2002A6430 — ET — 22.10.2012 — 001.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELINE RIIGIHANGETE TEATAVAID ASPEKTE KÄSITLEV KOKKULEPE (ELT L 114 30.4.2002, lk 430) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
L 97 |
1 |
3.4.2012 |
EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELINE RIIGIHANGETE TEATAVAID ASPEKTE KÄSITLEV KOKKULEPE
EUROOPA ÜHENDUS (edaspidi ühendus)
ühelt poolt ja
ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON (edaspidi Šveits)
teiselt poolt,
edaspidi lepinguosalised,
VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste jõupingutusi ja kohustusi, mida nad on võtnud vastavate riigihanketurgude liberaliseerimiseks eelkõige riigihankelepingu (GPA) kaudu, mis sõlmiti Marrakešis 15. aprillil 1994 ja jõustus 1. jaanuaril 1996, ning siseriiklike normide vastuvõtmise kaudu riigihangete turu tõhusaks avamiseks progressiivse liberaliseerimise teel,
VÕTTES ARVESSE 25. märtsi ja 5. mai 1994. aasta kirjavahetust Euroopa Komisjoni ja Šveitsi föderaalse väliskaubandusameti (Office fédéral des affaires économiques extérieures) vahel,
VÕTTES ARVESSE 22. juulil 1972. aastal Šveitsi ja ühenduse vahel sõlmitud lepingut,
SOOVIDES parandada ja avardada riigihankelepingu (GPA) I liite vastavate lisade reguleerimisala,
SOOVIDES ühtlasi jätkata omavahelisi liberaliseerimispingutusi, lubades tooteid, töid ja teenuseid hankida oma vastavatelt telekommunikatsiooni- ja raudteeoperaatoritelt, energeetikavaldkonna ettevõtetelt, välja arvatud elektrienergia, ja erakommunaalettevõtetelt, mis tegutsevad pädeva riigiasutuse antud eriõiguste või ainuõiguste alusel joogivee, elektrienergia, linnatranspordi, lennujaamade ja mere- või siseveesadamate valdkonnas,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
I PEATÜKK
MAAILMAKAUBANDUSORGANISATSIOONI RAAMES SÕLMITUD RIIGIHANKELEPINGU AVARDAMINE
Artikkel 1
Ühenduse kohustused
1. Oma kohustuste ulatuse täiendamiseks ja avardamiseks Šveitsi suhtes 15. aprillil 1994. aastal Maailmakaubandusorganisatsiooni (WTO) raames sõlmitud riigihankelepingu (GPA) alusel kohustub ühendus muutma riigihankelepingu I liite lisasid ja üldmärkusi järgmiselt:
kustutama viite Šveitsile üldmärkuse nr 2 esimeses taandes, et lubada Šveitsi tarnijatel ja teenuste osutajatel artikli XX kohaselt vaidlustada lisa 2 lõikes 2 loetletud ühenduse üksustega lepingute sõlmimine.
2. Ühendus teavitab WTO sekretariaati sellest muudatusest ühe kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.
Artikkel 2
Šveitsi kohustused
1. Oma kohustuste ulatuse täiendamiseks ja avardamiseks ühenduse suhtes riigihankelepingu alusel kohustub Šveits muutma riigihankelepingu I liite lisasid ja üldmärkusi järgmiselt:
2. lisasse lisatakse üksuste loetelu alla pärast punkti 2 järgmine uus punkt:
“3. Regionaalse ja kohaliku tasandi ametiasutused ja riigiasutused.”
2. Šveits teavitab WTO sekretariaati sellest muudatusest ühe kuu jooksul käesoleva lepingu jõustumisest.
II PEATÜKK
TELEKOMMUNIKATSIOONI- JA RAUDTEEOPERAATORITE NING TEATAVATE KOMMUNAALETTEVÕTETE HANKED
Artikkel 3
Eesmärgid, mõisted ja rakendusala
1. Käesoleva lepingu eesmärk on tagada lepinguosaliste tarnijatele ja teenuste osutajatele vastastikune, läbipaistev ning mittediskrimineeriv juurdepääs toodete ja teenuste, ostmisele mõlema lepinguosalise telekommunikatsioonioperaatorite, raudteeoperaatorite, energeetikavaldkonna, välja arvatud elekter, ettevõtete ja erakommunaalettevõtete poolt, sealhulgas nende tellitavatele ehitustöödele.
2. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) telekommunikatsioonioperaatorid – üksused, mis pakuvad kasutamiseks üldkasutatavat telekommunikatsioonivõrku või käitavad seda või pakuvad üht või mitut üldkasutatavat telekommunikatsiooniteenust ning on kas riigiasutused või -ettevõtted või tegutsevad ühe lepinguosalise pädeva asutuse antud eri- või ainuõiguste alusel;
b) üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk – avalikkusele kättesaadav telekommunikatsiooni infrastruktuur, mis võimaldab edastada signaale teatavate telekommunikatsioonivõrgu lõpp-punktide vahel kaablite, mikrolainete, optiliste vahendite või muude elektromagnetiliste vahendite kaudu;
c) üldkasutatav telekommunikatsiooniteenus – teenused, mille pakkumine tähendab osaliselt või täielikult signaalide edastamist ja suunamist üldkasutatavas telekommunikatsioonivõrgus telekommunikatsiooniprotsesside kaudu, välja arvatud raadioringhääling ja televisioon.
d) raudteeoperaatorid – tellijad, mis on kas riigiasutused või avalikud ettevõtted või tegutsevad ühe lepinguosalise pädeva asutuse antud eri- või ainuõiguste alusel ning mille üheks tegevuseks on võrkude käitamine raudteetranspordi alal avalikku teenust pakkudes;
e) energeetika valdkonnas, välja arvatud elekter, tegutsevad üksused – tellijad, mis on kas riigiasutused või avalikud ettevõtted või tegutsevad ühe lepinguosalise pädeva asutuse antud eri- või ainuõiguste alusel ning mille üheks tegevuseks on mis tahes järgmistes alapunktides i ja ii nimetatud tegevus või nende kombinatsioon;
i) niisuguste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärgiks on pakkuda elanikkonnale avalikku teenust seoses gaasi või soojuse tootmise, transpordi või jaotusega või selliste võrkude gaasi või soojusega varustamisega; või
ii) geograafilise piirkonna kasutamine eesmärgiga teostada nafta, gaasi, söe või muude tahkekütuste leiukohtadega seotud uuringuid või neid kaevandada;
f) erakommunaalettevõtted – tellijad, mida ei hõlma GPA, kuid mis tegutsevad ühe lepingusoalise pädeva asutuse antud eri- või ainuõiguste alusel ning mille üheks tegevuseks on mis tahes järgmistes alapunktides i-v nimetatud tegevus või nende kombinatsioon:
i) niisuguste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärgiks on pakkuda elanikkonnale avalikku teenust seoses joogivee tootmise, transpordi või jaotusega või selliste võrkude joogiveega varustamisega;
ii) niisuguste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärgiks on pakkuda elanikkonnale avalikku teenust seoses elektri tootmise, transpordi või jaotusega või selliste võrkude elektriga varustamisega;
iii) lennuvälja- või muude terminaliteenuste osutamine ettevõtjatele, kes teevad vedusid õhuteede kaudu;
iv) meresadama- või siseveesadamateenuste või muude terminaliteenuste osutamine ettevõtjatele, kes teevad vedusid mere- või siseveeteed kaudu;
v) niisuguste võrkude käitamine, mis pakuvad avalikku teenust linnaraudtee-, automaatsüsteemide, trammi-, trollibussi-, bussi- või kaabeltranspordi valdkonnas.
3. Käesolevat lepingut rakendatakse mis tahes seaduse, määruse või tava suhtes, mis käsitleb lepinguosaliste telekommunikatsioonioperaatorite, raudteeoperaatorite, energeetikavaldkonna, välja arvatud elektrienergia, üksuste ja erakommunaalettevõtete (edaspidi hõlmatud üksused) hankeid, nagu on määratletud käesolevas artiklis ja kirjeldatud I-IV lisas, ning kõikidele hankelepingute sõlmimisele selliste hõlmatud üksustega.
4. Artikleid 5 ja 6 rakendatakse lepingute või lepinguseeriate suhtes, mille arvestuslik väärtus käibemaksu arvestamata on vähemalt:
a) kui lepingu sõlmijaks on telekommunikatsioonioperaatorid:
i) 600 000 eurot või sellega samaväärne summa SDRides tarnete ja teenuste puhul;
ii) 5 000 000 eurot või sellega samaväärne summa SDRides ehitustööde puhul;
b) kui lepingu sõlmijaks on raudteeoperaatorid või energeetikavaldkonna, välja arvatud elekter, üksused:
i) 400 000 eurot või sellega samaväärne summa SDRides tarnete ja teenuste puhul;
ii) 5 000 000 eurot või sellega samaväärne summa SDRides ehitustööde puhul;
c) kui lepingu sõlmijaks on erakommunaalettevõtted:
i) 400 000 SDR või sellega samaväärne summa eurodes tarnete ja teenuste puhul;
ii) 5 000 000 SDR või sellega samaväärne summa eurodes ehitustööde puhul;
Euro konverteerimine SDRiks määratakse kindlaks vastavalt riigihankelepingus (GPA) kehtestatud menetlustele.
5. Käesolevat peatükki ei kohaldata lepingute suhtes, mille telekommunikatsioonioperaatorid sõlmivad niisugusteks ostudeks, mille ainus eesmärk on võimaldada ühe või mitme telekommunikatsiooniteenuste osutamist, kui teistel ettevõtjatel on õigus pakkuda samu teenuseid samas geograafilises piirkonnas ja põhiliselt samadel tingimustel. Kumbki lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist sellistest lepingutest viivitamata. Käesolevat sätet kohaldatakse samadel tingimustel ka raudteeoperaatorite lepingute või energeetikavaldkonna, välja arvatud elektrienergia, üksuste ning erakommunaalettevõtete suhtes niipea, kui need sektorid on liberaliseeritud.
6. Käesolevat lepingut kohaldatakse lepingu VI ja VII lisas loetletud teenuste, sealhulgas ehitustööde suhtes.
7. Käesolevat lepingut ei kohaldata hõlmatud üksuste suhtes, kui need täidavad tingimusi, mis ühenduse puhul on sätestatud direktiivi 93/38/EMÜ, viimati muudetud direktiiviga 98/4/EÜ (EÜT L 101, 4.4.1998, lk 1), artikli 2 lõigetes 4 ja 5, artiklis 3, artikli 6 lõikes 1, artikli 7 lõikes 1, artikli 9 lõikes 1, artiklites 10, 11 ja 12 ning artikli 13 lõikes 1 ning Šveitsi puhul VI ja VII lisas.
Käesolevat lepingut ei kohaldata raudteeoperaatoritega sõlmitavate lepingute suhtes, kui need käsitlevad toodete ostmist või rentimist seoses käesoleva lepingu sätetega kooskõlas sõlmitud tarnelepingute refinantseerimisega.
Artikkel 4
Hankemenetlused
1. Lepinguosalised tagavad, et hankelepingute sõlmimise menetlused ja tavad, mida nende hõlmatud üksused järgivad, on kooskõlas mittediskrimineerimise, läbipaistvuse ja õigluse põhimõtetega. Sellised menetlused ja tavad peavad vastama vähemalt järgmistele tingimustele:
a) kutse konkursile esitatakse hankekuulutuse avaldamisega, kavandatava hanke teadaandena või kvalifitseerimissüsteemi teadaandena. Need teadaanded või kokkuvõte nende olulistest osadest avaldatakse vähemalt ühes riigihanke (GPA) ametlikus keeles Šveitsi puhul riigi tasandil ja ühenduse puhul ühenduse tasandil. Need sisaldavad kõiki vajalikke andmeid kavandatava hanke kohta ning võimaluse korral ka pakkumiste vastuvõtmise menetluse kohta;
b) tähtajad peavad olema piisavad, et tarnijad ja teenuste osutajad jõuaksid pakkumised ette valmistada ja esitada;
c) pakkumise dokumendid peavad sisaldama kõiki vajalikke andmeid, eelkõige tehnospetsifikaate ning valiku- ja pakkumiste vastuvõtmise kriteeriume, et pakkujad saaksid teha kõlblikud pakkumised. Pakkumise dokumendid edastatakse tarnijatele või teenuste osutajatele nende taotluse korral;
d) valikukriteeriumid peavad olema mittediskrimineerivad. Kvalifitseerimissüsteem, mida hõlmatud üksused kohaldavad, peab põhinema eelnevalt määratletud ja mittediskrimineerivatel kriteeriumitel, ning menetlus ja osalemistingimused peavad olema nõudmisel kättesaadavad;
e) pakkumise vastuvõtmise kriteeriumid võivad olla kas majanduslikult kõige kasulikum pakkumine, võttes arvesse konkreetseid hindamiskriteeriume nagu näiteks tarne- või pakkumise täitmise tähtaeg, tasuvus, kvaliteet, tehniline väärtus, müügijärgne hooldus, varuosade, hinna ja muu sellisega seoses võetud kohustused, või ainult hinnalt odavaim pakkumine.
2. Lepinguosalised tagavad, et nende hõlmatud üksused kirjeldavad pakkumise dokumentide juurde kuuluvates tehnospetsifikaatides pigem kasutamisomadusi kui ehitust või toimimist. Need spetsifikaadid põhinevad rahvusvahelistel standarditel või, nende puudumisel, siseriiklikel tehnilistel normidel, siseriiklikel tunnustatud standarditel või tunnustatud ehitusnormidel. Keelatud on kõik tehnospetsifikaadid, mis on vastu võetud, mida kohaldatakse või mis avaldavad mõju selleks, et takistada ühe lepinguosalise hõlmatud üksuse hankeid teise lepinguosalise toodete või teenuste saamiseks ning lepinguosaliste vahelist kaubandust.
Artikkel 5
Vaidlustamismenetlused
1. Lepinguosalised näevad ette mittediskrimineerivad, kiired, läbipaistvad ja tõhusad menetlused, mis võimaldavad tarnijatel või teenuste osutajatel esitada kaebusi käesoleva lepingu väidetavate rikkumiste kohta, mis toimuvad seoses hangetega, mille vastu nad tunnevad või on tundnud huvi. Kohaldatakse V lisas sätestatud vaidlustamismenetlusi.
2. Lepinguosalised peavad tagama, et nende vastavad hõlmatud üksused säilitavad käesoleva peatükiga hõlmatud hankemenetlustega seotud dokumente vähemalt kolm aastat.
3. Lepinguosalised peavad tagama vaidlustamismenetluste eest vastutavate organite otsuste nõuetekohase täitmise.
III PEATÜKK
ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 6
Diskrimineerimisest hoidumine
1. Lepinguosalised tagavad, et kõigi hankemenetluste ja -tavade osas ning hankelepingute sõlmimisel, olenemata artikli 3 lõikes 4 osutatud määradest, toimivad nende territooriumil asuvad ja tegutsevad hõlmatud üksused järgmiselt:
a) nad ei käsitle teise lepingulepinguosalise tooteid, teenuseid, tarnijaid ja teenuste osutajaid halvemini kui:
i) kodumaiseid tooteid, teenuseid, tarnijaid ja teenuste osutajaid või
ii) kolmandate riikide tooteid, teenuseid, tarnijaid ja teenuste osutajaid;
b) nad ei kohtle teatavaid kohapealseid tarnijaid ja teenuste osutajaid halvemini kui teisi kohapealseid tarnijaid või teenuste osutajaid selle alusel, et nad on teataval määral teise lepinguosalise füüsiliste või juriidiliste isikutega seotud või nende omandis või kontrolli all;
c) nad ei diskrimineeri kohapealset tarnijat või teenuste osutajat selle alusel, et tarnitav toode või pakutav teenus pärineb teiselt lepinguosaliselt;
d) nad ei näe ette korvamismeetmeid toodete, teenuste, tarnijate või teenuste osutajate kvalifitseerimisel ja valikul ega pakkumiste hindamisel ja lepingute sõlmimisel.
2. Lepinguosalised kohustuvad mitte nõudma pädevatelt asutustelt või hõlmatud üksustelt diskrimineerivat käitumist ei otseselt ega kaudselt. Näitlik loetelu valdkondadest, kus selline diskrimineerimine on võimalik, on esitatud X lisas.
3. Lepinguosalised kohustuvad julgustama oma hõlmatud üksusi selliste hankelepingute sõlmimisel, mis jäävad alla artikli 3 lõikes 4 osutatud määrade, hankemenetluste ja -tavade osas kohtlema teise lepinguosalise tarnijaid ja teenuste osutajaid kooskõlas lõike 1 sätetega. Lepinguosalised lepivad kokku hiljemalt viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist, lepinguosaliste vastastikusest suhtlemisest omandatud kogemusi silmas pidades vaadata läbi käesoleva sätte tingimused ja rakendamine. Selleks koostab ühiskomisjon loetelud olukordadest, mil käesolevas artiklis 6 kehtestatud põhimõtet rakendatakse.
4. Lõikes 1, eriti selle punkti a alapunktis i, ning lõigetes 2 ja 3 sätestatud põhimõtted ei piira meetmeid, mille on tinginud ühenduse konkreetne integratsiooniprotsess ja ühenduse siseturu loomine ja toimimine, samuti Šveitsi siseturu areng. Samuti ei piira need põhimõtted eelkõige punkti a alapunktis ii sätestatud eeliskohtlemist olemasolevate või tulevikus sõlmitavate piirkondlike majandusintegratsioonilepete alusel. Käesoleva sätte kohaldamine ei tohi siiski ohustada käesoleva lepingu kohaldamist. Meetmed, mille suhtes käesolevat lõiget kohaldatakse, on loetletud IX lisas; kumbki lepinguosaline võib teavitada muude käesoleva lõikega hõlmatud meetmete kohta. Ühiskomisjoni konsultatsioonid toimuvad emma-kumma lepinguosalise taotluse korral kindlustamaks käesoleva lepingu jätkuv rahuldav rakendamine.
Artikkel 7
Teabevahetus
1. II peatüki tõhusaks rakendamiseks vajalikus ulatuses teavitavad lepinguosalised üksteist planeeritud muutuste kohta oma asjakohastes õigusaktides, mida käesolev leping reguleerib või tõenäoliselt reguleerib (ettepanekud direktiivide kohta, seaduste ja määruste eelnõud ja Concordat intercantonali muudatuste eelnõud).
2. Lepinguosalised teavitavad üksteist mis tahes muude asjaolude kohta, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega.
3. Lepinguosalised teatavad üksteisele käesoleva lepingu ja riigihankelepingu reguleerimisalasse, sealhulgas kohalikul tasandil, jäävate õigusnormide kohta teabe jagamise eest vastutavate kontaktpunktide nimed ja aadressid.
Artikkel 8
Järelevalveasutus
1. Käesoleva lepingu rakendamise järelevalvet teostab kummagi lepinguosalise sõltumatu asutus. See asutus peab olema pädev vastu võtma mis tahes kaebusi või töövaidlusi, mis on seotud käesoleva lepingu rakendamisega, ning toimima viivitamata ja tõhusalt.
2. Hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist peab see asutus olema pädev algatama menetlusi või võtma kohtulikke või haldusmeetmeid hõlmatud üksuste suhtes hankemenetluse kontekstis käesoleva lepingu rikkumise korral.
Artikkel 9
Kiireloomulised meetmed:
1. Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud oma kohustusi käesoleva lepingu alusel või et seadus, määrus või teise lepinguosalise käitumine oluliselt vähendab või ähvardab vähendada tema poolt käesoleva lepingu alusel saadavat tulu ning lepinguosalised ei suuda viivitamata kokku leppida asjakohase kompensatsiooni või muu korvava meetme suhtes, võib kahju saav lepinguosaline, ilma et see piiraks tema muid õigusi ja kohustusi rahvusvahelise õiguse alusel, käesoleva lepingu rakendamise vastavalt vajadusele osaliselt või täielikult peatada. Ta teatab teisele lepinguosalisele viivitamata sellisest peatamisest. Kahju saav lepinguosaline võib kooskõlas artikli 18 lõikega 3 lepingu ka lõpetada.
2. Selliste meetmete ulatust ja kestust piiratakse vastavalt sellele, mida on vaja olukorra parandamiseks ning vajaduse korral käesolevast lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste õiglase tasakaalu tagamiseks.
Artikkel 10
Vaidluste lahendamine
Iga lepinguosaline võib pöörduda käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlusküsimuses ühiskomisjon poole, mis püüab vaidluse lahendada. Ühiskomisjonile esitatakse kõik olukorra põhjalikuks uurimiseks asjakohased andmed, et leida vastuvõetav lahendus. Sel eesmärgil peab ühiskomisjon tegema kindlaks kõik käesoleva lepingu laitmatu toimimise säilitamise võimalused.
Artikkel 11
Ühiskomisjon
1. Käesolevaga moodustatakse ühiskomisjon. Ühiskomisjon tagab käesoleva lepingu tõhusa rakendamise ja toimimise. Sel eesmärgil viib ta läbi teabe- ja arvamusvahetusi ning on lepinguosaliste omavaheliste konsultatsioonide foorumiks.
2. Ühiskomisjon moodustatakse lepinguosaliste esindajatest ja toimib vastastikusel kokkuleppel. Ta võtab vastu oma töökorra ja võib moodustada töörühmi, mis abistavad teda oma ülesannete täitmisel.
3. Käesoleva lepingu tõhusa toimimise tagamiseks koguneb ühiskomisjon vähemalt kord aastas või emma-kumma lepinguosalise taotluse korral.
4. Ühiskomisjon uurib regulaarselt käesoleva lepingu lisasid. Ühiskomisjon võib neid emma-kumma lepinguosalise taotluse korral muuta.
Artikkel 12
Infotehnoloogia
1. Lepinguosalised teevad koostööd tagamaks, et nende andmebaasides hangete ning eelkõige pakkumiste kuulutuste ja dokumentide kohta säilitatav informatsioon oleks kvaliteedi ja kättesaadavuse poolest võrreldav. Samuti püüavad nad koostöö abil tagada, et huvitatud poolte vahel elektroonilisel teel vahetatava riigihankeid käsitleva informatsiooni liik oleks kvaliteedi ja kättesaadavuse poolest võrreldav.
2. Lepinguosalised, pöörates vajalikku tähelepanu koostalitusvõimele ja vastastikusele seotusele ning olles kokku leppinud, et lõikes 1 osutatud hankeid käsitleva informatsiooni liik on võrreldav, püüavad teha kõik, et tagada teise lepinguosalise tarnijatele ja teenuste osutajatele juurdepääs oma andmebaasides säilitatavale asjakohasele hankeid käsitlevale informatsioonile, nagu näiteks hankekuulutused. Samuti tagavad nad teise lepinguosalise tarnijatele ja teenuste osutajatele juurdepääsu oma elektroonilisele riigihangete süsteemile, näiteks pakkumiste esitamisele elektroonilisel teel. Lepinguosalised täidavad ka riigihankelepingu XXIV artikli lõiget 8.
Artikkel 13
Rakendamine
1. Lepinguosalised võtavad kõik üld- ja erimeetmed, mida on vaja neile käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks.
2. Nad hoiduvad mis tahes tegevusest, mis võiks kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.
Artikkel 14
Ülevaatamine
Lepinguosalised kontrollivad käesoleva lepingu toimimist hiljemalt kolm aastat pärast selle jõustumiskuupäeva, et parandada vajaduse korral selle toimimist.
Artikkel 15
Seos WTO lepingutega
Käesolev leping ei piira lepinguosalistele WTO egiidi all sõlmitud kokkulepete alusel antud õigusi ja kohustusi.
Artikkel 16
Territoriaalne kehtivus
Käesolevat kokkulepet kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumite suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, nimetatud asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Šveitsi territooriumi suhtes.
Artikkel 17
Lisad
Käesoleva lepingu lisad moodustavad selle lahutamatu osa.
Artikkel 18
Jõustumine ja kehtivusaeg
1. Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva kokkuleppe heaks oma menetluste kohaselt. See jõustub järgmise seitsme kokkuleppe ratifitseerimiskirjade hoiuleandmise või kinnitamise kohta viimase teate saatmisele järgneva ülejärgmise kuu esimesel päeval:
— riigihangete teatavaid aspekte käsitlev kokkulepe;
— isikute vaba liikumist käsitlev kokkulepe;
— õhutranspordi alane kokkulepe;
— kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepe;
— põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe;
— vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkulepe;
— teadus- ja tehnikaalase koostöö kokkulepe.
2. Käesolev kokkulepe on sõlmitud esialgu seitsmeks aastaks. Seda pikendatakse määramata ajaks, kui ühendus või Šveits ei teata teisele lepinguosalisele pikendamata jätmisest enne esialgse tähtaja lõppu. Niisuguse teatamise puhul kohaldatakse artiklit 4.
3. Euroopa Ühendus või Šveits võivad kokkuleppe lõpetada, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Niisuguse teatamise puhul kohaldatakse artiklit 4.
4. Lõikes 1 nimetatud seitsme kokkuleppe kohaldamine lõpetatakse kuus kuud pärast lõikes 2 nimetatud pikendamata jätmisest teatamist või lõikes 3 nimetatud kokkuleppe lõpetamist.
V Luxembourgu, enaindvajsetega junija tisoč devetsto devetindevetdeset. Ta sporazum je sestavljen v dveh izvodih v danskem, nizozemskem, angleškem, finskem, francoskem, nemškem, grškem, italijanskem, portugalskem, španskem in švedskem jeziku, pri čemer je vsako od teh besedil enako verodostojno.
Hecho en Luxemburgo, el veintiuno de junio de mil novecientos noventa y nueve. El presente Acuerdo se establecer por duplicado en lenguas alemana, danesa, española, finesa, francesa, griega, inglesa, italiana, neerlandesa, portuguesa y sueca y cada uno de estos textos será auténtico.
Udfærdiget i Luxembourg, den enogtyvende juni nitten hundrede og nioghalvfems. Denne aftale er udfærdiget i to eksemplarer på dansk, engelsk, finsk, fransk, græsk, italiensk, nederlandsk, portugisisk, spansk, svensk og tysk, idet hver af disse tekster har samme gyldighed.
Geschehen zu Luxemburg am einundzwanzigsten Juni neunzehnhundertneunundneunzig. Dieses Abkommen ist in zwei Urschriften in dänischer, deutscher, englischer, finnischer, französischer, griechischer, italienischer, niederländischer, portugiesischer, spanischer und schwedischer Sprache abgefaßt, wobei jeder Wortlaut gleichermaßen verbindlich ist.
Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις είκοσι μία Ιουνίου χίλια εννιακόσια ενενήντα εννέα. Η παρούδα συμφωνία καταρτίζεται εις διπλούν στα αγγλικά, τα γαλλικά, τα γερμανικά, τα δανικά, τα ελληνικά, τα ισπανικά, τα ιταλικά, τα ολλανδικά, τα πορτογαλικά, τα σουηδικά και τα φινλανδικά, καθένα από τα κείμενα αυτά είναι αυθεντικό.
Done at Luxembourg on the twenty-first day of June in the year one thousand and ninety-nine. This Agreement is drawn up in duplicate in the Danish, Dutch, English, Finnish, French, German, Greek, Italian, Portuguese, Spanish and Swedish languages, each of these texts being equally authentic.
Fait à Luxembourg, le vingt-et-un juin mil neuf cent quatre-vingt dix-neuf. Le présent accord est établi, en double exemplaire, en langues allemande, anglaise, danoise, espagnole, finnoise, française, grecque, italienne, néerlandaise, portugaise et suédoise, chacun de ces textes faisant également foi.
Fatto a Lussemburgo, addì ventuno giugno millenovecentonovantanove. Il presente Accordo è redatto, in duplice copia, in lingua danese, finlandese, francese, greca, inglese, italiana, olandese, portoghese, spagnola, svedese e tedesca; ognuno di questi testi fa ugualmente fede.
Gedaan te Luxemburg, de eenentwintigste juni negentienhonderd negenennegentig. Deze overeenkomst is opgesteld in tweevoud in de Deense, de Duitse, de Engelse, de Finse, de Franse, de Griekse, de Italiaanse, de Nederlandse, de Portugese, de Spaanse en de Zweedse taal, zijnde alle teksten gelijkelijk authentiek.
Feito no Luxemburgo, em vinte e um de Junho de mil novecentos e noventa e nove. O presente Acordo é estabelecido em exemplar duplo, nas línguas alemã, inglesa, dinamarquesa, espanhola, finlandesa, francesa, grega, italiana, neerlandesa, portuguesa e sueca, fazendo igualmente fé qualquer dos textos.
Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäensimmäisenä päivänä kesäkuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäyhdeksän. Tämä sopimus on laadittu kahtena kappaleena englannin, espanjan, hollannin, italian, kreikan, portugalin, ranskan, ruotsin, saksan, suomen ja tanskan kielellä, ja jokainen teksti on yhtä todistusvoimainen.
Utfärdat i Luxemburg den tjugoförsta juni nittonhundranittionioi två exemplar på det danska, engelska, finska, franska, grekiska, italienska, nederländska, portugisiska, spanska, svenska och tyska språket, vilka samtliga texter är lika giltiga.
Por la Comunidad Europea
For Det Europæiske Fællesskab
Für die Europäische Gemeinschaft
Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα
For the European Community
Pour la Communauté européenne
Per la Comunità europea
Voor de Europese Gemeenschap
Pela Comunidade Europeia
Euroopan yhteisön puolesta
På Europeiska gemenskapens vägnar
Por la Confederación Suiza
For Det Schweiziske Edsforbund
Für die Schweizerische Eidgenossenschaft
Για την Ελβετική Συνομοσπονδία
For the Swiss Confederation
Pour la Confédération suisse
Per la Confederazione svizzera
Voor de Zwitserse Bondsstaat
Pela Confederação Suíça
Sveitsin valaliiton puolesta
På Schweiziska edsförbundets vägnar
I LISA
(Osutatud lepingu artikli 3 lõikes 1, artikli 2 punktides a-c ja artiklis 5)
HÕLMATUD TELEKOMMUNIKATSIOONIOPERAATORID
I A lisa – Liit
Kokkulepe ei hõlma enam telekommunikatsioonioperaatoreid.
I B lisa – Šveits
Telekommunikatsiooni valdkonna üksuste kirjeldused, nagu on osutatud lepingu artikli 3 lõikes 1 ja artikli 2 punktides a-c
Üksused, mis osutavad avalikku telekommunikatsiooniteenust kontsessiooni alusel 30. aprilli 1997. aasta föderaalse telekommunikatsiooniseaduse artikli 66 esimese taande tähenduses.
Näiteks: Swisscom.
II LISA
(Osutatud lepingu artikli 3 lõikes 1, artikli 2 punktis d ja artiklis 5)
HÕLMATUD RAUDTEEOPERAATORID
II A lisa – Liit
Belgia
— SNCB Holding/NMBS Holding
— Société nationale des Chemins de fer belges//Nationale Maatschappij der Belgische Spoorwegen
— Infrabel
Bulgaaria
— Национална компания„Железопътна инфраструктура”
— „Български държавни железници” ЕАД
— „БДЖ – Пътнически превози” ЕООД
— „БДЖ – Тягов подвижен състав (Локомотиви)” ЕООД
— „БДЖ – Товарни превози” ЕООД
— „Българска Железопътна Компания” АД
— „Булмаркет – ДМ” ООД
Tšehhi Vabariik
Kõik tellijad, kes osutavad teenuseid raudteeteeninduse sektoris riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti f alusel
Näiteks:
— ČD Cargo, a.s.
— České dráhy, a.s.
— Správa železniční dopravní cesty, státní organizace
Taani
— DSB
— DSB S-tog A/S
— Metroselskabet I/S
Saksamaa
— Deutsche Bahn AG
— Muud ettevõtted, mis osutavad elanikkonnale raudteeteenuseid 27. detsembri 1993. aasta õigusakti „Allgemeines Eisenbahngesetz” (viimati muudetud 26. veebruaril 2008) artikli 2 lõike 1 alusel
Eesti
— Üksused, mis tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) § 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332) § 14 alusel
— AS Eesti Raudtee
— AS Elektriraudtee
Iirimaa
— Iarnród Éireann [/Irish Rail]
— Railway Procurement Agency
Kreeka
— „Οργανισμός Σιδηροδρόμων Ελλάδος Α.Ε.” („Ο.Σ.Ε. Α.Ε.”) seaduse nr 2671/98 alusel
— „ΕΡΓΟΣΕ Α.Ε.” seaduse nr 2366/95 alusel
Hispaania
— Ente público Administración de Infraestructuras Ferroviarias (ADIF)
— Red Nacional de los Ferrocarriles Españoles (RENFE)
— Ferrocarriles de Vía Estrecha (FEVE)
— Ferrocarrils de la Generalitat de Catalunya (FGC)
— Eusko Trenbideak (Bilbao)
— Ferrocarrils de la Generalitat Valenciana. (FGV)
— Serveis Ferroviaris de Mallorca (Ferrocarriles de Mallorca)
— Ferrocarril de Soller
— Funicular de Bulnes
Prantsusmaa
— Société nationale des chemins de fer français ja teised avalikud raudteevõrgud, millele on viidatud 30. detsembri 1982. aasta õigusakti „Loi d’orientation des transports intérieurs no 82-1153” II jaotise 1. peatükis
— Réseau ferré de France, riiklik ettevõte, mis on moodustatud 13. veebruari 1997. aasta õigusaktiga „Loi no 97-135”
Itaalia
— Ferrovie dello Stato S. p. A., sealhulgas le Società partecipate
— Üksused ja ettevõtted, mis osutavad raudteeteenuseid kontsessiooni alusel vastavalt 9. mai 1912. aasta õigusakti „Regio Decreto No 1447” artiklile 10, millega kinnitati seaduste „Le ferrovie concesse all’industria privata, le tramvie a trazione meccanica e gli automobili” konsolideeritud tekstid
— Üksused ja ettevõtted, mis osutavad raudteeteenuseid kontsessiooni alusel vastavalt 4. juuni 1949. aasta õigusakti „Legge No 410 – Concorso dello Stato per la riattivazione dei pubblici servizi di trasporto in concessione” artiklile 4
— Üksused ja ettevõtted või kohalikud omavalitsused, mis osutavad raudteeteenuseid kontsessiooni alusel vastavalt 2. augusti 1952. aasta õigusakti „Legge No 1221 – Provvedimenti per l’esercizio ed il potenziamento di ferrovie e di altre linee di trasporto in regime di concessione” artiklile 14
— Üksused ja ettevõtted, mis osutavad ühistransporditeenuseid 19. novembri 1997. aasta õigusakti „Decreto legislativo No 422 – Conferimento alle regioni ed agli enti locali di funzioni e compiti in materia di trasporto pubblico locale, a norma dell’articolo 4, comma 4, della L. 15 marzo 1997, n. 9” (muudetud 20. septembri 1999. aasta õigusaktiga „Decreto legislativo No 400”) artiklite 8 ja 9 ning 1. augusti 2002. aasta õigusakti „Legge No 166” artikli 45 alusel
Küpros
Läti
— Valsts akciju sabiedrība„Latvijas dzelzceļš” ja muud ettevõtted, kes osutavad raudteeteenuseid ja teevad oste seaduse „Par iepirkumu sabiedrisko pakalpojumu sniedzēju vajadzībām” alusel
— Valsts akciju sabiedrība„Pasažieru vilciens”
Leedu
— Akcinė bendrovė„Lietuvos geležinkeliai”
— Muud üksused, mis on vastavuses Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning kes tegutsevad raudteeteeninduse sektoris kooskõlas Leedu Vabariigi raudteetranspordi eeskirjadega (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 72-2489, 2004)
Luksemburg
— Chemins de fer luxembourgeois (CFL)
Ungari
— Üksused, mis osutavad elanikkonnale raudteeteenuseid vastavalt õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről” artiklitele 162–163 ja õigusaktile „2005. évi CLXXXIII. törvény a vasúti közlekedésről” ning õigusakti „45/2006. (VII. 11.) GKM rendelet a vasúti társaságok működésének engedélyezéséről” kohaselt välja antud loale
Näiteks:
— Magyar Államvasutak (MÁV)
Malta
Madalmaad
Raudteeteenuseid hankivad asutused. Näiteks:
— Nederlandse Spoorwegen
— ProRail
Austria
— Österreichische Bundesbahn
— Schieneninfrastrukturfinanzierungs-Gesellschaft mbH
— Üksused, millel on tegevusluba transporditeenuste osutamiseks õigusakti „Eisenbahngesetz, BGBl. No 60/1957” (muudetud redaktsioon) alusel
Poola
Üksused, mis osutavad raudteetranspordi teenuseid vastavalt õigusaktile Ustawa o komercjalizacji, restrukturyzacji i prywatyzacji przedsiębiorstwa państwowego „Polskie Koleje Państwowe” z dnia 8 września 2000 r.; muu hulgas:
— PKP Intercity Sp, z o.o.
— PKP Przewozy Regionalne Sp. z o.o.
— PKP Polskie Linie Kolejowe S.A.
— „Koleje Mazowieckie – KM” Sp. z o.o.
— PKP Szybka Kolej Miejska w Trójmieście Sp. z ο.ο.
— PKP Warszawska Kolej Dojazdowa Sp. z o.o.
Portugal
— CP – Caminhos de Ferro de Portugal, E.P. vastavalt 23. märtsi 1977. aasta õigusaktile „Decreto-Lei No 109/77”
— REFER, E.P. vastavalt 29. aprilli 1997. aasta õigusaktile „Decreto-Lei No 104/97”
— RAVE, S.A. vastavalt 19. detsembri 2000. aasta õigusaktile „Decreto-Lei No 323-H/2000”
— Fertagus, S.A. vastavalt 13. aprilli 2005. aasta õigusaktile „Decreto-Lei 78/2005”
— Riigiasutused ja riiklikud ettevõtted, mis osutavad raudteeteenuseid 17. märtsi 1990. aasta õigusakti „Lei No 10/90” alusel
— Eraettevõtted, mis osutavad raudteeteenuseid 17. märtsi 1990. aasta õigusakti „Lei No 10/90” alusel, kui neil on eri- või ainuõigused
Rumeenia
— Compania Națională Căi Ferate – CFR
— Societatea Națională de Transport Feroviar de Marfă „CFR – Marfă”,
— Societatea Națională de Transport Feroviar de Călători „CFR – Călători”
Sloveenia
Mat. Št. |
Naziv |
Poštna Št |
Kraj |
5142733 |
Slovenske železnice, d. o. o. |
1000 |
Ljubljana |
Slovakkia
— Üksused, mis käitavad raudteid, köisteid ning nendega seotud rajatisi vastavalt seadusele nr 258/1993 Coll., mida on muudetud seadustega nr 152/1997 Coll. ja nr 259/2001 Coll.
— Üksused, mis osutavad elanikkonnale raudteeveoteenuseid vastavalt seadusele nr 164/1996 Coll., mida on muudetud seadustega nr 58/1997 Coll., nr 260/2001 Coll., nr 416/2001 Coll. ja nr 114/2004 Coll., ning vastavalt 7. juuli 2004. aasta valitsuse dekreedile nr 662
Näiteks:
— Železnice Slovenskej republiky, a.s.
— Železničná spoločnosť Slovensko, a.s.
Soome
— VR-Yhtymä Oy/VR-Group Ab/VR Group Ltd.
Rootsi
— Riiklikud üksused, mis osutavad raudteeteenuseid kooskõlas õigusaktidega „Järnvägslagen (2004:519)” ja „Järnvägsförordningen (2004:526)”
— Piirkondlikud ja kohalikud riiklikud üksused, mis osutavad piirkondlikke või kohalikke raudteeteenuseid õigusakti „Lagen (1997:734) om ansvar för viss kollektiv persontrafik” alusel
— Eraettevõtted, mis osutavad raudteeteenuseid tegevusloa alusel, mis on antud õigusakti „Förordningen (1996:734) om statens spåranläggningar” alusel, kui selline luba vastab direktiivi 2004/17/EÜ artikli 2 lõikele 3
Ühendkuningriik
— Network Rail plc
— Eurotunnel plc
— Northern Ireland Transport Holding Company
— Northern Ireland Railways Company Limited
— Raudteeteenuste osutajad, mis tegutsevad transpordiministeeriumi või muu pädeva asutuse poolt antud eri- või ainuõiguste alusel
II B lisa – Šveits
Raudteeettevõtjate kirjeldus vastavalt lepingu artikli 3 lõikele 1 ja artikli 2 punktile d
Chemins de fer fédéraux (CFF) ( 1 )
Üksused õigusakti loi fédérale sur les chemins de fer du 20 décembre 1957 artikli 1 lõike 2 ja artikli 2 lõike 1 tähenduses, kui nad osutavad avalikke transporditeenuseid standardse rööpmelaiusega või kitsarööpmelisel raudteel (1) .
Näiteks: BLS, MthB, Chemin de fer du Jura, RhB, FO, GFM.
III LISA
(Osutatud lepingu artikli 3 lõikes 1, artikli 2 punktis e ja artiklis 5)
ENERGEETIKAVALDKONNAS TEGEVAD ÜKSUSED
III A lisa – Liit
a) Gaasi või soojusenergia transport ja jaotus
Belgia
— Distrigaz
— Kohalikud omavalitsused ja nende ühendused, vastavalt nende tegevusele selles valdkonnas
— Fluxys
Bulgaaria
Vastavalt seaduse „Закона за енергетиката” (обн., ДВ, бр. 107/09.12.2003) artikli 39 lõikele 1 soojusenergia tootmiseks või transportimiseks litsentsitud üksused:
— АЕЦ Козлодуй – ЕАД
— Брикел – ЕАД
— „Бул Еко Енергия”ЕООД
— „ГЕРРАД”АД
— Девен АД
— ТЕЦ„Марица 3”– АД
— „Топлина електроенергия газ екология”ООД
— Топлофикация Бургас – ЕАД
— Топлофикация Варна – ЕАД
— Топлофикация Велико Търново – ЕАД
— Топлофикация Враца – ЕАД
— Топлофикация Габрово – ЕАД
— Топлофикация Казанлък – ЕАД
— Топлофикация Лозница – ЕАД
— Топлофикация Перник – ЕАД
— ЕВН България Топлофикация – Пловдив – ЕАД
— Топлофикация Плевен – ЕАД
— Топлофикация Правец – ЕАД
— Топлофикация Разград – ЕАД
— Топлофикация Русе – ЕАД
— Топлофикация Сливен – ЕАД
— Топлофикация София – ЕАД
— Топлофикация Шумен – ЕАД
— Топлофикация Ямбол – ЕАД
Vastavalt seaduse „Закона за енергетиката” (обн., ДВ, бр. 107/09.12.2003) artikli 39 lõikele 1 gaasi transportimiseks, jaotamiseks, üldsusele kättetoimetamiseks või lõpptarnija poolt tarnimiseks litsentsitud üksused:
— Булгаргаз ЕАД
— Булгартрансгаз ЕАД
— Балкангаз 2000 АД
— Бургасгаз ЕАД
— Варнагаз АД
— Велбъждгаз АД
— Газо-енергийно дружество-Елин Пелин ООД
— Газинженеринг ООД
— Газоснабдяване Асеновград АД
— Газоснабдяване Бургас ЕАД
— Газоснабдяване Враца ЕАД
— Газоснабдяване Нова Загора АД
— Газоснабдяване Нови Пазар АД
— Газоснабдяване Попово АД
— Газоснабдяване Първомай АД
— Газоснабдяване Разград АД
— Газоснабдяване Русе ЕАД
— Газоснабдяване Стара Загора ООД
— Добруджа газ АД
— Дунавгаз АД
— Каварна газ ООД
— Камено-газ ЕООД
— Кнежа газ ООД
— Кожухгаз АД
— Комекес АД
— Консорциум Варна Про Енерджи ООД
— Костинбродгаз ООД
— Ловечгаз 96 АД
— Монтанагаз АД
— Овергаз Инк. АД
— Павгаз АД
— Плевенгаз АД
— Правецгаз 1 АД
— Примагаз АД
— Промишлено газоснабдяване ООД
— Раховецгаз 96 АД
— Рилагаз АД
— Севлиевогаз-2000 АД
— Сигаз АД
— Ситигаз България АД
— Софиягаз ЕАД
— Трансгаз Енд Трейд АД
— Хебросгаз АД
— Централ газ АД
— Черноморска технологична компания АД
— Ямболгаз 92 АД
Tšehhi Vabariik
Kõik tellijad, kes osutavad teenuseid gaasi ja soojusenergia sektoris riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punktide a ja b alusel
Näiteks:
— NET4GAS, s.r.o.
— Pražská plynárenská, a.s.
— Severomoravská plynárenská, a.s.
— Plzeňská teplárenská, a.s.
— Pražská teplárenská a.s.
Taani
— Üksused, mis jaotavad gaasi või soojusenergiat õigusakti „Lov om varmeforsyning” (vt 17. juuli 2005. aasta konsolideerimisseadus nr 347) § 4 kohaselt välja antud tegevusloa alusel
— Üksused, mis transpordivad gaasi õigusakti „Lov om naturgasforsyning” (vt 8. mai 2006. aasta konsolideerimisseadus nr 1116) § 10 kohaselt välja antud litsentsi alusel
— Üksused, mis transpordivad gaasi 25. aprilli 2006. aasta õigusakti „Bekendtgørelse nr. 361 om rørledningsanlæg på dansk kontinentalsokkelområde til transport af kulbrinter” kohaselt välja antud tegevusloa alusel
— Energinet Danmark või täielikult Energinet Danmarki omandis olevad tütarettevõtjad õigusakti „Lov om Energinet Danmark” (vt 20 detsembri 2004. aasta seadus nr 1384) § 2 lõigete 2 ja 3 alusel
Saksamaa
Kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud asutused või nende ühendused või riiklikud ettevõtted, mis tarnivad elektrienergiat teistele ettevõtetele või haldavad või omavad energiavarustusvõrku 24. aprilli 1998. aasta õigusakti „Gesetz über die Elektrizitäts- und Gasversorgung (Energiewirtschaftsgesetz)” (viimati muudetud 9. detsembril 2006) artikli 3 lõike 18 alusel
Eesti
— Üksused, kes tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) § 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332) § 14 alusel
— AS Kohtla-Järve Soojus
— AS Kuressaare Soojus
— AS Võru Soojus
Iirimaa
— Bord Gáis Éireann
— Muud üksused, millele Energeetika Reguleerimise Komisjon võib olla andnud õigusakti „Gas Acts 1976 to 2002” alusel välja litsentsi maagaasi jaotamiseks või transportimiseks
— Õigusakti „Electricity Regulation Act 1999” alusel litsentsi saanud ettevõtjad, kes koostootmisjaamade operaatoritena tegelevad soojusenergia jaotamisega
Kreeka
— „Δημόσια Επιχείρηση Αερίου (Δ.ΕΠ.Α.) Α.Ε.”, mis transpordib ja jaotab gaasi seaduse nr 2364/95 (muudetud seadustega nr 2528/97, 2593/98 ja 2773/99) alusel
— Διαχειριστής Εθνικού Συστήματος Φυσικού Αερίου (ΔΕΣΦΑ) Α.Ε.
Hispaania
— Enagas, S.A.
— Bahía de Bizkaia Gas, S.L.
— Gasoducto Al Andalus, S.A.
— Gasoducto de Extremadura, S.A.
— Infraestructuras Gasistas de Navarra, S.A.
— Regasificadora del Noroeste, S.A.
— Sociedad de Gas de Euskadi, S.A.
— Transportista Regional de Gas, S.A.
— Unión Fenosa de Gas, S.A.
— Bilbogas, S.A.
— Compañía Española de Gas, S.A.
— Distribución y Comercialización de Gas de Extremadura, S.A.
— Distribuidora Regional de Gas, S.A.
— Donostigas, S.A.
— Gas Alicante, S.A.
— Gas Andalucía, S.A.
— Gas Aragón, S.A.
— Gas Asturias, S.A.
— Gas Castilla – La Mancha, S.A.
— Gas Directo, S.A.
— Gas Figueres, S.A.
— Gas Galicia SDG, S.A.
— Gas Hernani, S.A.
— Gas Natural de Cantabria, S.A.
— Gas Natural de Castilla y León, S.A.
— Gas Natural SDG, S.A.
— Gas Natural de Alava, S.A.
— Gas Natural de La Coruña, S.A.
— Gas Natural de Murcia SDG, S.A.
— Gas Navarra, S.A.
— Gas Pasaia, S.A.
— Gas Rioja, S.A.
— Gas y Servicios Mérida, S.L.
— Gesa Gas, S.A.
— Meridional de Gas, S.A.U.
— Sociedad del Gas Euskadi, S.A.
— Tolosa Gas, S.A.
Prantsusmaa
— Gaz de France, mis on moodustatud ja tegutseb 8. aprilli 1946. aasta õigusakti „Loi no 46-628 sur la nationalisation de l’électricité et du gaz” (muudetud redaktsioon) alusel
— GRT Gaz, gaasitranspordivõrgu haldaja
— 8. aprilli 1946. aasta õigusakti „Loi no 46-628 sur la nationalisation de l’électricité et du gaz” (muudetud redaktsioon) artiklis 23 nimetatud üksused, mis jaotavad gaasi. (segamajanduslikud jaotusettevõtted, régies’d või muud sellesarnased piirkondlikest või kohalikest omavalitsustest koosnevad teenistused), näiteks: Gaz de Bordeaux, Gaz de Strasbourg
— Kohalikud omavalitsused või nende ühendused, mis jaotavad soojusenergiat
Itaalia
— SNAM Rete Gas SpA, S.G.M. e EDISON T. e S., mis transpordib gaasi
— Üksused, mis jaotavad gaasi ja mille tegevust reguleerivad seaduste konsolideeritud tekstid ning mida otseselt kontrollivad kohalike omavalitsuste ja provintside avalikud teenistused, heakskiidetud 15. oktoobri 1925. aasta õigusaktiga „Regio Decreto No 2578” ja 4. oktoobri 1986. aasta õigusaktiga „D.P.R. No 902” ning 23. mai 2000. aasta õigusakti „Decreto Legislativo No 164” artiklitega 14 ja 15
— Üksused, mis jaotavad elanikkonnale soojusenergiat 29. mai 1982. aasta õigusakti „Legge No 308 – Norme sul contenimento dei consumi energetici, lo sviluppo delle fonti rinnovabili di energia, l’esercizio di centrali elettriche alimentate con combustibili diversi dagli idrocarburi” artikli 10 alusel
— Kohalikud omavalitsused või nende ühendused, mis jaotavad elanikkonnale soojusenergiat
— Società di trasporto regionale, kelle tariifi on heaks kiitnud Autorità per l’energia elettrica ed il gas
Küpros
Läti
— AS „Latvijas gāze”
— Kohalike omavalitsuste avalik-õiguslikud üksused, mis varustavad elanikkonda soojusenergiaga
Leedu
— Akcinė bendrovė„Lietuvos dujos”
— Muud üksused, mis tegutsevad kooskõlas Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning transpordivad, jaotavad ja tarnivad gaasi vastavalt Leedu Vabariigi maagaasiseadusele (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 89-2743, 2000; nr 43-1626, 2007)
— Üksused, mis tegutsevad kooskõlas Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ja tarnivad soojusenergiat vastavalt Leedu Vabariigi soojusenergiaseadusele (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 51-2254, 2003; nr 130-5259, 2007)
Luksemburg
— Société de transport de gaz SOTEG S.A.
— Gaswierk Esch-Uelzecht S.A.
— Service industriel de la Ville de Dudelange
— Service industriel de la Ville de Luxembourg
— Kohalikud omavalitsused või nende ühendused, mis vastutavad soojusenergia jaotamise eest
Ungari
— Üksused, mis transpordivad või jaotavad gaasi õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről” artiklite 162–163 ja õigusakti „2003. évi XLII. törvény a földgázellátásról” kohaselt välja antud tegevusloa alusel
— Üksused, mis transpordivad või jaotavad soojusenergiat õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről” artiklite 162–163 ja õigusakti „2005. évi XVIII. törvény a távhőszolgáltatásról” kohaselt välja antud tegevusloa alusel
Malta
— Korporazzjoni Enemalta (Enemalta Corporation)
Madalmaad
— Üksused, mis toodavad, transpordivad või jaotavad gaasi vastavalt litsentsile (vergunning), mille on välja andnud munitsipaalasutused õigusakti „Gemeentewet” alusel. Näiteks: NV Nederlandse Gasunie
— Munitsipaal- või provintsi asutused, mis transpordivad või jaotavad gaasi õigusaktide „Gemeentewet” või „Provinciewet” alusel
— Kohalikud omavalitsused või nende ühendused, mis jaotavad elanikkonnale soojusenergiat
Austria
— Ettevõtted, millel on tegevusluba gaasi transportimiseks või jaotamiseks õigusaktide „Energiewirtschaftsgesetz, dRGBl. I” lk 1451–1935 või „Gaswirtschaftgesetz, BGBl. I No 121/2000” (muudetud redaktsioon) alusel
— Üksused, millel on tegevusluba soojusenergia transportimiseks või jaotamiseks seaduse „Gewerbeordnung, BGBl. No 194/1994” (muudetud redaktsioon) alusel
Poola
Energiaettevõtted õigusakti „Ustawa z dnia 10 kwietnia 1997 r. Prawo energetyczne” tähenduses, sealhulgas:
— Dolnośląska Spółka Gazownictwa Sp. z o.o. we Wrocławiu
— Europol Gaz S.A Warszawa
— Gdańskie Przedsiębiorstwo Energetyki Cieplnej Sp. z o.o.
— Górnośląska Spółka Gazownictwa Sp. z o.o., Zabrze
— Karpacka Spółka Gazownictwa Sp. z o.o. w Tarnowie
— Komunalne Przedsiębiorstwo Energetyki Cieplnej Sp. z o.o., Karczew
— Mazowiecka Spółka Gazownictwa Sp. z o.o. Warszawa
— Miejskie Przedsiębiorstwo Energetyki Cieplnej S.Α., Tarnów
— OPEC Grudziądz Sp. z o.o.
— Ostrowski Zakład Ciepłowniczy S.A., Ostrów Wielkopolski
— Pomorska Spółka Gazownictwa Sp. z o.o., Gdańsk
— Przedsiębiorstwo Energetyki Cieplnej – Gliwice Sp. z o.o.
— Przedsiębiorstwo Energetyki Cieplnej w Dąbrowie Górniczej S.A.
— Stołeczne Przedsiębiorstwo Energetyki Cieplnej S.A., Warszawa
— Wielkopolska Spółka Gazownictwa Sp. z o.o., Poznań
— Wojewódzkie Przedsiębiorstwo Energetyki Cieplnej w Legnicy S.A.
— Zakład Energetyki Cieplnej w Wołominie Sp. z o.o.
— Zespół Elektrociepłowni Bydgoszcz S.A.
— Zespół Elektrociepłowni Bytom S.A.
— Elektrociepłownia Zabrze S.A.
— Ciepłownia Łańcut Sp. z ο.ο.
Portugal
Üksused, mis transpordivad või jaotavad gaasi järgmiste õigusaktide alusel:
— 15. veebruari 2006. aasta „Decreto-Lei no 30/2006 que estabelece os princípios gerais de organização e funcionamento do Sistema Nacional de Gás Natural (SNGN), bem como o exercício das actividades de recepção, armazenamento, transporte, distribuição e comercialização de gás natural”
— 26. juuli 2006. aasta „Decreto-Lei no 140/2006 que desenvolve os princípios gerais relativos à organização e funcionamento do SNGN, regulamentando o regime jurídico aplicável ao exercício daquelas actividades”
Rumeenia
— „Societatea Națională de Transport Gaze Naturale Transgaz – S.A. Mediaș”
— SC Distrigaz Sud S.A.
— E. ON Gaz România S.A.
— E.ON Gaz Distribuție S.A. – Societăți de distribuție locală
Sloveenia
Üksused, mis transpordivad või jaotavad gaasi õigusakti „Energetski zakon” (Uradni list RS, 79/99) alusel, ja üksused, mis transpordivad või jaotavad soojusenergiat järgmiste omavalitsuste otsuse alusel:
Mat. Št. |
Naziv |
Poštna Št |
Kraj |
5226406 |
Javno podjetje Energetika Ljubljana d.o.o. |
1000 |
Ljubljana |
5796245 |
Podjetje Za Oskrbo Z Energijo Ogrevanje Piran d.o.o. Piran |
6330 |
Piran |
5926823 |
JEKO – IN, javno komunalno podjetje, d.o.o., Jesenice |
4270 |
Jesenice |
1954288 |
Geoplin plinovodi d.o.o. |
1000 |
Ljubljana |
5034477 |
Plinarna Maribor, družba za proizvodnjo, distribucijo energentov, trgovino in storitve d.d. |
2000 |
Maribor |
5705754 |
Petrol energetika d.o.o. Ravne na Koroškem |
2390 |
Ravne na Koroškem |
5789656 |
Javno podjetje Plinovod Sevnica |
8290 |
Sevnica |
5865379 |
Adriaplin podjetje za distribucijo zemeljskega plina d.o.o. Ljubljana |
1000 |
Ljubljana |
5872928 |
Mestni plinovodi distribucija plina d.o.o. |
6000 |
Koper |
5914531 |
Energetika Celje javno podjetje d.o.o. |
3000 |
Celje |
5015731 |
Javno komunalno podjetje Komunala Trbovlje d.o.o. |
1420 |
Trbovlje |
5067936 |
Komunala d.o.o. javno podjetje Murska Sobota |
9000 |
Murska Sobota |
5067804 |
Javno komunalno podjetje Komunala Kočevje d.o.o. |
1330 |
Kočevje |
1574558 |
Oks občinske komunalne storitve d.o.o. Šempeter pri Gorici |
5290 |
Šempeter pri Gorici |
1616846 |
Energetika Preddvor, energetsko podjetje d.o.o. |
4205 |
Preddvor |
5107199 |
Javno podjetje Toplotna oskrba, d.o.o. |
Maribor |
2000 Maribor |
5231787 |
Javno podjetje Komunalna energetika Nova Gorica d.o.o. |
5000 |
Nova Gorica |
5433215 |
Toplarna Železniki, proizvodnja in distribucija toplotne energije d.o.o. |
4228 |
Železniki |
5545897 |
Toplarna Hrastnik, javno podjetje za proizvodnjo, distribucijo in prodajo toplotne energije,d.o.o. |
1430 |
Hrastnik |
5615402 |
Spitt d.o.o. Zreče |
3214 |
Zreče |
5678170 |
Energetika Nazarje d.o.o. |
3331 |
Nazarje |
5967678 |
Javno podjetje Dom Nazarje, podjetje za oskrbo z energijo in vodo ter upravljanje z mestnimi napravami d.o.o. |
3331 |
Nazarje |
5075556 |
Loška komunala, oskrba z vodo in plinom, d.d. Škofja Loka |
4220 |
Škofja Loka |
5222109 |
Komunalno podjetje Velenje d.o.o. izvajanje komunalnih dejavnosti d.o.o. |
3320 |
Velenje |
5072107 |
Javno komunalno podjetje Slovenj Gradec d.o.o. |
2380 |
Slovenj Gradec |
5073162 |
Komunala Slovenska Bistrica, podjetje za komunalne in druge storitve, d.o.o. |
2310 |
Slovenska Bistrica |
Slovakkia
— Üksused, mis tegelevad tegevusloa alusel gaasi tootmise, jaotamise, transportimise, hoiustamise ja tarnimisega elanikkonnale seaduse nr 656/2004 Coll. kohaselt
— Üksused, mis tegelevad tegevusloa alusel soojusenergia tootmise, jaotamise ja tarnimisega elanikkonnale seaduse nr 657/2004 Coll. kohaselt
Näiteks:
— Slovenský plynárenský priemysel, a.s.
Soome
Riiklikud või muud ettevõtted, mis haldavad gaasi transpordi- ja jaotussüsteemi õigusakti „Maakaasumarkkinalaki//naturgasmarknadslagen (508/2000)” alusel välja antud litsentsi alusel; kohaliku omavalitsuse ettevõtted või riigiettevõtted, mis toodavad, transpordivad või jaotavad soojusenergiat või tarnivad soojusenergiat võrkudesse
Rootsi
— Üksused, mis transpordivad või jaotavad gaasi või soojusenergiat õigusakti „Lagen (1978:160) om vissa rörledningar” kohaselt välja antud kontsessiooni alusel
Ühendkuningriik
— Riiklik gaasi transportija vastavalt õigusakti „Gas Act 1986” artikli 7 lõikele 1
— Isik, kes on kuulutatud gaasi tarnivaks ettevõtjaks õigusakti „Gas (Northern Ireland) Order 1996” artikli 8 alusel
— Kohalik omavalitsus, mis pakub või haldab püsivõrku elanikkonnale soojusenergia tootmise, transportimise või jaotamise teenuse osutamiseks
— Isik, kes on saanud litsentsi õigusakti „Electricity Act 1989” artikli 6 lõike 1 punkti a alusel ja kelle litsents sisaldab kõnealuse seaduse artikli 10 lõikes 3 viidatud sätteid
b) Nafta ja gaasi uuringud ja tootmine
Belgia
Bulgaaria
Üksused, mis tegelevad nafta või gaasi leiukohtade uuringute või nende kaevandamisega seaduste „Закона за подземните богатства” (обн., ДВ, бр. 23/12.3.1999) või „Закона за концесиите” (обн., ДВ, бр. 36/02.5.2006) alusel:
— „Дайрект Петролеум България”– ЕООД, София
— „Петреко-България”– ЕООД, София
— „Проучване и добив на нефт и газ”– АД, София
— „Мерлоуз Рисорсиз”– ООД, Люксембург
— „Мерлоуз Рисорсиз САРЛ”, Люксембург
— „ОМВ (България) Извънтериториално проучване”– ООД, Виена, Австрия
— „Джей Кей Екс България Лимитид”– Лондон, Англия
— „Рамко България Лимитид”– Абърдийн, Шотландия
— „Болкан Експлорърс (България) Лимитид”– Дъблин, Ирландия
— ОАО „Башкиргеология”, Уфа, Руска федерация
— „Винтидж Петролеум България, Инк.”– Кайманови острови
Tšehhi Vabariik
Kõik tellijad, kes kasutavad konkreetset geograafilist piirkonda eesmärgiga uurida nafta- või gaasileiukohti või kaevandada neid maavarasid (riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti i alusel)
Näiteks:
— Moravské naftové doly, a.s.
Taani
Üksused, mis tegutsevad järgmiste õigusaktide alusel:
— „Lov om Danmarks undergrund”, vt 4. juuli 2007. aasta konsolideerimisseadus nr 889
— „Lov om kontinentalsoklen”, vt 18. novembri 2005. aasta konsolideerimisseadus nr 1101
Saksamaa
— Ettevõtted vastavalt 13. augusti 1980. aasta õigusaktile „Bundesberggesetz”, viimati muudetud 9. detsembril 2006
Eesti
— Üksused, kes tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) § 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332) § 14 alusel
Iirimaa
Üksused, millele on antud tegevusluba, litsents, luba, või kontsessioon nafta ja gaasi leiukohtade uuringuteks või nende kaevandamiseks järgmiste õigusaktide alusel:
— Continental Shelf Act 1968
— Petroleum and Other Minerals Development Act 1960
— Licensing Terms for Offshore Oil and Gas Exploration and Development 1992
— Petroleum (Production) Act (NI) 1964
Kreeka
— „Ελληνικά Πετρέλαια Α.Ε.” seaduse nr 2593/98 „για την αναδιοργάνωση της Δ.Ε.Π. Α.Ε. και των θυγατρικών της εταιρειών, το καταστατικό αυτής και άλλες διατάξεις” alusel
Hispaania
— BG International Limited Quanum, Asesores & Consultores, S.A.
— Cambria Europe, Inc.
— CNWL oil (España), S.A.
— Compañía de investigación y explotaciones petrolíferas, S.A.
— Conoco limited
— Eastern España, S.A.
— Enagas, S.A.
— España Canadá resources Inc.
— Fugro – Geoteam, S.A.
— Galioil, S.A.
— Hope petróleos, S.A.
— Locs oil compay of Spain, S.A.
— Medusa oil Ltd.
— Murphy Spain oil company
— Onempm España, S.A.
— Petroleum oil & gas España, S.A.
— Repsol Investigaciones petrolíferas, S.A.
— Sociedad de hidrocarburos de Euskadi, S.A.
— Taurus petroleum, AN.
— Teredo oil limited
— Unión Fenosa gas exploración y producción, S.A.
— Wintersahll, AG
— YCI España, L.C.
— Muud üksused, mis tegutsevad õigusakti „Ley 34/1998, de 7 de octubre, del Sector de hidrocarburos” ja selle rakendusaktide alusel
Prantsusmaa
— Üksused, mis vastutavad nafta või gaasi leiukohtade uuringute või kaevandamise eest vastavalt õigusaktile „Code minier” ja selle rakendusaktidele, eelkõige 19. aprilli 1995. aasta õigusaktile „Décret no 95–427” ja 2. juuni 2006. aasta õigusaktile „Décret no 2006-648 relatif aux titres miniers et aux titres de stockage souterrain”
Itaalia
Üksused, millele on antud tegevusluba, luba, litsents või kontsessioon nafta ja gaasi leiukohtade uuringuteks või kaevandamiseks või maagaasi maa-aluseks ladustamiseks järgmiste õigusaktide alusel:
— 10. veebruari 1953. aasta õigusakt „Legge No 136”
— 11. jaanuari 1957.aasta õigusakt „Legge No 6”, muudetud 21. juuli 1967. aasta õigusaktiga „Legge No 613”
— 9. jaanuari 1991. aasta õigusakt „Legge No 9”
— 25. novembri 1996. aasta õigusakt „Decreto Legislativo No 625”
— 26. aprilli 1974. aasta õigusakt „Legge No 170”, muudetud 23. mai 2000. aasta õigusaktiga „Decreto Legislativo No 164”
Küpros
Läti
Kõik ettevõtted, kellel on nõuetekohane litsents ja kes on alustanud nafta või gaasi leiukohtade uurimist või kaevandamist
Leedu
— Aktsiaselts „Geonafta”
— Leedu-Taani osaühing „Minijos nafta”
— Leedu-Rootsi ühisettevõte „Genčių nafta”
— Osaühing „Geobaltic”
— Osaühing „Manifoldas”
— Muud üksused, mis tegutsevad vastavalt Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ning mis tegutsevad nafta või gaasi leiukohtade uurimise või kaevandamise sektoris kooskõlas Leedu Vabariigi kaevandamisseadusega (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 53-1582, 1995; nr 35-1164, 2001)
Luksemburg
Ungari
— Üksused, mis tegelevad nafta või gaasi leiukohtade uurimise või kaevandamisega õigusakti „1993. évi XLVIII. törvény a bányászatról” kohaselt välja antud tegevusloa või kontsessiooni alusel
Malta
— Õigusakt „Petroleum (Production) Act (Cap. 156)” ja selle õigusakti alusel vastu võetud teisesed õigusaktid ning õigusakt „Continental Shelf Act (Cap. 194)” ja selle õigusakti alusel vastu võetud teisesed õigusaktid
Madalmaad
— Üksused vastavalt õigusaktile „Mijnbouwwet” (1. jaanuar 2003)
Austria
— Üksused, millel on tegevusluba nafta või gaasi leiukohtade uurimiseks ja kaevandamiseks õigusakti „Mineralrohstoffgesetz, BGBl. I No 38/1999” (muudetud redaktsioon) alusel
Poola
Üksused, mis tegutsevad maagaasi, nafta ja selle looduslike derivaatide, pruunsöe, kivisöe ja muude tahkekütuste uuringute, kaevandamiskohtade otsimise või nende maavarade kaevandamisega seaduse „Ustawa z dnia 4 lutego 1994 r. Prawo geologiczne i górnicze” alusel, sealhulgas:
— Polskie Górnictwo Naftowe i Gazownictwo S.A.
— Petrobaltic S.A.
— Zakład Odmetanowienia Kopalń Sp. z o.o.
— Operator Gazociągów Przesyłowych GAZ-SYSTEM Spółka Akcyjna
Portugal
Üksused, millel on tegevusluba, litsents või kes on sõlminud kontsessioonilepingu nafta või gaasi leiukohtade uurimiseks või kaevandamiseks järgmiste õigusaktide alusel:
— 26. aprilli 1994. aasta „Decreto-Lei no 109/94”, 31. mai 1994. aasta „Declaração de rectificação no 64/94” ja 5. septembri 1994. aasta „Portaria no 790/94”
— 24. augusti 1994. aasta „Despacho no 82/94” ja 17. jaanuari 1994. aasta „Despacho Conjunto no A-87/94-XII”
— 21. juuli 1994. aasta „Aviso, D.R. III, no 167” ja 12. märtsi 2002. aasta „Aviso, DR III no 60”
Rumeenia
— Societatea Națională „Romgaz” S.A. Mediaș
— S.C. PETROM S.A.
Sloveenia
Üksused, mis tegelevad nafta leiukohtade otsimise ja kaevandamisega õigusakti „Zakon o rudarstvu” (Uradni list RS, 56/99) alusel:
Mat. št. |
Naziv |
Poštna Št |
Kraj |
1328255 |
Nafta Lendava |
9220 |
Lendava |
Slovakkia
— Üksused, mis tegelevad gaasi kaevandamisega seaduse nr 656/2004 Coll. kohaselt antud loa alusel
— Üksused, mis teevad geoloogilisi uuringuid nafta leiukohtade otsimiseks või kaevandamiseks seaduse nr 51/1988 Coll. (mida on muudetud seadustega nr 499/1991 Coll., 154/1995 Coll., 58/1998 Coll. ja 533/2004 Coll) kohaselt välja antud kaevandamisloa alusel ja seaduse nr 214/2002 Coll. alusel
Soome
Rootsi
Üksused, millel on kontsessioon nafta või gaasi leiukohtade uurimiseks või kaevandamiseks õigusakti „Minerallagen (1991:45)” alusel või millele on antud tegevusluba õigusakti „Lagen (1966:314) om kontinentalsockeln” alusel
Ühendkuningriik
— Isik, kes tegutseb litsentsi alusel, mis on antud õigusakti „Petroleum Act 1998” alusel või omab sellekohast mõju
— Isik, kes on saanud litsentsi õigusakti „Petroleum (Production) Act (Northern Ireland) 1964” alusel
c) Söe ja muude tahkete kütuste leiukohtade uurimine ja kaevandamine
Belgia
Bulgaaria
Üksused, mis tegelevad kivisöe ja muude tahkete kütuste leiukohtade uuringute või nende kaevandamisega õigusaktide „Закона за подземните богатства” (обн., ДВ, бр. 23/12.3.1999) ja „Закона за концесиите” (обн., ДВ, бр. 36/02.5.2006) alusel:
— „Балкан МК” – ЕООД
— „Въгледобив Бобов дол” – ЕООД
— „Въглища Перник” – ООД
— „Геология и геотехника” – ООД
— „Елшица-99” – АД
— „Енемона” – АД
— „Карбон Инвест” – ООД
— „Каусто-голд” – АД
— „Мес Ко ММ5” – ЕООД
— „Мина Балкан – 2000” – АД
— „Мина Бели брег” – АД
— „Мина Открит въгледобив” – АД
— „Мина Станянци” – АД
— „Мина Черно море – Бургас” – ЕАД
— „Мина Чукурово” – АД
— „Мининвест” – ООД
— „Мини Марица-изток” – ЕАД
— „Минно дружество Белоградчик” – АД
— „Рекоул” – АД
— „Руен Холдинг” – АД
— „Фундаментал” – ЕООД
Tšehhi Vabariik
Kõik tellijad, kes kasutavad konkreetset geograafilist piirkonda eesmärgiga uurida kivisöe või muude tahkete kütuste leiukohti või kaevandada neid maavarasid (riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti i alusel)
Näiteks:
— Czech Coal Services a.s.
— OKD, a.s.
— Severočeské doly a.s.
— Sokolovská uhelná, právní nástupce, a.s.
Taani
— Üksused, mis uurivad kivisöe ja teiste tahkete kütuste leiukohti ja kaevandavad neid maavarasid 21. juuni 2007. aasta konsolideerimisseaduse nr 784 alusel
Saksamaa
— Ettevõtted vastavalt 13. augusti 1980. aasta õigusaktile „Bundesberggesetz” (viimati muudetud 9. detsembril 2006)
Eesti
— AS Eesti Põlevkivi
Iirimaa
— Bord na Mona plc., mis on moodustatud ja tegutseb õigusakti „Turf Development Act 1946 to 1998” alusel
Kreeka
— „Δημόσια Επιχείρηση Ηλεκτρισμού”, mis otsib kivisöe ja teiste tahkete kütuste leiukohti ja kaevandab neid maavarasid 1973. aasta kaevandamisseaduse alusel, muudetud 27. aprilli 1976. aasta seadusega
Hispaania
— Alto Bierzo, S.A.
— Antracitas de Arlanza, S.A.
— Antracitas de Gillon, S.A.
— Antracitas de La Granja, S.A.
— Antracitas de Tineo, S.A.
— Campomanes Hermanos, S.A.
— Carbones de Arlanza, S.A.
— Carbones de Linares, S.A.
— Carbones de Pedraforca, S.A.
— Carbones del Puerto, S.A.
— Carbones el Túnel, S.L.
— Carbones San Isidro y María, S.A.
— Carbonífera del Narcea, S.A.
— Compañía Minera Jove, S.A.
— Compañía General Minera de Teruel, S.A.
— Coto minero del Narcea, S.A.
— Coto minero del Sil, S.A.
— Empresa Nacional Carbonífera del Sur, S.A.
— Endesa, S.A.
— González y Díez, S.A.
— Hijos de Baldomero García, S.A.
— Hullas del Coto Cortés, S.A.
— Hullera Vasco-leonesa, S.A.
— Hulleras del Norte, S.A.
— Industrial y Comercial Minera, S.A.
— La Carbonífera del Ebro, S.A.
— Lignitos de Meirama, S.A.
— Malaba, S.A.
— Mina Adelina, S.A.
— Mina Escobal, S.A.
— Mina La Camocha, S.A.
— Mina La Sierra, S.A.
— Mina Los Compadres, S.A.
— Minas de Navaleo, S.A.
— Minas del Principado, S.A.
— Minas de Valdeloso, S.A.
— Minas Escucha, S.A.
— Mina Mora primera bis, S.A.
— Minas y explotaciones industriales, S.A.
— Minas y ferrocarriles de Utrillas, S.A.
— Minera del Bajo Segre, S.A.
— Minera Martín Aznar, S.A.
— Minero Siderúrgica de Ponferrada, S.A.
— Muñoz Sole hermanos, S.A.
— Promotora de Minas de carbón, S.A.
— Sociedad Anónima Minera Catalano-aragonesa
— Sociedad minera Santa Bárbara, S.A.
— Unión Minera del Norte, S.A.
— Union Minera Ebro Segre, S.A.
— Viloria Hermanos, S.A.
— Virgilio Riesco, S.A.
— Muud üksused, mis tegutsevad õigusakti „Ley 22/1973, de 21 de julio, de Minas” ja selle rakendusaktide alusel
Prantsusmaa
— Üksused, mis tegelevad kivisöe või muude tahkete kütuste leiukohtade uuringute või kaevandamisega vastavalt õigusaktile „Code minier” ja selle rakendusaktidele, eelkõige 19. aprilli 1995. aasta õigusaktile „Décret no 95-427” ja 2. juuni 2006. aasta õigusaktile „Décret no 2006-648 relatif aux titres miniers et aux titres de stockage souterrain”
Itaalia
— Carbosulcis S.p.A.
Küpros
Läti
Leedu
— Üksused, mis tegutsevad kooskõlas Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega tegutsevad kivisöe või muude tahkete kütuste leiukohtade uurimise või kaevandamise sektoris kooskõlas Leedu Vabariigi kaevandamisseadusega ((Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 63-1582, 1995; nr 35-1164, 2001)
Luksemburg
Ungari
— Üksused, mis tegelevad kivisöe või muude tahkete kütuste leiukohtade uurimise või kaevandamisega õigusakti „1993. évi XLVIII. törvény a bányászatról” kohaselt välja antud tegevusloa või kontsessiooni alusel
Malta
Madalmaad
— Üksused vastavalt seadusele „Mijnbouwwet” (1. jaanuar 2003)
Austria
— Üksused, millel on tegevusluba kivisöe või teiste tahkete kütuste leiukohtade uurimiseks ja nende maavarade kaevandamiseks õigusakti „Mineralrohstoffgesetz, BGBl. I No 38/1999” (muudetud redaktsioon) alusel
Poola
Üksused, mis tegutsevad maagaasi, nafta ja selle looduslike derivaatide, pruunsöe, kivisöe ja muude tahkekütuste uuringute, kaevandamiskohtade otsimise või nende maavarade kaevandamisega õigusakti „Ustawa z dnia 4 lutego 1994 r. Prawo geologiczne i górnicze” alusel, sealhulgas:
— Kompania Węglowa S.A.
— Jastrzębska Spółka Węglowa S.A.
— Katowicki Holding Węglowy S.A.
— Kopalnia Węgla Kamiennego Sobieski Jaworzno Ш
— Lubelski Węgiel Bogdanka S.A.
— Kopalnia Węgla Kamiennego Budryk S.A.
— Kopalnia Węgla Kamiennego Kazimierz-Juliusz Spółka z o.o.
— Kopalnia Węgla Brunatnego Bełchatów S.A.
— Kopalnia Węgla Brunatnego Turów S.A.
— Kopalnia Węgla Brunatnego „Konin” S.A.
— Kopalnia Węgla Brunatnego „Sieniawa” S.A.
— Kopalnia Węgla Brunatnego „Adamów” S.A. w Turku
— Kopalnia Węgla Brunatnego Konin w Kleczewie S.A.
— Południowy KoncernWęglowy S.A.
Portugal
— Empresa de Desenvolvimento Mineiro, SA, vastavalt 16. märtsi 1990. aasta õigusaktidele „Decretos-Lei no 90/90 e no 87/90”
Rumeenia
— Compania Națională a Huilei – S.A. Petroșani
— Societatea Națională a Lignitului Oltenia – S.A.
— Societatea Națională a Cărbunelui – S.A. Ploiești
— Societatea Comercială Minieră „Banat-Anina” S.A.
— Compania Națională a Uraniului S.A. București
— Societatea Comercială Radioactiv Mineral Măgurele
Sloveenia
Üksused, mis tegutsevad kivisöe leiukohtade otsimise ja kaevandamisega õigusakti „Zakon o rudarstvu” (Uradni list RS, 56/99) alusel:
Mat. št |
Naziv |
Poštna Št |
Kraj |
5920850 |
RTH, Rudnik Trbovlje-Hrastnik, d.o.o. |
1420 |
Trbovlje |
5040361 |
Premogovnik Velenje |
3320 |
Velenje |
Slovakkia
Üksused, mis teevad geoloogilisi uuringuid kivisöe leidmiseks ja kaevandamiseks seaduse nr 51/1988 Coll. (mida on muudetud seadustega nr. 499/1991 Coll., 154/1995 Coll., 58/1998 Coll. ja 533/2004 Coll) kohaselt välja antud kaevandamisloa alusel ja seaduse nr 214/2002 Coll. alusel
Soome
Üksused, millel on erikontsessioon tahkete kütuste leiukohtade uurimiseks ja kaevandamiseks õigusakti „Laki oikeudesta luovuttaa valtion kiinteistövarallisuutta/lagen om rätt att överlåta statlig fastighetsförmögenhet (973/2002)” alusel
Rootsi
Üksused, millel on kontsessioon kivisöe või teiste tahkete kütuste leiukohtade uurimiseks või kaevandamiseks õigusakti „Minerallagen (1991:45)” või „Lagen (1985:620) om vissa torvfyndigheter” alusel või millele on antud tegevusluba õigusakti „Lagen (1966:314) om kontinentalsockeln” alusel
Ühendkuningriik
— Iga litsentsitud operaator (õigusakti „Coal Industry Act 1994” tähenduses)
— The Department of Enterprise, Trade and Investment (Northern Ireland)
— Isik, kes tegutseb maavarade otsimise litsentsi, kaevandamisrendi, kaevandamislitsentsi või kaevandamisloa alusel, nagu on määratletud õigusakti „Mineral Development Act (Northern Ireland) 1969” artikli 57 lõikes 1.
III B lisa – Šveits
a) Gaasi või soojusenergia transport või jaotus
Üksused, mis transpordivad või jaotavad gaasi loi fédérale du 4 octobre 1963 sur les installations de transport par conduites de combustibles ou carburants liquides ou gazeux artikli 2 alusel
Üksused, mis transpordivad või jaotavad soojusenergiat kantoni kontsessiooni alusel
Näiteks: SWISSGAS AG, Gaznat SA, Gasverbund Ostschweiz AG, REFUNA AG, Cadbar SA
b) Nafta ja gaasi uuringud ja tootmine
Üksused, mis teostavad nafta ja gaasi leiukohtadega seotud uuringuid või kaevandavad neid Concordat Intercantonal du 24 septembre 1955 concernant la prospection et l'exploitaiton du pétrole entre les cantons de Zurich, Schwyz, Glaris, Zoug, Schaffhouse, Appenzell Rh.-Ext., Appenzell Rh.-Int., Saint-Gall, Argovie et Thurgovie alusel
Näiteks: Seag AG
c) Söe või muude tahkete kütuste uuringud ja kaevandamine
Šveitsis sellised ettevõtjad puuduvad
IV LISA
(Osutatud lepingu artikli 3 lõikes 1, artikli 2 punktis f ja artiklis 5)
HÕLMATUD ERAKOMMUNAALETTEVÕTTED
IV A lisa – Liit
a) Joogivee tootmine, transport ja jaotamine
Belgia
— Kohalikud omavalitsused ja nende ühendused vastavalt nende tegevusele selles valdkonnas
— Société Wallonne des Eaux
— Vlaams Maatschappij voor Watervoorziening
Bulgaaria
— „Тузлушка гора” – ЕООД, Антоново
— „В И К – Батак” – ЕООД, Батак
— „В и К – Белово” – ЕООД, Белово
— „Водоснабдяване и канализация Берковица” – ЕООД, Берковица
— „Водоснабдяване и канализация” – ЕООД, Благоевград
— „В и К – Бебреш” – ЕООД, Ботевград
— „Инфрастрой” – ЕООД, Брацигово
— „Водоснабдяване” – ЕООД, Брезник
— „Водоснабдяване и канализация” – ЕАД, Бургас
— „Лукойл Нефтохим Бургас” АД, Бургас
— „Бързийска вода” – ЕООД, Бързия
— „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Варна
— „ВиК” ООД, к.к. Златни пясъци
— „Водоснабдяване и канализация Йовковци” – ООД, Велико Търново
— „Водоснабдяване, канализация и териториален водоинженеринг” – ЕООД, Велинград
— „ВИК” – ЕООД, Видин
— „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Враца
— „В И К” – ООД, Габрово
— „В И К” – ООД, Димитровград
— „Водоснабдяване и канализация” – ЕООД, Добрич
— „Водоснабдяване и канализация – Дупница” – ЕООД, Дупница
— ЧПСОВ, в.с. Елени
— „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Исперих
— „Аспарухов вал” ЕООД, Кнежа
— „В И К – Кресна” – ЕООД, Кресна
— „Меден кладенец” – ЕООД, Кубрат
— „ВИК” – ООД, Кърджали
— „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Кюстендил
— „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Ловеч
— „В и К – Стримон” – ЕООД, Микрево
— „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Монтана
— „Водоснабдяване и канализация – П” – ЕООД, Панагюрище
— „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Перник
— „В И К” – ЕООД, Петрич
— „Водоснабдяване, канализация и строителство” – ЕООД, Пещера
— „Водоснабдяване и канализация” – ЕООД, Плевен
— „Водоснабдяване и канализация” – ЕООД, Пловдив
— „Водоснабдяване–Дунав” – ЕООД, Разград
— „ВКТВ” – ЕООД, Ракитово
— ЕТ „Ердуван Чакър”, Раковски
— „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Русе
— „Екопроект-С” ООД, Русе
— „УВЕКС” – ЕООД, Сандански
— „ВиК-Паничище” ЕООД, Сапарева баня
— „Водоснабдяване и канализация” – ЕАД, Свищов
— „Бяла” – ЕООД, Севлиево
— „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Силистра
— „В и К” – ООД, Сливен
— „Водоснабдяване и канализация” – ЕООД, Смолян
— „Софийска вода” – АД, София
— „Водоснабдяване и канализация” – ЕООД, София
— „Стамболово” – ЕООД, Стамболово
— „Водоснабдяване и канализация” – ЕООД, Стара Загора
— „Водоснабдяване и канализация-С” – ЕООД, Стрелча
— „Водоснабдяване и канализация – Тетевен” – ЕООД, Тетевен
— „В и К – Стенето” – ЕООД, Троян
— „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Търговище
— „Водоснабдяване и канализация” – ЕООД, Хасково
— „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Шумен
— „Водоснабдяване и канализация” – ЕООД, Ямбол
Tšehhi Vabariik
Kõik tellijad, kes osutavad teenuseid veemajandamise sektoris riigihangete seaduse nr 137/2006 Sb. artikli 4 lõike 1 punktide d ja e alusel
Näiteks:
— Veolia Voda Česká Republika, a.s.
— Pražské vodovody a kanalizace, a.s.
— Severočeská vodárenská společnost a.s.
— Severomoravské vodovody a kanalizace Ostrava a.s.
— Ostravské vodárny a kanalizace a.s.
Taani
— Üksused, mis tarnivad vett vastavalt õigusakti „Lov om vandforsyning m.v.” (vt 17. jaanuari 2007. aasta konsolideerimisseadus nr 71) § 3 lõikele 3
Saksamaa
— Ettevõtted, mis toodavad või jaotavad vett õigusaktide „Eigenbetriebsverordnungen” või liidumaade „Eigenbetriebsgesetze” alusel (kommunaalteenuste ettevõtted)
— Ettevõtted, mis toodavad või jaotavad vett liidumaade õigusaktide „Gesetze über die kommunale Gemeinschaftsarbeit der Zusammenarbeit” alusel
— Ettevõtted, mis toodavad vett 12. veebruari 1991. aasta õigusakti „Gesetz über Wasser- und Bodenverbände” alusel (viimati muudetud 15. mail 2002)
— Riigiettevõtted, mis toodavad või jaotavad vett õigusaktide „Kommunalgesetze”, eriti liidumaade „Gemeindeverordnungen” alusel
— Ettevõtted, mis on moodustatud 6. septembri 1965. aasta õigusakti „Aktiengesetz” alusel (viimati muudetud 5. jaanuaril 2007) või 20. aprilli 1892. aasta õigusakti „GmbH-Gesetz” alusel (viimati muudetud 10. novembril 2006) või millel on usaldusühingu (Kommanditgesellschaft) juriidiline staatus ja mis toodavad või jaotavad vett regionaalse või kohaliku omavalitsuse erilepingu alusel
Eesti
Üksused, mis tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) § 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332) § 14 alusel:
— AS Haapsalu Veevärk
— AS Kuressaare Veevärk
— AS Narva Vesi
— AS Paide Vesi
— AS Pärnu Vesi
— AS Tartu Veevärk
— AS Valga Vesi
— AS Võru Vesi
Iirimaa
Üksused, mis toodavad või jaotavad vett õigusakti „Local Government [Sanitary Services] Act 1878 to 1964” alusel
Kreeka
— „Εταιρεία Υδρεύσεως και Αποχετεύσεως Πρωτευούσης Α.Ε.” („Ε.Υ.Δ. Α.Π.” või „Ε.Υ.Δ.Α.Π. Α.Ε.”). Ettevõtte juriidiline staatus on reguleeritud konsolideeritud seaduse nr 2190/1920, seaduse nr 2414/1996 ning seaduse nr 1068/80 ja seaduse nr 2744/1999 sätetega
— „Εταιρεία Ύδρευσης και Αποχέτευσης Θεσσαλονίκης Α.Ε.” („Ε.Υ.Α.Θ. Α.Ε.”), mida reguleerivad seaduse nr 2937/2001 (Kreeka Ametlik Teataja 169 Α’) ja seaduse nr 2651/1998 (Kreeka Ametlik Teataja 248 Α’) sätted
— „Δημοτική Επιχείρηση Ύδρευσης και Αποχέτευσης Μείζονος Περιοχής Βόλου” („ΔΕΥΑΜΒ”), mis tegutseb seaduse nr 890/1979 alusel
— „Δημοτικές Επιχειρήσεις Ύδρευσης – Αποχέτευσης” (veevärgi ja kanalisatsiooniga tegelevad munitsipaalettevõtted), mis toodavad ja jaotavad vett 23. augusti 1980. aasta seaduse nr 1069/80 alusel
— „Σύνδεσμοι Ύδρευσης” (omavalitsuste ja kogukondade veevarustusühistud), mis tegutsevad presidendi dekreedi nr 410/1995 alusel ja vastavalt õigusaktile „Κώδικος Δήμων και Κοινοτήτων”
— „Δήμοι και Κοινότητες” (omavalitsused ja kogukonnad), mis tegutsevad presidendi dekreedi nr 410/1995 alusel ja vastavalt õigusaktile „Κώδικος Δήμων και Κοινοτήτων”
Hispaania
— Mancomunidad de Canales de Taibilla
— Aigües de Barcelona S.A., y sociedades filiales
— Canal de Isabel II
— Agencia Andaluza del Agua
— Agencia Balear de Agua y de la Calidad Ambiental
— Muud riiklikud üksused, mis kuuluvad Comunidades Autónomas ja Corporaciones locales koosseisu või on neist sõltuvad ning mis tegelevad joogivee jaotamisega
— Muud eraõiguslikud üksused, millel on Corporaciones locales poolt välja antud eri- või ainuõigus joogivee jaotamise valdkonnas
Prantsusmaa
Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja riiklikud kohalikud asutused, mis toodavad või jaotavad joogivett:
— Régies des eaux (näiteks: régie des eaux de Grenoble, régie des eaux de Megève, régie municipale des eaux et de l’assainissement de Mont-de-Marsan, régie des eaux de Venelles)
— Vee transportimise, tarnimise ja tootmisega tegelevad asutused (näiteks syndicat des eaux d’Ile de France, syndicat départemental d’alimentation en eau potable de la Vendée, syndicat des eaux et de l’assainissement du Bas-Rhin, syndicat intercommunal des eaux de la région grenobloise, syndicat de l’eau du Var-est, syndicat des eaux et de l’assainissement du Bas-Rhin)
Itaalia
— Asutused, mis tegelevad veevarustusteenistuse erinevate etappide juhtimisega seaduste konsolideeritud tekstide alusel kohalike ja provintsiomavalitsuste avalike teenistuste otsese kontrolli all, nagu on kinnitatud 15. oktoobri 1925. aasta õigusaktiga „Regio Decreto No 2578”, 4. oktoobri 1986. aasta õigusaktiga „D.P.R. No 902” ja 18. augusti 2000. aasta õigusaktiga „Decreto Legislativo No 267”, milles on sätestatud seaduste konsolideeritud tekstid kohaliku omavalitsuse struktuuri kohta, eriti artiklid 112 ja 116
— Acquedotto Pugliese S.p.A. (11. mai 1999. aasta õigusakt „Decreto Legislativo No 141”)
— Ente acquedotti siciliani, mis on asutatud 4. septembri 1979. aasta õigusaktiga „Legge Regionale No 2/2” ja 9. augusti 1980. aasta õigusaktiga „Legge Regionale No 81”, likvideeritud 31. mai 2004. aasta õigusaktiga „Legge Regionale No 9”, (artikkel 1)
— Ente sardo acquedotti e fognature, mis on asutatud 5. juuli 1963. aasta õigusaktiga „Legge No 9” ja mis muudeti 2003. aastal ettevõtteks ESAF S.p.A. ning ühines seejärel ettevõttega ABBANOA S.p.A. ESAF S.p.A. tegevus lõpetati 29. juulil 2005 ja ta likvideeriti 21. aprilli 2005. aasta õigusaktiga „Legge Regionale No 7 (artikli 5 lõige 1) – Legge finanziaria 2005”
Küpros
— Τα Συμβούλια Υδατοπρομήθειας, mis jaotab vett munitsipaal- ja muudes piirkondades vastavalt õigusaktile „περί Υδατοπρομήθειας Δημοτικών και Άλλων Περιοχών Νόμου, Κεφ. 350”
Läti
— SIA „Rīgas ūdens” ja teised riiklikud ja eraõiguslikud üksused, mis tegelevad joogivee tootmise, transportimise ja jaotamisega tavavõrgus ja mis teevad oste vastavalt õigusaktile „Par iepirkumu sabiedrisko pakalpojumu sniedzēju vajadzībām”
Leedu
— Üksused, mis tegutsevad kooskõlas Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning toodavad, transpordivad ja jaotavad joogivett vastavalt Leedu Vabariigi joogivee- ja reoveekäitlusseadusele (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 82-3260, 2006)
Luksemburg
— Kohaliku omavalitsuse osakonnad, mis vastutavad veevarustuse eest
— Kohalike omavalitsuste ühendused, mis tegelevad vee tootmise või jaotamisega ja on moodustatud vastavalt 23. veebruari 2001. aasta õigusaktile „Loi concernant la création des syndicats de communes” (mida on muudetud ja täiendatud 23. detsembri 1958. aasta seadusega ja 29. juuli 1981. aasta seadusega) ja vastavalt 31. juuli 1962. aasta õigusaktile „Loi ayant pour objet le renforcement de l’alimentation en eau potable du Grand-Duché du Luxembourg à partir du réservoir d’Esch-sur-Sûre”
— Syndicat de communes pour la construction, l’exploitation et l’entretien de la conduite d’eau du Sud-Est – SESE
— Syndicat des Eaux du Barrage d’Esch-sur-Sûre – SEBES
— Syndicat intercommunal pour la distribution d’eau dans la région de l’Est – SIDERE
— Syndicat des Eaux du Sud – SES
— Syndicat des communes pour la construction, l’exploitation et l’entretien d’une distribution d’eau à Savelborn- Freckeisen
— Syndicat pour la distribution d’eau dans les communes de Bous, Dalheim, Remich, Stadtbredimus et Waldbredimus – R
— Syndicat de distribution d’eau des Ardennes – DEA
— Syndicat de communes pour la construction, l’exploitation et l’entretien d’une distribution d’eau dans les communes de Beaufort, Berdorf et Waldbillig
— Syndicat des eaux du Centre – SEC
Ungari
— Üksused, mis toodavad, transpordivad või jaotavad joogivett vastavalt õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről” artiklitele 162–163 ja õigusaktile „1995. évi LVII. törvény a vízgazdálkodásról”
Malta
— Korporazzjoni għas-Servizzi ta’ l-Ilma (veeteenuste ettevõte)
— Korporazzjoni għas-Servizzi ta’ Desalinazzjoni (veemagestamisteenused)
Madalmaad
Üksused, mis toodavad või jaotavad vett vastavalt õigusaktile „Waterleidingwet”
Austria
Kohalikud omavalitsused ja nende ühendused, mis toodavad, transpordivad või jaotavad joogivett vastavalt üheksa liidumaa õigusakti „Wasserversorgungsgesetze” sätetele
Poola
Seaduse „Ustawa z dnia 7 czerwca 2001 r., o zbiorowym zaopatrzeniu w wodę i zbiorowym odprowadzaniu ścieków” tähenduses vee- ja kanalisatsiooniettevõtted, mis tegelevad majandustegevusega elanikkonnale veega varustamise või reovee ärajuhtimisega seotud teenuste pakkumisel, sealhulgas:
— AQUANET S.A., Poznań
— Górnośląskie Przedsiębiorstwo Wodociągów S.A. w Katowicach
— Miejskie Przedsiębiorstwo Wodociągów i Kanalizacji S.A. w Krakowie
— Miejskie Przedsiębiorstwo Wodociągów i Kanalizacji Sp. z o.o. Wrocław
— Miejskie Przedsiębiorstwo Wodociągów i Kanalizacji w Lublinie Sp. z o.o.
— Miejskie Przedsiębiorstwo Wodociągów i Kanalizacji w m. st. Warszawie S.A.
— Rejonowe Przedsiębiorstwo Wodociągów i Kanalizacji w Tychach S.A.
— Rejonowe Przedsiębiorstwo Wodociągów i Kanalizacji Sp. z o.o. w Zawierciu
— Rejonowe Przedsiębiorstwo Wodociągów i Kanalizacji w Katowicach S.A.
— Wodociągi Ustka Sp. z o.o.
— Zakład Wodociągów i Kanalizacji Sp. z o.o. Łódź
— Zakład Wodociągów i Kanalizacji Sp. z o.o., Szczecin
Portugal
— Omavalitsustevahelised süsteemid – ettevõtted, mille enamusosalus kuulub riigile ja riiklikele üksustele, ning eraettevõtted vastavalt 5. novembri 1993. aasta õigusaktile „Decreto-Lei No 379/93”, mida on muudetud 25. oktoobri 1999. aasta õigusaktiga „Decreto-Lei No 176/99”, 29. oktoobri 1999. aasta õigusaktiga „Decreto-Lei No 439-A/99” ja 23. mai 2003. aasta õigusaktiga „Decreto-Lei No 103/2003”. Lubatud on riigi otsene juhtimine
— Omavalitsuste süsteemid – kohalikud omavalitsused, nende ühendused, kohaliku omavalitsuse teenistused, täielikult riigile kuuluvad või riigi enamusosalusega ettevõtted ja eraettevõtted 29. detsembri 2006. aasta õigusakti „Lei 53-F/2006” ja 5. novembri 1993. aasta õigusakti „Decreto-Lei No 379/93” alusel, mida on muudetud 25. oktoobri 1999. aasta õigusaktiga „Decreto-Lei No 176/99” ja 29. oktoobri 1999. aasta õigusaktiga „Decreto-Lei No 439-A/99” ja 23. mai 2003. aasta õigusaktiga „Decreto-Lei No 103/2003”
Rumeenia
Departamente ale Autorităților locale și Companii care produc, transportă și distribuie apă (kohalike omavalitsuste osakonnad ja vett tootvad, transportivad ja jaotavad ettevõtted). Näiteks:
— S.C. APA – C.T.T.A. S.A. Alba Iulia, Alba
— S.C. APA – C.T.T.A. S.A. Filiala Alba Iulia S.A., Alba Iulia, Alba
— S.C. APA – C.T.T.A. S.A. Filiala Blaj, Blaj, Alba
— Compania de Apă Arad
— S.C. Aquaterm AG 98 S.A. Curtea de Argeș, Argeș
— S.C. APA Canal 2000 S.A. Pitești, Argeș
— S.C. APA Canal S.A. Onești, Bacău
— Compania de Apă-Canal, Oradea, Bihor
— R.A.J.A. Aquabis Bistrița, Bistrița-Năsăud
— S.C. APA Grup S.A. Botoșani, Botoșani
— Compania de Apă, Brașov, Brașov
— R.A. APA, Brăila, Brăila
— S.C. Ecoaquasa Sucursala Călărași, Călărași, Călărași
— S.C. Compania de Apă Someș S.A., Cluj, Cluj-Napoca
— S.C. Aquasom S.A. Dej, Cluj
— Regia Autonomă Județeană de Apă, Constanța, Constanța
— R.A.G.C. Târgoviște, Dâmbovița
— R.A. APA Craiova, Craiova, Dolj
— S.C. Apa-Canal S.A., Bailești, Dolj
— S.C. Apa-Prod S.A. Deva, Hunedoara
— R.A.J.A.C. Iași, Iași
— Direcția Apă-Canal, Pașcani, Iași
— Societatea Națională a Apelor Minerale (SNAM)
Sloveenia
Üksused, mis toodavad, transpordivad või jaotavad joogivett vastavalt õigusakti „Zakon o varstvu okolja” (Uradni list RS, 32/93, 1/96) alusel antud kontsessiooniaktile ja omavalitsuste otsustele:
Mat. Št |
Naziv |
Poštna Št |
Kraj |
5015731 |
Javno komunalno podjetje Komunala Trbovlje d.o.o. |
1420 |
Trbovlje |
5067936 |
Komunala d.o.o. javno podjetje Murska Sobota |
9000 |
Murska Sobota |
5067804 |
Javno komunalno podjetje Komunala Kočevje d.o.o. |
1330 |
Kočevje |
5075556 |
Loška komunala, oskrba z vodo in plinom, d.d. Škofja Loka |
4220 |
Škofja Loka |
5222109 |
Komunalno podjetje Velenje d.o.o. izvajanje komunalnih dejavnosti d.o.o. |
3320 |
Velenje |
5072107 |
Javno komunalno podjetje Slovenj Gradec d.o.o. |
2380 |
Slovenj Gradec |
1122959 |
Komunala javno komunalno podjetje d.o.o. Gornji Grad |
3342 |
Gornji Grad |
1332115 |
Režijski obrat občine Jezersko |
4206 |
Jezersko |
1332155 |
Režijski obrat občine Komenda |
1218 |
Komenda |
1357883 |
Režijski obrat občine Lovrenc na Pohorju |
2344 |
Lovrenc na Pohorju |
1563068 |
Komuna, javno komunalno podjetje d.o.o. Beltinci |
9231 |
Beltinci |
1637177 |
Pindža javno komunalno podjetje d.o.o. Petrovci |
9203 |
Petrovci |
1683683 |
Javno podjetje EDŠ – ekološka družba, d.o.o. Šentjernej |
8310 |
Šentjernej |
5015367 |
Javno podjetje Kovod Postojna, vodovod, kanalizacija, d.o.o., Postojna |
6230 |
Postojna |
5015707 |
Komunalno podjetje Vrhnika proizvodnja in distribucija vode, d.d. |
1360 |
Vrhnika |
5016100 |
Komunalno podjetje Ilirska Bistrica |
6250 |
Ilirska Bistrica |
5046688 |
Javno podjetje Vodovod – kanalizacija, d.o.o. Ljubljana |
1000 |
Ljubljana |
5062403 |
Javno podjetje Komunala Črnomelj d.o.o. |
8340 |
Črnomelj |
5063485 |
Komunala Radovljica, javno podjetje za komunalno dejavnost, d.o.o. |
4240 |
Radovljica |
5067731 |
Komunala Kranj, javno podjetje, d.o.o. |
4000 |
Kranj |
5067758 |
Javno podjetje Komunala Cerknica d.o.o. |
1380 |
Cerknica |
5068002 |
Javno komunalno podjetje Radlje ob Dravi d.o.o. |
2360 |
Radlje ob Dravi |
5068126 |
JKP, javno komunalno podjetje d.o.o. Slovenske Konjice |
3210 |
Slovenske Konjice |
5068134 |
Javno komunalno podjetje Žalec d.o.o. |
3310 |
Žalec |
5073049 |
Komunalno podjetje ormož d.o.o. |
2270 |
Ormož |
5073103 |
Kop javno komunalno podjetje Zagorje ob Savi, d.o.o. |
1410 |
Zagorje ob Savi |
5073120 |
Komunala Novo Mesto d.o.o., javno podjetje |
8000 |
Novo Mesto |
5102103 |
Javno komunalno podjetje Log d.o.o. |
2390 |
Ravne na Koroškem |
5111501 |
OKP javno podjetje za komunalne storitve Rogaška Slatina d.o.o. |
3250 |
Rogaška Slatina |
5112141 |
Javno podjetje komunalno stanovanjsko podjetje Litija, d.o.o. |
1270 |
Litija |
5144558 |
Komunalno podjetje Kamnik d.d. |
1241 |
Kamnik |
5144574 |
Javno komunalno podjetje Grosuplje d.o.o. |
1290 |
Grosuplje |
5144728 |
KSP Hrastnik komunalno - stanovanjsko podjetje d.d. |
1430 |
Hrastnik |
5145023 |
Komunalno podjetje Tržič d.o.o. |
4290 |
Tržič |
5157064 |
Komunala Metlika javno podjetje d.o.o. |
8330 |
Metlika |
5210461 |
Komunalno stanovanjska družba d.o.o. Ajdovščina |
5270 |
Ajdovščina |
5213258 |
Javno komunalno podjetje Dravograd |
2370 |
Dravograd |
5221897 |
Javno podjetje Komunala d.o.o. Mozirje |
3330 |
Mozirje |
5227739 |
Javno komunalno podjetje Prodnik d.o.o. |
1230 |
Domžale |
5243858 |
Komunala Trebnje d.o.o. |
8210 |
Trebnje |
5254965 |
Komunala, Komunalno Podjetje d.o.o.,Lendava |
9220 |
Lendava - Lendva |
5321387 |
Komunalno podjetje Ptuj d.d. |
2250 |
Ptuj |
5466016 |
Javno komunalno podjetje Šentjur d.o.o. |
3230 |
Šentjur |
5475988 |
Javno podjetje Komunala Radeče d.o.o. |
1433 |
Radeče |
5529522 |
Radenska-Ekoss, podjetje za stanovanjsko, komunalno in ekološko dejavnost, Radenci d.o.o. |
9252 |
Radenci |
5777372 |
Vit-Pro d.o.o. Vitanje; Komunala Vitanje, javno podjetje d.o.o. |
3205 |
Vitanje |
5827558 |
Komunalno podjetje Logatec d.o.o. |
1370 |
Logatec |
5874220 |
Režijski obrat občine Osilnica |
1337 |
Osilnica |
5874700 |
Režijski obrat občine Turnišče |
9224 |
Turnišče |
5874726 |
Režijski obrat občine Črenšovci |
9232 |
Črenšovci |
5874734 |
Režijski obrat občine Kobilje |
9223 |
Dobrovnik |
5881820 |
Režijski obrat občina Kanal ob Soči |
5213 |
Kanal |
5883067 |
Režijski obrat občina Tišina |
9251 |
Tišina |
5883148 |
Režijski obrat občina Železniki |
4228 |
Železniki |
5883342 |
Režijski obrat občine Zreče |
3214 |
Zreče |
5883415 |
Režijski obrat občina Bohinj |
4264 |
Bohinjska Bistrica |
5883679 |
Režijski obrat občina Črna na Koroškem |
2393 |
Črna na Koroškem |
5914540 |
Vodovod - Kanalizacija javno podjetje d.o.o. Celje |
3000 |
Celje |
5926823 |
JEKO - IN, javno komunalno podjetje, d.o.o., Jesenice |
4270 |
Jesenice |
5945151 |
Javno komunalno podjetje Brezovica d.o.o. |
1352 |
Preserje |
5156572 |
Kostak, komunalno in stavbno podjetje d.d. Krško |
8270 |
Krško |
1162431 |
Vodokomunalni sistemi izgradnja in vzdrževanje vodokomunalnih sistemov d.o.o. Velike Lašče |
|
Velike Lašče |
1314297 |
Vodovodna zadruga Golnik, z.o.o. |
4204 |
Golnik |
1332198 |
Režijski obrat občine Dobrovnik |
9223 |
Dobrovnik - Dobronak |
1357409 |
Režijski obrat občine Dobje |
3224 |
Dobje Pri Planini |
1491083 |
Pungrad, javno komunalno podjetje d.o.o. Bodonci |
9265 |
Bodonci |
1550144 |
Vodovodi in kanalizacija Nova Gorica d.d. |
5000 |
Nova Gorica |
1672860 |
Vodovod Murska Sobota javno podjetje d.o.o. |
9000 |
Murska Sobota |
5067545 |
Komunalno stanovanjsko podjetje Brežice d.d. |
8250 |
Brežice |
5067782 |
Javno podjetje - Azienda publica Rižanski vodovod Koper d.o.o. - S.R.L. |
6000 |
Koper - Capodistria |
5067880 |
Mariborski vodovod javno podjetje d.d. |
2000 |
Maribor |
5068088 |
Javno podjetje Komunala d.o.o. Sevnica |
8290 |
Sevnica |
5072999 |
Kraški vodovod Sežana javno podjetje d.o.o. |
6210 |
Sežana |
5073251 |
Hydrovod d.o.o. Kočevje |
1330 |
Kočevje |
5387647 |
Komunalno-stanovanjsko podjetje Ljutomer d.o.o. |
9240 |
Ljutomer |
5817978 |
Vodovodna zadruga Preddvor, z.b.o. |
4205 |
Preddvor |
5874505 |
Režijski obrat občina Laško |
Laško |
|
5880076 |
Režijski obrat občine Cerkno |
5282 |
Cerkno |
5883253 |
Režijski obrat občine Rače Fram |
2327 |
Rače |
5884624 |
Vodovodna zadruga Lom, z.o.o. |
4290 |
Tržič |
5918375 |
Komunala, javno podjetje, Kranjska Gora, d.o.o. |
4280 |
Kranjska Gora |
5939208 |
Vodovodna zadruga Senično, z.o.o. |
4294 |
Križe |
1926764 |
Ekoviz d.o.o. |
9000 |
Murska Sobota |
5077532 |
Komunala Tolmin, javno podjetje d.o.o. |
5220 |
Tolmin |
5880289 |
Občina Gornja Radgona |
9250 |
Gornja Radgona |
1274783 |
Wte Wassertechnik Gmbh, podružnica Kranjska Gora |
4280 |
Kranjska Gora |
1785966 |
Wte Bled d.o.o. |
4260 |
Bled |
1806599 |
Wte Essen |
3270 |
Laško |
5073260 |
Komunalno stanovanjsko podjetje d.d. Sežana |
6210 |
Sežana |
5227747 |
Javno podjetje centralna čistilna naprava Domžale - Kamnik d.o.o. |
1230 |
Domžale |
1215027 |
Aquasystems gospodarjenje z vodami d.o.o. |
2000 |
Maribor |
1534424 |
Javno komunalno podjetje d.o.o. Mežica |
2392 |
Mežica |
1639285 |
Čistilna naprava Lendava d.o.o. |
9220 |
Lendava - Lendva |
5066310 |
Nigrad javno komunalno podjetje d.d. |
2000 |
Maribor |
5072255 |
Javno podjetje-Azienda Pubblica Komunala Koper, d.o.o. - S.R.L. |
6000 |
Koper - Capodistria |
5156858 |
Javno podjetje Komunala Izola, d.o.o. Azienda Pubblica Komunala Isola, S.R.L. |
6310 |
Izola - Isola |
5338271 |
Gop gradbena, organizacijska in prodajna dejavnost, d.o.o. |
8233 |
Mirna |
5708257 |
Stadij, d.o.o., Hruševje |
6225 |
Hruševje |
5144647 |
Komunala, javno komunalno podjetje Idrija, d.o.o. |
5280 |
Idrija |
5105633 |
Javno podjetje Okolje Piran |
6330 |
Piran - Pirano |
5874327 |
Režijski obrat občina Kranjska Gora |
4280 |
Kranjska Gora |
1197380 |
Čista narava, javno komunalno podjetje d.o.o. Moravske Toplice |
9226 |
Moravske Toplice |
Slovakkia
— Üksused, mis kasutavad ühisveevärki joogivee tootmiseks või transportimiseks ja jaotamiseks elanikkonnale seaduse nr 442/2002 Coll. (mida on muudetud seadustega nr 525/2003 Coll., nr 364/2004 Coll., nr 587/2004 Coll. ja nr 230/2005 Coll.) kohaselt välja antud kauplemisloa või ühisveevärgi kasutamiseks antud kutseoskuse tunnistuste alusel
— Üksused, mis käitavad veemajanduse rajatist seaduses nr 364/2004 Coll. (mida on muudetud seadustega nr 587/2004 Coll. ja nr 230/2005 Coll.) viidatud tingimustel seaduse nr 135/1994 Coll. (mida on muudetud seadustega nr 52/1982 Coll., nr 595/1990 Coll., nr 128/1991 Coll., nr 238/1993 Coll., nr 416/2001 Coll., nr 533/2001 Coll.) kohaselt välja antud tegevusloa alusel ja mis samal ajal transpordivad ja jaotavad elanikkonnale joogivett vastavalt seadusele nr 442/2002 Coll. (mida on muudetud seadustega nr 525/2003 Coll., nr 364/2004 Coll., nr 587/2004 Coll. ja nr 230/2005 Coll.)
Näiteks:
— Bratislavská vodárenská spoločnosť, a.s.
— Západoslovenská vodárenská spoločnosť, a.s.
— Považská vodárenská spoločnosť, a.s.
— Severoslovenské vodárne a kanalizácie, a.s.
— Stredoslovenská vodárenská spoločnosť, a.s.
— Podtatranská vodárenská spoločnosť, a.s.
— Východoslovenská vodárenská spoločnosť, a.s.
Soome
— Veevarustusasutused õigusakti „Vesihuoltolaki/lagen om vattentjänster (119/2001)” artikli 3 alusel
Rootsi
Kohalikud omavalitsused ja munitsipaalettevõtted, mis toodavad, transpordivad või jaotavad joogivett õigusakti „Lagen (2006:412) om allmänna vattentjänster” alusel
Ühendkuningriik
— Ettevõte, mis on määratud tegutsema veevarustusettevõttena või kanalisatsiooniettevõttena seaduse „Water Industry Act 1991” alusel
— Veevarustus- ja kanalisatsiooniettevõte, mis on moodustatud seaduse „Local Government etc (Scotland) Act 1994” artikli 62 alusel
— The Department for Regional Development (Northern Ireland)
b) Elektrienergia tootmine, transport ja jaotamine
Belgia
— Kohalikud omavalitsused ja nende ühendused vastavalt nende tegevusele selles valdkonnas
— SPE/Elektriciteitsproductie Maatschappij
— Electrabel/Electrabel
— Elia
Bulgaaria
Vastavalt seaduse „Закона за енергетиката” (обн., ДВ, бр. 107/09.12.2003) artikli 39 lõikele 1 elektrienergia tootmiseks, ülekandmiseks, jaotamiseks, üldsusele kättetoimetamiseks või lõpptarnija poolt tarnimiseks litsentsitud üksused:
— АЕЦ Козлодуй - ЕАД
— Болкан Енерджи АД
— Брикел - ЕАД
— Българско акционерно дружество Гранитоид АД
— Девен АД
— ЕВН България Електроразпределение АД
— ЕВН България Електроснабдяване АД
— ЕЙ И ЕС – 3С Марица Изток 1
— Енергийна компания Марица Изток III - АД
— Енерго-про България - АД
— ЕОН България Мрежи АД
— ЕОН България Продажби АД
— ЕРП Златни пясъци АД
— ЕСО ЕАД
— ЕСП„Златни пясъци”АД
— Златни пясъци-сервиз АД
— Калиакра Уинд Пауър АД
— НЕК ЕАД
— Петрол АД
— Петрол Сторидж АД
— Пиринска Бистрица-Енергия АД
— Руно-Казанлък АД
— Сентрал хидроелектрик дьо Булгари ЕООД
— Слънчев бряг АД
— ТЕЦ - Бобов Дол ЕАД
— ТЕЦ - Варна ЕАД
— ТЕЦ„Марица 3”– АД
— ТЕЦ Марица Изток 2 – ЕАД
— Топлофикация Габрово – ЕАД
— Топлофикация Казанлък – ЕАД
— Топлофикация Перник – ЕАД
— Топлофикация Плевен – ЕАД
— ЕВН България Топлофикация - Пловдив - ЕАД
— Топлофикация Русе – ЕАД
— Топлофикация Сливен – ЕАД
— Топлофикация София – ЕАД
— Топлофикация Шумен – ЕАД
— Хидроенергострой ЕООД
— ЧЕЗ България Разпределение АД
— ЧЕЗ Електро България АД
Tšehhi Vabariik
Kõik tellijad, kes osutavad teenuseid elektrienergia sektoris riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti c alusel
Näiteks:
— ČEPS, a.s.
— ČEZ, a.s.
— Dalkia Česká republika, a.s.
— PREdistribuce, a.s.
— Plzeňská energetika a.s.
— Sokolovská uhelná, právní nástupce, a.s.
Taani
— Üksused, mis toodavad elektrienergiat õigusakti „Lov om elforsyning” (vt 8. novembri 2006. aasta konsolideerimisseadus nr 1115) § 10 kohaselt välja antud litsentsi alusel
— Üksused, mis tegelevad elektrienergia ülekandmisega õigusakti „Lov om elforsyning” (vt 8. novembri 2006. aasta konsolideerimisseadus nr 1115) § 19 kohaselt välja antud litsentsi alusel
— Energinet Danmark või täielikult Energinet Danmarki omandis olevad tütarettevõtjad õigusakti „Lov om Energinet Danmark” (vt 20 detsembri 2004. aasta seadus nr 1384) § 2 lõigete 2 ja 3 alusel
Saksamaa
Kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud asutused või nende ühendused või riiklikud ettevõtted, mis tarnivad elektrienergiat teistele ettevõtetele või haldavad või omavad energiavarustusvõrku 24. aprilli 1998. aasta õigusakti „Gesetz über die Elektrizitäts- und Gasversorgung (Energiewirtschaftsgesetz)” (viimati muudetud 9. detsembril 2006) artikli 3 lõike 18 alusel
Eesti
Üksused, kes tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) § 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332) § 14 alusel:
— AS Eesti Energia
— OÜ Jaotusvõrk (Jaotusvõrk LLC)
— AS Narva Elektrijaamad
— OÜ Põhivõrk
Iirimaa
— The Electricity Supply Board
— ESB Independent Energy [ESBIE – elektrienergia tarnimine]
— Synergen Ltd. [elektrienergia tootmine]
— Viridian Energy Supply Ltd. [elektrienergia tarnimine]
— Huntstown Power Ltd. [elektrienergia tootmine]
— Bord Gáis Éireann [elektrienergia tarnimine]
— Elektrienergia tarnijad ja tootjad, kes on saanud litsentsi „Electricity Regulation Act 1999” alusel
— EirGrid plc
Kreeka
— „Δημόσια Επιχείρηση Ηλεκτρισμού Α.Ε.”, mis on moodustatud seadusega nr 1468/1950 „περί ιδρύσεως της ΔΕΗ” ja mis tegutseb seaduse nr 2773/1999 ja presidendi dekreedi nr 333/1999 alusel
Hispaania
— Red Eléctrica de España, S.A.
— Endesa, S.A.
— Iberdrola, S.A.
— Unión Fenosa, S.A.
— Hidroeléctrica del Cantábrico, S.A.
— Electra del Viesgo, S.A.
— Muud üksused, mis tegelevad elektrienergia tootmise, ülekande ja jaotamisega õigusakti „Ley 54/1997, de 27 de noviembre, del Sector eléctrico” ja selle rakendusaktide alusel
Prantsusmaa
— Électricité de France, mis on moodustatud ja tegutseb 8. aprilli 1946. aasta õigusakti „Loi no 46-628 sur la nationalisation de l’électricité et du gaz” (muudetud redaktsioon) alusel
— RTE, elektrienergia ülekandevõrgu haldaja
— 8. aprilli 1946. aasta õigusakti „Loi no 46-628 sur la nationalisation de l’électricité et du gaz” (muudetud redaktsioon) artiklis 23 nimetatud üksused, mis jaotavad elektrienergiat. (Segamajanduslikud jaotusettevõtted, régies’d või muud sellesarnased piirkondlikest või kohalikest omavalitsustest koosnevad teenistused.) Näiteks: Gaz de Bordeaux, Gaz de Strasbourg
— Compagnie nationale du Rhône
— Electricité de Strasbourg
Itaalia
— Gruppo Enel ettevõtted, millel on tegevusluba elektrienergia tootmiseks, ülekandeks ja jaotamiseks vastavalt 16. märtsi 1999. aasta õigusaktile „Decreto Legislativo No 79”, mida hiljem on muudetud ja täiendatud
— TERNA- Rete elettrica nazionale SpA
— Muud ettevõtted, mis tegutsevad 16. märtsi 1999. aasta õigusakti „Decreto Legislativo No 79” kohaselt välja antud kontsessioonide alusel
Küpros
— Η Αρχή Ηλεκτρισμού Κύπρου, mis on asutatud kooskõlas õigusaktiga „περί Αναπτύξεως Ηλεκτρισμού Νόμο, Κεφ.171”
— Διαχειριστής Συστήματος Μεταφοράς, mis on asutatud kooskõlas õigusakti „Περί Ρύθμισης της Αγοράς Ηλεκτρισμού Νόμου 122(Ι) του 2003” artikliga 57
— Muud isikud, üksused või ettevõtted, kes tegutsevad õigusakti „περί Ρύθμισης της αγοράς Ηλεκτρισμού Νόμου του 2003 {Ν. 122(Ι)/2003}” artikli 34 kohaselt välja antud litsentsi alusel direktiivi 2004/17/EÜ artikliga 3 kehtestatud tegevusalal
Läti
— AS „Latvenergo”
— AS „Augstsprieguma tīkls”
— AS „Sadales tīkls” ja muud ettevõtted, mis toodavad, kannavad üle ja jaotavad elektrienergiat ning mis teevad oste vastavalt õigusaktile „Par iepirkumu sabiedrisko pakalpojumu sniedzēju vajadzībām”
Leedu
— Riigiettevõte Ignalina Nuclear Power Plant
— Akcinė bendrovė„Lietuvos energija”
— Akcinė bendrovė„Lietuvos elektrinė”
— Akcinė bendrovė Rytų skirstomieji tinklai
— Akcinė bendrovė„VST”
— Muud üksused, mis tegutsevad kooskõlas Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning toodavad, kannavad üle ja tarnivad elektrienergiat vastavalt Leedu Vabariigi elektrienergiaseadusele (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 66-1984, 2000; nr 107-3964, 2004) ja Leedu Vabariigi tuumaenergiaseadusele (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne nr 119-2771, 1996)
Luksemburg
— Compagnie grand-ducale d’électricité de Luxembourg (CEGEDEL), mis toodab või jaotab elektrienergiat vastavalt 11. novembri 1927. aasta õigusaktile „Convention concernant l’établissement et l’exploitation des réseaux de distribution d’énergie électrique dans le Grand-Duché du Luxembourg”, mis on kinnitatud 4. jaanuari 1928. aasta seadusega
— Kohalikud omavalitsused, mis vastutavad elektrienergia ülekande ja jaotamise eest
— Société électrique de l’Our (SEO)
— Syndicat de communes SIDOR
Ungari
Üksused, mis toodavad, kannavad üle või jaotavad elektrienergiat vastavalt õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről” artiklitele 162–163 ja õigusaktile „2007. évi LXXXVI. törvény a villamos energiáról”
Malta
— Korporazzjoni Enemalta (Enemalta korporatsioon)
Madalmaad
Üksused, mis jaotavad elektrienergiat vastavalt litsentsile (vergunning), mille on välja andnud provintsivalitsused õigusakti „Provinciewet” alusel
Näiteks:
— Essent
— Nuon
Austria
Üksused, mis haldavad ülekande- või jaotusvõrku õigusakti „Elektrizitätswirtschafts- und Organisationsgesetz, BGBl I No 143/1998” (muudetud redaktsioon) alusel või üheksa liidumaa õigusakti „Elektrizitätswirtschafts(wesen)gesetze” alusel
Poola
Energiaettevõtted õigusakti „Ustawa z dnia 10 kwietnia 1997 r. Prawo energetyczne” tähenduses, sealhulgas:
— BOT Elektrownia„Opole”S.A., Brzezie
— BOT Elektrownia Bełchatów S.A.
— BOT Elektrownia Turów S.A., Bogatynia
— Elbląskie Zakłady Energetyczne S.A. w Elblągu
— Elektrociepłownia Chorzów„ELCHO”Sp. z o.o.
— Elektrociepłownia Lublin - Wrotków Sp. z o.o.
— Elektrociepłownia Nowa Sarzyna Sp. z o.o.
— Elektrociepłownia Rzeszów S.A.
— Elektrociepłownie Warszawskie S.A.
— Elektrownia„Kozienice”S.A.
— Elektrownia„Stalowa „Wola” ”S.A.
— Elektrownia Wiatrowa, Sp. z o.o., Kamieńsk
— Elektrownie Szczytowo-Pompowe S.A., Warszawa
— ENEA S.A., Poznań
— Energetyka Sp. z o.o, Lublin
— EnergiaPro Koncern Energetyczny S.A., Wrocław
— ENION S.A., Kraków
— Górnośląski Zakład Elektroenergetyczny S.A., Gliwice
— Koncern Energetyczny Energa S.A., Gdańsk
— Lubelskie Zakłady Energetyczne S.A.
— Łódzki Zakład Energetyczny S.A.
— PKP Energetyka Sp. z o.o., Warszawa
— Polskie Sieci Elektroenergetyczne S.A., Warszawa
— Południowy Koncern Energetyczny S.A., Katowice
— Przedsiębiorstwo Energetyczne w Siedlcach Sp. z o.o.
— PSE-Operator S.A., Warszawa
— Rzeszowski Zakład Energetyczny S.A.
— Zakład Elektroenergetyczny„Elsen”Sp. z o.o., Częstochowa
— Zakład Energetyczny Białystok S.A.
— Zakład Energetyczny Łódź-Teren S.A.
— Zakład Energetyczny Toruń S.A.
— Zakład Energetyczny Warszawa-Teren
— Zakłady Energetyczne Okręgu Radomsko-Kieleckiego S.A.
— Zespół Elektrociepłowni Bydgoszcz S.A.
— Zespół Elektrowni Dolna Odra S.A., Nowe Czarnowo
— Zespół Elektrowni Ostrołęka S.A.
— Zespół Elektrowni Pątnów-Adamów-Konin S.A.
— Polskie Sieci Elektroenergetyczne S.A.
— Przedsiębiorstwo Energetyczne MEGAWAT Sp. z ο.ο.
— Zespół Elektrowni Wodnych Niedzica S.A.
— Energetyka Południe S.A.
Portugal
1) Elektrienergia tootmine
Üksused, mis toodavad elektrienergiat vastavalt järgmistele õigusaktidele:
— 15. veebruari 2006. aasta „Decreto-Lei no 29/2006 que estabelece as bases gerais da organização e o funcionamento dos sistema eléctrico nacional (SEN), e as bases gerais aplicáveis ao exercício das actividades de produção, transporte, distribuição e comercialização de electricidade e à organização dos mercados de electricidade”
— 23. augusti 2006. aasta „Decreto-Lei no 172/2006 que desenvolve os princípios gerais relativos à organização e ao funcionamento do SEN, regulamentando o diploma a trás referido”
— Üksused, mis toodavad elektrienergiat erikorra kohaselt vastavalt õigusaktidele: „Decreto-Lei no 189/88 (27. mai 1988)”, mida on muudetud „Decretos-Lei no 168/99 (18. mai 1999), no 313/95 (24. november 1995), no 538/99 (13. detsember 1999), no 312/2001 ja no 313/2001 (mõlemad 10. detsember 2001)”, „Decreto-Lei no 339-C/2001 (29. detsember 2001)”, „Decreto-Lei no 68/2002 (25. märts 2002)”, „Decreto-Lei no 33-A/2005 (16. veebruar 2005)”, „Decreto-Lei no 225/2007 (31. mai 2007)” ja „Decreto-Lei no 363/2007 (2. november 2007)”
2) Elektrienergia ülekanne
Üksused, mis kannavad elektrienergiat üle vastavalt järgmistele õigusaktidele:
— Decreto-Lei no 29/2006 (15. veebruar 2006) ja Decreto-lei no 172/2006 (23. august 2006)
3) Elektrienergia jaotus
— Üksused, mis jaotavad elektrienergiat vastavalt õigusaktidele „Decreto-Lei no 29/2006 (15. veebruar 2006)” ja „Decreto-lei no 172/2006 (23. august 2006)”
— Üksused, mis jaotavad elektrienergiat vastavalt õigusaktidele „Decreto-Lei no 184/95 (27. juuli 1995)”, mida on muudetud „Decreto-Lei no 56/97 (14. märts 1997)”; „Decreto-Lei no 344-B/82” (1. september 1982), mida on muudetud „Decreto-Lei no 297/86 (19. september 1986)”, „Decreto-Lei no 341/90 (30. oktoober 1990)” ja „Decreto-Lei no 17/92 (5. veebruar 1992)”
Rumeenia
— Societatea Comercială de Producere a Energiei Electrice Hidroelectrica-S.A. București
— Societatea Națională„Nuclearelectrica”S.A.
— Societatea Comercială de Producere a Energiei Electrice și Termice Termoelectrica S.A.
— S.C. Electrocentrale Deva S.A.
— S.C. Electrocentrale București S.A.
— S.C. Electrocentrale Galați S.A.
— S.C. Electrocentrale Termoelectrica S.A.
— S.C. Complexul Energetic Craiova S.A.
— S.C. Complexul Energetic Rovinari S.A.
— S.C. Complexul Energetic Turceni S.A.
— Compania Națională de Transport a Energiei Electrice Transelectrica S.A. București
— Societatea Comercială Electrica S.A., București
— S.C. Filiala de Distribuție a Energiei Electrice
— „Electrica Distribuție Muntenia Nord”S.A.
— S.C. Filiala de Furnizare a Energiei Electrice
— „Electrica Furnizare Muntenia Nord”S.A.
— S.C. Filiala de Distribuție și Furnizare a Energiei Electrice Electrica Muntenia Sud
— S.C. Filiala de Distribuție a Energiei Electrice
— „Electrica Distribuție Transilvania Sud”S.A.
— S.C. Filiala de Furnizare a Energiei Electrice
— „Electrica Furnizare Transilvania Sud”S.A.
— S.C. Filiala de Distribuție a Energiei Electrice
— „Electrica Distribuție Transilvania Nord”S.A.
— S.C. Filiala de Furnizare a Energiei Electrice
— „Electrica Furnizare Transilvania Nord”S.A.
— Enel Energie
— Enel Distribuție Banat
— Enel Distribuție Dobrogea
— E.ON Moldova S.A.
— CEZ Distribuție
Sloveenia
Üksused, mis toodavad, kannavad üle ja jaotavad elektrienergiat vastavalt õigusaktile „Energetski zakon” (Uradni list RS, 79/99):
Mat. Št. |
Naziv |
Poštna Št. |
Kraj |
1613383 |
Borzen d.o.o. |
1000 |
Ljubljana |
5175348 |
Elektro Gorenjska d.d. |
4000 |
Kranj |
5223067 |
Elektro Celje d.d. |
3000 |
Celje |
5227992 |
Elektro Ljubljana d.d. |
1000 |
Ljubljana |
5229839 |
Elektro Primorska d.d. |
5000 |
Nova Gorica |
5231698 |
Elektro Maribor d.d. |
2000 |
Maribor |
5427223 |
Elektro - Slovenija d.o.o. |
1000 |
Ljubljana |
5226406 |
Javno podjetje Energetika Ljubljana, d.o.o. |
1000 |
Ljubljana |
1946510 |
Infra d.o.o. |
8290 |
Sevnica |
2294389 |
Sodo sistemski operater distribucijskega omrežja z električno energijo, d.o.o. |
2000 |
Maribor |
5045932 |
EGS-RI d.o.o. |
2000 |
Maribor |
Slovakkia
Üksused, mis tegelevad seaduse nr 656/2004 Coll. kohaselt välja antud tegevusloa alusel elektrienergia tootmise ja ülekandmisega põhivõrgu kaudu ning elektrienergia jaotamise ja elanikkonnale tarnimisega jaotusvõrgu kaudu
Näiteks:
— Slovenské elektrárne, a.s.
— Slovenská elektrizačná prenosová sústava, a.s.
— Západoslovenská energetika, a.s.
— Stredoslovenská energetika, a.s.
— Východoslovenská energetika, a.s.
Soome
Riiklikud ettevõtted ja muud üksused, mis haldavad elektrienergia ülekande- ja jaotusvõrkude süsteeme õigusakti „Sähkömarkkinalaki/elmarknadslagen (386/1995)” kohaselt välja antud litsentsi alusel ja vastavalt õigusaktile „Laki vesi- ja energiahuollon, liikenteen ja postipalvelujen alalla toimivien yksiköiden hankinnoista (349/2007)/lag om upphandling inom sektorerna vatten, energi, transporter och posttjänster (349/2007)”
Rootsi
Üksused, mis kannavad üle või jaotavad elektrit õigusakti „Ellagen (1997:857)” alusel välja antud kontsessiooni alusel
Ühendkuningriik
— Isik, kes on saanud litsentsi õigusakti „Electricity Act 1989” artikli 6 alusel
— Isik, kes on saanud litsentsi õigusakti „Electricity (Northern Ireland) Order 1992” artikli 10 lõike 1 alusel
— National Grid Electricity Transmission plc
— System Operation Northern Irland Ltd
— Scottish & Southern Energy plc
— SPTransmission plc
c) Raudtee-, automaatsüsteemide, trammi-, trollibussi-, bussi- ja kaabelteenuste valdkonna tellijad
Belgia
— Société des Transports intercommunaux de Bruxelles/Maatschappij voor intercommunaal Vervoer van Brussel
— Société régionale wallonne du Transport et ses sociétés d’exploitation (TEC Liège–Verviers, TEC Namur–Luxembourg, TEC Brabant wallon, TEC Charleroi, TEC Hainaut)
— Vlaamse Vervoermaatschappij (De Lijn)
— Eraettevõtted, millel on eri- või ainuõigused
Bulgaaria
— „Метрополитен”ЕАД, София
— „Столичен електротранспорт”ЕАД, София
— „Столичен автотранспорт”ЕАД, София
— „Бургасбус”ЕООД, Бургас
— „Градски транспорт”ЕАД, Варна
— „Тролейбусен транспорт”ЕООД, Враца
— „Общински пътнически транспорт”ЕООД, Габрово
— „Автобусен транспорт”ЕООД, Добрич
— „Тролейбусен транспорт”ЕООД, Добрич
— „Тролейбусен транспорт”ЕООД, Пазарджик
— „Тролейбусен транспорт”ЕООД, Перник
— „Автобусни превози”ЕАД, Плевен
— „Тролейбусен транспорт”ЕООД, Плевен
— „Градски транспорт Пловдив”ЕАД, Пловдив
— „Градски транспорт”ЕООД, Русе
— „Пътнически превози”ЕАД, Сливен
— „Автобусни превози”ЕООД, Стара Загора
— „Тролейбусен транспорт”ЕООД, Хасково
Tšehhi Vabariik
Kõik tellijad, kes osutavad teenuseid linnarongi-, trammi-, trollibussi- või bussiteeninduse sektoris riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti f alusel
Näiteks:
— Dopravní podnik hl.m. Prahy, akciová společnost
— Dopravní podnik města Brna, a.s.
— Dopravní podnik Ostrava a.s.
— Plzeňské městské dopravní podniky, a.s.
— Dopravní podnik města Olomouce, a.s.
Taani
— DSB
— DSB S-tog A/S
— Üksused, mis osutavad elanikkonnale bussiteenuseid (tavaline regulaarne teenindus) tegevusloa alusel, mis on antud vastavalt õigusaktile „Lov om buskørsel” (vt 19. veebruari 2003 konsolideerimisseadus nr 107)
— Metroselskabet I/S
Saksamaa
Ettevõtted, mis osutavad elanikkonnale lähitransporditeenust tegevusloa alusel vastavalt 21. märtsi 1961. aasta seadusele „Personenbeförderungsgesetz” (viimati muudetud 31. oktoobril 2006)
Eesti
Üksused, mis tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) § 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332) § 14 alusel:
— AS Tallinna Autobussikoondis
— AS Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis
— Narva Bussiveod AS
Iirimaa
— Iarnród Éireann [Irish Rail]
— Railway Procurement Agency
— Luas [Dublin Light Rail]
— Bus Éireann [Irish Bus]
— Bus Átha Cliath [Dublin Bus]
— Üksused, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid muudetud õigusakti „Road Transport Act 1932” alusel
Kreeka
— „Ηλεκτροκίνητα Λεωφορεία Περιοχής Αθηνών - Πειραιώς Α.Ε.”(„Η.Λ.Π.Α.Π. Α.E.”) (Athens-Pireaeus Trolley Buses S.A), mis on asutatud ja tegutseb seadusandliku dekreedi nr 768/1970 (Α'273), seaduse nr 588/1977 (Α'148) ja seaduse nr 2669/1998 (Α'283) alusel
— „Ηλεκτρικοί Σιδηρόδρομοι Αθηνών – Πειραιώς” („Η.Σ.Α.Π. Α.Ε.”) (Athens-Piraeus Electric Railways), mis on asutatud ja tegutseb seaduste nr 352/1976 (Α'147) ja nr 2669/1998 (Α'283) alusel
— „(Οργανισμός Αστικών Συγκοινωνιών Αθηνών Α.Ε.” („Ο.Α.ΣΑ. Α.Ε.”) (Athens Urban Transport Organization S.A), mis on asutatud ja tegutseb seaduste nr 2175/1993 (Α'211) ja nr 2669/1998 (Α'283) alusel
— „Εταιρεία Θερμικών Λεωφορείων Α.Ε.” („Ε.Θ.Ε.Λ. Α.Ε.”), (Company of Thermal Buses S.A.), mis on asutatud ja tegutseb seaduste nr 2175/1993 (Α'211) ja nr 2669/1998 (Α'283) alusel
— „Αττικό Μετρό Α.Ε.” (Attiko Metro S.A), mis on asutatud ja tegutseb seaduse nr 1955/1991 alusel
— „Οργανισμός Αστικών Συγκοινωνιών Θεσσαλονίκης” („Ο.Α.Σ.Θ.”), mis on asutatud ja mis tegutseb dekreedi nr 3721/1957, seadusandliku dekreedi nr 716/1970 ning seaduste nr 866/79 ja nr 2898/2001 (Α’71) alusel
— „Κοινό Ταμείο Είσπραξης Λεωφορείων” („Κ.Τ.Ε.Λ.”), mis tegutseb seaduse nr 2963/2001 (Α’268) alusel
— „Δημοτικές Επιχειρήσεις Λεωφορείων Ρόδου και Κω”, tuntud ka kui „ΡΟΔΑ” ja „ΔΕΑΣ ΚΩ”, mis tegutsevad seaduse nr 2963/2001 (Α’268) alusel
Hispaania
Üksused, mis osutavad linnatransporditeenuseid õigusakti „Ley 7/1985 Reguladora de las Bases de Régimen Local de 2 de Abril; Real Decreto legislativo 781/1986, de 18 de abril, por el que se aprueba el texto refundido de las disposiciones legales vigentes en materia de régimen local” ja vajaduse korral asjaomaste piirkondlike õigusaktide alusel
Üksused, mis osutavad elanikkonnale bussitransporditeenuseid vastavalt õigusakti „Ley 16/1987, de 30 de julio, de Ordenación de los Transportes Terrestres” ajutise sätte nr 3 alusel
Näiteks:
— Empresa Municipal de Transportes de Madrid
— Empresa Municipal de Transportes de Málaga
— Empresa Municipal de Transportes Urbanos de Palma de Mallorca
— Empresa Municipal de Transportes Públicos de Tarragona
— Empresa Municipal de Transportes de Valencia
— Transporte Urbano de Sevilla, S.A.M. (TUSSAM)
— Transporte Urbano de Zaragoza, S.A. (TUZSA)
— Entitat Metropolitana de Transport - AMB
— Eusko Trenbideak, s.a.
— Ferrocarril Metropolitá de Barcelona, s.a.
— Ferrocariles de la Generalitat Valenciana
— Consorcio de Transportes de Mallorca
— Metro de Madrid
— Metro de Málaga, S.A.
— Red Nacional de los Ferrocarriles Españoles (Renfe)
Prantsusmaa
— Üksused, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid 30. detsembri 1982. aasta õigusakti „Loi d’orientation des transports intérieurs no 82-1153” artikli 7-II alusel
— Régie des transports de Marseille
— RDT 13 Régie départementale des transports des Bouches du Rhône
— Régie départementale des transports du Jura
— RDTHV Régie départementale des transports de la Haute-Vienne
— Régie autonome des transports parisiens, Société nationale des chemins de fer français ja muud üksused, mis osutavad transporditeenuseid tegevusloa alusel, mille on välja andnud Syndicat des transports d’Ile-de-France7. jaanuari 1959. aasta õigusaktiga „Ordonnance no 59-151” (muudetud redaktsioon) ja selle rakendusdekreetidega seoses reisijate transpordi korraldamisega Ile-de-France’i piirkonnas
— Réseau ferré de France, riiklik ettevõte, mis on moodustatud 13. veebruari 1997. aasta õigusaktiga „Loi no 97-135”
— Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või nende ühendused, kes korraldavad transporti (näiteks Communauté urbaine de Lyon)
Itaalia
Üksused ja ettevõtted, mis osutavad elanikkonnale raudtee-, automaatsüsteemi-, trammi-, trollibussi- või bussitransporditeenuseid või juhivad asjaomaseid infrastruktuure riigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil
Näiteks:
— Üksused ja ettevõtted, mis osutavad ühistransporditeenuseid tegevusloa alusel, mis on välja antud vastavalt 1. detsembri 2006. aasta õigusaktile „Decreto Ministro dei Trasporti No 316 – Regolamento recante riordino dei servizi automobilistici interregionali di competenza statale”
— Üksused ja ettevõtted, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid vastavalt 15. oktoobri 1925. aasta õigusakti „Regio Decreto No 2578 – Approvazione del testo unico della legge sull’assunzione diretta dei pubblici servizi da parte dei comuni e delle province” artikli 1 lõigetele 4 või 15
— Üksused ja ettevõtted, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid vastavalt 19. novembri 1997. aasta õigusaktile „Decreto Legislativo No 422 – Conferimento alle regioni ed agli enti locali di funzioni e compiti in materia di trasporto pubblico locale” ja 15. märtsi 1997. aasta õigusakti „Legge No 59” (muudetud 20. septembri 1999. aasta õigusaktiga „Decreto Legislativo No 400” ja 1. augusti 2002. aasta õigusakti „Legge No 166” artikliga 45) artikli 4 lõikes 4 sätestatud tingimustele
— Üksused ja ettevõtted, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid vastavalt kohaliku omavalitsuse struktuuri käsitlevate seaduste konsolideeritud tekstide (mis on kinnitatud 18. augusti 2000. aasta õigusaktiga „Legge No 267”, mida on muudetud 28. detsembri 2001. aasta õigusakti „Legge No 448” artikliga 35) artiklile 113
— Üksused ja ettevõtted, mis tegutsevad kontsessiooni alusel vastavalt 9. mai 1912. aasta õigusakti „Regio Decreto No 1447” (millega kinnitati õigusaktide „Le ferrovie concesse all’industria privata, le tramvie a trazione meccanica e gli automobili” konsolideeritud tekstid) artiklile 242 või 256
— Üksused, ettevõtted ja kohalikud omavalitsused, mis tegutsevad kontsessiooni alusel vastavalt 4. juuni 1949. aasta õigusakti „Legge No 410 – Concorso dello Stato per la riattivazione dei pubblici servizi di trasporto in concessione” artiklile 4
— Üksused ja ettevõtted, mis tegutsevad kontsessiooni alusel, mis on antud 2. augusti 1952. aasta õigusakti „Legge No 1221 – Provvedimenti per l’esercizio ed il potenziamento di ferrovie e di altre linee di trasporto in regime di concessione” artikli 14 alusel
Küpros
Läti
SIA „Rīgas satiksme” ning teised riiklikud ja eraõiguslikud üksused, mis osutavad reisijate bussi-, trollibussi- ja/või trammiveoteenust vähemalt järgmistes linnades: Rīga, Jūrmala, Liepāja, Daugavpils, Jelgava, Rēzekne ja Ventspils
Leedu
— Akcinė bendrovė„Autrolis”
— Uždaroji akcinė bendrovė„Vilniaus autobusai”
— Uždaroji akcinė bendrovė„Kauno autobusai”
— Uždaroji akcinė bendrovė„Vilniaus troleibusai”
— Muud üksused, mis tegutsevad vastavalt Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ning tegutsevad linnarongi-, trammi-, trollibussi- või bussiteeninduse sektoris kooskõlas Leedu Vabariigi maanteetranspordi eeskirjaga (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 119-2772, 1996)
Luksemburg
— Chemins de fer luxembourgeois (CFL)
— Service communal des autobus municipaux de la Ville de Luxembourg
— Transports intercommunaux du canton d’Esch–sur–Alzette (TICE)
— Bussiteenindusettevõtted, mis tegutsevad vastavalt 27. septembri 2005. aasta õigusaktile „Règlement grand-ducal déterminant les conditions d’exécution des dispositions de l’article 22 de la loi du 29 juin 2004 sur les transports publics”
Ungari
Üksused, mis osutavad elanikkonnale regulaarseid lähi- ja kaugliini bussiveoteenuseid õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről and 1988. évi I. törvény a közúti közlekedésről” artiklite 162–163 alusel
Üksused, mis osutavad riigisisest reisijate rongiveoteenust õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről and 2005. évi CLXXXIII. törvény a vasúti közlekedésről” artiklite 162–163 alusel
Malta
— L-Awtorita' dwar it-Trasport ta’ Malta (Malta transpordiamet)
Madalmaad
Üksused, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid õigusakti „Wet Personenvervoer” II peatüki (Openbaar Vervoer) alusel. Näiteks:
— RET (Rotterdam)
— HTM (Den Haag)
— GVB (Amsterdam)
Austria
Üksused, millel on tegevusluba transporditeenuste osutamiseks õigusakti „Eisenbahngesetz, BGBl. No 60/1957” (muudetud redaktsioon) või „Kraftfahrliniengesetz, BGBl. I No 203/1999” (muudetud redaktsioon) alusel
Poola
Üksused, mis osutavad linnarongiteenuseid ja tegutsevad õigusakti „Ustawa z dnia 28 marca 2003 r. o transporcie kolejowym” kohaselt välja antud kontsessiooni alusel
Üksused, mis osutavad elanikkonnale linnasiseseid bussiteenuseid ja tegutsevad õigusakti „Ustawa z dnia 6 września 2001 r. o transporcie drogowym” kohaselt välja antud tegevusloa alusel ja üksused, kes osutavad elanikkonnale linnatransporditeenuseid, sealhulgas:
— Komunalne Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z o.o., Białystok
— Komunalny Zakład Komunikacyjny Sp. z o.o. Białystok
— Miejski Zakład Komunikacji Sp. z o.o. Grudziądz
— Miejski Zakład Komunikacji Sp. z o.o. w Zamościu
— Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne - Łódź Sp. z o.o.
— Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z o.o. Lublin
— Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne S.A., Kraków
— Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne S.A., Wrocław
— Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z o.o., Częstochowa
— Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z ο.ο., Gniezno
— Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z ο.ο., Olsztyn
— Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z o.o., Radomsko
— Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z ο.ο., Wałbrzych
— Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne w Poznaniu Sp. z o.o.
— Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z o.o. w Świdnicy
— Miejskie Zakłady Komunikacyjne Sp. z o.o., Bydgoszcz
— Miejskie Zakłady Autobusowe Sp. z o.o., Warszawa
— Opolskie Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej S.A. w Opolu
— Polbus - PKS Sp. z o.o., Wrocław
— Polskie Koleje Linowe Sp. z o.o. Zakopane
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Miejskiej Sp. z o.o., Gliwice
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Miejskiej Sp. z o.o. w Sosnowcu
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej Leszno Sp. z o.o.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej S.A., Kłodzko
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej S.A., Katowice
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Brodnicy S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Dzierżoniowie S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Kluczborku Sp. z o.o.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Krośnie S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Raciborzu Sp. z o.o.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Rzeszowie S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Strzelcach Opolskich S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej Wieluń Sp. z o.o.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Kamiennej Górze Sp. z ο.ο.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Białymstoku S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Bielsku Białej S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Bolesławcu Sp. z o.o.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Cieszynie Sp. z ο.ο.
— Przedsiębiorstwo Przewozu Towarów Powszechnej Komunikacji Samochodowej S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Bolesławcu Sp. z ο.ο.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Mińsku Mazowieckim S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Siedlcach S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej„SOKOŁÓW”w Sokołowie Podlaskim S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Garwolinie S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Lubaniu Sp. z o.o.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Łukowie S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Wadowicach S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Staszowie Sp. z o.o.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Krakowie S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Dębicy S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Zawierciu S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Żyrardowie S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Pszczynie Sp. z o.o.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Płocku S.A.
— Przedsiębiorstwo Spedycyjno-Transportowe„Transgór”Sp. z o.o.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Stalowej Woli S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Jarosławiu S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Ciechanowie S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Mławie S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Nysie Sp. z o.o.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Ostrowcu Świętokrzyskim S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Kielcach S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Końskich S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Jędrzejowie Spółka Akcyjna
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Oławie Spółka Akcyjna
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Wałbrzychu Sp. z o.o.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Busku Zdroju S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Ostrołęce S.A.
— Tramwaje Śląskie S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Olkuszu S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Przasnyszu S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Nowym Sączu S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej Radomsko Sp. z o.o.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Myszkowie Sp. z ο.ο.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Lublińcu Sp. z o.o.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Głubczycach Sp. z o.o.
— PKS w Suwałkach S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Koninie S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Turku S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Zgorzelcu Sp. z o.o.
— PKS Nowa Sól Sp. z o.o.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej Zielona Góra Sp. z o.o.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej Sp. z o.o., w Przemyślu
— Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Koło
— Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Biłgoraj
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej Częstochowa S.A.
— Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Gdańsk
— Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Kalisz
— Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Konin
— Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Nowy Dwór Mazowiecki
— Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Starogard Gdański
— Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Toruń
— Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Warszawa
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Białymstoku S.A.
— Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Cieszynie Sp, z o.o.
— Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej w Gnieźnie
— Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej w Krasnymstawie
— Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej w Olsztynie
— Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej w Ostrowie Wlkp.
— Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej w Poznaniu
— Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej w Zgorzelcu Sp. z o.o.
— Szczecińsko-Polickie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z o.o.
— Tramwaje Śląskie S.A., Katowice
— Tramwaje Warszawskie Sp. z o.o.
— Zakład Komunikacji Miejskiej w Gdańsku Sp. z o.o.
Portugal
— Metropolitano de Lisboa, E.P.30. detsembri 1978. aasta õigusakti „Decreto-Lei No 439/78” alusel
— Kohalikud omavalitsused, kohaliku omavalitsuse teenistused ja kohaliku omavalitsuse ettevõtted 18. augusti 1998. aasta õigusakti „Lei No 58/98” kohaselt, mis osutavad transporditeenuseid 14. septembri 1999. aasta õigusakti „Lei No 159/99” alusel
— Riigiasutused ja riiklikud ettevõtted, mis osutavad raudteeteenuseid 17. märtsi 1990. aasta õigusakti „Lei No 10/90” alusel
— Üksused, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid 31. detsembri 1948. aasta õigusakti „Decreto No 37272 – Regulamento de Transportes em Automóveis” artikli 98 alusel
— Üksused, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid 21. detsembri 1973. aasta õigusakti „Lei No 688/73” alusel
— Üksused, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid 31. detsembri 1950. aasta õigusakti „Lei No 38144” alusel
— Metro do Porto, S.A. vastavalt 15. detsembri 1998. aasta õigusaktile „Decreto-Lei No 394-A/98”, mida on muudetud 26. septembri 2001. aasta õigusaktiga „Decreto-Lei No 261/2001”
— Normetro, S.A. vastavalt 15. detsembri 1998. aasta õigusaktile „Decreto-Lei No 394-A/98”, mida on muudetud 26. septembri 2001. aasta õigusaktiga „Decreto-Lei No 261/2001”
— Metropolitano Ligeiro de Mirandela, S.A. vastavalt 8. veebruari 1995. aasta õigusaktile „Decreto-Lei No 24/95”
— Metro do Mondego, S.A. vastavalt 24. jaanuari 2002. aasta õigusaktile „Decreto-Lei No 10/2002”
— Metro Transportes do Sul, S.A. vastavalt 24. augusti 1999. aasta õigusaktile „Decreto-Lei No 337/99”
— Kohalikud omavalitsused ja nende ettevõtted, mis osutavad transporditeenuseid 14. septembri 1999. aasta õigusakti „Lei No 159/99” alusel
Rumeenia
— S.C. de Transport cu Metroul București –„Metrorex”S.A.
— Regii Autonome Locale de Transport Urban de Călători
Sloveenia
Ettevõtted, mis osutavad bussitransporditeenuseid õigusakti „Zakon o prevozih v cestnem prometu” (Uradni list RS, 72/94, 54/96, 48/98 in 65/99) alusel:
Mat. Št. |
Naziv |
Poštna Št |
Kraj |
1540564 |
AVTOBUSNI PREVOZI RIŽANA d.o.o. Dekani |
6271 |
Dekani |
5065011 |
AVTOBUSNI PROMET Murska Sobota d.d. |
9000 |
Murska Sobota |
5097053 |
Alpetour potovalna agencija |
4000 |
Kranj |
5097061 |
ALPETOUR, Špedicija in transport, d.d. Škofja Loka |
4220 |
Škofja Loka |
5107717 |
INTEGRAL BREBUS Brežice d.o.o. |
8250 |
Brežice |
5143233 |
IZLETNIK CELJE d.d. Prometno In Turistično Podjetje Celje |
3000 |
Celje |
5143373 |
AVRIGO DRUŽBA ZA AVTOBUSNI PROMET IN TURIZEM D.D. NOVA GORICA |
5000 |
Nova Gorica |
5222966 |
JAVNO PODJETJE LJUBLJANSKI POTNIŠKI PROMET d.o.o. |
1000 |
Ljubljana |
5263433 |
CERTUS AVTOBUSNI PROMET MARIBOR d.d. |
2000 |
Maribor |
5352657 |
I & I – Avtobusni prevozi d.d. Koper |
6000 |
Koper – Capodistria |
5357845 |
Meteor Cerklje |
4207 |
Cerklje |
5410711 |
KORATUR Avtobusni promet in turizem d.d. Prevalje |
2391 |
Prevalje |
5465486 |
INTEGRAL, Avtopromet Tržič, d.d. |
4290 |
Tržič |
5544378 |
KAM-BUS družba za prevoz potnikov, turizem in vzdrževanje vozil, d.d. Kamnik |
1241 |
Kamnik |
5880190 |
MPOV storitve in trgovina d.o.o. Vinica |
8344 |
Vinica |
Slovakkia
— Vedajad, kes osutavad elanikkonnale seaduse nr 164/1996 Coll. (mida on muudetud seadustega nr 58/1997 Coll., 260/2001 Coll., 416/2001 Coll. ja 114/2004 Coll) artikli 23 kohaselt välja antud litsentsi alusel reisijate trammi-, trollibussi-, eri- või köisteeveoteenuseid
— Vedajad, kes osutavad elanikkonnale regulaarset riigisisest bussitransporditeenust Slovaki Vabariigi territooriumil või osaliselt ka mõne muu riigi territooriumil või Slovaki Vabariigi teatud kindlal osal bussitranspordilitsentsi ning konkreetse marsruudi jaoks väljastatud transpordilitsentsi alusel, mis on välja antud seaduse nr 168/1996 Coll. (mida on muudetud seadustega nr 386/1996 Coll., 58/1997 Coll., 340/2000 Coll., 416/2001 Coll., 506/2002 Coll., 534/2003 Coll. ja 114/2004 Coll) alusel
Näiteks:
— Dopravný podnik Bratislava, a.s.
— Dopravný podnik mesta Košice, a.s.
— Dopravný podnik mesta Prešov, a.s.
— Dopravný podnik mesta Žilina, a.s.
Soome
Üksused, mis osutavad litsentsi alusel regulaarse bussiühenduse teenuseid vastavalt õigusaktile „Joukkoliikennelaki/Kollektivtrafiklagen (869/2009)” ja munitsipaal- ja regionaaltranspordi asutused ning riiklikud ettevõtted, mis osutavad elanikkonnale bussi-, raudtee- või metrootransporditeenuseid või haldavad teenindusvõrku selliste transporditeenuste osutamiseks
Rootsi
Üksused, mis osutavad linnaraudtee- või trammiteenuseid õigusaktide „Lagen (1997:734) om ansvar för viss kollektiv persontrafik” ja „Lagen (1990:1157) om järnvägssäkerhet” alusel
Riiklikud üksused või eraettevõtted, mis osutavad trollibussi- või bussiteenuseid õigusaktide „Lagen (1997:734) om ansvar för viss kollektiv persontrafik” ja „Yrkestrafiklagen (1998:490)” alusel
Ühendkuningriik
— London Regional Transport
— London Underground Limited
— Transport for London
— Ettevõtte „Transport for London” tütarettevõte õigusakti „Greater London Authority Act 1999” artikli 424 lõike 1 tähenduses
— Strathclyde Passenger Transport Executive
— Greater Manchester Passenger Transport Executive
— Tyne and Wear Passenger Transport Executive
— Brighton Borough Council
— South Yorkshire Passenger Transport Executive
— South Yorkshire Supertram Limited
— Blackpool Transport Services Limited
— Conwy County Borough Council
— Isik, kes osutab Londoni kohalikke teenuseid õigusakti „Greater London Authority Act 1999” artikli 179 lõike 1 (bussiteenus) tähenduses vastavalt kokkuleppele, mille ta on sõlminud kõnealuse õigusakti artikli 156 lõike 2 alusel ettevõttega „Transport for London”, või kõnealuse õigusakti artiklis 169 viidatud transpordi tütarettevõtte kokkuleppe alusel
— Northern Ireland Transport Holding Company
— Isik, kellel on teeteeninduslitsents õigusakti „Transport Act (Northern Ireland) 1967” artikli 4 lõike 1 alusel, mis annab talle õiguse osutada litsentsikohast regulaarset teenust
d) Lennujaamateenuste valdkonna tellijad
Belgia
— Brussels International Airport Company
— Belgocontrol
— Luchthaven Antwerpen
— Internationale Luchthaven Oostende-Brugge
— Société Wallonne des Aéroports
— Brussels South Charleroi Airport
— Liège Airport
Bulgaaria
Главна дирекция„Гражданска въздухоплавателна администрация”
ДП„Ръководство на въздушното движение”
Ministrite nõukogu määratud üldkasutatavate tsiviillennujaamade käitajad vastavalt õigusakti „Закона на гражданското въздухоплаване” (обн., ДВ, бр.94/01.12.1972) artikli 43 lõikele 3:
— „Летище София”ЕАД
— „Фрапорт Туин Стар Еърпорт Мениджмънт”АД
— „Летище Пловдив”ЕАД
— „Летище Русе”ЕООД
— „Летище Горна Оряховица”ЕАД
Tšehhi Vabariik
Kõik tellijad, kes kasutavad konkreetset geograafilist piirkonda lennujaamade käitamiseks (riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti i alusel)
Näiteks:
— Letiště Karlovy Vary s.r.o.
— Letiště Ostrava, a.s.
— Správa Letiště Praha, s. p.
Taani
— Lennujaamad, mis tegutsevad tegevusloa alusel, mis on välja antud õigusakti „Lov om luftfart” (vt 21. juuni 2007. aasta konsolideerimisseadus nr 731) § 55 lõike 1 alusel
Saksamaa
— Lennujaamad, nagu need on määratletud 19. juuni 1964. aasta õigusakti „Luftverkehrs-Zulassungs-Ordnung” artikli 38 lõike 2 punktis 1 (õigusakti on viimati muudetud 5. jaanuaril 2007)
Eesti
Üksused, mis tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) § 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332) § 14 alusel:
— AS Tallinna Lennujaam
— Tallinn Airport GH AS
Iirimaa
— Dublini, Corki ja Shannoni lennujaamad, mida haldab Aer Rianta – Irish Airports
— Lennujaamad, mis tegutsevad avaliku kasutuse litsentsi alusel, mis on välja antud vastavalt õigusaktile „Irish Aviation Authority Act 1993” (muudetud õigusaktiga „Air Navigation and Transport (Amendment) Act 1998”) ja kus lennukiga osutatakse graafiku alusel reisijate-, posti- või kaubaveoalaseid ühistransporditeenuseid
Kreeka
— „Υπηρεσία Πολιτικής Αεροπορίας” („ΥΠΑ”), mis tegutseb seadusandliku dekreedi nr 714/70 alusel, muudetud seadusega nr 1340/83; ettevõtte korraldus on määratletud presidendi dekreediga nr 56/89 (muudetud redaktsioon)
— Ettevõte „Διεθνής Αερολιμένας Αθηνών” Spatas, mis tegutseb vastavalt seadusandlikule dekreedile nr 2338/95 „Κύρωση Σύμβασης Ανάπτυξης του Νέου Διεθνούς Αεροδρομίου της Αθήνας στα Σπάτα, „ίδρυση της εταιρείας „Διεθνής Αερολιμένας Αθηνών Α.Ε.” έγκριση περιβαλλοντικών όρων και άλλες διατάξεις’)”
— „Φορείς Διαχείρισης” kooskõlas presidendi dekreediga nr 158/02 „Ίδρυση, κατασκευή, εξοπλισμός, οργάνωση, διοίκηση, λειτουργία και εκμε- τάλλευση πολιτικών αερολιμένων από φυσικά πρόσωπα, νομικά πρόσωπα ιδιωτικού δικαίου και Οργανισμούς Τοπικής Αυτοδιοίκησης” (Kreeka ametlik väljaanne nr Α 137)
Hispaania
— Ente público Aeropuertos Españoles y Navegación Aérea (AENA)
Prantsusmaa
— Lennujaamad, mida haldavad riigile kuuluvad ettevõtted „Code de l’aviation civile” artiklite L. 251-1, L. 260-1 ja L. 270-1 alusel
— Lennujaamad, mis tegutsevad riigi antud kontsessiooni alusel vastavalt „Code de l’aviation civile” artiklile R.223-2
— Lennujaamad, mis tegutsevad „Arrêté préfectoral portant autorisation d’occupation temporaire” alusel
— Lennujaamad, mis on rajatud riigiasutuse poolt ja mida reguleeritakse „Code de l’aviation civile” artiklis L. 221-1 sätestatud konventsiooniga
Lennujaamad, mille vara on üle antud piirkondlikule või kohalikule omavalitsusele või omavalitsuste ühendusele 13. augusti 2004. aasta õigusakti „Loi no 2004-809 relative aux libertés et responsabilités locales”, eriti selle artikli 28 alusel:
— Aérodrome d’Ajaccio Campo-dell’Oro
— Aérodrome d’Avignon
— Aérodrome de Bastia-Poretta
— Aérodrome de Beauvais-Tillé
— Aérodrome de Bergerac-Roumanière
— Aérodrome de Biarritz-Anglet-Bayonne
— Aérodrome de Brest Bretagne
— Aérodrome de Calvi-Sainte-Catherine
— Aérodrome de Carcassonne en Pays Cathare
— Aérodrome de Dinard-Pleurthuit-Saint-Malo
— Aérodrome de Figari-Sud Corse
— Aérodrome de Lille-Lesquin
— Aérodrome de Metz-Nancy-Lorraine
— Aérodrome de Pau-Pyrénées
— Aérodrome de Perpignan-Rivesaltes
— Aérodrome de Poitiers-Biard
— Aérodrome de Rennes-Saint-Jacques
Riigi omandis olevad tsiviillennujaamad, mille juhtimine on üle antud kaubandus- ja tööstuskojale (21. aprilli 2005. aasta õigusakti „Loi no 2005-357 relative aux aéroports” artikkel 7 ja 23. veebruari 2007. aasta õigusakt „Décret no 2007-444 relatif aux aérodromes appartenant à l’Etat”):
— Aérodrome de Marseille-Provence
— Aérodrome d’Aix-les-Milles et Marignane-Berre
— Aérodrome de Nice Côte-d’Azur et Cannes-Mandelieu
— Aérodrome de Strasbourg-Entzheim
— Aérodrome de Fort-de France-le Lamentin
— Aérodrome de Pointe-à-Pitre-le Raizet
— Aérodrome de Saint-Denis-Gillot
Muud riigi omandis olevad tsiviillennujaamad, mille vara ei ole üle antud piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele 24. augusti 2005. aasta muudetud õigusakti „Décret no 2005-1070” alusel:
— Aérodrome de Saint-Pierre Pointe Blanche
— Aérodrome de Nantes Atlantique et Saint-Nazaire-Montoir
— Aéroports de Paris (20. aprilli 2005. aasta õigusakt „Loi no 2005-357” ja 20. juuli 2005. aasta õigusakt „Décret no 2005-828”)
Itaalia
— Alates 1. jaanuarist 1996 on 25. novembri 1995. aasta õigusakti „Decreto Legislativo No 497 – relativo alla trasformazione dell’Azienda autonoma di assistenza al volo per il traffico aereo generale in ente pubblico economico, denominato ENAV, Ente nazionale di assistenza al volo” korduvalt arutatud ning nende arutelude tagajärjel muudeti see 21. detsembril 1996. aastal seaduseks „Legge No 665”, mille alusel kujundati kõnealune üksus alates 1. jaanuarist 2001 ümber aktsiaseltsiks (S.p.A)
— Eriseadustega moodustatud juhtimisüksused
— Üksused, mis haldavad lennujaamarajatisi vastavalt kontsessioonile, mis on antud 30. märtsi 1942. aasta õigusakti „Regio Decreto No 327 – Codice della navigazione” artikli 694 alusel
— Lennujaamaüksused, sealhulgas juhtimisettevõtted SEA (Milano) ja ADR (Fiumicino)
Küpros
Läti
— Valsts akciju sabiedrība„Starptautiskā lidosta „Rīga” ”
— SIA„Aviasabiedrība „Liepāja” ”
— SIA„Ventspils lidosta”
— SIA„Daugavpils lidosta”
Leedu
— Riigiettevõte „Vilnius International Airport”
— Riigiettevõte „Kaunas Airport”
— Riigiettevõte „Palanga International Airport”
— Riigiettevõte „Oro navigacija”
— Munitsipaalettevõte „Šiaulių oro uostas”
— Muud üksused, mis tegutsevad vastavalt Leedu Vabariigi riigihankeseadusele (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning tegutsevad lennujaamaseadmete sektoris kooskõlas Leedu Vabariigi lennundusseadusega (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 94-2918, 2000)
Luksemburg
— Aéroport de Luxembourg
Ungari
— Lennujaamad, mis tegutsevad vastavalt õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről” artiklitele 162–163 ja õigusaktile „1995. évi XCVII. törvény a légiközlekedésről”
— Budapest Ferihegy Nemzetközi Repülőtér, mida haldab „Budapest Airport Rt.” vastavalt õigusaktidele „1995. évi XCVII. törvény a légiközlekedésről” ja „83/2006. (XII. 13.) GKM rendelet a légiforgalmi irányító szolgálatot ellátó és a légiforgalmi szakszemélyzet képzését végző szervezetről”
Malta
— L-Ajruport Internazzjonali ta’ Malta (Malta rahvusvaheline lennujaam)
Madalmaad
Lennujaamad, mis tegutsevad „Luchtvaartwet” artikli 18 ja sellele järgnevate artiklite alusel
Näiteks:
— Luchthaven Schiphol
Austria
— Üksused, mis on saanud tegevusloa lennujaamateenuste pakkumiseks muudetud õigusakti „Luftfahrtgesetz, BGBl. No 253/1957” alusel
Poola
— Riigiettevõte „Porty Lotnicze”, mis tegutseb õigusakti „Ustawa z dnia 23 października l987 r. o przedsiębiorstwie państwowym „Porty Lotnicze” ” alusel
— Port Lotniczy Bydgoszcz S.A.
— Port Lotniczy Gdańsk Sp. z o.o.
— Górnośląskie Towarzystwo Lotnicze S.A. Międzynarodowy Port Lotniczy Katowice
— Międzynarodowy Port Lotniczy im. Jana Pawła II Kraków – Balice Sp. z o.o.
— Lotnisko Łódź Lublinek Sp. z o.o.
— Port Lotniczy Poznań – Ławica Sp. z o.o.
— Port Lotniczy Szczecin – Goleniów Sp. z o.o.
— Port Lotniczy Wrocław S.A.
— Port Lotniczy im. Fryderyka Chopina w Warszawie
— Port Lotniczy Rzeszów – Jasionka
— Porty Lotnicze „Mazury- Szczytno” Sp. z o.o. w Szczytnie
— Port Lotniczy Zielona Góra – Babimost
Portugal
— ANA – Aeroportos de Portugal, S.A., mis on asutatud 18. detsembri 1998. aasta õigusakti „Decreto-Lei No 404/98” alusel
— NAV – Empresa Pública de Navegação Aérea de Portugal, E.P., mis on asutatud 18. detsembri 1998. aasta õigusakti „Decreto-Lei No 404/98” alusel
— ANAM – Aeroportos e Navegação Aérea da Madeira, S.A., mis on asutatud 11. detsembri 1991. aasta õigusakti „Decreto-Lei No 453/91” alusel
Rumeenia
— Compania Națională „Aeroporturi București” S.A.
— Societatea Națională „Aeroportul Internațional Mihail Kogălniceanu-Constanța”
— Societatea Națională „Aeroportul Internațional Timișoara-Traian Vuia” – S.A.
— Regia Autonomă Administrația Română a Serviciilor de Trafic Aerian ROMAT S.A.
— Aeroporturile aflate în subordinea Consiliilor Locale
— S.C. Aeroportul Arad S.A.
— Regia Autonomă Aeroportul Bacău
— Regia Autonomă Aeroportul Baia Mare
— Regia Autonomă Aeroportul Cluj Napoca
— Regia Autonomă Aeroportul Internațional Craiova
— Regia Autonomă Aeroportul Iași
— Regia Autonomă Aeroportul Oradea
— Regia Autonomă Aeroportul Satu-Mare
— Regia Autonomă Aeroportul Sibiu
— Regia Autonomă Aeroportul Suceava
— Regia Autonomă Aeroportul Târgu Mureș
— Regia Autonomă Aeroportul Tulcea
— Regia Autonomă Aeroportul Caransebeș
Sloveenia
Avalikud tsiviillennujaamad, mis tegutsevad õigusakti „Zakon o letalstvu” (Uradni list RS, 18/01) alusel:
Mat. Št |
Naziv |
Poštna Št |
Kraj |
1589423 |
Letalski center Cerklje ob Krki |
8263 |
Cerklje ob Krki |
1913301 |
Kontrola zračnega prometa d.o.o. |
1000 |
Ljubljana |
5142768 |
Aerodrom Ljubljana d.d. |
4210 |
Brnik-Aerodrom |
5500494 |
Aerodrom Portorož, d.o.o. |
6333 |
Sečovlje – Sicciole |
Slovakkia
Üksused, mis käitavad lennujaamu riikliku tegevusloa alusel ja üksused, mis osutavad õhu kaudu osutatavaid telekommunikatsiooniteenuseid vastavalt seadusele nr 143/1998 Coll., mida on muudetud seadustega 57/2001 Coll., 37/2002 Coll., 136/2004 Coll. ja 544/2004 Coll.
Näiteks:
— Letisko M.R.Štefánika, a.s., Bratislava
— Letisko Poprad – Tatry, a.s.
— Letisko Košice, a.s.
Soome
Lennujaamad, mida haldab Finavia Plc või munitsipaal- või riiklik ettevõte õigusaktide „Ilmailulaki/luftfartslagen (1194/2009)” ja „Laki Ilmailulaitoksen muuttamisesta osakeyhtiöksi 2009/877” alusel
Rootsi
— Riigile kuuluvad ja riigi poolt hallatavad lennujaamad seaduse „Luftfartslagen (1957:297)” alusel
— Eraomandis olevad ja eraomanike hallatavad lennujaamad, mis tegutsevad tegevuslitsentsi alusel, kui see litsents vastab direktiivi 2004/17/EÜ artikli 2 lõike 3 kriteeriumidele
Ühendkuningriik
— Kohalik omavalitsus, mis kasutab geograafilist piirkonda lennujaama- ja muude terminaliteenuste pakkumiseks lennuettevõtjatele
— Lennujaamaoperaator õigusakti „Airports Act 1986” tähenduses, kes haldab lennujaama nimetatud õigusakti IV osas toodud majanduslike eeskirjade alusel
— Highland and Islands Airports Limited
— Lennujaamaoperaator õigusakti „Airports (Northern Ireland) Order 1994” tähenduses
— BAA Ltd.
e) Mere- või siseveesadama- või muude terminaliteenuste valdkonna tellijad
Belgia
— Gemeentelijk Havenbedrijf van Antwerpen
— Havenbedrijf van Gent
— Maatschappij der Brugse Zeevaartinrichtigen
— Port autonome de Charleroi
— Port autonome de Namur
— Port autonome de Liège
— Port autonome du Centre et de l’Ouest
— Société régionale du Port de Bruxelles/Gewestelijk Vennootschap van de Haven van Brussel
— Waterwegen en Zeekanaal
— De Scheepvaart
Bulgaaria
— ДП„Пристанищна инфраструктура”
Üksused, mis kasutavad eri- või ainuõiguste alusel sadamaid või osa neist riikliku tähtsusega ühistranspordiks, mis on loetletud õigusakti „Закона за морските пространства, вътрешните водни пътища и пристанищата на Република България” (обн., ДВ, бр.12/11.2.2000) artikli 103a lisas nr 1:
— „Пристанище Варна”ЕАД
— „Порт Балчик”АД
— „БМ Порт”АД
— „Пристанище Бургас”ЕАД
— „Пристанищен комплекс – Русе”ЕАД
— „Пристанищен комплекс – Лом”ЕАД
— „Пристанище Видин”ЕООД
— „Драгажен флот – Истър”АД
— „Дунавски индустриален парк”АД
Üksused, mis kasutavad eri- või ainuõiguse alusel sadamaid või osa neist piirkondliku tähtsusega ühistranspordiks ja mis on loetletud seaduse „Закона за морските пространства, вътрешните водни пътища и пристанищата на Република България” (обн., ДВ, бр.12/11.2.2000) artikli 103a lisas nr 2:
— „Фиш Порт”АД
— Кораборемонтен завод„Порт – Бургас”АД
— „Либърти металс груп”АД
— „Трансстрой – Бургас”АД
— „Одесос ПБМ”АД
— „Поддържане чистотата на морските води”АД
— „Поларис 8”ООД
— „Лесил”АД
— „Ромпетрол – България”АД
— „Булмаркет – ДМ”ООД
— „Свободна зона – Русе”ЕАД
— „Дунавски драгажен флот”– АД
— „Нарен”ООД
— „ТЕЦ Свилоза”АД
— НЕК ЕАД – клон„АЕЦ – Белене”
— „Нафтекс Петрол”ЕООД
— „Фериботен комплекс”АД
— „Дунавски драгажен флот Дуним”АД
— „ОМВ България”ЕООД
— СО МАТ АД – клон Видин
— „Свободна зона – Видин”ЕАД
— „Дунавски драгажен флот Видин”
— „Дунав турс”АД
— „Меком”ООД
— „Дубъл Ве Ко”ЕООД
Tšehhi Vabariik
Kõik tellijad, kes kasutavad konkreetset geograafilist piirkonda eesmärgiga osutada meresadama- või siseveesadama teenuseid või muid terminaliteenuseid vedajatele, mis osutavad õhu-, mere- või siseveeveo teenuseid (riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti i alusel)
Näiteks:
— České přístavy, a.s.
Taani
— Sadamad, nagu on määratletud õigusakti „Lov om havne” §-s 1, vt 28. mai 1999. aasta seadus nr 326
Saksamaa
— Täielikult või osaliselt kohalike omavalitsuste (Länder, Kreise, Gemeinden) omandis olevad meresadamad
— Siseveesadamad, mille suhtes liidumaade õigusakti „Wassergesetze” alusel kohaldatakse õigusakti „Hafenordnung”
Eesti
Üksused, mis tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) § 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332) § 14 alusel:
— AS Saarte Liinid
— AS Tallinna Sadam
Iirimaa
— Sadamad, mis tegutsevad õigusakti „Harbours Acts 1946 to 2000” alusel
— Sadam „Rosslare Harbour”, mis tegutseb õigusakti „Fishguard and Rosslare Railways and Harbours Act 1899” alusel
Kreeka
— „Οργανισμός Λιμένος Βόλου Ανώνυμη Εταιρεία” („Ο.Λ.Β. Α.Ε.”) vastavalt seadusele nr 2932/01
— „Οργανισμός Λιμένος Ελευσίνας Ανώνυμη Εταιρεία” („Ο.Λ.Β. Α.Ε.”) vastavalt seadusele nr 2932/01
— „Οργανισμός Λιμένος Ηγουμενίτσας Ανώνυμη Εταιρεία” („Ο.Λ.ΗΓ.Α.Ε.”) vastavalt seadusele nr 2932/01
— „Οργανισμός Λιμένος Ηρακλείου Ανώνυμη Εταιρεία” („Ο.Λ.Β. Α.Ε.”) vastavalt seadusele nr 2932/01
— „Οργανισμός Λιμένος Καβάλας Ανώνυμη Εταιρεία” („Ο.Λ.Β. Α.Ε.”) vastavalt seadusele nr 2932/01
— „Οργανισμός Λιμένος Κέρκυρας Ανώνυμη Εταιρεία” („Ο.Λ.ΚΕ. Α.Ε.”) vastavalt seadusele nr 2932/01
— „Οργανισμός Λιμένος Πατρών Ανώνυμη Εταιρεία” („Ο.Λ.ΠΑ. Α.Ε.”) vastavalt seadusele nr 2932/01
— „Οργανισμός Λιμένος Λαυρίου Ανώνυμη Εταιρεία” („Ο.Λ.Λ. Α.Ε.”) vastavalt seadusele nr 2932/01
— „Οργανισμός Λιμένος Ραφήνας Ανώνυμη Εταιρεία” („Ο.Λ.P. Α.Ε.”) vastavalt seadusele nr 2932/01
— (Sadamavaldajad)
— Muud sadamad, Δημοτικά και Νομαρχιακά Ταμεία (munitsipaalsadamad ja prefektuurisadamad), mis on reguleeritud presidendi dekreediga nr 649/1977, seadusega 2987/02, presidendi dekreediga 362/97 ja seadusega 2738/99
Hispaania
— Ente público Puertos del Estado
— Autoridad Portuaria de Alicante
— Autoridad Portuaria de Almería – Motril
— Autoridad Portuaria de Avilés
— Autoridad Portuaria de la Bahía de Algeciras
— Autoridad Portuaria de la Bahía de Cádiz
— Autoridad Portuaria de Baleares
— Autoridad Portuaria de Barcelona
— Autoridad Portuaria de Bilbao
— Autoridad Portuaria de Cartagena
— Autoridad Portuaria de Castellón
— Autoridad Portuaria de Ceuta
— Autoridad Portuaria de Ferrol – San Cibrao
— Autoridad Portuaria de Gijón
— Autoridad Portuaria de Huelva
— Autoridad Portuaria de Las Palmas
— Autoridad Portuaria de Málaga
— Autoridad Portuaria de Marín y Ría de Pontevedra
— Autoridad Portuaria de Melilla
— Autoridad Portuaria de Pasajes
— Autoridad Portuaria de Santa Cruz de Tenerife
— Autoridad Portuaria de Santander
— Autoridad Portuaria de Sevilla
— Autoridad Portuaria de Tarragona
— Autoridad Portuaria de Valencia
— Autoridad Portuaria de Vigo
— Autoridad Portuaria de Villagarcía de Arousa
— Muude Andaluusia, Astuuria, Baleaaride, Kanaari saarte, Kantaabria, Kataloonia, Galicia, Murcia, Baskimaa ja Valencia Comunidades Autónomas sadamate valdajad
Prantsusmaa
— Port autonome de Paris, mis on asutatud 24. oktoobri 1968. aasta õigusaktiga „Loi no 68–917 relative au port autonome de Paris”
— Port autonome de Strasbourg, mis on asutatud 20. mai 1923. aasta õigusaktiga „Convention entre l’État et la ville de Strasbourg relative à la construction du port rhénan de Strasbourg et à l’exécution de travaux d’extension de ce port”, mis on kinnitatud 26. aprilli 1924. aasta seadusega
Ports autonomes, mis tegutsevad „Code des ports maritimes” artiklite L 111-1 ja sellele järgnevate sätete alusel ning mis on juriidilised isikud:
— Port autonome de Bordeaux
— Port autonome de Dunkerque
— Port autonome de La Rochelle
— Port autonome du Havre
— Port autonome de Marseille
— Port autonome de Nantes-Saint-Nazaire
— Port autonome de Pointe-à-Pitre
— Port autonome de Rouen
Riigile kuuluvad sadamad, mis ei ole juriidilised isikud (20. märtsi 2006. aasta õigusakt „Décret no 2006-330 fixant la liste des ports des départements d’outre-mer exclus du transfert prévu à l’article 30 de la loi du 13 août 2004 relative aux libertés et responsabilités locales”) ja mida haldavad kohalikud kaubandus- ja tööstuskojad:
— Port de Fort de France (Martinique)
— Port de Dégrad des Cannes (Guyane)
— Port-Réunion (île de la Réunion)
— Ports de Saint-Pierre et Miquelon
Sadamad, mis ei ole juriidilised isikud, mille vara on üle antud piirkondlikele või kohalikele omavalitsustele ja mida haldavad kohalikud kaubandus- ja tööstuskojad (13. augusti 2004. aasta õigusakti „Loi no 2004-809 04 relative aux libertés et responsabilités locales” artikkel 30; õigusakti on muudetud 30. detsembri 2006. aasta õigusaktiga „Loi no 2006-1771”):
— Port de Calais
— Port de Boulogne-sur-Mer
— Port de Nice
— Port de Bastia
— Port de Sète
— Port de Lorient
— Port de Cannes
— Port de Villefranche-sur-Mer
— Voies navigables de France, riigiasutus 29. detsembri 1990. aasta õigusakti „Loi no 90-1168” (muudetud redaktsioon) artikli 124 alusel
Itaalia
— Riiklikud sadamad (porti statali) ja muud sadamad, mida haldab Capitaneria di Porto vastavalt 30. märtsi 1942. aasta õigusaktile „Regio Decreto No 327 – Codice della navigazione”
— Autonoomsed sadamad (enti portuali), mis on asutatud 30. märtsi 1942. aasta õigusakti „Regio Decreto No 327 – Codice della navigazione” artiklis 19 sätestatud eriseaduste alusel
Küpros
„Η Αρχή Λιμένων Κύπρου”, mis on asutatud „περί Αρχής Λιμένων Κύπρου Νόμο του 1973” alusel
Läti
Asutused, mis haldavad sadamaid vastavalt õigusaktile „Likumu par ostām”:
— Rīgas brīvostas pārvalde
— Ventspils brīvostas pārvalde
— Liepājas speciālās ekonomiskās zonaS pārvalde
— Salacgrīvas ostas pārvalde
— Skultes ostas pārvalde
— Lielupes ostas pārvalde
— Engures ostas pārvalde
— Mērsraga ostas pārvalde
— Pāvilostas ostas pārvalde
— Rojas ostas pārvalde
— Muud asutused, mis teevad oste õigusakti „Par iepirkumu sabiedrisko pakalpojumu sniedzēju vajadzībām” alusel ja mis haldavad sadamaid kooskõlas õigusaktiga „Likums par ostām”
Leedu
— Riiklik ettevõte „Klaipėda State Sea Port Administration”, mis tegutseb kooskõlas Leedu Vabariigi Klaipeda riiklikku sadamaametit käsitleva seadusega (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne nr 53–1245, 1996)
— Riiklik ettevõte „Vidaus vandens kelių direkcija”, mis tegutseb kooskõlas Leedu Vabariigi siseveetranspordi eeskirjaga (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne nr 105-2393, 1996)
— Muud üksused, mis tegutsevad vastavalt Leedu Vabariigi riigihankeseadusele (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning tegutsevad meresadamate või siseveesadamate sektoris kooskõlas Leedu Vabariigi siseveetranspordi eeskirjaga
Luksemburg
— Port de Merter, mis tegutseb vastavalt õigusaktile „Loi modifiée du 31 mars 2000 concernant l’administration et l’exploitation du Port de Mertert”
Ungari
— Sadamad, mis tegutsevad õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről” artiklite 162–163 ja õigusakti „2000. évi XLII. törvény a vízi közlekedésről” alusel
Malta
— L-Awtorita’ Marittima ta’ Malta (Malta mereamet)
Madalmaad
Tellijad meresadama- või siseveesadama või muu terminalivarustuse valdkonnas
Näiteks:
— Havenbedrijf Rotterdam
Austria
— Siseveesadamad, mis kuuluvad täielikult või osaliselt liidumaadele (Länder) ja/või kogukondadele (Gemeinden)
Poola
Üksused, mis on asutatud õigusakti „Ustawa z dnia 20 grudnia 1996 r. o portach i przystaniach morskich” alusel, sealhulgas:
— Zarząd Morskiego Portu Gdańsk S.A.
— Zarząd Morskiego Portu Gdynia S.A.
— Zarząd Portów Morskich Szczecin i Świnoujście S.A.
— Zarząd Portu Morskiego Darłowo Sp. z o.o.
— Zarząd Portu Morskiego Elbląg Sp. z o.o.
— Zarząd Portu Morskiego Kołobrzeg Sp. z o.o.
— Przedsiębiorstwo Państwowe Polska Żegluga Morska
Portugal
— APDL – Administração dos Portos do Douro e Leixões, S.A.3. novembri 1998. aasta õigusakti „Decreto-Lei No 335/98” alusel
— APL – Administração do Porto de Lisboa, S.A.3. novembri 1998. aasta õigusakti „Decreto-Lei No 336/98” alusel
— APS – Administração do Porto de Sines, S.A.3. novembri 1998. aasta õigusakti „Decreto-Lei No 337/98” alusel
— APSS – Administração dos Portos de Setúbal e Sesimbra, S.A.3. novembri 1998. aasta õigusakti „Decreto-Lei No 338/98” alusel
— APA – Administração do Porto de Aveiro, S.A.3. novembri 1998. aasta õigusakti „Decreto-Lei No 339/98” alusel
— Instituto Portuário dos Transportes Marítimos, I.P. (IPTM, I.P.)27. aprilli 2007. aasta õigusakti „Decreto-Lei No 146/2007” alusel
Rumeenia
— Compania Națională „Administrația Porturilor Maritime” S.A. Constanța
— Compania Națională „Administrația Canalelor Navigabile S.A.”
— Compania Națională de Radiocomunicații Navale „RADIONAV” S.A.
— Regia Autonomă „Administrația Fluvială a Dunării de Jos”
— Compania Națională „Administrația Porturilor Dunării Maritime”
— Compania Națională „Administrația Porturilor Dunării Fluviale” S.A.
— Porturile: Sulina, Brăila, Zimnicea și Turnul-Măgurele
Sloveenia
Osaliselt või täielikult riigile kuuluvad meresadamad, mis osutavad avalikke majandusteenuseid seaduse „Pomorski Zakonik” (Uradni list RS, 56/99) alusel:
Mat. št. |
Naziv |
Poštna Št |
Kraj |
5144353 |
LUKA KOPER d.d |
6000 |
Koper – Capodistria |
5655170 |
Sirio d.o.o |
6000 |
Koper |
Slovakkia
Üksused, mis käitavad avalikkusele suletud siseveesadamaid jõeveoteenuste pakkumiseks vedajate poolt, kellel on riigiasutuse antud nõusolek, või riigiasutuse asutatud üksused, mis käitavad avalikke jõesadamaid vastavalt seadusele nr 338/2000 Coll., mida on muudetud seadustega nr 57/2001 Coll. ja 580/2003 Coll.
Soome
— Sadamad, mis tegutsevad õigusakti „Laki kunnallisista satamajärjestyksistä ja liikennemaksuista/lagen om kommunala hamnanordningar och trafikavgifter (955/1976)” alusel, ja sadamad, mis on asutatud õigusakti „Laki yksityisistä yleisistä satamista/lagen om privata allmänna hamnar (1156/1994)” artikli 3 kohaselt välja antud litsentsi alusel
— Saimaan kanavan hoitokunta/Förvaltningsnämnden för Saima kanal
Rootsi
Sadamad ja terminaliteenindus õigusaktide „Lagen (1983:293) om inrättande, utvidgning och avlysning av allmän farled och allmän hamn” ja „Förordningen (1983:744) om trafiken på Göta kanal” alusel
Ühendkuningriik
— Kohalik omavalitsus, mis kasutab geograafilist piirkonda mere- või siseveesadama teenuste või muude terminaliteenuste pakkumiseks mere- või siseveetranspordile
— Sadamavalitsus õigusakti „Harbours Act 1964” artikli 57 tähenduses
— British Waterways Board
— Sadamavalitsus, nagu see on määratletud õigusakti „Harbours Act (Northern Ireland) 1970” artikli 38 lõikes 1
IV B lisa – Šveits
Era-kommunaalettevõtete kirjeldus vastavalt lepingu artikli 3 lõikele 1 ja artikli 2 punktile f
a) Joogivee tootmine, transport või jaotamine
Üksused, mis toodavad, transpordivad või jaotavad joogivett ning tegutsevad kantoni või kohalike õigusaktide või sellistele õigusaktidele vastavate üksiklepingute alusel
Näiteks: Wasserversorgung Zug AG, Wasserversorgung Düdingen
b) elektrienergia tootmine, transport või jaotamine
Üksused, mis transpordivad ja jaotavad elektrienergiat, millele võidakse anda võõrandamisõigus 24. juuni 1902. aasta loi fédérale du 24 juin 1902 concernant les installations électriques à faible et à fort courant alusel
Üksused, mis toodavad elektrienergiat loi fédérale du 22 décembre 1916 sur l'utilisation des forces hydrauliques ja loi fédérale du 23 décembre 1959 sur l'utilisation pacifique de l'énergie atomique alusel
Näiteks: CKW, ATEL, EGL
c) raudtee-, trammi-, automaatsüsteemide, trollibussi-, bussi- või kaabeltransport
Üksused, mis pakuvad trammiteenuseid loi fédérale du 20 décembre 1959 sur les chemins de fer artikli 2 lõike 1 tähenduses
Üksused, mis pakuvad avalikke veoteenuseid loi fédérale du 29 mars 1950 sur les entreprises de trolleybus artikli 4 lõike 1 tähenduses
Üksused, mis pakuvad kommertseesmärgil regulaarreisijavedusid vastavalt kontsessioonile, mis on antud loi fédérale du 18 juin 1993 sur le transport de voyageurs et les transports par route artikli 4 alusel, kui nende liinid võimaldavad teenust Ordonnance du 18 décembre 1995 sur les indemnités, les prêts et leas aides financières selon la loi des chemins de fer artikli 5 lõike 3 tähenduses
d) Lennuväljad
Üksused, mis käitavad lennuvälju vastavalt kontsessioonile, mis on antud loi fédérale du 21 décembre 1948 sur la navigation aérienne artikli 37 lõike 1 alusel
Näiteks: Bern-Belp, Birrfeld, Grenchen, Samedan
V LISA
(viidatud lepingu artiklis 5 seoses vaidlustamismenetlustega)
1. |
Vaidlusi arutab kohus või erapooletu sõltumatu kontrolliorgan, mis ei ole huvitatud hanketulemustest, kelle liikmetel puuduvad välismõjutused ja kelle otsused on juriidiliselt siduvad. Vaidlustamismenetluse algatamise võimalik tähtaeg ei ole lühem kui 10 päeva alates sellest ajast, kui kaebuse põhjused on või pidanuks mõistlikult olema teatavaks tehtud. Kontrolliorgan, mis ei ole kohus, peab kuuluma kohtu kontrolli alla või tal peavad olema menetlused, millega on tagatud, et: a) osalistel on õigus ärakuulamisele enne otsuse tegemist, neil võivad menetluste käigus olla esindajad ja saatjad ning neil on juurdepääs kõikidele menetlustele b) menetluse käigus võib tuua tunnistajaid ning kontrolliorganile esitatakse vaidlustatud hanget käsitlevad ha menetluse jaoks vajalikud dokumendid c) suuline menetlus võib olla avalik ning otsused esitatakse kirjalikult ja põhjendatult. |
2. |
Lepinguosalised tagavad, et vaidlustamismenetlust käsitlevad meetmed sisaldavad kas volitusi: a) võtta esimesel võimalusel ajutisi meetmeid väidetava rikkumise heastamiseks või asjaomaste huvide edasise kahjustamise vältimiseks, sealhulgas meetmeid, mille eesmärk on pakkumismenetluse või hõlmatud üksuse otsuste rakendamise peatamine või nende peatamise tagamine, ja b) jätta kõrvale ebaseaduslikud otsused või tagada nende kõrvalejätmine ning kõrvaldada hankekuulutusest, kavandatava hanke teadaandest või kvalifitseerimissüsteemi teadaandest ning teistest kõnesoleva lepingu sõlmimise menetlust käsitlevatest dokumentidest diskrimineerivad tehnilised, majanduslikud või rahanduslikud tingimused; Vaidlustamismenetluse eest vastutava asutuse volitused ei pruugi siiski ulatuda üle kahjutasu määramise mis tahes isikule, kes saab kahju lepingu rikkumisest, kui hõlmatud üksus on lepingu juba sõlminud, või sätestada volitused avaldada kaudset survet hõlmatud üksustele, et sundida neid rikkumisi heastama või takistada nende rikkumisi, ning vältida kahju tekitamist. |
3. |
Vaidlustamismenetlused näevad ette kahjutasu maksmise rikkumise tõttu kahju saanud isikutele. Kui kahjutasu taotletakse põhjendusel, et otsus tehti ebaseaduslikult, võib kumbki lepinguosaline nõuda, et kõigepealt tuleb vaidlustatud otsus kõrvale jätta või ebaseaduslikuks kuulutada. |
VI LISA
(Viidatud lepingu artikli 3 lõikes 6 ja artiklis 7)
TEENUSED
Käesolev leping reguleerib järgmisi teenuseid, mis on loetletud dokumendis MTN.GNS/W/120 esitatud teenusevaldkondade nimistus:
Teema |
CPC-viitenumber (ühtse tooteliigituse) |
Hooldus- ja remonditeenused |
6112, 6122, 633, 886 |
Maismaatransporditeenused, sealhulgas soomussõiduki- ja kulleriteenused, välja arvatud postivedu |
712 (välja arvatud 71235) 7512, 87304 |
Õhutransporditeenused: reisijate- ja lastiveoteenus, välja arvatud postivedu |
73 (välja arvatud 7321) |
Postivedu maismaal (välja arvatud raudteetransporditeenused) ja õhuteed kaudu |
71235, 7321 |
Telekommunikatsiooniteenused |
752 (välja arvatud 7524, 7525, 7526) |
Finantsteenused: |
|
a) kindlustusteenused |
81 812, 814 |
b) panga- ja investeerimisteenused (1) |
|
Arvutiteenused ja nendega seotud teenused |
84 |
Arvepidamis-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused |
862 |
Turu-uuringud ja avaliku arvamuse uuringud |
864 |
Juhtimise nõustamisteenused ja sellega seotud teenused |
865, 866 (2) |
Arhitektuuriteenused; inseneriteenused ja integreeritud inseneriteenused; linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused; nendega seotud teadus- ja tehnilise konsultatsiooni teenused; tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused |
867 |
Reklaamiteenused |
871 |
Hoonete koristamise ja kinnisvarahalduse teenused |
874, 82201-82206 |
Tasulised ja lepingulised kirjastamis- ja trükiteenused |
88442 |
Reovee- ja jäätmekäitlusteenused; puhastus- jms teenused |
94 |
(1) Välja arvatud finantsturuteenused seoses väärtpaberite või muude finantsdokumentide väljaandmise, müügi, ostu või loovutamisega, ja keskpankade osutatavad teenused. (2) Välja arvatud vahekohtu- ja lepitamisteenused. |
Kohustused, mida lepinguosalised teenuste valdkonnas, sealhulgas ehitusteenused, käesoleva lepingu raames võtavad, on piiratud ühenduse ja Šveitsi lõplikes pakkumistes üldise teenuskaubanduse kokkuleppe raames esitatud algsete kohustustega.
Teenuskaubandus Käesolevat lepingut ei kohaldata:
1) teenuste lepingute suhtes, mis on sõlmitud mis tahes üksusega, mis ise on tellija käesoleva lepingu ja GPA 1., 2. või 3. lisa tähenduses, avalikustatud seaduse, määruse või haldussätte kohase ainuõiguse alusel.
2) teenuste lepingutele, mille tellija sõlmib sidusettevõtjaga või mille sõlmib mitmest tellijast koosnev ühisettevõte käesoleva lepingu artikli 3 tähenduses asjakohase tegevuse läbiviimiseks ühega neist tellijatest või ettevõtjatest, mis on seotud ühega neist tellijatest, kui vähemalt 80 % selle ettevõtja keskmisest teenuste käibest eelneval kolmel aastal on saadud selliste teenuste osutamisest ettevõtjatele, millega see ettevõtja on seotud. Kui rohkem kui üks tellijaga seotud ettevõtja osutab sama või sarnast teenust, võetakse arvesse nende ettevõtjate osutatud teenuste kogukäivet
3) teenuste lepingud maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara või sellega seotud õiguste omandamiseks või rendile võtmiseks mis tahes rahaliste vahenditega
4) töölepingud
5) ringhäälinguorganisatsioonide lepingud saadete ostmiseks, arendamiseks, tootmiseks või ühistootmiseks ja saateajaga seotud lepingud.
VII LISA
(viidatud lepingu artikli 3 lõikes 6)
EHITUSTEENUSED
Hõlmatud ehitusteenuste täpsustus:
1. Määratlus:
Ehitusteenuste leping on leping, mille eesmärgiks on ehitus- või paigaldustööde teostamine mis tahes vahenditega ühtse tooteliigituse (Central Product Classification) jaotise 51 tähenduses.
2. Ühtse tooteliigituse jaotises 51 loetletud teenused
Ehitusplatsi ettevalmistustööd |
511 |
Ehitustööd |
512 |
Tsiviilehitustööd |
513 |
Kasutamisvalmis konstruktsioonide monteerimine ja ehitamine |
514 |
Eriehitustööd |
515 |
Paigaldus |
516 |
Ehitiste viimistlustööd |
517 |
Muud teenused |
518 |
Kohustused, mida lepinguosalised teenuste valdkonnas, sealhulgas ehitusteenused, käesoleva lepingu raames võtavad, on piiratud EÜ ja Šveitsi lõplikes pakkumistes üldise teenuskaubanduse kokkuleppe raames esitatud algsete kohustustega.
VIII LISA
(Viidatud lepingu artikli 3 lõikes 7)
Šveits
Käesolevat lepingut ei kohaldata Šveitsis:
a) lepingutele, mida tellijad sõlmivad muuks kui oma tegevuseks käesoleva lepingu artikli 3 lõike 2 ja I-IV lisa kirjelduste kohaselt või mida nad sõlmivad oma tegevuseks väljaspool Šveitsi;
b) lepingud, mis on sõlmitud kolmandatele isikutele edasimüümiseks või rentimiseks, tingimusel et tellijal ei ole kõnealuste lepingute objekti müümiseks või rentimiseks eri- või ainuõigust ja teistel üksustel on õigus seda müüa või rentida tellijaga samadel tingimustel
c) vee ostulepingud
d) lepingud, mille sõlmijaks on tellija, mis ei ole joogivett või elektrienergiat avalikesse võrkudesse tarniv ametiasutus, kui asjaomane tellija toodab joogivett või elektrienergiat, sest selle tarbimine on vajalik artikli 3 lõike 2 punkti f alampunktides i ja ii nimetamata tegevuseks, ning tarnimine avalikku võrku sõltub ainult üksuse oma tarbimisest ja ei ole ületanud 30 % tellija kogu joogivee- või elektrienergiatoodangust, võttes arvesse eelneva kolme aasta keskmist, sealhulgas jooksev aasta
e) lepingud, mille sõlmijaks on tellija, mis ei ole gaasi või soojusenergiat avalikesse teenindusvõrkudesse tarniv ametiasutus, kui asjaomane tellija toodab gaasi või soojusenergiat artikli 3 lõike 2 punkti e alampunktis i nimetamata tegevuse vältimatu tulemusena, avalikku võrku tarnimise eesmärk on ainult sellise toodangu ökonoomne kasutamine ning see ei ületa 20 % üksuse käibest, võttes arvesse eelneva kolme aasta keskmist, sealhulgas jooksev aasta
f) lepingud, mis on sõlmitud energia või selle tootmiseks vajalike kütuste tarnimiseks
g) lepingud, mille sõlmijateks on tellijad, kes pakuvad avalikke bussiveoteenuseid, kui ka teised üksused saavad vabalt pakkuda nimetatud teenuseid, kas üldiselt või konkreetses geograafilises piirkonnas, tellijatega samadel tingimustel
h) lepingud, mille sõlmijateks on tellijad, mis teostavad artikli 3 lõikes 2 punktis d viidatud tegevust, tingimusel et lepingute objektiks on toodete müük ja rent käesoleva lepingu sätetega kooskõlas sõlmitud tarnelepingu refinantseerimiseks
i) lepingud, mis on sõlmitud rahvusvahelise kokkuleppe raames ja reguleerivad projekti ühist rakendamist või kasutamist lepinguosaliste poolt
j) lepingud, mis on sõlmitud rahvusvahelise organisatsiooni konkreetse menetluse alusel
k) lepingud, mille lepinguosalised on salajaseks kuulutanud või mille täitmisel tuleb rakendada erilisi julgeolekumeetmeid vastavalt allakirjutanud riigis kehtivatele õigusnormidele või kui see on vajalik riigi põhiliste julgeolekuhuvide kaitseks.
IX LISA
(viidatud lepingu artikli 6 lõikes 4)
IX A lisa – Euroopa Ühenduse teavitatud meetmed:
IX B lisa – Šveitsi teavitatud meetmed:
Käesoleva lepingu artikli 6 lõikega 4 kooskõlas kantonites ja omavalitsusüksustes juurutatud vaidlustamismenetlus hangete osas, mis jäävad alla künniste 6. oktoobri 1995. aasta Loi fédérale sur le marché intérieur alusel.
X LISA
(viidatud lepingu artikli 6 lõikes 2)
Näiteid valdkondade kohta, kus diskrimineerimine võib osutuda võimalikuks:
Keelatud on mis tahes õigusaktid, menetlused ja tavad, nagu näiteks lõivud, hinnaeelistused, omamaise osaluse nõue, omamaise investeeringu või tootmise nõue, litsentsinõue või lubade andmine, rahastamine ja pakkumisõigused, millega hankelepingute sõlmimisel diskrimineeritakse või sunnitakse lepinguosalise hõlmatud üksust diskrimineerima teise lepinguosalise tooteid, teenuseid, tarnijaid või teenuste osutajaid.
LÕPPAKT
Täievolilised esindajad, kes esindavad
EUROOPA ÜHENDUST
ja
ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI,
Kokku tulnud luxembourgis 21. Juunil 1999. aastal, et alla kirjutada euroopa ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud riigihangete teatavaid aspekte käsitlevale kokkuleppele, on vastu võtnud järgmised lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:
Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon lepingu sõlmimise ja vaidlustamismenetluse kohta
Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon järelevalveasutuste kohta
Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon lisade ajakohastamise kohta
Ühisdeklaratsioon edasiste läbirääkimiste kohta.
Võeti teadmiseks ka järgmised käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsioonid:
Šveitsi deklaratsioon vastastikkuse printsiibist piirkondliku ja omavalitsuse tasandi turgude avamisel ühenduse tarnijatele ja teenuste osutajatele
Deklaratsioon Šveitsi osalemise kohta komiteedes.
Hecho en Luxemburgo, el veintiuno de junio de mil novecientos noventa y nueve.
Udfærdiget i Luxembourg, den enogtyvende juni nitten hundrede og nioghalvfems.
Geschehen zu Luxemburg am einundzwanzigsten Juni neunzehnhundertneunundneunzig.
Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις είκοσι μία Ιουνίου χίλια εννιακόσια ενενήντα εννέα.
Done at Luxembourg on the twenty-first day of June in the year one thousand and ninety-nine.
Fait à Luxembourg, le vingt-et-un juin mil neuf cent quatre-vingt dix-neuf.
Fatto a Lussemburgo, addì ventuno giugno millenovecentonovantanove.
Gedaan te Luxemburg, de eenentwintigste juni negentienhonderd negenennegentig.
Feito em Luxemburgo, em vinte e um de Junho de mil novecentos e noventa e nove.
Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäensimmäusenä päivänä kesäkuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäyhdeksän.
Som skedde i Luxemburg den tjugoförsta juni nittonhundranittionio.
Por la Comunidad Europea
For Det Europæiske Fællesskab
Für die Europäische Gemeinschaft
Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα
For the European Community
Pour la Communauté européenne
Per la Comunità europea
Voor de Europese Gemeenschap
Pela Comunidade Europeia
Euroopan yhteisön puolesta
På Europeiska gemenskapens vägnar
Por la Confederación Suiza
For Det Schweiziske Edsforbund
Für die Schweizerische Eidgenossenschaft
Για την Ελβετική Συνομοσπονδία
For the Swiss Confederation
Pour la Confédération suisse
Per la Confederazione svizzera
Voor de Zwitserse Bondsstaat
Pela Confederação Suíça
Sveitsin valaliiton puolesta
På Schweiziska edsförbundets vägnar
LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON
lepingu sõlmimise ja vaidlustamismenetluse kohta
Lepinguosalised lepivad kokku, et nõudes ühelt poolt, et hõlmatud üksused Šveitsis järgiksid GPA eeskirju, ning teiselt poolt, et hõlmatud üksused ühenduses ja selle liikmesriikides järgiksid direktiivi 93/38/EMÜ eeskirju, viimati muudetud direktiiviga 98/4/EÜ (EÜT L 101, 1.4.1998, lk 1) ja direktiiviga 92/13/EMÜ (EÜT L 76, 23.3.1992, lk 14), täidab kumbki riigihangete teatavaid aspekte käsitleva kokkuleppe artiklite 4 ja 5 nõudeid.
LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON
järelevalveasutuste kohta
Ühenduse puhul võib käesoleva lepingu artiklis 8 viidatud järelevalveasutuseks olla Euroopa Ühenduste Komisjon või liikmesriigi sõltumatu riiklik asutus, ilma et kummalgi oleks ainuõigus tegutseda käesoleva lepingu alusel. Euroopa Ühenduste Komisjon vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 211 juba omab artikli 8 lõikes 2 sätestatud volitusi.
Šveitsi puhul võib järelevalveasutuseks olla üleriigiline föderaalasutus või kantonisisene asutus oma vastutusvaldkondades.
LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON
lisade ajakohastamise kohta
Lepinguosalised kohustuvad ajakohastama lepingu lisasid riigihangete teatavate aspektide kohta hiljemalt üks kuu pärast selle jõustumist.
ÜHISDEKLARATSIOON
edasiste läbirääkimiste kohta
Euroopa Ühendus ja Šveitsi Konföderatsioon teatavad oma kavatsusest korraldada läbirääkimised eesmärgiga sõlmida kokkuleppeid ühist huvi pakkuvates valdkondades nagu 1972. aasta vabakaubanduslepingu protokolli 2 ajakohastamine ja Šveitsi osalemine teatavates ühenduse koolitus-, noorsoo-, meedia-, statistika- ja keskkonnaprogrammides. Nende läbirääkimiste ettevalmistamisega tuleks alustada niipea, kui käimasolevad kahepoolsed läbirääkimised on lõpetatud.
ŠVEITSI DEKLARATSIOON
vastastikkuse printsiibi kohta seoses piirkondliku ja omavalitsuse tasandi turgude avamisega ühenduse tarnijatele ja teenuste osutajatele
Kooskõlas vastastikkuse printsiibiga ning eesmärgiga piirata ühenduse tarnijate ja teenuste osutajate juurdepääsu Šveitsis piirkondade ja omavalitsuste tasandil sõlmitavatele lepingutele, lisab Šveits riigihangete kokkuleppe lisade üldmärkuse 1 esimese lõigu järele järgmise uue lõigu:
“See käsitleb lepinguid, mille sõlmivad 2. lisa 3. osas nimetatud üksused Kanada, Iisraeli, Jaapani, Korea Vabariigi, Norra, Ameerika Ühendriikide, Hongkongi (Hiina), Singapuri ja Aruba toodete ja teenuste tarnijatega”.
DEKLARATSIOON
Šveitsi osalemise kohta komiteedes
Nõukogu lepib kokku, et Šveitsi esindajad võivad, kui küsimus puudutab neid, vaatlejatena osaleda järgmiste komiteede koosolekutel ja ekspertidest koosnevate töörühmade tegevuses:
— teadusprogrammide komiteed, sealhulgas teadus- ja tehnikauuringute komitee (CREST),
— võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjon,
— kõrgharidusdiplomite vastastikuse tunnustamise koordineerimisrühm,
— lennuliinide ja õhutranspordi valdkonnas konkurentsieeskirjade rakendamise nõuandekomiteed.
Šveitsi esindajatel ei ole õigust viibida nende komiteede hääletamise juures.
Muude komiteede puhul, mis tegelevad nende lepingute reguleerimisalasse kuuluvate valdkondadega, mille suhtes Šveits on vastu võtnud acquis communautairei või samaväärsed meetmed, konsulteerib komisjon Šveitsi ekspertidega Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklis 100 kirjeldatud viisil.
( 1 ) Välja arvatud valdusfirmad ja ettevõtjad, mis ei ole transpordisektoris otseselt tegevad.