2002A6430 — ET — 22.10.2012 — 001.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELINE RIIGIHANGETE TEATAVAID ASPEKTE KÄSITLEV KOKKULEPE

(ELT L 114 30.4.2002, lk 430)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI KOKKULEPPEGA ASUTATUD ÜHISKOMISJONI OTSUS nr 1/2011, 21. oktoober 2011,

  L 97

1

3.4.2012




▼B

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELINE RIIGIHANGETE TEATAVAID ASPEKTE KÄSITLEV KOKKULEPE



EUROOPA ÜHENDUS (edaspidi ühendus)

ühelt poolt ja

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON (edaspidi Šveits)

teiselt poolt,

edaspidi lepinguosalised,

VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste jõupingutusi ja kohustusi, mida nad on võtnud vastavate riigihanketurgude liberaliseerimiseks eelkõige riigihankelepingu (GPA) kaudu, mis sõlmiti Marrakešis 15. aprillil 1994 ja jõustus 1. jaanuaril 1996, ning siseriiklike normide vastuvõtmise kaudu riigihangete turu tõhusaks avamiseks progressiivse liberaliseerimise teel,

VÕTTES ARVESSE 25. märtsi ja 5. mai 1994. aasta kirjavahetust Euroopa Komisjoni ja Šveitsi föderaalse väliskaubandusameti (Office fédéral des affaires économiques extérieures) vahel,

VÕTTES ARVESSE 22. juulil 1972. aastal Šveitsi ja ühenduse vahel sõlmitud lepingut,

SOOVIDES parandada ja avardada riigihankelepingu (GPA) I liite vastavate lisade reguleerimisala,

SOOVIDES ühtlasi jätkata omavahelisi liberaliseerimispingutusi, lubades tooteid, töid ja teenuseid hankida oma vastavatelt telekommunikatsiooni- ja raudteeoperaatoritelt, energeetikavaldkonna ettevõtetelt, välja arvatud elektrienergia, ja erakommunaalettevõtetelt, mis tegutsevad pädeva riigiasutuse antud eriõiguste või ainuõiguste alusel joogivee, elektrienergia, linnatranspordi, lennujaamade ja mere- või siseveesadamate valdkonnas,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:



I PEATÜKK

MAAILMAKAUBANDUSORGANISATSIOONI RAAMES SÕLMITUD RIIGIHANKELEPINGU AVARDAMINE

Artikkel 1

Ühenduse kohustused

1.  Oma kohustuste ulatuse täiendamiseks ja avardamiseks Šveitsi suhtes 15. aprillil 1994. aastal Maailmakaubandusorganisatsiooni (WTO) raames sõlmitud riigihankelepingu (GPA) alusel kohustub ühendus muutma riigihankelepingu I liite lisasid ja üldmärkusi järgmiselt:

kustutama viite Šveitsile üldmärkuse nr 2 esimeses taandes, et lubada Šveitsi tarnijatel ja teenuste osutajatel artikli XX kohaselt vaidlustada lisa 2 lõikes 2 loetletud ühenduse üksustega lepingute sõlmimine.

2.  Ühendus teavitab WTO sekretariaati sellest muudatusest ühe kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Artikkel 2

Šveitsi kohustused

1.  Oma kohustuste ulatuse täiendamiseks ja avardamiseks ühenduse suhtes riigihankelepingu alusel kohustub Šveits muutma riigihankelepingu I liite lisasid ja üldmärkusi järgmiselt:

2. lisasse lisatakse üksuste loetelu alla pärast punkti 2 järgmine uus punkt:

“3. Regionaalse ja kohaliku tasandi ametiasutused ja riigiasutused.”

2.  Šveits teavitab WTO sekretariaati sellest muudatusest ühe kuu jooksul käesoleva lepingu jõustumisest.



II PEATÜKK

TELEKOMMUNIKATSIOONI- JA RAUDTEEOPERAATORITE NING TEATAVATE KOMMUNAALETTEVÕTETE HANKED

Artikkel 3

Eesmärgid, mõisted ja rakendusala

1.  Käesoleva lepingu eesmärk on tagada lepinguosaliste tarnijatele ja teenuste osutajatele vastastikune, läbipaistev ning mittediskrimineeriv juurdepääs toodete ja teenuste, ostmisele mõlema lepinguosalise telekommunikatsioonioperaatorite, raudteeoperaatorite, energeetikavaldkonna, välja arvatud elekter, ettevõtete ja erakommunaalettevõtete poolt, sealhulgas nende tellitavatele ehitustöödele.

2.  Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  telekommunikatsioonioperaatorid – üksused, mis pakuvad kasutamiseks üldkasutatavat telekommunikatsioonivõrku või käitavad seda või pakuvad üht või mitut üldkasutatavat telekommunikatsiooniteenust ning on kas riigiasutused või -ettevõtted või tegutsevad ühe lepinguosalise pädeva asutuse antud eri- või ainuõiguste alusel;

b)  üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk – avalikkusele kättesaadav telekommunikatsiooni infrastruktuur, mis võimaldab edastada signaale teatavate telekommunikatsioonivõrgu lõpp-punktide vahel kaablite, mikrolainete, optiliste vahendite või muude elektromagnetiliste vahendite kaudu;

c)  üldkasutatav telekommunikatsiooniteenus – teenused, mille pakkumine tähendab osaliselt või täielikult signaalide edastamist ja suunamist üldkasutatavas telekommunikatsioonivõrgus telekommunikatsiooniprotsesside kaudu, välja arvatud raadioringhääling ja televisioon.

d)  raudteeoperaatorid – tellijad, mis on kas riigiasutused või avalikud ettevõtted või tegutsevad ühe lepinguosalise pädeva asutuse antud eri- või ainuõiguste alusel ning mille üheks tegevuseks on võrkude käitamine raudteetranspordi alal avalikku teenust pakkudes;

e) energeetika valdkonnas, välja arvatud elekter, tegutsevad üksused – tellijad, mis on kas riigiasutused või avalikud ettevõtted või tegutsevad ühe lepinguosalise pädeva asutuse antud eri- või ainuõiguste alusel ning mille üheks tegevuseks on mis tahes järgmistes alapunktides i ja ii nimetatud tegevus või nende kombinatsioon;

i) niisuguste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärgiks on pakkuda elanikkonnale avalikku teenust seoses gaasi või soojuse tootmise, transpordi või jaotusega või selliste võrkude gaasi või soojusega varustamisega; või

ii) geograafilise piirkonna kasutamine eesmärgiga teostada nafta, gaasi, söe või muude tahkekütuste leiukohtadega seotud uuringuid või neid kaevandada;

f) erakommunaalettevõtted – tellijad, mida ei hõlma GPA, kuid mis tegutsevad ühe lepingusoalise pädeva asutuse antud eri- või ainuõiguste alusel ning mille üheks tegevuseks on mis tahes järgmistes alapunktides i-v nimetatud tegevus või nende kombinatsioon:

i) niisuguste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärgiks on pakkuda elanikkonnale avalikku teenust seoses joogivee tootmise, transpordi või jaotusega või selliste võrkude joogiveega varustamisega;

ii) niisuguste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärgiks on pakkuda elanikkonnale avalikku teenust seoses elektri tootmise, transpordi või jaotusega või selliste võrkude elektriga varustamisega;

iii) lennuvälja- või muude terminaliteenuste osutamine ettevõtjatele, kes teevad vedusid õhuteede kaudu;

iv) meresadama- või siseveesadamateenuste või muude terminaliteenuste osutamine ettevõtjatele, kes teevad vedusid mere- või siseveeteed kaudu;

v) niisuguste võrkude käitamine, mis pakuvad avalikku teenust linnaraudtee-, automaatsüsteemide, trammi-, trollibussi-, bussi- või kaabeltranspordi valdkonnas.

3.  Käesolevat lepingut rakendatakse mis tahes seaduse, määruse või tava suhtes, mis käsitleb lepinguosaliste telekommunikatsioonioperaatorite, raudteeoperaatorite, energeetikavaldkonna, välja arvatud elektrienergia, üksuste ja erakommunaalettevõtete (edaspidi hõlmatud üksused) hankeid, nagu on määratletud käesolevas artiklis ja kirjeldatud I-IV lisas, ning kõikidele hankelepingute sõlmimisele selliste hõlmatud üksustega.

4.  Artikleid 5 ja 6 rakendatakse lepingute või lepinguseeriate suhtes, mille arvestuslik väärtus käibemaksu arvestamata on vähemalt:

a) kui lepingu sõlmijaks on telekommunikatsioonioperaatorid:

i) 600 000 eurot või sellega samaväärne summa SDRides tarnete ja teenuste puhul;

ii) 5 000 000 eurot või sellega samaväärne summa SDRides ehitustööde puhul;

b) kui lepingu sõlmijaks on raudteeoperaatorid või energeetikavaldkonna, välja arvatud elekter, üksused:

i) 400 000 eurot või sellega samaväärne summa SDRides tarnete ja teenuste puhul;

ii) 5 000 000 eurot või sellega samaväärne summa SDRides ehitustööde puhul;

c) kui lepingu sõlmijaks on erakommunaalettevõtted:

i) 400 000 SDR või sellega samaväärne summa eurodes tarnete ja teenuste puhul;

ii) 5 000 000 SDR või sellega samaväärne summa eurodes ehitustööde puhul;

Euro konverteerimine SDRiks määratakse kindlaks vastavalt riigihankelepingus (GPA) kehtestatud menetlustele.

5.  Käesolevat peatükki ei kohaldata lepingute suhtes, mille telekommunikatsioonioperaatorid sõlmivad niisugusteks ostudeks, mille ainus eesmärk on võimaldada ühe või mitme telekommunikatsiooniteenuste osutamist, kui teistel ettevõtjatel on õigus pakkuda samu teenuseid samas geograafilises piirkonnas ja põhiliselt samadel tingimustel. Kumbki lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist sellistest lepingutest viivitamata. Käesolevat sätet kohaldatakse samadel tingimustel ka raudteeoperaatorite lepingute või energeetikavaldkonna, välja arvatud elektrienergia, üksuste ning erakommunaalettevõtete suhtes niipea, kui need sektorid on liberaliseeritud.

6.  Käesolevat lepingut kohaldatakse lepingu VI ja VII lisas loetletud teenuste, sealhulgas ehitustööde suhtes.

7.  Käesolevat lepingut ei kohaldata hõlmatud üksuste suhtes, kui need täidavad tingimusi, mis ühenduse puhul on sätestatud direktiivi 93/38/EMÜ, viimati muudetud direktiiviga 98/4/EÜ (EÜT L 101, 4.4.1998, lk 1), artikli 2 lõigetes 4 ja 5, artiklis 3, artikli 6 lõikes 1, artikli 7 lõikes 1, artikli 9 lõikes 1, artiklites 10, 11 ja 12 ning artikli 13 lõikes 1 ning Šveitsi puhul VI ja VII lisas.

Käesolevat lepingut ei kohaldata raudteeoperaatoritega sõlmitavate lepingute suhtes, kui need käsitlevad toodete ostmist või rentimist seoses käesoleva lepingu sätetega kooskõlas sõlmitud tarnelepingute refinantseerimisega.

Artikkel 4

Hankemenetlused

1.  Lepinguosalised tagavad, et hankelepingute sõlmimise menetlused ja tavad, mida nende hõlmatud üksused järgivad, on kooskõlas mittediskrimineerimise, läbipaistvuse ja õigluse põhimõtetega. Sellised menetlused ja tavad peavad vastama vähemalt järgmistele tingimustele:

a) kutse konkursile esitatakse hankekuulutuse avaldamisega, kavandatava hanke teadaandena või kvalifitseerimissüsteemi teadaandena. Need teadaanded või kokkuvõte nende olulistest osadest avaldatakse vähemalt ühes riigihanke (GPA) ametlikus keeles Šveitsi puhul riigi tasandil ja ühenduse puhul ühenduse tasandil. Need sisaldavad kõiki vajalikke andmeid kavandatava hanke kohta ning võimaluse korral ka pakkumiste vastuvõtmise menetluse kohta;

b) tähtajad peavad olema piisavad, et tarnijad ja teenuste osutajad jõuaksid pakkumised ette valmistada ja esitada;

c) pakkumise dokumendid peavad sisaldama kõiki vajalikke andmeid, eelkõige tehnospetsifikaate ning valiku- ja pakkumiste vastuvõtmise kriteeriume, et pakkujad saaksid teha kõlblikud pakkumised. Pakkumise dokumendid edastatakse tarnijatele või teenuste osutajatele nende taotluse korral;

d) valikukriteeriumid peavad olema mittediskrimineerivad. Kvalifitseerimissüsteem, mida hõlmatud üksused kohaldavad, peab põhinema eelnevalt määratletud ja mittediskrimineerivatel kriteeriumitel, ning menetlus ja osalemistingimused peavad olema nõudmisel kättesaadavad;

e) pakkumise vastuvõtmise kriteeriumid võivad olla kas majanduslikult kõige kasulikum pakkumine, võttes arvesse konkreetseid hindamiskriteeriume nagu näiteks tarne- või pakkumise täitmise tähtaeg, tasuvus, kvaliteet, tehniline väärtus, müügijärgne hooldus, varuosade, hinna ja muu sellisega seoses võetud kohustused, või ainult hinnalt odavaim pakkumine.

2.  Lepinguosalised tagavad, et nende hõlmatud üksused kirjeldavad pakkumise dokumentide juurde kuuluvates tehnospetsifikaatides pigem kasutamisomadusi kui ehitust või toimimist. Need spetsifikaadid põhinevad rahvusvahelistel standarditel või, nende puudumisel, siseriiklikel tehnilistel normidel, siseriiklikel tunnustatud standarditel või tunnustatud ehitusnormidel. Keelatud on kõik tehnospetsifikaadid, mis on vastu võetud, mida kohaldatakse või mis avaldavad mõju selleks, et takistada ühe lepinguosalise hõlmatud üksuse hankeid teise lepinguosalise toodete või teenuste saamiseks ning lepinguosaliste vahelist kaubandust.

Artikkel 5

Vaidlustamismenetlused

1.  Lepinguosalised näevad ette mittediskrimineerivad, kiired, läbipaistvad ja tõhusad menetlused, mis võimaldavad tarnijatel või teenuste osutajatel esitada kaebusi käesoleva lepingu väidetavate rikkumiste kohta, mis toimuvad seoses hangetega, mille vastu nad tunnevad või on tundnud huvi. Kohaldatakse V lisas sätestatud vaidlustamismenetlusi.

2.  Lepinguosalised peavad tagama, et nende vastavad hõlmatud üksused säilitavad käesoleva peatükiga hõlmatud hankemenetlustega seotud dokumente vähemalt kolm aastat.

3.  Lepinguosalised peavad tagama vaidlustamismenetluste eest vastutavate organite otsuste nõuetekohase täitmise.



III PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 6

Diskrimineerimisest hoidumine

1.  Lepinguosalised tagavad, et kõigi hankemenetluste ja -tavade osas ning hankelepingute sõlmimisel, olenemata artikli 3 lõikes 4 osutatud määradest, toimivad nende territooriumil asuvad ja tegutsevad hõlmatud üksused järgmiselt:

a) nad ei käsitle teise lepingulepinguosalise tooteid, teenuseid, tarnijaid ja teenuste osutajaid halvemini kui:

i) kodumaiseid tooteid, teenuseid, tarnijaid ja teenuste osutajaid või

ii) kolmandate riikide tooteid, teenuseid, tarnijaid ja teenuste osutajaid;

b) nad ei kohtle teatavaid kohapealseid tarnijaid ja teenuste osutajaid halvemini kui teisi kohapealseid tarnijaid või teenuste osutajaid selle alusel, et nad on teataval määral teise lepinguosalise füüsiliste või juriidiliste isikutega seotud või nende omandis või kontrolli all;

c) nad ei diskrimineeri kohapealset tarnijat või teenuste osutajat selle alusel, et tarnitav toode või pakutav teenus pärineb teiselt lepinguosaliselt;

d) nad ei näe ette korvamismeetmeid toodete, teenuste, tarnijate või teenuste osutajate kvalifitseerimisel ja valikul ega pakkumiste hindamisel ja lepingute sõlmimisel.

2.  Lepinguosalised kohustuvad mitte nõudma pädevatelt asutustelt või hõlmatud üksustelt diskrimineerivat käitumist ei otseselt ega kaudselt. Näitlik loetelu valdkondadest, kus selline diskrimineerimine on võimalik, on esitatud X lisas.

3.  Lepinguosalised kohustuvad julgustama oma hõlmatud üksusi selliste hankelepingute sõlmimisel, mis jäävad alla artikli 3 lõikes 4 osutatud määrade, hankemenetluste ja -tavade osas kohtlema teise lepinguosalise tarnijaid ja teenuste osutajaid kooskõlas lõike 1 sätetega. Lepinguosalised lepivad kokku hiljemalt viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist, lepinguosaliste vastastikusest suhtlemisest omandatud kogemusi silmas pidades vaadata läbi käesoleva sätte tingimused ja rakendamine. Selleks koostab ühiskomisjon loetelud olukordadest, mil käesolevas artiklis 6 kehtestatud põhimõtet rakendatakse.

4.  Lõikes 1, eriti selle punkti a alapunktis i, ning lõigetes 2 ja 3 sätestatud põhimõtted ei piira meetmeid, mille on tinginud ühenduse konkreetne integratsiooniprotsess ja ühenduse siseturu loomine ja toimimine, samuti Šveitsi siseturu areng. Samuti ei piira need põhimõtted eelkõige punkti a alapunktis ii sätestatud eeliskohtlemist olemasolevate või tulevikus sõlmitavate piirkondlike majandusintegratsioonilepete alusel. Käesoleva sätte kohaldamine ei tohi siiski ohustada käesoleva lepingu kohaldamist. Meetmed, mille suhtes käesolevat lõiget kohaldatakse, on loetletud IX lisas; kumbki lepinguosaline võib teavitada muude käesoleva lõikega hõlmatud meetmete kohta. Ühiskomisjoni konsultatsioonid toimuvad emma-kumma lepinguosalise taotluse korral kindlustamaks käesoleva lepingu jätkuv rahuldav rakendamine.

Artikkel 7

Teabevahetus

1.  II peatüki tõhusaks rakendamiseks vajalikus ulatuses teavitavad lepinguosalised üksteist planeeritud muutuste kohta oma asjakohastes õigusaktides, mida käesolev leping reguleerib või tõenäoliselt reguleerib (ettepanekud direktiivide kohta, seaduste ja määruste eelnõud ja Concordat intercantonali muudatuste eelnõud).

2.  Lepinguosalised teavitavad üksteist mis tahes muude asjaolude kohta, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega.

3.  Lepinguosalised teatavad üksteisele käesoleva lepingu ja riigihankelepingu reguleerimisalasse, sealhulgas kohalikul tasandil, jäävate õigusnormide kohta teabe jagamise eest vastutavate kontaktpunktide nimed ja aadressid.

Artikkel 8

Järelevalveasutus

1.  Käesoleva lepingu rakendamise järelevalvet teostab kummagi lepinguosalise sõltumatu asutus. See asutus peab olema pädev vastu võtma mis tahes kaebusi või töövaidlusi, mis on seotud käesoleva lepingu rakendamisega, ning toimima viivitamata ja tõhusalt.

2.  Hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist peab see asutus olema pädev algatama menetlusi või võtma kohtulikke või haldusmeetmeid hõlmatud üksuste suhtes hankemenetluse kontekstis käesoleva lepingu rikkumise korral.

Artikkel 9

Kiireloomulised meetmed:

1.  Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud oma kohustusi käesoleva lepingu alusel või et seadus, määrus või teise lepinguosalise käitumine oluliselt vähendab või ähvardab vähendada tema poolt käesoleva lepingu alusel saadavat tulu ning lepinguosalised ei suuda viivitamata kokku leppida asjakohase kompensatsiooni või muu korvava meetme suhtes, võib kahju saav lepinguosaline, ilma et see piiraks tema muid õigusi ja kohustusi rahvusvahelise õiguse alusel, käesoleva lepingu rakendamise vastavalt vajadusele osaliselt või täielikult peatada. Ta teatab teisele lepinguosalisele viivitamata sellisest peatamisest. Kahju saav lepinguosaline võib kooskõlas artikli 18 lõikega 3 lepingu ka lõpetada.

2.  Selliste meetmete ulatust ja kestust piiratakse vastavalt sellele, mida on vaja olukorra parandamiseks ning vajaduse korral käesolevast lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste õiglase tasakaalu tagamiseks.

Artikkel 10

Vaidluste lahendamine

Iga lepinguosaline võib pöörduda käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlusküsimuses ühiskomisjon poole, mis püüab vaidluse lahendada. Ühiskomisjonile esitatakse kõik olukorra põhjalikuks uurimiseks asjakohased andmed, et leida vastuvõetav lahendus. Sel eesmärgil peab ühiskomisjon tegema kindlaks kõik käesoleva lepingu laitmatu toimimise säilitamise võimalused.

Artikkel 11

Ühiskomisjon

1.  Käesolevaga moodustatakse ühiskomisjon. Ühiskomisjon tagab käesoleva lepingu tõhusa rakendamise ja toimimise. Sel eesmärgil viib ta läbi teabe- ja arvamusvahetusi ning on lepinguosaliste omavaheliste konsultatsioonide foorumiks.

2.  Ühiskomisjon moodustatakse lepinguosaliste esindajatest ja toimib vastastikusel kokkuleppel. Ta võtab vastu oma töökorra ja võib moodustada töörühmi, mis abistavad teda oma ülesannete täitmisel.

3.  Käesoleva lepingu tõhusa toimimise tagamiseks koguneb ühiskomisjon vähemalt kord aastas või emma-kumma lepinguosalise taotluse korral.

4.  Ühiskomisjon uurib regulaarselt käesoleva lepingu lisasid. Ühiskomisjon võib neid emma-kumma lepinguosalise taotluse korral muuta.

Artikkel 12

Infotehnoloogia

1.  Lepinguosalised teevad koostööd tagamaks, et nende andmebaasides hangete ning eelkõige pakkumiste kuulutuste ja dokumentide kohta säilitatav informatsioon oleks kvaliteedi ja kättesaadavuse poolest võrreldav. Samuti püüavad nad koostöö abil tagada, et huvitatud poolte vahel elektroonilisel teel vahetatava riigihankeid käsitleva informatsiooni liik oleks kvaliteedi ja kättesaadavuse poolest võrreldav.

2.  Lepinguosalised, pöörates vajalikku tähelepanu koostalitusvõimele ja vastastikusele seotusele ning olles kokku leppinud, et lõikes 1 osutatud hankeid käsitleva informatsiooni liik on võrreldav, püüavad teha kõik, et tagada teise lepinguosalise tarnijatele ja teenuste osutajatele juurdepääs oma andmebaasides säilitatavale asjakohasele hankeid käsitlevale informatsioonile, nagu näiteks hankekuulutused. Samuti tagavad nad teise lepinguosalise tarnijatele ja teenuste osutajatele juurdepääsu oma elektroonilisele riigihangete süsteemile, näiteks pakkumiste esitamisele elektroonilisel teel. Lepinguosalised täidavad ka riigihankelepingu XXIV artikli lõiget 8.

Artikkel 13

Rakendamine

1.  Lepinguosalised võtavad kõik üld- ja erimeetmed, mida on vaja neile käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks.

2.  Nad hoiduvad mis tahes tegevusest, mis võiks kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.

Artikkel 14

Ülevaatamine

Lepinguosalised kontrollivad käesoleva lepingu toimimist hiljemalt kolm aastat pärast selle jõustumiskuupäeva, et parandada vajaduse korral selle toimimist.

Artikkel 15

Seos WTO lepingutega

Käesolev leping ei piira lepinguosalistele WTO egiidi all sõlmitud kokkulepete alusel antud õigusi ja kohustusi.

Artikkel 16

Territoriaalne kehtivus

Käesolevat kokkulepet kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumite suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, nimetatud asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Šveitsi territooriumi suhtes.

Artikkel 17

Lisad

Käesoleva lepingu lisad moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 18

Jõustumine ja kehtivusaeg

1.  Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva kokkuleppe heaks oma menetluste kohaselt. See jõustub järgmise seitsme kokkuleppe ratifitseerimiskirjade hoiuleandmise või kinnitamise kohta viimase teate saatmisele järgneva ülejärgmise kuu esimesel päeval:

 riigihangete teatavaid aspekte käsitlev kokkulepe;

 isikute vaba liikumist käsitlev kokkulepe;

 õhutranspordi alane kokkulepe;

 kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepe;

 põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe;

 vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkulepe;

 teadus- ja tehnikaalase koostöö kokkulepe.

2.  Käesolev kokkulepe on sõlmitud esialgu seitsmeks aastaks. Seda pikendatakse määramata ajaks, kui ühendus või Šveits ei teata teisele lepinguosalisele pikendamata jätmisest enne esialgse tähtaja lõppu. Niisuguse teatamise puhul kohaldatakse artiklit 4.

3.  Euroopa Ühendus või Šveits võivad kokkuleppe lõpetada, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Niisuguse teatamise puhul kohaldatakse artiklit 4.

4.  Lõikes 1 nimetatud seitsme kokkuleppe kohaldamine lõpetatakse kuus kuud pärast lõikes 2 nimetatud pikendamata jätmisest teatamist või lõikes 3 nimetatud kokkuleppe lõpetamist.

V Luxembourgu, enaindvajsetega junija tisoč devetsto devetindevetdeset. Ta sporazum je sestavljen v dveh izvodih v danskem, nizozemskem, angleškem, finskem, francoskem, nemškem, grškem, italijanskem, portugalskem, španskem in švedskem jeziku, pri čemer je vsako od teh besedil enako verodostojno.

Hecho en Luxemburgo, el veintiuno de junio de mil novecientos noventa y nueve. El presente Acuerdo se establecer por duplicado en lenguas alemana, danesa, española, finesa, francesa, griega, inglesa, italiana, neerlandesa, portuguesa y sueca y cada uno de estos textos será auténtico.

Udfærdiget i Luxembourg, den enogtyvende juni nitten hundrede og nioghalvfems. Denne aftale er udfærdiget i to eksemplarer på dansk, engelsk, finsk, fransk, græsk, italiensk, nederlandsk, portugisisk, spansk, svensk og tysk, idet hver af disse tekster har samme gyldighed.

Geschehen zu Luxemburg am einundzwanzigsten Juni neunzehnhundertneunundneunzig. Dieses Abkommen ist in zwei Urschriften in dänischer, deutscher, englischer, finnischer, französischer, griechischer, italienischer, niederländischer, portugiesischer, spanischer und schwedischer Sprache abgefaßt, wobei jeder Wortlaut gleichermaßen verbindlich ist.

Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις είκοσι μία Ιουνίου χίλια εννιακόσια ενενήντα εννέα. Η παρούδα συμφωνία καταρτίζεται εις διπλούν στα αγγλικά, τα γαλλικά, τα γερμανικά, τα δανικά, τα ελληνικά, τα ισπανικά, τα ιταλικά, τα ολλανδικά, τα πορτογαλικά, τα σουηδικά και τα φινλανδικά, καθένα από τα κείμενα αυτά είναι αυθεντικό.

Done at Luxembourg on the twenty-first day of June in the year one thousand and ninety-nine. This Agreement is drawn up in duplicate in the Danish, Dutch, English, Finnish, French, German, Greek, Italian, Portuguese, Spanish and Swedish languages, each of these texts being equally authentic.

Fait à Luxembourg, le vingt-et-un juin mil neuf cent quatre-vingt dix-neuf. Le présent accord est établi, en double exemplaire, en langues allemande, anglaise, danoise, espagnole, finnoise, française, grecque, italienne, néerlandaise, portugaise et suédoise, chacun de ces textes faisant également foi.

Fatto a Lussemburgo, addì ventuno giugno millenovecentonovantanove. Il presente Accordo è redatto, in duplice copia, in lingua danese, finlandese, francese, greca, inglese, italiana, olandese, portoghese, spagnola, svedese e tedesca; ognuno di questi testi fa ugualmente fede.

Gedaan te Luxemburg, de eenentwintigste juni negentienhonderd negenennegentig. Deze overeenkomst is opgesteld in tweevoud in de Deense, de Duitse, de Engelse, de Finse, de Franse, de Griekse, de Italiaanse, de Nederlandse, de Portugese, de Spaanse en de Zweedse taal, zijnde alle teksten gelijkelijk authentiek.

Feito no Luxemburgo, em vinte e um de Junho de mil novecentos e noventa e nove. O presente Acordo é estabelecido em exemplar duplo, nas línguas alemã, inglesa, dinamarquesa, espanhola, finlandesa, francesa, grega, italiana, neerlandesa, portuguesa e sueca, fazendo igualmente fé qualquer dos textos.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäensimmäisenä päivänä kesäkuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäyhdeksän. Tämä sopimus on laadittu kahtena kappaleena englannin, espanjan, hollannin, italian, kreikan, portugalin, ranskan, ruotsin, saksan, suomen ja tanskan kielellä, ja jokainen teksti on yhtä todistusvoimainen.

Utfärdat i Luxemburg den tjugoförsta juni nittonhundranittionioi två exemplar på det danska, engelska, finska, franska, grekiska, italienska, nederländska, portugisiska, spanska, svenska och tyska språket, vilka samtliga texter är lika giltiga.

Por la Comunidad Europea

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Voor de Europese Gemeenschap

Pela Comunidade Europeia

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

signatory

signatory

Por la Confederación Suiza

For Det Schweiziske Edsforbund

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Για την Ελβετική Συνομοσπονδία

For the Swiss Confederation

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

Voor de Zwitserse Bondsstaat

Pela Confederação Suíça

Sveitsin valaliiton puolesta

På Schweiziska edsförbundets vägnar

signatory

signatory

I LISA

(Osutatud lepingu artikli 3 lõikes 1, artikli 2 punktides a-c ja artiklis 5)

HÕLMATUD TELEKOMMUNIKATSIOONIOPERAATORID

▼M1

I A lisa – Liit

Kokkulepe ei hõlma enam telekommunikatsioonioperaatoreid.

▼B

I B lisa – Šveits

Telekommunikatsiooni valdkonna üksuste kirjeldused, nagu on osutatud lepingu artikli 3 lõikes 1 ja artikli 2 punktides a-c

Üksused, mis osutavad avalikku telekommunikatsiooniteenust kontsessiooni alusel 30. aprilli 1997. aasta föderaalse telekommunikatsiooniseaduse artikli 66 esimese taande tähenduses.

Näiteks: Swisscom.

II LISA

(Osutatud lepingu artikli 3 lõikes 1, artikli 2 punktis d ja artiklis 5)

HÕLMATUD RAUDTEEOPERAATORID

▼M1

II A lisa – Liit

Belgia

  SNCB Holding/NMBS Holding

  Société nationale des Chemins de fer belges//Nationale Maatschappij der Belgische Spoorwegen

  Infrabel

Bulgaaria

  Национална компания„Железопътна инфраструктура”

 „Български държавни железници” ЕАД

 „БДЖ – Пътнически превози” ЕООД

 „БДЖ – Тягов подвижен състав (Локомотиви)” ЕООД

 „БДЖ – Товарни превози” ЕООД

 „Българска Железопътна Компания” АД

 „Булмаркет – ДМ” ООД

Tšehhi Vabariik

Kõik tellijad, kes osutavad teenuseid raudteeteeninduse sektoris riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti f alusel

Näiteks:

  ČD Cargo, a.s.

  České dráhy, a.s.

  Správa železniční dopravní cesty, státní organizace

Taani

  DSB

  DSB S-tog A/S

  Metroselskabet I/S

Saksamaa

  Deutsche Bahn AG

 Muud ettevõtted, mis osutavad elanikkonnale raudteeteenuseid 27. detsembri 1993. aasta õigusakti „Allgemeines Eisenbahngesetz” (viimati muudetud 26. veebruaril 2008) artikli 2 lõike 1 alusel

Eesti

 Üksused, mis tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) § 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332) § 14 alusel

 AS Eesti Raudtee

 AS Elektriraudtee

Iirimaa

  Iarnród Éireann [/Irish Rail]

  Railway Procurement Agency

Kreeka

 „Οργανισμός Σιδηροδρόμων Ελλάδος Α.Ε.” („Ο.Σ.Ε. Α.Ε.”) seaduse nr 2671/98 alusel

 „ΕΡΓΟΣΕ Α.Ε.” seaduse nr 2366/95 alusel

Hispaania

  Ente público Administración de Infraestructuras Ferroviarias (ADIF)

  Red Nacional de los Ferrocarriles Españoles (RENFE)

  Ferrocarriles de Vía Estrecha (FEVE)

  Ferrocarrils de la Generalitat de Catalunya (FGC)

  Eusko Trenbideak (Bilbao)

  Ferrocarrils de la Generalitat Valenciana. (FGV)

  Serveis Ferroviaris de Mallorca (Ferrocarriles de Mallorca)

  Ferrocarril de Soller

  Funicular de Bulnes

Prantsusmaa

  Société nationale des chemins de fer français ja teised avalikud raudteevõrgud, millele on viidatud 30. detsembri 1982. aasta õigusakti „Loi d’orientation des transports intérieurs no 82-1153” II jaotise 1. peatükis

  Réseau ferré de France, riiklik ettevõte, mis on moodustatud 13. veebruari 1997. aasta õigusaktiga „Loi no 97-135”

Itaalia

  Ferrovie dello Stato S. p. A., sealhulgas le Società partecipate

 Üksused ja ettevõtted, mis osutavad raudteeteenuseid kontsessiooni alusel vastavalt 9. mai 1912. aasta õigusakti „Regio Decreto No 1447” artiklile 10, millega kinnitati seaduste „Le ferrovie concesse all’industria privata, le tramvie a trazione meccanica e gli automobili” konsolideeritud tekstid

 Üksused ja ettevõtted, mis osutavad raudteeteenuseid kontsessiooni alusel vastavalt 4. juuni 1949. aasta õigusakti „Legge No 410 – Concorso dello Stato per la riattivazione dei pubblici servizi di trasporto in concessione” artiklile 4

 Üksused ja ettevõtted või kohalikud omavalitsused, mis osutavad raudteeteenuseid kontsessiooni alusel vastavalt 2. augusti 1952. aasta õigusakti „Legge No 1221 – Provvedimenti per l’esercizio ed il potenziamento di ferrovie e di altre linee di trasporto in regime di concessione” artiklile 14

 Üksused ja ettevõtted, mis osutavad ühistransporditeenuseid 19. novembri 1997. aasta õigusakti „Decreto legislativo No 422 – Conferimento alle regioni ed agli enti locali di funzioni e compiti in materia di trasporto pubblico locale, a norma dell’articolo 4, comma 4, della L. 15 marzo 1997, n. 9” (muudetud 20. septembri 1999. aasta õigusaktiga „Decreto legislativo No 400”) artiklite 8 ja 9 ning 1. augusti 2002. aasta õigusakti „Legge No 166” artikli 45 alusel

Küpros

Läti

  Valsts akciju sabiedrība„Latvijas dzelzceļš” ja muud ettevõtted, kes osutavad raudteeteenuseid ja teevad oste seaduse „Par iepirkumu sabiedrisko pakalpojumu sniedzēju vajadzībām” alusel

  Valsts akciju sabiedrība„Pasažieru vilciens”

Leedu

  Akcinė bendrovė„Lietuvos geležinkeliai”

 Muud üksused, mis on vastavuses Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning kes tegutsevad raudteeteeninduse sektoris kooskõlas Leedu Vabariigi raudteetranspordi eeskirjadega (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 72-2489, 2004)

Luksemburg

  Chemins de fer luxembourgeois (CFL)

Ungari

 Üksused, mis osutavad elanikkonnale raudteeteenuseid vastavalt õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről” artiklitele 162–163 ja õigusaktile „2005. évi CLXXXIII. törvény a vasúti közlekedésről” ning õigusakti „45/2006. (VII. 11.) GKM rendelet a vasúti társaságok működésének engedélyezéséről” kohaselt välja antud loale

Näiteks:

  Magyar Államvasutak (MÁV)

Malta

Madalmaad

Raudteeteenuseid hankivad asutused. Näiteks:

  Nederlandse Spoorwegen

  ProRail

Austria

  Österreichische Bundesbahn

  Schieneninfrastrukturfinanzierungs-Gesellschaft mbH

 Üksused, millel on tegevusluba transporditeenuste osutamiseks õigusakti „Eisenbahngesetz, BGBl. No 60/1957” (muudetud redaktsioon) alusel

Poola

Üksused, mis osutavad raudteetranspordi teenuseid vastavalt õigusaktile Ustawa o komercjalizacji, restrukturyzacji i prywatyzacji przedsiębiorstwa państwowego „Polskie Koleje Państwowe” z dnia 8 września 2000 r.; muu hulgas:

  PKP Intercity Sp, z o.o.

  PKP Przewozy Regionalne Sp. z o.o.

  PKP Polskie Linie Kolejowe S.A.

  „Koleje Mazowieckie – KM” Sp. z o.o.

  PKP Szybka Kolej Miejska w Trójmieście Sp. z ο.ο.

  PKP Warszawska Kolej Dojazdowa Sp. z o.o.

Portugal

  CP – Caminhos de Ferro de Portugal, E.P. vastavalt 23. märtsi 1977. aasta õigusaktile „Decreto-Lei No 109/77”

 REFER, E.P. vastavalt 29. aprilli 1997. aasta õigusaktile „Decreto-Lei No 104/97”

 RAVE, S.A. vastavalt 19. detsembri 2000. aasta õigusaktile „Decreto-Lei No 323-H/2000”

 Fertagus, S.A. vastavalt 13. aprilli 2005. aasta õigusaktile „Decreto-Lei 78/2005”

 Riigiasutused ja riiklikud ettevõtted, mis osutavad raudteeteenuseid 17. märtsi 1990. aasta õigusakti „Lei No 10/90” alusel

 Eraettevõtted, mis osutavad raudteeteenuseid 17. märtsi 1990. aasta õigusakti „Lei No 10/90” alusel, kui neil on eri- või ainuõigused

Rumeenia

  Compania Națională Căi Ferate – CFR

  Societatea Națională de Transport Feroviar de Marfă „CFR – Marfă”,

  Societatea Națională de Transport Feroviar de Călători „CFR – Călători”

Sloveenia



Mat. Št.

Naziv

Poštna Št

Kraj

5142733

Slovenske železnice, d. o. o.

1000

Ljubljana

Slovakkia

 Üksused, mis käitavad raudteid, köisteid ning nendega seotud rajatisi vastavalt seadusele nr 258/1993 Coll., mida on muudetud seadustega nr 152/1997 Coll. ja nr 259/2001 Coll.

 Üksused, mis osutavad elanikkonnale raudteeveoteenuseid vastavalt seadusele nr 164/1996 Coll., mida on muudetud seadustega nr 58/1997 Coll., nr 260/2001 Coll., nr 416/2001 Coll. ja nr 114/2004 Coll., ning vastavalt 7. juuli 2004. aasta valitsuse dekreedile nr 662

Näiteks:

  Železnice Slovenskej republiky, a.s.

  Železničná spoločnosť Slovensko, a.s.

Soome

  VR-Yhtymä Oy/VR-Group Ab/VR Group Ltd.

Rootsi

 Riiklikud üksused, mis osutavad raudteeteenuseid kooskõlas õigusaktidega „Järnvägslagen (2004:519)” ja „Järnvägsförordningen (2004:526)”

 Piirkondlikud ja kohalikud riiklikud üksused, mis osutavad piirkondlikke või kohalikke raudteeteenuseid õigusakti „Lagen (1997:734) om ansvar för viss kollektiv persontrafik” alusel

 Eraettevõtted, mis osutavad raudteeteenuseid tegevusloa alusel, mis on antud õigusakti „Förordningen (1996:734) om statens spåranläggningar” alusel, kui selline luba vastab direktiivi 2004/17/EÜ artikli 2 lõikele 3

Ühendkuningriik

  Network Rail plc

  Eurotunnel plc

  Northern Ireland Transport Holding Company

  Northern Ireland Railways Company Limited

 Raudteeteenuste osutajad, mis tegutsevad transpordiministeeriumi või muu pädeva asutuse poolt antud eri- või ainuõiguste alusel

▼B

II B lisa – Šveits

Raudteeettevõtjate kirjeldus vastavalt lepingu artikli 3 lõikele 1 ja artikli 2 punktile d

Chemins de fer fédéraux (CFF) ( 1 )

Üksused õigusakti loi fédérale sur les chemins de fer du 20 décembre 1957 artikli 1 lõike 2 ja artikli 2 lõike 1 tähenduses, kui nad osutavad avalikke transporditeenuseid standardse rööpmelaiusega või kitsarööpmelisel raudteel (1) .

Näiteks: BLS, MthB, Chemin de fer du Jura, RhB, FO, GFM.

III LISA

(Osutatud lepingu artikli 3 lõikes 1, artikli 2 punktis e ja artiklis 5)

ENERGEETIKAVALDKONNAS TEGEVAD ÜKSUSED

▼M1

III A lisa – Liit

a)    Gaasi või soojusenergia transport ja jaotus

Belgia

  Distrigaz

 Kohalikud omavalitsused ja nende ühendused, vastavalt nende tegevusele selles valdkonnas

  Fluxys

Bulgaaria

Vastavalt seaduse „Закона за енергетиката” (обн., ДВ, бр. 107/09.12.2003) artikli 39 lõikele 1 soojusenergia tootmiseks või transportimiseks litsentsitud üksused:

  АЕЦ Козлодуй – ЕАД

  Брикел – ЕАД

 „Бул Еко Енергия”ЕООД

 „ГЕРРАД”АД

  Девен АД

  ТЕЦ„Марица 3”– АД

 „Топлина електроенергия газ екология”ООД

  Топлофикация Бургас – ЕАД

  Топлофикация Варна – ЕАД

  Топлофикация Велико Търново – ЕАД

  Топлофикация Враца – ЕАД

  Топлофикация Габрово – ЕАД

  Топлофикация Казанлък – ЕАД

  Топлофикация Лозница – ЕАД

  Топлофикация Перник – ЕАД

  ЕВН България Топлофикация – Пловдив – ЕАД

  Топлофикация Плевен – ЕАД

  Топлофикация Правец – ЕАД

  Топлофикация Разград – ЕАД

  Топлофикация Русе – ЕАД

  Топлофикация Сливен – ЕАД

  Топлофикация София – ЕАД

  Топлофикация Шумен – ЕАД

  Топлофикация Ямбол – ЕАД

Vastavalt seaduse „Закона за енергетиката” (обн., ДВ, бр. 107/09.12.2003) artikli 39 lõikele 1 gaasi transportimiseks, jaotamiseks, üldsusele kättetoimetamiseks või lõpptarnija poolt tarnimiseks litsentsitud üksused:

  Булгаргаз ЕАД

  Булгартрансгаз ЕАД

  Балкангаз 2000 АД

  Бургасгаз ЕАД

  Варнагаз АД

  Велбъждгаз АД

  Газо-енергийно дружество-Елин Пелин ООД

  Газинженеринг ООД

  Газоснабдяване Асеновград АД

  Газоснабдяване Бургас ЕАД

  Газоснабдяване Враца ЕАД

  Газоснабдяване Нова Загора АД

  Газоснабдяване Нови Пазар АД

  Газоснабдяване Попово АД

  Газоснабдяване Първомай АД

  Газоснабдяване Разград АД

  Газоснабдяване Русе ЕАД

  Газоснабдяване Стара Загора ООД

  Добруджа газ АД

  Дунавгаз АД

  Каварна газ ООД

  Камено-газ ЕООД

  Кнежа газ ООД

  Кожухгаз АД

  Комекес АД

  Консорциум Варна Про Енерджи ООД

  Костинбродгаз ООД

  Ловечгаз 96 АД

  Монтанагаз АД

  Овергаз Инк. АД

  Павгаз АД

  Плевенгаз АД

  Правецгаз 1 АД

  Примагаз АД

  Промишлено газоснабдяване ООД

  Раховецгаз 96 АД

  Рилагаз АД

  Севлиевогаз-2000 АД

  Сигаз АД

  Ситигаз България АД

  Софиягаз ЕАД

  Трансгаз Енд Трейд АД

  Хебросгаз АД

  Централ газ АД

  Черноморска технологична компания АД

  Ямболгаз 92 АД

Tšehhi Vabariik

Kõik tellijad, kes osutavad teenuseid gaasi ja soojusenergia sektoris riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punktide a ja b alusel

Näiteks:

  NET4GAS, s.r.o.

  Pražská plynárenská, a.s.

  Severomoravská plynárenská, a.s.

  Plzeňská teplárenská, a.s.

  Pražská teplárenská a.s.

Taani

 Üksused, mis jaotavad gaasi või soojusenergiat õigusakti „Lov om varmeforsyning” (vt 17. juuli 2005. aasta konsolideerimisseadus nr 347) § 4 kohaselt välja antud tegevusloa alusel

 Üksused, mis transpordivad gaasi õigusakti „Lov om naturgasforsyning” (vt 8. mai 2006. aasta konsolideerimisseadus nr 1116) § 10 kohaselt välja antud litsentsi alusel

 Üksused, mis transpordivad gaasi 25. aprilli 2006. aasta õigusakti „Bekendtgørelse nr. 361 om rørledningsanlæg på dansk kontinentalsokkelområde til transport af kulbrinter” kohaselt välja antud tegevusloa alusel

  Energinet Danmark või täielikult Energinet Danmarki omandis olevad tütarettevõtjad õigusakti „Lov om Energinet Danmark” (vt 20 detsembri 2004. aasta seadus nr 1384) § 2 lõigete 2 ja 3 alusel

Saksamaa

Kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud asutused või nende ühendused või riiklikud ettevõtted, mis tarnivad elektrienergiat teistele ettevõtetele või haldavad või omavad energiavarustusvõrku 24. aprilli 1998. aasta õigusakti „Gesetz über die Elektrizitäts- und Gasversorgung (Energiewirtschaftsgesetz)” (viimati muudetud 9. detsembril 2006) artikli 3 lõike 18 alusel

Eesti

 Üksused, kes tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) § 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332) § 14 alusel

 AS Kohtla-Järve Soojus

 AS Kuressaare Soojus

 AS Võru Soojus

Iirimaa

  Bord Gáis Éireann

 Muud üksused, millele Energeetika Reguleerimise Komisjon võib olla andnud õigusakti „Gas Acts 1976 to 2002” alusel välja litsentsi maagaasi jaotamiseks või transportimiseks

 Õigusakti „Electricity Regulation Act 1999” alusel litsentsi saanud ettevõtjad, kes koostootmisjaamade operaatoritena tegelevad soojusenergia jaotamisega

Kreeka

 „Δημόσια Επιχείρηση Αερίου (Δ.ΕΠ.Α.) Α.Ε.”, mis transpordib ja jaotab gaasi seaduse nr 2364/95 (muudetud seadustega nr 2528/97, 2593/98 ja 2773/99) alusel

  Διαχειριστής Εθνικού Συστήματος Φυσικού Αερίου (ΔΕΣΦΑ) Α.Ε.

Hispaania

  Enagas, S.A.

  Bahía de Bizkaia Gas, S.L.

  Gasoducto Al Andalus, S.A.

  Gasoducto de Extremadura, S.A.

  Infraestructuras Gasistas de Navarra, S.A.

  Regasificadora del Noroeste, S.A.

  Sociedad de Gas de Euskadi, S.A.

  Transportista Regional de Gas, S.A.

  Unión Fenosa de Gas, S.A.

  Bilbogas, S.A.

  Compañía Española de Gas, S.A.

  Distribución y Comercialización de Gas de Extremadura, S.A.

  Distribuidora Regional de Gas, S.A.

  Donostigas, S.A.

  Gas Alicante, S.A.

  Gas Andalucía, S.A.

  Gas Aragón, S.A.

  Gas Asturias, S.A.

  Gas Castilla – La Mancha, S.A.

  Gas Directo, S.A.

  Gas Figueres, S.A.

  Gas Galicia SDG, S.A.

  Gas Hernani, S.A.

  Gas Natural de Cantabria, S.A.

  Gas Natural de Castilla y León, S.A.

  Gas Natural SDG, S.A.

  Gas Natural de Alava, S.A.

  Gas Natural de La Coruña, S.A.

  Gas Natural de Murcia SDG, S.A.

  Gas Navarra, S.A.

  Gas Pasaia, S.A.

  Gas Rioja, S.A.

  Gas y Servicios Mérida, S.L.

  Gesa Gas, S.A.

  Meridional de Gas, S.A.U.

  Sociedad del Gas Euskadi, S.A.

  Tolosa Gas, S.A.

Prantsusmaa

  Gaz de France, mis on moodustatud ja tegutseb 8. aprilli 1946. aasta õigusakti „Loi no 46-628 sur la nationalisation de l’électricité et du gaz” (muudetud redaktsioon) alusel

  GRT Gaz, gaasitranspordivõrgu haldaja

 8. aprilli 1946. aasta õigusakti „Loi no 46-628 sur la nationalisation de l’électricité et du gaz” (muudetud redaktsioon) artiklis 23 nimetatud üksused, mis jaotavad gaasi. (segamajanduslikud jaotusettevõtted, régies’d või muud sellesarnased piirkondlikest või kohalikest omavalitsustest koosnevad teenistused), näiteks: Gaz de Bordeaux, Gaz de Strasbourg

 Kohalikud omavalitsused või nende ühendused, mis jaotavad soojusenergiat

Itaalia

  SNAM Rete Gas SpA, S.G.M. e EDISON T. e S., mis transpordib gaasi

 Üksused, mis jaotavad gaasi ja mille tegevust reguleerivad seaduste konsolideeritud tekstid ning mida otseselt kontrollivad kohalike omavalitsuste ja provintside avalikud teenistused, heakskiidetud 15. oktoobri 1925. aasta õigusaktiga „Regio Decreto No 2578” ja 4. oktoobri 1986. aasta õigusaktiga „D.P.R. No 902” ning 23. mai 2000. aasta õigusakti „Decreto Legislativo No 164” artiklitega 14 ja 15

 Üksused, mis jaotavad elanikkonnale soojusenergiat 29. mai 1982. aasta õigusakti „Legge No 308 – Norme sul contenimento dei consumi energetici, lo sviluppo delle fonti rinnovabili di energia, l’esercizio di centrali elettriche alimentate con combustibili diversi dagli idrocarburi” artikli 10 alusel

 Kohalikud omavalitsused või nende ühendused, mis jaotavad elanikkonnale soojusenergiat

  Società di trasporto regionale, kelle tariifi on heaks kiitnud Autorità per l’energia elettrica ed il gas

Küpros

Läti

 AS „Latvijas gāze”

 Kohalike omavalitsuste avalik-õiguslikud üksused, mis varustavad elanikkonda soojusenergiaga

Leedu

  Akcinė bendrovė„Lietuvos dujos”

 Muud üksused, mis tegutsevad kooskõlas Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning transpordivad, jaotavad ja tarnivad gaasi vastavalt Leedu Vabariigi maagaasiseadusele (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 89-2743, 2000; nr 43-1626, 2007)

 Üksused, mis tegutsevad kooskõlas Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ja tarnivad soojusenergiat vastavalt Leedu Vabariigi soojusenergiaseadusele (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 51-2254, 2003; nr 130-5259, 2007)

Luksemburg

  Société de transport de gaz SOTEG S.A.

  Gaswierk Esch-Uelzecht S.A.

  Service industriel de la Ville de Dudelange

  Service industriel de la Ville de Luxembourg

  Kohalikud omavalitsused või nende ühendused, mis vastutavad soojusenergia jaotamise eest

Ungari

 Üksused, mis transpordivad või jaotavad gaasi õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről” artiklite 162–163 ja õigusakti „2003. évi XLII. törvény a földgázellátásról” kohaselt välja antud tegevusloa alusel

 Üksused, mis transpordivad või jaotavad soojusenergiat õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről” artiklite 162–163 ja õigusakti „2005. évi XVIII. törvény a távhőszolgáltatásról” kohaselt välja antud tegevusloa alusel

Malta

  Korporazzjoni Enemalta (Enemalta Corporation)

Madalmaad

 Üksused, mis toodavad, transpordivad või jaotavad gaasi vastavalt litsentsile (vergunning), mille on välja andnud munitsipaalasutused õigusakti „Gemeentewet” alusel. Näiteks: NV Nederlandse Gasunie

 Munitsipaal- või provintsi asutused, mis transpordivad või jaotavad gaasi õigusaktide „Gemeentewet” või „Provinciewet” alusel

 Kohalikud omavalitsused või nende ühendused, mis jaotavad elanikkonnale soojusenergiat

Austria

 Ettevõtted, millel on tegevusluba gaasi transportimiseks või jaotamiseks õigusaktide „Energiewirtschaftsgesetz, dRGBl. I” lk 1451–1935 või „Gaswirtschaftgesetz, BGBl. I No 121/2000” (muudetud redaktsioon) alusel

 Üksused, millel on tegevusluba soojusenergia transportimiseks või jaotamiseks seaduse „Gewerbeordnung, BGBl. No 194/1994” (muudetud redaktsioon) alusel

Poola

Energiaettevõtted õigusakti „Ustawa z dnia 10 kwietnia 1997 r. Prawo energetyczne” tähenduses, sealhulgas:

  Dolnośląska Spółka Gazownictwa Sp. z o.o. we Wrocławiu

  Europol Gaz S.A Warszawa

  Gdańskie Przedsiębiorstwo Energetyki Cieplnej Sp. z o.o.

  Górnośląska Spółka Gazownictwa Sp. z o.o., Zabrze

  Karpacka Spółka Gazownictwa Sp. z o.o. w Tarnowie

  Komunalne Przedsiębiorstwo Energetyki Cieplnej Sp. z o.o., Karczew

  Mazowiecka Spółka Gazownictwa Sp. z o.o. Warszawa

  Miejskie Przedsiębiorstwo Energetyki Cieplnej S.Α., Tarnów

  OPEC Grudziądz Sp. z o.o.

  Ostrowski Zakład Ciepłowniczy S.A., Ostrów Wielkopolski

  Pomorska Spółka Gazownictwa Sp. z o.o., Gdańsk

  Przedsiębiorstwo Energetyki Cieplnej – Gliwice Sp. z o.o.

  Przedsiębiorstwo Energetyki Cieplnej w Dąbrowie Górniczej S.A.

  Stołeczne Przedsiębiorstwo Energetyki Cieplnej S.A., Warszawa

  Wielkopolska Spółka Gazownictwa Sp. z o.o., Poznań

  Wojewódzkie Przedsiębiorstwo Energetyki Cieplnej w Legnicy S.A.

  Zakład Energetyki Cieplnej w Wołominie Sp. z o.o.

  Zespół Elektrociepłowni Bydgoszcz S.A.

  Zespół Elektrociepłowni Bytom S.A.

  Elektrociepłownia Zabrze S.A.

  Ciepłownia Łańcut Sp. z ο.ο.

Portugal

Üksused, mis transpordivad või jaotavad gaasi järgmiste õigusaktide alusel:

 15. veebruari 2006. aasta „Decreto-Lei no 30/2006 que estabelece os princípios gerais de organização e funcionamento do Sistema Nacional de Gás Natural (SNGN), bem como o exercício das actividades de recepção, armazenamento, transporte, distribuição e comercialização de gás natural”

 26. juuli 2006. aasta „Decreto-Lei no 140/2006 que desenvolve os princípios gerais relativos à organização e funcionamento do SNGN, regulamentando o regime jurídico aplicável ao exercício daquelas actividades”

Rumeenia

 „Societatea Națională de Transport Gaze Naturale Transgaz – S.A. Mediaș”

  SC Distrigaz Sud S.A.

  E. ON Gaz România S.A.

  E.ON Gaz Distribuție S.A. – Societăți de distribuție locală

Sloveenia

Üksused, mis transpordivad või jaotavad gaasi õigusakti „Energetski zakon” (Uradni list RS, 79/99) alusel, ja üksused, mis transpordivad või jaotavad soojusenergiat järgmiste omavalitsuste otsuse alusel:



Mat. Št.

Naziv

Poštna Št

Kraj

5226406

Javno podjetje Energetika Ljubljana d.o.o.

1000

Ljubljana

5796245

Podjetje Za Oskrbo Z Energijo Ogrevanje Piran d.o.o. Piran

6330

Piran

5926823

JEKO – IN, javno komunalno podjetje, d.o.o., Jesenice

4270

Jesenice

1954288

Geoplin plinovodi d.o.o.

1000

Ljubljana

5034477

Plinarna Maribor, družba za proizvodnjo, distribucijo energentov, trgovino in storitve d.d.

2000

Maribor

5705754

Petrol energetika d.o.o. Ravne na Koroškem

2390

Ravne na Koroškem

5789656

Javno podjetje Plinovod Sevnica

8290

Sevnica

5865379

Adriaplin podjetje za distribucijo zemeljskega plina d.o.o. Ljubljana

1000

Ljubljana

5872928

Mestni plinovodi distribucija plina d.o.o.

6000

Koper

5914531

Energetika Celje javno podjetje d.o.o.

3000

Celje

5015731

Javno komunalno podjetje Komunala Trbovlje d.o.o.

1420

Trbovlje

5067936

Komunala d.o.o. javno podjetje Murska Sobota

9000

Murska Sobota

5067804

Javno komunalno podjetje Komunala Kočevje d.o.o.

1330

Kočevje

1574558

Oks občinske komunalne storitve d.o.o. Šempeter pri Gorici

5290

Šempeter pri Gorici

1616846

Energetika Preddvor, energetsko podjetje d.o.o.

4205

Preddvor

5107199

Javno podjetje Toplotna oskrba, d.o.o.

Maribor

2000 Maribor

5231787

Javno podjetje Komunalna energetika Nova Gorica d.o.o.

5000

Nova Gorica

5433215

Toplarna Železniki, proizvodnja in distribucija toplotne energije d.o.o.

4228

Železniki

5545897

Toplarna Hrastnik, javno podjetje za proizvodnjo, distribucijo in prodajo toplotne energije,d.o.o.

1430

Hrastnik

5615402

Spitt d.o.o. Zreče

3214

Zreče

5678170

Energetika Nazarje d.o.o.

3331

Nazarje

5967678

Javno podjetje Dom Nazarje, podjetje za oskrbo z energijo in vodo ter upravljanje z mestnimi napravami d.o.o.

3331

Nazarje

5075556

Loška komunala, oskrba z vodo in plinom, d.d. Škofja Loka

4220

Škofja Loka

5222109

Komunalno podjetje Velenje d.o.o. izvajanje komunalnih dejavnosti d.o.o.

3320

Velenje

5072107

Javno komunalno podjetje Slovenj Gradec d.o.o.

2380

Slovenj Gradec

5073162

Komunala Slovenska Bistrica, podjetje za komunalne in druge storitve, d.o.o.

2310

Slovenska Bistrica

Slovakkia

 Üksused, mis tegelevad tegevusloa alusel gaasi tootmise, jaotamise, transportimise, hoiustamise ja tarnimisega elanikkonnale seaduse nr 656/2004 Coll. kohaselt

 Üksused, mis tegelevad tegevusloa alusel soojusenergia tootmise, jaotamise ja tarnimisega elanikkonnale seaduse nr 657/2004 Coll. kohaselt

Näiteks:

  Slovenský plynárenský priemysel, a.s.

Soome

Riiklikud või muud ettevõtted, mis haldavad gaasi transpordi- ja jaotussüsteemi õigusakti „Maakaasumarkkinalaki//naturgasmarknadslagen (508/2000)” alusel välja antud litsentsi alusel; kohaliku omavalitsuse ettevõtted või riigiettevõtted, mis toodavad, transpordivad või jaotavad soojusenergiat või tarnivad soojusenergiat võrkudesse

Rootsi

 Üksused, mis transpordivad või jaotavad gaasi või soojusenergiat õigusakti „Lagen (1978:160) om vissa rörledningar” kohaselt välja antud kontsessiooni alusel

Ühendkuningriik

 Riiklik gaasi transportija vastavalt õigusakti „Gas Act 1986” artikli 7 lõikele 1

 Isik, kes on kuulutatud gaasi tarnivaks ettevõtjaks õigusakti „Gas (Northern Ireland) Order 1996” artikli 8 alusel

 Kohalik omavalitsus, mis pakub või haldab püsivõrku elanikkonnale soojusenergia tootmise, transportimise või jaotamise teenuse osutamiseks

 Isik, kes on saanud litsentsi õigusakti „Electricity Act 1989” artikli 6 lõike 1 punkti a alusel ja kelle litsents sisaldab kõnealuse seaduse artikli 10 lõikes 3 viidatud sätteid

b)    Nafta ja gaasi uuringud ja tootmine

Belgia

Bulgaaria

Üksused, mis tegelevad nafta või gaasi leiukohtade uuringute või nende kaevandamisega seaduste „Закона за подземните богатства” (обн., ДВ, бр. 23/12.3.1999) või „Закона за концесиите” (обн., ДВ, бр. 36/02.5.2006) alusel:

 „Дайрект Петролеум България”– ЕООД, София

 „Петреко-България”– ЕООД, София

 „Проучване и добив на нефт и газ”– АД, София

 „Мерлоуз Рисорсиз”– ООД, Люксембург

 „Мерлоуз Рисорсиз САРЛ”, Люксембург

 „ОМВ (България) Извънтериториално проучване”– ООД, Виена, Австрия

 „Джей Кей Екс България Лимитид”– Лондон, Англия

 „Рамко България Лимитид”– Абърдийн, Шотландия

 „Болкан Експлорърс (България) Лимитид”– Дъблин, Ирландия

 ОАО „Башкиргеология”, Уфа, Руска федерация

 „Винтидж Петролеум България, Инк.”– Кайманови острови

Tšehhi Vabariik

Kõik tellijad, kes kasutavad konkreetset geograafilist piirkonda eesmärgiga uurida nafta- või gaasileiukohti või kaevandada neid maavarasid (riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti i alusel)

Näiteks:

  Moravské naftové doly, a.s.

Taani

Üksused, mis tegutsevad järgmiste õigusaktide alusel:

 „Lov om Danmarks undergrund”, vt 4. juuli 2007. aasta konsolideerimisseadus nr 889

 „Lov om kontinentalsoklen”, vt 18. novembri 2005. aasta konsolideerimisseadus nr 1101

Saksamaa

 Ettevõtted vastavalt 13. augusti 1980. aasta õigusaktile „Bundesberggesetz”, viimati muudetud 9. detsembril 2006

Eesti

 Üksused, kes tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) § 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332) § 14 alusel

Iirimaa

Üksused, millele on antud tegevusluba, litsents, luba, või kontsessioon nafta ja gaasi leiukohtade uuringuteks või nende kaevandamiseks järgmiste õigusaktide alusel:

  Continental Shelf Act 1968

  Petroleum and Other Minerals Development Act 1960

  Licensing Terms for Offshore Oil and Gas Exploration and Development 1992

  Petroleum (Production) Act (NI) 1964

Kreeka

 „Ελληνικά Πετρέλαια Α.Ε.” seaduse nr 2593/98 „για την αναδιοργάνωση της Δ.Ε.Π. Α.Ε. και των θυγατρικών της εταιρειών, το καταστατικό αυτής και άλλες διατάξεις” alusel

Hispaania

  BG International Limited Quanum, Asesores & Consultores, S.A.

  Cambria Europe, Inc.

  CNWL oil (España), S.A.

  Compañía de investigación y explotaciones petrolíferas, S.A.

  Conoco limited

  Eastern España, S.A.

  Enagas, S.A.

  España Canadá resources Inc.

  Fugro – Geoteam, S.A.

  Galioil, S.A.

  Hope petróleos, S.A.

  Locs oil compay of Spain, S.A.

  Medusa oil Ltd.

  Murphy Spain oil company

  Onempm España, S.A.

  Petroleum oil & gas España, S.A.

  Repsol Investigaciones petrolíferas, S.A.

  Sociedad de hidrocarburos de Euskadi, S.A.

  Taurus petroleum, AN.

  Teredo oil limited

  Unión Fenosa gas exploración y producción, S.A.

  Wintersahll, AG

  YCI España, L.C.

 Muud üksused, mis tegutsevad õigusakti „Ley 34/1998, de 7 de octubre, del Sector de hidrocarburos” ja selle rakendusaktide alusel

Prantsusmaa

 Üksused, mis vastutavad nafta või gaasi leiukohtade uuringute või kaevandamise eest vastavalt õigusaktile „Code minier” ja selle rakendusaktidele, eelkõige 19. aprilli 1995. aasta õigusaktile „Décret no 95–427” ja 2. juuni 2006. aasta õigusaktile „Décret no 2006-648 relatif aux titres miniers et aux titres de stockage souterrain”

Itaalia

Üksused, millele on antud tegevusluba, luba, litsents või kontsessioon nafta ja gaasi leiukohtade uuringuteks või kaevandamiseks või maagaasi maa-aluseks ladustamiseks järgmiste õigusaktide alusel:

 10. veebruari 1953. aasta õigusakt „Legge No 136”

 11. jaanuari 1957.aasta õigusakt „Legge No 6”, muudetud 21. juuli 1967. aasta õigusaktiga „Legge No 613”

 9. jaanuari 1991. aasta õigusakt „Legge No 9”

 25. novembri 1996. aasta õigusakt „Decreto Legislativo No 625”

 26. aprilli 1974. aasta õigusakt „Legge No 170”, muudetud 23. mai 2000. aasta õigusaktiga „Decreto Legislativo No 164”

Küpros

Läti

Kõik ettevõtted, kellel on nõuetekohane litsents ja kes on alustanud nafta või gaasi leiukohtade uurimist või kaevandamist

Leedu

 Aktsiaselts „Geonafta”

 Leedu-Taani osaühing „Minijos nafta”

 Leedu-Rootsi ühisettevõte „Genčių nafta”

 Osaühing „Geobaltic”

 Osaühing „Manifoldas”

 Muud üksused, mis tegutsevad vastavalt Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ning mis tegutsevad nafta või gaasi leiukohtade uurimise või kaevandamise sektoris kooskõlas Leedu Vabariigi kaevandamisseadusega (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 53-1582, 1995; nr 35-1164, 2001)

Luksemburg

Ungari

 Üksused, mis tegelevad nafta või gaasi leiukohtade uurimise või kaevandamisega õigusakti „1993. évi XLVIII. törvény a bányászatról” kohaselt välja antud tegevusloa või kontsessiooni alusel

Malta

 Õigusakt „Petroleum (Production) Act (Cap. 156)” ja selle õigusakti alusel vastu võetud teisesed õigusaktid ning õigusakt „Continental Shelf Act (Cap. 194)” ja selle õigusakti alusel vastu võetud teisesed õigusaktid

Madalmaad

 Üksused vastavalt õigusaktile „Mijnbouwwet” (1. jaanuar 2003)

Austria

 Üksused, millel on tegevusluba nafta või gaasi leiukohtade uurimiseks ja kaevandamiseks õigusakti „Mineralrohstoffgesetz, BGBl. I No 38/1999” (muudetud redaktsioon) alusel

Poola

Üksused, mis tegutsevad maagaasi, nafta ja selle looduslike derivaatide, pruunsöe, kivisöe ja muude tahkekütuste uuringute, kaevandamiskohtade otsimise või nende maavarade kaevandamisega seaduse „Ustawa z dnia 4 lutego 1994 r. Prawo geologiczne i górnicze” alusel, sealhulgas:

  Polskie Górnictwo Naftowe i Gazownictwo S.A.

  Petrobaltic S.A.

  Zakład Odmetanowienia Kopalń Sp. z o.o.

  Operator Gazociągów Przesyłowych GAZ-SYSTEM Spółka Akcyjna

Portugal

Üksused, millel on tegevusluba, litsents või kes on sõlminud kontsessioonilepingu nafta või gaasi leiukohtade uurimiseks või kaevandamiseks järgmiste õigusaktide alusel:

 26. aprilli 1994. aasta „Decreto-Lei no 109/94”, 31. mai 1994. aasta „Declaração de rectificação no 64/94” ja 5. septembri 1994. aasta „Portaria no 790/94”

 24. augusti 1994. aasta „Despacho no 82/94” ja 17. jaanuari 1994. aasta „Despacho Conjunto no A-87/94-XII”

 21. juuli 1994. aasta „Aviso, D.R. III, no 167” ja 12. märtsi 2002. aasta „Aviso, DR III no 60”

Rumeenia

  Societatea Națională „Romgaz” S.A. Mediaș

  S.C. PETROM S.A.

Sloveenia

Üksused, mis tegelevad nafta leiukohtade otsimise ja kaevandamisega õigusakti „Zakon o rudarstvu” (Uradni list RS, 56/99) alusel:



Mat. št.

Naziv

Poštna Št

Kraj

1328255

Nafta Lendava

9220

Lendava

Slovakkia

 Üksused, mis tegelevad gaasi kaevandamisega seaduse nr 656/2004 Coll. kohaselt antud loa alusel

 Üksused, mis teevad geoloogilisi uuringuid nafta leiukohtade otsimiseks või kaevandamiseks seaduse nr 51/1988 Coll. (mida on muudetud seadustega nr 499/1991 Coll., 154/1995 Coll., 58/1998 Coll. ja 533/2004 Coll) kohaselt välja antud kaevandamisloa alusel ja seaduse nr 214/2002 Coll. alusel

Soome

Rootsi

Üksused, millel on kontsessioon nafta või gaasi leiukohtade uurimiseks või kaevandamiseks õigusakti „Minerallagen (1991:45)” alusel või millele on antud tegevusluba õigusakti „Lagen (1966:314) om kontinentalsockeln” alusel

Ühendkuningriik

 Isik, kes tegutseb litsentsi alusel, mis on antud õigusakti „Petroleum Act 1998” alusel või omab sellekohast mõju

 Isik, kes on saanud litsentsi õigusakti „Petroleum (Production) Act (Northern Ireland) 1964” alusel

c)    Söe ja muude tahkete kütuste leiukohtade uurimine ja kaevandamine

Belgia

Bulgaaria

Üksused, mis tegelevad kivisöe ja muude tahkete kütuste leiukohtade uuringute või nende kaevandamisega õigusaktide „Закона за подземните богатства” (обн., ДВ, бр. 23/12.3.1999) ja „Закона за концесиите” (обн., ДВ, бр. 36/02.5.2006) alusel:

 „Балкан МК” – ЕООД

 „Въгледобив Бобов дол” – ЕООД

 „Въглища Перник” – ООД

 „Геология и геотехника” – ООД

 „Елшица-99” – АД

 „Енемона” – АД

 „Карбон Инвест” – ООД

 „Каусто-голд” – АД

 „Мес Ко ММ5” – ЕООД

 „Мина Балкан – 2000” – АД

 „Мина Бели брег” – АД

 „Мина Открит въгледобив” – АД

 „Мина Станянци” – АД

 „Мина Черно море – Бургас” – ЕАД

 „Мина Чукурово” – АД

 „Мининвест” – ООД

 „Мини Марица-изток” – ЕАД

 „Минно дружество Белоградчик” – АД

 „Рекоул” – АД

 „Руен Холдинг” – АД

 „Фундаментал” – ЕООД

Tšehhi Vabariik

Kõik tellijad, kes kasutavad konkreetset geograafilist piirkonda eesmärgiga uurida kivisöe või muude tahkete kütuste leiukohti või kaevandada neid maavarasid (riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti i alusel)

Näiteks:

  Czech Coal Services a.s.

  OKD, a.s.

  Severočeské doly a.s.

  Sokolovská uhelná, právní nástupce, a.s.

Taani

 Üksused, mis uurivad kivisöe ja teiste tahkete kütuste leiukohti ja kaevandavad neid maavarasid 21. juuni 2007. aasta konsolideerimisseaduse nr 784 alusel

Saksamaa

 Ettevõtted vastavalt 13. augusti 1980. aasta õigusaktile „Bundesberggesetz” (viimati muudetud 9. detsembril 2006)

Eesti

 AS Eesti Põlevkivi

Iirimaa

  Bord na Mona plc., mis on moodustatud ja tegutseb õigusakti „Turf Development Act 1946 to 1998” alusel

Kreeka

 „Δημόσια Επιχείρηση Ηλεκτρισμού”, mis otsib kivisöe ja teiste tahkete kütuste leiukohti ja kaevandab neid maavarasid 1973. aasta kaevandamisseaduse alusel, muudetud 27. aprilli 1976. aasta seadusega

Hispaania

  Alto Bierzo, S.A.

  Antracitas de Arlanza, S.A.

  Antracitas de Gillon, S.A.

  Antracitas de La Granja, S.A.

  Antracitas de Tineo, S.A.

  Campomanes Hermanos, S.A.

  Carbones de Arlanza, S.A.

  Carbones de Linares, S.A.

  Carbones de Pedraforca, S.A.

  Carbones del Puerto, S.A.

  Carbones el Túnel, S.L.

  Carbones San Isidro y María, S.A.

  Carbonífera del Narcea, S.A.

  Compañía Minera Jove, S.A.

  Compañía General Minera de Teruel, S.A.

  Coto minero del Narcea, S.A.

  Coto minero del Sil, S.A.

  Empresa Nacional Carbonífera del Sur, S.A.

  Endesa, S.A.

  González y Díez, S.A.

  Hijos de Baldomero García, S.A.

  Hullas del Coto Cortés, S.A.

  Hullera Vasco-leonesa, S.A.

  Hulleras del Norte, S.A.

  Industrial y Comercial Minera, S.A.

  La Carbonífera del Ebro, S.A.

  Lignitos de Meirama, S.A.

  Malaba, S.A.

  Mina Adelina, S.A.

  Mina Escobal, S.A.

  Mina La Camocha, S.A.

  Mina La Sierra, S.A.

  Mina Los Compadres, S.A.

  Minas de Navaleo, S.A.

  Minas del Principado, S.A.

  Minas de Valdeloso, S.A.

  Minas Escucha, S.A.

  Mina Mora primera bis, S.A.

  Minas y explotaciones industriales, S.A.

  Minas y ferrocarriles de Utrillas, S.A.

  Minera del Bajo Segre, S.A.

  Minera Martín Aznar, S.A.

  Minero Siderúrgica de Ponferrada, S.A.

  Muñoz Sole hermanos, S.A.

  Promotora de Minas de carbón, S.A.

  Sociedad Anónima Minera Catalano-aragonesa

  Sociedad minera Santa Bárbara, S.A.

  Unión Minera del Norte, S.A.

  Union Minera Ebro Segre, S.A.

  Viloria Hermanos, S.A.

  Virgilio Riesco, S.A.

 Muud üksused, mis tegutsevad õigusakti „Ley 22/1973, de 21 de julio, de Minas” ja selle rakendusaktide alusel

Prantsusmaa

 Üksused, mis tegelevad kivisöe või muude tahkete kütuste leiukohtade uuringute või kaevandamisega vastavalt õigusaktile „Code minier” ja selle rakendusaktidele, eelkõige 19. aprilli 1995. aasta õigusaktile „Décret no 95-427” ja 2. juuni 2006. aasta õigusaktile „Décret no 2006-648 relatif aux titres miniers et aux titres de stockage souterrain”

Itaalia

  Carbosulcis S.p.A.

Küpros

Läti

Leedu

 Üksused, mis tegutsevad kooskõlas Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega tegutsevad kivisöe või muude tahkete kütuste leiukohtade uurimise või kaevandamise sektoris kooskõlas Leedu Vabariigi kaevandamisseadusega ((Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 63-1582, 1995; nr 35-1164, 2001)

Luksemburg

Ungari

 Üksused, mis tegelevad kivisöe või muude tahkete kütuste leiukohtade uurimise või kaevandamisega õigusakti „1993. évi XLVIII. törvény a bányászatról” kohaselt välja antud tegevusloa või kontsessiooni alusel

Malta

Madalmaad

 Üksused vastavalt seadusele „Mijnbouwwet” (1. jaanuar 2003)

Austria

 Üksused, millel on tegevusluba kivisöe või teiste tahkete kütuste leiukohtade uurimiseks ja nende maavarade kaevandamiseks õigusakti „Mineralrohstoffgesetz, BGBl. I No 38/1999” (muudetud redaktsioon) alusel

Poola

Üksused, mis tegutsevad maagaasi, nafta ja selle looduslike derivaatide, pruunsöe, kivisöe ja muude tahkekütuste uuringute, kaevandamiskohtade otsimise või nende maavarade kaevandamisega õigusakti „Ustawa z dnia 4 lutego 1994 r. Prawo geologiczne i górnicze” alusel, sealhulgas:

  Kompania Węglowa S.A.

  Jastrzębska Spółka Węglowa S.A.

  Katowicki Holding Węglowy S.A.

  Kopalnia Węgla Kamiennego Sobieski Jaworzno Ш

  Lubelski Węgiel Bogdanka S.A.

  Kopalnia Węgla Kamiennego Budryk S.A.

  Kopalnia Węgla Kamiennego Kazimierz-Juliusz Spółka z o.o.

  Kopalnia Węgla Brunatnego Bełchatów S.A.

  Kopalnia Węgla Brunatnego Turów S.A.

  Kopalnia Węgla Brunatnego „Konin” S.A.

  Kopalnia Węgla Brunatnego „Sieniawa” S.A.

  Kopalnia Węgla Brunatnego „Adamów” S.A. w Turku

  Kopalnia Węgla Brunatnego Konin w Kleczewie S.A.

  Południowy KoncernWęglowy S.A.

Portugal

  Empresa de Desenvolvimento Mineiro, SA, vastavalt 16. märtsi 1990. aasta õigusaktidele „Decretos-Lei no 90/90 e no 87/90”

Rumeenia

  Compania Națională a Huilei – S.A. Petroșani

  Societatea Națională a Lignitului Oltenia – S.A.

  Societatea Națională a Cărbunelui – S.A. Ploiești

  Societatea Comercială Minieră „Banat-Anina” S.A.

  Compania Națională a Uraniului S.A. București

  Societatea Comercială Radioactiv Mineral Măgurele

Sloveenia

Üksused, mis tegutsevad kivisöe leiukohtade otsimise ja kaevandamisega õigusakti „Zakon o rudarstvu” (Uradni list RS, 56/99) alusel:



Mat. št

Naziv

Poštna Št

Kraj

5920850

RTH, Rudnik Trbovlje-Hrastnik, d.o.o.

1420

Trbovlje

5040361

Premogovnik Velenje

3320

Velenje

Slovakkia

Üksused, mis teevad geoloogilisi uuringuid kivisöe leidmiseks ja kaevandamiseks seaduse nr 51/1988 Coll. (mida on muudetud seadustega nr. 499/1991 Coll., 154/1995 Coll., 58/1998 Coll. ja 533/2004 Coll) kohaselt välja antud kaevandamisloa alusel ja seaduse nr 214/2002 Coll. alusel

Soome

Üksused, millel on erikontsessioon tahkete kütuste leiukohtade uurimiseks ja kaevandamiseks õigusakti „Laki oikeudesta luovuttaa valtion kiinteistövarallisuutta/lagen om rätt att överlåta statlig fastighetsförmögenhet (973/2002)” alusel

Rootsi

Üksused, millel on kontsessioon kivisöe või teiste tahkete kütuste leiukohtade uurimiseks või kaevandamiseks õigusakti „Minerallagen (1991:45)” või „Lagen (1985:620) om vissa torvfyndigheter” alusel või millele on antud tegevusluba õigusakti „Lagen (1966:314) om kontinentalsockeln” alusel

Ühendkuningriik

 Iga litsentsitud operaator (õigusakti „Coal Industry Act 1994” tähenduses)

  The Department of Enterprise, Trade and Investment (Northern Ireland)

 Isik, kes tegutseb maavarade otsimise litsentsi, kaevandamisrendi, kaevandamislitsentsi või kaevandamisloa alusel, nagu on määratletud õigusakti „Mineral Development Act (Northern Ireland) 1969” artikli 57 lõikes 1.

▼B

III B lisa – Šveits

a)   Gaasi või soojusenergia transport või jaotus

Üksused, mis transpordivad või jaotavad gaasi loi fédérale du 4 octobre 1963 sur les installations de transport par conduites de combustibles ou carburants liquides ou gazeux artikli 2 alusel

Üksused, mis transpordivad või jaotavad soojusenergiat kantoni kontsessiooni alusel

Näiteks: SWISSGAS AG, Gaznat SA, Gasverbund Ostschweiz AG, REFUNA AG, Cadbar SA

b)   Nafta ja gaasi uuringud ja tootmine

Üksused, mis teostavad nafta ja gaasi leiukohtadega seotud uuringuid või kaevandavad neid Concordat Intercantonal du 24 septembre 1955 concernant la prospection et l'exploitaiton du pétrole entre les cantons de Zurich, Schwyz, Glaris, Zoug, Schaffhouse, Appenzell Rh.-Ext., Appenzell Rh.-Int., Saint-Gall, Argovie et Thurgovie alusel

Näiteks: Seag AG

c)   Söe või muude tahkete kütuste uuringud ja kaevandamine

Šveitsis sellised ettevõtjad puuduvad

IV LISA

(Osutatud lepingu artikli 3 lõikes 1, artikli 2 punktis f ja artiklis 5)

HÕLMATUD ERAKOMMUNAALETTEVÕTTED

▼M1

IV A lisa – Liit

a)    Joogivee tootmine, transport ja jaotamine

Belgia

 Kohalikud omavalitsused ja nende ühendused vastavalt nende tegevusele selles valdkonnas

  Société Wallonne des Eaux

  Vlaams Maatschappij voor Watervoorziening

Bulgaaria

 „Тузлушка гора” – ЕООД, Антоново

 „В И К – Батак” – ЕООД, Батак

 „В и К – Белово” – ЕООД, Белово

 „Водоснабдяване и канализация Берковица” – ЕООД, Берковица

 „Водоснабдяване и канализация” – ЕООД, Благоевград

 „В и К – Бебреш” – ЕООД, Ботевград

 „Инфрастрой” – ЕООД, Брацигово

 „Водоснабдяване” – ЕООД, Брезник

 „Водоснабдяване и канализация” – ЕАД, Бургас

 „Лукойл Нефтохим Бургас” АД, Бургас

 „Бързийска вода” – ЕООД, Бързия

 „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Варна

 „ВиК” ООД, к.к. Златни пясъци

 „Водоснабдяване и канализация Йовковци” – ООД, Велико Търново

 „Водоснабдяване, канализация и териториален водоинженеринг” – ЕООД, Велинград

 „ВИК” – ЕООД, Видин

 „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Враца

 „В И К” – ООД, Габрово

 „В И К” – ООД, Димитровград

 „Водоснабдяване и канализация” – ЕООД, Добрич

 „Водоснабдяване и канализация – Дупница” – ЕООД, Дупница

 ЧПСОВ, в.с. Елени

 „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Исперих

 „Аспарухов вал” ЕООД, Кнежа

 „В И К – Кресна” – ЕООД, Кресна

 „Меден кладенец” – ЕООД, Кубрат

 „ВИК” – ООД, Кърджали

 „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Кюстендил

 „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Ловеч

 „В и К – Стримон” – ЕООД, Микрево

 „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Монтана

 „Водоснабдяване и канализация – П” – ЕООД, Панагюрище

 „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Перник

 „В И К” – ЕООД, Петрич

 „Водоснабдяване, канализация и строителство” – ЕООД, Пещера

 „Водоснабдяване и канализация” – ЕООД, Плевен

 „Водоснабдяване и канализация” – ЕООД, Пловдив

 „Водоснабдяване–Дунав” – ЕООД, Разград

 „ВКТВ” – ЕООД, Ракитово

 ЕТ „Ердуван Чакър”, Раковски

 „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Русе

 „Екопроект-С” ООД, Русе

 „УВЕКС” – ЕООД, Сандански

 „ВиК-Паничище” ЕООД, Сапарева баня

 „Водоснабдяване и канализация” – ЕАД, Свищов

 „Бяла” – ЕООД, Севлиево

 „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Силистра

 „В и К” – ООД, Сливен

 „Водоснабдяване и канализация” – ЕООД, Смолян

 „Софийска вода” – АД, София

 „Водоснабдяване и канализация” – ЕООД, София

 „Стамболово” – ЕООД, Стамболово

 „Водоснабдяване и канализация” – ЕООД, Стара Загора

 „Водоснабдяване и канализация-С” – ЕООД, Стрелча

 „Водоснабдяване и канализация – Тетевен” – ЕООД, Тетевен

 „В и К – Стенето” – ЕООД, Троян

 „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Търговище

 „Водоснабдяване и канализация” – ЕООД, Хасково

 „Водоснабдяване и канализация” – ООД, Шумен

 „Водоснабдяване и канализация” – ЕООД, Ямбол

Tšehhi Vabariik

Kõik tellijad, kes osutavad teenuseid veemajandamise sektoris riigihangete seaduse nr 137/2006 Sb. artikli 4 lõike 1 punktide d ja e alusel

Näiteks:

  Veolia Voda Česká Republika, a.s.

  Pražské vodovody a kanalizace, a.s.

  Severočeská vodárenská společnost a.s.

  Severomoravské vodovody a kanalizace Ostrava a.s.

  Ostravské vodárny a kanalizace a.s.

Taani

 Üksused, mis tarnivad vett vastavalt õigusakti „Lov om vandforsyning m.v.” (vt 17. jaanuari 2007. aasta konsolideerimisseadus nr 71) § 3 lõikele 3

Saksamaa

 Ettevõtted, mis toodavad või jaotavad vett õigusaktide „Eigenbetriebsverordnungen” või liidumaade „Eigenbetriebsgesetze” alusel (kommunaalteenuste ettevõtted)

 Ettevõtted, mis toodavad või jaotavad vett liidumaade õigusaktide „Gesetze über die kommunale Gemeinschaftsarbeit der Zusammenarbeit” alusel

 Ettevõtted, mis toodavad vett 12. veebruari 1991. aasta õigusakti „Gesetz über Wasser- und Bodenverbände” alusel (viimati muudetud 15. mail 2002)

 Riigiettevõtted, mis toodavad või jaotavad vett õigusaktide „Kommunalgesetze”, eriti liidumaade „Gemeindeverordnungen” alusel

 Ettevõtted, mis on moodustatud 6. septembri 1965. aasta õigusakti „Aktiengesetz” alusel (viimati muudetud 5. jaanuaril 2007) või 20. aprilli 1892. aasta õigusakti „GmbH-Gesetz” alusel (viimati muudetud 10. novembril 2006) või millel on usaldusühingu (Kommanditgesellschaft) juriidiline staatus ja mis toodavad või jaotavad vett regionaalse või kohaliku omavalitsuse erilepingu alusel

Eesti

Üksused, mis tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) § 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332) § 14 alusel:

 AS Haapsalu Veevärk

 AS Kuressaare Veevärk

 AS Narva Vesi

 AS Paide Vesi

 AS Pärnu Vesi

 AS Tartu Veevärk

 AS Valga Vesi

 AS Võru Vesi

Iirimaa

Üksused, mis toodavad või jaotavad vett õigusakti „Local Government [Sanitary Services] Act 1878 to 1964” alusel

Kreeka

 „Εταιρεία Υδρεύσεως και Αποχετεύσεως Πρωτευούσης Α.Ε.” („Ε.Υ.Δ. Α.Π.” või „Ε.Υ.Δ.Α.Π. Α.Ε.”). Ettevõtte juriidiline staatus on reguleeritud konsolideeritud seaduse nr 2190/1920, seaduse nr 2414/1996 ning seaduse nr 1068/80 ja seaduse nr 2744/1999 sätetega

 „Εταιρεία Ύδρευσης και Αποχέτευσης Θεσσαλονίκης Α.Ε.” („Ε.Υ.Α.Θ. Α.Ε.”), mida reguleerivad seaduse nr 2937/2001 (Kreeka Ametlik Teataja 169 Α’) ja seaduse nr 2651/1998 (Kreeka Ametlik Teataja 248 Α’) sätted

 „Δημοτική Επιχείρηση Ύδρευσης και Αποχέτευσης Μείζονος Περιοχής Βόλου” („ΔΕΥΑΜΒ”), mis tegutseb seaduse nr 890/1979 alusel

 „Δημοτικές Επιχειρήσεις Ύδρευσης – Αποχέτευσης” (veevärgi ja kanalisatsiooniga tegelevad munitsipaalettevõtted), mis toodavad ja jaotavad vett 23. augusti 1980. aasta seaduse nr 1069/80 alusel

 „Σύνδεσμοι Ύδρευσης” (omavalitsuste ja kogukondade veevarustusühistud), mis tegutsevad presidendi dekreedi nr 410/1995 alusel ja vastavalt õigusaktile „Κώδικος Δήμων και Κοινοτήτων”

 „Δήμοι και Κοινότητες” (omavalitsused ja kogukonnad), mis tegutsevad presidendi dekreedi nr 410/1995 alusel ja vastavalt õigusaktile „Κώδικος Δήμων και Κοινοτήτων”

Hispaania

  Mancomunidad de Canales de Taibilla

  Aigües de Barcelona S.A., y sociedades filiales

  Canal de Isabel II

  Agencia Andaluza del Agua

  Agencia Balear de Agua y de la Calidad Ambiental

 Muud riiklikud üksused, mis kuuluvad Comunidades Autónomas ja Corporaciones locales koosseisu või on neist sõltuvad ning mis tegelevad joogivee jaotamisega

 Muud eraõiguslikud üksused, millel on Corporaciones locales poolt välja antud eri- või ainuõigus joogivee jaotamise valdkonnas

Prantsusmaa

Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja riiklikud kohalikud asutused, mis toodavad või jaotavad joogivett:

  Régies des eaux (näiteks: régie des eaux de Grenoble, régie des eaux de Megève, régie municipale des eaux et de l’assainissement de Mont-de-Marsan, régie des eaux de Venelles)

 Vee transportimise, tarnimise ja tootmisega tegelevad asutused (näiteks syndicat des eaux d’Ile de France, syndicat départemental d’alimentation en eau potable de la Vendée, syndicat des eaux et de l’assainissement du Bas-Rhin, syndicat intercommunal des eaux de la région grenobloise, syndicat de l’eau du Var-est, syndicat des eaux et de l’assainissement du Bas-Rhin)

Itaalia

 Asutused, mis tegelevad veevarustusteenistuse erinevate etappide juhtimisega seaduste konsolideeritud tekstide alusel kohalike ja provintsiomavalitsuste avalike teenistuste otsese kontrolli all, nagu on kinnitatud 15. oktoobri 1925. aasta õigusaktiga „Regio Decreto No 2578”, 4. oktoobri 1986. aasta õigusaktiga „D.P.R. No 902” ja 18. augusti 2000. aasta õigusaktiga „Decreto Legislativo No 267”, milles on sätestatud seaduste konsolideeritud tekstid kohaliku omavalitsuse struktuuri kohta, eriti artiklid 112 ja 116

  Acquedotto Pugliese S.p.A. (11. mai 1999. aasta õigusakt „Decreto Legislativo No 141”)

  Ente acquedotti siciliani, mis on asutatud 4. septembri 1979. aasta õigusaktiga „Legge Regionale No 2/2” ja 9. augusti 1980. aasta õigusaktiga „Legge Regionale No 81”, likvideeritud 31. mai 2004. aasta õigusaktiga „Legge Regionale No 9”, (artikkel 1)

  Ente sardo acquedotti e fognature, mis on asutatud 5. juuli 1963. aasta õigusaktiga „Legge No 9” ja mis muudeti 2003. aastal ettevõtteks ESAF S.p.A. ning ühines seejärel ettevõttega ABBANOA S.p.A. ESAF S.p.A. tegevus lõpetati 29. juulil 2005 ja ta likvideeriti 21. aprilli 2005. aasta õigusaktiga „Legge Regionale No 7 (artikli 5 lõige 1) – Legge finanziaria 2005”

Küpros

  Τα Συμβούλια Υδατοπρομήθειας, mis jaotab vett munitsipaal- ja muudes piirkondades vastavalt õigusaktile „περί Υδατοπρομήθειας Δημοτικών και Άλλων Περιοχών Νόμου, Κεφ. 350”

Läti

 SIA „Rīgas ūdens” ja teised riiklikud ja eraõiguslikud üksused, mis tegelevad joogivee tootmise, transportimise ja jaotamisega tavavõrgus ja mis teevad oste vastavalt õigusaktile „Par iepirkumu sabiedrisko pakalpojumu sniedzēju vajadzībām”

Leedu

 Üksused, mis tegutsevad kooskõlas Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning toodavad, transpordivad ja jaotavad joogivett vastavalt Leedu Vabariigi joogivee- ja reoveekäitlusseadusele (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 82-3260, 2006)

Luksemburg

 Kohaliku omavalitsuse osakonnad, mis vastutavad veevarustuse eest

 Kohalike omavalitsuste ühendused, mis tegelevad vee tootmise või jaotamisega ja on moodustatud vastavalt 23. veebruari 2001. aasta õigusaktile „Loi concernant la création des syndicats de communes” (mida on muudetud ja täiendatud 23. detsembri 1958. aasta seadusega ja 29. juuli 1981. aasta seadusega) ja vastavalt 31. juuli 1962. aasta õigusaktile „Loi ayant pour objet le renforcement de l’alimentation en eau potable du Grand-Duché du Luxembourg à partir du réservoir d’Esch-sur-Sûre”

  Syndicat de communes pour la construction, l’exploitation et l’entretien de la conduite d’eau du Sud-Est – SESE

  Syndicat des Eaux du Barrage d’Esch-sur-Sûre – SEBES

  Syndicat intercommunal pour la distribution d’eau dans la région de l’Est – SIDERE

  Syndicat des Eaux du Sud – SES

  Syndicat des communes pour la construction, l’exploitation et l’entretien d’une distribution d’eau à Savelborn- Freckeisen

  Syndicat pour la distribution d’eau dans les communes de Bous, Dalheim, Remich, Stadtbredimus et Waldbredimus – R

  Syndicat de distribution d’eau des Ardennes – DEA

  Syndicat de communes pour la construction, l’exploitation et l’entretien d’une distribution d’eau dans les communes de Beaufort, Berdorf et Waldbillig

  Syndicat des eaux du Centre – SEC

Ungari

 Üksused, mis toodavad, transpordivad või jaotavad joogivett vastavalt õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről” artiklitele 162–163 ja õigusaktile „1995. évi LVII. törvény a vízgazdálkodásról”

Malta

  Korporazzjoni għas-Servizzi ta’ l-Ilma (veeteenuste ettevõte)

  Korporazzjoni għas-Servizzi ta’ Desalinazzjoni (veemagestamisteenused)

Madalmaad

Üksused, mis toodavad või jaotavad vett vastavalt õigusaktile „Waterleidingwet”

Austria

Kohalikud omavalitsused ja nende ühendused, mis toodavad, transpordivad või jaotavad joogivett vastavalt üheksa liidumaa õigusakti „Wasserversorgungsgesetze” sätetele

Poola

Seaduse „Ustawa z dnia 7 czerwca 2001 r., o zbiorowym zaopatrzeniu w wodę i zbiorowym odprowadzaniu ścieków” tähenduses vee- ja kanalisatsiooniettevõtted, mis tegelevad majandustegevusega elanikkonnale veega varustamise või reovee ärajuhtimisega seotud teenuste pakkumisel, sealhulgas:

  AQUANET S.A., Poznań

  Górnośląskie Przedsiębiorstwo Wodociągów S.A. w Katowicach

  Miejskie Przedsiębiorstwo Wodociągów i Kanalizacji S.A. w Krakowie

  Miejskie Przedsiębiorstwo Wodociągów i Kanalizacji Sp. z o.o. Wrocław

  Miejskie Przedsiębiorstwo Wodociągów i Kanalizacji w Lublinie Sp. z o.o.

  Miejskie Przedsiębiorstwo Wodociągów i Kanalizacji w m. st. Warszawie S.A.

  Rejonowe Przedsiębiorstwo Wodociągów i Kanalizacji w Tychach S.A.

  Rejonowe Przedsiębiorstwo Wodociągów i Kanalizacji Sp. z o.o. w Zawierciu

  Rejonowe Przedsiębiorstwo Wodociągów i Kanalizacji w Katowicach S.A.

  Wodociągi Ustka Sp. z o.o.

  Zakład Wodociągów i Kanalizacji Sp. z o.o. Łódź

  Zakład Wodociągów i Kanalizacji Sp. z o.o., Szczecin

Portugal

 Omavalitsustevahelised süsteemid – ettevõtted, mille enamusosalus kuulub riigile ja riiklikele üksustele, ning eraettevõtted vastavalt 5. novembri 1993. aasta õigusaktile „Decreto-Lei No 379/93”, mida on muudetud 25. oktoobri 1999. aasta õigusaktiga „Decreto-Lei No 176/99”, 29. oktoobri 1999. aasta õigusaktiga „Decreto-Lei No 439-A/99” ja 23. mai 2003. aasta õigusaktiga „Decreto-Lei No 103/2003”. Lubatud on riigi otsene juhtimine

 Omavalitsuste süsteemid – kohalikud omavalitsused, nende ühendused, kohaliku omavalitsuse teenistused, täielikult riigile kuuluvad või riigi enamusosalusega ettevõtted ja eraettevõtted 29. detsembri 2006. aasta õigusakti „Lei 53-F/2006” ja 5. novembri 1993. aasta õigusakti „Decreto-Lei No 379/93” alusel, mida on muudetud 25. oktoobri 1999. aasta õigusaktiga „Decreto-Lei No 176/99” ja 29. oktoobri 1999. aasta õigusaktiga „Decreto-Lei No 439-A/99” ja 23. mai 2003. aasta õigusaktiga „Decreto-Lei No 103/2003”

Rumeenia

Departamente ale Autorităților locale și Companii care produc, transportă și distribuie apă (kohalike omavalitsuste osakonnad ja vett tootvad, transportivad ja jaotavad ettevõtted). Näiteks:

  S.C. APA – C.T.T.A. S.A. Alba Iulia, Alba

  S.C. APA – C.T.T.A. S.A. Filiala Alba Iulia S.A., Alba Iulia, Alba

  S.C. APA – C.T.T.A. S.A. Filiala Blaj, Blaj, Alba

  Compania de Apă Arad

  S.C. Aquaterm AG 98 S.A. Curtea de Argeș, Argeș

  S.C. APA Canal 2000 S.A. Pitești, Argeș

  S.C. APA Canal S.A. Onești, Bacău

  Compania de Apă-Canal, Oradea, Bihor

  R.A.J.A. Aquabis Bistrița, Bistrița-Năsăud

  S.C. APA Grup S.A. Botoșani, Botoșani

  Compania de Apă, Brașov, Brașov

  R.A. APA, Brăila, Brăila

  S.C. Ecoaquasa Sucursala Călărași, Călărași, Călărași

  S.C. Compania de Apă Someș S.A., Cluj, Cluj-Napoca

  S.C. Aquasom S.A. Dej, Cluj

  Regia Autonomă Județeană de Apă, Constanța, Constanța

  R.A.G.C. Târgoviște, Dâmbovița

  R.A. APA Craiova, Craiova, Dolj

  S.C. Apa-Canal S.A., Bailești, Dolj

  S.C. Apa-Prod S.A. Deva, Hunedoara

  R.A.J.A.C. Iași, Iași

  Direcția Apă-Canal, Pașcani, Iași

  Societatea Națională a Apelor Minerale (SNAM)

Sloveenia

Üksused, mis toodavad, transpordivad või jaotavad joogivett vastavalt õigusakti „Zakon o varstvu okolja” (Uradni list RS, 32/93, 1/96) alusel antud kontsessiooniaktile ja omavalitsuste otsustele:



Mat. Št

Naziv

Poštna Št

Kraj

5015731

Javno komunalno podjetje Komunala Trbovlje d.o.o.

1420

Trbovlje

5067936

Komunala d.o.o. javno podjetje Murska Sobota

9000

Murska Sobota

5067804

Javno komunalno podjetje Komunala Kočevje d.o.o.

1330

Kočevje

5075556

Loška komunala, oskrba z vodo in plinom, d.d. Škofja Loka

4220

Škofja Loka

5222109

Komunalno podjetje Velenje d.o.o. izvajanje komunalnih dejavnosti d.o.o.

3320

Velenje

5072107

Javno komunalno podjetje Slovenj Gradec d.o.o.

2380

Slovenj Gradec

1122959

Komunala javno komunalno podjetje d.o.o. Gornji Grad

3342

Gornji Grad

1332115

Režijski obrat občine Jezersko

4206

Jezersko

1332155

Režijski obrat občine Komenda

1218

Komenda

1357883

Režijski obrat občine Lovrenc na Pohorju

2344

Lovrenc na Pohorju

1563068

Komuna, javno komunalno podjetje d.o.o. Beltinci

9231

Beltinci

1637177

Pindža javno komunalno podjetje d.o.o. Petrovci

9203

Petrovci

1683683

Javno podjetje EDŠ – ekološka družba, d.o.o. Šentjernej

8310

Šentjernej

5015367

Javno podjetje Kovod Postojna, vodovod, kanalizacija, d.o.o., Postojna

6230

Postojna

5015707

Komunalno podjetje Vrhnika proizvodnja in distribucija vode, d.d.

1360

Vrhnika

5016100

Komunalno podjetje Ilirska Bistrica

6250

Ilirska Bistrica

5046688

Javno podjetje Vodovod – kanalizacija, d.o.o. Ljubljana

1000

Ljubljana

5062403

Javno podjetje Komunala Črnomelj d.o.o.

8340

Črnomelj

5063485

Komunala Radovljica, javno podjetje za komunalno dejavnost, d.o.o.

4240

Radovljica

5067731

Komunala Kranj, javno podjetje, d.o.o.

4000

Kranj

5067758

Javno podjetje Komunala Cerknica d.o.o.

1380

Cerknica

5068002

Javno komunalno podjetje Radlje ob Dravi d.o.o.

2360

Radlje ob Dravi

5068126

JKP, javno komunalno podjetje d.o.o. Slovenske Konjice

3210

Slovenske Konjice

5068134

Javno komunalno podjetje Žalec d.o.o.

3310

Žalec

5073049

Komunalno podjetje ormož d.o.o.

2270

Ormož

5073103

Kop javno komunalno podjetje Zagorje ob Savi, d.o.o.

1410

Zagorje ob Savi

5073120

Komunala Novo Mesto d.o.o., javno podjetje

8000

Novo Mesto

5102103

Javno komunalno podjetje Log d.o.o.

2390

Ravne na Koroškem

5111501

OKP javno podjetje za komunalne storitve Rogaška Slatina d.o.o.

3250

Rogaška Slatina

5112141

Javno podjetje komunalno stanovanjsko podjetje Litija, d.o.o.

1270

Litija

5144558

Komunalno podjetje Kamnik d.d.

1241

Kamnik

5144574

Javno komunalno podjetje Grosuplje d.o.o.

1290

Grosuplje

5144728

KSP Hrastnik komunalno - stanovanjsko podjetje d.d.

1430

Hrastnik

5145023

Komunalno podjetje Tržič d.o.o.

4290

Tržič

5157064

Komunala Metlika javno podjetje d.o.o.

8330

Metlika

5210461

Komunalno stanovanjska družba d.o.o. Ajdovščina

5270

Ajdovščina

5213258

Javno komunalno podjetje Dravograd

2370

Dravograd

5221897

Javno podjetje Komunala d.o.o. Mozirje

3330

Mozirje

5227739

Javno komunalno podjetje Prodnik d.o.o.

1230

Domžale

5243858

Komunala Trebnje d.o.o.

8210

Trebnje

5254965

Komunala, Komunalno Podjetje d.o.o.,Lendava

9220

Lendava - Lendva

5321387

Komunalno podjetje Ptuj d.d.

2250

Ptuj

5466016

Javno komunalno podjetje Šentjur d.o.o.

3230

Šentjur

5475988

Javno podjetje Komunala Radeče d.o.o.

1433

Radeče

5529522

Radenska-Ekoss, podjetje za stanovanjsko, komunalno in ekološko dejavnost, Radenci d.o.o.

9252

Radenci

5777372

Vit-Pro d.o.o. Vitanje; Komunala Vitanje, javno podjetje d.o.o.

3205

Vitanje

5827558

Komunalno podjetje Logatec d.o.o.

1370

Logatec

5874220

Režijski obrat občine Osilnica

1337

Osilnica

5874700

Režijski obrat občine Turnišče

9224

Turnišče

5874726

Režijski obrat občine Črenšovci

9232

Črenšovci

5874734

Režijski obrat občine Kobilje

9223

Dobrovnik

5881820

Režijski obrat občina Kanal ob Soči

5213

Kanal

5883067

Režijski obrat občina Tišina

9251

Tišina

5883148

Režijski obrat občina Železniki

4228

Železniki

5883342

Režijski obrat občine Zreče

3214

Zreče

5883415

Režijski obrat občina Bohinj

4264

Bohinjska Bistrica

5883679

Režijski obrat občina Črna na Koroškem

2393

Črna na Koroškem

5914540

Vodovod - Kanalizacija javno podjetje d.o.o. Celje

3000

Celje

5926823

JEKO - IN, javno komunalno podjetje, d.o.o., Jesenice

4270

Jesenice

5945151

Javno komunalno podjetje Brezovica d.o.o.

1352

Preserje

5156572

Kostak, komunalno in stavbno podjetje d.d. Krško

8270

Krško

1162431

Vodokomunalni sistemi izgradnja in vzdrževanje vodokomunalnih sistemov d.o.o. Velike Lašče

 

Velike Lašče

1314297

Vodovodna zadruga Golnik, z.o.o.

4204

Golnik

1332198

Režijski obrat občine Dobrovnik

9223

Dobrovnik - Dobronak

1357409

Režijski obrat občine Dobje

3224

Dobje Pri Planini

1491083

Pungrad, javno komunalno podjetje d.o.o. Bodonci

9265

Bodonci

1550144

Vodovodi in kanalizacija Nova Gorica d.d.

5000

Nova Gorica

1672860

Vodovod Murska Sobota javno podjetje d.o.o.

9000

Murska Sobota

5067545

Komunalno stanovanjsko podjetje Brežice d.d.

8250

Brežice

5067782

Javno podjetje - Azienda publica Rižanski vodovod Koper d.o.o. - S.R.L.

6000

Koper - Capodistria

5067880

Mariborski vodovod javno podjetje d.d.

2000

Maribor

5068088

Javno podjetje Komunala d.o.o. Sevnica

8290

Sevnica

5072999

Kraški vodovod Sežana javno podjetje d.o.o.

6210

Sežana

5073251

Hydrovod d.o.o. Kočevje

1330

Kočevje

5387647

Komunalno-stanovanjsko podjetje Ljutomer d.o.o.

9240

Ljutomer

5817978

Vodovodna zadruga Preddvor, z.b.o.

4205

Preddvor

5874505

Režijski obrat občina Laško

Laško

 

5880076

Režijski obrat občine Cerkno

5282

Cerkno

5883253

Režijski obrat občine Rače Fram

2327

Rače

5884624

Vodovodna zadruga Lom, z.o.o.

4290

Tržič

5918375

Komunala, javno podjetje, Kranjska Gora, d.o.o.

4280

Kranjska Gora

5939208

Vodovodna zadruga Senično, z.o.o.

4294

Križe

1926764

Ekoviz d.o.o.

9000

Murska Sobota

5077532

Komunala Tolmin, javno podjetje d.o.o.

5220

Tolmin

5880289

Občina Gornja Radgona

9250

Gornja Radgona

1274783

Wte Wassertechnik Gmbh, podružnica Kranjska Gora

4280

Kranjska Gora

1785966

Wte Bled d.o.o.

4260

Bled

1806599

Wte Essen

3270

Laško

5073260

Komunalno stanovanjsko podjetje d.d. Sežana

6210

Sežana

5227747

Javno podjetje centralna čistilna naprava Domžale - Kamnik d.o.o.

1230

Domžale

1215027

Aquasystems gospodarjenje z vodami d.o.o.

2000

Maribor

1534424

Javno komunalno podjetje d.o.o. Mežica

2392

Mežica

1639285

Čistilna naprava Lendava d.o.o.

9220

Lendava - Lendva

5066310

Nigrad javno komunalno podjetje d.d.

2000

Maribor

5072255

Javno podjetje-Azienda Pubblica Komunala Koper, d.o.o. - S.R.L.

6000

Koper - Capodistria

5156858

Javno podjetje Komunala Izola, d.o.o. Azienda Pubblica Komunala Isola, S.R.L.

6310

Izola - Isola

5338271

Gop gradbena, organizacijska in prodajna dejavnost, d.o.o.

8233

Mirna

5708257

Stadij, d.o.o., Hruševje

6225

Hruševje

5144647

Komunala, javno komunalno podjetje Idrija, d.o.o.

5280

Idrija

5105633

Javno podjetje Okolje Piran

6330

Piran - Pirano

5874327

Režijski obrat občina Kranjska Gora

4280

Kranjska Gora

1197380

Čista narava, javno komunalno podjetje d.o.o. Moravske Toplice

9226

Moravske Toplice

Slovakkia

 Üksused, mis kasutavad ühisveevärki joogivee tootmiseks või transportimiseks ja jaotamiseks elanikkonnale seaduse nr 442/2002 Coll. (mida on muudetud seadustega nr 525/2003 Coll., nr 364/2004 Coll., nr 587/2004 Coll. ja nr 230/2005 Coll.) kohaselt välja antud kauplemisloa või ühisveevärgi kasutamiseks antud kutseoskuse tunnistuste alusel

 Üksused, mis käitavad veemajanduse rajatist seaduses nr 364/2004 Coll. (mida on muudetud seadustega nr 587/2004 Coll. ja nr 230/2005 Coll.) viidatud tingimustel seaduse nr 135/1994 Coll. (mida on muudetud seadustega nr 52/1982 Coll., nr 595/1990 Coll., nr 128/1991 Coll., nr 238/1993 Coll., nr 416/2001 Coll., nr 533/2001 Coll.) kohaselt välja antud tegevusloa alusel ja mis samal ajal transpordivad ja jaotavad elanikkonnale joogivett vastavalt seadusele nr 442/2002 Coll. (mida on muudetud seadustega nr 525/2003 Coll., nr 364/2004 Coll., nr 587/2004 Coll. ja nr 230/2005 Coll.)

Näiteks:

  Bratislavská vodárenská spoločnosť, a.s.

  Západoslovenská vodárenská spoločnosť, a.s.

  Považská vodárenská spoločnosť, a.s.

  Severoslovenské vodárne a kanalizácie, a.s.

  Stredoslovenská vodárenská spoločnosť, a.s.

  Podtatranská vodárenská spoločnosť, a.s.

  Východoslovenská vodárenská spoločnosť, a.s.

Soome

 Veevarustusasutused õigusakti „Vesihuoltolaki/lagen om vattentjänster (119/2001)” artikli 3 alusel

Rootsi

Kohalikud omavalitsused ja munitsipaalettevõtted, mis toodavad, transpordivad või jaotavad joogivett õigusakti „Lagen (2006:412) om allmänna vattentjänster” alusel

Ühendkuningriik

 Ettevõte, mis on määratud tegutsema veevarustusettevõttena või kanalisatsiooniettevõttena seaduse „Water Industry Act 1991” alusel

 Veevarustus- ja kanalisatsiooniettevõte, mis on moodustatud seaduse „Local Government etc (Scotland) Act 1994” artikli 62 alusel

  The Department for Regional Development (Northern Ireland)

b)    Elektrienergia tootmine, transport ja jaotamine

Belgia

 Kohalikud omavalitsused ja nende ühendused vastavalt nende tegevusele selles valdkonnas

  SPE/Elektriciteitsproductie Maatschappij

  Electrabel/Electrabel

  Elia

Bulgaaria

Vastavalt seaduse „Закона за енергетиката” (обн., ДВ, бр. 107/09.12.2003) artikli 39 lõikele 1 elektrienergia tootmiseks, ülekandmiseks, jaotamiseks, üldsusele kättetoimetamiseks või lõpptarnija poolt tarnimiseks litsentsitud üksused:

  АЕЦ Козлодуй - ЕАД

  Болкан Енерджи АД

  Брикел - ЕАД

  Българско акционерно дружество Гранитоид АД

  Девен АД

  ЕВН България Електроразпределение АД

  ЕВН България Електроснабдяване АД

  ЕЙ И ЕС – 3С Марица Изток 1

  Енергийна компания Марица Изток III - АД

  Енерго-про България - АД

  ЕОН България Мрежи АД

  ЕОН България Продажби АД

  ЕРП Златни пясъци АД

  ЕСО ЕАД

  ЕСП„Златни пясъци”АД

  Златни пясъци-сервиз АД

  Калиакра Уинд Пауър АД

  НЕК ЕАД

  Петрол АД

  Петрол Сторидж АД

  Пиринска Бистрица-Енергия АД

  Руно-Казанлък АД

  Сентрал хидроелектрик дьо Булгари ЕООД

  Слънчев бряг АД

  ТЕЦ - Бобов Дол ЕАД

  ТЕЦ - Варна ЕАД

  ТЕЦ„Марица 3”– АД

  ТЕЦ Марица Изток 2 – ЕАД

  Топлофикация Габрово – ЕАД

  Топлофикация Казанлък – ЕАД

  Топлофикация Перник – ЕАД

  Топлофикация Плевен – ЕАД

  ЕВН България Топлофикация - Пловдив - ЕАД

  Топлофикация Русе – ЕАД

  Топлофикация Сливен – ЕАД

  Топлофикация София – ЕАД

  Топлофикация Шумен – ЕАД

  Хидроенергострой ЕООД

  ЧЕЗ България Разпределение АД

  ЧЕЗ Електро България АД

Tšehhi Vabariik

Kõik tellijad, kes osutavad teenuseid elektrienergia sektoris riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti c alusel

Näiteks:

  ČEPS, a.s.

  ČEZ, a.s.

  Dalkia Česká republika, a.s.

  PREdistribuce, a.s.

  Plzeňská energetika a.s.

  Sokolovská uhelná, právní nástupce, a.s.

Taani

 Üksused, mis toodavad elektrienergiat õigusakti „Lov om elforsyning” (vt 8. novembri 2006. aasta konsolideerimisseadus nr 1115) § 10 kohaselt välja antud litsentsi alusel

 Üksused, mis tegelevad elektrienergia ülekandmisega õigusakti „Lov om elforsyning” (vt 8. novembri 2006. aasta konsolideerimisseadus nr 1115) § 19 kohaselt välja antud litsentsi alusel

  Energinet Danmark või täielikult Energinet Danmarki omandis olevad tütarettevõtjad õigusakti „Lov om Energinet Danmark” (vt 20 detsembri 2004. aasta seadus nr 1384) § 2 lõigete 2 ja 3 alusel

Saksamaa

Kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud asutused või nende ühendused või riiklikud ettevõtted, mis tarnivad elektrienergiat teistele ettevõtetele või haldavad või omavad energiavarustusvõrku 24. aprilli 1998. aasta õigusakti „Gesetz über die Elektrizitäts- und Gasversorgung (Energiewirtschaftsgesetz)” (viimati muudetud 9. detsembril 2006) artikli 3 lõike 18 alusel

Eesti

Üksused, kes tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) § 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332) § 14 alusel:

 AS Eesti Energia

 OÜ Jaotusvõrk (Jaotusvõrk LLC)

 AS Narva Elektrijaamad

 OÜ Põhivõrk

Iirimaa

  The Electricity Supply Board

  ESB Independent Energy [ESBIE – elektrienergia tarnimine]

  Synergen Ltd. [elektrienergia tootmine]

  Viridian Energy Supply Ltd. [elektrienergia tarnimine]

  Huntstown Power Ltd. [elektrienergia tootmine]

  Bord Gáis Éireann [elektrienergia tarnimine]

 Elektrienergia tarnijad ja tootjad, kes on saanud litsentsi „Electricity Regulation Act 1999” alusel

  EirGrid plc

Kreeka

 „Δημόσια Επιχείρηση Ηλεκτρισμού Α.Ε.”, mis on moodustatud seadusega nr 1468/1950 „περί ιδρύσεως της ΔΕΗ” ja mis tegutseb seaduse nr 2773/1999 ja presidendi dekreedi nr 333/1999 alusel

Hispaania

  Red Eléctrica de España, S.A.

  Endesa, S.A.

  Iberdrola, S.A.

  Unión Fenosa, S.A.

  Hidroeléctrica del Cantábrico, S.A.

  Electra del Viesgo, S.A.

 Muud üksused, mis tegelevad elektrienergia tootmise, ülekande ja jaotamisega õigusakti „Ley 54/1997, de 27 de noviembre, del Sector eléctrico” ja selle rakendusaktide alusel

Prantsusmaa

  Électricité de France, mis on moodustatud ja tegutseb 8. aprilli 1946. aasta õigusakti „Loi no 46-628 sur la nationalisation de l’électricité et du gaz” (muudetud redaktsioon) alusel

  RTE, elektrienergia ülekandevõrgu haldaja

 8. aprilli 1946. aasta õigusakti „Loi no 46-628 sur la nationalisation de l’électricité et du gaz” (muudetud redaktsioon) artiklis 23 nimetatud üksused, mis jaotavad elektrienergiat. (Segamajanduslikud jaotusettevõtted, régies’d või muud sellesarnased piirkondlikest või kohalikest omavalitsustest koosnevad teenistused.) Näiteks: Gaz de Bordeaux, Gaz de Strasbourg

  Compagnie nationale du Rhône

  Electricité de Strasbourg

Itaalia

  Gruppo Enel ettevõtted, millel on tegevusluba elektrienergia tootmiseks, ülekandeks ja jaotamiseks vastavalt 16. märtsi 1999. aasta õigusaktile „Decreto Legislativo No 79”, mida hiljem on muudetud ja täiendatud

  TERNA- Rete elettrica nazionale SpA

 Muud ettevõtted, mis tegutsevad 16. märtsi 1999. aasta õigusakti „Decreto Legislativo No 79” kohaselt välja antud kontsessioonide alusel

Küpros

  Η Αρχή Ηλεκτρισμού Κύπρου, mis on asutatud kooskõlas õigusaktiga „περί Αναπτύξεως Ηλεκτρισμού Νόμο, Κεφ.171”

  Διαχειριστής Συστήματος Μεταφοράς, mis on asutatud kooskõlas õigusakti „Περί Ρύθμισης της Αγοράς Ηλεκτρισμού Νόμου 122(Ι) του 2003” artikliga 57

 Muud isikud, üksused või ettevõtted, kes tegutsevad õigusakti „περί Ρύθμισης της αγοράς Ηλεκτρισμού Νόμου του 2003 {Ν. 122(Ι)/2003}” artikli 34 kohaselt välja antud litsentsi alusel direktiivi 2004/17/EÜ artikliga 3 kehtestatud tegevusalal

Läti

 AS „Latvenergo”

 AS „Augstsprieguma tīkls”

 AS „Sadales tīkls” ja muud ettevõtted, mis toodavad, kannavad üle ja jaotavad elektrienergiat ning mis teevad oste vastavalt õigusaktile „Par iepirkumu sabiedrisko pakalpojumu sniedzēju vajadzībām”

Leedu

 Riigiettevõte Ignalina Nuclear Power Plant

  Akcinė bendrovė„Lietuvos energija”

  Akcinė bendrovė„Lietuvos elektrinė”

  Akcinė bendrovė Rytų skirstomieji tinklai

  Akcinė bendrovė„VST”

 Muud üksused, mis tegutsevad kooskõlas Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning toodavad, kannavad üle ja tarnivad elektrienergiat vastavalt Leedu Vabariigi elektrienergiaseadusele (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 66-1984, 2000; nr 107-3964, 2004) ja Leedu Vabariigi tuumaenergiaseadusele (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne nr 119-2771, 1996)

Luksemburg

  Compagnie grand-ducale d’électricité de Luxembourg (CEGEDEL), mis toodab või jaotab elektrienergiat vastavalt 11. novembri 1927. aasta õigusaktile „Convention concernant l’établissement et l’exploitation des réseaux de distribution d’énergie électrique dans le Grand-Duché du Luxembourg”, mis on kinnitatud 4. jaanuari 1928. aasta seadusega

 Kohalikud omavalitsused, mis vastutavad elektrienergia ülekande ja jaotamise eest

  Société électrique de l’Our (SEO)

  Syndicat de communes SIDOR

Ungari

Üksused, mis toodavad, kannavad üle või jaotavad elektrienergiat vastavalt õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről” artiklitele 162–163 ja õigusaktile „2007. évi LXXXVI. törvény a villamos energiáról”

Malta

  Korporazzjoni Enemalta (Enemalta korporatsioon)

Madalmaad

Üksused, mis jaotavad elektrienergiat vastavalt litsentsile (vergunning), mille on välja andnud provintsivalitsused õigusakti „Provinciewet” alusel

Näiteks:

  Essent

  Nuon

Austria

Üksused, mis haldavad ülekande- või jaotusvõrku õigusakti „Elektrizitätswirtschafts- und Organisationsgesetz, BGBl I No 143/1998” (muudetud redaktsioon) alusel või üheksa liidumaa õigusakti „Elektrizitätswirtschafts(wesen)gesetze” alusel

Poola

Energiaettevõtted õigusakti „Ustawa z dnia 10 kwietnia 1997 r. Prawo energetyczne” tähenduses, sealhulgas:

  BOT Elektrownia„Opole”S.A., Brzezie

  BOT Elektrownia Bełchatów S.A.

  BOT Elektrownia Turów S.A., Bogatynia

  Elbląskie Zakłady Energetyczne S.A. w Elblągu

  Elektrociepłownia Chorzów„ELCHO”Sp. z o.o.

  Elektrociepłownia Lublin - Wrotków Sp. z o.o.

  Elektrociepłownia Nowa Sarzyna Sp. z o.o.

  Elektrociepłownia Rzeszów S.A.

  Elektrociepłownie Warszawskie S.A.

  Elektrownia„Kozienice”S.A.

  Elektrownia„Stalowa „Wola” ”S.A.

  Elektrownia Wiatrowa, Sp. z o.o., Kamieńsk

  Elektrownie Szczytowo-Pompowe S.A., Warszawa

  ENEA S.A., Poznań

  Energetyka Sp. z o.o, Lublin

  EnergiaPro Koncern Energetyczny S.A., Wrocław

  ENION S.A., Kraków

  Górnośląski Zakład Elektroenergetyczny S.A., Gliwice

  Koncern Energetyczny Energa S.A., Gdańsk

  Lubelskie Zakłady Energetyczne S.A.

  Łódzki Zakład Energetyczny S.A.

  PKP Energetyka Sp. z o.o., Warszawa

  Polskie Sieci Elektroenergetyczne S.A., Warszawa

  Południowy Koncern Energetyczny S.A., Katowice

  Przedsiębiorstwo Energetyczne w Siedlcach Sp. z o.o.

  PSE-Operator S.A., Warszawa

  Rzeszowski Zakład Energetyczny S.A.

  Zakład Elektroenergetyczny„Elsen”Sp. z o.o., Częstochowa

  Zakład Energetyczny Białystok S.A.

  Zakład Energetyczny Łódź-Teren S.A.

  Zakład Energetyczny Toruń S.A.

  Zakład Energetyczny Warszawa-Teren

  Zakłady Energetyczne Okręgu Radomsko-Kieleckiego S.A.

  Zespół Elektrociepłowni Bydgoszcz S.A.

  Zespół Elektrowni Dolna Odra S.A., Nowe Czarnowo

  Zespół Elektrowni Ostrołęka S.A.

  Zespół Elektrowni Pątnów-Adamów-Konin S.A.

  Polskie Sieci Elektroenergetyczne S.A.

  Przedsiębiorstwo Energetyczne MEGAWAT Sp. z ο.ο.

  Zespół Elektrowni Wodnych Niedzica S.A.

  Energetyka Południe S.A.

Portugal

1)   Elektrienergia tootmine

Üksused, mis toodavad elektrienergiat vastavalt järgmistele õigusaktidele:

 15. veebruari 2006. aasta „Decreto-Lei no 29/2006 que estabelece as bases gerais da organização e o funcionamento dos sistema eléctrico nacional (SEN), e as bases gerais aplicáveis ao exercício das actividades de produção, transporte, distribuição e comercialização de electricidade e à organização dos mercados de electricidade”

 23. augusti 2006. aasta „Decreto-Lei no 172/2006 que desenvolve os princípios gerais relativos à organização e ao funcionamento do SEN, regulamentando o diploma a trás referido”

 Üksused, mis toodavad elektrienergiat erikorra kohaselt vastavalt õigusaktidele: „Decreto-Lei no 189/88 (27. mai 1988)”, mida on muudetud „Decretos-Lei no 168/99 (18. mai 1999), no 313/95 (24. november 1995), no 538/99 (13. detsember 1999), no 312/2001 ja no 313/2001 (mõlemad 10. detsember 2001)”, „Decreto-Lei no 339-C/2001 (29. detsember 2001)”, „Decreto-Lei no 68/2002 (25. märts 2002)”, „Decreto-Lei no 33-A/2005 (16. veebruar 2005)”, „Decreto-Lei no 225/2007 (31. mai 2007)” ja „Decreto-Lei no 363/2007 (2. november 2007)”

2)   Elektrienergia ülekanne

Üksused, mis kannavad elektrienergiat üle vastavalt järgmistele õigusaktidele:

 Decreto-Lei no 29/2006 (15. veebruar 2006) ja Decreto-lei no 172/2006 (23. august 2006)

3)   Elektrienergia jaotus

 Üksused, mis jaotavad elektrienergiat vastavalt õigusaktidele „Decreto-Lei no 29/2006 (15. veebruar 2006)” ja „Decreto-lei no 172/2006 (23. august 2006)”

 Üksused, mis jaotavad elektrienergiat vastavalt õigusaktidele „Decreto-Lei no 184/95 (27. juuli 1995)”, mida on muudetud „Decreto-Lei no 56/97 (14. märts 1997)”; „Decreto-Lei no 344-B/82” (1. september 1982), mida on muudetud „Decreto-Lei no 297/86 (19. september 1986)”, „Decreto-Lei no 341/90 (30. oktoober 1990)” ja „Decreto-Lei no 17/92 (5. veebruar 1992)”

Rumeenia

  Societatea Comercială de Producere a Energiei Electrice Hidroelectrica-S.A. București

  Societatea Națională„Nuclearelectrica”S.A.

  Societatea Comercială de Producere a Energiei Electrice și Termice Termoelectrica S.A.

  S.C. Electrocentrale Deva S.A.

  S.C. Electrocentrale București S.A.

  S.C. Electrocentrale Galați S.A.

  S.C. Electrocentrale Termoelectrica S.A.

  S.C. Complexul Energetic Craiova S.A.

  S.C. Complexul Energetic Rovinari S.A.

  S.C. Complexul Energetic Turceni S.A.

  Compania Națională de Transport a Energiei Electrice Transelectrica S.A. București

  Societatea Comercială Electrica S.A., București

  S.C. Filiala de Distribuție a Energiei Electrice

 „Electrica Distribuție Muntenia Nord”S.A.

  S.C. Filiala de Furnizare a Energiei Electrice

 „Electrica Furnizare Muntenia Nord”S.A.

  S.C. Filiala de Distribuție și Furnizare a Energiei Electrice Electrica Muntenia Sud

  S.C. Filiala de Distribuție a Energiei Electrice

 „Electrica Distribuție Transilvania Sud”S.A.

  S.C. Filiala de Furnizare a Energiei Electrice

 „Electrica Furnizare Transilvania Sud”S.A.

  S.C. Filiala de Distribuție a Energiei Electrice

 „Electrica Distribuție Transilvania Nord”S.A.

  S.C. Filiala de Furnizare a Energiei Electrice

 „Electrica Furnizare Transilvania Nord”S.A.

  Enel Energie

  Enel Distribuție Banat

  Enel Distribuție Dobrogea

  E.ON Moldova S.A.

  CEZ Distribuție

Sloveenia

Üksused, mis toodavad, kannavad üle ja jaotavad elektrienergiat vastavalt õigusaktile „Energetski zakon” (Uradni list RS, 79/99):



Mat. Št.

Naziv

Poštna Št.

Kraj

1613383

Borzen d.o.o.

1000

Ljubljana

5175348

Elektro Gorenjska d.d.

4000

Kranj

5223067

Elektro Celje d.d.

3000

Celje

5227992

Elektro Ljubljana d.d.

1000

Ljubljana

5229839

Elektro Primorska d.d.

5000

Nova Gorica

5231698

Elektro Maribor d.d.

2000

Maribor

5427223

Elektro - Slovenija d.o.o.

1000

Ljubljana

5226406

Javno podjetje Energetika Ljubljana, d.o.o.

1000

Ljubljana

1946510

Infra d.o.o.

8290

Sevnica

2294389

Sodo sistemski operater distribucijskega omrežja z električno energijo, d.o.o.

2000

Maribor

5045932

EGS-RI d.o.o.

2000

Maribor

Slovakkia

Üksused, mis tegelevad seaduse nr 656/2004 Coll. kohaselt välja antud tegevusloa alusel elektrienergia tootmise ja ülekandmisega põhivõrgu kaudu ning elektrienergia jaotamise ja elanikkonnale tarnimisega jaotusvõrgu kaudu

Näiteks:

  Slovenské elektrárne, a.s.

  Slovenská elektrizačná prenosová sústava, a.s.

  Západoslovenská energetika, a.s.

  Stredoslovenská energetika, a.s.

  Východoslovenská energetika, a.s.

Soome

Riiklikud ettevõtted ja muud üksused, mis haldavad elektrienergia ülekande- ja jaotusvõrkude süsteeme õigusakti „Sähkömarkkinalaki/elmarknadslagen (386/1995)” kohaselt välja antud litsentsi alusel ja vastavalt õigusaktile „Laki vesi- ja energiahuollon, liikenteen ja postipalvelujen alalla toimivien yksiköiden hankinnoista (349/2007)/lag om upphandling inom sektorerna vatten, energi, transporter och posttjänster (349/2007)”

Rootsi

Üksused, mis kannavad üle või jaotavad elektrit õigusakti „Ellagen (1997:857)” alusel välja antud kontsessiooni alusel

Ühendkuningriik

 Isik, kes on saanud litsentsi õigusakti „Electricity Act 1989” artikli 6 alusel

 Isik, kes on saanud litsentsi õigusakti „Electricity (Northern Ireland) Order 1992” artikli 10 lõike 1 alusel

  National Grid Electricity Transmission plc

  System Operation Northern Irland Ltd

  Scottish & Southern Energy plc

  SPTransmission plc

c)    Raudtee-, automaatsüsteemide, trammi-, trollibussi-, bussi- ja kaabelteenuste valdkonna tellijad

Belgia

  Société des Transports intercommunaux de Bruxelles/Maatschappij voor intercommunaal Vervoer van Brussel

  Société régionale wallonne du Transport et ses sociétés d’exploitation (TEC Liège–Verviers, TEC Namur–Luxembourg, TEC Brabant wallon, TEC Charleroi, TEC Hainaut)

  Vlaamse Vervoermaatschappij (De Lijn)

 Eraettevõtted, millel on eri- või ainuõigused

Bulgaaria

 „Метрополитен”ЕАД, София

 „Столичен електротранспорт”ЕАД, София

 „Столичен автотранспорт”ЕАД, София

 „Бургасбус”ЕООД, Бургас

 „Градски транспорт”ЕАД, Варна

 „Тролейбусен транспорт”ЕООД, Враца

 „Общински пътнически транспорт”ЕООД, Габрово

 „Автобусен транспорт”ЕООД, Добрич

 „Тролейбусен транспорт”ЕООД, Добрич

 „Тролейбусен транспорт”ЕООД, Пазарджик

 „Тролейбусен транспорт”ЕООД, Перник

 „Автобусни превози”ЕАД, Плевен

 „Тролейбусен транспорт”ЕООД, Плевен

 „Градски транспорт Пловдив”ЕАД, Пловдив

 „Градски транспорт”ЕООД, Русе

 „Пътнически превози”ЕАД, Сливен

 „Автобусни превози”ЕООД, Стара Загора

 „Тролейбусен транспорт”ЕООД, Хасково

Tšehhi Vabariik

Kõik tellijad, kes osutavad teenuseid linnarongi-, trammi-, trollibussi- või bussiteeninduse sektoris riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti f alusel

Näiteks:

  Dopravní podnik hl.m. Prahy, akciová společnost

  Dopravní podnik města Brna, a.s.

  Dopravní podnik Ostrava a.s.

  Plzeňské městské dopravní podniky, a.s.

  Dopravní podnik města Olomouce, a.s.

Taani

  DSB

  DSB S-tog A/S

 Üksused, mis osutavad elanikkonnale bussiteenuseid (tavaline regulaarne teenindus) tegevusloa alusel, mis on antud vastavalt õigusaktile „Lov om buskørsel” (vt 19. veebruari 2003 konsolideerimisseadus nr 107)

  Metroselskabet I/S

Saksamaa

Ettevõtted, mis osutavad elanikkonnale lähitransporditeenust tegevusloa alusel vastavalt 21. märtsi 1961. aasta seadusele „Personenbeförderungsgesetz” (viimati muudetud 31. oktoobril 2006)

Eesti

Üksused, mis tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) § 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332) § 14 alusel:

 AS Tallinna Autobussikoondis

 AS Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis

 Narva Bussiveod AS

Iirimaa

  Iarnród Éireann [Irish Rail]

  Railway Procurement Agency

  Luas [Dublin Light Rail]

  Bus Éireann [Irish Bus]

  Bus Átha Cliath [Dublin Bus]

 Üksused, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid muudetud õigusakti „Road Transport Act 1932” alusel

Kreeka

 „Ηλεκτροκίνητα Λεωφορεία Περιοχής Αθηνών - Πειραιώς Α.Ε.”(„Η.Λ.Π.Α.Π. Α.E.”) (Athens-Pireaeus Trolley Buses S.A), mis on asutatud ja tegutseb seadusandliku dekreedi nr 768/1970 (Α'273), seaduse nr 588/1977 (Α'148) ja seaduse nr 2669/1998 (Α'283) alusel

 „Ηλεκτρικοί Σιδηρόδρομοι Αθηνών – Πειραιώς” („Η.Σ.Α.Π. Α.Ε.”) (Athens-Piraeus Electric Railways), mis on asutatud ja tegutseb seaduste nr 352/1976 (Α'147) ja nr 2669/1998 (Α'283) alusel

 „(Οργανισμός Αστικών Συγκοινωνιών Αθηνών Α.Ε.” („Ο.Α.ΣΑ. Α.Ε.”) (Athens Urban Transport Organization S.A), mis on asutatud ja tegutseb seaduste nr 2175/1993 (Α'211) ja nr 2669/1998 (Α'283) alusel

 „Εταιρεία Θερμικών Λεωφορείων Α.Ε.” („Ε.Θ.Ε.Λ. Α.Ε.”), (Company of Thermal Buses S.A.), mis on asutatud ja tegutseb seaduste nr 2175/1993 (Α'211) ja nr 2669/1998 (Α'283) alusel

 „Αττικό Μετρό Α.Ε.” (Attiko Metro S.A), mis on asutatud ja tegutseb seaduse nr 1955/1991 alusel

 „Οργανισμός Αστικών Συγκοινωνιών Θεσσαλονίκης” („Ο.Α.Σ.Θ.”), mis on asutatud ja mis tegutseb dekreedi nr 3721/1957, seadusandliku dekreedi nr 716/1970 ning seaduste nr 866/79 ja nr 2898/2001 (Α’71) alusel

 „Κοινό Ταμείο Είσπραξης Λεωφορείων” („Κ.Τ.Ε.Λ.”), mis tegutseb seaduse nr 2963/2001 (Α’268) alusel

 „Δημοτικές Επιχειρήσεις Λεωφορείων Ρόδου και Κω”, tuntud ka kui „ΡΟΔΑ” ja „ΔΕΑΣ ΚΩ”, mis tegutsevad seaduse nr 2963/2001 (Α’268) alusel

Hispaania

Üksused, mis osutavad linnatransporditeenuseid õigusakti „Ley 7/1985 Reguladora de las Bases de Régimen Local de 2 de Abril; Real Decreto legislativo 781/1986, de 18 de abril, por el que se aprueba el texto refundido de las disposiciones legales vigentes en materia de régimen local” ja vajaduse korral asjaomaste piirkondlike õigusaktide alusel

Üksused, mis osutavad elanikkonnale bussitransporditeenuseid vastavalt õigusakti „Ley 16/1987, de 30 de julio, de Ordenación de los Transportes Terrestres” ajutise sätte nr 3 alusel

Näiteks:

  Empresa Municipal de Transportes de Madrid

  Empresa Municipal de Transportes de Málaga

  Empresa Municipal de Transportes Urbanos de Palma de Mallorca

  Empresa Municipal de Transportes Públicos de Tarragona

  Empresa Municipal de Transportes de Valencia

  Transporte Urbano de Sevilla, S.A.M. (TUSSAM)

  Transporte Urbano de Zaragoza, S.A. (TUZSA)

  Entitat Metropolitana de Transport - AMB

  Eusko Trenbideak, s.a.

  Ferrocarril Metropolitá de Barcelona, s.a.

  Ferrocariles de la Generalitat Valenciana

  Consorcio de Transportes de Mallorca

  Metro de Madrid

  Metro de Málaga, S.A.

  Red Nacional de los Ferrocarriles Españoles (Renfe)

Prantsusmaa

 Üksused, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid 30. detsembri 1982. aasta õigusakti „Loi d’orientation des transports intérieurs no 82-1153” artikli 7-II alusel

  Régie des transports de Marseille

  RDT 13 Régie départementale des transports des Bouches du Rhône

  Régie départementale des transports du Jura

  RDTHV Régie départementale des transports de la Haute-Vienne

  Régie autonome des transports parisiens, Société nationale des chemins de fer français ja muud üksused, mis osutavad transporditeenuseid tegevusloa alusel, mille on välja andnud Syndicat des transports d’Ile-de-France7. jaanuari 1959. aasta õigusaktiga „Ordonnance no 59-151” (muudetud redaktsioon) ja selle rakendusdekreetidega seoses reisijate transpordi korraldamisega Ile-de-France’i piirkonnas

  Réseau ferré de France, riiklik ettevõte, mis on moodustatud 13. veebruari 1997. aasta õigusaktiga „Loi no 97-135”

 Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või nende ühendused, kes korraldavad transporti (näiteks Communauté urbaine de Lyon)

Itaalia

Üksused ja ettevõtted, mis osutavad elanikkonnale raudtee-, automaatsüsteemi-, trammi-, trollibussi- või bussitransporditeenuseid või juhivad asjaomaseid infrastruktuure riigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil

Näiteks:

 Üksused ja ettevõtted, mis osutavad ühistransporditeenuseid tegevusloa alusel, mis on välja antud vastavalt 1. detsembri 2006. aasta õigusaktile „Decreto Ministro dei Trasporti No 316 – Regolamento recante riordino dei servizi automobilistici interregionali di competenza statale”

 Üksused ja ettevõtted, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid vastavalt 15. oktoobri 1925. aasta õigusakti „Regio Decreto No 2578 – Approvazione del testo unico della legge sull’assunzione diretta dei pubblici servizi da parte dei comuni e delle province” artikli 1 lõigetele 4 või 15

 Üksused ja ettevõtted, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid vastavalt 19. novembri 1997. aasta õigusaktile „Decreto Legislativo No 422 – Conferimento alle regioni ed agli enti locali di funzioni e compiti in materia di trasporto pubblico locale” ja 15. märtsi 1997. aasta õigusakti „Legge No 59” (muudetud 20. septembri 1999. aasta õigusaktiga „Decreto Legislativo No 400” ja 1. augusti 2002. aasta õigusakti „Legge No 166” artikliga 45) artikli 4 lõikes 4 sätestatud tingimustele

 Üksused ja ettevõtted, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid vastavalt kohaliku omavalitsuse struktuuri käsitlevate seaduste konsolideeritud tekstide (mis on kinnitatud 18. augusti 2000. aasta õigusaktiga „Legge No 267”, mida on muudetud 28. detsembri 2001. aasta õigusakti „Legge No 448” artikliga 35) artiklile 113

 Üksused ja ettevõtted, mis tegutsevad kontsessiooni alusel vastavalt 9. mai 1912. aasta õigusakti „Regio Decreto No 1447” (millega kinnitati õigusaktide „Le ferrovie concesse all’industria privata, le tramvie a trazione meccanica e gli automobili” konsolideeritud tekstid) artiklile 242 või 256

 Üksused, ettevõtted ja kohalikud omavalitsused, mis tegutsevad kontsessiooni alusel vastavalt 4. juuni 1949. aasta õigusakti „Legge No 410 – Concorso dello Stato per la riattivazione dei pubblici servizi di trasporto in concessione” artiklile 4

 Üksused ja ettevõtted, mis tegutsevad kontsessiooni alusel, mis on antud 2. augusti 1952. aasta õigusakti „Legge No 1221 – Provvedimenti per l’esercizio ed il potenziamento di ferrovie e di altre linee di trasporto in regime di concessione” artikli 14 alusel

Küpros

Läti

SIA „Rīgas satiksme” ning teised riiklikud ja eraõiguslikud üksused, mis osutavad reisijate bussi-, trollibussi- ja/või trammiveoteenust vähemalt järgmistes linnades: Rīga, Jūrmala, Liepāja, Daugavpils, Jelgava, Rēzekne ja Ventspils

Leedu

  Akcinė bendrovė„Autrolis”

  Uždaroji akcinė bendrovė„Vilniaus autobusai”

  Uždaroji akcinė bendrovė„Kauno autobusai”

  Uždaroji akcinė bendrovė„Vilniaus troleibusai”

 Muud üksused, mis tegutsevad vastavalt Leedu Vabariigi riigihankeseaduse (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ning tegutsevad linnarongi-, trammi-, trollibussi- või bussiteeninduse sektoris kooskõlas Leedu Vabariigi maanteetranspordi eeskirjaga (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 119-2772, 1996)

Luksemburg

  Chemins de fer luxembourgeois (CFL)

  Service communal des autobus municipaux de la Ville de Luxembourg

  Transports intercommunaux du canton d’Esch–sur–Alzette (TICE)

 Bussiteenindusettevõtted, mis tegutsevad vastavalt 27. septembri 2005. aasta õigusaktile „Règlement grand-ducal déterminant les conditions d’exécution des dispositions de l’article 22 de la loi du 29 juin 2004 sur les transports publics”

Ungari

Üksused, mis osutavad elanikkonnale regulaarseid lähi- ja kaugliini bussiveoteenuseid õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről and 1988. évi I. törvény a közúti közlekedésről” artiklite 162–163 alusel

Üksused, mis osutavad riigisisest reisijate rongiveoteenust õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről and 2005. évi CLXXXIII. törvény a vasúti közlekedésről” artiklite 162–163 alusel

Malta

  L-Awtorita' dwar it-Trasport ta’ Malta (Malta transpordiamet)

Madalmaad

Üksused, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid õigusakti „Wet Personenvervoer” II peatüki (Openbaar Vervoer) alusel. Näiteks:

  RET (Rotterdam)

  HTM (Den Haag)

  GVB (Amsterdam)

Austria

Üksused, millel on tegevusluba transporditeenuste osutamiseks õigusakti „Eisenbahngesetz, BGBl. No 60/1957” (muudetud redaktsioon) või „Kraftfahrliniengesetz, BGBl. I No 203/1999” (muudetud redaktsioon) alusel

Poola

Üksused, mis osutavad linnarongiteenuseid ja tegutsevad õigusakti „Ustawa z dnia 28 marca 2003 r. o transporcie kolejowym” kohaselt välja antud kontsessiooni alusel

Üksused, mis osutavad elanikkonnale linnasiseseid bussiteenuseid ja tegutsevad õigusakti „Ustawa z dnia 6 września 2001 r. o transporcie drogowym” kohaselt välja antud tegevusloa alusel ja üksused, kes osutavad elanikkonnale linnatransporditeenuseid, sealhulgas:

  Komunalne Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z o.o., Białystok

  Komunalny Zakład Komunikacyjny Sp. z o.o. Białystok

  Miejski Zakład Komunikacji Sp. z o.o. Grudziądz

  Miejski Zakład Komunikacji Sp. z o.o. w Zamościu

  Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne - Łódź Sp. z o.o.

  Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z o.o. Lublin

  Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne S.A., Kraków

  Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne S.A., Wrocław

  Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z o.o., Częstochowa

  Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z ο.ο., Gniezno

  Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z ο.ο., Olsztyn

  Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z o.o., Radomsko

  Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z ο.ο., Wałbrzych

  Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne w Poznaniu Sp. z o.o.

  Miejskie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z o.o. w Świdnicy

  Miejskie Zakłady Komunikacyjne Sp. z o.o., Bydgoszcz

  Miejskie Zakłady Autobusowe Sp. z o.o., Warszawa

  Opolskie Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej S.A. w Opolu

  Polbus - PKS Sp. z o.o., Wrocław

  Polskie Koleje Linowe Sp. z o.o. Zakopane

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Miejskiej Sp. z o.o., Gliwice

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Miejskiej Sp. z o.o. w Sosnowcu

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej Leszno Sp. z o.o.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej S.A., Kłodzko

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej S.A., Katowice

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Brodnicy S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Dzierżoniowie S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Kluczborku Sp. z o.o.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Krośnie S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Raciborzu Sp. z o.o.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Rzeszowie S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Strzelcach Opolskich S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej Wieluń Sp. z o.o.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Kamiennej Górze Sp. z ο.ο.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Białymstoku S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Bielsku Białej S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Bolesławcu Sp. z o.o.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Cieszynie Sp. z ο.ο.

  Przedsiębiorstwo Przewozu Towarów Powszechnej Komunikacji Samochodowej S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Bolesławcu Sp. z ο.ο.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Mińsku Mazowieckim S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Siedlcach S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej„SOKOŁÓW”w Sokołowie Podlaskim S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Garwolinie S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Lubaniu Sp. z o.o.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Łukowie S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Wadowicach S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Staszowie Sp. z o.o.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Krakowie S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Dębicy S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Zawierciu S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Żyrardowie S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Pszczynie Sp. z o.o.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Płocku S.A.

  Przedsiębiorstwo Spedycyjno-Transportowe„Transgór”Sp. z o.o.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Stalowej Woli S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Jarosławiu S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Ciechanowie S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Mławie S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Nysie Sp. z o.o.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Ostrowcu Świętokrzyskim S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Kielcach S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Końskich S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Jędrzejowie Spółka Akcyjna

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Oławie Spółka Akcyjna

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Wałbrzychu Sp. z o.o.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Busku Zdroju S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Ostrołęce S.A.

  Tramwaje Śląskie S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Olkuszu S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Przasnyszu S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Nowym Sączu S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej Radomsko Sp. z o.o.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Myszkowie Sp. z ο.ο.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Lublińcu Sp. z o.o.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Głubczycach Sp. z o.o.

  PKS w Suwałkach S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Koninie S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Turku S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Zgorzelcu Sp. z o.o.

  PKS Nowa Sól Sp. z o.o.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej Zielona Góra Sp. z o.o.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej Sp. z o.o., w Przemyślu

  Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Koło

  Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Biłgoraj

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej Częstochowa S.A.

  Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Gdańsk

  Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Kalisz

  Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Konin

  Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Nowy Dwór Mazowiecki

  Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Starogard Gdański

  Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Toruń

  Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej, Warszawa

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Białymstoku S.A.

  Przedsiębiorstwo Komunikacji Samochodowej w Cieszynie Sp, z o.o.

  Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej w Gnieźnie

  Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej w Krasnymstawie

  Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej w Olsztynie

  Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej w Ostrowie Wlkp.

  Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej w Poznaniu

  Przedsiębiorstwo Państwowej Komunikacji Samochodowej w Zgorzelcu Sp. z o.o.

  Szczecińsko-Polickie Przedsiębiorstwo Komunikacyjne Sp. z o.o.

  Tramwaje Śląskie S.A., Katowice

  Tramwaje Warszawskie Sp. z o.o.

  Zakład Komunikacji Miejskiej w Gdańsku Sp. z o.o.

Portugal

  Metropolitano de Lisboa, E.P.30. detsembri 1978. aasta õigusakti „Decreto-Lei No 439/78” alusel

 Kohalikud omavalitsused, kohaliku omavalitsuse teenistused ja kohaliku omavalitsuse ettevõtted 18. augusti 1998. aasta õigusakti „Lei No 58/98” kohaselt, mis osutavad transporditeenuseid 14. septembri 1999. aasta õigusakti „Lei No 159/99” alusel

 Riigiasutused ja riiklikud ettevõtted, mis osutavad raudteeteenuseid 17. märtsi 1990. aasta õigusakti „Lei No 10/90” alusel

 Üksused, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid 31. detsembri 1948. aasta õigusakti „Decreto No 37272 – Regulamento de Transportes em Automóveis” artikli 98 alusel

 Üksused, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid 21. detsembri 1973. aasta õigusakti „Lei No 688/73” alusel

 Üksused, mis osutavad elanikkonnale transporditeenuseid 31. detsembri 1950. aasta õigusakti „Lei No 38144” alusel

  Metro do Porto, S.A. vastavalt 15. detsembri 1998. aasta õigusaktile „Decreto-Lei No 394-A/98”, mida on muudetud 26. septembri 2001. aasta õigusaktiga „Decreto-Lei No 261/2001”

  Normetro, S.A. vastavalt 15. detsembri 1998. aasta õigusaktile „Decreto-Lei No 394-A/98”, mida on muudetud 26. septembri 2001. aasta õigusaktiga „Decreto-Lei No 261/2001”

  Metropolitano Ligeiro de Mirandela, S.A. vastavalt 8. veebruari 1995. aasta õigusaktile „Decreto-Lei No 24/95”

  Metro do Mondego, S.A. vastavalt 24. jaanuari 2002. aasta õigusaktile „Decreto-Lei No 10/2002”

  Metro Transportes do Sul, S.A. vastavalt 24. augusti 1999. aasta õigusaktile „Decreto-Lei No 337/99”

 Kohalikud omavalitsused ja nende ettevõtted, mis osutavad transporditeenuseid 14. septembri 1999. aasta õigusakti „Lei No 159/99” alusel

Rumeenia

  S.C. de Transport cu Metroul București –„Metrorex”S.A.

  Regii Autonome Locale de Transport Urban de Călători

Sloveenia

Ettevõtted, mis osutavad bussitransporditeenuseid õigusakti „Zakon o prevozih v cestnem prometu” (Uradni list RS, 72/94, 54/96, 48/98 in 65/99) alusel:



Mat. Št.

Naziv

Poštna Št

Kraj

1540564

AVTOBUSNI PREVOZI RIŽANA d.o.o. Dekani

6271

Dekani

5065011

AVTOBUSNI PROMET Murska Sobota d.d.

9000

Murska Sobota

5097053

Alpetour potovalna agencija

4000

Kranj

5097061

ALPETOUR, Špedicija in transport, d.d. Škofja Loka

4220

Škofja Loka

5107717

INTEGRAL BREBUS Brežice d.o.o.

8250

Brežice

5143233

IZLETNIK CELJE d.d. Prometno In Turistično Podjetje Celje

3000

Celje

5143373

AVRIGO DRUŽBA ZA AVTOBUSNI PROMET IN TURIZEM D.D. NOVA GORICA

5000

Nova Gorica

5222966

JAVNO PODJETJE LJUBLJANSKI POTNIŠKI PROMET d.o.o.

1000

Ljubljana

5263433

CERTUS AVTOBUSNI PROMET MARIBOR d.d.

2000

Maribor

5352657

I & I – Avtobusni prevozi d.d. Koper

6000

Koper – Capodistria

5357845

Meteor Cerklje

4207

Cerklje

5410711

KORATUR Avtobusni promet in turizem d.d. Prevalje

2391

Prevalje

5465486

INTEGRAL, Avtopromet Tržič, d.d.

4290

Tržič

5544378

KAM-BUS družba za prevoz potnikov, turizem in vzdrževanje vozil, d.d. Kamnik

1241

Kamnik

5880190

MPOV storitve in trgovina d.o.o. Vinica

8344

Vinica

Slovakkia

 Vedajad, kes osutavad elanikkonnale seaduse nr 164/1996 Coll. (mida on muudetud seadustega nr 58/1997 Coll., 260/2001 Coll., 416/2001 Coll. ja 114/2004 Coll) artikli 23 kohaselt välja antud litsentsi alusel reisijate trammi-, trollibussi-, eri- või köisteeveoteenuseid

 Vedajad, kes osutavad elanikkonnale regulaarset riigisisest bussitransporditeenust Slovaki Vabariigi territooriumil või osaliselt ka mõne muu riigi territooriumil või Slovaki Vabariigi teatud kindlal osal bussitranspordilitsentsi ning konkreetse marsruudi jaoks väljastatud transpordilitsentsi alusel, mis on välja antud seaduse nr 168/1996 Coll. (mida on muudetud seadustega nr 386/1996 Coll., 58/1997 Coll., 340/2000 Coll., 416/2001 Coll., 506/2002 Coll., 534/2003 Coll. ja 114/2004 Coll) alusel

Näiteks:

  Dopravný podnik Bratislava, a.s.

  Dopravný podnik mesta Košice, a.s.

  Dopravný podnik mesta Prešov, a.s.

  Dopravný podnik mesta Žilina, a.s.

Soome

Üksused, mis osutavad litsentsi alusel regulaarse bussiühenduse teenuseid vastavalt õigusaktile „Joukkoliikennelaki/Kollektivtrafiklagen (869/2009)” ja munitsipaal- ja regionaaltranspordi asutused ning riiklikud ettevõtted, mis osutavad elanikkonnale bussi-, raudtee- või metrootransporditeenuseid või haldavad teenindusvõrku selliste transporditeenuste osutamiseks

Rootsi

Üksused, mis osutavad linnaraudtee- või trammiteenuseid õigusaktide „Lagen (1997:734) om ansvar för viss kollektiv persontrafik” ja „Lagen (1990:1157) om järnvägssäkerhet” alusel

Riiklikud üksused või eraettevõtted, mis osutavad trollibussi- või bussiteenuseid õigusaktide „Lagen (1997:734) om ansvar för viss kollektiv persontrafik” ja „Yrkestrafiklagen (1998:490)” alusel

Ühendkuningriik

  London Regional Transport

  London Underground Limited

  Transport for London

 Ettevõtte „Transport for London” tütarettevõte õigusakti „Greater London Authority Act 1999” artikli 424 lõike 1 tähenduses

  Strathclyde Passenger Transport Executive

  Greater Manchester Passenger Transport Executive

  Tyne and Wear Passenger Transport Executive

  Brighton Borough Council

  South Yorkshire Passenger Transport Executive

  South Yorkshire Supertram Limited

  Blackpool Transport Services Limited

  Conwy County Borough Council

 Isik, kes osutab Londoni kohalikke teenuseid õigusakti „Greater London Authority Act 1999” artikli 179 lõike 1 (bussiteenus) tähenduses vastavalt kokkuleppele, mille ta on sõlminud kõnealuse õigusakti artikli 156 lõike 2 alusel ettevõttega „Transport for London”, või kõnealuse õigusakti artiklis 169 viidatud transpordi tütarettevõtte kokkuleppe alusel

  Northern Ireland Transport Holding Company

 Isik, kellel on teeteeninduslitsents õigusakti „Transport Act (Northern Ireland) 1967” artikli 4 lõike 1 alusel, mis annab talle õiguse osutada litsentsikohast regulaarset teenust

d)    Lennujaamateenuste valdkonna tellijad

Belgia

  Brussels International Airport Company

  Belgocontrol

  Luchthaven Antwerpen

  Internationale Luchthaven Oostende-Brugge

  Société Wallonne des Aéroports

  Brussels South Charleroi Airport

  Liège Airport

Bulgaaria

Главна дирекция„Гражданска въздухоплавателна администрация”

ДП„Ръководство на въздушното движение”

Ministrite nõukogu määratud üldkasutatavate tsiviillennujaamade käitajad vastavalt õigusakti „Закона на гражданското въздухоплаване” (обн., ДВ, бр.94/01.12.1972) artikli 43 lõikele 3:

 „Летище София”ЕАД

 „Фрапорт Туин Стар Еърпорт Мениджмънт”АД

 „Летище Пловдив”ЕАД

 „Летище Русе”ЕООД

 „Летище Горна Оряховица”ЕАД

Tšehhi Vabariik

Kõik tellijad, kes kasutavad konkreetset geograafilist piirkonda lennujaamade käitamiseks (riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti i alusel)

Näiteks:

  Letiště Karlovy Vary s.r.o.

  Letiště Ostrava, a.s.

  Správa Letiště Praha, s. p.

Taani

 Lennujaamad, mis tegutsevad tegevusloa alusel, mis on välja antud õigusakti „Lov om luftfart” (vt 21. juuni 2007. aasta konsolideerimisseadus nr 731) § 55 lõike 1 alusel

Saksamaa

 Lennujaamad, nagu need on määratletud 19. juuni 1964. aasta õigusakti „Luftverkehrs-Zulassungs-Ordnung” artikli 38 lõike 2 punktis 1 (õigusakti on viimati muudetud 5. jaanuaril 2007)

Eesti

Üksused, mis tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) § 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332) § 14 alusel:

 AS Tallinna Lennujaam

 Tallinn Airport GH AS

Iirimaa

 Dublini, Corki ja Shannoni lennujaamad, mida haldab Aer Rianta – Irish Airports

 Lennujaamad, mis tegutsevad avaliku kasutuse litsentsi alusel, mis on välja antud vastavalt õigusaktile „Irish Aviation Authority Act 1993” (muudetud õigusaktiga „Air Navigation and Transport (Amendment) Act 1998”) ja kus lennukiga osutatakse graafiku alusel reisijate-, posti- või kaubaveoalaseid ühistransporditeenuseid

Kreeka

 „Υπηρεσία Πολιτικής Αεροπορίας” („ΥΠΑ”), mis tegutseb seadusandliku dekreedi nr 714/70 alusel, muudetud seadusega nr 1340/83; ettevõtte korraldus on määratletud presidendi dekreediga nr 56/89 (muudetud redaktsioon)

 Ettevõte „Διεθνής Αερολιμένας Αθηνών” Spatas, mis tegutseb vastavalt seadusandlikule dekreedile nr 2338/95 „Κύρωση Σύμβασης Ανάπτυξης του Νέου Διεθνούς Αεροδρομίου της Αθήνας στα Σπάτα, „ίδρυση της εταιρείας „Διεθνής Αερολιμένας Αθηνών Α.Ε.” έγκριση περιβαλλοντικών όρων και άλλες διατάξεις’)”

 „Φορείς Διαχείρισης” kooskõlas presidendi dekreediga nr 158/02 „Ίδρυση, κατασκευή, εξοπλισμός, οργάνωση, διοίκηση, λειτουργία και εκμε- τάλλευση πολιτικών αερολιμένων από φυσικά πρόσωπα, νομικά πρόσωπα ιδιωτικού δικαίου και Οργανισμούς Τοπικής Αυτοδιοίκησης” (Kreeka ametlik väljaanne nr Α 137)

Hispaania

  Ente público Aeropuertos Españoles y Navegación Aérea (AENA)

Prantsusmaa

 Lennujaamad, mida haldavad riigile kuuluvad ettevõtted „Code de l’aviation civile” artiklite L. 251-1, L. 260-1 ja L. 270-1 alusel

 Lennujaamad, mis tegutsevad riigi antud kontsessiooni alusel vastavalt „Code de l’aviation civile” artiklile R.223-2

 Lennujaamad, mis tegutsevad „Arrêté préfectoral portant autorisation d’occupation temporaire” alusel

 Lennujaamad, mis on rajatud riigiasutuse poolt ja mida reguleeritakse „Code de l’aviation civile” artiklis L. 221-1 sätestatud konventsiooniga

Lennujaamad, mille vara on üle antud piirkondlikule või kohalikule omavalitsusele või omavalitsuste ühendusele 13. augusti 2004. aasta õigusakti „Loi no 2004-809 relative aux libertés et responsabilités locales”, eriti selle artikli 28 alusel:

  Aérodrome d’Ajaccio Campo-dell’Oro

  Aérodrome d’Avignon

  Aérodrome de Bastia-Poretta

  Aérodrome de Beauvais-Tillé

  Aérodrome de Bergerac-Roumanière

  Aérodrome de Biarritz-Anglet-Bayonne

  Aérodrome de Brest Bretagne

  Aérodrome de Calvi-Sainte-Catherine

  Aérodrome de Carcassonne en Pays Cathare

  Aérodrome de Dinard-Pleurthuit-Saint-Malo

  Aérodrome de Figari-Sud Corse

  Aérodrome de Lille-Lesquin

  Aérodrome de Metz-Nancy-Lorraine

  Aérodrome de Pau-Pyrénées

  Aérodrome de Perpignan-Rivesaltes

  Aérodrome de Poitiers-Biard

  Aérodrome de Rennes-Saint-Jacques

Riigi omandis olevad tsiviillennujaamad, mille juhtimine on üle antud kaubandus- ja tööstuskojale (21. aprilli 2005. aasta õigusakti „Loi no 2005-357 relative aux aéroports” artikkel 7 ja 23. veebruari 2007. aasta õigusakt „Décret no 2007-444 relatif aux aérodromes appartenant à l’Etat”):

  Aérodrome de Marseille-Provence

  Aérodrome d’Aix-les-Milles et Marignane-Berre

  Aérodrome de Nice Côte-d’Azur et Cannes-Mandelieu

  Aérodrome de Strasbourg-Entzheim

  Aérodrome de Fort-de France-le Lamentin

  Aérodrome de Pointe-à-Pitre-le Raizet

  Aérodrome de Saint-Denis-Gillot

Muud riigi omandis olevad tsiviillennujaamad, mille vara ei ole üle antud piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele 24. augusti 2005. aasta muudetud õigusakti „Décret no 2005-1070” alusel:

  Aérodrome de Saint-Pierre Pointe Blanche

  Aérodrome de Nantes Atlantique et Saint-Nazaire-Montoir

  Aéroports de Paris (20. aprilli 2005. aasta õigusakt „Loi no 2005-357” ja 20. juuli 2005. aasta õigusakt „Décret no 2005-828”)

Itaalia

 Alates 1. jaanuarist 1996 on 25. novembri 1995. aasta õigusakti „Decreto Legislativo No 497 – relativo alla trasformazione dell’Azienda autonoma di assistenza al volo per il traffico aereo generale in ente pubblico economico, denominato ENAV, Ente nazionale di assistenza al volo” korduvalt arutatud ning nende arutelude tagajärjel muudeti see 21. detsembril 1996. aastal seaduseks „Legge No 665”, mille alusel kujundati kõnealune üksus alates 1. jaanuarist 2001 ümber aktsiaseltsiks (S.p.A)

 Eriseadustega moodustatud juhtimisüksused

 Üksused, mis haldavad lennujaamarajatisi vastavalt kontsessioonile, mis on antud 30. märtsi 1942. aasta õigusakti „Regio Decreto No 327 – Codice della navigazione” artikli 694 alusel

 Lennujaamaüksused, sealhulgas juhtimisettevõtted SEA (Milano) ja ADR (Fiumicino)

Küpros

Läti

  Valsts akciju sabiedrība„Starptautiskā lidosta „Rīga” ”

  SIA„Aviasabiedrība „Liepāja” ”

  SIA„Ventspils lidosta”

  SIA„Daugavpils lidosta”

Leedu

 Riigiettevõte „Vilnius International Airport”

 Riigiettevõte „Kaunas Airport”

 Riigiettevõte „Palanga International Airport”

 Riigiettevõte „Oro navigacija”

 Munitsipaalettevõte „Šiaulių oro uostas”

 Muud üksused, mis tegutsevad vastavalt Leedu Vabariigi riigihankeseadusele (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning tegutsevad lennujaamaseadmete sektoris kooskõlas Leedu Vabariigi lennundusseadusega (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 94-2918, 2000)

Luksemburg

  Aéroport de Luxembourg

Ungari

 Lennujaamad, mis tegutsevad vastavalt õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről” artiklitele 162–163 ja õigusaktile „1995. évi XCVII. törvény a légiközlekedésről”

  Budapest Ferihegy Nemzetközi Repülőtér, mida haldab „Budapest Airport Rt.” vastavalt õigusaktidele „1995. évi XCVII. törvény a légiközlekedésről” ja „83/2006. (XII. 13.) GKM rendelet a légiforgalmi irányító szolgálatot ellátó és a légiforgalmi szakszemélyzet képzését végző szervezetről”

Malta

  L-Ajruport Internazzjonali ta’ Malta (Malta rahvusvaheline lennujaam)

Madalmaad

Lennujaamad, mis tegutsevad „Luchtvaartwet” artikli 18 ja sellele järgnevate artiklite alusel

Näiteks:

  Luchthaven Schiphol

Austria

 Üksused, mis on saanud tegevusloa lennujaamateenuste pakkumiseks muudetud õigusakti „Luftfahrtgesetz, BGBl. No 253/1957” alusel

Poola

 Riigiettevõte „Porty Lotnicze”, mis tegutseb õigusakti „Ustawa z dnia 23 października l987 r. o przedsiębiorstwie państwowym „Porty Lotnicze” ” alusel

  Port Lotniczy Bydgoszcz S.A.

  Port Lotniczy Gdańsk Sp. z o.o.

  Górnośląskie Towarzystwo Lotnicze S.A. Międzynarodowy Port Lotniczy Katowice

  Międzynarodowy Port Lotniczy im. Jana Pawła II Kraków – Balice Sp. z o.o.

  Lotnisko Łódź Lublinek Sp. z o.o.

  Port Lotniczy Poznań – Ławica Sp. z o.o.

  Port Lotniczy Szczecin – Goleniów Sp. z o.o.

  Port Lotniczy Wrocław S.A.

  Port Lotniczy im. Fryderyka Chopina w Warszawie

  Port Lotniczy Rzeszów – Jasionka

  Porty Lotnicze „Mazury- Szczytno” Sp. z o.o. w Szczytnie

  Port Lotniczy Zielona Góra – Babimost

Portugal

  ANA – Aeroportos de Portugal, S.A., mis on asutatud 18. detsembri 1998. aasta õigusakti „Decreto-Lei No 404/98” alusel

  NAV – Empresa Pública de Navegação Aérea de Portugal, E.P., mis on asutatud 18. detsembri 1998. aasta õigusakti „Decreto-Lei No 404/98” alusel

  ANAM – Aeroportos e Navegação Aérea da Madeira, S.A., mis on asutatud 11. detsembri 1991. aasta õigusakti „Decreto-Lei No 453/91” alusel

Rumeenia

  Compania Națională „Aeroporturi București” S.A.

  Societatea Națională „Aeroportul Internațional Mihail Kogălniceanu-Constanța”

  Societatea Națională „Aeroportul Internațional Timișoara-Traian Vuia” – S.A.

  Regia Autonomă Administrația Română a Serviciilor de Trafic Aerian ROMAT S.A.

  Aeroporturile aflate în subordinea Consiliilor Locale

  S.C. Aeroportul Arad S.A.

  Regia Autonomă Aeroportul Bacău

  Regia Autonomă Aeroportul Baia Mare

  Regia Autonomă Aeroportul Cluj Napoca

  Regia Autonomă Aeroportul Internațional Craiova

  Regia Autonomă Aeroportul Iași

  Regia Autonomă Aeroportul Oradea

  Regia Autonomă Aeroportul Satu-Mare

  Regia Autonomă Aeroportul Sibiu

  Regia Autonomă Aeroportul Suceava

  Regia Autonomă Aeroportul Târgu Mureș

  Regia Autonomă Aeroportul Tulcea

  Regia Autonomă Aeroportul Caransebeș

Sloveenia

Avalikud tsiviillennujaamad, mis tegutsevad õigusakti „Zakon o letalstvu” (Uradni list RS, 18/01) alusel:



Mat. Št

Naziv

Poštna Št

Kraj

1589423

Letalski center Cerklje ob Krki

8263

Cerklje ob Krki

1913301

Kontrola zračnega prometa d.o.o.

1000

Ljubljana

5142768

Aerodrom Ljubljana d.d.

4210

Brnik-Aerodrom

5500494

Aerodrom Portorož, d.o.o.

6333

Sečovlje – Sicciole

Slovakkia

Üksused, mis käitavad lennujaamu riikliku tegevusloa alusel ja üksused, mis osutavad õhu kaudu osutatavaid telekommunikatsiooniteenuseid vastavalt seadusele nr 143/1998 Coll., mida on muudetud seadustega 57/2001 Coll., 37/2002 Coll., 136/2004 Coll. ja 544/2004 Coll.

Näiteks:

  Letisko M.R.Štefánika, a.s., Bratislava

  Letisko Poprad – Tatry, a.s.

  Letisko Košice, a.s.

Soome

Lennujaamad, mida haldab Finavia Plc või munitsipaal- või riiklik ettevõte õigusaktide „Ilmailulaki/luftfartslagen (1194/2009)” ja „Laki Ilmailulaitoksen muuttamisesta osakeyhtiöksi 2009/877” alusel

Rootsi

 Riigile kuuluvad ja riigi poolt hallatavad lennujaamad seaduse „Luftfartslagen (1957:297)” alusel

 Eraomandis olevad ja eraomanike hallatavad lennujaamad, mis tegutsevad tegevuslitsentsi alusel, kui see litsents vastab direktiivi 2004/17/EÜ artikli 2 lõike 3 kriteeriumidele

Ühendkuningriik

 Kohalik omavalitsus, mis kasutab geograafilist piirkonda lennujaama- ja muude terminaliteenuste pakkumiseks lennuettevõtjatele

 Lennujaamaoperaator õigusakti „Airports Act 1986” tähenduses, kes haldab lennujaama nimetatud õigusakti IV osas toodud majanduslike eeskirjade alusel

  Highland and Islands Airports Limited

 Lennujaamaoperaator õigusakti „Airports (Northern Ireland) Order 1994” tähenduses

  BAA Ltd.

e)    Mere- või siseveesadama- või muude terminaliteenuste valdkonna tellijad

Belgia

  Gemeentelijk Havenbedrijf van Antwerpen

  Havenbedrijf van Gent

  Maatschappij der Brugse Zeevaartinrichtigen

  Port autonome de Charleroi

  Port autonome de Namur

  Port autonome de Liège

  Port autonome du Centre et de l’Ouest

  Société régionale du Port de Bruxelles/Gewestelijk Vennootschap van de Haven van Brussel

  Waterwegen en Zeekanaal

  De Scheepvaart

Bulgaaria

  ДП„Пристанищна инфраструктура”

Üksused, mis kasutavad eri- või ainuõiguste alusel sadamaid või osa neist riikliku tähtsusega ühistranspordiks, mis on loetletud õigusakti „Закона за морските пространства, вътрешните водни пътища и пристанищата на Република България” (обн., ДВ, бр.12/11.2.2000) artikli 103a lisas nr 1:

 „Пристанище Варна”ЕАД

 „Порт Балчик”АД

 „БМ Порт”АД

 „Пристанище Бургас”ЕАД

 „Пристанищен комплекс – Русе”ЕАД

 „Пристанищен комплекс – Лом”ЕАД

 „Пристанище Видин”ЕООД

 „Драгажен флот – Истър”АД

 „Дунавски индустриален парк”АД

Üksused, mis kasutavad eri- või ainuõiguse alusel sadamaid või osa neist piirkondliku tähtsusega ühistranspordiks ja mis on loetletud seaduse „Закона за морските пространства, вътрешните водни пътища и пристанищата на Република България” (обн., ДВ, бр.12/11.2.2000) artikli 103a lisas nr 2:

 „Фиш Порт”АД

  Кораборемонтен завод„Порт – Бургас”АД

 „Либърти металс груп”АД

 „Трансстрой – Бургас”АД

 „Одесос ПБМ”АД

 „Поддържане чистотата на морските води”АД

 „Поларис 8”ООД

 „Лесил”АД

 „Ромпетрол – България”АД

 „Булмаркет – ДМ”ООД

 „Свободна зона – Русе”ЕАД

 „Дунавски драгажен флот”– АД

 „Нарен”ООД

 „ТЕЦ Свилоза”АД

  НЕК ЕАД – клон„АЕЦ – Белене”

 „Нафтекс Петрол”ЕООД

 „Фериботен комплекс”АД

 „Дунавски драгажен флот Дуним”АД

 „ОМВ България”ЕООД

  СО МАТ АД – клон Видин

 „Свободна зона – Видин”ЕАД

 „Дунавски драгажен флот Видин”

 „Дунав турс”АД

 „Меком”ООД

 „Дубъл Ве Ко”ЕООД

Tšehhi Vabariik

Kõik tellijad, kes kasutavad konkreetset geograafilist piirkonda eesmärgiga osutada meresadama- või siseveesadama teenuseid või muid terminaliteenuseid vedajatele, mis osutavad õhu-, mere- või siseveeveo teenuseid (riigihangete seaduse nr 137/2006 Coll. (muudetud redaktsioon) artikli 4 lõike 1 punkti i alusel)

Näiteks:

  České přístavy, a.s.

Taani

 Sadamad, nagu on määratletud õigusakti „Lov om havne” §-s 1, vt 28. mai 1999. aasta seadus nr 326

Saksamaa

 Täielikult või osaliselt kohalike omavalitsuste (Länder, Kreise, Gemeinden) omandis olevad meresadamad

 Siseveesadamad, mille suhtes liidumaade õigusakti „Wassergesetze” alusel kohaldatakse õigusakti „Hafenordnung”

Eesti

Üksused, mis tegutsevad riigihangete seaduse (RT I 21.2.2007, 15, 76) § 10 lõike 3 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56 332) § 14 alusel:

 AS Saarte Liinid

 AS Tallinna Sadam

Iirimaa

 Sadamad, mis tegutsevad õigusakti „Harbours Acts 1946 to 2000” alusel

 Sadam „Rosslare Harbour”, mis tegutseb õigusakti „Fishguard and Rosslare Railways and Harbours Act 1899” alusel

Kreeka

 „Οργανισμός Λιμένος Βόλου Ανώνυμη Εταιρεία” („Ο.Λ.Β. Α.Ε.”) vastavalt seadusele nr 2932/01

 „Οργανισμός Λιμένος Ελευσίνας Ανώνυμη Εταιρεία” („Ο.Λ.Β. Α.Ε.”) vastavalt seadusele nr 2932/01

 „Οργανισμός Λιμένος Ηγουμενίτσας Ανώνυμη Εταιρεία” („Ο.Λ.ΗΓ.Α.Ε.”) vastavalt seadusele nr 2932/01

 „Οργανισμός Λιμένος Ηρακλείου Ανώνυμη Εταιρεία” („Ο.Λ.Β. Α.Ε.”) vastavalt seadusele nr 2932/01

 „Οργανισμός Λιμένος Καβάλας Ανώνυμη Εταιρεία” („Ο.Λ.Β. Α.Ε.”) vastavalt seadusele nr 2932/01

 „Οργανισμός Λιμένος Κέρκυρας Ανώνυμη Εταιρεία” („Ο.Λ.ΚΕ. Α.Ε.”) vastavalt seadusele nr 2932/01

 „Οργανισμός Λιμένος Πατρών Ανώνυμη Εταιρεία” („Ο.Λ.ΠΑ. Α.Ε.”) vastavalt seadusele nr 2932/01

 „Οργανισμός Λιμένος Λαυρίου Ανώνυμη Εταιρεία” („Ο.Λ.Λ. Α.Ε.”) vastavalt seadusele nr 2932/01

 „Οργανισμός Λιμένος Ραφήνας Ανώνυμη Εταιρεία” („Ο.Λ.P. Α.Ε.”) vastavalt seadusele nr 2932/01

 (Sadamavaldajad)

 Muud sadamad, Δημοτικά και Νομαρχιακά Ταμεία (munitsipaalsadamad ja prefektuurisadamad), mis on reguleeritud presidendi dekreediga nr 649/1977, seadusega 2987/02, presidendi dekreediga 362/97 ja seadusega 2738/99

Hispaania

  Ente público Puertos del Estado

  Autoridad Portuaria de Alicante

  Autoridad Portuaria de Almería – Motril

  Autoridad Portuaria de Avilés

  Autoridad Portuaria de la Bahía de Algeciras

  Autoridad Portuaria de la Bahía de Cádiz

  Autoridad Portuaria de Baleares

  Autoridad Portuaria de Barcelona

  Autoridad Portuaria de Bilbao

  Autoridad Portuaria de Cartagena

  Autoridad Portuaria de Castellón

  Autoridad Portuaria de Ceuta

  Autoridad Portuaria de Ferrol – San Cibrao

  Autoridad Portuaria de Gijón

  Autoridad Portuaria de Huelva

  Autoridad Portuaria de Las Palmas

  Autoridad Portuaria de Málaga

  Autoridad Portuaria de Marín y Ría de Pontevedra

  Autoridad Portuaria de Melilla

  Autoridad Portuaria de Pasajes

  Autoridad Portuaria de Santa Cruz de Tenerife

  Autoridad Portuaria de Santander

  Autoridad Portuaria de Sevilla

  Autoridad Portuaria de Tarragona

  Autoridad Portuaria de Valencia

  Autoridad Portuaria de Vigo

  Autoridad Portuaria de Villagarcía de Arousa

 Muude Andaluusia, Astuuria, Baleaaride, Kanaari saarte, Kantaabria, Kataloonia, Galicia, Murcia, Baskimaa ja Valencia Comunidades Autónomas sadamate valdajad

Prantsusmaa

  Port autonome de Paris, mis on asutatud 24. oktoobri 1968. aasta õigusaktiga „Loi no 68–917 relative au port autonome de Paris”

  Port autonome de Strasbourg, mis on asutatud 20. mai 1923. aasta õigusaktiga „Convention entre l’État et la ville de Strasbourg relative à la construction du port rhénan de Strasbourg et à l’exécution de travaux d’extension de ce port”, mis on kinnitatud 26. aprilli 1924. aasta seadusega

Ports autonomes, mis tegutsevad „Code des ports maritimes” artiklite L 111-1 ja sellele järgnevate sätete alusel ning mis on juriidilised isikud:

  Port autonome de Bordeaux

  Port autonome de Dunkerque

  Port autonome de La Rochelle

  Port autonome du Havre

  Port autonome de Marseille

  Port autonome de Nantes-Saint-Nazaire

  Port autonome de Pointe-à-Pitre

  Port autonome de Rouen

Riigile kuuluvad sadamad, mis ei ole juriidilised isikud (20. märtsi 2006. aasta õigusakt „Décret no 2006-330 fixant la liste des ports des départements d’outre-mer exclus du transfert prévu à l’article 30 de la loi du 13 août 2004 relative aux libertés et responsabilités locales”) ja mida haldavad kohalikud kaubandus- ja tööstuskojad:

  Port de Fort de France (Martinique)

  Port de Dégrad des Cannes (Guyane)

  Port-Réunion (île de la Réunion)

  Ports de Saint-Pierre et Miquelon

Sadamad, mis ei ole juriidilised isikud, mille vara on üle antud piirkondlikele või kohalikele omavalitsustele ja mida haldavad kohalikud kaubandus- ja tööstuskojad (13. augusti 2004. aasta õigusakti „Loi no 2004-809 04 relative aux libertés et responsabilités locales” artikkel 30; õigusakti on muudetud 30. detsembri 2006. aasta õigusaktiga „Loi no 2006-1771”):

  Port de Calais

  Port de Boulogne-sur-Mer

  Port de Nice

  Port de Bastia

  Port de Sète

  Port de Lorient

  Port de Cannes

  Port de Villefranche-sur-Mer

  Voies navigables de France, riigiasutus 29. detsembri 1990. aasta õigusakti „Loi no 90-1168” (muudetud redaktsioon) artikli 124 alusel

Itaalia

 Riiklikud sadamad (porti statali) ja muud sadamad, mida haldab Capitaneria di Porto vastavalt 30. märtsi 1942. aasta õigusaktile „Regio Decreto No 327 – Codice della navigazione”

 Autonoomsed sadamad (enti portuali), mis on asutatud 30. märtsi 1942. aasta õigusakti „Regio Decreto No 327 – Codice della navigazione” artiklis 19 sätestatud eriseaduste alusel

Küpros

„Η Αρχή Λιμένων Κύπρου”, mis on asutatud „περί Αρχής Λιμένων Κύπρου Νόμο του 1973” alusel

Läti

Asutused, mis haldavad sadamaid vastavalt õigusaktile „Likumu par ostām”:

  Rīgas brīvostas pārvalde

  Ventspils brīvostas pārvalde

  Liepājas speciālās ekonomiskās zonaS pārvalde

  Salacgrīvas ostas pārvalde

  Skultes ostas pārvalde

  Lielupes ostas pārvalde

  Engures ostas pārvalde

  Mērsraga ostas pārvalde

  Pāvilostas ostas pārvalde

  Rojas ostas pārvalde

 Muud asutused, mis teevad oste õigusakti „Par iepirkumu sabiedrisko pakalpojumu sniedzēju vajadzībām” alusel ja mis haldavad sadamaid kooskõlas õigusaktiga „Likums par ostām”

Leedu

 Riiklik ettevõte „Klaipėda State Sea Port Administration”, mis tegutseb kooskõlas Leedu Vabariigi Klaipeda riiklikku sadamaametit käsitleva seadusega (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne nr 53–1245, 1996)

 Riiklik ettevõte „Vidaus vandens kelių direkcija”, mis tegutseb kooskõlas Leedu Vabariigi siseveetranspordi eeskirjaga (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne nr 105-2393, 1996)

 Muud üksused, mis tegutsevad vastavalt Leedu Vabariigi riigihankeseadusele (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, nr 84-2000, 1996; nr 4-102, 2006) artikli 70 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ning tegutsevad meresadamate või siseveesadamate sektoris kooskõlas Leedu Vabariigi siseveetranspordi eeskirjaga

Luksemburg

  Port de Merter, mis tegutseb vastavalt õigusaktile „Loi modifiée du 31 mars 2000 concernant l’administration et l’exploitation du Port de Mertert”

Ungari

 Sadamad, mis tegutsevad õigusakti „2003. évi CXXIX. törvény a közbeszerzésekről” artiklite 162–163 ja õigusakti „2000. évi XLII. törvény a vízi közlekedésről” alusel

Malta

  L-Awtorita’ Marittima ta’ Malta (Malta mereamet)

Madalmaad

Tellijad meresadama- või siseveesadama või muu terminalivarustuse valdkonnas

Näiteks:

  Havenbedrijf Rotterdam

Austria

 Siseveesadamad, mis kuuluvad täielikult või osaliselt liidumaadele (Länder) ja/või kogukondadele (Gemeinden)

Poola

Üksused, mis on asutatud õigusakti „Ustawa z dnia 20 grudnia 1996 r. o portach i przystaniach morskich” alusel, sealhulgas:

  Zarząd Morskiego Portu Gdańsk S.A.

  Zarząd Morskiego Portu Gdynia S.A.

  Zarząd Portów Morskich Szczecin i Świnoujście S.A.

  Zarząd Portu Morskiego Darłowo Sp. z o.o.

  Zarząd Portu Morskiego Elbląg Sp. z o.o.

  Zarząd Portu Morskiego Kołobrzeg Sp. z o.o.

  Przedsiębiorstwo Państwowe Polska Żegluga Morska

Portugal

  APDL – Administração dos Portos do Douro e Leixões, S.A.3. novembri 1998. aasta õigusakti „Decreto-Lei No 335/98” alusel

  APL – Administração do Porto de Lisboa, S.A.3. novembri 1998. aasta õigusakti „Decreto-Lei No 336/98” alusel

  APS – Administração do Porto de Sines, S.A.3. novembri 1998. aasta õigusakti „Decreto-Lei No 337/98” alusel

  APSS – Administração dos Portos de Setúbal e Sesimbra, S.A.3. novembri 1998. aasta õigusakti „Decreto-Lei No 338/98” alusel

  APA – Administração do Porto de Aveiro, S.A.3. novembri 1998. aasta õigusakti „Decreto-Lei No 339/98” alusel

  Instituto Portuário dos Transportes Marítimos, I.P. (IPTM, I.P.)27. aprilli 2007. aasta õigusakti „Decreto-Lei No 146/2007” alusel

Rumeenia

  Compania Națională „Administrația Porturilor Maritime” S.A. Constanța

  Compania Națională „Administrația Canalelor Navigabile S.A.”

  Compania Națională de Radiocomunicații Navale „RADIONAV” S.A.

  Regia Autonomă „Administrația Fluvială a Dunării de Jos”

  Compania Națională „Administrația Porturilor Dunării Maritime”

  Compania Națională „Administrația Porturilor Dunării Fluviale” S.A.

  Porturile: Sulina, Brăila, Zimnicea și Turnul-Măgurele

Sloveenia

Osaliselt või täielikult riigile kuuluvad meresadamad, mis osutavad avalikke majandusteenuseid seaduse „Pomorski Zakonik” (Uradni list RS, 56/99) alusel:



Mat. št.

Naziv

Poštna Št

Kraj

5144353

LUKA KOPER d.d

6000

Koper – Capodistria

5655170

Sirio d.o.o

6000

Koper

Slovakkia

Üksused, mis käitavad avalikkusele suletud siseveesadamaid jõeveoteenuste pakkumiseks vedajate poolt, kellel on riigiasutuse antud nõusolek, või riigiasutuse asutatud üksused, mis käitavad avalikke jõesadamaid vastavalt seadusele nr 338/2000 Coll., mida on muudetud seadustega nr 57/2001 Coll. ja 580/2003 Coll.

Soome

 Sadamad, mis tegutsevad õigusakti „Laki kunnallisista satamajärjestyksistä ja liikennemaksuista/lagen om kommunala hamnanordningar och trafikavgifter (955/1976)” alusel, ja sadamad, mis on asutatud õigusakti „Laki yksityisistä yleisistä satamista/lagen om privata allmänna hamnar (1156/1994)” artikli 3 kohaselt välja antud litsentsi alusel

  Saimaan kanavan hoitokunta/Förvaltningsnämnden för Saima kanal

Rootsi

Sadamad ja terminaliteenindus õigusaktide „Lagen (1983:293) om inrättande, utvidgning och avlysning av allmän farled och allmän hamn” ja „Förordningen (1983:744) om trafiken på Göta kanal” alusel

Ühendkuningriik

 Kohalik omavalitsus, mis kasutab geograafilist piirkonda mere- või siseveesadama teenuste või muude terminaliteenuste pakkumiseks mere- või siseveetranspordile

 Sadamavalitsus õigusakti „Harbours Act 1964” artikli 57 tähenduses

  British Waterways Board

 Sadamavalitsus, nagu see on määratletud õigusakti „Harbours Act (Northern Ireland) 1970” artikli 38 lõikes 1

▼B

IV B lisa – Šveits

Era-kommunaalettevõtete kirjeldus vastavalt lepingu artikli 3 lõikele 1 ja artikli 2 punktile f

a)   Joogivee tootmine, transport või jaotamine

Üksused, mis toodavad, transpordivad või jaotavad joogivett ning tegutsevad kantoni või kohalike õigusaktide või sellistele õigusaktidele vastavate üksiklepingute alusel

Näiteks: Wasserversorgung Zug AG, Wasserversorgung Düdingen

b)   elektrienergia tootmine, transport või jaotamine

Üksused, mis transpordivad ja jaotavad elektrienergiat, millele võidakse anda võõrandamisõigus 24. juuni 1902. aasta loi fédérale du 24 juin 1902 concernant les installations électriques à faible et à fort courant alusel

Üksused, mis toodavad elektrienergiat loi fédérale du 22 décembre 1916 sur l'utilisation des forces hydrauliques ja loi fédérale du 23 décembre 1959 sur l'utilisation pacifique de l'énergie atomique alusel

Näiteks: CKW, ATEL, EGL

c)   raudtee-, trammi-, automaatsüsteemide, trollibussi-, bussi- või kaabeltransport

Üksused, mis pakuvad trammiteenuseid loi fédérale du 20 décembre 1959 sur les chemins de fer artikli 2 lõike 1 tähenduses

Üksused, mis pakuvad avalikke veoteenuseid loi fédérale du 29 mars 1950 sur les entreprises de trolleybus artikli 4 lõike 1 tähenduses

Üksused, mis pakuvad kommertseesmärgil regulaarreisijavedusid vastavalt kontsessioonile, mis on antud loi fédérale du 18 juin 1993 sur le transport de voyageurs et les transports par route artikli 4 alusel, kui nende liinid võimaldavad teenust Ordonnance du 18 décembre 1995 sur les indemnités, les prêts et leas aides financières selon la loi des chemins de fer artikli 5 lõike 3 tähenduses

d)   Lennuväljad

Üksused, mis käitavad lennuvälju vastavalt kontsessioonile, mis on antud loi fédérale du 21 décembre 1948 sur la navigation aérienne artikli 37 lõike 1 alusel

Näiteks: Bern-Belp, Birrfeld, Grenchen, Samedan

V LISA

(viidatud lepingu artiklis 5 seoses vaidlustamismenetlustega)

1.

Vaidlusi arutab kohus või erapooletu sõltumatu kontrolliorgan, mis ei ole huvitatud hanketulemustest, kelle liikmetel puuduvad välismõjutused ja kelle otsused on juriidiliselt siduvad. Vaidlustamismenetluse algatamise võimalik tähtaeg ei ole lühem kui 10 päeva alates sellest ajast, kui kaebuse põhjused on või pidanuks mõistlikult olema teatavaks tehtud.

Kontrolliorgan, mis ei ole kohus, peab kuuluma kohtu kontrolli alla või tal peavad olema menetlused, millega on tagatud, et:

a) osalistel on õigus ärakuulamisele enne otsuse tegemist, neil võivad menetluste käigus olla esindajad ja saatjad ning neil on juurdepääs kõikidele menetlustele

b) menetluse käigus võib tuua tunnistajaid ning kontrolliorganile esitatakse vaidlustatud hanget käsitlevad ha menetluse jaoks vajalikud dokumendid

c) suuline menetlus võib olla avalik ning otsused esitatakse kirjalikult ja põhjendatult.

2.

Lepinguosalised tagavad, et vaidlustamismenetlust käsitlevad meetmed sisaldavad kas volitusi:

a) võtta esimesel võimalusel ajutisi meetmeid väidetava rikkumise heastamiseks või asjaomaste huvide edasise kahjustamise vältimiseks, sealhulgas meetmeid, mille eesmärk on pakkumismenetluse või hõlmatud üksuse otsuste rakendamise peatamine või nende peatamise tagamine, ja

b) jätta kõrvale ebaseaduslikud otsused või tagada nende kõrvalejätmine ning kõrvaldada hankekuulutusest, kavandatava hanke teadaandest või kvalifitseerimissüsteemi teadaandest ning teistest kõnesoleva lepingu sõlmimise menetlust käsitlevatest dokumentidest diskrimineerivad tehnilised, majanduslikud või rahanduslikud tingimused; Vaidlustamismenetluse eest vastutava asutuse volitused ei pruugi siiski ulatuda üle kahjutasu määramise mis tahes isikule, kes saab kahju lepingu rikkumisest, kui hõlmatud üksus on lepingu juba sõlminud,

või sätestada volitused avaldada kaudset survet hõlmatud üksustele, et sundida neid rikkumisi heastama või takistada nende rikkumisi, ning vältida kahju tekitamist.

3.

Vaidlustamismenetlused näevad ette kahjutasu maksmise rikkumise tõttu kahju saanud isikutele. Kui kahjutasu taotletakse põhjendusel, et otsus tehti ebaseaduslikult, võib kumbki lepinguosaline nõuda, et kõigepealt tuleb vaidlustatud otsus kõrvale jätta või ebaseaduslikuks kuulutada.

VI LISA

(Viidatud lepingu artikli 3 lõikes 6 ja artiklis 7)

TEENUSED

Käesolev leping reguleerib järgmisi teenuseid, mis on loetletud dokumendis MTN.GNS/W/120 esitatud teenusevaldkondade nimistus:



Teema

CPC-viitenumber (ühtse tooteliigituse)

Hooldus- ja remonditeenused

6112, 6122, 633, 886

Maismaatransporditeenused, sealhulgas soomussõiduki- ja kulleriteenused, välja arvatud postivedu

712 (välja arvatud 71235) 7512, 87304

Õhutransporditeenused: reisijate- ja lastiveoteenus, välja arvatud postivedu

73 (välja arvatud 7321)

Postivedu maismaal (välja arvatud raudteetransporditeenused) ja õhuteed kaudu

71235, 7321

Telekommunikatsiooniteenused

752 (välja arvatud 7524, 7525, 7526)

Finantsteenused:

a)  kindlustusteenused

81 812, 814

b)  panga- ja investeerimisteenused (1)

 

Arvutiteenused ja nendega seotud teenused

84

Arvepidamis-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused

862

Turu-uuringud ja avaliku arvamuse uuringud

864

Juhtimise nõustamisteenused ja sellega seotud teenused

865, 866 (2)

Arhitektuuriteenused; inseneriteenused ja integreeritud inseneriteenused; linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused; nendega seotud teadus- ja tehnilise konsultatsiooni teenused; tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused

867

Reklaamiteenused

871

Hoonete koristamise ja kinnisvarahalduse teenused

874, 82201-82206

Tasulised ja lepingulised kirjastamis- ja trükiteenused

88442

Reovee- ja jäätmekäitlusteenused; puhastus- jms teenused

94

(1)   Välja arvatud finantsturuteenused seoses väärtpaberite või muude finantsdokumentide väljaandmise, müügi, ostu või loovutamisega, ja keskpankade osutatavad teenused.

(2)   Välja arvatud vahekohtu- ja lepitamisteenused.

Kohustused, mida lepinguosalised teenuste valdkonnas, sealhulgas ehitusteenused, käesoleva lepingu raames võtavad, on piiratud ühenduse ja Šveitsi lõplikes pakkumistes üldise teenuskaubanduse kokkuleppe raames esitatud algsete kohustustega.

Teenuskaubandus Käesolevat lepingut ei kohaldata:

1) teenuste lepingute suhtes, mis on sõlmitud mis tahes üksusega, mis ise on tellija käesoleva lepingu ja GPA 1., 2. või 3. lisa tähenduses, avalikustatud seaduse, määruse või haldussätte kohase ainuõiguse alusel.

2) teenuste lepingutele, mille tellija sõlmib sidusettevõtjaga või mille sõlmib mitmest tellijast koosnev ühisettevõte käesoleva lepingu artikli 3 tähenduses asjakohase tegevuse läbiviimiseks ühega neist tellijatest või ettevõtjatest, mis on seotud ühega neist tellijatest, kui vähemalt 80 % selle ettevõtja keskmisest teenuste käibest eelneval kolmel aastal on saadud selliste teenuste osutamisest ettevõtjatele, millega see ettevõtja on seotud. Kui rohkem kui üks tellijaga seotud ettevõtja osutab sama või sarnast teenust, võetakse arvesse nende ettevõtjate osutatud teenuste kogukäivet

3) teenuste lepingud maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara või sellega seotud õiguste omandamiseks või rendile võtmiseks mis tahes rahaliste vahenditega

4) töölepingud

5) ringhäälinguorganisatsioonide lepingud saadete ostmiseks, arendamiseks, tootmiseks või ühistootmiseks ja saateajaga seotud lepingud.

VII LISA

(viidatud lepingu artikli 3 lõikes 6)

EHITUSTEENUSED

Hõlmatud ehitusteenuste täpsustus:

1.   Määratlus:

Ehitusteenuste leping on leping, mille eesmärgiks on ehitus- või paigaldustööde teostamine mis tahes vahenditega ühtse tooteliigituse (Central Product Classification) jaotise 51 tähenduses.

2.   Ühtse tooteliigituse jaotises 51 loetletud teenused



Ehitusplatsi ettevalmistustööd

511

Ehitustööd

512

Tsiviilehitustööd

513

Kasutamisvalmis konstruktsioonide monteerimine ja ehitamine

514

Eriehitustööd

515

Paigaldus

516

Ehitiste viimistlustööd

517

Muud teenused

518

Kohustused, mida lepinguosalised teenuste valdkonnas, sealhulgas ehitusteenused, käesoleva lepingu raames võtavad, on piiratud EÜ ja Šveitsi lõplikes pakkumistes üldise teenuskaubanduse kokkuleppe raames esitatud algsete kohustustega.

VIII LISA

(Viidatud lepingu artikli 3 lõikes 7)

Šveits

Käesolevat lepingut ei kohaldata Šveitsis:

a) lepingutele, mida tellijad sõlmivad muuks kui oma tegevuseks käesoleva lepingu artikli 3 lõike 2 ja I-IV lisa kirjelduste kohaselt või mida nad sõlmivad oma tegevuseks väljaspool Šveitsi;

b) lepingud, mis on sõlmitud kolmandatele isikutele edasimüümiseks või rentimiseks, tingimusel et tellijal ei ole kõnealuste lepingute objekti müümiseks või rentimiseks eri- või ainuõigust ja teistel üksustel on õigus seda müüa või rentida tellijaga samadel tingimustel

c) vee ostulepingud

d) lepingud, mille sõlmijaks on tellija, mis ei ole joogivett või elektrienergiat avalikesse võrkudesse tarniv ametiasutus, kui asjaomane tellija toodab joogivett või elektrienergiat, sest selle tarbimine on vajalik artikli 3 lõike 2 punkti f alampunktides i ja ii nimetamata tegevuseks, ning tarnimine avalikku võrku sõltub ainult üksuse oma tarbimisest ja ei ole ületanud 30 % tellija kogu joogivee- või elektrienergiatoodangust, võttes arvesse eelneva kolme aasta keskmist, sealhulgas jooksev aasta

e) lepingud, mille sõlmijaks on tellija, mis ei ole gaasi või soojusenergiat avalikesse teenindusvõrkudesse tarniv ametiasutus, kui asjaomane tellija toodab gaasi või soojusenergiat artikli 3 lõike 2 punkti e alampunktis i nimetamata tegevuse vältimatu tulemusena, avalikku võrku tarnimise eesmärk on ainult sellise toodangu ökonoomne kasutamine ning see ei ületa 20 % üksuse käibest, võttes arvesse eelneva kolme aasta keskmist, sealhulgas jooksev aasta

f) lepingud, mis on sõlmitud energia või selle tootmiseks vajalike kütuste tarnimiseks

g) lepingud, mille sõlmijateks on tellijad, kes pakuvad avalikke bussiveoteenuseid, kui ka teised üksused saavad vabalt pakkuda nimetatud teenuseid, kas üldiselt või konkreetses geograafilises piirkonnas, tellijatega samadel tingimustel

h) lepingud, mille sõlmijateks on tellijad, mis teostavad artikli 3 lõikes 2 punktis d viidatud tegevust, tingimusel et lepingute objektiks on toodete müük ja rent käesoleva lepingu sätetega kooskõlas sõlmitud tarnelepingu refinantseerimiseks

i) lepingud, mis on sõlmitud rahvusvahelise kokkuleppe raames ja reguleerivad projekti ühist rakendamist või kasutamist lepinguosaliste poolt

j) lepingud, mis on sõlmitud rahvusvahelise organisatsiooni konkreetse menetluse alusel

k) lepingud, mille lepinguosalised on salajaseks kuulutanud või mille täitmisel tuleb rakendada erilisi julgeolekumeetmeid vastavalt allakirjutanud riigis kehtivatele õigusnormidele või kui see on vajalik riigi põhiliste julgeolekuhuvide kaitseks.

IX LISA

(viidatud lepingu artikli 6 lõikes 4)

IX A lisa – Euroopa Ühenduse teavitatud meetmed:

IX B lisa – Šveitsi teavitatud meetmed:

Käesoleva lepingu artikli 6 lõikega 4 kooskõlas kantonites ja omavalitsusüksustes juurutatud vaidlustamismenetlus hangete osas, mis jäävad alla künniste 6. oktoobri 1995. aasta Loi fédérale sur le marché intérieur alusel.

X LISA

(viidatud lepingu artikli 6 lõikes 2)

Näiteid valdkondade kohta, kus diskrimineerimine võib osutuda võimalikuks:

Keelatud on mis tahes õigusaktid, menetlused ja tavad, nagu näiteks lõivud, hinnaeelistused, omamaise osaluse nõue, omamaise investeeringu või tootmise nõue, litsentsinõue või lubade andmine, rahastamine ja pakkumisõigused, millega hankelepingute sõlmimisel diskrimineeritakse või sunnitakse lepinguosalise hõlmatud üksust diskrimineerima teise lepinguosalise tooteid, teenuseid, tarnijaid või teenuste osutajaid.

LÕPPAKT



Täievolilised esindajad, kes esindavad

EUROOPA ÜHENDUST

ja

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI,

Kokku tulnud luxembourgis 21. Juunil 1999. aastal, et alla kirjutada euroopa ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud riigihangete teatavaid aspekte käsitlevale kokkuleppele, on vastu võtnud järgmised lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:



Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon lepingu sõlmimise ja vaidlustamismenetluse kohta

Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon järelevalveasutuste kohta

Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon lisade ajakohastamise kohta

Ühisdeklaratsioon edasiste läbirääkimiste kohta.

Võeti teadmiseks ka järgmised käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsioonid:

Šveitsi deklaratsioon vastastikkuse printsiibist piirkondliku ja omavalitsuse tasandi turgude avamisel ühenduse tarnijatele ja teenuste osutajatele

Deklaratsioon Šveitsi osalemise kohta komiteedes.

Hecho en Luxemburgo, el veintiuno de junio de mil novecientos noventa y nueve.

Udfærdiget i Luxembourg, den enogtyvende juni nitten hundrede og nioghalvfems.

Geschehen zu Luxemburg am einundzwanzigsten Juni neunzehnhundertneunundneunzig.

Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις είκοσι μία Ιουνίου χίλια εννιακόσια ενενήντα εννέα.

Done at Luxembourg on the twenty-first day of June in the year one thousand and ninety-nine.

Fait à Luxembourg, le vingt-et-un juin mil neuf cent quatre-vingt dix-neuf.

Fatto a Lussemburgo, addì ventuno giugno millenovecentonovantanove.

Gedaan te Luxemburg, de eenentwintigste juni negentienhonderd negenennegentig.

Feito em Luxemburgo, em vinte e um de Junho de mil novecentos e noventa e nove.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäensimmäusenä päivänä kesäkuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäyhdeksän.

Som skedde i Luxemburg den tjugoförsta juni nittonhundranittionio.

Por la Comunidad Europea

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Voor de Europese Gemeenschap

Pela Comunidade Europeia

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

signatory

signatory

Por la Confederación Suiza

For Det Schweiziske Edsforbund

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Για την Ελβετική Συνομοσπονδία

For the Swiss Confederation

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

Voor de Zwitserse Bondsstaat

Pela Confederação Suíça

Sveitsin valaliiton puolesta

På Schweiziska edsförbundets vägnar

signatory

signatory

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON

lepingu sõlmimise ja vaidlustamismenetluse kohta

Lepinguosalised lepivad kokku, et nõudes ühelt poolt, et hõlmatud üksused Šveitsis järgiksid GPA eeskirju, ning teiselt poolt, et hõlmatud üksused ühenduses ja selle liikmesriikides järgiksid direktiivi 93/38/EMÜ eeskirju, viimati muudetud direktiiviga 98/4/EÜ (EÜT L 101, 1.4.1998, lk 1) ja direktiiviga 92/13/EMÜ (EÜT L 76, 23.3.1992, lk 14), täidab kumbki riigihangete teatavaid aspekte käsitleva kokkuleppe artiklite 4 ja 5 nõudeid.

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON

järelevalveasutuste kohta

Ühenduse puhul võib käesoleva lepingu artiklis 8 viidatud järelevalveasutuseks olla Euroopa Ühenduste Komisjon või liikmesriigi sõltumatu riiklik asutus, ilma et kummalgi oleks ainuõigus tegutseda käesoleva lepingu alusel. Euroopa Ühenduste Komisjon vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 211 juba omab artikli 8 lõikes 2 sätestatud volitusi.

Šveitsi puhul võib järelevalveasutuseks olla üleriigiline föderaalasutus või kantonisisene asutus oma vastutusvaldkondades.

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON

lisade ajakohastamise kohta

Lepinguosalised kohustuvad ajakohastama lepingu lisasid riigihangete teatavate aspektide kohta hiljemalt üks kuu pärast selle jõustumist.

ÜHISDEKLARATSIOON

edasiste läbirääkimiste kohta

Euroopa Ühendus ja Šveitsi Konföderatsioon teatavad oma kavatsusest korraldada läbirääkimised eesmärgiga sõlmida kokkuleppeid ühist huvi pakkuvates valdkondades nagu 1972. aasta vabakaubanduslepingu protokolli 2 ajakohastamine ja Šveitsi osalemine teatavates ühenduse koolitus-, noorsoo-, meedia-, statistika- ja keskkonnaprogrammides. Nende läbirääkimiste ettevalmistamisega tuleks alustada niipea, kui käimasolevad kahepoolsed läbirääkimised on lõpetatud.

ŠVEITSI DEKLARATSIOON

vastastikkuse printsiibi kohta seoses piirkondliku ja omavalitsuse tasandi turgude avamisega ühenduse tarnijatele ja teenuste osutajatele

Kooskõlas vastastikkuse printsiibiga ning eesmärgiga piirata ühenduse tarnijate ja teenuste osutajate juurdepääsu Šveitsis piirkondade ja omavalitsuste tasandil sõlmitavatele lepingutele, lisab Šveits riigihangete kokkuleppe lisade üldmärkuse 1 esimese lõigu järele järgmise uue lõigu:

“See käsitleb lepinguid, mille sõlmivad 2. lisa 3. osas nimetatud üksused Kanada, Iisraeli, Jaapani, Korea Vabariigi, Norra, Ameerika Ühendriikide, Hongkongi (Hiina), Singapuri ja Aruba toodete ja teenuste tarnijatega”.

DEKLARATSIOON

Šveitsi osalemise kohta komiteedes

Nõukogu lepib kokku, et Šveitsi esindajad võivad, kui küsimus puudutab neid, vaatlejatena osaleda järgmiste komiteede koosolekutel ja ekspertidest koosnevate töörühmade tegevuses:

 teadusprogrammide komiteed, sealhulgas teadus- ja tehnikauuringute komitee (CREST),

 võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjon,

 kõrgharidusdiplomite vastastikuse tunnustamise koordineerimisrühm,

 lennuliinide ja õhutranspordi valdkonnas konkurentsieeskirjade rakendamise nõuandekomiteed.

Šveitsi esindajatel ei ole õigust viibida nende komiteede hääletamise juures.

Muude komiteede puhul, mis tegelevad nende lepingute reguleerimisalasse kuuluvate valdkondadega, mille suhtes Šveits on vastu võtnud acquis communautairei või samaväärsed meetmed, konsulteerib komisjon Šveitsi ekspertidega Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklis 100 kirjeldatud viisil.



( 1 ) Välja arvatud valdusfirmad ja ettevõtjad, mis ei ole transpordisektoris otseselt tegevad.

  翻译: