02001L0081 — ET — 31.12.2016 — 005.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

Muudetud:

Muudetud:

▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2001/81/EÜ,

23. oktoober 2001,

teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva direktiivi eesmärk on piirata hapestavate ja eutrofeerivate saasteainete ning osooni eellaste heitkoguseid, et parandada keskkonna ja inimeste tervise kaitset ühenduses hapestamise, pinnase eutrofeerumise ja troposfääriosooni kahjulikust mõjust tuleneva ohu eest ning liikuda pikaajaliste eesmärkide poole mitte ületada kriitilisi saastetasemeid ja -koormusi ning kaitsta tõhusalt kõiki inimesi õhusaaste tekitatud teada olevate terviseriskide eest, kehtestades selleks heitkoguste siseriiklikud ülemmäärad, kusjuures võrdleva hindamise kriteeriumideks võtta aastad 2010 ja 2020, ning koostades järjekindlalt artiklites 4 ja 10 ettenähtud ülevaateid.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi heitkoguste suhtes, mis artikli 4 kohaselt lähtuvad inimtegevuse tulemusena tekkivatest saasteallikatest liikmesriikide territooriumidel ja nende majanduspiirkondades.

See ei hõlma:

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 4

Heitkoguste siseriiklikud ülemmäärad

1.  Liikmesriigid vähendavad hiljemalt 2010. aastaks selliste saasteainete nagu vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (NOx), lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) ja ammoniaak (NH3) siseriiklikke aastaseid heitkoguseid kogusteni, mis ei ületa I lisas sätestatud heitkoguste ülemmäärasid, kusjuures võetakse arvesse kõik pärast artiklis 9 nimetatud aruannete esitamist ühenduse meetmetes tehtud muudatused.

2.  Liikmesriigid tagavad, et I lisas ettenähtud heitkoguste ülemmäärasid ei ületata ühelgi aastal pärast 2010. aastat.

Artikkel 5

Keskkonnaalased vahe-eesmärgid

I lisas esitatud heitkoguste siseriiklike ülemmäärade eesmärk on üldjoontes saavutada 2010. aastaks kogu ühenduses keskkonnaalaste eesmärkide vahe-eesmärgid üldiselt järgmises ulatuses:

Kriitilisi koormusi ületavad alad vähenevad vähemalt 50 % võrra (igas võrguruudus) 1990. aasta olukorraga võrreldes.

Inimese tervise seisukohalt kriitilist taset ületava troposfääriosooni koormust (AOT 60 = 0) vähendatakse kõigis võrguruutudes kahe kolmandiku võrra 1990. aasta näitajatega võrreldes. Peale selle ei tohi troposfääriosooni koormus üheski võrguruudus ületada absoluutset ülempiiri 2,9 ppm.h.

Põllukultuuride ja poolloodusliku taimkatte seisukohalt kriitilist taset ületava troposfääriosooni koormust (AOT 40 = 3 ppm.h) vähendatakse kõigis võrguruutudes ühe kolmandiku võrra 1990. aasta olukorraga võrreldes. Peale selle ei tohi troposfääriosooni koormus üheski võrguruudus ületada absoluutset ülempiiri 10 ppm.h, väljendatuna kriitilise taseme ületamisena 3 ppm.h.

Artikkel 6

Siseriiklikud programmid

1.  Liikmesriigid koostavad hiljemalt 1. oktoobriks 2002 programmid artiklis 4 nimetatud siseriiklike saasteainekoguste järkjärguliseks vähendamiseks, et hiljemalt 2010. aastaks oleks võimalik kinni pidada vähemalt I lisas ettenähtud siseriiklikest heitkoguste ülemmääradest.

2.  Siseriiklikud programmid sisaldavad teavet vastuvõetud ja kavandatavate strateegiate ja meetmete kohta ning kvantifitseeritud kalkulatsioone kõnealuste strateegiate ja meetmete mõju kohta saasteainete heitkogustele 2010. aastal. Esitatakse andmed eeldatavate oluliste muutuste kohta riigisiseste heitkoguste geograafilises jaotumises.

3.  Liikmesriigid vaatavad siseriiklikud programmid üle ja ajakohastavad need vastavalt vajadusele 1. oktoobriks 2006.

4.  Liikmesriigid teevad lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt koostatud programmid kättesaadavaks üldsusele ja asjaomastele organisatsioonidele, nagu näiteks keskkonnaorganisatsioonid. Käesoleva lõike kohaselt avalikkusele ning organisatsioonidele antav teave peab olema selge, mõistetav ja kergesti kättesaadav.

▼M4 —————

▼B

Artikkel 9

Komisjoni aruanded

1.  Komisjon esitab 2004. ja 2008. aastal aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule I lisas sätestatud heitkoguste siseriiklike ülemmäärade rakendamise edukuse kohta ning artiklis 5 ettenähtud keskkonnaalaste vahe-eesmärkide saavutamise tõenäolise ulatuse kohta 2010. aastaks, samuti selle kohta, kui suures ulatuses oleks võimalik artiklis 1 ettenähtud pikaajalisi eesmärke täita aastaks 2020. Aruannetes on majanduslik hinnang, kaasa arvatud tasuvuse, tulude, piirkulude ja -tulude ning heitkoguste siseriiklike ülemmäärade rakendamise sotsiaal-majandusliku mõju kohta konkreetsetele liikmesriikidele ja sektoritele. Aruanded sisaldavad ka ülevaadet käesoleva direktiivi reguleerimisala piirangutest, nagu on määratletud artiklis 2, ning hinnangut heitkoguste täiendava vähendamise võimaliku ulatuse kohta, et saavutada artiklis 5 ettenähtud keskkonnaalased vahe-eesmärgid. Aruannetes võetakse arvesse liikmesriikide artikli 8 lõigete 1 ja 2 kohaselt koostatud aruanded ning muu hulgas ka:

ning hinnang sellest tulenevale mõõtemääramatusele heitkoguste siseriiklikes ülemmäärades, mis on vajalikud artiklis 5 mainitud keskkonnaalaste vahe-eesmärkide täitmiseks;

2.  Komisjon esitab 2012. aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande I lisas esitatud ülemmäärade järgimise kohta ning edusammude kohta artiklis 5 nimetatud keskkonnaalaste vahe-eesmärkide ning artiklis 1 nimetatud pikaajaliste eesmärkide saavutamisel. Komisjoni aruandes võetakse arvesse liikmesriikide artikli 8 lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatud aruanded ning lõike 1 punktides a–n loetletud asjaolud.

Artikkel 10

Läbivaatamine

1.  Artiklis 9 nimetatud aruannetes võetakse arvesse artikli 9 lõikes 1 loetletud tegurid. Iga aruande koostamisel vaatab komisjon läbi käesoleva direktiivi, lähtudes kõnealustest teguritest, edusammudest 2010. aastaks ettenähtud heitkoguste ülemmääradest kinnipidamisel, teaduse ja tehnika arengust ning olukorrast käesoleva direktiivi vahe-eesmärkide ja kriitilistest koormustest ning tasemetest kinnipidamise pikaajaliste eesmärkide saavutamisel, samuti Maailma Tervishoiuorganisatsiooni õhukvaliteedi juhistasemest osooni osas.

2.  Läbivaatamisel, mis peab olema lõpetatud 2004. aastal, antakse hinnang II lisas sätestatud kogu ühenduse soovituslikele heitkoguste ülemmääradele. Kõnealuste soovituslike ülemmäärade hindamine võetakse ühena teguritest arvesse täiendavate tasuvusmeetmete analüüsimisel, mis võidakse võtta kõigi asjakohaste saasteainete heitkoguste vähendamiseks, et saavutada artiklis 5 ettenähtud keskkonnaalased vahe-eesmärgid kogu ühenduses aastaks 2010.

3.  Kõik aruanded sisaldavad heitkoguste siseriiklike ülemmäärade arvestuslike kulude ja tulude täiendavat uurimist, mis on arvutatud tehnika tasemele vastavate näidiste ja parimate olemasolevate andmete põhjal, et saada võimalikult väike mõõtemääramatus, samuti võetakse arvesse Euroopa Liidu laienemise edusamme ning alternatiivsete meetodite võimalusi artiklis 9 loetletud tegureid silmas pidades.

4.  Eesmärgiga ära hoida konkurentsi moonutamine ning arvesse võttes tulude ja kulude tasakaalu, uurib komisjon täiendavalt vajadust välja töötada ühenduse ühtlustatud meetmed selliste majandussektorite ja toodete jaoks, mis soodustavad kõige enam hapestamist, eutrofitseerumist ja troposfääriosooni tekkimist, ilma et see piiraks direktiivi 96/61/EÜ artikli 18 kohaldamist.

5.  Artiklis 9 nimetatud aruannetele lisatakse vajaduse korral ettepanekud:

Artikkel 11

Koostöö kolmandate riikidega

Edendamaks artiklis 1 ettenähtud eesmärgi saavutamist ning ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 300 kohaldamist, teevad komisjon ja liikmesriigid vajaduse korral kolmandate riikide ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjon (UN/ECE), Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) ja Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon (ICAO), kahe- ja mitmepoolset koostööd, kaasa arvatud teabevahetus tehnilise ja teadusliku uurimis- ja arendustöö valdkonnas selleks, et luua paremad võimalused heitkoguste vähendamiseks.

Artikkel 12

Aruanded laevadest ja õhusõidukitest lähtuvate heitkoguste kohta

1.  Komisjon kannab 2002. aasta lõpuks Euroopa Parlamendile ja nõukogule ette, kui suures ulatuses rahvusvahelisest laevaliiklusest lähtuvad heitmed soodustavad hapestamist, eutrofeerumist ja troposfääriosooni tekkimist ühenduses.

2.  Komisjon kannab 2004. aasta lõpuks Euroopa Parlamendile ja nõukogule ette, kui suures ulatuses õhusõidukitest lähtuvad heitmed, välja arvatud maandumis- ja starditsükli heitmed, soodustavad hapestamist, eutrofeerumist ja troposfääriosooni tekkimist ühenduses.

3.  Igas aruandes esitatakse meetmete programm, mida saaks vajaduse korral rakendada rahvusvahelisel ja ühenduse tasandil heitkoguste vähendamiseks asjaomases sektoris ning mille alusel Euroopa Parlament ja nõukogu asja edaspidi käsitleb.

Artikkel 13

Komitee

1.  Komisjoni abistab direktiivi 96/62/EÜ artikli 12 alusel moodustatud komitee, edaspidi “komitee”.

2.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 nimetatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

▼M2

3.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

▼B

Artikkel 14

Sanktsioonid

Liikmesriigid määravad kindlaks sanktsioonid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike sätete rikkumise korral. Need sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 15

Õigusaktide ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 27. novembrit 2002. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 17

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

▼M3

I LISA

▼B

II LISA

SO2, NOx ja LOÜ heitkoguste ülemmäärad (tuhandetes tonnides)

▼M3

▼B

Need heitkoguste ülemmäärad on välja töötatud artiklis 5 ettenähtud keskkonnaalaste vahe-eesmärkide saavutamiseks kogu ühenduses aastaks 2010.

▼M4 —————

( 1 ) EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1.

  翻译：

查看mercari原页面

收藏该商品

立即下单