud, mis rikuvad või näivad rikkuvat tollialaseid õigusakte ja võivad pakkuda teisele lepinguosalisele huvi;

b)	tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingute uued teostamisviisid või -meetodid;

c)	kaubad, mille kohta on teada, et nende puhul on rikutud tollialaseid õigusakte;

d)	isikud, kelle puhul on alust arvata, et nad on seotud või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega, ning

e)	transpordivahendid, mille puhul on alust arvata, et neid on kasutatud, kasutatakse või võidakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks.

Artikkel 12

Abitaotluste vorm ja sisu

1.   Käesoleva lepingu kohane taotlus esitatakse kirjalikult. Taotlusele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui tegemist on pakilise olukorraga, võidakse aktsepteerida suulist taotlust, kuid see tuleb viivitamata kirjalikult kinnitada.

2.   Lõike 1 kohases taotluses esitatakse järgmine teave:

a)	taotluse esitanud asutus;

b)	taotletav meede;

c)	taotluse eesmärk ja põhjendus;

d)	võimalikult täpsed ja täielikud andmed uuritavate isikute kohta;

e)	asjaomaste faktide ja juba teostatud uurimise kokkuvõte ning

f)	muud õiguslikud asjaolud.

3.   Taotlus esitatakse nii taotluse saanud kui taotluse esitanud asutusele arusaadavas keeles. Vajalikul määral võib seda nõuet kohaldada ka dokumentide suhtes, mis lisatakse lõike 1 alusel esitatud taotlusele.

4.   Kui taotlus ei vasta eespool esitatud vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist; vahepeal võib taotluse saanud asutus võtta tarvitusele ettevaatusabinõusid.

Artikkel 13

Taotluste täitmine

1.   Abitaotluse täitmiseks võtab taotluse saanud asutus oma pädevuse ja võimaluste piires kõik põhjendatud meetmed, esitab olemasoleva teabe, teeb vajalikud uurimised või korraldab nende tegemise.

2.   Abitaotlus täidetakse selle lepinguosalise kehtivate õigusnormide kohaselt, kelle asutus sai taotluse.

3.   Taotluse esitanud asutuse nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad taotluse saanud asutuse nõusolekul ja tingimustel viibida taotluse saanud asutuses, et saada sellelt teavet, mis on seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate või rikkuda võivate toimingutega ja mida taotluse esitanud asutus vajab käesoleva lepingu eesmärgi täitmiseks.

4.   Taotluse esitanud asutuse nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad taotluse saanud asutuse nõusolekul ja tingimustel viibida konkreetsete juhtumite uurimise juures selle pädevusalas.

5.   Kui nimetatud taotlust ei ole võimalik täita, teatatakse sellest viivitamata taotluse esitanud asutusele, lisades põhjenduse. Põhjendusele võidakse lisada asjaomased andmed, mis taotluse saanud asutuse arvates võivad taotluse esitanud asutusele olla abiks.

6.   Taotluse esitanud asutuse nõudmisel ja kui ta peab seda vajalikuks, teatab taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusele taotluse alusel võetavate meetmete aja ja koha, et neid meetmeid saaks kooskõlastada.

Artikkel 14

Teabe edastamise vorm

1.   Taotluse saanud asutus teatab uurimiste tulemused taotluse esitanud asutusele kirjalikult ning lisab asjaomased dokumendid või muud materjalid.

2.   See teave võib olla elektroonilises vormis.

Artikkel 15

Erandid abistamiskohustusest

1.   Abistamisest võib keelduda või loobuda või abistamisele võib seada teatud tingimusi või nõudeid, kui lepinguosaline, kelle asutus sai taotluse, arvab, et käesoleva lepingu kohane abi võib kahjustada ühenduse liikmesriikide või Jaapani suveräänsust või julgeolekut, poliitikat või muid olulisi huvisid, millele on osutatud artikli 16 lõikes 2.

Eelkõige võib kumbki lepinguosaline piirata teisele lepinguosalisele teabe esitamist, kui viimati nimetatud lepinguosaline ei suuda tagada esimesena nimetatud lepinguosalise nõudeid konfidentsiaalsusele või täita edastatud teabe kasutamisele seatud piiranguid.

2.   Taotluse saanud asutus võib abistamisest loobuda, kui see takistaks käimasolevat uurimist, sealhulgas asjaomaste õiguskaitseorganite läbiviidavat uurimist, vastutusele võtmist või kohtu- või haldusmenetlust. Sel juhul arutab taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusega, kas abi on võimalik anda selliste tingimuste ja nõuete alusel, mida taotluse saanud asutus peab vajalikuks.

3.   Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks anda, kui temalt seda palutaks, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.

4.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel tuleb taotluse saanud asutuse otsus ja selle põhjendused taotluse esitanud asutusele viivitamata teatavaks teha.

Artikkel 16

Teabevahetus ja konfidentsiaalsus

1.   Käesoleva lepingu kohaselt mis tahes kujul edastatud teavet käsitatakse salajase teabena, olenevalt kummagi lepinguosalise õigusnormidest, ja selle suhtes kehtib kaitse, mis samalaadsetele andmetele on ette nähtud selle lepinguosalise asjaomaste õigusnormidega, kelle tolliasutus selle teabe sai, ja ühenduse asutuste suhtes kohaldatavate asjaomaste sätetega, kui teabe esitanud lepinguosaline ei ole andnud eelnevat nõusolekut kõnealuse teabe avaldamiseks.

2.   Isikuandmeid võib vahetada üksnes siis, kui andmeid vastu võttev lepinguosaline kohustub neid kaitsma vähemalt nii, nagu selliseid andmeid kaitseks andmeid edastav lepinguosaline. Teavet andev lepinguosaline ei nõua, et täidetaks rangemaid nõudeid, kui kehtivad tema haldusalas.

Lepinguosalised edastavad teineteisele teabe kummagi lepinguosalise, sealhulgas vajaduse korral ühenduse liikmesriikide õigusnormide kohta.

3.   Saadud teavet kasutatakse üksnes käesoleva lepingu rakendamiseks. Kui üks lepinguosalistest soovib seda teavet muul otstarbel kasutada, peab tal selleks olema teabe andnud tolliasutuse eelnev kirjalik nõusolek. Teabe sellisel kasutamisel tuleb võtta arvesse kõnealuse asutuse seatud piiranguid.

4.   Lõikega 3 ei takistata käesoleva lepingu kohaselt saadud teabe kasutamist tõenditena haldusmenetluses, mis algatatakse seoses tollialaste õigusaktide rikkumisega. Seepärast võivad lepinguosalised käesoleva lepingu sätete kohaselt saadud teavet kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning haldusmenetluses. Teabe esitanud tolliasutusele teatatakse sellisest kasutamisest.

5.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 3, välja arvatud juhul, kui teabe esitanud tolliasutus ei ole teatanud teisiti, võib teabe saanud tolliasutus esitada käesoleva lepingu kohaselt saadud teavet oma lepinguosalise asjaomastele õiguskaitseorganitele. Kõnealused õiguskaitseorganid võivad seda teavet kasutada üksnes tollialaste õigusaktide täpseks kohaldamiseks käesoleva lepingu artiklites 16 ja 17 esitatud tingimustel.

6.   Käesolev artikkel ei takista teabe kasutamist või avaldamist selles ulatuses, milleks teabe saanud tolliasutus on kohustatud lepinguosalise õigusnormidega. Igast asjaomasest avaldamisest teatab niisugune tolliasutus võimaluse korral ette teavet esitanud tolliasutusele.

Kui teabe avaldamist taotlevad kolmandad isikud või muud asutused, võtab teabe saanud lepinguosaline, kui teabe esitanud lepinguosalisega ei ole kokku lepitud teisiti, kasutusele kõik meetmed, mis on võimalikud esimese lepinguosalise kehtivate õigusnormide piires, et säilitada teabe konfidentsiaalsust ja kaitsta isikuandmeid.

Artikkel 17

Kriminaalmenetlus

Käesoleva lepingu kohast teavet, mis on ühe lepinguosalise tolliasutuse poolt esitatud teise lepinguosalise tolliasutusele, ei tohi viimati nimetatud lepinguosaline kasutada kohtu või kohtuniku poolt läbiviidavas kriminaalmenetluses.

Artikkel 18

Abistamise kulud

1.   Käesoleva lepingu rakendamisega tekkinud kulud kannab asjaomane lepinguosaline.

2.   Kui taotluse rahuldamise jooksul ilmneb, et taotluse täitmine nõuab erakordseid kulutusi, peavad tolliasutused nõu, et määrata kindlaks taotluse täitmise tingimused.

IV   JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Pealkirjad

Käesoleva lepingu jaotiste ja artiklite pealkirjad on lisatud üksnes viitamiseks ega mõjuta käesoleva lepingu tõlgendamist.

Artikkel 20

Konsulteerimine

Kõik käesoleva lepingu tõlgendamisega seotud küsimused või vaidlused lahendatakse lepinguosaliste vastastikuste konsultatsioonidega.

Artikkel 21

Ühine tollikoostöö komitee

1.   Käesolevaga moodustatakse ühine tollikoostöö komitee, millesse kuuluvad Jaapani rahandusministeeriumi ja Jaapani välisministeeriumi ametnikud ning Euroopa Ühenduse tolliküsimuste eest vastutavad ametnikud. Komiteesse võidakse vajaduse korral lisada kummagi lepinguosalise muid ametnikke, kellel on arutatavate küsimuste kohta eriteadmisi. Komitee tuleb kokku vastastikusel nõusolekul kindlaks määratud kohas, ajal ja päevakorraga.

2.   Ühise tollikoostöö komitee eriline rõhk on järgmistel ülesannetel:

a)	jälgida käesoleva lepingu nõuetekohast täitmist;

b)	võtta meetmeid, mis on vajalikud käesoleva lepingu eesmärkide kohaseks tollikoostööks;

c)	vahetada arvamusi kõigis tollikoostööga seotud ühist huvi pakkuvates küsimustes, kaasa arvatud edasised meetmed ning nende rakendamiseks vajalikud vahendid;

d)	anda soovitusi käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise viiside kohta, ning

e)	võtta vastu oma töökord.

Artikkel 22

Jõustumine ja kehtivusaeg

1.   Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepinguosalised on diplomaatiliste nootidega teatanud teineteisele lepingu jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2.   Lepingut võib muuta vastastikusel nõusolekul, diplomaatiliste nootide vahetamisega lepinguosaliste vahel. Muudatused jõustuvad samadel tingimustel, nagu on nimetatud lõikes 1, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.

3.   Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest kirjalikult teisele poolele. Lepingu lõpetamine jõustub kolme kuu möödumisel teise lepinguosalise teavitamise kuupäevast. Enne lepingu lõppemist saadud abitaotlused täidetakse käesoleva lepingu sätete kohaselt.

Artikkel 23

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja jaapani keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamise erinevuste korral kehtivad inglis- ja jaapanikeelne tekst.