26.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/1

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

26.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/3

(1)

Komisjoni 15. detsembri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 2571/97 või müügi kohta alandatud hindadega ning toetuse andmise kohta koore, või ja kontsentreeritud või kasutamise korral pagaritoodete, jäätise ja teiste toiduainete valmistamiseks, (2) alusel peavad sekkumisametid müüma pakkumiskutse raames teatavad nende valduses olevad võikogused ning andma toetust koore, või ja kontsentreeritud või eest. Kõnealuse määruse artiklis 18 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse madalaim müügihind või puhul ning suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul, kusjuures see hind või toetus võib erineda vastavalt või kavandatud kasutusele, rasvasisaldusele ja kasutusviisile, ning samuti võib teha otsuse esitatud pakkumised tagasi lükata. Vastavalt tuleb kindlaks määrata ka töötlemistagatis(t) e suurus,

(2)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

26.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/5

(1)

Komisjoni 15. detsembri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 2571/97 (või müügi kohta alandatud hindadega ning toetuse andmise kohta koore, või ja kontsentreeritud või kasutamise korral pagaritoodete, jäätise ja teiste toiduainete valmistamiseks, (2) peavad sekkumisametid müüma pakkumiskutse raames teatavad nende valduses olevad võikogused ning andma toetust koore, või ja kontsentreeritud või eest. Kõnealuse määruse artiklis 18 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse madalaim müügihind või puhul ning suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul, kusjuures see hind või toetus võib erineda vastavalt või kavandatud kasutusele, rasvasisaldusele ja kasutusviisile, ning samuti võib teha otsuse esitatud pakkumised tagasi lükata. Vastavalt tuleb kindlaks määrata ka töötlemistagatis(t) e suurus.

(2)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

26.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/7

(1)

Vastavalt komisjoni 20. veebruari 1990. aasta määrusele (EMÜ) nr 429/90 ühenduses otsetarbimiseks mõeldud kontsentreeritud võile pakkumiskutse teel toetuse andmise kohta, (2) avavad sekkumisametid alalise pakkumiskutse kontsentreeritud võile toetuse andmiseks. Kõnealuse määruse artiklis 6 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse puhul saadud pakkumisi silmas pidades kehtestatakse suurim toetus kontsentreeritud võile, mille rasvasisaldus on vähemalt 96 %, või otsustatakse pakkumist mitte jätkata. Sellele vastavalt tuleb kehtestada lõppkasutustagatis.

(2)

Saadud pakkumisi silmas pidades tuleks suurim toetus kehtestada allpool sätestatud tasemel ning sellele vastavalt tuleks määrata lõppkasutustagatis.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

26.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/8

(1)

Komisjoni 16. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2771/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad või- ja kooreturul sekkumise osas) (2) artikli 21 kohaselt on sekkumisasutused pakkunud alalise pakkumiskutse alusel müügiks teatava koguse oma valduses olevat võid.

(2)

Arvestades vastusena igale individuaalse pakkumise kutsele laekunud pakkumisi, kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 2771/1999 artiklile 24a madalaim müügihind või otsustatakse leping sõlmimata jätta.

(3)

Saadud pakkumiste läbivaatamisel selgus, et pakkumist ei peaks jätkama.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

26.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/9

(1)

Vastavalt komisjoni 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2799/1999 millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses loomasöödaks ettenähtud lõssi ja lõssipulbri eest toetuse andmisega ning asjaomase lõssipulbri müügiga, (2) artiklile 26 peavad sekkumisametid panema alalise pakkumiskutsega müüki teatavad nende valduses olevad lõssipulbrikogused.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2799/1999 artiklile 30 kehtestatakse iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades madalaim müügihind või otsustatakse pakkumist mitte jätkata.

(3)

Saadud pakkumiste läbivaatamisel selgus, et pakkumist ei peaks jätkama.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

26.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/10

(1)

Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 214/2001 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumisega lõssipulbriturul) (2) artikli 21 kohaselt on sekkumisasutused pakkunud alalise pakkumiskutse alusel müügiks teatava koguse oma valduses olevat lõssipulbrit.

(2)

Arvestades vastusena igale individuaalse pakkumise kutsele laekunud pakkumisi, kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 214/2001 artiklile 24a madalaim müügihind või otsustatakse leping sõlmimata jätta.

(3)

Saadud pakkumiste läbivaatamisel selgus, et pakkumist ei peaks jätkama.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

26.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/11

(1)

Komisjoni 7. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 896/2001 artikli 14 lõikega 1, milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 404/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses banaanide ühendusse importimise korraga, (2) nähakse ette võimalus määrata impordilitsentside väljaandmiseks aasta kolme esimese kvartali kohta kindlaks soovituslik kogus, mis on väljendatud ühesuguse protsendimäärana nii tariifikvoodiga A/B kui C saadaolevatest kogustest, nagu on sätestatud määruse (EMÜ) nr 404/93 artikli 18 lõikega 1.

(2)

Andmed, mis on ühest küljest seotud ühenduses 2004. aastal turustatud banaanikogustega ja eelkõige teise kvartali tegeliku impordi andmetega ning teisest küljest tarnete ja tarbimise väljavaadetega ühenduse turul 2005. aasta sama teise kvartali jooksul, nõuavad soovituslike koguste kindlaksmääramist A/B- ja C-tariifikvootidele, et kindlustada ühenduse rahuldav varustamine ning kaubavoogude järjepidevus tootmis- ja turustussektori vahel.

(3)

Samade andmete alusel tuleb vastavalt määruse (EÜ) nr 896/2001 artikli 14 lõikele 2 kinnitada ülemmäärad kogustele, mille kohta iga ettevõtja võib esitada litsentsitaotluse 2005. aasta teiseks kvartaliks.

(4)

Kuna käesolevat määrust tuleb kohaldada enne 2005. aasta teise kvartali litsentsitaotluste esitamistähtaja algust, peaks määrus jõustuma viivitamata.

(5)

Käesolevat määrust kohaldatakse 30. aprillil 2004. määratud ettevõtjate suhtes, kuna komisjoni määrusega (EÜ) nr 1892/2004 (3) sätestati banaanide impordile ühendusse üleminekumeetmed seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisega.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas banaanituru korralduskomitee arvamusega,

—

29 % saadaolevast kogusest traditsioonilistele ja mittetraditsioonilistele 30. aprillil 2004 määratud ühenduse ettevõtjatele A/B-tariifikvootide alusel.

—

29 % saadaolevast kogusest traditsioonilistele ja mittetraditsioonilistele 30. aprillil 2004 määratud ühenduse ettevõtjatele C-tariifikvoodi alusel.

a)

29 % määruse (EÜ) nr 896/2001 artiklite 4 ja 5 kohaselt kehtestatud ja teatatud individuaalsest kvoodist 30. aprillil 2004 määratud ühenduse traditsioonilistele ettevõtjatele A/B–tariifikvootide alusel;

b)

29 % määruse (EÜ) nr 896/2001 artikli 9 lõike 3 kohaselt kehtestatud ja teatatud kogusest 30. aprillil 2004 määratud ühenduse mittetraditsioonilistele ettevõtjatele A/B-tariifikvootide alusel;

c)

29 % määruse (EÜ) nr 896/2001 artiklite 4 ja 5 kohaselt kehtestatud ja teatatud individuaalsest kvoodist 30. aprillil 2004 määratud ühenduse traditsioonilistele ettevõtjatele C–tariifikvoodi alusel;

d)

29 % määruse (EÜ) nr 896/2001 artikli 9 lõike 3 kohaselt kehtestatud ja teatatud kogusest 30. aprillil 2004 määratud ühenduse mittetraditsioonilistele ettevõtjatele C-tariifikvootide alusel.

26.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/13

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1892/2004 (2) võeti vastu vajalikud üleminekumeetmed aastaks 2005, et lihtsustada uutes liikmesriikides üleminekut enne ühinemist kehtinud korralt banaanituru ühisest korraldusest lähtuvale impordikorrale. Selleks et tagada turu varustamine, seda eriti uutes liikmesriikides, kehtestati nimetatud määrusega ajutiselt lisakvoot eesmärgiga väljastada impordilitsentse. Lisakvooti tuleb hallata samade mehhanismide ja vahenditega, mis on kehtestatud komisjoni 7. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 896/2001, (3) milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 404/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses banaanide ühendusse importimise korraga.

(2)

Määruse (EÜ) nr 896/2001 artikli 14 lõigetega 1 ja 2 nähakse ette võimalus määrata impordilitsentside väljaandmiseks aasta kolme esimese kvartali kohta kindlaks soovituslikud kogused ja individuaalülemmäärad.

(3)

Et kindlustada rahuldav varustamine kogu ühenduses ning kaubavoogude järjepidevus tootmis- ja turustussektori vahel, on nimetatud soovituslike koguste ja individuaal ülemmäärade kindlaks määramisel kohane kehtestada samad protsendimäärad, mis kinnitatud komisjoni määruses (EÜ) nr 329/2005 (4) A/B ja C tariifikvootide jaoks.

(4)

Kuna käesolevat määrust tuleb kohaldada enne 2005. aasta teise kvartali litsentsitaotluste esitamistähtaja algust, peaks määrus jõustuma viivitamata.

(5)

Käesolevat määrust kohaldatakse ühenduse ettevõtjate suhtes, kes on registreeritud vastavalt määruse (EÜ) nr 1892/2004 artiklitele 5 ja 6.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas banaanituru korralduskomitee arvamusega,

a)

29 % määruse (EÜ) nr 1892/2004 artikli 5 lõike 5 kohaselt teatatud individuaalsest kvoodist traditsiooniliste ettevõtjate puhul;

b)

29 % määruse (EÜ) nr 1892/2004 artikli 6 lõike 6 kohaselt teatatud aastaeraldistest mittetraditsiooniliste ettevõtjate puhul.

26.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/15

(1)

Komisjoni 16. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2771/1999, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad või- ja kooreturul sekkumise osas, (2) artikli 34 lõikes 2 nähakse ette, et määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõikes 3 nimetatud eraladustusabi summa tuleb igaks aastaks kindlaks määrata.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõike 3 kolmandas lõigus on täpsustatud, et abi määramisel võetakse arvesse laokulusid ning värske või ja varudest pärineva või tõenäolisi hinnasuundumusi.

(3)

Laokulude, eelkõige asjaomaste toodete lattu võtmise ja laost väljastamise kulude osas tuleks arvesse võtta külmhoones ladustamise igapäevaseid kulusid ja ladustamise rahastamiskulusid.

(4)

Võttes arvesse tõenäolisi hinnasuundumusi, tuleks arvestada määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 4 lõikes 1 ettenähtud või sekkumishindade alandamist ja sellest tulenevat värske või ja varudest pärineva või turuhindade eeldatavat langust ning enne 1. juulit 2005 saadud lepingutaotlustele tuleks anda suuremat abi.

(5)

Et vältida enne seda kuupäeva liiga suurt hulka eraladustusabi taotlusi, tuleb 1. juuliga 2005 lõppevaks ajavahemikuks määrata soovituslik kogus ja teabe edastamise mehhanism, mis võimaldab komisjonil kindlaks teha, millal asjaomane kogus saavutatakse. Soovitusliku koguse määramisel tuleks arvesse võtta eelnevatel aastatel ladustuslepingutes nimetatud koguseid.

(6)

Määruse (EÜ) nr 2771/1999 artikli 29 lõikega 1 nähakse ette, et lattu saabumine peab toimuma 15. märtsi ja 15. augusti vahel. Võituru praegusest olukorrast tulenevalt on õigustatud 2005. aasta ladustamistoimingute alguskuupäeva nihutamine 1. märtsile. Seetõttu tuleks kehtestada erand kõnealusest artiklist.

(7)

Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

a)

kõigi lepingute puhul:

ning

b)

102,60 eurot lepingute puhul, mis on sõlmitud taotluste põhjal, mille sekkumisamet on saanud enne 1. juulit 2005.

26.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/17

(1)

Kaubandushäirete vältimiseks on komisjoni 28. mai 2003. aasta määruse (EÜ) nr 951/2003 (millega kehtestatakse erandid määrusest (EÜ) nr 174/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 804/68 rakendamise üksikasjalikud erieeskirjad piima ja piimatoodete ekspordilitsentside ja -toetuste kohta) ning määrusest (EÜ) nr 800/1999 (milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad) (2) artikliga 2 välistatud toetuse maksmine CN-koodi 0406 alla kuuluvate toodete puhul, mis on hõlmatud ekspordilitsentsidega, mida kasutatakse Horvaatiasse eksportimiseks alates 1. juunist 2003 ning mille lahtris 7a on märgitud muu sihtkoht kui Horvaatia.

(2)

Õigus toetusele enne asjaomase määruse kohaldamise kuupäeva väljaantud ekspordilitsentside osas peaks jääma mõjutamatuks.

(3)

Määruse (EÜ) nr 951/2003 artikliga 2 kehtestatud piiranguid tuleks seetõttu kohaldada ainult alates 1. juunist 2003 väljaantud litsentside puhul.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

26.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/18

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 14 lõikega 2 nähakse ette, et eksporditoetust, mis on kohaldatav teravilja suhtes kuupäeval, mil tehakse ekspordilitsentsi taotlus, tuleb taotluse alusel kohaldada sellise ekspordi suhtes, mis toimub ekspordilitsentsi kehtivuse ajal. Sellisel juhul võib toetust korrigeerida.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) lubatakse kehtestada määruse (EMÜ) nr 1776/92 (3) artikli 1 lõikes 1 punktis c nimetatud toodete toetuse korrigeeriv summa. See korrigeeriv summa tuleb välja arvestada määruses (EÜ) nr 1501/95 sätestatud tegureid arvesse võttes.

(3)

Maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks korrigeerivat summat vastavalt sihtkohale muuta.

(4)

Korrigeeriv summa tuleb kinnitada toetusega samal ajal ja samas korras. Korrigeerivat summat võib vahepeal muuta.

(5)

Eespool nimetatud sätete kohaldamine nõuab, et korrigeeriv summa kehtestatakse kooskõlas käesoleva määruse lisaga.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

26.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/20

(1)

Nõukogu 21. oktoobri 1974. aasta määruse (EMÜ) nr 2681/74 (toiduabiks ette nähtud põllumajandussaaduste ja -toodete tarnimisega seotud kulutuste ühendusepoolse rahastamise kohta) (3) artiklis 2 on sätestatud, et kulutuste osa, mis vastab ühenduse eeskirjade kohaselt kindlaksmääratud eksporditoetustele, kaetakse Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust.

(2)

Ühenduse toiduabiprogrammide eelarve koostamise ja haldamise lihtsustamiseks ning selleks et võimaldada liikmesriikidel teada saada ühenduse osalemise ulatust riiklike toiduabiprogrammide finantseerimisel, tuleb kindlaks määrata nende tegevuste jaoks antavate toetuste määr.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 ja määruse (EÜ) nr 3072/95 artikliga 13 ette nähtud eksporditoetuste üldsätteid ja rakenduseeskirju kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toimingute suhtes.

(4)

Erikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta riisi eksporditoetuse arvutamisel, on määratletud määruse (EÜ) nr 3072/95 artiklis 13.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

26.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/22

26.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/23

26.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/24

(1)

Määruse (EÜ) nr 2771/1999 artikliga 2 on sätestatud, et vastavalt vajadusele peab komisjon liikmesriigis avama või peatama kokkuostu, kui täheldatakse, et kahel järjestikusel nädalal on selles liikmesriigis turuhind kas madalam kui 92 % sekkumishinnast või võrdne 92 % sekkumishinnaga või sellest kõrgem.

(2)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1487/2004 (3) on kehtestatud kõige uuem loetelu liikmesriikidest, kus sekkumine on peatatud. Seda loetelu tuleb kohandada seoses uute turuhindadega, mille teatasid Itaalia, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Sloveenia ja Ungari määruse (EÜ) nr 2771/1999 artikli 8 alusel. Selguse huvides tuleks kõnealune loetelu asendada ning määrus (EÜ) nr 1487/2004 kehtetuks tunnistada,

26.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/25

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 2032/2004 (2) alusel avati pakkumismenetlus riisi eksporditoetuseks.

(2)

Komisjoni määruse (EMÜ) nr 584/75 (3) artikli 5 alusel võib komisjon esitatud pakkumiste põhjal kehtestada määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 26 lõikes 2 sätestatud korras suurima eksporditoetuse. Suurima toetuse kehtestamisel tuleb arvesse võtta määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 lõikes 4 sätestatud kriteeriume. Leping sõlmitakse iga pakkujaga, kelle pakkumine on suurima eksporditoetusega võrdne või sellest väiksem.

(3)

Eespool nimetatud kriteeriumide kohaldamisel asjaomase riisituru praeguse olukorra suhtes tuleb kehtestada suurim eksporditoetus artiklis 1 osutatud ulatuses.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

26.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/26

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 2033/2004 (3) alusel avati pakkumismenetlus Réunionile eksporditava riisi ekspordisubsiidiumiks.

(2)

Määruse (EMÜ) nr 2692/89 artikli 9 alusel võib komisjon esitatud pakkumiste põhjal ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 26, lõikes 2 sätestatud korras otsustada pakkumist mitte jätkata.

(3)

Määruse (EÜ) nr 2692/89 artiklites 2 ja 3 sätestatud kriteeriumide põhjal ei peaks suurimat subsiidiumi kehtestama.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

26.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/27

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 2031/2004 (2) alusel avati pakkumismenetlus riisi eksporditoetuseks.

(2)

Komisjoni määruse (EMÜ) nr 584/75 (3) artikli 5 alusel võib komisjon otsustada esitatud pakkumiste põhjal määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 26 lõikes 2 sätestatud korras lepinguid mitte sõlmida.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 lõikes 4 sätestatud kriteeriumide põhjal ei peaks suurimat toetust kehtestama.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

26.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/28

(1)

Komisjoni 22. juuni 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 1432/94 (milles sätestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 774/94 ettenähtud impordikorra üksikasjalikud rakenduseeskirjad sealihasektoris ning sealiha ja teatavate muude põllumajandustoodete teatavate ühenduse tariifikvootide avamine ja haldamine) (4) ning komisjoni 18. augusti 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1458/2003 (millega avatakse sealihatoodete tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine) (5) avatakse sealiha impordikvoodid ja sätestatakse täpsed tingimused, mis reguleerivad ettevõtjate ligipääsu nimetatud süsteemidele.

(2)

Kõnealuse kahe impordikvoodi kasutamine on viimastel aastatel olnud üldiselt väike ning suhteliselt väikese maksimumkoguse kehtestamine, mida litsentsitaotlus võib hõlmata, võib olla olnud üks kaubandust takistav tegur. Lihtsustamaks sealihaga kauplemist kõnealuse kahe impordikvoodi alusel, on vajalik suurendada maksimumkogust.

(3)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1432/94 ning määrust (EÜ) nr 1458/2003 vastavalt muuta.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas sealihaturu korralduskomitee arvamusega,

26.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/29

(1)

Vastuseks arvukatele teatistele otsustas komisjon vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõikele 2 algatada menetluse kuuele Tirrenia kontserni äriühingule, täpsemalt äriühingutele Tirrenia di Navigazione, Adriatica, Caremar, Saremar, Siremar ja Toremar antud abi suhtes. Nimetatud abi puhul on tegemist kontserni igale äriühingule otse makstud toetusega, mille eesmärk oli toetada kõnealuste äriühingute poolt riigiga 1991. aastal sõlmitud kuue kokkuleppe alusel osutatavaid mereveoteenuseid. Kokkulepete eesmärk on tagada mereveoteenuste osutamine, peamiselt ühenduse pidamine Itaalia mandriosa, Sitsiilia, Sardiinia ja teiste Itaalia väikesaarte vahel.

(2)

6. augusti 1999. aasta kirjas teatas komisjon Itaaliale oma otsusest menetluse algatamise kohta. 28. septembri 1999. aasta kirjas esitasid Itaalia ametiasutused otsuse kohta oma märkused.

(3)

Pärast otsuse avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas  (2) laekus komisjonile arvukalt märkusi mereveoteenuseid pakkuvatelt ja Tirrenia kontserniga konkureerivatelt eraettevõtjatelt. Nimetatud märkused edastati Itaalia ametiasutustele, et võimaldada neil märkusi arvesse võtta.

(4)

18. oktoobril 1999 esitas Itaalia Euroopa Kohtule hagi menetluse algatamise otsuse tühistamiseks selles osas, mis käsitleb abi andmise peatamist. (3) Samasuguse hagi otsuse tühistamiseks esitasid äriühingud Tirrenia di Navigazione, Adriatica, Caremar, Saremar, Siremar ja Toremar esimese astme kohtule vastavalt asutamislepingu artikli 230 lõikele 4. (4)

(5)

Juurdluse toimumise ajal taotlesid Itaalia ametiasutused, et Tirrenia kontserni toimiku uurimine eraldataks osadeks, et jõuda esmajärjekorras Tirrenia di Navigazione’t puudutava lõppotsuseni. Taotlust põhjendati Itaalia ametiasutuste poolse sooviga jätkata kontserni privatiseerimistöid, alustades nimelt ettevõttest Tirrenia di Navigazione, et kiirendada nimetatud protsessi selle ettevõtte suhtes.

(6)

Nimetatud taotlusest tulenevalt täheldas komisjon, et kuigi kontsernisiseselt, kontserni finants- ja äristrateegiat puudutavates küsimustes täitis äriühing Tirrenia di Navigazione liidri rolli, tegutsesid kontserni kuus üksteisest juriidiliselt iseseisvat ettevõtet geograafiliselt erinevates turuosades, kus konkurents nii Itaalia kui ka teiste ühenduse liikmesriikide äriühingutega oli muutuva tasemega. Lisaks pani komisjon tähele, et Itaalia ametiasutuste poolt punktis 1 osutatud kokkulepete rakendamiseks antud toetused olid arvestatud eesmärgiga tasakaalustada iga nimetatud äriühingu poolt teenindatud liinidel registreeritud tegevuse netokahjumit ja olid äriühingutele välja makstud otse, mitte Tirrenia di Navigazione kaudu. Lõpuks vajasid muud, algatatud menetluses käsitletava abi elemendid – investeeringuabi, fiskaalse iseloomuga abi – kontserni iga äriühingu eraldi analüüsi. Sellest otsustas komisjon tulla vastu Itaalia ametiasutuste taotlusele ja peatas otsusega 2001/851/EÜ algatatud menetluse äriühingule Tirrenia di Navigazione antud abi suhtes. (5)

(7)

Käesolev otsus käsitleb Itaalia antud abi ülejäänud viiele Tirrenia kontserni äriühingule (edaspidi “piirkondlikud äriühingud”). Aastatel 2001–2003 toimunud kahepoolsetel kokkusaamistel esitasid Itaalia ametiasutused teavet kõigi umbes 50 liini kohta, mida kõnealused viis piirkondlikku äriühingut teenindavad, täpsustades kõnealuste turgude spetsiifikat, avalik-õiguslike äriühingute hallatava mereliikluse suundumusi, avalik-õiguslike äriühingutega konkureerivate eraettevõtjate kohalolu ning igale äriühingule antud riigiabi suuruse muutumist (dokumendid on registreeritud numbrite A/13408/04, A/13409/04, A/12951/04, A/13326/04, A/13330/04, A/13350/04, A/13346/04 ja A/13356/04 all).

(8)

Lisaks edastasid mõned kaebuse esitanud, nimelt mõned Napoli lahes piirkondliku äriühinguga Caremar konkureerivad eraettevõtjad 2003. aasta jaanuaris, veebruaris ja septembris komisjonile täiendavat teavet, mis sisaldas uusi andmeid, mida kõnealuses menetluses arvesse võtta. Itaalia ametiasutusi kutsuti üles esitama nimetatud küsimuses omapoolseid tähelepanekuid. 20. oktoobril 2003 toimunud kahepoolse kokkusaamise järel võtsid Itaalia ametiasutused endale kohustusi seoses kiirlaevaühendustega Napoli lahes. Nimetatud kohustused vormistati 29. oktoobril 2003. aasta kirjas viitenumbriga 501, mis jõudis komisjoni 31. oktoobril 2003. aastal (A/33506), ja kinnitati 17. veebruari 2004. aasta kirjaga (A/13405/04). Adriatica kohta edastasid Itaalia ametiasutused komisjonile täiendavat teavet 23. veebruaril 2004 saadetud faksi teel (registreeritud numbri A/13970/04 all).

(9)

Traditsiooniliselt haldab Adriatica järgmisi rahvusvahelisi ühendusi:

Aastani 2000 teenindas Adriatica ka teisi rahvusvahelisi liine, nimelt:

(10)

Samal ajal teenindab Adriatica kohalikke kabotaažühendusi Tremiti saarte ja Mandri-Itaalia sadamate Ortona, Vasto, Termoli, Vieste ja Manfredonia vahel.

(11)

Lisaks pakub Adriatica kaubaveoteenuseid Sitsiilia saarelt ja saarele järgmistel kabotaažliinidel:

(12)

Suurem osa ettevõtte Adriatica reisijateliiklusest keskendub rahvusvahelistele ühendustele Aadria mere kesk- ja lõunaosas, eriti ühendustele Albaaniaga (49 % äriühingu koguliiklusest) ja kabotaažühendustele Tremiti arhipelaagi saartega. (8) Kaubavedude osas moodustavad rohkem kui 90 % Adriatica veomahust kabotaažühendused Sitsiiliaga ja rahvusvahelised ühendused Aadria mere kesk- ja lõunaosas (67 % äriühingu üldisest kaubaveost). (9)

(13)

Liinidel, kus Adriatica tegutseb, on konkurentsitase muutuv. Näiteks Aadria mere kesk- ja lõunaosas teenindavad teised reederid ainult kahte rahvusvahelist liini, täpsemalt:

Kreeka regulaarliinidel väljumisega Brindisi ja Bari sadamast, mida Adriatica teenindas aastani 2000, tegutses arvukalt teisi, sealhulgas ka ühenduse reedereid.

(14)

Itaalia saarte kabotaažiturul konkureerib Adriatica teiste Itaalia reederitega ühendustel mitme Tremiti arhipelaagi saarega. Need reederid ei tegutse siiski aastaringselt, sest suuremal osal madalhooajast on konkurentide teenused peatatud. Kaubaveo kabotaažühendustel Sitsiiliaga tegutsevad teised reederid kahel liinil, Genova–Termini Imerese (10) ja Ravenna–Catania suunal.

(15)

Saremar teenindab üksnes ühendusi Sardiiniast kirdes ja edelas asuvate saartega, samuti Sardiiniat Korsikaga ühendavat liini Santa Teresa di Gallura–Bonifacio.

(16)

Nimetatud liinidel, millest mõnda teenindavad ka teised ühendusest pärit konkurendid, hoiab Saremar enda käes vastavalt 64 % reisijateveo ja 70 % kaubaveo koguturust.

(17)

Välja arvatud Korsika ja Sardiinia vaheline ühendus, iseloomustab teisi teenindatavaid liine suhteliselt lühike teekond, keskmiselt 5 meremiili, ja kui võtta arvesse ka igapäevast tihedat liiklust, sarnanevad nimetatud mereühendused linnalähitranspordi süsteemiga, mille eesmärgiks on lähisaarte elanike varustamise ja transpordi tagamine. (11) Nimetatud turu spetsiifika tuleneb ka kohalikest geograafilistest iseärasustest ja merel valitsevatest ilmastikutingimustest, mis nõuavad teatud laevatüüpi, mis ei ole sobiv kasutamiseks mujal ja teist tüüpi mereliikluses.

(18)

Saremar konkureerib teiste Itaalia reederitega kolmel liinil neljast, mida ta teenidab, kaasa arvatud Sardiinia ja Korsika vaheline ühendus.

(19)

Toremar teenindab üksnes kabotaažvedusid mandriosa ja Toscana saarte (Elba, Gorgona, Capraia, Pianosa ja Giglio) vahel. Äriühing haldab peamiselt kohalikku teenusvõrku, kus reiside sagedus ja sõidugraafik vastavad saarte elanikkonna varustatavuse ja liikumise vajadustele. Toremari poolt osutatavate teenuste võrgu iseloom lubab neid võrrelda linnalähedaste kohalike transporditeenuste võrguga (12).

(20)

Kahel kuuest Toremari poolt teenindatavast liinist tegutsevad aastaringselt ka teised Itaalia operaatorid.

(21)

Siremar teenindab kohalikke ühendusi Sitsiilia sadamate ja seda ümbritsevate väikesaarte (Lipari saared, Pelaagilised saared, Egadi saared, Ustica ja Pantelleria) vahel. Üksnes ühendused Sitsiiliast põhjas asuva Lipari saarestikuga ulatuvad kuni poolsaareni (Napoli). Tegemist on kohaliku liinidevõrguga; reiside (põhiliselt lühikeste) sagedus ja sõidugraafik rahuldavad eelkõige saarte elanikkonna liikumisvajadusi.

(22)

Ühendustel Lipari saarte ja Egadi saartega tegutseb Siremar konkurentsis Itaalia eraoperaatoritega.

(23)

Lipari saartel, kus on 12 000 alalist elanikku, kellest 9 000 elab põhisaarel Liparil, teenindab Siremar viit Sitsiilia sadamast Milazzost väljuvat liini. Teenuseid pakutakse aastaringselt komplekslaevade (reisijad/sõidukid) ja kiirreisilaevade abil. Viiest liinist neljal pakub üks Itaalia operaator Siremari teenustele konkurentsi oma väikese võimsusega komplekslaevadega ja teine konkureerib kiirühendusteenustel kolmel liinil väljaspool tipphooaega ja neljal liinil tipphooajal.

(24)

Siremar teenindab aastaringselt ühendusi Sitsiiliast loodes asuva Egadi kolme saarega väljasõiduga Trapani sadamast (Sitsiilia) ühe komplekslaeva (reisijad/sõidukid) ja kahe kiirreisilaeva abil. Nimetatud turul tegutseb ka kaks Itaalia eraoperaatorit; esimene neist pakub kaubaveoteenuseid, teine kiirühendust.

(25)

Teistel Siremari poolt teenindavatel liinidel väljasõiduga Palermo ja Agrigento sadamast ei konkureeri ükski eraoperaator. Siremar on seega ainus veoettevõtja, kes rahuldab kõnealuste saarte elanike liikumisvajaduse.

(26)

Caremar teenindab kohalikke mereühendusi Napoli lahe mandriosa sadamate – Napoli, Sorrento ja Pozzuoli – ja Partenopee saarte (Capri, Ischia, Procida) vahel ning mandriosa Formia ja Anzio sadamate (Lazio maakond) ja väikesaarte Ponza ja Ventotene sadamate vahel. Pakutavad teenused rahuldavad peamiselt kohalike elanike liikumisvajadusi.

(27)

Napoli lahel konkureerib Caremar Capri–Napoli, Capri–Sorrento, Ischia–Napoli ja Procida–Napoli liinil teiste Itaalia eraoperaatoritega.

(28)

Ühendusi Ponza ja Ventotene saartega teenindab Caremar konkurentsivabalt ja aastaringselt, kasutades selleks reisijate ja sõidukite veoks mõeldud komplekslaevasid. Ponza–Formia ja Ventotene–Formia kiirliinidel konkureerib Caremariga siiski üks eraoperaator.

(29)

Reiside sageduse ja sõidugraafiku põhjal võib Caremari poolt teenindatavat liinivõrgustikku, eriti Napoli lahe puhul, võrrelda linnalähedase transpordivõrguga.

(30)

Siseriiklikku huvisfääri kuuluvate laevandusteenuste ümberkorraldamist käsitleva 20. detsembri 1974. aasta seaduse nr 684 (seadus nr 684/1974) artiklis 8 sätestatakse, et mereühendused suuremate ja väiksemate saartega peavad rahuldama kõnealuste piirkondade ja eriti Mezzogiorno piirkonna majandusliku ja sotsiaalse arenguga seotud vajadusi. Selleks sätestatakse seaduses, et operaatoritele, kellele on usaldatud nimetatud teenuste osutamine, võib maksta toetust vastavalt 20 aastat kehtinud avaliku teenindamise kokkulepetele.

(31)

Meretranspordi ja meretranspordialaste kontsessioonidega seotud kiireloomulisi sätteid käsitleva 4. märtsi 1989. aasta dekreet-seaduse nr 77 muutmist ja seadusena kehtestamist käsitleva 5. mai 1989. aasta seaduse nr 160 (seadus nr 160/1989) artiklis 9 sätestatakse, et teenindatavad liinid ja tagatav reiside sagedus määratakse kindlaks riiklike ametiasutuste poolt kontsessiooni saanud äriühingute tehnilise ettepaneku alusel, kel tuleb nimetatud eesmärgil esitada iga viie aasta tagant omapoolne teeninduskava.

(32)

Vastavalt kohalike posti ja kauba mereveoteenuste ümberkorraldamist käsitleva 19. mai 1975. aasta seadusele nr 169 (seadus nr 169/1975) peavad kontsessiooni saanud äriühingud kõrvaltegevusena kindlustama kirjade ja postipakkide transpordi ning ainult kohaliku iseloomuga kaubanduslikud teenused.

(33)

Siseriiklikku huvisfääri kuuluvate laevandusteenuste ümberkorraldamist käsitleva 20. detsembri 1974. aasta seaduse nr 684 (mida on tõlgendatud ja muudetud 23. juuni 1977. aasta seadusega nr 373) rakendamist käsitleva 1. juuni 1979. aasta presidendi dekreedis nr 501 määratletakse eri elemendid (tulud ja kulud), mida võetakse arvesse kontsessiooni saanud äriühingutele antavate toetuste arvutamisel, ja nähakse ette, et kõigi eespool nimetatud äriühingute poolt teenindatavate liinide väljasõidu- ja saabumisajad tuleb heaks kiita ministeeriumi määrusega. Laevade osas nähakse presidendi dekreediga ette, et kontsessiooni saanud äriühingud peavad kasutama vähem kui 18 aasta vanuseid laevu ja olema laeva omanikud, välja arvatud ministeeriumi poolt kinnitatud erandite puhul. See piirang, mis kohustab kontsessiooni saanud äriühingutel regulaarselt oma aluseid uuendama, kujutab endast eespool nimetatud laevaühingute jaoks erikohustust. Lisaks tuleb iga kasutatav laev määrata liinile, mida avaliku teenindamise kohustus hõlmab. Artikkel 40 võimaldab merekaubandusministeeriumil lisaks tavalistele teenustele näha ette ka täiendavate teenuste osutamise, mille eesmärgiks on rahuldada üldise huvi ja transpordivajadustega seotud erinõuded.

(34)

5. detsembri 1986. aasta seaduses nr 856 riigi laevastiku (Finmare kontsern) uuendamise normide ja eralaevandusega seotud meetmete kohta (seadus nr 856/1986) sätestatakse, et tariifid määratakse kindlaks kontsessiooni saanud äriühingute ettepanekul välja antud ministeeriumi määrusega. Tavareisijate suhtes kehtivad teised tariifid kui kohalike elanike ja võõrtöötajate suhtes, kes moodustavad soodustariifidega reisijate kategooria.

(35)

1991. aasta juulis kirjutas Itaalia riik kõigi viie Tirrenia kontserni piirkondliku äriühinguga alla ühesugused kokkulepped. Vastavalt nende kokkulepete artiklile 2 jõustusid need tagasiulatuvalt 1. jaanuaril 1989 ja need kehtivad kakskümmend aastat kuni 31. detsembrini 2008. Kokkulepetega nähakse siiski ette, et 1989., 1990. ja 1991. aasta majandussuhted määratletakse ajutiste meetmetega, mida käesolev otsus ei hõlma.

(36)

Vastavalt nimetatud kokkulepete artiklile 3 määratakse aastase toetuse suurus kindlaks iga finantsaasta veebruaris äriühingute poolt esitatud taotluse alusel. Seejärel vaadatakse taotlus ministeeriumides läbi ja kiidetakse heaks ministeeriumi määrusega maikuu jooksul. Iga-aastase toetuse eesmärgiks on võimaldada äriühingutel katta tegevuskulude ja -kasumi negatiivsest suhtest tulenevad kahjud. Artiklis 5 loetletakse üksikasjalikult majandusnäitajad, mida vastavalt presidendi dekreedile nr 501/1979 on vaja erinevate kuluelementide arvutamiseks toetuse summa kindlaksmääramisel.

(37)

Avaliku teenindamise kokkulepete artiklis 1 sätestatakse, et viie aasta plaanidega määratakse kindlaks teenindatavad liinid ja sadamad, kõnealustel mereühendustel kasutatavate laevade tüübi ja võimsuse, reiside sageduse ja tariifid, sealhulgas eriti saarepiirkondade elanikele mõeldud soodustariifid.

(38)

Esimene viie aasta plaan (aastad 1990–1994) kiideti heaks ministeeriumi 29. mai 1990. aasta määrusega ja jõustus tagasiulatuvalt 1. jaanuaril 1990. Teine plaan aastateks 1995–1999, mis kiideti heaks 14. mai 1996. aasta määrusega, jättis liinid ja sageduse praktiliselt samaks.

(39)

Kolmas plaan (aastad 2000–2004) esitati Itaalia ametiasutustele 1999. aasta septembris ja ei ole siiani heaks kiidetud. Kuni nimetatud plaani vastuvõtmiseni kohustas 8. märtsi 2000. aasta määrus Tirrenia kontserni äriühinguid seaduse nr 160/1989 artiklis 9 täpsustatud teenuseid säilitama laevade abil, mis olid nende käsutuses 31. detsembril 1999.

(40)

Kokkulepetes sätestatakse, et iga-aastane tasakaalustustoetus makstakse järgmiselt: iga aasta märtsis tehakse esimene ettemakse, mis vastab 70 %-le eelneval aastal makstud toetusest. Teine makse tehakse juunis ja see moodustab toetusest 20 %. Makstud summade ning jooksva aasta tegevuskulude ja -kasumi vahe moodustab jääksumma, mis makstakse välja aasta lõpus. Kui äriühing on saanud osutatud teenuste netokuludest suurema summa (tulud miinus kulud), peab ta vahe tagasi maksma 15 päeva jooksul alates bilansi kinnitamist.

(41)

Iga-aastane toetus vastab viie aasta plaanis osutatud teenuste akumuleerunud netokahjumile, millele lisandub muutuva suurusega summa, mis vastab investeeritud kapitalilt saadud kasumile. Netokahjumi puhul on tavaliselt tegemist talveperioodil tekkinud akumuleerunud kahjude ja põhiliselt suveperioodil kirjendatud tulude vahega.

(42)

Itaalia ametiasutuste esitatud teabest selgub, et investeeritud kapitalilt saadud kasumit võib väljendada nimetatud kapitali protsendina, mis sõltuvalt aastast muutub (12,5 % aastal 1992 ja 5,1 % aastal 2000) vastavalt kõnealuste aastate turukursile.

(43)

Tirrenia kontserni piirkondlikele äriühingutele vastavalt 1991. aasta avaliku teenindamise kokkulepetele antud toetuse suurus on olnud järgmine: (13)

ADRIATICA

Märkimisväärsed erinevused iga-aastastes toetustes (viimane veerg) on seletatavad tegevuse netokulude kõikumisega (veerg C) rahvusvaheliste ühenduste osas Albaania, Jugoslaavia ja Horvaatiaga, mille teenindamine oli katkendlik Balkani riikide poliitilise olukorra tõttu. Samas jäid tegevuse netokulud ja iga-aastase toetuse vajadus kabotaažvedudeks Aadria mere põhjaosa ja Tremiti saarestiku vahel aastatel 1992–2001 üldkokkuvõttes stabiilseks. Pealegi tõi ühenduse peatamine Kreekaga 1999. aasta lõpust kaasa tegevuskulude selge vähenemise ja sellest tulenevalt ka toetussumma vähenemise.

SAREMAR

Iga-aastase toetuse suhteliselt stabiilne tase (viimane veerg) peegeldab olukorda turul, kus Saremar tegutseb, täpsemalt olukorda kohalikul turul, mis on orienteerunud saareelanike liikumisvajaduste rahuldamisele. Äriühingu poolt osutatud teenused on alates avaliku teenindamise kokkuleppe jõustumisest (14) jäänud praktiliselt samaks – seda nii reiside sageduse kui ka sõidugraafikute suhtes – ja ei muutu ka vaatlusaluse aasta jooksul.

TOREMAR

Toremar tegutseb kohalikul turul, mis selgitab ka iga-aastase toetuse (viimane veerg) suhteliselt stabiilset taset. Avaliku ettevõtte poolt 2000. aastal pakutud teenused olid nii reiside sageduse kui ka sõidugraafikute osas samad kui 1992. aastal (15) ja ei ole aasta jooksul muutunud, olenemata hooajalistest erinevustest tingitud nõudluse muutustest.

SIREMAR

Siremari poolt osutatud teenused on oma olemuselt samad kui Saremari ja Toremari osutatud teenused: pakkumine on olnud stabiilne alates avaliku teenindamise kokkuleppe jõustumisest (16) ja hooajalised erinevused ei oma erilist mõju.

Äriühingu suured tegevuskulud, mis toovad kaasa väga suure iga-aastase toetuse, on eelkõige seletatavad teenindatavate liinide arvuga (18 regulaarliini), mille eesmärgiks on rahuldada 14 Sitsiilia ümbruses asetseva saare elanike liikumisvajadusi. Regulaarliinide suur arv tähendab ka suuremaid tegevuskulusid (personal, kütus, hooldus jne), et äriühingu iga-aastased arvukad reisid saaksid tehtud. (17)

CAREMAR

Iga-aastase toetuse stabiilne tase on seletatav Caremari poolt pakutava teenustevõrguga, mis on riigiga sõlmitud kokkuleppe jõustumisest alates jäänud praktiliselt samaks. (18)

Iga-aastase toetuse tase peegeldab äriühingu suuri tegevuskulusid, mis tulenevad teenindatavate liinide arvust (11) ja reiside sagedusest.

(44)

Viie aasta plaanid reguleerivad lisaks teenindatavatele liinidele ja reiside sagedustele ka kontsessiooni saanud äriühingute poolt kõnealuse perioodi jooksul tehtavaid investeeringuid, et tagada kõnealuste liinide teenindamine. Komisjon püüdis uurimise käigus eelkõige kontrollida, kuidas on aastase toetuse arvutamisel arvesse võetud laevade ostu- ja amortisatsioonikulusid.

(45)

Lisaks sellele soovis komisjon kontrollida, kas Tirrenia poolt 1999. aasta märtsis vastu võetud äriplaaniga ajavahemikuks 1999–2002 kontserni äriühingute jaoks kavandatud investeeringud sisaldavad teatavat abi. Plaani põhieesmärgid on järgmised:

(46)

Äriplaan hõlmab avaliku teenindamise kokkulepetega ette nähtud teenustele suunatud vajalike investeeringute arendamist, mida kasutatakse vanade laevade lammutamiseks, muude laevade üleandmiseks kontserni sees ja uuteks investeeringuteks kogusummas 700 miljardit Itaalia liiri.

(47)

26. oktoobri 1995. aasta dekreet-seaduses nr 504 sätestati maksualane sooduskord laevakütuseks kasutatavate mineraalõlide osas. Vastavalt nimetatud seaduse artikli 63 lõikele 3 kohaldatakse pardal kasutatavate määrdeainete suhtes aktsiisimaksude vähendamist.

(48)

Menetluse algatamise otsuses väljendas komisjon teatavat kahtlust, kuidas nimetatud maksusoodustust kohaldatakse Itaalia sadamatesse hooldustöödeks jäetud laevade suhtes. Komisjon soovis kindlustada, et nimetatud meetmega ei diskrimineerita teisi merendusoperaatoreid, kelle laevad on samas olukorras.

(49)

Tirrenia kontserni äriühingud esitasid omapoolsed tähelepanekud menetluse algatamise otsuse kohta 22. novembri 1999. aasta kirjaga. Eelkõige vaidlustasid äriühingud riigiga sõlmitud kokkulepete alusel makstud kompensatsioonide määratlemise “uue abina” ja sellest tulenevalt ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse õiguspärasuse. Asjaomased pooled on seisukohal, et komisjoni teavitati avalike teenuste kompensatsioonikorrast juba ammu ja komisjon ei väljendanud selle suhtes vastuseisu. Lisaks leiavad asjaomased pooled, et äriühingutele makstud iga-aastased kompensatsioonisummad on hädavajalikud ja proportsionaalsed vajaduse suhtes katta avaliku teenindamise kohustuste täiendavad netokulud. Sellest järeldab Tirrenia, et nimetatud kompensatsioon ei takista konkurentsi teiste turul tegutsevate operaatorite suhtes.

(50)

Samal ajal vaidlustasid Tirrenia di Navigazione ja Tirrenia kontserni piirkondlikud äriühingud menetluse algatamist käsitleva komisjoni otsuse esimese astme kohtus asutamislepingu artikli 230 lõike 4 (19) kohaselt.

(51)

Komisjonile saabusid tähelepanekud erinevatelt Caremari, Saremari ja Toremari teenindatavatel liinidel konkureerivatelt eraoperaatoritelt. Kokkuvõtlikult olid tähelepanekud järgmised:

(52)

Itaalia ametiasutused edastasid omapoolsed tähelepanekud menetluse algatamise otsuse kohta 29. septembri 1999. aasta kirjaga. Nende hinnangul lubab nõukogu 7. detsembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3577/92 (teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž)) (20) artikkel 4 Tirrenia kontserni äriühingutega sõlmitud kokkulepetel jääda kehtima kuni nende kehtivusaja lõppemiseni 2008. aasta lõpul. Sellest tulenevalt ei saa menetluse algatamise otsusega seada kahtluse alla nimetatud kokkulepetest tulenevat avaliku teenindamise kohustuste süsteemi.

(53)

Lisaks vaidlustavad Itaalia ametiasutused asjaolu, et komisjoni otsuses käsitletud abi kujutab endast vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 “uut” abi ja et see võis mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust enne Itaalia kabotaažvedude turu liberaliseerimist 1. jaanuaril 1999.

(54)

Lisaks nendele üldistele tähelepanekutele toonitavad Itaalia ametiasutused, et eraoperaatorite kohaolu Tirrenia kontserni äriühingute teenindavatel liinidel on tihti uus ja osaline nähtus, piirdudes vähese arvu liinidega ja keskendudes suvehooajale. Lisaks võimaldab iga-aastase kompensatsiooni arvutamise meetod, mille puhul talveperioodil akumuleerunud kahjumist lahutatakse suve jooksul teenitud kasum, hoida kompensatsioonisummat minimaalsena.

Sellest tulenevalt kinnitavad Itaalia ametiasutused, et kompensatsioon on oluline ja rangelt proportsionaalne avaliku teenindamise kohustustega, mille tunnused tuleb liikmesriigil määratleda.

Viidates konkurentsieeskirjade rikkumisele, milles Adriaticat süüdistati Itaalia ja Kreeka vahelistel ühendustel, rõhutavad Itaalia ametiasutused, et kõnealust rikkumist käsitlev komisjoni otsus ei ole lõplik, et need kaks menetlust on teineteisest sõltumatud, et abi ei kasutatud konkurentsivastase tegevuse rahastamiseks, et mittevastavaks tunnistamine tähenda uut sanktsiooni ja et abi tagastamine ohustaks Adriatica tegevuse tasakaalu ja erastamisprotsessi.

(55)

Itaalia ametiasutused rõhutavad, et äriplaanis kavandatud investeeringute eesmärk on vähendada teenuste maksumust, säilitades samal ajal kvaliteedi kõrge taseme. Samuti on Itaalia ametiasutused seisukohal, et kavandatud investeeringute rahastamismeetodid ei sisalda ühtegi abielementi põhjusel, et finantseeringud pärinevad osaliselt äriühingute omavahenditest ja osaliselt tavapärastel turutingimustel võetud pangalaenudest.

(56)

Itaalia ametiasutused selgitasid lähemalt laevakütuseks kasutatavate mineraalõlide maksualast kohtlemist käsitlevat õiguslikku raamistikku. Komisjonile edastatud teabest selgub, et vastavalt dekreet-seadusega nr 504/1995 välja antud 2. märtsi 1996. aasta üldiselt kohaldatavale otsusele laiendati nimetatud dekreet-seadusega ettenähtud maksualast sooduskohtlemist kütuste ja määrdeainete suhtes, mida kasutatakse kõikide hoolduseks sadamas seisvate laevade puhul.

(57)

Samal ajal esitas Itaalia Euroopa Kohtule kaebuse (siiani menetluses) menetluse algatamise otsuse suhtes selles osas, mis käsitleb abi andmise peatamist. (21)

(58)

Vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(59)

On ilmne, et kõnealused toetused on andnud liikmesriik või need on antud riigi ressurssidest. Soodustuse mõistet tõlgendati seda Euroopa Kohtu 24. juuli 2003. aasta otsuses Altmark Trans kohtuasja kohta (22). Nimetatud kohtuotsuse põhjal ei kuulu riigipoolne abi, mis on otsene kompensatsioon abi saavate äriühingute poolt avaliku teenindamise kohustuste täitmiseks osutatud teenuste eest, asutamislepingu artikli 87 lõike 1 reguleerimisalasse juhul, kui kõnealused äriühingud ei saa finantssoodustusi ja nimetatud abi ei anna neile konkureerivate ettevõtete suhtes soodsamat positsiooni.

Euroopa Kohtu arvates peab selline kompensatsioon vastama neljale tingimusele, et seda ei liigitataks konkreetsel juhul riigiabina:

(60)

Eespool esitatud ja järgnevalt esitatavate kaalutluste valguses avaliku teenindamise reaalse vajaduse olemasolu kohta on komisjon seisukohal, et piirkondlikele äriühingutele 1991. aasta kokkulepete alusel antav iga-aastane tasakaalustustoetus annab neile eelise konkureerivate äriühingute suhtes, kes pakuvad või võiksid pakkuda kõnealusel turul samaväärseid teenuseid.

(61)

Ühendusesisese kaubanduse mõjutamise ja konkurentsi moonutamise osas on need ilmsed liikmesriikidevahelise või liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise transpordi puhul, mis liberaliseeriti nõukogu 22. detsembri 1986. aasta määrusega (EMÜ) nr 4055/86 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta liikmesriikide ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelises mereveos. (24)

(62)

Kuigi tegemist on kabotaažiteenustega, täheldas kohus, (25) et pole välistatud, et ainult kohalikke ja piirkondlikke transporditeenuseid ja mitte rahvusvahelisi transporditeenuseid pakkuvale ettevõttele antud toetus võib siiski mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(63)

Kui liikmesriik annab ettevõttele toetust, võib nimetatud ettevõte jätkata nimetatud transporditeenuste osutamist samal tasemel või nende osutamist suurendada, millest tulenevalt väheneb teistes liikmesriikides asuvate ettevõtete võimalus osutada oma teenuseid kõnealuse liikmesriigi transporditurul. (26)

(64)

Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea komisjon juhul, kui abi on antud ebaseaduslikult, esitama tõendeid abi tegeliku mõju kohta konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele. Selline kohustus annaks tõesti eelise nendele liikmesriikidele, kes andsid abi asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustust rikkudes, nende riikide ees, kes teatasid abist kavandamisjärgus. (27)

(65)

Asjaolu, et Vahemere saartega toimuvate kabotaažvedude turg oli kuni 1. jaanuarini 1999 ajutiselt vabastatud nõukogu määruse (EMÜ) nr 3577/92 (teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž)) kohaldamisest, ei välista võimalust, et kokkulepete kohaselt kabotaažliinidel Vahemere saartega tegutsevatele piirkondlikele äriühingutele antud toetused ei oleks mõjutanud liikmesriikidevahelist kaubandust ega moonutanud konkurentsi.

(66)

Igal juhul, tunnistades, et üksnes kabotaažvedusid teinud äriühingutele antud abi ei mõjutanud kaubandust ega moonutanud konkurentsi enne 1. jaanuari 1999, on olukord muutunud pärast nimetatud kuupäeva, mil vastavalt määrusele (EMÜ) nr 3577/92 avati kabotaažveod kõikidele ühenduse operaatoritele.

(67)

Vastavalt põhjendustes 58–66 esitatud kriteeriumidele tasub analüüsida piirkondlike äriühingute olukorda sõltuvalt turgudest, kus nad tegutsevad.

(68)

Asjaolu, et sektor ei ole liberaliseeritud – nii nagu Vahemere kabotaažiturul enne 1. jaanuari 1999 – ei kujuta endast alati piisavat tingimust, et välistada negatiivset mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele. (29)

(69)

Selle põhjal, et kolm Tirrenia kontserni äriühingut (Tirrenia, Adriatica ja Saremar) tegutsesid liikmesriikidevahelisel või liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisel transporditurul ja et neil puudus eri teenusekategooriate jaoks eraldi raamatupidamisarvestus, võib järeldada, et kogu nende saadud abi võis mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ja moonutada konkurentsi. Pealegi ei saa välistada, et kõikidel kontserni äriühingutele antud toetustel ei oleks olnud samasugust mõju.

(70)

Samuti võisid teiste liikmesriikide operaatorid juba enne kabotaažvedude turu liberaliseerimist kasutada asutamisõigust ja osutada kabotaažiteenuseid, kasutades selleks Itaalia lipu all sõitvaid laevu.

(71)

Igal juhul võib selle põhjal, et teistel liikmesriikide operaatoritel oli võimalus osutada konkureerivaid teenuseid Itaalia kabotaažvedude turul alates 1. jaanuarist 1999, järeldada, et kaubandust võidi mõjutada viimase viie aasta jooksul, eriti piirkondlike äriühingute avaliku teenindamise kokkulepete raames antavate ainuõiguste puudumisel.

(72)

Eespool öeldut arvesse võttes ja pidades eelkõige silmas asjaolu, et selleks, et kompensatsioon annaks eelise, mida võib käsitleda “abina”, piisab, kui üks neljast sätestatud tingimusest ei ole täidetud, (30) leiab komisjon, et kogu Itaalia ametiasutuste poolt igal aastal piirkondlikele äriühingutele antud kompensatsiooni puhul on asutamislepingu artikli 87 tähenduses tegemist riigiabiga. Vastupidiselt abi saavate äriühingute väidetele ei keela määruse (EMÜ) nr 3577/92 artikli 4 lõige 3 kõnealust abi analüüsida. Artikli 4 lõikega 3 lubatakse erandkorras enne määruse jõustumist sõlmitud olemasolevate lepingute jätkamist isegi juhul, kui need ei vasta avaliku teenindamise kokkulepete sõlmimist käsitlevatele tingimustele, mis on sätestatud sama artikli eelmistes lõigetes. Kõnealune säte käsitleb ühist transpordipoliitikat.

(73)

Komisjon ei jaga piirkondlike äriühingute seisukohta, et kõnealune abi on olemasolev abi. Esiteks märgib komisjon, et nimetatud abi ei olnud olemas enne asutamislepingu jõustumist. Iga-aastase tasakaalustustoetuse kava kehtestati praegusel kujul alles seadustega nr 684/74 ja nr 169/75. Pealegi sätestavad dekreet nr 501/79, seadus nr 856/86 ja 1991. aasta kokkulepped üksikasjalikult eri avaliku teenindamise kohustused ning samuti kuluelemendid, mida võetakse arvesse piirkondlike äriühingute saadavate tasakaalustustoetuste arvutamisel.

(74)

Komisjon märgib ka seda, et ta ei ole kõnealust abi heaks kiitnud. Komisjoni 6. juuli 1990. aasta otsus lõpetada menetlus C 12/89 (ex N 444/88), mis käsitles Itaalia otsust anda abi äriühingu Fincantieri kahjumite katmiseks 1987. ja 1988. aastal ning seadust nr 234/89, mis reguleeris Itaalia laevaehitustööstusele antavat abi, (31) käsitles üksnes laevatehastele suunatud abi, mitte aga käesoleva otsusega hõlmatud toetusi. Igal juhul muutus kõnealuste toetuste õiguslik raamistik pärast nimetatud otsust oluliselt vastavalt nende kokkulepete sõlmimisele, millest ei ole teatatud.

(75)

Eelkõige tõdetakse, et selle alusel, et komisjon võis olla teadlik erinevatest õigusaktidest, milles sätestati iga-aastaste toetuste kava, ja 1991. aasta kokkulepetest, ei tähenda – asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohase eelteate puudumisel –, et iga-aastaste toetuste kava oleks vaikimisi heaks kiidetud vastavalt kohtuasjas Lorenz tehtud otsusele. (32) Kohus teatas hiljuti, et üksnes teksti edastamine komisjonile ei tähenda veel teatamist vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3. (33)

(76)

Sellest tulenevalt on komisjon seisukohal, et piirkondlikele äriühingutele antud abi puhul on tegemist uue abiga nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (34) artikli 1 tähenduses.

(77)

Isegi oletades, et üksnes kabotaažvedusid tegevatele äriühingutele Siremar, Toremar ja Caremar antud abi ei olnud maksmise hetkel riigiabi, muutus see alates 1. jaanuarist 1999 uueks abiks pärast transpordi liberaliseerimist vastavalt määrusele (EMÜ) nr 3577/92. Vastavalt määruse (EÜ) nr 659/99 artikli 1 punkti b alapunktile v, kui teatavad meetmed muutuvad abiks pärast tegevuse liberaliseerimist ühenduse õiguses, ei käsitleta neid meetmeid pärast liberaliseerimise kuupäeva enam olemasoleva abina.

(78)

Asutamislepingu artikli 87 lõikega 1 sätestatud abi keelamine ei ole absoluutne. Asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 86 lõikes 2 on sätestatud erandid.

(79)

Piirkondlikele äriühingutele iga-aastase toetuse kujul antud abi puhul ei kehti ükski asutamislepingu artikli 87 lõikes 2 sätestatud erand, kuna see ei kujuta endast üksiktarbijatele antavat sotsiaalabi ega loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antavat abi ega ka teatavate piirkondade majandusele antud abi. Pidades eelkõige silmas sotsiaalabi, eeldab artikli 87 lõike 2 kohaldamine, et üksiktarbijatele kasulikud meetmed ei soosiks otseselt või kaudselt teatavaid ettevõtteid või tooteid. Sellega seoses märgib komisjon, et piirkondlike äriühingute tulude vähenemist, mis on tingitud saareelanikele ja võõrtöölistele soodustariifide kohaldamisest, võetakse arvesse iga-aastase kompensatsiooni arvutamisel. Itaalia ametiasutused katavad nimetatud soodustariifid üksnes juhul, kui asjaomased tarbijad reisivad avaliku sektori operaatori teenindataval liinil, mis annab viimasele erakonkurentide ees soodsama positsiooni.

(80)

Kõnealuse abi puhul ei kehti ka ükski asutamislepingu artikli 87 lõikes 3 loetletud erand. Tegemist ei ole abiga, mis on mõeldud üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks või tõsise häire kõrvaldamiseks mõne EÜ liikmesriigi või EFTA riigi majanduses (punkt b) või kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks (punkt d). Samuti ei saa seda abi vaadelda piirkondliku abina (punktid a ja c), sest see ei kuulu mitut sektorit hõlmava abikava hulka, mis on avatud konkreetse piirkonna kõikidele asjaomaste sektorite ettevõtetele. (35) Lisaks kujutab kõnealune abi selle eesmärki ja andmise korda silmas pidades endast ka tegevusabi, mida võib erandkorras lubada üksnes piirkondades, mis kuuluvad artikli 87 lõike 3 punkti a erandi alla, ja tingimusel, et liikmesriik tõendab selliste ebasoodsate tingimuste olemasolu ja tähtsust, mida kavatsetakse kõnealuse abiga leevendada. (36) Kuna Itaalia ametiasutused ei ole esitanud nimetatud küsimuses küllaldast teavet, ei saa abi selle erandi alusel heaks kiita. Kõnealust abi ei saa ka käsitleda teatavate tegevuste arengu soodustamisena (punkt c), kuna see on mõeldud konkreetse meretranspordiettevõtja tegevuskulude katmiseks ja see ei ole osa üldisest kavast, mis võimaldab abi saaval ettevõttel saavutada majanduslik ja finantstõhusus ilma täiendava abita.

(81)

Asutamislepingu artikli 86 lõikes 2 sätestatakse, et ettevõtjad, kellele on usaldatud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine, alluvad asutamislepingu eeskirjadele, eelkõige konkurentsieeskirjadele niivõrd, kuivõrd nimetatud eeskirjade kohaldamine ei takista juriidiliselt ega faktiliselt nendele määratud eriülesannete täitmist. Kaubanduse arengut ei tohi mõjutada määral, mis oleks vastuolus ühenduse huvidega.

(82)

Ühenduse pretsedendiõiguse kohaselt tõlgendatakse erandlikke eeskirju piiravana. (37) Seepärast ei piisa sellest, et riigiasutused usaldasid kõnealustele äriühingutele üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise; asutamislepingus ja eelkõige artiklis 87 sätestatud eeskirjade kohaldamine peab takistama äriühingule antud eriülesannete täitmist ning ei tohi mõjutada ühenduse huve. (38)

(83)

Selleks et otsustada, kas piirkondlikele äriühingutele 1991. aasta kokkulepete alusel makstud toetused kuuluvad asutamislepingu artikli 86 lõike 2 erandi alla, peab komisjon kõigepealt kontrollima äriühingule usaldatud avaliku teenindamise kohustuste tegelikku olemasolu ja ulatust, et hinnata avalike teenuste ja nende kulude katmisega seotud toetuse vajalikkust.

(84)

Kabotaažühendused kuuluvad nõukogu määruse (EMÜ) nr 3577/92 artikli 4 reguleerimisalasse ja riigiabi analüüsimise eesmärgil ühenduse suuniste hulka, mis käsitlevad meretranspordile ettenähtud riigiabi. (39) Suuniste kehtiva versiooni punktis 9 sätestatakse, et “avaliku teenindamise kohustused võib kehtestada või avaliku teenindamise kokkulepped võib sõlmida määruse (EMÜ) nr 3577/92 artiklis 4 nimetatud teenuste osas” (regulaarliinid saartelt ja saartele ning saarte vahel) ja kabotaažiteenuste osas. Kõnealustele teenustele suunatud kompensatsioonide suhtes kohaldatakse seepärast nimetatud sättes märgitud eeskirju ja asutamislepingus sätestatud riigiabi käsitlevaid eeskirju, nagu Euroopa Kohus on neid tõlgendanud. Ühenduse suuniste eelmise versiooni punktis 9 sätestati, et “avaliku teenindamise kohustused võib kehtestada ühenduse perifeerseid piirkondi teenindatavatesse sadamatesse suunduvail regulaarliinidel või vähe teenindatud liinidel, mida käsitletakse olulisena kõnealuse piirkonna majandusliku arengu seisukohast, kui turujõudude toimimine ei taga piisavat teenindustaset”. Lisaks sellele võib pretsedendiõiguse kohaselt avaliku teenindamise kohustused kehtestada üksnes juhul, kui need vastavad reaalsele vajadusele, mida turujõud üksi ei suuda rahuldada. (40)

(85)

Vastavalt eespool kirjeldatud õigusaktidele ja kokkulepetele kehtivad väikesaari teenindavate piirkondlike äriühingute suhtes kõikidel nende liinidel mitmed teenindatavate sadamate, reiside sageduse, väljumis- ja saabumisaegade, kasutatavate laevade ja sõidutariifidega seotud kohustused, mida need äriühingud endale ei võtaks (või ei võtaks samas mahus ja samadel tingimustel), kui nad tegutseksid ainult oma ärihuvidest lähtuvalt.

(86)

Nimetatud kohustuste eesmärk on tagada territooriumi kui terviku põhimõttest kinni pidamine ning piisav hulk reisijate ja kaupade meretranspordiks ettenähtud regulaarliine Itaalia väiksematele saartele ja saartelt, et see rahuldaks kohalike elanike liikumise ning saarepiirkondade majandusliku ja sotsiaalse arenguga seotud vajadused. Nende kohustuste täitmine kokkulepete kehtivuse ajal tagatakse tagatiste maksmisega. Asjaolu, et sõiduplaane ja -sagedusi võib aasta jooksul ametiasutuste kontrolli all muuta, ei sea kahtluse alla nimetatud teenuste osutamise kohustuse kehtestamist. Seega kohustavad kõnealused eeskirjad toetust saavaid äriühinguid osutama üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid asutamislepingu artikli 86 lõike 2 tähenduses ja avalikke teenuseid määruse (EMÜ) nr 3577/92 tähenduses.

(87)

Rahvusvahelised mereühendused kuuluvad nõukogu 22. detsembri 1986. aasta määruse (EMÜ) nr 4055/86 (teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta liikmesriikide ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelises mereveos) (41) reguleerimisalasse. Määruses ei sätestata selgesõnaliselt avaliku teenindamise miinimumkohustuste kehtestamise võimalust liikmesriikide või liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheliste mereühenduste tagamiseks.

(88)

2004. aasta ühenduse suunised meretranspordile antava riigiabi kohta (42) võimaldavad siiski kehtestada avaliku teenindamise kohustuse või sõlmida avaliku teenindamise kokkuleppeid, kui rahvusvaheline transporditeenus on vajalik avaliku transpordi pakiliste vajaduste rahuldamiseks (punkt 9). Samuti on nende teenuste osutamise eest lubatud kompensatsioonid tingimusel, et need vastavad asutamislepingu eeskirjadele ja menetlustele. Ka 1997. aasta suuniste punktiga 9 oli lubatud abi, mille eesmärgiks oli avaliku teenindamise kohustuste kompenseerimine.

(89)

Sellest tulenevalt nendib komisjon, et kehtivad ühenduse õigusaktid lubavad kehtestada avaliku teenindamise kohustused ka muudel mereühendustel peale liikmesriigi siseriiklike ühenduste. Kuna tegemist on siiski rahvusvahelise meretranspordi turuga, kus juba tegutsevad või hakkavad tegutsema teised ühenduse operaatorid, on kontsessiooni saanud äriühingutele makstud kompensatsioonide näol tegemist tegevusabiga, mida võib lubada üksnes artikli 86 lõike 2 alusel. Seega peavad need olema ühtaegu vajalikud, st vastama reaalsele vajadusele, mida turujõud üksi ei suuda rahuldada, ja järgitava eesmärgiga rangelt proportsionaalsed.

(90)

Tirrenia kontserni viiest piirkondlikust äriühingust tegutsevad ainult Adriatica ja Saremar avaliku teenindamise kokkulepete alusel rahvusvahelistel liinidel. Seetõttu tuleb mõlema ettevõtte ja iga asjaomase rahvusvahelise ühenduse puhul analüüsida põhjuseid, mis õigustavad avaliku teenindamise kohustuste kehtestamist toetust saavatele äriühingutele, ning uurida, kas makstud kompensatsioonid kuulusid asutamislepingu artikli 86 lõikes 2 sätestatud erandite hulka.

(91)

Saremari puhul märgib komisjon, et nimetatud äriühing osutab Sardiinia ja Korsika vahelisel liinil (Santa Teresa–Bonifacio) aastaringselt iga päev kaks edasi-tagasi reisi komplekslaevaga, mis mahutab kokku 560 reisijat ja 51 sõidukit. Itaalia ametiasutuste edastatud teabest nähtub, et tegemist on lühikese piiriülese ühendusega (10 meremiili), millel on eeskätt kohalik huvi nii Sardiinia elanike kui ka lähedalasuvate Korsika elanike puhul. Santa Teresa ja Bonifacio vaheline liiniühendus võimaldab tagada töötajate liikumise üle piiri ning korrapärase kaubavoo Lõuna-Korsika ja Põhja-Sardiinia vahel. Itaalia ametiasutuste esitatud teabest selgub, et nimetatud ühenduse käivitamist taotlesid selgesõnaliselt kohalikud Sardiinia ja Korsika elanikud.

(92)

Turismihooajal (keskmine ja kõrghooaeg) konkureerib Saremar teise Itaalia operaatoriga, kes suudab muuta teenuste mahtu ja sagedust vastavalt turuolukorrale. (43) Lisaks sellele ei tegutse kõnealune operaator hooajavälisel ajal.

(93)

Eelnimetatust nähtub, et õiguslikku avalikku huvi väljendav eesmärk tagada ühenduse kahe saarepiirkonna vaheline aastaringne regulaarliin, võttes arvesse asjaomaste kohalike ja piirkondlike asutuste väljendatud vajadusi, ei oleks olnud saavutatav turujõudude vaba toimimise korral.

(94)

Adriatica poolt teenindatavate rahvusvaheliste ühenduste puhul on komisjoni tähelepanekud järgmised:

(95)

Eespool kirjeldatust nähtub, et Adriaticale pandi – kokkuleppe või rahvusvahelise lepingu alusel osutatavate teenuste osas – üldhuviteenuste kohustus, mis tõi endaga kaasa kulud, mida ettevõte ei oleks pidanud kandma juhul, kui ta oleks tegutsenud üksnes oma ärihuvidest lähtuvalt. See ei kehti ühenduse Brindisi–Kérkyra–Igoumenitsa–Pátra puhul 1992. aasta jaanuarist kuni 1994. aasta juulini, kui Adriatica osales EÜ asutamislepingu artikliga 81 keelatud leppes. Samuti ei kehti see äriühingu poolt rahvusvahelistel ühendustel väljaarendatud teenuste puhul, mis ei põhine sellisel kokkuleppel või lepingul. See kehtib eelkõige ühenduste Bari–Durrës ja Ancona–Durrës puhul. Nende kahe liini tegevuskasum on igal juhul positiivne, nii et Adriaticale ei makstud osutatud teenuste eest kompensatsiooni. Komisjonile esitatud analüütiliste arvestuste põhjal võib hoopis öelda, et saadud kasum aitab vähendada kahjumis olevatel liinidel osutatud teenuste eest makstud iga-aastast tasakaalustustoetust.

(96)

Selleks et piirkondlikele äriühingutele kehtestatud kohustuste suhtes võiks maksta kompensatsiooni ja et komisjon saaks kontrollida, et kompensatsiooni summa jääb üksnes hädavajaliku piiresse, peavad pädevad riigiasutused nimetatud kohustused eelnevalt määratlema.

(97)

Sellega seoses märgib komisjon, et iga piirkondliku äriühingu poolt osutatud teenused on määratletud eespool nimetatud viie aasta plaanides. Nimetatud plaanides sätestatakse täpselt kasutatavad sadamad ning kõrg- ja madalhooajal järgitavad sagedused, samuti iga liini jaoks määratavate laevade tüüp. Selliselt loodud teenustevõrku võib siiski kohandada vastavalt kõnealustel liinidel valitsevale transpordinõudlusele iga viieaastase perioodi jooksul. Itaalia ametiasutuste esitatud teabest nähtub, et selliseid kohandusi tehakse üksnes taotluste alusel, mille kohalikud kogukonnad esitavad transpordiministeeriumile – asutusele, mis tegeleb piirkondlike äriühingute järelvalvega –, et taotleda sageduse ja sõidugraafiku muutmist. Nimetatud taotlusi hinnatakse eraldi ministeeriumidevahelisel tasandil, võttes muu hulgas arvesse nende finantsmõju asjaomase äriühingu tegevuskuludele. Iga viieaastase perioodi jooksul teenustevõrgus tehtud muudatus on seepärast hõlmatud haldusalase eelotsusega, mis on adresseeritud kontsessiooni saanud äriühingule.

(98)

Hindamaks avaliku teenuse tegelikku vajadust, (48) samuti kontsessiooni saanud piirkondlikele äriühingutele tegelikult määratud kohustuste ulatust ning kõnealuste teenustega seotud kulude kompenseerimise vajadust, peab komisjon kontrollima, kas avaliku sektori operaatori poolt osutatavate teenustega samasuguseid või nendega võrreldavaid teenuseid osutavad konkureerivad operaatorid on olemas või mitte ning kas nad täidavad Itaalia ametiasutuste poolt ette kirjutatud nõudeid. Hinnangu andmine toimub iga liini kohta eraldi teenuste kogupakkumise ja kogunõudluse võrdleva analüüsi teel. Seega on otstarbekas vaadelda iga piirkondliku äriühingu olukorda eraldi.

(99)

Adriatica peab konkureerima teiste laevaühingutega, ühelt poolt kahel rahvusvahelisel liinil (Ancona–Spalato ja Brindisi–Kérkyra–Igoumenitsa–Pátra), kus talle määrati üldhuviteenuse osutamise kohustus, ja teiselt poolt mitmel kabotaažliinil Tremiti saarestikus ning kahel kaubaveoliinil poolsaare ja Sitsiilia vahel.

(100)

Ancona–Spalato liinil teeb Adriatica kompleksalusega aastaringselt kaks reisi nädalas, konkureerides ühe Horvaatia riigiettevõttega ning Barbadose ja Panama lipu all sõitvate eralaevadega, mis on kohal peaaegu ainult suvehooajal ega rahulda kõiki Itaalia ametiasutuste poolt kokkuleppes teenuste suhtes sätestatud nõudeid.

(101)

Brindisi–Kérkyra–Igoumenitsa–Pátra liinil konkureeris Adriatica Kreeka laevaomanikega, kelle laevad sõidavad Küprose ja Malta lipu all, ning Itaalia lipu all sõitva Itaalia operaatoriga. Itaalia ametiasutuste poolt esitatud teabest (eriti 17. veebruari 2004. aasta kirjast, registreeritud numbri all A/13405/04) nähtub, et alates 1997. aastast pakuvad mõned Kreeka operaatorid teenuseid, mis on võrreldavad Adriatica poolt osutatavate teenustega regulaarsuse, mahu, sageduse ja laevade tüübi osas. Nagu öeldud (põhjenduse 94 punkt a), on nimetatud liin olnud ühendusesisese ja rahvusvahelise liikluse jaoks eluliselt tähtis, sest see seob ühendust ühe tema äärealaga. Komisjon on seisukohal, et vastavalt ühenduse 1997. aasta suunistele tohib anda toetust, katmaks tegevuskahjumit regulaarliiniteenuste eest sadamatesse, mis teenindavad ühenduse ääremaid, või asjaomaste piirkondade arenguks eluliselt tähtsatel marsruutidel, kus turujõud ei taga teeninduse piisavat taset (jaotis 9). Arvestades Adriatica poolt osutatud teenuste regulaarsust, mahtu, sagedust ja laevatüüpe, on komisjon seisukohal, et avaliku sektori toetuste andmine võib olla ühenduse õiguse seisukohast põhjendatud. See järeldus ei laiene ajavahemikule jaanuar 1992 – juuli 1994, mil Adriatica osales sellel liinil EÜ asutamislepingu artikliga 81 keelatud leppes, mis omakorda näitab, et abi ei vastanud avaliku teenuse tegelikule vajadusele. Lõpuks tuleb märkida, et 2000. aastal kõnealune liin suleti.

(102)

Mitmel Tremiti saarestiku ühendusel konkureerib Adriatica Itaalia eraoperaatoritega, kes on kohal üksnes kesk- ja tipphooajal. Ükski neist ei rahulda Itaalia ametiasutuste poolt kehtestatud regulaarsuse ja teenuste aastaringse osutamise nõuet.

(103)

Mandri ja Sitsiilia vahelistel kaubavedudel konkureerib Adriatica Ravenna–Catania ja Genova–Termini Imerese liinidel Itaalia eraoperaatoritega. Siiski pole nimetatud operaatorite teenused võrreldavad Adriatica teenustega, pidades silmas Itaalia ametiasutuste poolt avaliku teenindamise kokkuleppes regulaarsuse, sageduse ja laevade tüübi suhtes sätestatud nõudeid.

(104)

Siremar konkureerib Itaalia eraoperaatoritega Lipari ja Egadi saarte ning Sitsiilia ja Pantelleria saare vahelisel kohalikul turul.

(105)

Ühendusvõrk Lipari saartega ja nende vahel koosneb viiest liinist, kus Siremar osutab teenuseid aastaringselt iga päev kompleksalustega (reisijad ja kaup) ja ainult reisijate veoks mõeldud kiiralustega. Samas tegutseb ka üks Itaalia eraoperaator vanade ja tagasihoidliku mahuga kompleksalustega. Nimetatud konkurendi teenus ei rahulda siiski kõiki kokkuleppes sätestatud nõudeid, pidades silmas eelkõige teenuse pidevat aastaringset osutamist kõikidel liinidel ning laevade tüüpe. Sama kehtib kiirühenduste turu kohta, kus Siremariga konkureerib üks teine Itaalia operaator, ilma et osutaks kõikidel oma liinidel kokkuleppe nõudeid rahuldavaid teenuseid, eriti tagatavate ühenduste ja teenuste sageduse osas. Lipari saarte ja Milazzo vahelise kiirühendusvõrgu eraoperaator ei osuta Siremariga ühesuguseid teenuseid ei reiside sageduse ega teenindatavate saarte arvu osas. Selgub, et nimetatud operaator jätab madalhooajal teenindamata just Lipari–Salina ja Milazzo–Alicudi ühendused.

(106)

Ühendusvõrk Egadi saartega ja nende vahel koosneb kahest kompleksalustega (reisijad ja kaubad) teenindatavast liinist ning neljast ainult reisijate veoks mõeldud kiiralustega teenindatavast liinist. Siin tegutsevad kaks Itaalia eraoperaatorit, üks neist kaubaveo lõigus, teine kiirühenduste (reisijatevedu) lõigus, kuid kumbki neist ei osuta teenuseid, mis vastaksid kokkuleppe kõikidele nõuetele liinide ja laevade tüübi osas.

(107)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt osutab Siremar liinil Trapani (Sitsiilia)–Pantelleria aasta ringi iga päev teenuseid, konkureerides ühe Itaalia eraoperaatoriga, kelle tegevus piirdub “ratastel sõiduvahendite” transportimisega ega vasta seega kokkuleppes teenuste suhtes sätestatud nõuetele.

(108)

Lisaks selgub komisjonile 13. augustil 1999 edastatud kaebuse põhjal (registreeritud 18. augustil 1999 transpordi peadirektoraadi poolt numbri all D 02.30864296), et aastatel 1990–1999 maksis maakonnavalitsus väiksemaid saari Sitsiilia ja mandriga ühendavatele eraoperaatoritele nende teenuste osutamiseks toetust. Nimetatud andmed näivad kinnitavat avaliku sektori toetuste vajalikkust, et tagada kõnealuste saartega piisavalt hea ühendus.

(109)

Ühtlasi tuleks silmas pidada asjaolu, et Sitsiilia maakond sätestas 2002. aasta 9. augusti maakonna seadusega nr 12 (edastatud komisjonile 2002. aasta 12. septembri kirjas ja registreeritud 2002. aasta 22. oktoobril numbri all A/68547), et tugevdamaks mereühendusi Sitsiilia väiksemate saartega ja võttes arvesse elanike liikumisvajadusi, tuleb mereühendusteenused nimetatud saartega korraldada viieaastaseks perioodiks pakkumismenetluse teel. 2002. aasta 21. oktoobril kuulutas Sitsiilia maakonna regionaaltranspordi- ja sideosakond välja avatud pakkumismenetluse üldistes huvides mereühendusteenuse pakkumiseks kiirreisilaevade abil Sitsiilia väiksemate saartega ja nende vahel.

(110)

Seega nendib komisjon, et praegu pakutakse teatavaid meresõidu regulaarteenuseid Sitsiilia väiksemate saartega ja nende vahel objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumite alusel vastavalt ühenduse direktiivides sätestatud konkurentsieeskirjadele. Samuti leiab komisjon, et merekabotaaži turul on konkurents tänu sellele tugevnenud ning seega on tagatud teenuste osutamise vabadus vastavalt määrusele (EMÜ) nr 3577/92.

(111)

Saremar konkureerib Itaalia eraoperaatoritega kolmel neljast ettevõtte poolt teenindatavast liinist.

(112)

Korsika ja Sardiinia vahelisel liinil Santa Teresa–Bonifacio kindlustab Saremar keskmise veomahuga kiiralusega igapäevased ühendused aastaringselt. Üks eraoperaator osutab võrreldavaid teenuseid, piirdudes siiski kesk- ja tipphooajaga, rahuldamata seega kokkuleppega ette nähtud regulaarsuse ja sageduse nõudeid.

(113)

Kahel liinil kolmest, mis ühendavad Sardiiniat tema väiksemate saartega, täpsemalt Palau–Maddalena põhjas ja Carloforte–Calasetta lõunas, pakuvad Itaalia eraoperaatorid aastaringselt täiendust Saremari poolt osutatud teenustele. Väljumisgraafikud näitavad, et eraoperaatorite ja avaliku sektori operaatorite vahel jagatud teenused tagavad väikesaarte elanikele suurema liikumisvõimaluse. Siiski nähtub Itaalia ametiasutuste poolt edastatud teabest (registreeritud numbrite all A/13350/04, A/13346/04 ja A/13356/04), et konkureerivate eraoperaatorite laevad, kellele Itaalia ametiasutuste arvates kohalikud firmad annavad rahalist abi, on ehitatud rohkem kui kakskümmend aastat tagasi ega vasta seetõttu kokkuleppega ette nähtud teenuse osutamise kohustusele. Liini Carloforte–Calasetta suhtes on selgunud, et alates 1998. aastast on eraoperaator saanud piirkondlikku toetust nimetatud liini teenindamiseks öötundidel ja varahommikul. Toodud andmed näivad kinnitavat toetuste vajalikkust piisava avaliku teenuse tagamiseks.

(114)

Toremar konkureerib erinevate Itaalia eraoperaatoritega kahel liinil, mis ühendavad rannikuga Toscana saarestiku saari, täpsemalt Portoferraio–Piombino Elba saart ja Giglio–Porto S. Stefano Giglio saart.

(115)

Liinil Portoferraio–Piombino teeb Toremar sõltuvalt aastaajast 8–15 reisi päevas reisijate ja sõidukite veoks ettenähtud kompleksalustega. Reiside arv ja sõiduplaan kavandatakse kooskõlas saare bussiliiklusega ühelt poolt ning mandri rongi- ja bussiliiklusega teiselt poolt. Ka üks eraoperaator pakub aastaringselt iga päev teenust sagedusega, mis on võrreldav Toremari pakutavaga. Itaalia ametiasutuste poolt edastatud teabest (registreeritud numbri all A/12951/04) nähtub veel, et eraoperaatori laevade vanuseks on rohkem kui kakskümmend aastat, et avaliku sektori operaator on ainuke, kes tagab päeva esimese ja viimase reisi, ja et alates aastast 2000 toob nimetatud ühenduse teenindamine kasumit, mis on lahutatud maha aastase tasakaalustustoetuse summast.

(116)

Giglio saare liinil teeb Toremar sõltuvalt aastaajast 3–5 reisi päevas, kasutades selleks erialust, millega lisaks reisijatele ja sõidukitele veetakse energiatooteid. Kohaliku haiglastruktuuri puudumise tõttu on Toremari laev kohustatud jääma saare dokki kogu ööks, pakkudes vajaduse korral kiiret meditsiinilist abi. Liinil tegutseb aasta läbi ka üks eraoperaator. Siiski nähtub Itaalia ametiasutuste poolt edastatud teabest, et nimetatud operaator peatab madalhooajal oma tegevuse või vähendab tegevusulatust.

(117)

Caremar peab vastu seisma Itaalia eraoperaatorite konkurentsile Kapri–Sorrento, Kapri–Napoli, Ischia–Napoli ja Procida–Napoli liinidel, mis ühendavad poolsaarega Napoli lahe saari (Capri, Ischia ja Procida), ning kahel liinil (Ponza–Formia ja Ventotene–Formia), mis ühendavad mandriga Ponza ja Ventotene väikesaari.

(118)

Capri–Sorrento liinil kindlustab Caremar aastaringselt igapäevase ühenduse, kasutades selleks kompleksalust, mis on ühtlasi kasutusel lähedase Capri–Napoli liini teenindamiseks. Itaalia ametiasutuste poolt 2001. aasta 26. oktoobri ja 2002. aasta 16. aprilli kohtumistel edastatud teabest (dokumendid on registreeritud numbrite all A/13326/04 ja A/13330/04) selgub, et sellel liinil tegutsevad eraoperaatorid osutavad oma kompleksveoteenust ainult tipphooajal ega rahulda seega Itaalia ametiasutuste poolt sätestatud nõudeid teeninduse regulaarsuse osas.

(119)

Capri–Napoli liinil konkureerib Caremar Itaalia eraoperaatoritega üksnes kiirühenduste lõigus. Itaalia ametiasutuste poolt edastatud teabest selgub, et eraoperaatorid pakuvad sellel turuosal teenuseid, mis on üldjoontes Caremari poolt pakutavate teenustega võrreldavad. Komisjon toonitab samal ajal, et Caremari laev on kohustatud jääma Capri sadamasse kogu ööks, et pakkuda vajaduse korral kiiret meditsiinilist abi, ning seetõttu väljub päeva esimene reis saarelt, võimaldades saareelanikel mandrile tööle või õppima sõita. Lisaks nähtub edastatud teabest, et nimetatud teenuste tegevustulemusi on analüüsitud Caremarile antud aastase tasakaalustustoetuse arvutamiseks.

(120)

Ischia ja Procida saared on ühendatud mandri Napoli ja Pozzuoli sadamatega mitme regulaarliiniga, millel pakutakse kompleks- ja kiirteenust. Ischia, Procida ja mandri (Napoli või Pozzuoli) vahelist ühendust pakub ainult Caremar. Teiselt poolt teenindavad Ischia–Napoli ja Procida–Napoli otseühendusi Caremari kiiralused ja erinevad Itaalia eraoperaatorid. Itaalia ametiasutuste poolt edastatud teabest selgub, et eraoperaatorid pakuvad Ischia–Napoli ja Procida–Napoli otseühendusteks teenuseid, mis on üldjoontes võrreldavad Caremari osutatavate teenustega. Siiski toonitab komisjon, et Procida–Napoli ühendusel tagab Caremar aastaringselt päeva esimese Procida saarelt väljuva reisi ja madalhooajal päeva viimase mandrilt väljuva reisi, võimaldades selliselt saareelanikel tööl või õppimas käia. Komisjon märgib ka asjaolu, et nende teenuste tegevuskahjumit on analüüsitud Caremarile antud aastase tasakaalustustoetuse arvutamiseks.

(121)

Lisaks annab 1999. aasta 13. augustil esitatud kaebus (registreeritud 1999. aasta 18. augustil transpordi peadirektoraadi poolt numbri all D 02.30864296) komisjonile põhjuse uskuda, et vähemalt 1990. aastal maksis Campania maakond mõnedele Napoli lahe liinidel, nende hulgas Napoli–Capri, Napoli–Ischia, Napoli–Sorrento–Kapri ja Napoli–Procida–Ischia liinidel kiirühendusteenuseid pakkunud eraoperaatoritele toetust. Kõnealused andmed kalduvad kinnitama toetuste vajalikkust avaliku teenuse piisava taseme tagamiseks.

(122)

Ponza–Formia ja Ventotene–Formia otseliinidel konkureerib Caremar kiirühenduste pakkumisel ühe Itaalia eraoperaatoriga. Itaalia ametiasutuste poolt edastatud teabest nähtub, et Ventotene–Formia liinil on Caremar ainuke, kes osutab teenust igal nädalapäeval vastavalt kokkuleppes sätestatud teenuste regulaarsuse nõudele. Pealegi täiendab Ponza–Formia liinil ainult Caremari poolt pakutav esmaspäevane kiirühendusteenus teistel nädalapäevadel eraoperaatori poolt pakutavat teenust.

(123)

Seoses teenustega, mida piirkondlikud äriühingud osutavad liinidel, kus konkurentsi ei ole, märgib komisjon, et need hõlmavad nii reisijate- kui kaubavedusid ning konkurentsi puudumine puudutab erinevaid avaliku teenindamise kokkulepetes sätestatud viieaastaseid ajavahemikke. Konkurentsi puudumine nendel liinidel viimasel kümnel aastal näitab, et turureeglite järgi tegutsevad ettevõtted ei suuda tagada selliseid veoteenuseid, mida piirkondlikud äriühingud osutavad kokkulepete raames. Seega on vaja kompensatsiooni, et korvata nendele äriühingutele kõnealuste teenustega põhjustatud ülekulud.

(124)

Seoses teenustega, mida piirkondlikud äriühingud osutavad eespool käsitletud liinidel, kus konkurents on olemas, märgib komisjon, et turujõudude vaba toimimine ei võimaldaks tagada selliseid veoteenuseid, mida piirkondlikud äriühingud osutavad kokkulepete raames. Ka sellisel juhul osutub vajalikuks kompensatsioon, mis võimaldab korvata nendele äriühingutele kõnealuste teenustega põhjustatud ülekulud.

(125)

Mõnel harval juhul näitab võrreldav konkurents turu võimet rahuldada avaliku teenindamise kokkulepetes teenuste suhtes sätestatud nõudeid. Avaliku sektori operaatorile teenuse regulaarsuse, sageduse ja laevatüübi suhtes kehtestatud kohustustega ilma rahalise kompensatsioonita toime tulevate eraoperaatorite kohalolu paneks avaliku sektori operaatorile kõnealustel liinidel tegutsemiseks makstud kompensatsiooni proportsionaalsuse ja vajalikkuse kahtluse alla. Probleem tõstatub eeskätt Caremari poolt Napoli lahes Napoli–Capri ja Napoli–Ischia liinidel pakutavate kiirühenduste osas.

(126)

Mõnede kaebuse esitajate poolt komisjonile esitatud teabest selgub, et 2002. aasta märtsis võtsid Napoli lahe turul pikka aega tegutsenud eraoperaatorid Campania maakonna initsiatiivil endale maakonna ametiasutuste ees kohustuse pakkuda Caremari poolt pakutava teenusega samasugust aastaringset teenust just kahel eespool nimetatud liinil, loobudes eelnevalt rahalisest toetusest. Siiski täheldab komisjon, et niisugused teenused ei ole samaväärsed avaliku sektori operaatori poolt pakutud teenustega regulaarsuse, ühenduste sageduse ja laevatüübi osas ning eraoperaatoritel on õigus neljakümne viie päeva pikkuse etteteatamisega oma kohustustest taganeda. Lisaks tuleb märkida, et mõned kohustused on kehtestatud üksnes avaliku sektori operaatorile (näiteks hoida laev öösel kai ääres ning tagada päeva esimene ja viimane reis) ja põhjustavad lisakulusid, mida tuleb arvesse võtta kompensatsiooni arvutamisel. Enamgi, Caremari ja eraoperaatorite poolt osutatud teenused täiendavad üksteist. Sellised kaalutlused ei luba kahelda kompensatsiooni vajalikkuses ja proportsionaalsuses.

(127)

Hindamaks, kas aastane piirkondlikule äriühingule makstud kompensatsioon vastab Itaalia ametiasutuste poolt kehtestatud avalike teenuste nõuetele vastavate teenuste osutamiseks hädavajalikule väikseimale määrale, peab komisjon analüüsima kõiki parameetreid, mis põhjustavad avaliku sektori operaatorile seoses teenuse osutamisega lisakulusid. Komisjon märgib, et kompensatsiooni arvutamise kord näeb ette, et tipphooajal saadud tulu aitab vähendada madalhooajal akumuleerunud kahjumit, mistõttu jääb iga-aastane kompensatsiooni üldsumma üldkokkuvõttes madalamaks tulemusest, mida oleks saanud iga liini kohta eraldi akumuleerunud kahjumeid lihtsalt kokku liites. Veel nendib komisjon, et äriühingu tulud on seotud kahe hindu piirava kohustusega, esiteks mõnedele sotsiaalsetele rühmadele ettenähtud soodushinnad ja teiseks nõue saada iga hinnakirjamuudatuse jaoks riiklike ametiasutuste heakskiit. Itaalia ametiasutuste poolt esitatud teabest nähtub, et piirkondlikud äriühingud ei tohi piletihindu vabalt muuta, et kohandada neid tegevuskulude muutustega. Nimetatud topeltkohustust, mis oluliselt vähendab kontsessiooni saanud äriühingute sissetulekuid ja mõjutab aastase kompensatsiooni summat, ei saa sellistel tingimustel vaadelda röövellike hindadega agressiivse turunduspoliitikana.

(128)

Teiseks toonitab komisjon, et kompensatsiooni arvutamisel arvesse võetavad kuluelemendid on määratletud riiklike ametiasutuste poolt, jätmata ettevõtetele ainustki otsustamisvõimalust. Kõnealused elemendid peegeldavad kõiki riiklike ametiasutuste poolt üldhuvi teenusteks kvalifitseeritud teenustega otseselt seotud ning kokkulepetega hõlmatud kinnitatud ja muutuvaid kulusid. Järgmisena esitatud tabelid, mis kasutavad võrdlusaastana aastat 2000, kajastavad iga-aastase kompensatsiooni arvutamisel silmas peetud kulukombinatsioone iga piirkondliku äriühingu kohta eraldi. Riiklike ametiasutuste poolt kindlaks määratud ja avaliku teenindamise kokkulepete lisas ära toodud kuluelemendid on kõikidel piirkondlikel äriühingutel samad, jäädes muutumatuteks alates 1991. aastast.

Tegevuskulud hõlmavad kulusid laevaperele, hooldusele, kindlustusele, kütusele ja mineraalõlidele. Rubriiki “Administratsioon” kuuluvad eelkõige kaldapersonali ja haldusruumide kulud. Komisjon täheldab, et kuluelemendid, mida arvestatakse aastase kompensatsiooni välja arvutamisel, on kõik piirkondlike äriühingute poolt kokkulepete raames teenindatud liinide funktsioneerimisega seotud ja selleks vajalikud. Aluste amortisatsiooni suhtes on komisjon seisukohal, et kui asjaomaseid laevu kasutatakse üksnes kokkuleppega kehtestatud teenuste osutamiseks, võib seda kuluelementi käsitleda teenuste osutamise seisukohalt vajalikuna ning seega võib seda õiguspäraselt arvestada aastase kompensatsiooni arvutamisel. Mis puudutab kulutusi nende laevade poolt kasutatavale kütusele ja mineraalõlidele, ei leidnud komisjon ühtegi diskrimineerivat elementi, mis oleks loonud piirkondlikele äriühingutele teiste meretranspordi operaatoritega võrreldes eelise nimetatud kütuse ja määrdeainetega seotud kulutuste vähendamise osas.

(129)

Hindamaks, kas kompensatsioon on olnud proportsionaalne, edastasid Itaalia ametiasutused komisjonile piirkondlike äriühingute poolt viimasel kümnel aastal teenindatud liinide tegevusaruande analüüsi.

(130)

Seoses sellega täheldab komisjon kõigepealt, et aastase kompensatsiooni üldsumma on arvutatud, võttes arvesse iga piirkondliku äriühingu poolt avaliku teenindamise kokkuleppes käsitletud liinidel registreeritud tegevustulusid, mis lahutatakse kõikidel liinidel akumuleerunud kahjumist. Selline arvutamismehhanism lubab piirata avaliku sektori äriühingutele välja makstud toetussummat.

(131)

Kokkuvõttes on komisjon seisukohal, et aastase kompensatsiooni arvutamisel võib arvestada üksnes Itaalia ametiasutuste poolt eelnevalt kindlaks määratud avaliku teenindamise kohustuste täitmisega otseselt seotud kulusid. Seejuures täheldab komisjon, et piirkondlikud äriühingud osutavad üksnes regulaarliiniteenuseid, mille regulaarsus, sageduse ja maht on ette nähtud erinevate viieaastaste plaanidega.

(132)

Teenuste puhul, mida piirkondlikud äriühingud on tõendatult osutanud võrreldava konkurentsi tingimustes, tuleb kontrollida, kas negatiivne põhitegevuse netokasum on registreeritud ja arvesse võetud asjaomasele äriühingule makstud aastase kompensatsiooni arvutamisel.

(133)

Adriaticale pakub liinil Bari–Durrës (Albaania) võrreldavat konkurentsi üks teine ühenduse operaator. Siiski nähtub analüüsist, et ettevõtte põhitegevuskasum on sellel liinil positiivne, mistõttu ei makstud Adriaticale osutatud teenuste eest toetust.

(134)

Brindisi–Kérkyra–Igoumenitsa–Pátra liinil pakkusid Adriaticale aastani 2000, mil ühendus peatati, üldjoontes võrreldavat konkurentsi teised ühenduse operaatorid. Põhitegevuskasumi analüüsist nähtub, et sellel liinil registreeritud netokahjumit arvestati aastase kompensatsiooni arvutamisel. Pidades silmas kompensatsiooni vajalikkust, on komisjon märkinud (põhjendus 101), et tegemist on ühenduse äärealade arengu jaoks eluliselt tähtsa liiniga vastavalt ühenduse 1997. aasta suunistele. Hoolimata sellest on komisjon juba rõhutanud, et ajavahemikul jaanuar 1992 – juuli 1994, mil Adriatica osales keelatud leppes, ei ole kompensatsioon vajalik.

(135)

Siremari suhtes on komisjon märkinud (põhjendus 105), et ükski avaliku sektori operaatori poolt teenindatud kohalikel turgudel tegutsev Itaalia eraoperaator ei paku aastaringselt samaväärseid teenuseid, mis rahuldaksid täielikult viieaastastes plaanides avalike teenuste suhtes sätestatud nõudeid.

(136)

Saremari suhtes on komisjon märkinud (põhjendus 112), et Santa Teresa–Bonifacio liinil konkureeriv eraoperaator ei rahulda Itaalia ametiasutuste poolt ette kirjutatud teenuste regulaarsuse ja pidevuse nõudeid aastaringselt. Lisaks täheldas komisjon (põhjendus 113), et kahe kabotaažühenduse puhul, kus pakuvad konkurentsi Itaalia eraoperaatorid, ei rahulda Saremariga konkureerivate eraoperaatorite laevad Itaalia ametiasutuste poolt ette kirjutatud nõudeid laevade vanuse ülempiiri osas.

(137)

Toremari suhtes on komisjon täheldanud (põhjendused 114–116), et äriühingule Toscana ja Elba saare vahelisel liinil konkurentsi pakkuv eraoperaator ei rahulda Itaalia ametiasutuste poolt ette kirjutatud nõudeid laevade vanuse osas.

(138)

Caremarile võrreldavat konkurentsi pakkuvad Itaalia eraoperaatorid keskenduvad Capri–Napoli, Procida–Napoli ja Ischia–Napoli ühendustele, piirdudes reisijate kiirtranspordiga. Itaalia ametiasutuste poolt edastatud teabest selgub, et neid liine, kus põhitegevus on üldiselt kahjumis, võeti arvesse aastase kompensatsiooni välja arvutamisel.

(139)

Samuti on komisjon märkinud, et piirkondlike äriühingute puhul ei määratud avalike teenuste kulusid kindlaks avaliku hanke menetluse alusel, mis oleks lubanud hinnata avalike teenuste lisakulusid. Sellest tulenevalt peab komisjon määratlema kompensatsiooni arvutamisel arvesse võetavad kulud, täpsemalt need kontsessiooni saanud äriühingu kulud, mis on otseselt seotud avalike teenuste osutamisega. Komisjon märgib, et eeltoodud tabelite alusel vastavad erinevad piirkondlike äriühingute poolt arvesse võetud kuluelemendid Tirrenia di Navigazione (50) poolt arvesse võetud elementidele. Kõnealuste ettevõtete puhul on avaliku teenindamise kokkulepetes määratletud kulustruktuur seega ühesugune. Komisjon on tunnistanud äriühingut Tirrenia di Navigazione käsitlevas otsuses, et nimetatud elemendid olid hädavajalikud avalike teenuste osutamiseks ning nendega otseselt seotud.

(140)

Järgmised tabelid kajastavad piirkondlike äriühingute kulude ajalist muutumist: (51)

ADRIATICA

SAREMAR

TOREMAR