konsolideeritud TEKST: 32010R1093 — ET

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ

Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve”).

Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseb käesolevast määrusest tulenevate volituste alusel ja järgmiste seadusandlike aktide kohaldamisala piires: direktiiv 2002/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48/EÜ ( 1 ), direktiiv 2009/110/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013 ( 2 ), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL ( 3 ), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/49/EL ( 4 ), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/92/EL ( 5 ), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 ( 6 ) asjakohased osad sellises ulatuses, mil neid kohaldatakse krediidi- ja finantsasutuste ning nende üle järelevalvet tegevate pädevate asutuste suhtes, ning direktiivi 2002/65/EÜ asjakohased osad, sealhulgas kõik direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel seadusandlikel aktidel, ning kõik hilisemad õiguslikult siduvad liidu õigusaktid, millega antakse Euroopa Pangandusjärelevalvele ülesandeid. Ühtlasi tegutseb Euroopa Pangandusjärelevalve kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 ( 7 ).

Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseb ka talle käesoleva määrusega antud volituste piires ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 ( 8 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/847 ( 9 ) kohaldamisalas selles ulatuses, milles kõnealust direktiivi ja määrust kohaldatakse finantssektori ettevõtjate ja nende üle järelevalvet tegevate pädevate asutuste suhtes. Sel otstarbel täidab Euroopa Pangandusjärelevalve ainult neid ülesandeid, mis on talle antud mis tahes õiguslikult siduva liidu õigusaktiga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 ( 10 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 ( 11 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve). Neid ülesandeid täites konsulteerib Euroopa Pangandusjärelevalve nende Euroopa järelevalveasutustega ja teavitab neid oma tegevusest, mis on seotud määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 4 punktis 1 määratletud finantsasutuste või määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 4 punktis 1 määratletud finantsturu osalistega.

Euroopa Pangandusjärelevalve tegevus hõlmab krediidiasutuste, finantskonglomeraatide, investeerimisühingute, makseasutuste ja e-raha asutuste tegevusvaldkondi küsimustes, mida lõikes 2 osutatud seadusandlikud aktid otseselt ei hõlma, sealhulgas äriühingu üldjuhtimine, auditeerimine ja finantsaruandlusega seotud küsimused, võttes arvesse kestlikke ärimudeleid ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite lõimumist, eeldusel et tegevus on vajalik selleks, et tagada kõnealuste seadusandlike aktide tõhus ja ühetaoline kohaldamine.

Käesoleva määruse sätetega ei piirata komisjoni volitusi seoses kohustusega tagada liidu õiguse järgimine, eelkõige seoses ELi toimimise lepingu artikliga 258.

Euroopa Pangandusjärelevalve eesmärk on kaitsta üldisi huve, edendades finantssüsteemi stabiilsust lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis ning selle tõhusust liidu majanduse, kodanike ja ettevõtjate huvides. Euroopa Pangandusjärelevalve aitab oma pädevuse piires:

▼B

parandada siseturu toimimist, tagades sealhulgas eelkõige reguleerimise ja järelevalve kindla, tõhusa ja ühtse taseme;

tagada finantsturgude terviklikkuse, läbipaistvuse, tõhususe ja nõuetekohase toimimise;

tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd;

vältida õigusnormide erinevuste ärakasutamist ja edendada võrdsete konkurentsitingimuste loomist;

▼M8

tagada laenude ja muude riskide võtmise nõuetekohane reguleerimine ja järelevalve;

tugevdada kliendi- ja tarbijakaitset;

▼M8

tugevdada järelevalvealast ühtsustamist siseturul ning

tõkestada rahandussüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil.

▼M8

Selleks aitab Euroopa Pangandusjärelevalve tagada käesoleva artikli lõikes 2 osutatud õigusaktide ühetaolise, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, edendab järelevalvealast ühtsustamist ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi kooskõlas artikliga 16a.

▼C1

Käesoleva määrusega talle määratud ülesannete täitmisel pöörab Euroopa Pangandusjärelevalve erilist tähelepanu igasugusele süsteemsele riskile, mida põhjustavad finantsasutused, mille maksejõuetus võib kahjustada finantssüsteemi või reaalmajanduse toimimist.

▼M8

Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseb oma ülesannete täitmisel sõltumatult, objektiivselt ning mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil liidu kui terviku huve silmas pidades ning, kus iganes kohane, proportsionaalsuse põhimõtet järgides. Euroopa Pangandusjärelevalve võtab vastutuse, tegutseb usaldusväärselt ja tagab, et kõiki sidusrühmi koheldakse õiglaselt.

▼M8

Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuse ja meetmete, eelkõige suuniste, soovituste, arvamuste, küsimuste ja vastuste, regulatiivsete ja rakenduslike standardite eelnõude sisu ja vormi puhul tuleb täiel määral järgida käesoleva määruse ja lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide kohaldatavaid norme. Selles ulatuses, milles see on nende normide alusel lubatud ja asjakohane, võetakse Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuse ja meetmete puhul kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega nõuetekohaselt arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve tegevusest ja meetmetest mõjutatud finantsasutuse, muu ettevõtja või isiku või muust finantstegevusest tulenevate riskide laadi, ulatust ja keerukust.

Euroopa Pangandusjärelevalve moodustab oma lahutamatu osana komitee, mis nõustab Euroopa Pangandusjärelevalvet, kuidas tuleks tegevuse ja meetmete puhul täies kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega võtta arvesse sektori eripära, mis tuleneb finantsasutuste ja turgude riskide laadist, ulatusest ja keerukusest, ärimudelitest ja tavadest ning finantsasutuste ja turgude suurusest määral, mil need tegurid on asjakohased käsitletavate normide alusel.

Euroopa Pangandusjärelevalve kuulub Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi peamine eesmärk on kindlustada finantssektori suhtes kohaldatavate õigusnormide nõuetekohane rakendamine, finantsstabiilsuse säilitamine, finantssüsteemi kui terviku suhtes usalduse tagamine ning finantsteenuste klientide ja tarbijate mõjus ja piisav kaitse.

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi moodustavad:

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, mille ülesanded on täpsustatud määruses (EL) nr 1092/2010 ja käesolevas määruses;

Euroopa Pangandusjärelevalve;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 ( 12 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 ( 13 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve);

käesoleva määruse, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 54–57 nimetatud ülesannete täitmiseks loodud Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”);

▼M1

käesoleva määruse, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides täpsustatud pädevad asutused või järelevalveasutused, kaasa arvatud Euroopa Keskpank ülesannetes, mis on talle antud määrusega (EL) nr 1024/2013.

▼B

Euroopa Pangandusjärelevalve teeb korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning ühiskomitee kaudu Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega), et tagada valdkondadevahelise töö järjepidevus ning jõuda finantskonglomeraatide järelevalve osas ja muudes valdkonnaülestes küsimustes ühisele seisukohale.

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttele rajaneb Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi liikmete koostöö usaldusel ja täielikul vastastikusel austusel, tagades eelkõige asjakohase ja usaldusväärse teabe liikumise liikmete vahel ning Euroopa Pangandusjärelevalvelt Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi kuuluvad järelevalveasutused on kohustatud liidus tegutsevate ►C1 finantsasutuste ◄ üle teostama järelevalvet vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele.

Ilma, et see piiraks liikmesriikide pädevust, hõlmavad käesoleva määruse viited järelevalvele kõigi pädevate asutuste kogu asjakohast tegevust, mis toimub artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide kohaselt.

Artikli 2 lõike 2 punktides a–d osutatud asutused annavad oma tegevusest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Keskpank annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru talle määrusega (EL) nr 1024/2013 antud järelevalveülesannete täitmisest kooskõlas nimetatud määrusega.

ELi toimimise lepingu artikli 226 kohaselt teeb Euroopa Pangandusjärelevalve Euroopa Parlamendiga täielikku koostööd selle artikli alusel korraldatavate uurimiste puhul.

Järelevalvenõukogu võtab vastu aastaaruande Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuse, sealhulgas eesistuja tööülesannete täitmise kohta, ning edastab nimetatud aruande iga aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruanne avalikustatakse.

Euroopa Parlamendi taotluse korral osaleb eesistuja Euroopa Parlamendis kuulamisel, kus käsitletakse Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuse tulemusi. Kuulamine toimub vähemalt kord aastas. Eesistuja esineb avaldusega Euroopa Parlamendi ees ning vastab selle liikmete kõikidele küsimustele iga kord, kui seda palutakse.

Kui Euroopa Parlament seda nõuab, esitab eesistuja vähemalt 15 päeva enne lõikes 4 osutatud avalduse tegemist Euroopa Parlamendile kirjaliku aruande Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuse kohta.

Peale artiklites 11–18, 20 ja 33 osutatud teabe sisaldab aruanne ka Euroopa Parlamendi poolt konkreetselt nõutud asjakohast teavet.

Euroopa Pangandusjärelevalve vastab Euroopa Parlamendi või nõukogu poolt talle esitatud küsimustele kas suuliselt või kirjalikult viie nädala jooksul alates küsimuse saamisest.

Eesistuja korraldab taotluse korral Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimehe, aseesimeeste ja koordinaatoritega kinniseid konfidentsiaalseid suulisi arutelusid. Kõik osalejad peavad kinni ametisaladuse hoidmise nõudest.

Piiramata rahvusvahelistel foorumitel osalemisest tulenevat konfidentsiaalsuskohustust annab Euroopa Pangandusjärelevalve taotluse korral Euroopa Parlamendile teada, kuidas ta panustab liidu huvide ühtsesse, ühisesse, ühetaolisesse ja tulemuslikku esindamisse neil rahvusvahelistel foorumitel.

Euroopa Pangandusjärelevalve on liidu asutus, millel on juriidilise isiku staatus.

Euroopa Pangandusjärelevalvel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusaktidele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks.

Euroopa Pangandusjärelevalvet esindab eesistuja.

Euroopa Pangandusjärelevalve asukoht ei mõjuta seda, kuidas Euroopa Pangandusjärelevalve täidab oma ülesandeid ja kasutab oma volitusi, korraldab oma juhtimisstruktuuri või põhitegevust ega tema tegevuse põhirahastamist, võimaldades samal ajal kohasel juhul kasutada liidu ametitega ühiselt selliseid administratiivseid tugiteenuseid ja ruumide haldusteenuseid, mis ei ole seotud Euroopa Pangandusjärelevalve põhitegevusega. Komisjon esitab hiljemalt 30. märtsiks 2019 ja seejärel iga 12 kuu tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle nõude täitmise kohta Euroopa järelevalveasutuste poolt.

Euroopa Pangandusjärelevalvel on järgmised ülesanded:

▼M8

aidata artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikele aktidele tuginedes kaasa kvaliteetsete ühiste regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele, eelkõige töötades välja regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid, suuniseid, soovitusi ja muid meetmeid, sealhulgas arvamusi;

aa)

koostada korrapäraselt uuendatav liidu finantsasutuste järelevalve käsiraamat, milles määratakse kindlaks parimad järelevalvetavad ning kvaliteetsed metoodikad ja protsessid ning võetakse muu hulgas arvesse finantsasutuste muutuvaid äritavasid ja ärimudeleid ning finantsasutuste ja finantsturgude suurust, ning hallata seda;

▼M8

ab)

koostada korrapäraselt uuendatav liidu kriisilahenduskäsiraamat, milles käsitletakse finantsasutuste kriisilahendust liidus ja milles määratakse kindlaks parimad tavad ning kvaliteetsed kriisilahenduse metoodikad ja protsessid ning võetakse arvesse ühtse kriisilahendusnõukogu tööd, finantsasutuste muutuvaid äritavasid ja ärimudeleid ning finantsasutuste ja finantsturgude suurust, ning hallata seda;

▼M8

aidata kaasa õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühetaolisele kohaldamisele, edendades eelkõige ühist järelevalvekultuuri, tagades artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide ühetaolise, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, vältides õiguslikku arbitraaži, edendades ja jälgides järelevalve sõltumatust, vahendades ja lahendades pädevate asutuste vahelisi erimeelsusi, tagades finantsasutuste tulemusliku ja järjepideva järelevalve, tagades järelevalvekolleegiumide ühtse toimimise ning võttes muu hulgas meetmeid eriolukordades;

▼M1

lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel;

▼B

teha tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, esitades kõnealusele nõukogule tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning tagades, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu antud hoiatuste ja soovituste kohaselt võetakse nõuetekohaselt järelmeetmeid;

▼M8

korraldada ja läbi viia pädevate asutuste vastastikune eksperdihinnang, anda sellega seoses suuniseid ja soovitusi ning teha kindlaks parimad tavad, et suurendada järelevalvetulemuste sidusust;

jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas, sealhulgas kohasel juhul suundumusi laenude andmises eelkõige kodumajapidamistele ja VKEdele ning uuenduslikes finantsteenustes, võttes nõuetekohaselt arvesse arengutendentse, mis on seotud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritega;

korraldada turuanalüüse, et anda teavet Euroopa Pangandusjärelevalve tegevusele heakskiidu andmise otsuse tegemisest;

tugevdada kohasel juhul hoiustajate, tarbijate ja investorite kaitset, eelkõige seoses piiriüleste vajakajäämistega ja nendega seotud riske arvesse võttes;

▼C2

edendada vastavalt artiklitele 21–26 järelevalvekolleegiumide ühtset ja järjepidevat tegevust, süsteemse riski jälgimist, hindamist ja mõõtmist, finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavade väljatöötamist ja koordineerimist, tagades hoiustajate ja investorite kaitse kõrge taseme kogu liidus ning töötades välja meetodid maksejõuetusohus finantsasutuste kriisilahenduseks ja hinnangu selle kohta, milline on vajadus asjakohaste rahastamisvahendite järele, et soodustada koostööd pädevate asutuste vahel, kes tegelevad kriisihaldusega selliste piiriüleste finantsasutuste puhul, millega võib olla seotud süsteemne risk;

▼M8

ia)

aidata kaasa liidu ühise finantsandmete strateegia väljatöötamisele;

▼B

täita mis tahes muid käesolevas määruses või muudes seadusandlikes aktides sätestatud ülesandeid;

avaldada ja korrapäraselt ajakohastada oma veebisaidil teavet oma tegevuse kohta, eriti registreeritud ►C1 finantsasutustega ◄ seotud pädevusvaldkonnas, et teave oleks üldsusele kergesti kättesaadav;

▼M8

ka)

avaldada oma veebisaidil kõigi artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide kohta kõik regulatiivsed tehnilised standardid, rakenduslikud tehnilised standardid, suunised, soovitused ning küsimused ja vastused, sealhulgas ülevaated käimasoleva töö seisu kohta ning regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõude vastuvõtmise planeeritava ajakava kohta, ning uuendada neid korrapäraselt;

▼M1 —————

▼M8

aidata tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil, sealhulgas edendades käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2, määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 1 lõikes 2 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide järjepidevat, tõhusat ja tulemuslikku kohaldamist, et tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil.

1a.

Käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmisel Euroopa Pangandusjärelevalve:

kasutab täielikult talle antud volitusi;

▼M8

pidades nõuetekohaselt silmas finantsasutuste turvalisuse ja usaldatavuse tagamise eesmärki, võtab täielikult arvesse finantsasutuste eri liike, ärimudeleid ja suurust ja ning

▼M8

võtab arvesse tehnoloogilist innovatsiooni, uuenduslikke ja kestlikke ärimudeleid ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite lõimumist.

Lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks on Euroopa Pangandusjärelevalvel käesoleva määrusega ettenähtud volitused, eelkõige õigus teha järgmist:

töötada artiklis 10 osutatud juhtudel välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud;

töötada artiklis 15 osutatud juhtudel välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud;

anda välja artikli 16 kohaseid suuniseid ja soovitusi;

▼M8

ca)

esitada soovitusi vastavalt artiklile 29a;

▼B

anda artikli 17 lõikes 3 osutatud juhtudel soovitusi;

▼M8

da)

teha hoiatusi vastavalt artikli 9 lõikele 3;

▼B

võtta artikli 18 lõikes 3 ja artikli 19 lõikes 3 osutatud juhtudel vastu pädevatele asutustele adresseeritavad üksikotsused;

võtta seoses liidu õiguse vahetu kohaldamisega artikli 17 lõikes 6, artikli 18 lõikes 4 ja artikli 19 lõikes 4 osutatud juhtudel vastu ►C1 finantsasutustele ◄ adresseeritavad üksikotsused;

▼M8

esitada arvamusi Euroopa Parlamendile, nõukogule või komisjonile vastavalt artiklile 16a;

▼M8

ga)

vastata küsimustele vastavalt artiklile 16b;

gb)

võtta meetmeid vastavalt artiklile 9c;

▼B

koguda ►C1 finantsasutuste ◄ kohta vajalikku teavet vastavalt artiklile 35;

töötada välja ühine metoodika toote omaduste ja levitamistoimingute mõju hindamiseks asutuste finantsseisundile ja tarbijakaitsele;

luua tsentraalselt juurdepääsetav registreeritud ►C1 finantsasutuste ◄ andmebaas oma pädevusalas, kui see on sätestatud artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides.

Lõikes 1 osutatud ülesannete täitmisel ja lõikes 2 osutatud volituste kasutamisel tegutseb Euroopa Pangandusjärelevalve õigusraamistikule tuginedes ja selle piires ning pöörab tähelepanu proportsionaalsuse ja parema õigusloome põhimõtetele, kui see on kohane, sealhulgas kooskõlas käesoleva määrusega tehtud tasuvusanalüüsi tulemustele.

Artiklites 10, 15, 16 ja 16a osutatud avalikud arutelud tuleb korraldada võimalikult laiapõhiselt, et tagada kõigi huvitatud isikute kaasamine, ning sidusrühmadele tuleb anda vastamiseks mõistlik aeg. Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab sidusrühmadelt saadud tagasiside kokkuvõtte ja ülevaate selle kohta, kuidas arutelu käigus kogutud teavet ja seisukohti regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudes ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõudes kasutati.

Euroopa Pangandusjärelevalve võtab endale juhtrolli läbipaistvuse, lihtsuse ja selguse edendamisel tarbijatele suunatud finantstoodete või -teenuste siseturul, sealhulgas:

▼M8

kogub ja analüüsib teavet tarbimissuundumuste kohta, nagu jaefinantsteenuste ja -toodete kulude ja tasude muutumine liikmesriikides, ja koostab vastavaid aruandeid;

▼M8

aa)

koostab põhjalikke temaatilisi ülevaateid turukäitumise kohta, mis loovad ühist arusaama turgude tavadest, et teha kindlaks võimalikud probleemid ja analüüsida nende mõju;

ab)

töötab välja jaesektori riskinäitajad, et teha aegsasti kindlaks tarbijale tekitatava võimaliku kahju põhjused;

▼B

vaatab läbi ja kooskõlastab pädevate asutuste finantsteadmiste ja -hariduse alaseid algatusi;

töötab välja finantsvaldkonna koolitusstandardeid;

aitab välja töötada ühtseid avalikustamiseeskirju;

▼M8

aitab kaasa võrdsete võimaluste loomisele siseturul, kus tarbijatel ja muudel finantsteenuste kasutajatel on õiglane juurdepääs finantsteenustele ja toodetele;

edendab edasist arengut reguleerimise ja järelevalve valdkonnas, mis võib hõlbustada põhjalikumat ühtlustamist ja integratsiooni liidu tasandil ning

koordineerib pädevate asutuste kontrollostude tegemist, kui see on kohaldatav.

Euroopa Pangandusjärelevalve jälgib uusi ja olemasolevaid finantstegevuse liike ning võib võtta vastu suuniseid ja soovitusi turgude tugevdamiseks ja turvalisemaks muutmiseks ning reguleerimis- ja järelevalvetavade ühtsustamiseks ja tõhusamaks muutmiseks.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib ka teha hoiatusi, kui mõni finantstegevus tõsiselt ohustab artikli 1 lõikes 5 sätestatud eesmärke.

Euroopa Pangandusjärelevalve moodustab oma lahutamatu osana tarbijakaitse ja finantsalase uuendustegevuse komitee, mis koondab kõiki asjakohaste pädevate asutuste ja tarbijakaitse eest vastutavate asutuste esindajaid, et tugevdada tarbijakaitset, luua uue või uuendusliku finantstegevuse reguleerimise ja järelevalve kooskõlastatud käsitlus ning nõustada Euroopa Pangandusjärelevalvet teabe edastamisel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 ( 22 ) asutatud Euroopa Andmekaitsenõukoguga, et vältida dubleerimist, vastuolusid ja õiguskindlusetust andmekaitse valdkonnas. Euroopa Pangandusjärelevalve võib komitee koosseisu vaatlejatena kutsuda ka riiklikud andmekaitseasutused.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib ajutiselt keelata teatavate finantstoodete, -instrumentide või -tegevuse turustamise, levitamise või müügi või seda piirata, kui need võivad põhjustada klientidele või tarbijatele märkimisväärset rahalist kahju või ohustavad finantsturgude korrapärast toimimist ja usaldusväärsust või liidu kogu finantssüsteemi või selle mõne osa stabiilsust artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides täpsustatud juhtudel ja tingimustel, või vajaduse korral eriolukorras kooskõlas artikliga 18 ja selles sätestatud tingimustel.

Euroopa Pangandusjärelevalve vaatab esimeses lõigus osutatud otsuse läbi sobiva aja järel, ent vähemalt kord iga kuue kuu jooksul. Kui seda on vähemalt kaks korda järjest uuendatud ja kui on tehtud nõuetekohane analüüs kliendile või tarbijale tekkiva mõju hindamiseks, võib Euroopa Pangandusjärelevalve teha otsuse keelu iga-aastase uuendamise kohta.

Liikmesriik võib taotleda Euroopa Pangandusjärelevalvelt otsuse läbivaatamist. Sellisel juhul võtab Euroopa Pangandusjärelevalve artikli 44 lõike 1 teises lõigus sätestatud korras vastu otsuse selle kohta, kas otsus tuleks jätta jõusse.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib ka hinnata teatavat liiki finantstegevuse või tava keelustamise või piiramise vajadust ning vajaduse korral teavitada sellest komisjoni ja pädevaid asutusi, et hõlbustada sellise keelu või piirangu vastuvõtmist.

Eriülesanded rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning nende vastu võitlemise valdkonnas

Euroopa Pangandusjärelevalve võtab oma pädevuse piires finantssüsteemi terviklikkuse, läbipaistvuse ja turvalisuse kaitsmisel juhtiva, koordineeriva ja järelevalverolli, võttes meetmeid, et finantssüsteemis tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist ning nende vastu võidelda. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei tohiks need meetmed minna kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva määruse ja artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide eesmärkide saavutamiseks, ning nendes tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse riskide laadi, ulatust ja keerukust, äritavasid, ärimudeleid ning finantssektori ettevõtjate ja turgude suurust. Kõnealused meetmed hõlmavad järgmist:

kogutakse pädevatelt asutustelt teavet puuduste kohta, mis on kindlaks tehtud pideva järelevalve ja tegevuslubade väljastamise menetluse raames finantssektori ettevõtjate protsessides ja protseduurides, juhtimiskorralduses, sobivuses ja nõuetekohasuses, oluliste osaluste omandamises, ärimudelites ja tegevuses ning on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja vastase võitlusega, ning pädevate asutuste poolt järgmiste oluliste puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete kohta, mis mõjutavad ühte või enamat määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 1 lõikes 2, määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 1 lõikes 2 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide ning nende ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste õigusaktide nõuet, mis on seotud finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamisega ja nende vastu võitlemisega:

finantssektori ettevõtja on nimetatud nõudeid rikkunud või tõenäoliselt rikkunud;

ii)

finantssektori ettevõtja on nimetatud nõudeid sobimatult või ebatõhusalt kohaldanud või

iii)

finantssektori ettevõtja on kohaldanud sobimatult või ebatõhusalt selliseid sisestrateegiaid ja -protseduure, mille ta on nimetatud nõuete järgimiseks kehtestanud.

Pädevad asutused esitavad Euroopa Pangandusjärelevalvele kogu selle teabe lisaks neile käesoleva määruse artiklist 35 tulenevatele kohustustele ja teavitavad Euroopa Pangandusjärelevalvet aegsasti esitatud teabega seotud edasisest arengust. Euroopa Pangandusjärelevalve kooskõlastab oma tegevust tihedalt direktiivis (EL) 2015/849 osutatud ELi rahapesu andmebüroodega, austades nende seisundit ja kohustusi ning neid tarbetult dubleerimata.

Kooskõlas riigisisese õigusega võivad pädevad asutused lõikes 2 osutatud keskandmebaasis jagada täiendavat teavet, mis on nende hinnangul asjakohane finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks;

kooskõlastatakse oma tegevust tihedalt ja kohasel juhul vahetatakse teavet pädevate asutustega, sealhulgas Euroopa Keskpangaga ülesannete kohta, mis on talle antud määrusega (EL) nr 1024/2013, ning ametiasutustega, kellele on antud avalikes huvides ülesanne teha järelevalvet direktiivi (EL) 2015/849 artikli 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 loetletud kohustatud isikute üle, samuti rahapesu andmebüroodega, võttes nõuetekohaselt arvesse ELi rahapesu andmebüroode õiguslikku seisundit ja kohustusi kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/849;

töötatakse välja finantssektoris rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemise ühised suunised ja standardid ja edendatakse nende järjepidevat rakendamist, eelkõige töötades välja regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid kooskõlas volitusnormiga, mis on sätestatud artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides; koostades suuniseid, soovitusi ja võttes muid meetmeid, sealhulgas koostades arvamusi, mis põhinevad artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikel aktidel;

osutatakse pädevatele asutustele abi nende taotluse alusel;

tehakse turusuundumuste seiret ja hinnatakse finantssektori nõrku kohti ning finantssektoris rahapesu ja terrorismi rahastamise riske.

Hiljemalt 31. detsembriks 2020 koostab Euroopa Pangandusjärelevalve regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse esimese lõigu punktis a osutatud puuduste määratlemist, sealhulgas vastavaid olukordi, kus puudused võivad tekkida, puuduste olulisust ja Euroopa Pangandusjärelevalve poolt teabe kogumise praktilist rakendamist ning esimese lõigu punkti a kohaselt esitatava teabe liiki. Nimetatud tehniliste standardite väljatöötamisel võtab Euroopa Pangandusjärelevalve arvesse esitatava teabe mahtu ja vajadust vältida dubleerimist. Ta kehtestab ka tulemuslikkuse ja konfidentsiaalsuse tagamise korra.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu käesoleva lõike teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas artiklitega 10–14.

Euroopa Pangandusjärelevalve loob lõike 1 punkti a kohaselt kogutavat teavet sisaldava keskandmebaasi ja ajakohastab seda. Euroopa Pangandusjärelevalve tagab, et teavet analüüsitakse ja see tehakse pädevatele asutustele kättesaadavaks teadmisvajaduse põhimõttest lähtuvalt ning konfidentsiaalselt. Euroopa Pangandusjärelevalve võib kohasel juhul edastada asjaomase liikmesriigi õigusasutustele ja pädevatele asutustele kooskõlas riigisiseste menetlusnormidega tema käsutuses olevad tõendid, mille alusel võib algatada kriminaalmenetluse. Euroopa Pangandusjärelevalve võib kohasel juhul tõendid edastada ka Euroopa Prokuratuurile, kui tegemist on õigusrikkumistega, mis kuuluvad või võivad kuuluda Euroopa Prokuratuuri pädevusalasse kooskõlas nõukogu määrusega (EL) 2017/1939 ( 23 ).

Pädevad asutused võivad esitada Euroopa Pangandusjärelevalvele igakülgselt põhjendatud taotluse finantssektori ettevõtjate kohta oma järelevalvetöö jaoks asjakohase teabe saamiseks, et tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil. Euroopa Pangandusjärelevalve hindab neid taotlusi ja annab nõutud teabe pädevale asutusele aegsasti ja teadmisvajaduse põhimõttest lähtuvalt. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei anna nõutud teavet, teavitab ta taotluse esitanud pädevat asutust ja selgitab, miks teavet ei antud. Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab teabe algselt esitanud pädevat asutust või muud asutust või institutsiooni taotluse esitanud pädeva asutuse ja asjaomase finantssektori ettevõtja andmetest ja teabenõude põhjusest ning teavitab neid selle kohta, kas teavet anti või mitte. Lisaks analüüsib Euroopa Pangandusjärelevalve teavet, et jagada omal algatusel pädevate asutustega nende järelevalvetöö jaoks asjakohast teavet finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamiseks. Seda tehes teavitab ta algselt teabe esitanud pädevat asutust. Lisaks teeb ta koondanalüüsi, mis lisatakse arvamusse, mille ta peab esitama kooskõlas direktiivi (EL) 2015/849 artikli 6 lõikega 5.

Hiljemalt 31. detsembriks 2020 töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse, kuidas teavet analüüsitakse ja kuidas see tehakse pädevatele asutustele konfidentsiaalselt kättesaadavaks teadmisvajaduse põhimõttest lähtuvalt.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu käesoleva lõike teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas artiklitega 10–14.

Euroopa Pangandusjärelevalve edendab direktiivis (EL) 2015/849 osutatud järelevalveprotsesside ühtsust, korraldades muu hulgas vastastikuseid eksperdihinnanguid ning koostades nendega seotud aruandeid ja võttes nendega seotud järelmeetmeid kooskõlas käesoleva määruse artikliga 30. Euroopa Pangandusjärelevalve võtab käesoleva määruse artikli 30 kohaste hinnangute organiseerimisel arvesse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsustevaheliste organisatsioonide tehtud asjaomaseid hindamisi, koostatud hinnanguid või aruandeid ning direktiivi (EL) 2015/849 artikli 6 kohaselt iga kahe aasta järel esitatavat komisjoni aruannet ja nimetatud direktiivi artikli 7 kohaselt liikmesriikide koostatavaid riskihinnanguid.

Euroopa Pangandusjärelevalve teeb pädevate asutuste osalemisel riskihindamisi, et hinnata pädevate asutuste strateegiaid, võimekust ja ressursse, mida nad kasutavad, et tulla toime liidu tasandil rahapesu ja terrorismi rahastamise kõige olulisemate riskidega, mis tuvastati riigiüleses riskihinnangus. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb nimetatud riskihindamisi eelkõige selleks, et esitada direktiivi (EL) 2015/849 artikli 6 lõikes 5 nõutud arvamus. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb riskihindamisi temale kättesaadava teabe alusel, sealhulgas käesoleva määruse artikli 30 kohaste vastastikuste eksperdihinnangute, käesoleva artikli lõike 2 kohaselt keskandmebaasi kogutud teabe koondanalüüsi, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas pädevate rahvusvaheliste ja valitsustevaheliste organisatsioonide koostatud asjaomaste hindamiste, hinnangute või aruannete ning direktiivi (EL) 2015/849 artikli 7 kohaselt liikmesriikide koostatavate riskihinnangute alusel. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb riskihindamised kättesaadavaks kõigile pädevatele asutustele.

Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel töötab Euroopa Pangandusjärelevalve käesoleva artikli lõike 7 kohaselt moodustatud sisekomitee kaudu välja ja rakendab meetodeid, mis võimaldavad hinnanguid ja metoodika rakendamist objektiivselt hinnata ning neid kvaliteetselt ja sidusalt läbi vaadata selleks, et tagada võrdsed konkurentsitingimused. Kõnealune sisekomitee vaatab läbi riskihindamiste kvaliteedi ja sidususe. Ta koostab riskihindamiste projekti, mille järelevalvenõukogu võtab vastu artikli 44 kohaselt.

Kui on viiteid selle kohta, et finantssektori ettevõtja on rikkunud direktiivi (EL) 2015/849 nõudeid ning rikkumistel on piiriülene mõõde, mis hõlmab kolmandaid riike, siis on Euroopa Pangandusjärelevalvel liidus juhtiv roll pädevate asutuste ja kolmandate riikide asjaomaste asutuste vahelise koostöö edendamisele kaasa aitamises, kui see on vajalik. See Euroopa Pangandusjärelevalve roll ei piira pädevate asutuste korrapärast suhtlust kolmandate riikide pädevate asutustega.

Euroopa Pangandusjärelevalve moodustab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alalise sisekomitee, et koordineerida meetmeid, mille eesmärk on finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamine ja nende vastu võitlemine ning koostada kooskõlas määrusega (EL) 2015/847 ja direktiiviga (EL) 2015/849 kõik Euroopa Pangandusjärelevalve poolt käesoleva määruse artikli 44 kohaselt tehtavate otsuste eelnõud.

Lõikes 7 osutatud komitee koosneb kõikide liikmesriikide selliste asutuste ja organite kõrgetasemelistest esindajatest, kes on pädevad tagama, et finantssektori ettevõtjad järgivad määrust (EL) 2015/847 ja direktiivi (EL) 2015/849, kellel on eksperditeadmised ja otsustusõigus finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamise valdkonnas, ning Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) kõrgetasemelistest esindajatest, kellel on eksperditeadmised eri ärimudelitest ja sektori eripärast. Euroopa Pangandusjärelevalve ja teiste Euroopa järelevalveasutuste kõrgetasemelised esindajad osalevad komitee koosolekutel ilma hääleõiguseta. Lisaks sellele nimetavad nii komisjon, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kui ka Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu kõrgetasemelise esindaja, kes osaleb komitee koosolekutel vaatlejana. Komitee hääleõiguslikud liikmed valivad endi hulgast komitee eesistuja.

Iga esimeses lõigus osutatud institutsioon, asutus ja organ nimetab oma töötajate hulgast asendusliikme, kes võib asendada liiget, kui viimane ei saa koosolekul osaleda. Liikmesriigid, kus on rohkem kui üks asutus, kes on pädev tagama, et finantssektori ettevõtjad järgivad direktiivi (EL) 2015/849 nõudeid, võivad nimetada ühe esindaja igast pädevast asutusest. Olenemata koosolekul esindatud pädevate asutuste arvust, on igal liikmesriigil üks hääl. Komitee võib luua sisemised töörühmad, kes tegelevad komitee töö konkreetsete aspektidega, et koostada komitee otsuse eelnõusid. Nendes töörühmades saavad osaleda kõigi komitees esindatud pädevate asutuste ning Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötajad.

Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võivad igal ajal esitada käesoleva artikli lõikes 7 osutatud komitee iga otsuse eelnõu kohta kirjalikke märkusi. Järelevalvenõukogu peab neid märkusi nõuetekohaselt kaaluma enne oma lõpliku otsuse vastuvõtmist. Kui otsuse eelnõu tugineb volitustele, mis on Euroopa Pangandusjärelevalvele antud artikli 9b, 17 või 19 alusel, või on nendega seotud ja puudutab

määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 4 punktis 1 määratletud finantsasutusi või nende üle järelevalvet tegevaid pädevaid asutusi või

määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 4 punktis 1 määratletud finantsturu osalisi või nende üle järelevalvet tegevaid pädevaid asutusi.

Võib Euroopa Pangandusjärelevalve teha punktis a nimetatud juhul otsuse üksnes Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) või punktis b nimetatud juhul Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) nõusolekul. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) või Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) annab oma seisukohtadest teada 20 päeva jooksul alates lõikes 7 osutatud komitees otsuse eelnõu koostamisest. Kui nad ei anna Euroopa Pangandusjärelevalvele oma seisukohtadest teada 20 päeva jooksul ja ei esita taotlust teavitamise tähtaja põhjendatud pikendamiseks, siis eeldatakse, et nad nõustuvad eelnõuga.

Taotlus korraldada uurimine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks

Kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/849 võib Euroopa Pangandusjärelevalve finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise otstarbel kasutamise tõkestamise ja nende vastu võitlemise küsimustes, kui tal on teavet oluliste rikkumiste kohta, esitada artikli 4 punkti 2 alapunkti iii kohaselt pädevale asutusele taotluse: a) uurida liidu õiguse võimalikke rikkumisi ja juhul, kui kõnealuse liidu õiguse puhul on tegemist direktiividega või see annab liikmesriikidele otsesed valikuvõimalused, riigisiseste õigusaktide rikkumisi selles ulatuses, milles nendega võetakse üle direktiive või kasutatakse liidu õigusega liikmesriikidele antud valikuvõimalusi, mille on toime pannud finantssektori ettevõtja, ning b) kaaluda sellele ettevõtjale nende rikkumiste eest karistuse määramist. Kui see on vajalik, võib ta ka esitada kooskõlas artikli 4 punkti 2 alapunktiga iii pädevale asutusele taotluse, et pädev asutus kaaluks kõnealusele finantssektori ettevõtjale adresseeritud individuaalse otsuse vastuvõtmist, nõudmaks, et see võtaks kõik vajalikud meetmed, et täita talle otsekohalduvast liidu õigusest või riigisisestest õigusaktidest tulenevaid kohustusi selles ulatuses, milles nendega võetakse üle direktiive või kasutatakse liikmesriikidele liidu õigusega antud valikuvõimalusi, sealhulgas peataks mis tahes tegevuse. Käesolevas lõikes osutatud taotlused ei tohi kahjustada selle pädeva asutuse käimasolevaid järelevalvemeetmeid, kellele taotlus on adresseeritud.

Pädev asutus rahuldab kõik talle lõike 1 kohaselt esitatud taotlused ja teavitab Euroopa Pangandusjärelevalvet võimalikult kiiresti ja hiljemalt kümne tööpäeva jooksul meetmetest, mida ta on selle taotlusega seoses võtnud või kavatseb võtta.

Kui pädev asutus ei teavita Euroopa Pangandusjärelevalvet kümne tööpäeva jooksul meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta, et järgida käesoleva artikli lõike 2 nõudeid, siis kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 17, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi.

Euroopa Pangandusjärelevalve võtab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud meetmeid ainult erandolukorras, kui tema hinnangul võib artikli 1 lõikes 2 osutatud mõne seadusandliku akti või neil seadusandlikel aktidel põhinevate delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide kohaldamine põhjustada märkimisväärseid probleeme ühel järgmistest põhjustest:

Euroopa Pangandusjärelevalve hinnangul võivad õigusakti sätted olla otseselt vastuolus mõne teise asjassepuutuva õigusaktiga;

kui õigusakti puhul on tegemist artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandliku aktiga ning seda täiendava või täpsustava delegeeritud õigusakti või rakendusakti puudumine võiks põhjustada põhjendatud kahtlusi seadusandlikust aktist või selle nõuetele vastavast kohaldamisest tekkivate õiguslike tagajärgede kohta;

kui artiklis 16 osutatud suuniste ja soovituste puudumine võiks tekitada praktilisi probleeme asjassepuutuva seadusandliku akti kohaldamisel.

Lõikes 1 osutatud juhtudel esitab Euroopa Pangandusjärelevalve pädevatele asutustele ja komisjonile kirjalikult üksikasjaliku ülevaate tema hinnangul täheldatavatest probleemidest.

Lõike 1 punktides a ja b osutatud juhtudel esitab Euroopa Pangandusjärelevalve komisjonile arvamuse uue seadusandliku akti ettepanekuna või uue delegeeritud õigusakti või rakendusakti ettepanekuna sobivaks peetava meetme kohta ning selle kohta, kui kiireloomuline probleem Euroopa Pangandusjärelevalve hinnangul on. Euroopa Pangandusjärelevalve avalikustab oma arvamuse.

Käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud juhul hindab Euroopa Pangandusjärelevalve võimalikult kiiresti vajadust võtta vastu asjakohaseid suuniseid või soovitusi vastavalt artiklile 16.

Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseb viivitamata, eelkõige et vältida võimaluse korral lõikes 1 osutatud probleeme.

Kui see on lõikes 1 osutatud juhtudel vajalik ning kuni lõikes 2 osutatud korras uute meetmete vastuvõtmise ja kohaldamiseni esitab Euroopa Pangandusjärelevalve arvamused lõikes 1 osutatud õigusaktide konkreetsete sätete kohta, et edendada järjepidevaid, tõhusaid ja tulemuslikke järelevalve- ja täitmise tagamise tavasid ning liidu õiguse ühist, ühtset ja järjepidevat kohaldamist.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve on eelkõige pädevatelt asutustelt laekunud teabe alusel seisukohal, et artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikud aktid või neil seadusandlikel aktidel põhinevad delegeeritud õigusaktid või rakendusaktid tekitavad märkimisväärseid probleeme, mis on seotud turu usalduse, tarbijate, klientide ja investorite kaitse, finants- või toorme- ja kaubaturgude korrakohase toimimise ja usaldusväärsuse või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusega, siis esitab ta viivitamata pädevatele asutustele ja komisjonile kirjalikult üksikasjaliku ülevaate tema hinnangul täheldatavatest probleemidest. Euroopa Pangandusjärelevalve võib esitada komisjonile arvamuse uue seadusandliku akti ettepanekuna või uue delegeeritud õigusakti või rakendusakti ettepanekuna sobivaks peetava meetme kohta ning selle kohta, kui kiireloomuline probleem Euroopa Pangandusjärelevalve hinnangul on. Euroopa Pangandusjärelevalve avalikustab oma arvamuse.

Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on komisjonile delegeerinud õiguse võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 delegeeritud õigusaktiga vastu regulatiivseid tehnilisi standardeid järjepideva ühtlustamise tagamiseks käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides konkreetselt sätestatud valdkondades, võib Euroopa Pangandusjärelevalve töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile vastuvõtmiseks. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu samal ajal teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

▼B

Regulatiivsed tehnilised standardid on tehnilised, need ei hõlma strateegilisi otsuseid või poliitilisi valikuid ning nende sisu on piiritletud nende aluseks olevate seadusandlike aktidega.

▼M8

Enne regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu esitamist komisjonile korraldab Euroopa Pangandusjärelevalve eelnõu avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside korraldamine on asjaomaste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades väga ebaproportsionaalne. Euroopa Pangandusjärelevalve küsib nõu ka artiklis 37 osutatud pangandussektori sidusrühmade kogult.

▼M8 —————

▼M8

Komisjon otsustab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu vastuvõtmise kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu piisavalt aegsasti, kui otsust pole võimalik vastu võtta kolme kuu jooksul. Kui see on liidu huvides, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi eelnõu vastu võtta üksnes osaliselt või muudatustega.

Kui komisjon kavatseb regulatiivse tehnilise standardi eelnõu tagasi lükata või võtta selle vastu osaliselt või muudatustega, saadab ta regulatiivse tehnilise standardi eelnõu tagasi Euroopa Pangandusjärelevalvele koos selgitusega, miks ta seda vastu ei võta, selgitades oma muudatusettepanekuid. Komisjon saadab kirja koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Pangandusjärelevalve võib kuue nädala jooksul regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis uuesti komisjonile. Euroopa Pangandusjärelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

▼B

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei esita kõnealuse kuuenädalase tähtaja jooksul muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõud või esitab standardi eelnõu, mida ei ole muudetud vastavalt komisjoni muudatusettepanekutele, võib komisjon võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks, või standardi tagasi lükata.

Komisjon ei või Euroopa Pangandusjärelevalve poolt koostatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu sisu muuta ilma seda Euroopa Pangandusjärelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole esitanud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikus aktis sätestatud tähtpäevaks, võib komisjon määrata eelnõu esitamiseks uue tähtpäeva. Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni aegsasti, kui ta ei saa uuest tähtpäevast kinni pidada.

Ainult juhul, kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei esita komisjonile regulatiivse tehnilise standardi eelnõud lõike 2 kohasteks tähtaegadeks, võib komisjon võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu delegeeritud õigusaktiga ilma Euroopa Pangandusjärelevalve koostatud eelnõuta.

▼M8

Komisjon korraldab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside korraldamine on asjaomaste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Komisjon küsib nõu ka artiklis 37 osutatud pangandussektori sidusrühmade kogult.

▼B

Komisjon edastab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu viivitamatult Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon saadab oma regulatiivse tehnilise standardi eelnõu Euroopa Pangandusjärelevalvele. Euroopa Pangandusjärelevalve võib kuue nädala jooksul regulatiivse tehnilise standardi eelnõud muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis komisjonile. Euroopa Pangandusjärelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole neljandas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul esitanud muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõud, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi vastu võtta.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kuue nädala jooksul muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi eelnõud muuta Euroopa Pangandusjärelevalve esitatud muudatusettepanekute alusel või võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks. Komisjon ei tohi muuta Euroopa Pangandusjärelevalve poolt koostatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu sisu ilma seda Euroopa Pangandusjärelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

Regulatiivsed tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Kõnealuste määruste või otsuste pealkirja lisatakse sõnad „regulatiivne tehniline standard”. Need standardid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad neis sätestatud kuupäeval.

Komisjonile antakse neljaks aastaks alates 16. detsembrist 2010 õigus võtta vastu artiklis 10 osutatud regulatiivseid tehnilisi standardeid. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 14 tagasi võtab.

Niipea kui komisjon on regulatiivse tehnilise standardi vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu regulatiivseid tehnilisi standardeid kohaldatakse artiklites 12–14 sätestatud tingimusi.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 10 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist.

Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud regulatiivsete tehniliste standardite kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad regulatiivse tehnilise standardi suhtes esitada vastuväiteid kolme kuu jooksul alates komisjoni poolt vastu võetud regulatiivse tehnilise standardi teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kolme kuu võrra.

▼M8 —————

▼B

Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu regulatiivse tehnilise standardi suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub selles sätestatud kuupäeval.

Regulatiivse tehnilise standardi võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ning see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul regulatiivse tehnilise standardi suhtes vastuväiteid, standard ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 296 regulatiivse tehnilise standardi suhtes esitatud vastuväiteid.

Kui komisjon ei kinnita regulatiivse tehnilise standardi eelnõud või muudab seda vastavalt artiklile 10, teatab komisjon sellest Euroopa Pangandusjärelevalvele, Euroopa Parlamendile ja nõukogule, esitades oma põhjendused.

Kui see on asjakohane, võivad Euroopa Parlament või nõukogu kutsuda selle küsimuse eest vastutava voliniku ja Euroopa Pangandusjärelevalve eesistuja ühe kuu jooksul alates lõikes 1 osutatud teate saamisest Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni või nõukogu erakorralisele koosolekule, et nad saaksid esitada oma eriarvamused ja neid selgitada.

Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on komisjonile andnud rakendamisvolituse võtta ELi toimimise lepingu artikli 291 kohase rakendusaktiga vastu rakenduslikke tehnilisi standardeid käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides konkreetselt sätestatud valdkondades, võib Euroopa Pangandusjärelevalve töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu. Rakenduslikud tehnilised standardid on tehnilised, need ei hõlma strateegilisi otsuseid või poliitilisi valikuid ning nende eesmärk on määrata kindlaks kõnealuste seadusandlike aktide rakendamise tingimused. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile vastuvõtmiseks. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab need tehnilised standardid samal ajal teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Enne rakenduslike tehniliste standardite eelnõu esitamist komisjonile korraldab Euroopa Pangandusjärelevalve eelnõu avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside korraldamine on asjaomaste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades väga ebaproportsionaalne. Euroopa Pangandusjärelevalve küsib nõu ka artiklis 37 osutatud pangandussektori sidusrühmade kogult.

Komisjon otsustab rakendusliku tehnilise standardi eelnõu vastuvõtmise kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Komisjon võib kõnealust tähtaega pikendada ühe kuu võrra. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu piisavalt aegsasti, kui otsust pole võimalik vastu võtta kolme kuu jooksul. Kui see on liidu huvides, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi eelnõu vastu võtta üksnes osaliselt või muudatustega.

Kui komisjon kavatseb rakendusliku tehnilise standardi eelnõu tagasi lükata või võtta selle vastu osaliselt või muudatustega, saadab ta selle tagasi Euroopa Pangandusjärelevalvele koos selgitustega, miks ta seda vastu ei võta, selgitades oma muudatusettepanekuid. Komisjon saadab kirja koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Pangandusjärelevalve võib kuue nädala jooksul rakendusliku tehnilise standardi eelnõu komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis uuesti komisjonile. Euroopa Pangandusjärelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei esita neljandas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu või esitab standardi eelnõu, mida ei ole muudetud vastavalt komisjoni muudatusettepanekutele, võib komisjon võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohaseks, või selle tagasi lükata.

Komisjon ei tohi Euroopa Pangandusjärelevalve poolt koostatud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu sisu muuta ilma seda Euroopa Pangandusjärelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei esita rakendusliku tehnilise standardi eelnõu artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud tähtpäevaks, võib komisjon määrata eelnõu esitamiseks uue tähtpäeva. Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni aegsasti, kui ta ei saa uuest tähtpäevast kinni pidada.

Ainult juhul, kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei esita komisjonile rakendusliku tehnilise standardi eelnõud lõike 2 kohaseks tähtajaks, võib komisjon rakenduslikud tehnilised standardid rakendusaktiga vastu võtta ilma Euroopa Pangandusjärelevalve koostatud eelnõuta.

▼M8

Komisjon korraldab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside korraldamine on asjaomaste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Komisjon küsib nõu ka artiklis 37 osutatud pangandussektori sidusrühmade kogult.

▼B

Komisjon edastab rakendusliku tehnilise standardi eelnõu viivitamatult Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon saadab rakendusliku tehnilise standardi eelnõu Euroopa Pangandusjärelevalvele. Euroopa Pangandusjärelevalve võib kuue nädala jooksul rakendusliku tehnilise standardi eelnõud muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis komisjonile. Euroopa Pangandusjärelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole neljandas lõigus osutatud kuuenädalalase tähtaja jooksul esitanud muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõud, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi vastu võtta.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kuue nädala jooksul muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi eelnõud muuta Euroopa Pangandusjärelevalve esitatud muudatusettepanekute alusel või võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks.

Komisjon ei tohi Euroopa Pangandusjärelevalve poolt koostatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõude sisu muuta ilma seda Euroopa Pangandusjärelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

Rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Kõnealuste määruste või otsuste pealkirja lisatakse sõnad „rakenduslik tehniline standard”. Need standardid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad neis sätestatud kuupäeval.

Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamiseks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemis ning liidu õiguse ühetaolise ja järjepideva kohaldamise tagamiseks esitab Euroopa Pangandusjärelevalve kõigile pädevatele asutustele või kõigile finantsasutustele suuniseid ning esitab ühele või mitmele pädevale asutusele või ühele või mitmele finantsasutusele soovitusi.

Suunised ja soovitused peavad olema kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide või käesoleva artikli volitusnormiga.

Euroopa Pangandusjärelevalve korraldab kohasel juhul esitatavate suuniste ja soovituste avaliku arutelu ning analüüsib selliste suuniste ja soovituste esitamisega kaasnevat võimalikku kulu ja kasu. Arutelu ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed suuniste või soovituse kohaldamisala, laadi ja mõjuga. Lisaks küsib Euroopa Pangandusjärelevalve kohasel juhul nõu artiklis 37 osutatud pangandussektori sidusrühmade kogult. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei korralda avalikku arutelu või ei küsi pangandussektori sidusrühmade kogult nõu, siis ta põhjendab seda.

2a.

Suunistes ja soovitustes ei piirduta pelgalt seadusandlike aktide osadele viitamise või nende uuesti esitamisega. Enne uue suunise või soovituse koostamist vaatab Euroopa Pangandusjärelevalve dubleerimise vältimiseks kõigepealt üle olemasolevad suunised ja soovitused.

Pädevad asutused ja ►C1 finantsasutused ◄ võtavad mis tahes meetmeid, et kõnealuseid suuniseid ja soovitusi järgida.

Kahe kuu jooksul pärast suunise või soovituse avaldamist kinnitab iga pädev asutus, kas ta järgib või kavatseb järgida nimetatud suunist või soovitust. Kui pädev asutus neid ei järgi või järgida ei kavatse, teavitab ta sellest Euroopa Pangandusjärelevalvet ning põhjendab oma otsust.

Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab teabe selle kohta, et pädev asutus ei järgi või ei kavatse järgida suunist või soovitust. Samuti võib Euroopa Pangandusjärelevalve igal üksikjuhul otsustada, kas avaldada pädeva asutuse põhjendused, miks see ei järgi kõnealust suunist või soovitust. Pädevat asutust teavitatakse eelnevalt põhjuste avaldamisest.

Kui suunistes või soovitustes seda nõutakse, teatavad ►C1 finantsasutused ◄ selgelt ja üksikasjalikult, kas nad järgivad kõnealust suunist või soovitust.

Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni esitatud suunistest ja soovitustest.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi kõigis tema pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes.

Lõikes 1 osutatud taotlus võib hõlmata avalikku arutelu või tehnilist analüüsi.

Seoses direktiivi 2013/36/EL artiklis 22 osutatud hindamisega, mis kõnealuse artikli kohaselt eeldab vähemalt kahe liikmesriigi pädevate asutuste vastastikuseid konsultatsioone, võib Euroopa Pangandusjärelevalve asjaomase pädeva asutuse taotluse korral esitada ja avaldada arvamuse nimetatud hindamise kohta. Arvamus esitatakse viivitamata ja igal juhul enne kõnealuses artiklis osutatud hindamisperioodi lõppu.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotluse korral anda Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile tehnilist nõu valdkondades, mis on sätestatud artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides.

Piiramata käesoleva artikli lõike 5 kohaldamist võib iga füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas pädev asutus ning liidu institutsioon ja asutus, esitada Euroopa Pangandusjärelevalvele kõigis liidu ametlikes keeltes küsimusi artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide või seonduvate delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide ning nimetatud seadusandlike aktide alusel esitatud suuniste ja soovituste sätete tegeliku kohaldamise või rakendamise kohta.

Enne Euroopa Pangandusjärelevalvele küsimuse esitamist hindavad finantsasutused, kas see küsimus tuleks esmalt esitada oma pädevale asutusele.

Enne lubatavatele küsimustele vastuste avaldamist võib Euroopa Pangandusjärelevalve paluda käesolevas lõikes osutatud füüsilisel või juriidilisel isikul küsimust selgitada.

Euroopa Pangandusjärelevalve vastused lõikes 1 osutatud küsimustele ei ole siduvad. Vastused esitatakse vähemalt keeles, milles küsimus esitati.

Euroopa Pangandusjärelevalve loob oma veebisaidil sellise veebipõhise rakenduse ja haldab seda, mille abil saab esitada küsimusi ning aegsasti avaldada kõik laekunud küsimused ja kõik lõike 1 kohastele lubatavatele küsimustele antud vastused, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine on vastuolus nende isikute õigustatud huvidega või ohustaks finantssüsteemi stabiilsust. Euroopa Pangandusjärelevalve võib lükata tagasi küsimused, millele ta ei kavatse vastata. Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab oma veebisaidil kahe kuu jooksul vastamata jäetud küsimused.

Kolm hääleõiguslikku järelevalvenõukogu liiget võivad taotleda, et järelevalvenõukogu otsustaks artikli 44 kohaselt, kas käsitleda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lubatavate küsimuste teemat artikli 16 kohastes suunistes, küsida nõu artiklis 37 osutatud sidusrühmade kogult, vaadata küsimused ja vastused sobivate ajavahemike järel läbi, korraldada avalikke arutelusid või analüüsida võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu. Sellised arutelud ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed asjaomaste küsimuste ja vastuste projekti ulatuse, olemuse ja mõjuga või küsimuse kiireloomulisusega. Artiklis 37 osutatud sidusrühmade kogu kaasamisel kohaldatakse konfidentsiaalsuskohustust.

Euroopa Pangandusjärelevalve edastab komisjonile küsimused, mille puhul tuleb tõlgendada liidu õigust. Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab komisjoni esitatud vastused.

Kui pädev asutus ei ole artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte, sealhulgas artiklite 10–15 kohaselt kehtestatud regulatiivseid tehnilisi standardeid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid kohaldanud või on neid kohaldanud viisil, mis on ilmselt liidu õiguse rikkumine, jättes eelkõige tagamata, et ►C1 finantsasutus ◄ täidab kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid, rakendab Euroopa Pangandusjärelevalve käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 6 sätestatud volitusi.

Euroopa Pangandusjärelevalve vastab ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni või pangandussektori sidusrühmade kogu esitatud taotlusele või omal algatusel, sealhulgas juhul, kui see põhineb füüsiliselt või juriidiliselt isikult saadud hästi põhjendatud teabel, pärast asjaomase pädeva asutuse teavitamist ja kirjeldab, kuidas ta kavatseb juhtumi lahendada, ning uurib kohasel juhul liidu õiguse väidetavat rikkumist või kohaldamata jätmist.

▼M2

Ilma et see piiraks artikliga 35 ette nähtud volitusi, esitab pädev asutus viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalvele kogu teabe, mida Euroopa Pangandusjärelevalve peab uurimise läbiviimiseks vajalikuks, sealhulgas teabe selle kohta, kuidas artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte kohaldatakse kooskõlas liidu õigusega.

▼M8

Ilma et see piiraks artiklis 35 sätestatud volitusi, võib Euroopa Pangandusjärelevalve esitada pärast asjaomase pädeva asutusega konsulteerimist nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude otse muudele pädevatele asutustele, kui asjaomasele pädevale asutusele esitatud teabenõuet peetakse või see on osutunud ebapiisavaks, et saada teavet, mis on vajalik liidu õiguse väidetava rikkumise või kohaldamata jätmise uurimiseks.

Sellise teabenõude saajad esitavad Euroopa Pangandusjärelevalvele põhjendamatu viivituseta selge, täpse ja täieliku teabe.

2a.

Piiramata käesolevast määrusest tekkivate volituste kohaldamist ja enne lõikes 3 osutatud soovituse esitamist suhtleb Euroopa Pangandusjärelevalve, kui ta peab seda liidu õiguse rikkumise kõrvaldamise seisukohast sobilikuks, asjaomase pädeva asutusega, et jõuda kokkuleppele meetmete asjus, mis on vajalikud, et pädev asutus järgiks liidu õigust.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib hiljemalt kahe kuu jooksul pärast uurimise algatamist esitada asjaomasele pädevale asutusele soovituse meetmete kohta, mida tuleb võtta liidu õiguse järgimiseks.

Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates soovituse kättesaamisest Euroopa Pangandusjärelevalvet meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta, et tagada liidu õiguse järgimine.

Kui pädev asutus ei ole taganud liidu õiguse järgimist ühe kuu jooksul alates Euroopa Pangandusjärelevalve soovituse kättesaamisest, võib komisjon Euroopa Pangandusjärelevalve esitatud teabe alusel või omal algatusel esitada ametliku arvamuse, millega pädevalt asutuselt nõutakse liidu õiguse järgimiseks vajalike meetmete võtmist. Komisjoni ametlikus arvamuses võetakse arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve soovitust.

Komisjon esitab sellise ametliku arvamuse hiljemalt kolme kuu jooksul alates soovituse vastuvõtmisest. Komisjon võib kõnealust tähtaega pikendada ühe kuu võrra.

Euroopa Pangandusjärelevalve ja pädevad asutused esitavad komisjonile kogu vajaliku teabe.

Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 4 osutatud ametliku arvamuse kättesaamisest komisjoni ja Euroopa Pangandusjärelevalvet meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta kõnealuse ametliku arvamuse järgimiseks.

Kui pädev asutus ei järgi käesoleva artikli lõikes 4 osutatud ametlikku arvamust kõnealuses lõikes kindlaks määratud tähtaja jooksul ja kui tuleb aegsasti võtta meetmeid liidu õiguse järgimise tagamiseks, et säilitada või taastada võrdsed konkurentsitingimused turul või tagada finantssüsteemi nõuetekohane toimimine ja terviklikkus, võib Euroopa Pangandusjärelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide asjakohased nõuded on vahetult kohaldatavad finantsasutuse suhtes või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning nende vastu võitlemise puhul finantssektori ettevõtja suhtes, vastu finantsasutusele või finantssektori ettevõtjale adresseeritava üksikotsuse, millega nõutakse kõigi meetmete võtmist, mida on vaja liidu õiguses sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas konkreetse tegevuse lõpetamist.

Finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise otstarbel kasutamise tõkestamise küsimustes võib Euroopa Pangandusjärelevalve võtta vastu otsuseid, millega nõutakse, et pädev asutus järgiks käesoleva artikli lõikes 4 osutatud ametlikku arvamust selles lõikes sätestatud tähtaja jooksul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide asjakohased nõuded ei ole finantssektori ettevõtjate suhtes vahetult kohaldatavad. Kui asutus ei järgi seda otsust, võib Euroopa Pangandusjärelevalve ka võtta vastu otsuse kooskõlas esimese lõiguga. Selleks kohaldab Euroopa Pangandusjärelevalve kogu asjakohast liidu õigust ja kui liidu õiguse puhul on tegemist direktiividega, siis riigisisest õigust selles ulatuses, milles nendega direktiivid üle võetakse. Kui asjakohane liidu õigus koosneb määrustest ja kui kõnealused määrused annavad liikmesriikidele sõnaselgelt valikuvõimalused, kohaldab Euroopa Pangandusjärelevalve ka riigisisest õigust ulatuses, mil valikuvõimalusi on kasutatud.

Euroopa Pangandusjärelevalve otsus peab olema kooskõlas komisjoni artikli lõike 4 kohase ametliku arvamusega.

Lõike 6 kohaselt vastu võetud otsused on pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud muu otsuse suhtes ülimuslikud.

Meetmete puhul, mida pädev asutus võtab seoses küsimustega, mille kohta on esitatud lõike 4 kohane ametlik arvamus või tehtud lõike 6 kohane otsus, peavad pädevad asutused vastavalt järgima ametlikku arvamust või otsust.

Euroopa Pangandusjärelevalve märgib artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes, millised pädevad asutused ja ►C1 finantsasutused ◄ ei ole käesoleva artikli lõigetes 4 ja 6 osutatud ametlikke arvamusi või otsuseid järginud.

Euroopa Pangandusjärelevalvel on spetsiaalsed teatamiskanalid teabe vastuvõtmiseks ja töötlemiseks liidu õiguse tegelikust või võimalikust rikkumisest, õigusnormide kuritarvitamisest või kohaldamata jätmisest teatavatelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt.

Füüsilisi või juriidilisi isikuid, kes kasutavad spetsiaalseid teatamiskanaleid, kaitstakse survemeetmete eest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/1937 ( 24 ), kui see on asjakohane.

Euroopa Pangandusjärelevalve tagab, et kogu teavet saab esitada anonüümselt või konfidentsiaalselt ja turvaliselt. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve leiab, et esitatud teave sisaldab tõendeid või märkimisväärseid viiteid oluliste rikkumiste kohta, annab ta rikkumisest teatavale isikule tagasisidet.

Ebasoodsa arengu korral, mis võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsust, soodustab ja, kui seda vajalikuks peetakse, koordineerib Euroopa Pangandusjärelevalve aktiivselt liikmesriikide asjakohaste pädevate järelevalveasutuste võetud meetmeid.

Selleks et Euroopa Pangandusjärelevalve saaks seda soodustavat ja koordineerivat rolli täita, teavitatakse teda igast asjakohasest arengust ning kutsutakse osalema vaatlejana kõikidel asjaomastel asjakohaste pädevate järelevalveasutuste kohtumistel.

Nõukogu võib komisjoni ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning vajaduse korral Euroopa järelevalveasutustega konsulteerides võtta Euroopa Pangandusjärelevalve, komisjoni või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotlusel vastu otsuse, mis adresseeritakse Euroopa Pangandusjärelevalvele ja millega määratakse kindlaks eriolukorra olemasolu käesoleva määruse tähenduses. Nõukogu vaatab kõnealuse otsuse läbi asjakohaste ajavahemike järel ja vähemalt üks kord kuus. Kui otsust ühe kuu möödudes ei uuendata, kaotab see automaatselt kehtivuse. Nõukogu võib igal ajal kuulutada eriolukorra lõppenuks.

Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu või Euroopa Pangandusjärelevalve jõuab järeldusele, et tekkida võib eriolukord, edastavad nad nõukogule konfidentsiaalse soovituse ja esitavad olukorra hinnangu. Seejärel hindab nõukogu koosoleku kokkukutsumise vajadust. Selle käigus tagatakse nõuetekohane konfidentsiaalsus.

Kui nõukogu teeb kindlaks, et eriolukord on tekkinud, teavitab ta sellest nõuetekohaselt ja viivitamata Euroopa Parlamenti ja komisjoni.

Kui nõukogu võtab vastu käesoleva artikli lõike 2 kohase otsuse, ning erandjuhtudel, kui on vaja pädevate asutuste koordineeritud meetmeid, et reageerida ebasoodsale arengule, mis võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust või kliendi- ja tarbijakaitset, võib Euroopa Pangandusjärelevalve teha üksikotsuse, millega nõuab pädevatelt asutustelt kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega vajalike meetmete võtmist sellise arenguga tegelemiseks, tagades, et finantsasutused ja pädevad asutused täidavad kõnealustes seadusandlikes aktides sätestatud nõudeid.

Kui pädev asutus ei järgi lõikes 3 osutatud Euroopa Pangandusjärelevalve otsust kõnealuses otsuses kindlaks määratud tähtaja jooksul, võib Euroopa Pangandusjärelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide ning nende aktide alusel vastuvõetud regulatiivsete tehniliste standardite ja rakenduslike tehniliste standardite asjakohased nõuded on ►C1 finantsasutuste ◄ suhtes vahetult kohaldatavad, vastu ►C1 finantsasutustele ◄ adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõuab teatavate meetmete võtmist, mis on vajalikud nimetatud õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamine. See kehtib vaid olukorras, kus pädev asutus ei kohalda artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikke akte ning nende aktide alusel vastuvõetud regulatiivseid tehnilisi standardeid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid või kohaldab neid viisil, mis on ilmselt kõnealuste õigusaktide tõsine rikkumine, ning kui kiire parandusmeetmete võtmine on vajalik finantsturgude nõuetekohase toimimise ja terviklikkuse või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsuse taastamiseks.

Lõike 4 kohased otsused on ülimuslikud pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud mis tahes muu otsuse suhtes.

Mis tahes meetmed, mida pädev asutus võtab seoses küsimustega, mille kohta on tehtud lõigete 3 või 4 kohane otsus, peavad olema kooskõlas kõnealuste otsustega.

Pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamine piiriüleste olukordade puhul

Artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides kindlaks määratud juhtudel ning ilma, et see piiraks artiklis 17 sätestatud õigusi, võib Euroopa Pangandusjärelevalve aidata pädevatel asutustel jõuda käesoleva artikli lõigetes 2–4 sätestatud korras kokkuleppele järgmistel asjaoludel:

ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotluse korral, kui pädev asutus ei nõustu teise pädeva asutuse meetme või kavandatud meetme menetluse või sisuga või sellega, et meedet ei võeta;

kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides on ette nähtud, et Euroopa Pangandusjärelevalve võib aidata omal algatusel, kui objektiivsetel põhjustel on kindlaks tehtud, et pädevad asutused on eriarvamusel.

Juhtudel, mil artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega on ette nähtud, et pädevad asutused peavad tegema ühisotsuse, ning kui nende seadusandlike aktide kohaselt võib Euroopa Pangandusjärelevalve aidata omal algatusel asjaomastel pädevatel asutustel jõuda kokkuleppele käesoleva artikli lõigetes 2–4 sätestatud korras, eeldatakse erimeelsuste olemasolu juhul, kui kõnealused asutused ei suuda teha ühisotsust kõnealustes seadusandlikes aktides sätestatud tähtajaks.

1a.

Pädevad asutused teavitavad Euroopa Pangandusjärelevalvet viivitamata sellest, et kokkuleppele ei ole jõutud, järgmistel juhtudel:

kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides on sätestatud tähtaeg pädevate asutuste vahel kokkuleppele jõudmiseks ja toimub üks järgmistest:

tähtaeg on möödunud või

ii)

vähemalt kaks asjaomast pädevat asutust järeldavad objektiivsetel põhjustel, et on olemas erimeelsused;

kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega ei ole ette nähtud tähtaega pädevate asutuste vahel kokkuleppele jõudmiseks ja toimub üks järgmistest:

vähemalt kaks asjaomast pädevat asutust järeldavad objektiivsetel põhjustel, et on olemas erimeelsused, või

ii)

möödunud on kaks kuud sellest, kui pädev asutus sai teiselt päevalt asutuselt taotluse võtta teatavaid meetmeid, et järgida kõnealuseid seadusandlikke akte, ja taotluse saanud asutus ei ole veel võtnud vastu otsust, mis kõnealust taotlust rahuldaks.

1b.

Eesistuja hindab, kas Euroopa Pangandusjärelevalve peaks tegutsema vastavalt lõikele 1. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve sekkub omal algatusel, teavitab ta asjaomast pädevat asutust oma otsusest sekkuda.

Oodates Euroopa Pangandusjärelevalve otsust, mis tehakse artikli 44 lõikes 3a sätestatud korras, lükkavad kõik ühisotsusega seotud pädevad asutused juhtudel, mil artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega on ette nähtud ühisotsuse tegemine, oma individuaalsete otsuste tegemise edasi. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve otsustab tegutseda, lükkavad kõik ühisotsusega seotud pädevad asutused oma otsuste tegemise edasi, kuni käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlus on lõpule viidud.

Euroopa Pangandusjärelevalve kehtestab pädevate asutuste vahelise lepitusmenetluse tähtaja, võttes arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides kindlaks määratud mis tahes asjakohaseid tähtaegu ning vaidlusaluse küsimuse keerukust ja kiireloomulisust. Selles etapis toimib Euroopa Pangandusjärelevalve vahendajana.

Kui lõikes 2 osutatud lepitusetapi lõpuks ei ole asjaomased pädevad asutused jõudnud kokkuleppele, võib Euroopa Pangandusjärelevalve teha otsuse, mille kohaselt peavad kõnealused asutused erimeelsuste lahendamiseks võtma teatavaid meetmeid või loobuma meetmete võtmisest, et asi lahendada ja tagada kooskõla liidu õigusega. Euroopa Pangandusjärelevalve otsus on asjaomaste pädevate asutuste jaoks siduv. Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega võib ette näha, et pädevad asutused peavad tühistama juba vastu võetud otsuse või muutma seda või kasutama oma volitusi, mis neile on liidu õigusega antud.

3a.

Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab asjaomaseid pädevaid asutusi lõigete 2 ja 3 kohaste menetluste lõpetamisest ja vajaduse korral oma lõike 3 alusel tehtud otsusest.

Kui pädev asutus ei järgi Euroopa Pangandusjärelevalve otsust ja seetõttu ei suuda tagada, et finantsasutus, või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning nende vastu võitlemise küsimustes finantssektori ettevõtja, täidaks käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega tema suhtes vahetult kohalduvaid nõudeid, võib Euroopa Pangandusjärelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta vastu finantsasutusele või finantssektori ettevõtjale adresseeritava üksikotsuse, millega nõutakse kõigi meetmete võtmist, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas konkreetse tegevuse lõpetamist.

Finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise otstarbel kasutamise tõkestamise küsimustes võib Euroopa Pangandusjärelevalve kooskõlas käesoleva lõike esimese lõiguga võtta ka vastu otsuse, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide asjakohased nõuded ei ole finantssektori ettevõtjate suhtes otsekohalduvad. Selleks kohaldab Euroopa Pangandusjärelevalve kogu asjakohast liidu õigust ja kui liidu õiguse puhul on tegemist direktiividega, siis riigisisest õigust selles ulatuses, milles nendega direktiivid üle võetakse. Kui asjakohane liidu õigus koosneb määrustest ja kui kõnealused määrused tagavad praegu liikmesriikidele sõnaselgelt valikuvõimalused, kohaldab Euroopa Pangandusjärelevalve ka riigisisest õigust ulatuses, mil valikuvõimalusi on kasutatud.

Lõike 4 kohased otsused on ülimuslikud pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud mis tahes muu otsuse suhtes. Mis tahes meetmed, mida pädev asutus võtab seoses lõike 3 või 4 kohase otsuse asjaoludega, peavad olema kooskõlas asjaomase otsusega.

Euroopa Pangandusjärelevalve eesistuja toob artikli 50 lõikes 2 osutatud aruandes välja pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste laadi ja liigi, saavutatud kokkulepped ja erimeelsuste lahendamiseks tehtud otsused.

Ühiskomitee lahendab vastavalt artiklites 19 ja 56 osutatud korrale valdkonnaüleseid erimeelsusi, mis võivad tekkida ühe või mitme käesoleva määruse, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 4 punktis 2 määratletud pädevate asutuste vahel.

Euroopa Pangandusjärelevalve edendab oma volituste piires järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi lähendamist kooskõlas direktiiviga 2013/36/EL, et aidata kaasa tugevate järelevalvestandardite tekkimisele liidus.

Euroopa Pangandusjärelevalve edendab ja jälgib oma volituste piires artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega loodud järelevalvekolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist ning liidu õiguse ühetaolist ja järjepidevat kohaldamist kõigis järelevalvekolleegiumides. Eesmärgiga lähendada parimaid järelevalvetavasid edendab Euroopa Pangandusjärelevalve ühiseid järelevalvekavasid ja ühiskontrolle ning Euroopa Pangandusjärelevalve töötajatel on järelevalvekolleegiumides täielik osalemisõigus, mistõttu nad võivad osaleda järelevalvekolleegiumide tegevuses, osaledes muu hulgas kohapealsetes kontrollides, mida korraldavad ühiselt kaks või enam pädevat asutust.

Euroopa Pangandusjärelevalve võtab juhtrolli piiriüleste finantsasutuste järelevalvekolleegiumide järjepideva toimimise tagamisel kogu liidus, võttes arvesse artiklis 23 osutatud finantsasutustega seotud süsteemset riski, ning kutsub vajaduse korral kokku järelevalvekolleegiumi koosoleku.

▼B

Käesoleva lõike ja käesoleva artikli lõike 1 mõistes käsitatakse Euroopa Pangandusjärelevalvet pädeva asutusena asjakohaste õigusaktide tähenduses.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib:

järelevalvekolleegiumi töö hõlbustamiseks koguda ja jagada asjakohast teavet koostöös pädevate asutustega ning luua kesksüsteemi, mille kaudu on selline teave kättesaadav kolleegiumis osalevatele pädevatele asutustele, ja hallata seda süsteemi;

▼M8

algatada ja koordineerida kogu liitu hõlmavaid stressiteste kooskõlas artikliga 32, et hinnata finantsasutuste võimet kohaneda eelkõige artiklis 23 osutatud finantsasutustega seotud süsteemsete riskidega ja ebasoodsate turusuundumustega, ning hinnata süsteemse riski võimalikku suurenemist stressiolukorras, tagades liikmesriikide tasandil võimalikult ühtse metoodika kohaldamise selliste testide tegemisel, ning kohasel juhul edastada pädevatele asutustele soovitusi stressitestidega kindlaks tehtud probleemide kõrvaldamiseks, sealhulgas soovitus korraldada konkreetne hindamine; ta võib soovitada pädevatel asutustel teha kohapealseid kontrolle ja sellistes kontrollides osaleda, et tagada kogu liitu hõlmavate hindamiste meetodite, tavade ja tulemuste võrreldavus ja usaldusväärsus;

▼B

edendada tulemuslikke ja tõhusaid järelevalvetoiminguid, sealhulgas selliste riskide hindamine, millega ►C1 finantsasutused ◄ kokku puutuvad või võivad kokku puutuda, nagu on kindlaks tehtud järelevalve käigus või stressiolukorras;

teostada vastavalt käesolevas määruses nimetatud ülesannetele ja volitustele järelevalvet pädevate asutuste tegevuse üle ning

taotleda järelevalvekolleegiumilt täiendavat arutelu juhul, kui ta leiab, et otsus tooks kaasa liidu õiguse ebaõige kohaldamise või et see ei aitaks kaasa järelevalvetavade lähendamisele. Samuti võib Euroopa Pangandusjärelevalve paluda konsolideerimisgrupi järelevalveasutuselt järelevalvekolleegiumi koosoleku kokku kutsumist või mõne punkti lisamist koosoleku päevakorda.

Järelevalvekolleegiumide tööd käsitlevate sätete ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Pangandusjärelevalve välja töötada kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud volitusnormiga regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid vastavalt artiklitele 10–15. Euroopa Pangandusjärelevalve võib anda suuniseid ja soovitusi vastavalt artiklile 16, et edendada järelevalvealase töö ja järelevalvekolleegiumide parimate tavade ühtsustamist.

Õiguslikult siduv vahendajaroll võimaldab Euroopa Pangandusjärelevalvel lahendada pädevate asutuste vahelisi vaidlusi artiklis 19 sätestatud korras. Euroopa Pangandusjärelevalve võib teha asjaomase asutuse suhtes vahetult kohaldatavaid järelevalvealaseid otsuseid vastavalt artiklile 19.

Euroopa Pangandusjärelevalve võtab nõuetekohaselt arvesse süsteemset riski, nagu see on määratletud määruses (EL) nr 1092/2010. Euroopa Pangandusjärelevalve käsitleb võimalikke finantsteenuste häireid:

mis on põhjustatud kogu finantssüsteemi või selle osade nõrgenemisest ning

millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed siseturule ja reaalmajandusele.

Vajaduse korral kaalub Euroopa Pangandusjärelevalve süsteemse riski jälgimist ja hindamist vastavalt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Pangandusjärelevalve poolt välja töötatud korrale ning reageerib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatustele ja soovitustele vastavalt määruse (EL) nr 1092/2010 artiklile 17.

1a.

Vähemalt kord aastas otsustab Euroopa Pangandusjärelevalve, kas on asjakohane korraldada kooskõlas artikliga 32 kogu liitu hõlmavat hindamist, mille eesmärk on selgitada, kui kaua peavad finantsasutused vastu ebasoodsate turusuundumuste korral, ja teatab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning komisjonile oma põhjendused. Kui viiakse läbi selline kogu liitu hõlmav hindamine ning Euroopa Pangandusjärelevalve peab seda asjakohaseks, avaldab ta hindamise tulemused iga osaleva finantsasutuse kohta.

Euroopa Pangandusjärelevalve töötab koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja kooskõlas artikliga 23 välja ühise kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate kogumi (riskinäidiku) süsteemse riski kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks.

▼C1

Euroopa Pangandusjärelevalve töötab lisaks välja asjakohase stressitestimise korra, mis aitab määrata kindlaks need finantsasutused, millega võib olla seotud süsteemne risk. Nende finantsasutuste suhtes kohaldatakse tugevdatud järelevalvet ning vajaduse korral artiklis 25 osutatud finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse menetlusi.

▼B

Ilma et see piiraks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaldamist, koostab Euroopa Pangandusjärelevalve vajaduse korral ►C1 finantsasutuste ◄ jaoks täiendavaid suuniseid ja soovitusi, et võtta arvesse nendega seotud süsteemseid riske.

Euroopa Pangandusjärelevalve tagab, et ►C1 finantsasutustega ◄ seotud süsteemseid riske võetakse arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud valdkondade regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõude koostamisel.

Ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel võib Euroopa Pangandusjärelevalve uurida konkreetset tüüpi finantsasutusi, tooteliike või käitumisviise, et hinnata võimalikke ohte finantssüsteemi stabiilsusele või kliendi- ja tarbijakaitsele.

Pärast esimese lõigu kohaselt korraldatud uurimist võib järelevalvenõukogu teha asjakohaseid soovitusi asjaomase pädeva asutuse võetavate meetmete kohta.

Selleks võib Euroopa Pangandusjärelevalve kasutada talle käesoleva määrusega, sealhulgas artikliga 35 antud volitusi.

Ühiskomitee tagab käesoleva artikli kohaselt võetud meetmete üldise ja valdkonnaülese koordineerimise.

Euroopa Pangandusjärelevalve töötab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerides välja kriteeriumid süsteemse riski kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks ning asjakohase stressitestimise korra, mis hõlmab hinnangu andmist selle kohta, kas finantsasutustest lähtuv või neile avalduv süsteemne risk, sealhulgas võimalik keskkonnaga seotud süsteemne risk, võib stressiolukorras suureneda. Nende finantsasutuste suhtes, kellest võib lähtuda süsteemne risk, kohaldatakse tugevdatud järelevalvet ning vajaduse korral artiklis 25 osutatud finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse menetlusi.

Euroopa Pangandusjärelevalve võtab ►C1 finantsasutustega ◄ seotud süsteemse riski kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks vajalike kriteeriumite väljatöötamisel täiel määral arvesse vastavaid rahvusvahelisi lähenemisviise, sealhulgas finantsstabiilsuse nõukogu, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Rahvusvaheliste Arvelduste Panga poolt kehtestatud lähenemisviise.

Euroopa Pangandusjärelevalve tagab, et tal on spetsialiseeritud ja pidev suutlikkus tõhusalt reageerida artiklites 22 ja 23 osutatud süsteemsete riskide materialiseerumise korral ning eelkõige seoses institutsioonidega, kellega on seotud süsteemne risk.

Euroopa Pangandusjärelevalve täidab talle käesoleva määruse ja artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega antud ülesandeid ning annab oma panuse kriiside ohjamise ja lahendamise sidusa ja koordineeritud korra toimimisse liidus.

Euroopa Pangandusjärelevalve aitab kaasa finantsasutuste tõhusate, järjepidevate ja ajakohaste finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavade väljatöötamisele ning kooskõlastamisele ning osaleb aktiivselt selles tegevuses. Euroopa Pangandusjärelevalve aitab ühtlasi artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides ette nähtud juhtudel välja töötada menetlusi eriolukordade tarvis ja ennetusmeetmeid, et minimeerida maksejõuetuse süsteemset mõju.

1a.

Piiriüleste konsolideerimisgruppide kriisilahenduse korral võib Euroopa Pangandusjärelevalve korraldada ja teostada vastastikuseid eksperdihindamisi määruses (EL) nr 806/2014 osutatud kriisilahendusnõukogu ja ühtses kriisilahenduskorras mitteosalevate liikmesriikide kriisilahendusasutuste vahelise teabevahetuse ja ühismeetmete suhtes, et tulemused oleksid mõjusamad ja järjekindlamad. Selleks töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja objektiivset hindamist ja võrdlemist võimaldavad meetodid.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib välja selgitada parimad tavad, mille eesmärk on hõlbustada maksejõuetute finantsasutuste ja eelkõige piiriüleste kontsernide kriisilahendust viisil, mis välistab maksejõuetusohu edasikandumise, tagades selliste asjakohaste vahendite, sealhulgas piisavate ressursside kättesaadavuse, mis võimaldavad maksejõuetu finantsasutuse või kontserni kriisilahenduse korrapärasel, kulutõhusal ja õigeaegsel viisil.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib töötada välja artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides täpsustatud regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt artiklites 10–15 sätestatud korrale.

Euroopa Pangandusjärelevalve aitab tugevdada hoiuste tagamise riiklike skeemide Euroopa süsteemi, toimides talle käesoleva määrusega antava pädevuse raames, et tagada direktiivi 94/19/EÜ nõuetekohane kohaldamine, seades eesmärgiks tagada hoiuste tagamise riiklike skeemide küllaldane rahastamine ►C1 finantsasutuste ◄ sissemaksetest (kaasa arvatud sellised direktiivis 94/19/EÜ sätestatud asutused, mis on liidus asutatud ja võtavad siin vastu hoiuseid, kuid mille peakorter ei asu liidus) ning tagada kõigi hoiustajate kõrgetasemeline kaitse kogu liitu hõlmavas ühtses raamistikus; seejuures ei piirata vastastikuste tagatisskeemide toimimist, tingimusel et need on kooskõlas liidu õigusaktidega.

Hoiuste tagamise skeemide suhtes kohaldatakse artiklit 16, mis käsitleb Euroopa Pangandusjärelevalve volitusi suuniste ja soovituste vastuvõtmiseks.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib töötada välja artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides määratletud regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt artiklites 10–15 sätestatud korrale.

Artikli 81 kohasel käesoleva määruse läbivaatamisel pööratakse erilist tähelepanu lähenemisele seoses hoiuste tagamise riiklike skeemide Euroopa süsteemiga.

Euroopa Pangandusjärelevalve aitab töötada välja meetodeid maksejõuetute finantsasutuste kriisilahenduseks, eelkõige selliste finantsasutuste jaoks, millega võib olla seotud süsteemne risk, viisil, mis välistab maksejõuetusohu edasikandumise ja võimaldab need likvideerida nõuetekohaselt ja õigel ajal, sealhulgas kasutades vajaduse korral ühtseid ja töökindlaid rahastamismehhanisme.

Euroopa Pangandusjärelevalve hindab vajadust ühtsete, töökindlate ja usaldusväärsete rahastamismehhanismide süsteemi järele, mis hõlmaks asjakohaseid rahastamisvahendeid ja oleks seotud koordineeritud kriisihalduskorraga.

Euroopa Pangandusjärelevalve aitab kaasa tööle, mida tehakse seoses võrdsete võimaluste tagamisega ning mis tahes selliste maksude ja osamaksete süsteemide kumulatiivse mõjuga, mis võidakse kehtestada finantsasutuste suhtes, et tagada koormuse õiglane jagamine ja stiimulid süsteemse riski piiramiseks ühtse ja usaldusväärse kriisilahenduse raamistiku osana.

▼M8 —————

Pädevad asutused võivad käesolevas artiklis sätestatud tingimustel delegeerida ülesandeid ja kohustusi Euroopa Pangandusjärelevalvele või teistele pädevatele asutustele, kui Euroopa Pangandusjärelevalve või teised pädevad asutused sellega nõustuvad. Liikmesriigid võivad kehtestada kohustuste delegeerimisega seonduvad erimenetlused, mida asjaomase liikmesriigi pädevad asutused peavad järgima enne selliste delegeerimiskokkulepete sõlmimist, ning piirata delegeerimise ulatust, nii et see hõlmaks vaid seda, mis on vajalik piiriüleste ►C1 finantsasutuste ◄ ja piiriüleste kontsernide tõhusaks järelevalveks.

Euroopa Pangandusjärelevalve ergutab ja lihtsustab ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel, määrates kindlaks ülesanded ja kohustused, mida saab delegeerida või ühiselt täita, ning edendades parimaid tavasid.

Ülesannete delegeerimise tulemusena jaotuvad artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides sätestatud pädevused ümber. Delegeeritud kohustustega seonduvat menetlust, nende täitmist ning halduslikku ja kohtulikku kontrolli reguleerib selle liikmesriigi õigus, kelle asutusele kohustused delegeeritakse.

Pädevad asutused teavitavad Euroopa Pangandusjärelevalvet delegeerimiskokkulepetest, mida nad kavatsevad sõlmida. Nad ei sõlmi kõnealuseid kokkuleppeid enne ühe kuu möödumist Euroopa Pangandusjärelevalve teavitamisest.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib kavandatud kokkuleppe kohta esitada arvamuse ühe kuu jooksul alates sellekohase teabe saamisest.

Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab asjakohasel viisil kõik pädevate asutuste vahel sõlmitud delegeerimiskokkulepped, et tagada kõigi asjaomaste isikute nõuetekohane teavitamine.

Euroopa Pangandusjärelevalvel on oluline roll liidu ühise järelevalvekultuuri ja ühtsete järelevalvetavade kujundamisel ning ühtsete menetluste ja lähenemisviiside tagamisel kogu liidus. Euroopa Pangandusjärelevalvel on vähemalt järgmised ülesanded:

esitada pädevatele asutustele arvamusi;

▼M8

aa)

määrata kindlaks liidu strateegilised järelevalveprioriteedid vastavalt artiklile 29a;

ab)

moodustada koordineerimisrühmi vastavalt artiklile 45b, et edendada järelevalvealast ühtsustamist ja teha kindlaks parimad tavad;

▼M8

edendada pädevate asutuste vahel tõhusat kahe- ja mitmepoolset teabevahetust, mis hõlmab kõiki asjakohaseid küsimusi, sealhulgas küberturvalisust ja küberründeid, järgides samal ajal asjakohastes liidu seadusandlikes aktides sätestatud konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõudeid;

▼B

aidata välja töötada kõrgekvaliteedilisi ja ühtseid järelevalvestandardeid, sealhulgas aruandlusstandardeid, ning rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid vastavalt artikli 1 lõikele 3;

vaadata läbi komisjoni vastuvõetud asjakohaste regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite ning Euroopa Pangandusjärelevalve väljaantud suuniste ja soovituste kohaldamine ning teha vajaduse korral muudatusettepanekuid;

▼M8

koostada valdkondlikke ja valdkondadevahelisi koolitusprogramme, mis hõlmavad muu hulgas tehnoloogilisi uuendusi, soodustada töötajate vahetust ning julgustada pädevaid asutusi rohkem kasutama lähetusi ja muid vahendeid ja

▼M8

luua seiresüsteem oluliste keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide hindamiseks, võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet;

Euroopa Pangandusjärelevalve võib vajaduse korral töötada välja uusi praktilisi meetmeid ja ühtsustamisvahendeid, et edendada ühiseid järelevalvealaseid käsitusviise ja -tavasid.

Ühise järelevalvekultuuri väljakujundamiseks töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja liidu korrapäraselt uuendatava järelevalvekäsiraamatu, mis käsitleb finantsasutuste järelevalvet liidus, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsasutuste ja -turgudega kaasnevate ohtude laadi, ulatust ja keerukust, nende äritavasid, -mudeleid ja suurust. Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja liidu korrapäraselt uuendatava kriisilahenduse käsiraamatu, mis käsitleb finantsasutuste kriisilahendust liidus, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsasutuste ja -turgudega kaasnevate ohtude olemust, ulatust ja keerukust, nende äritavasid, -mudeleid ja suurust. Nii liidu järelevalvekäsiraamatus kui ka liidu kriisilahenduse käsiraamatus määratakse kindlaks parimad tavad ning kvaliteetsed metoodikad ja protsessid.

Euroopa Pangandusjärelevalve korraldab kohasel juhul lõike 1 punktis a osutatud arvamuste ja käesolevas lõikes osutatud meetmete ja vahendite avaliku arutelu. Euroopa Pangandusjärelevalve analüüsib kohasel juhul samuti nendega kaasnevat võimalikku kulu ja kasu. Arutelu ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed arvamuste või meetmete ja vahendite kohaldamisala, laadi ja mõjuga. Lisaks küsib Euroopa Pangandusjärelevalve kohasel juhul nõu artiklis 37 osutatud pangandussektori sidusrühmade kogult.

Pärast järelevalvenõukogus toimunud arutelu ja võttes arvesse pädevatelt asutustelt laekunud märkusi, liidu institutsioonide tehtud tööd ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu analüüse, hoiatusi ja soovitusi määrab Euroopa Pangandusjärelevalve vähemalt iga kolme aasta tagant 31. märtsiks kindlaks kuni kaks üleliidulise tähtsusega prioriteeti, mis kajastavad tuleviku arengut ja suundumusi. Pädevad asutused võtavad neid prioriteete arvesse oma tööprogrammide koostamisel ja teavitavad sellest Euroopa Pangandusjärelevalvet. Euroopa Pangandusjärelevalve arutab pädevate asutuste järgneva aasta tegevust ning teeb järeldused. Euroopa Pangandusjärelevalve arutab võimalikke järelmeetmeid, mis võivad hõlmata suuniseid ja soovitusi pädevatele asutustele ning vastastikuseid eksperdihinnanguid vastavas valdkonnas.

Üleliidulise tähtsusega prioriteedid, mille Euroopa Pangandusjärelevalve on kindlaks määranud, ei takista pädevatel asutustel kohaldada nende muudel täiendavatel prioriteetidel ja arengul põhinevaid parimaid tavasid ning neis võetakse arvesse liikmesriikide eripära.

Euroopa Pangandusjärelevalve koostab korrapäraselt vastastikuseid eksperdihinnanguid pädeva asutuse mõne toimingu või kogu tegevuse kohta, et täiendavalt suurendada järelevalvetulemuste sidusust ja tulemuslikkust. Selleks töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja meetodid, mille kohaselt asjaomaseid pädevaid asutusi objektiivselt hinnata ja võrrelda. Vastastikuste eksperdihinnangute kavandamisel ja tegemisel võetakse arvesse olemasolevat teavet asjaomase pädeva asutuse kohta ning asjaomase asutuse suhtes juba tehtud hindamisi, sealhulgas igasugust asjakohast teavet, mis on artikli 35 kohaselt esitatud Euroopa Pangandusjärelevalvele, ja igasugust sidusrühmadelt saadud asjakohast teavet.

Käesoleva artikli kohaldamisel moodustab Euroopa Pangandusjärelevalve vastastikuse eksperdihinnangu komitee, mis koosneb Euroopa Pangandusjärelevalve töötajatest ja pädevate asutuste liikmetest. Vastastikuse eksperdihinnangu komitee esimeheks on Euroopa Pangandusjärelevalve töötaja. Eesistuja teeb pärast juhatusega konsulteerimist ja avatud osalemiskutse esitamist ettepaneku vastastikuse eksperdihinnangu komitee esimehe ja liikmete kohta, mille kiidab heaks järelevalvenõukogu. Ettepanek loetakse vastuvõetuks, kui järelevalvenõukogu ei tee kümne päeva jooksul pärast eesistuja ettepaneku esitamist otsust selle tagasilükkamise kohta.

Vastastikused eksperdihinnangud hõlmavad vähemalt järgmiste elementide hindamist:

pädeva asutuse ressursside piisavus, sõltumatuse määr ja juhtimiskord, eelkõige seoses artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide tulemusliku kohaldamisega ja suutlikkusega võtta arvesse turusuundumusi;

liidu õiguse ja järelevalvetavade, sealhulgas artiklite 10–16 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standardite või rakenduslike tehniliste standardite, suuniste ja soovituste kohaldamisel saavutatud ühtsuse ulatus ja tulemuslikkus ning hinnang selle kohta, mil määral järelevalvetavad võimaldavad saavutada liidu õiguses sätestatud eesmärke;

pädeva asutuse välja töötatud sellise parima tava rakendamine, mille ülevõtmine oleks kasulik ka teistele pädevatele asutustele;

liidu õigusaktide rakendamisel vastu võetud sätete täitmise tagamisel saavutatud tulemuslikkus ja ühtsuse ulatus, sealhulgas vastutavate isikute suhtes halduskaristuste ja muude haldusmeetmete kohaldamine, kui nimetatud sätteid ei ole järgitud.

Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab vastastikuse eksperdihinnangu tulemuste aruande. Aruande koostab vastastikuse eksperdihinnangu komitee ja võtab artikli 44 lõike 3a kohaselt vastu järelevalvenõukogu. Aruande koostamisel konsulteerib vastastikuse eksperdihinnangu komitee juhatusega, et tagada sidusus teiste vastastikuse eksperdihinnangu aruannetega ja tagada võrdsed tingimused. Juhatus hindab eelkõige, kas metoodikat on kohaldatud samal viisil. Aruandes määratakse kindlaks vastastikuse eksperdihinnangu tulemusel asjakohaseks, proportsionaalseks ja vajalikuks peetavad järelmeetmed ja selgitatakse neid. Kõnealused järelmeetmed võidakse vastu võtta artikli 16 kohaste suuniste ja soovitustena või artikli 29 lõike 1 punkti a kohaste arvamustena.

Vastavalt artikli 16 lõikele 3 püüavad pädevad asutused igati järgida kõiki esitatud suuniseid ja soovitusi.

Regulatiivse tehnilise standardi eelnõu või rakendusliku tehnilise standardi eelnõu väljatöötamisel vastavalt artiklitele 10–15 või suuniste või soovituste koostamisel vastavalt artiklile 16 võtab Euroopa Pangandusjärelevalve arvesse vastastikuse eksperdihinnangu tulemust ja muud teavet, mida Euroopa Pangandusjärelevalve on oma ülesannete täitmisel saanud, et tagada parima kvaliteediga järelevalvetavade ühtsus.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve leiab vastastikuse eksperdihinnangu tulemuste või tema ülesannete täitmisel talle teatavaks saanud teabe põhjal, et finantsasutuste või pädevate asutuste suhtes kohaldatavad liidu õigusnormid vajavad liidu seisukohast täiendavat ühtlustamist, esitab ta komisjonile arvamuse.

Kaks aastat pärast vastastikuse eksperdihinnangu aruande avaldamist korraldab Euroopa Pangandusjärelevalve järelaruande koostamise. Järelaruande koostab vastastikuse eksperdihinnangu komitee ja selle võtab artikli 44 lõike 3a kohaselt vastu järelevalvenõukogu. Järelaruande koostamisel konsulteerib vastastikuse eksperdihinnangu komitee juhatusega, et tagada sidusus teiste järelaruannetega. Järelaruanne sisaldab muu hulgas hinnangut selle kohta, kui piisavad ja tulemuslikud on meetmed, mida vastastikuses eksperdihinnangus osalenud pädevad asutused on võtnud seoses vastastikuse eksperdihinnangu aruandes käsitletud järelmeetmetega.

Vastastikuse eksperdihinnangu komitee teeb pärast hindamisele kuuluvate pädevate asutustega konsulteerimist kindlaks vastastikuse eksperdihinnangu peamised põhjendatud järeldused. Euroopa Pangandusjärelevalve avalikustab vastastikuse eksperdihinnangu peamised põhjendatud järeldused ja lõikes 6 osutatud järelaruande. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve peamised põhjendatud järeldused erinevad vastastikuse eksperdihinnangu komitee kindlaks tehtud järeldustest, siis edastab Euroopa Pangandusjärelevalve vastastikuse eksperdihinnangu komitee läbivaadatud järeldused konfidentsiaalselt Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Kui pädev asutus, kelle suhtes vastastikune eksperdihinnang tehakse, on mures selle pärast, et Euroopa Pangandusjärelevalve peamiste põhjendatud järelduste avaldamine ohustaks finantssüsteemi stabiilsust, on tal võimalik edastada see küsimus järelevalvenõukogule. Järelevalvenõukogu võib otsustada väljavõtteid mitte avaldada.

Käesoleva artikli kohaldamisel teeb juhatus ettepaneku kahe järgmise aasta vastastikuse eksperdihinnangu töökava kohta, milles muu hulgas kajastatakse eelmistes vastastikuse eksperdihinnangu menetlustes omandatud kogemusi ja artiklis 45b osutatud koordineerimisrühma arutelusid. Vastastikuse eksperdihinnangu töökava moodustab iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi eraldi osa. See tehakse üldsusele kättesaadavaks. Pakiliste või ettenägematute asjaolude korral võib Euroopa Pangandusjärelevalve otsustada korraldada täiendava vastastikuse eksperdihinnangu.

Euroopa Pangandusjärelevalve koordineerib üldiselt pädevate asutuste tegevust, eelkõige juhul, kui ebasoodsad arengutendentsid võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi stabiilsust.

Euroopa Pangandusjärelevalve edendab liidu tegutsemist koordineeritud viisil, muu hulgas:

▼B

lihtsustades teabevahetust pädevate asutuste vahel;

▼M1

määrates kindlaks kõigile asjaomastele pädevatele asutustele kättesaadavaks tehtava teabe ulatuse ja kontrollides asjakohasel juhul selle teabe usaldusväärsust;

▼B

viies pädevate asutuste taotlusel või omal algatusel läbi mittesiduvat vahendamist, ilma et see piiraks artikli 19 kohaldamist;

▼M1

teavitades Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, nõukogu ja komisjoni viivitamata võimalikust eriolukorrast;

▼M8

võttes finantsturgude toimimist ohustada võiva arengu korral sobivaid meetmeid, et kooskõlastada asjakohaste pädevate asutuste tegevust;

▼M8

ea)

võttes sobivaid meetmeid, et koordineerida asjaomaste pädevate asutuste tegevust eesmärgiga lihtsustada tehnoloogilise innovatsiooniga seotud osalejate või toodete turulepääsu;

▼C2

koondades pädevatelt asutustelt artiklite 21 ja 35 kohaselt finantsasutuste aruandekohustuse tulemusena saadud teabe. Euroopa Pangandusjärelevalve jagab kõnealust teavet teiste asjaomaste pädevate asutustega.

Selleks et aidata kaasa Euroopa ühise arusaama loomisele tehnoloogilise innovatsiooni suhtes, edendab Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalvealast ühtsust, kohasel juhul tarbijakaitse ja finantsalase uuendustegevuse komitee toetusel, lihtsustades tehnoloogilise innovatsiooniga seotud osalejate või toodete turulepääsu, eelkõige teabe ja parimate tavade vahetamise kaudu. Vajaduse korral võib Euroopa Pangandusjärelevalve võtta kooskõlas artikliga 16 vastu suuniseid või soovitusi.

Euroopa Pangandusjärelevalve loob koos Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) teabevahetussüsteemi, milles pädevad asutused vahetavad teavet finantsasutustes olulist osalust omavate isikute, finantsasutuste juhtide ja võtmeisikute sobivuse ja asjakohasuse hindamise kohta kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega.

Euroopa Pangandusjärelevalve jälgib ja hindab turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ja vajaduse korral teavitab Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni asjakohastest mikrousaldatavuse suundumustest ning võimalikest riskidest ja nõrkadest kohtadest. Euroopa Pangandusjärelevalve lisab oma hinnangutesse analüüsi turgude kohta, kus finantsasutused toimivad, ning hinnangu selle kohta, milline on võimalike turusuundumuste mõju finantsasutustele.

Euroopa Pangandusjärelevalve algatab ja koordineerib kogu liitu hõlmavaid finantsasutuste kohanemisvõime hindamisi ebasoodsate turusuundumuste korral. Selleks töötab ta välja:

ühise metoodika, mille kohaselt hinnata majanduslike stsenaariumide mõju finantsasutuse finantsseisundile, võttes muu hulgas arvesse ebasoodsast keskkondlikust arengust tekkivaid riske;

▼M8

aa)

ühise metoodika, mille kohaselt määrata kindlaks finantsasutused, kes kaasatakse kogu liitu hõlmavatesse hindamistesse;

▼C2

ühised lähenemisviisid finantsasutuste vastupanuvõimet käsitlevate hindamiste tulemuste edastamise kohta;

▼M8

ühise metoodika teatavate toodete omaduste või turustusprotsesside mõju hindamiseks finantsasutusele;

varahindamise ühise metoodika, kui seda peetakse stressitesti tegemiseks vajalikuks ning

▼M8

ühise metoodika keskkonnariskide mõju hindamiseks finantsasutuste finantsstabiilsusele.

Euroopa Pangandusjärelevalve teeb käesoleva lõike kohaldamiseks koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1092/2010 kohaseid Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeid, esitab Euroopa Pangandusjärelevalve kord aastas ja vajaduse korral sagedamini Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule oma pädevusvaldkonnas suundumuste, võimalike riskide ja nõrkade kohtade hinnangu koos käesoleva määruse artikli 22 lõikes 2 osutatud riskinäidikuga.

▼B

Kõnealustes hinnangutes liigitab Euroopa Pangandusjärelevalve peamised riskid ja nõrgad kohad ning teeb vajaduse korral ennetavate meetmete või parandusmeetmete ettepanekud.

3a.

Käesoleva artikli kohaselt kogu liitu hõlmava finantsasutuste vastupanuvõime hindamise eesmärgil võib Euroopa Pangandusjärelevalve kooskõlas artikliga 35 selles sätestatud tingimustel nõuda teavet otse kõnealustelt finantsasutustelt. Ühtlasi võib Euroopa Pangandusjärelevalve nõuda pädevatelt asutustelt erikontrolle. Ta võib nõuda pädevatelt asutustelt kohapealseid kontrolle, milles ta võib osaleda kooskõlas artikliga 21 selles sätestatud tingimustel, et tagada meetodite, tavade ja tulemuste võrreldavus ja usaldusväärsus.

3b.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib nõuda, et pädevad asutused nõuaksid finantsasutustelt nende poolt lõike 3a alusel esitatavale teabele sõltumatu välisauditi tegemist.

Euroopa Pangandusjärelevalve tagab, et piisaval määral võetakse arvesse valdkondadevahelisi arengutendentse, riske ja nõrku kohti, tehes selleks ühiskomitee kaudu tihedat koostööd Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).

Ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide pädevust, võib Euroopa Pangandusjärelevalve luua kontakte ja sõlmida halduskokkuleppeid reguleerivate ja järelevalveasutuste ning, kohaldatavuse korral kriisilahendusasutuste, ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide valitsusasutustega. Kõnealused kokkulepped ei loo liidule ja selle liikmesriikidele õiguslikke kohustusi ega takista liikmesriike ja nende pädevaid asutusi sõlmimast kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid kolmandate riikidega.

Euroopa Pangandusjärelevalve ei sõlmi halduskokkuleppeid kolmanda riigi reguleerivate ja järelevalveasutustega ning kohaldatavuse korral kriisilahendusasutustega, kui see kolmas riik on vastavalt direktiivi (EL) 2015/849 artiklile 9 vastu võetud komisjoni kehtiva delegeeritud õigusakti kohaselt kantud nende jurisdiktsioonide loetellu, kelle riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras on strateegilisi puudusi, mis on märkimisväärseks ohuks liidu finantssüsteemile. See ei välista Euroopa Pangandusjärelevalve ja vastavate kolmandate riikide asutuste muid koostöövorme, mille eesmärk on vähendada liidu finantssüsteemile avalduvat ohtu.

Komisjoni konkreetse nõustamistaotluse alusel või juhul, kui see on ette nähtud artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega, aitab Euroopa Pangandusjärelevalve komisjonil ette valmistada kolmandate riikide regulatiivse ja järelevalvekorra samaväärsust kinnitavaid otsuseid (edaspidi „samaväärsuse otsus”).

Euroopa Pangandusjärelevalve seirab asjakohaseid regulatiivseid, järelevalve- ja, kohaldatavuse korral kriisilahendusalaseid suundumusi, nõuete täitmise tagamise tavasid ja turusuundumusi sellises ulatuses, nagu see on asjakohane riskipõhise samaväärsuse hindamise jaoks sellistes kolmandates riikides, mille kohta komisjon on vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikele aktidele teinud samaväärsuse otsuse, pöörates erilist tähelepanu sellele, kuidas need suundumused võivad mõjutada finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust, investorite kaitset ja siseturu toimimist.

Euroopa Pangandusjärelevalve kontrollib lisaks, kas kriteeriumid, mille alusel samaväärsuse otsus on tehtud, ja samaväärsuse otsuses sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib teha koostööd kolmandate riikide asjaomaste asutustega. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) konfidentsiaalse aruande, mis sisaldab kõigi samaväärsete kolmandate riikide seire tulemuste kokkuvõtteid. Aruandes keskendutakse eelkõige finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust, investorite kaitset või siseturu toimimist mõjutavatele teguritele.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve tuvastab käesolevas lõikes osutatud kolmandate riikide regulatiivsetes, järelevalve- ja, kohaldatavuse korral, kriisilahendusalastes või nõuete täitmise tagamise tavades asjakohaseid suundumusi, mis võivad mõjutada liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust, investorite kaitset või siseturu toimimist, teavitab ta sellest viivitamata ja konfidentsiaalselt Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni.

Ilma et see mõjutaks artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud erinõudeid ja kohaldades käesoleva artikli lõike 1 teises lauses sätestatud tingimusi, teeb Euroopa Pangandusjärelevalve võimaluse korral koostööd selliste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega ja kohaldatavuse korral ka kriisilahendusasutustega, kelle regulatiivne ja järelevalvekord on tunnistatud samaväärseks. Seda koostööd tehakse põhimõtteliselt kõnealuste kolmandate riikide asjaomaste asutustega sõlmitud halduskokkulepete alusel. Selliste halduskokkulepete läbirääkimiste käigus lisab Euroopa Pangandusjärelevalve neisse sätted, mis käsitlevad järgmist:

mehhanismid, mis võimaldavad Euroopa Pangandusjärelevalvel saada asjakohast teavet, sealhulgas teavet regulatiivse korra, järelevalvealase käsitusviisi, asjakohaste turusuundumuste ja muutuste kohta, mis võivad mõjutada samaväärsuse otsust;

järelevalvetegevuse, sealhulgas vajaduse korral kohapealsete kontrollide koordineerimise menetlus määral, mil see on vajalik samaväärsuse otsustega seotud järelmeetmeteks.

Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab komisjoni, kui kolmanda riigi pädev asutus keeldub sellist halduskokkulepet sõlmimast või tulemuslikku koostööd tegemast.

Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade loomiseks liidus ning rahvusvahelise järelevalvealase koordineerimise edendamiseks võib Euroopa Pangandusjärelevalve välja töötada näidishalduskokkuleppe. Pädevad asutused püüavad sellist näidiskokkulepet igati järgida.

Artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandesse lisab Euroopa Pangandusjärelevalve teabe järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikide haldusasutustega sõlmitud halduskokkulepete, Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile samaväärsuse otsuste ettevalmistamiseks antud abi ja käesoleva artikli lõike 3 kohase Euroopa Pangandusjärelevalve seire kohta.

Euroopa Pangandusjärelevalve panustab oma volituste piires vastavalt käesolevale määrusele ja artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikele aktidele liidu huvide ühtsesse, ühisesse, järjepidevasse ja tulemuslikku esindatusse rahvusvahelistel foorumitel.

Euroopa Pangandusjärelevalve teabenõude alusel esitavad pädevad asutused Euroopa Pangandusjärelevalvele kindlas vormis kogu teabe, mis on talle vajalik käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks, eeldusel et asjaomane teave on neile seaduslikult kättesaadav. Teave peab olema täpne, sidus, täielik ja õigeaegne.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib ka nõuda, et teavet esitatakse korrapäraste ajavahemike järel ja kindlas vormis või kasutades võrreldavaid aruandevorme, mille ta on heaks kiitnud. Võimaluse korral kasutatakse kõnealuste teabenõuete puhul ühtseid aruandevorme.

Euroopa Pangandusjärelevalve annab pädeva asutuse nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude alusel teavet, mis on vajalik pädeva asutuse ülesannete täitmiseks, järgides asjaomase valdkonna õigusaktides ja käesoleva määruse artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.

Enne teabe nõudmist vastavalt käesolevale artiklile ning selleks, et vältida topeltaruandlust, võtab Euroopa Pangandusjärelevalve arvesse olemasolevat asjakohast statistikat, mida koostavad ja levitavad Euroopa statistikasüsteem ja Euroopa Keskpankade Süsteem.

Kui teave ei ole kättesaadav või kui pädevad asutused ei tee seda õigeaegselt kättesaadavaks, võib Euroopa Pangandusjärelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude asjaomase liikmesriigi teistele järelevalveasutustele, finantsvaldkonna eest vastutavale ministeeriumile (juhul kui ministeeriumi käsutuses on usaldatavusnormatiivide täitmisega seotud teavet), keskpangale või statistikaametile.

Kui täielik või täpne teave ei ole kättesaadav või kui seda ei tehta lõike 1 või 5 kohaselt õigel ajal kättesaadavaks, võib Euroopa Pangandusjärelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude otse:

asjakohastele finantsasutustele;

asjakohase finantsasutuse valdusettevõtjale või filiaalidele;

finantskontserni või konglomeraadi reguleerimata tegevusüksustele, mis on asjakohase finantsasutuse finantstegevuse seisukohast olulised.

▼M1

Sellise teabenõude saajad esitavad Euroopa Pangandusjärelevalvele kohe ja põhjendamatu viivituseta selge, täpse ja täieliku teabe.

▼B

Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab asjakohaseid pädevaid asutusi käesoleva lõike ja lõike 5 kohastest teabenõuetest.

Euroopa Pangandusjärelevalve taotlusel aitavad pädevad asutused Euroopa Pangandusjärelevalvel teavet koguda.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib kasutada käesoleva artikli alusel saadud konfidentsiaalset teavet ainult käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks.

7a.

Kui lõike 6 kohase teabenõude saajad ei esita viivitamata selget, täpset ja täielikku teavet, teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve, kui see on kohaldatav, sellest Euroopa Keskpanka ja vastavate liikmesriikide asjakohaseid asutusi, kes teevad vastavalt siseriiklikule õigusele Euroopa Pangandusjärelevalvega koostööd, et tagada teabe kontrollimiseks täielik juurdepääs sellele ja algdokumentidele, raamatupidamisandmetele või -aruannetele, millele teabenõude saajal on seaduslik juurdepääs.

Euroopa Pangandusjärelevalve teeb korrapäraselt tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule korrapäraselt ja õigeaegselt teavet, mida kõnealusel nõukogul on vaja oma ülesannete täitmiseks. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete täitmiseks vajalikud andmed, mis ei ole kokkuvõtlikul kujul või koondvormis, esitatakse põhjendatud taotluse korral viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule vastavalt määruse (EL) nr 1092/2010 artiklile 15. Euroopa Pangandusjärelevalve kehtestab koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga asjakohase sisekorra konfidentsiaalse, eelkõige üksikute ►C1 finantsasutustega ◄ seotud teabe edastamiseks.

Pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatuse või soovituse saamist arutab Euroopa Pangandusjärelevalve hoiatust või soovitust järgmisel järelevalvenõukogu koosolekul või kohasel juhul varem, et hinnata sellise hoiatuse või soovituse mõju oma ülesannete täitmisele ja selle võimalikke järelmeetmeid.

Asjakohase otsustamismenetluse käigus teeb Euroopa Pangandusjärelevalve otsuse meetmete kohta, mis tuleb kooskõlas käesoleva määrusega antud volitustega võtta, et lahendada hoiatustes või soovitustes tõstatatud küsimusi.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei järgi hoiatust või soovitust, põhjendab ta oma toimimisviisi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teavitab sellest Euroopa Parlamenti kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 19 lõikega 5. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teavitab sellest ka nõukogu.

Kohasel juhul kasutab Euroopa Pangandusjärelevalve käesoleva määrusega antud volitusi, et tagada selliste hoiatuste või soovituste järelmeetmed, mille Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on esitanud pädevale asutusele.

Kui adressaat ei kavatse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitust järgida, teatab ta sellest järelevalvenõukogule ja põhjendab oma otsust.

Kui pädev asutus teavitab kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 17 lõikega 1 Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu meetmetest, mis on võetud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituse alusel, võtab ta nõuetekohaselt arvesse järelevalvenõukogu seisukohti.

Sidusrühmadega konsulteerimise hõlbustamiseks Euroopa Pangandusjärelevalve ülesannetega seotud valdkondades luuakse pangandussektori sidusrühmade kogu. Pangandussektori sidusrühmade koguga konsulteeritakse artiklite 10–15 kohaselt võetavate meetmete osas seoses regulatiivsete tehniliste standardite ja rakenduslike tehniliste standarditega ning artikli 16 kohaselt võetavate meetmete osas seoses suuniste ja soovituste osas, kui need ei puuduta üksikuid ►C1 finantsasutusi ◄ . Kui meetmeid tuleb võtta kiiresti ja konsulteerimine ei ole võimalik, teavitatakse pangandussektori sidusrühmade kogu nii kiiresti kui võimalik.

Pangandussektori sidusrühmade kogu tuleb omal algatusel kokku vastavalt vajadusele, ent vähemalt neli korda aastas.

Pangandussektori sidusrühmade kogusse kuulub 30 liiget. Nende liikmete hulka kuulub:

13 liiget, kes esindavad tasakaalustatult liidus tegutsevaid finantsasutusi, kellest omakorda kolm esindavad ühistu- ja säästupankasid;

13 liiget, kes esindavad liidus tegutsevaid finantsasutuste töötajate esindajaid, tarbijaid, pangateenuste kasutajaid ja VKEde esindajaid, ning

neli liiget, kes on sõltumatud tippteadlased.

Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed määrab järelevalvenõukogu avaliku ja läbipaistva valikumenetluse kaudu. Otsuse tegemisel tagab järelevalvenõukogu nii palju kui võimalik pangandussektori mitmekesisuse kajastamise, asjakohase geograafilise ja soolise tasakaalu ning sidusrühmade esindatuse kogu liidu piires. Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed valitakse nende kvalifikatsiooni, oskuste, asjaomaste teadmiste ja tõendatud kogemuse alusel.

3a.

Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed valivad liikmete seast kogu esimehe. Esimehe ametiaeg on kaks aastat.

Euroopa Parlament võib kutsuda pangandussektori sidusrühmade kogu esimehe enda ette avaldusi tegema ja parlamendiliikmete kõikidele küsimustele vastama alati, kui seda palutakse.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kogu vajaliku teabe, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust, ja tagab pangandussektori sidusrühmade kogule piisavad sekretariaaditeenused. Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmete jaoks, kes esindavad mittetulundusorganisatsioone, kehtestatakse nõuetekohane hüvitis, mida ei kohaldata ettevõtjate esindajate suhtes. Selle hüvitise puhul võetakse arvesse liikmete ettevalmistavat ja järeltööd ning see on vähemalt samaväärne nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 ( 25 ) (millega kehtestatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused) (edaspidi „personalieeskirjad”) V jaotise 1. peatüki 2. jaos toodud ametnike hüvitiste määradega. Pangandussektori sidusrühmade kogu võib moodustada tehnilistes küsimustes töörühmi. Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmete volitused kestavad neli aastat, pärast mida korraldatakse uus valikumenetlus.

▼B

Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed võivad olla valitud kaheks järjestikuseks ametiajaks.

Pangandussektori sidusrühmade kogu võib anda Euroopa Pangandusjärelevalvele nõu kõikides küsimustes, mis on seotud Euroopa Pangandusjärelevalve ülesannetega, pöörates erilist tähelepanu artiklites 10–16, 29, 30 ja 32 sätestatud ülesannetele.

Kui pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed ei suuda nõuandes kokku leppida, võib üks kolmandik selle liikmetest või ühte sidusrühmade gruppi esindavad liikmed anda nõu eraldi.

Pangandussektori sidusrühmade kogu, väärtpaberituru sidusrühmade kogu, kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu ning tööandjapensionide sidusrühmade kogu võivad anda Euroopa järelevalveasutuste tegevusega seotud küsimustes ühist nõu vastavalt artiklile 56, mis käsitleb ühiseid seisukohti ja õigusakte.

Pangandussektori sidusrühmade kogu võtab liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu oma kodukorra.

Euroopa Pangandusjärelevalve avalikustab pangandussektori sidusrühmade kogu nõuanded, selle liikmete eraldi nõuanded ning arutelude tulemused, samuti teabe selle kohta, kuidas nõuandeid ja arutelude tulemusi on arvesse võetud.

Euroopa Pangandusjärelevalve tagab, et artiklite 18 või 19 kohaselt vastu võetud otsused ei ole mingil moel vastuolus liikmesriikide eelarvepädevusega.

Kui liikmesriik leiab, et artikli 19 lõike 3 kohane otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, võib ta kahe nädala jooksul pärast Euroopa Pangandusjärelevalve otsuse esitamist pädevatele asutustele teatada Euroopa Pangandusjärelevalvele ja komisjonile, et pädev asutus kõnealust otsust ei rakenda.

Liikmesriik põhjendab kõnealuses teatises selgelt ja üksikasjalikult, miks ja kuidas kõnealune otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega.

Kõnealuse teatise esitamise korral Euroopa Pangandusjärelevalve otsus peatatakse.

Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab liikmesriiki ühe kuu jooksul pärast liikmesriigi sellekohase teatise saamist sellest, kas ta jääb oma otsuse juurde, muudab oma otsust või tühistab selle. Juhul kui Euroopa Pangandusjärelevalve jääb oma otsuse juurde või muudab seda, teeb ta avalduse selle kohta, et eelarvepädevust ei mõjutata.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve jääb oma otsuse juurde, võtab nõukogu oma koosolekul, mis toimub hiljemalt kahe kuu jooksul pärast seda, kui Euroopa Pangandusjärelevalve on vastavalt neljandale lõigule teavitanud asjaomast liikmesriiki, hääletamisel antud häälte enamusega vastu otsuse selle kohta, kas Euroopa Pangandusjärelevalve otsus tuleb jätta jõusse.

Kui nõukogu pärast asjaomase küsimuse arutamist ei võta vastavalt viiendale lõigule vastu otsust Euroopa Pangandusjärelevalve otsus jõusse jätta, lõpetatakse Euroopa Pangandusjärelevalve otsuse kohaldamine.

Kui liikmesriik leiab, et artikli 18 lõike 3 kohane otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, võib ta kolme tööpäeva jooksul pärast Euroopa Pangandusjärelevalve otsuse pädevale asutusele teatavaks tegemist teatada Euroopa Pangandusjärelevalvele, komisjonile ja nõukogule, et pädev asutus kõnealust otsust ei rakenda.

Liikmesriik põhjendab kõnealuses teatises selgelt ja üksikasjalikult, miks ja kuidas kõnealune otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega.

Kõnealuse teatise esitamise korral Euroopa Pangandusjärelevalve otsus peatatakse.

Nõukogu kutsub kümne tööpäeva jooksul kokku koosoleku ja teeb oma liikmete lihthäälteenamusega otsuse selle kohta, kas tühistada Euroopa Pangandusjärelevalve otsus.

Kui nõukogu pärast asjaomase küsimuse arutamist ei võta vastavalt neljandale lõigule vastu otsust Euroopa Pangandusjärelevalve otsus tühistada, lõppeb Euroopa Pangandusjärelevalve otsuse peatumine.

Kui nõukogu on teinud kooskõlas lõikega 3 otsuse artikli 18 lõikega 3 seonduvat Euroopa Pangandusjärelevalve otsust mitte tühistada ning kui asjaomane liikmesriik leiab endiselt, et kõnealune Euroopa Pangandusjärelevalve otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, võib asjaomane liikmesriik teavitada sellest komisjoni ja Euroopa Pangandusjärelevalvet ning paluda nõukogul küsimus uuesti läbi vaadata. Asjaomane liikmesriik põhjendab selgelt, miks ta nõukogu otsusega ei nõustu.

Nõukogu kinnitab nelja nädala jooksul pärast esimeses lõigus osutatud teavitamist oma algse otsuse või teeb uue otsuse kooskõlas lõikega 3.

Nõukogu võib nelja nädala pikkust ajavahemikku pikendada veel nelja nädala võrra, kui juhtumi konkreetsed asjaolud seda nõuavad.

Käesoleva artikli mis tahes kuritarvitamine – eelkõige seoses sellise Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega, millel ei ole märkimisväärset või sisulist mõju liikmesriigi eelarvele – on keelatud kui siseturuga kokkusobimatu.

Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseb artiklite 17, 18 ja 19 kohaseid otsuseid vastu võttes käesoleva artikli lõigete 2–6 kohaselt.

Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab otsuse iga adressaati otsuse tegemise kavatsusest adressaadi ametlikus keeles, määrates tähtaja, mille jooksul võib adressaat otsusega seotud küsimuses esitada oma seisukohti, võttes täielikult arvesse küsimuse kiireloomulisust, keerukust ja võimalikke tagajärgi. Adressaat võib esitada oma seisukohad oma ametlikus keeles. Esimest lauset kohaldatakse mutatis mutandis artikli 17 lõikes 3 osutatud soovituste suhtes.

Euroopa Pangandusjärelevalve otsuses tuleb märkida otsuse aluseks olevad asjaolud.

Euroopa Pangandusjärelevalve otsuse adressaate teavitatakse käesoleva määruse kohastest õiguskaitsevahenditest.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve võtab vastu artikli 18 lõike 3 või 4 kohase otsuse, vaatab ta selle sobiva ajavahemiku järel läbi.

Artikli 17, 18 või 19 kohased Euroopa Pangandusjärelevalve otsused avalikustatakse. Avalikustamisel esitatakse asjaomase pädeva asutuse või finantsasutuse andmed ja otsuse põhisisu, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on vastuolus kõnealuste finantsasutuste õigustatud huviga või nende ärisaladuse kaitsega või kui see võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja usaldusväärsust või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsust.

Järelevalvenõukogusse kuuluvad:

▼M8

eesistuja;

▼B

igas liikmesriigis krediidiasutuste järelevalve eest vastutava avalik-õigusliku asutuse juht, kes osaleb järelevalvenõukogu kohtumistel isiklikult vähemalt kaks korda aastas;

üks komisjoni esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

▼M1

üks Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu nimetatud esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

▼B

üks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

üks esindaja kummastki ülejäänud kahest Euroopa järelevalveasutusest, kellel ei ole hääleõigust.

Järelevalvenõukogu kutsub kokku koos sidusrühmade kogudega peetava koosoleku korrapäraselt vähemalt kaks korda aastas.

Iga pädev asutus nimetab oma asutusest kõrgetasemelise asendusliikme, kes võib asendada lõike 1 punktis b osutatud järelevalvenõukogu liiget, kui viimane ei saa kohtumisel osaleda.

Kui lõike 1 punktis b osutatud asutus ei ole keskpank, võib lõike 1 punktis b osutatud järelevalvenõukogu liige otsustada võtta kohtumisele kaasa liikmesriigi keskpanga esindaja, kellel ei ole hääleõigust.

4a.

Arutelude puhul, mis ei ole artikli 44 lõike 4 kohaselt seotud konkreetsete finantsasutustega, võib Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu nimetatud esindajaga olla kaasas Euroopa Keskpanga esindaja, kellel on erialased teadmised keskpanganduse ülesannete valdkonnas.

Liikmesriigis, kus on rohkem kui üks käesoleva määruse kohaselt järelevalve eest vastutav asutus, lepivad kõnealused asutused kokku, kes on nende ühine esindaja. Kui aga järelevalvenõukogu arutab küsimust, mis ei kuulu lõike 1 punktis b osutatud liikme poolt esindatud liikmesriigi asutuse pädevusse, võib asjaomane liige siiski võtta kaasa liikmesriigi asjaomase pädeva asutuse esindaja, kellel ei ole hääleõigust.

Direktiivi 94/19/EÜ reguleerimisalas tegutsemisel võib lõike 1 punktis b osutatud järelevalvenõukogu liiget saata liikmesriigi sellise asutuse esindaja, mis haldab hoiuste tagamise skeeme liikmesriigis, kusjuures kõnealusel esindajal ei ole hääleõigust.

Direktiivi 2014/59/EL reguleerimisalas tegutsemisel võib lõike 1 punktis b osutatud järelevalvenõukogu liikmel olla vajaduse korral kaasas iga liikmesriigi kriisilahendusasutuse esindaja, kusjuures kõnealusel esindajal ei ole hääleõigust.

Direktiivi 2014/59/EL kohaldamisalas tegutsemisel on ühtse kriisilahendusnõukogu esimees järelevalvenõukogus vaatleja.

Järelevalvenõukogu võib lubada oma töös osaleda vaatlejatel.

Tegevdirektor võib osaleda järelevalvenõukogu koosolekutel hääleõiguseta.

Kui lõike 1 punktis b osutatud liikmesriigi avalik-õiguslik asutus ei ole vastutav tarbijakaitsenormide täitmise tagamise eest, võib kõnealuses punktis osutatud järelevalvenõukogu liige otsustada kutsuda kohtumisele liikmesriigi tarbijakaitseameti esindaja, kellel ei ole hääleõigust. Kui liikmesriigis on tarbijakaitsealane vastutus jagatud mitme ametiasutuse vahel, lepivad kõnealused asutused kokku ühises esindajas.

Järelevalvenõukogu võib omal algatusel või eesistuja taotlusel teatavate ülesannete täitmiseks moodustada sisekomiteesid. Järelevalvenõukogu võib juhatuse või eesistuja taotlusel moodustada sisekomiteesid juhatuse ülesannete täitmiseks. Järelevalvenõukogu võib delegeerida sisekomiteedele, juhatusele või eesistujale teatavaid selgelt kindlaks määratud ülesandeid ja otsuseid.

Artikli 17 kohaldamiseks ja piiramata artikli 9a lõikes 7 osutatud sisekomitee rolli teeb eesistuja sõltumatu vaekogu kokkukutsumise otsuse ettepaneku, mille võtab vastu järelevalvenõukogu. Sõltumatu vaekogu koosneb eesistujast ja kuuest muust liikmest, kelle nimetamise ettepaneku teeb eesistuja pärast juhatusega konsulteerimist ja avatud osalemiskutse esitamist. Kuus muud liiget ei tohi olla väidetavalt liidu õigust rikkunud pädeva asutuse esindajad, asjaomane vaidlus ei tohi puudutada nende huve ja nad ei tohi olla asjaomase pädeva asutusega otseselt seotud.

Artikli 19 kohaldamiseks ja piiramata artikli 9a lõikes 7 osutatud sisekomitee rolli teeb eesistuja sõltumatu vaekogu kokkukutsumise otsuse ettepaneku, mille võtab vastu järelevalvenõukogu. Sõltumatu vaekogu koosneb eesistujast ja kuuest muust liikmest, kelle nimetamise ettepaneku teeb eesistuja pärast juhatusega konsulteerimist ja avatud osalemiskutse esitamist. Kuus muud liiget ei tohi olla erimeelsusel olevate pädevate asutuste esindajad, vaidlusküsimus ei tohi riivata nende huve ja nad ei tohi olla asjaomaste pädevate asutustega otseselt seotud.

Artikli 22 lõike 4 esimeses lõigus sätestatud uurimise puhul võib eesistuja teha uurimise algatamise ja sõltumatu vaekogu kokkukutsumise otsuse ettepaneku, mille võtab vastu järelevalvenõukogu. Sõltumatu vaekogu koosneb eesistujast ja kuuest muust liikmest, kelle nimetamise ettepaneku teeb eesistuja pärast juhatusega konsulteerimist ja avatud osalemiskutse esitamist.

Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud vaekogud või eesistuja teevad artikli 17 või 19 alusel otsuse ettepanekud, välja arvatud küsimustes, mis käsitlevad finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise otstarbel kasutamise tõkestamist, mis esitatakse järelevalvenõukogule lõplikuks vastuvõtmiseks. Käesoleva artikli lõikes 4 osutatud vaekogu esitab artikli 22 lõike 4 esimese lõigu kohaselt läbi viidud uurimise tulemuse järelevalvenõukogule.

Järelevalvenõukogu võtab vastu käesolevas artiklis osutatud vaekogude kodukorra.

Järelevalvenõukogu liikmed täidavad käesoleva määrusega neile antud ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, valitsustelt ning muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja asutused ning ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa järelevalvenõukogu liikmeid nende ülesannete täitmisel mõjutada.

Enne järelevalvenõukogu koosolekul osalemist teatavad järelevalvenõukogu liikmed, eesistuja ning hääletusel mitteosalevad esindajad ja vaatlejad sõnaselgelt ja täielikult, et neil puudub igasugune huvi, mis võiks mõjutada nende sõltumatust päevakorras oleva küsimuse puhul, ning nad ei osale aruteludes ega hääleta küsimustes, mille puhul selline huvi on olemas.

Järelevalvenõukogu kehtestab oma kodukorras lõikes 3 osutatud huvidest teatamise ning huvide konflikti vältimise ja haldamise praktilise korra.

Järelevalvenõukogu annab Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuseks juhiseid ja vastutab II peatükis osutatud otsuste tegemise eest. Järelevalvenõukogu võtab vastu Euroopa Pangandusjärelevalve arvamusi, soovitusi, suuniseid ja otsuseid ning annab II peatükis osutatud nõu, lähtuvalt asjaomase sisekomitee, vaekogu või eesistuja või juhatuse ettepanekust, olenevalt kohaldatavusest.

Järelevalvenõukogu võtab igal aastal enne 30. septembrit juhatuse ettepaneku alusel vastu Euroopa Pangandusjärelevalve järgmise aasta tööprogrammi ning edastab selle teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist, ning seejärel avalikustatakse.

Järelevalvenõukogu võtab juhatuse ettepaneku põhjal vastu Euroopa Pangandusjärelevalve tegevust käsitleva aastaaruande, sealhulgas eesistuja ülesannete täitmise kohta, ning edastab nimetatud aruande iga aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruanne avalikustatakse.

Järelevalvenõukogu võtab vastu Euroopa Pangandusjärelevalve mitmeaastase tööprogrammi ning edastab selle teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Mitmeaastane tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist, ning seejärel avalikustatakse.

Järelevalvenõukogu võtab eelarve vastu artiklis 63 sätestatud korras.

Järelevalvenõukogul on distsiplinaarvõim eesistuja ja tegevdirektori üle. Ta võib tegevdirektori ametist vabastada artikli 51 lõikes 5 sätestatud korras.

Olenemata artiklist 70 edastab Euroopa Pangandusjärelevalve kuue nädala jooksul järelevalvenõukogu koosoleku toimumise kuupäevast arvates Euroopa Parlamendile vähemalt koosoleku põhjaliku ja sisulise kokkuvõtte, mis annab täieliku ettekujutuse aruteludest, sealhulgas otsuste loetelu koos selgitustega. Koosoleku kokkuvõte ei kajasta järelevalvenõukogu arutelusid, kus käsitletakse konkreetseid finantsasutusi, kui artikli 75 lõikes 3 või artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikus aktis ei ole sätestatud teisti.

Järelevalvenõukogu otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Igal hääletaval liikmel on üks hääl.

Käesoleva määruse artiklites 10–16 osutatud õigusaktide ning käesoleva määruse artikli 9 lõike 5 kolmanda lõigu ja käesoleva määruse VI peatüki kohaselt võetud meetmete ja otsuste puhul teeb järelevalvenõukogu erandina käesoleva lõike esimesest lõigust otsused oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega, mis on sätestatud ELi lepingu artikli 16 lõikes 4 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklis 3, kusjuures see hõlmab vähemalt hääletusel osalevate selliste liikmesriikide pädevatest asutustest pärit liikmete lihthäälteenamust, kes on osalevad liikmesriigid määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 punkti 1 tähenduses (edaspidi „osalevad liikmesriigid”), ja hääletusel osalevate selliste liikmesriikide pädevatest asutustest pärit liikmete lihthäälteenamust, kes ei ole osalevad liikmesriigid (edaspidi „mitteosalevad liikmesriigid”).

Artikli 41 lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud vaekogude koosseisu ning artikli 30 lõikes 2 osutatud vastastikuse eksperdihinnangu komitee liikmete puhul proovib järelevalvenõukogu jõuda eesistuja ettepanekute kaalumisel konsensusele. Konsensuse puudumisel võetakse järelevalvenõukogu otsused vastu hääleõiguslike liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega. Igal hääletaval liikmel on üks hääl.

Artikli 18 lõigete 3 ja 4 alusel vastu võetud otsuste puhul ning erandina käesoleva lõike esimesest lõigust teeb järelevalvenõukogu otsused oma hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega, mis hõlmab osalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamust ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamust.

Järelevalvenõukogu koosolek kutsutakse kokku eesistuja kutsel tema algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel ning koosolekut juhib eesistuja.

Järelevalvenõukogu võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

3a.

Seoses artikli 30 kohaste otsustega hääletab järelevalvenõukogu otsuse ettepaneku üle kirjaliku menetluse teel. Järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmetel on hääletamiseks aega kaheksa tööpäeva. Igal hääletaval liikmel on üks hääl. Otsuse ettepanek loetakse vastuvõetuks, kui järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmete lihthäälteenamus ei ole selle vastu. Erapooletuks jäämist ei loeta poolt- ega vastuhäälteks ning seda ei võeta arvesse antud häälte arvu arvutamisel. Kui järelevalvenõukogu kolm hääleõigusega liiget on kirjaliku menetluse kasutamise vastu, arutab järelevalvenõukogu otsuse ettepanekut ja võtab selle osas otsuse vastu, kasutades käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud menetlust.

3b.

Seoses artiklite 17 ja 19 kohaste otsustega hääletab järelevalvenõukogu otsuse ettepaneku üle kirjaliku menetluse teel. Järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmetel on hääletamiseks aega kaheksa tööpäeva. Igal hääletaval liikmel on üks hääl. Otsuse ettepanek loetakse vastuvõetuks, kui osalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamus või mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamus ei ole selle vastu. Erapooletuks jäämist ei loeta poolt- ega vastuhääleks ning seda ei võeta arvesse antud häälte arvu arvutamisel. Kui järelevalvenõukogu kolm hääleõigusega liiget on kirjaliku menetluse vastu, arutatakse otsuse ettepanekut järelevalvenõukogus ning selle saab vastu võtta järelevalvenõukogu hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega, mis hõlmab osalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamust ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamust.

Erandina esimesest lõigust võetakse alates kuupäevast, kui mitteosalevate liikmesriikide pädevaid asutusi esindab neli või vähem hääleõiguslikku liiget, otsuse ettepanek vastu järelevalvenõukogu hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega, mis hõlmab vähemalt ühte mitteosaleva liikmesriigi pädeva asutuse nimetatud liikme häält.

Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad ei osale järelevalvenõukogu aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantsasutusi, kui artikli 75 lõikes 3 või artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides ei ole sätestatud teisti.

Esimest lõiku ei kohaldata tegevdirektori ja Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu nimetatud Euroopa Keskpanga esindaja suhtes.

4a.

Euroopa Pangandusjärelevalve eesistujal on õigus korraldada hääletust igal ajal. Ilma et see piiraks nimetatud õigust või Euroopa Pangandusjärelevalve otsustusmenetluse tulemuslikkust, püüab Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalvenõukogu otsuste tegemisel saavutada konsensust.

Juhatusse kuuluvad eesistuja ja kuus järelevalvenõukogu liiget, kelle on valinud endi seast järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmed.

Kõigil juhatuse liikmetel peale eesistuja on asendusliige, kes võib asendada juhatuse liiget, kui viimasel ei ole võimalik koosolekul osaleda.

Järelevalvenõukogu poolt valitud liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat. Ametiaega võib üks kord pikendada. Juhatuse koosseis peab olema sooliselt tasakaalustatud ja proportsionaalne ning see peab kajastama liitu tervikuna. Juhatusse kuulub vähemalt kaks mitteosalevate liikmesriikide esindajat. Ametiajad on osaliselt kattuvad ning kohaldatakse asjakohast rotatsioonikorda.

Juhatus kutsutakse kokku eesistuja algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel ning koosolekut juhib eesistuja. Juhatuse koosolekud toimuvad enne iga järelevalvenõukogu koosolekut ja nii tihti, kui juhatus vajalikuks peab. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt viis korda aastas.

Juhatuse liikmeid võivad tulenevalt kodukorrast abistada nõustajad või eksperdid. Hääleõiguseta liikmed, välja arvatud tegevdirektor, ei osale juhatuse aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantsasutusi.

Juhatuse otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega, proovides jõuda konsensusele. Igal liikmel on üks hääl. Eesistuja on hääleõigusega liige.

Tegevdirektor ja komisjoni esindaja osalevad juhatuse koosolekutel hääleõiguseta. Komisjoni esindajal on õigus hääletada artiklis 63 osutatud küsimustes.

Juhatus võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

Juhatus võib omal algatusel või pädeva asutuse taotlusel moodustada koordineerimisrühmi, kes tegelevad kindlaksmääratud teemadega, mille puhul võib olla vajalik koordineerimine konkreetsete turu suundumuste tõttu. Juhatus moodustab koordineerimisrühma kindlaksmääratud teemadel järelevalvenõukogu viie liikme taotlusel.

Koordineerimisrühmades osalevad kõik pädevad asutused ja nad esitavad kooskõlas artikliga 35 koordineerimisrühmadele kogu teabe, mis on vajalik, et koordineerimisrühmad saaksid kooskõlas oma volitusega täita koordineerimisülesandeid. Koordineerimisrühmade töö põhineb pädevate asutuste esitatud teabel ja Euroopa Pangandusjärelevalve tehtud järeldustel.

Rühma juhib juhatuse liige. Igal aastal esitab koordineerimisrühma eest vastutav juhatuse liige järelevalvenõukogule aruande arutelude põhielementide ja järelduste kohta ning teeb kohasel juhul ettepaneku regulatiivsete järelmeetmete või vastastikuse eksperdihinnangu kohta vastavas valdkonnas. Pädevad asutused teavitavad Euroopa Pangandusjärelevalvet sellest, kuidas nad on võtnud oma tegevuses arvesse koordineerimisrühmade tööd.

Koordineerimisrühmade töö aluseks olevate turu suundumuste seire käigus võib Euroopa Pangandusjärelevalve esitada pädevatele asutustele taotluse artikli 35 kohaselt, et nad esitaksid talle teabe, mida Euroopa Pangandusjärelevalve vajab oma seireülesande täitmiseks.

Juhatuse liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, valitsustelt ning muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa juhatuse liikmeid nende ülesannete täitmisel mõjutada.

Juhatus tagab, et Euroopa Pangandusjärelevalve täidab oma kohustusi ja talle pandud ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele.

Juhatus esitab järelevalvenõukogule vastuvõtmiseks iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi.

Juhatus kasutab oma eelarvepädevust vastavalt artiklitele 63 ja 64.

3a.

Juhatus võib uurida kõiki küsimusi ning esitada nende kohta arvamusi ja ettepanekuid, välja arvatud artiklite 9a, 9b ja 30 kohased ülesanded ning artiklite 17 ja 19 kohased küsimused finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamise kohta.

Juhatus võtab vastu Euroopa Pangandusjärelevalve personalipoliitika kava ja vastavalt artikli 68 lõikele 2 vajalikud personalieeskirjade rakendusmeetmed.

Juhatus võtab vastavalt artiklile 72 vastu erisätted, mis käsitlevad Euroopa Pangandusjärelevalve dokumentidele juurdepääsu õigust.

Juhatus teeb Euroopa Pangandusjärelevalve tegevust ja selle eesistuja ülesandeid kajastava aastaaruande ettepaneku, mis esitatakse kinnitamiseks järelevalvenõukogule.

Juhatus võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

Juhatus nimetab apellatsiooninõukogu liikmed ametisse ja vabastab nad ametist kooskõlas artikli 58 lõigetega 3 ja 5, võttes nõuetekohaselt arvesse järelevalvenõukogu ettepanekut.

Juhatuse liikmed avalikustavad kõik kohtumised ja saadud hüved. Kulud registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.

Euroopa Pangandusjärelevalvet esindab eesistuja, kes on täiskohaga sõltumatu spetsialist.

▼M8

Eesistuja vastutab järelevalvenõukogu töö ettevalmistamise eest, sealhulgas järelevalvenõukogu poolt vastuvõetava päevakorra koostamise, koosolekute kokkukutsumise ja otsustatavate küsimuste päevakorda lisamise eest ning juhatab järelevalvenõukogu koosolekuid.

Eesistuja ülesanne on koostada juhatuse päevakord, mille juhatus võtab vastu, ja ta juhatab juhatuse koosolekuid.

Eesistuja võib teha juhatusele ettepaneku moodustada koordineerimisrühm vastavalt artiklile 45b.

Eesistuja valitakse soolise tasakaalu põhimõtet arvesse võtva avaliku valikumenetluse raames, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, võttes arvesse pädevust, oskusi ning teadmisi finantsasutuste ja finantsturgude kohta ning kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas. Järelevalvenõukogu koostab komisjoni abiga eesistuja ametikohale kvalifitseeruvate kandidaatide nimekirja. Nõukogu võtab kandidaatide nimekirja põhjal vastu otsuse eesistuja nimetamise kohta, kui ta on saanud Euroopa Parlamendi kinnituse.

Kui eesistuja ei vasta enam artiklis 49 osutatud tingimustele või kui ta leitakse olevat süüdi raskes üleastumises, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, võtta vastu otsuse tema ametist tagandamise kohta.

Samuti valib järelevalvenõukogu oma liikmete seast eesistuja asetäitja, kes täidab eesistuja kohustusi tema puudumise korral. Kõnealust eesistuja asetäitjat ei tohi valida juhatuse liikmete seast.

Eesistuja ametiaeg on viis aastat ja seda võib ühe korra pikendada.

Eesistuja viie aasta pikkuse ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul hindab järelevalvenõukogu järgmist:

esimesel ametiajal saavutatud tulemused ja nende saavutamise viis;

Euroopa Pangandusjärelevalve ülesanded ja nõuded järgmistel aastatel.

▼M8

Esimeses lõigus osutatud hindamise käigus täidab eesistuja ülesandeid eesistuja asetäitja.

Nõukogu võib järelevalvenõukogu ettepanekul ja komisjoni abiga ning esimeses lõigus osutatud hinnangut arvesse võttes pikendada eesistuja ametiaega üks kord.

Eesistuja võib ametist vabastada üksnes tõsistel põhjustel. Seda võib teha üksnes Euroopa Parlament nõukogu otsuse alusel, mis võetakse vastu pärast järelevalvenõukoguga konsulteerimist.

Ilma et see piiraks järelevalvenõukogu rolli seoses eesistuja ülesannetega, ei küsi ega võta eesistuja vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid või asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa eesistujat tema ülesannete täitmisel mõjutada.

Kooskõlas artiklis 68 osutatud personalieeskirjadega kehtib eesistuja suhtes pärast ametist lahkumist endiselt siduv kohustus käituda ausalt ja diskreetselt, kui talle pakutakse teatud ametikohta või soodustusi.

Eesistuja avalikustab kahe nädala jooksul pärast kohtumise toimumist kõik väliste sidusrühmadega toimunud kohtumised ja saadud hüved. Kulud registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.

Euroopa Pangandusjärelevalvet juhib tegevdirektor, kes on täiskohaga sõltumatu spetsialist.

Järelevalvenõukogu nimetab tegevdirektori ametisse pärast avalikku valikumenetlust ja Euroopa Parlamendi heakskiitu, arvestades pädevust, oskusi ning teadmisi ►C1 finantsasutuste ◄ ja finantsturgude kohta, kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas ning juhtimiskogemust.

Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat ja seda võib ühe korra pikendada.

Tegevdirektori ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul hindab järelevalvenõukogu eelkõige järgmist:

esimesel ametiajal saavutatud tulemused ja nende saavutamise viis;

Euroopa Pangandusjärelevalve ülesanded ja nõuded järgmistel aastatel.

Järelevalvenõukogu võib esimeses lõigus osutatud hinnangut arvestades pikendada tegevdirektori ametiaega ühe korra.

Tegevdirektori võib ametist vabastada üksnes järelevalvenõukogu otsusega.

Ilma et see piiraks juhatuse ja järelevalvenõukogu rolli seoses tegevdirektori ülesannetega, ei küsi ega võta tegevdirektor vastu juhiseid liidu institutsioonidelt või asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ja muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid või asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa tegevdirektorit tema ülesannete täitmisel mõjutada

Vastavalt artiklis 68 osutatud personalieeskirjadele on tegevdirektoril ka pärast ametist lahkumist endiselt siduv kohustus käituda ausalt ja diskreetselt, kui talle pakutakse teatud ametikohta või soodustusi.

Tegevdirektor avalikustab peetud koosolekud ja saadud hüved. Kulutused registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.

Tegevdirektor vastutab Euroopa Pangandusjärelevalve juhtimise eest ja valmistab ette juhatuse tööd.

Tegevdirektor vastutab Euroopa Pangandusjärelevalve iga-aastase tööprogrammi rakendamise eest lähtuvalt järelevalvenõukogu suunistest ning teda kontrollib juhatus.

Tegevdirektor võtab kõik vajalikud meetmed, eelkõige võtab vastu sise-eeskirjad ja avaldab teatised, et tagada Euroopa Pangandusjärelevalve toimimine, nagu on ette nähtud käesoleva määrusega.

Tegevdirektor koostab artikli 47 lõikes 2 osutatud mitmeaastase tööprogrammi.

Iga aasta 30. juuniks koostab tegevdirektor artikli 47 lõikes 2 osutatud tööprogrammi järgmiseks aastaks.

Tegevdirektor koostab Euroopa Pangandusjärelevalve esialgse eelarveprojekti vastavalt artiklile 63 ja rakendab Euroopa Pangandusjärelevalve eelarvet vastavalt artiklile 64.

Tegevdirektor koostab igal aastal aruande kavandi, mille ühes jaos käsitletakse Euroopa Pangandusjärelevalve õiguslikku ja järelevalvealast tegevust ning teises jaos finants- ja haldusküsimusi.

Tegevdirektor kasutab talle Euroopa Pangandusjärelevalve töötajate suhtes artikli 68 kohaselt antud volitusi ja lahendab personaliküsimusi.

Käesolevaga asutatakse Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee.

Ühiskomitee toimib foorumina, kus Euroopa Pangandusjärelevalve teeb korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), võttes arvesse sektori eripära, et tagada töö valdkonnaülene ühtlus, eelkõige järgmistes küsimustes:

—

finantskonglomeraadid ja, kui see on liidu õigusega nõutav, usaldatavusnõuete kohane konsolideerimine;

▼B

—

raamatupidamine ja auditeerimine;

—

mikrousaldatavuse analüüs sektoriüleste arengute, riskide ja ohtude kohta finantsstabiilsuse tagamiseks;

—

jaeinvesteerimistooted;

▼M8

—

küberturvalisus;

—

teabe ja parimate tavade vahetus Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja teiste Euroopa järelevalveasutustega;

▼M8

—

jaefinantsteenused ning hoiustajate, tarbijate ja investorite kaitse ning

—

artikli 1 lõike 6 kohaselt moodustatud komitee nõuanne.

2a.

Ühiskomitee võib abistada komisjoni tingimuste, tehniliste nõuete ja korra hindamisel, millega tagatakse automatiseeritud keskmehhanismide turvaline ja tõhus sidestamine vastavalt aruandele, millele on osutatud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 32a lõikes 5, ning nimetatud direktiivi kohaste riiklike registrite tulemuslikul omavahelisel sidestamisel.

Ühiskomiteel on Euroopa järelevalveasutuste eraldatud töötajad, kes moodustavad alalise sekretariaadi. Euroopa Pangandusjärelevalve eraldab piisavad vahendid haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulude katmiseks.

Kui ►C1 finantsasutuse ◄ tegevus hõlmab eri valdkondi, lahendab ühiskomitee erimeelsused vastavalt artiklile 56.

Ühiskomitee koosneb Euroopa järelevalveasutuste eesistujatest ning vajaduse korral artikli 57 kohaselt loodud allkomiteede eesistujatest.

Tegevdirektor, komisjoni esindaja ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja kutsutakse ühiskomitee koosolekutele ja ka artiklis 57 osutatud allkomiteede koosolekutele vaatlejatena.

Ühiskomitee eesistuja nimetatakse ametisse iga-aastase rotatsiooni alusel Euroopa järelevalveasutuste eesistujate hulgast. Ühiskomitee eesistuja on ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja teine asetäitja.

Ühiskomitee võtab vastu ja avaldab oma kodukorra. Kodukorras võidakse täpsustada ühiskomitee koosolekute täiendavad osalised.

▼M8

Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord kolme kuu tagant.

Euroopa Pangandusjärelevalve eesistuja teavitab järelevalvenõukogu korrapäraselt ühiskomitee koosolekutel võetud seisukohtadest.

Käesoleva määruse II peatüki kohaste ülesannete piires ja eelkõige seoses direktiivi 2002/87/EÜ rakendamisega peab Euroopa Pangandusjärelevalve jõudma konsensuse alusel ühisele seisukohale, olenevalt olukorrast, Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).

Käesoleva määruse artiklite 10–16 kohased meetmed ning artiklite 17, 18 ja 19 kohased otsused, mis on seotud direktiivi 2002/87/EÜ kohaldamise või käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud muude selliste seadusandlike aktide kohaldamisega, mis kuuluvad ka Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) või Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) pädevusse, võtavad vastu, olenevalt olukorrast, Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) samal ajal, kui see on nõutav liidu õigusega.

Ühiskomitee võib moodustada ühiskomiteele ühiste seisukohtade ja õigusaktide eelnõude koostamiseks allkomiteesid.

Igasse allkomiteesse kuuluvad artikli 55 lõikes 1 osutatud isikud ja iga liikmesriigi asjaomase pädeva asutuse töötajate üks kõrgetasemeline esindaja.

Iga allkomitee valib asjaomaste pädevate asutuste esindajate hulgast esimehe, kes on ka ühiskomitees vaatleja.

Artikli 56 kohaldamisel moodustatakse ühiskomitee allkomiteena finantskonglomeraatide allkomitee.

Ühiskomitee avaldab oma veebisaidil kõik moodustatud allkomiteed, sealhulgas nende volitused ja liikmete nimekirja koos nende vastavate ülesannetega allkomitees.

Moodustatakse Euroopa järelevalveasutuste apellatsiooninõukogu.

Apellatsiooninõukogu koosseisu kuulub kuus liiget ja kuus asendusliiget, kellel on hea reputatsioon, tõendatud asjakohased teadmised liidu õiguses ning piisav rahvusvaheline erialane töökogemus panganduse, kindlustuse, tööandjapensionide, väärtpaberiturgude või muude finantsteenuste valdkonnas, ning kes ei ole pädevate asutuste või muude Euroopa Pangandusjärelevalve tegevusse kaasatud liikmesriikide asutuste või liidu institutsioonide või asutuste ametis olevad töötajad ega pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed. Liikmed ja asendusliikmed peavad olema mõne liikmesriigi kodanikud ja peavad oskama väga heal tasemel vähemalt kahte liidu ametlikku keelt. Apellatsiooninõukogu liikmetel peavad olema piisavad õigusalased teadmised, et anda õigusalast nõu Euroopa Pangandusjärelevalve volituste teostamise seaduslikkuse, sealhulgas proportsionaalsuse kohta.

▼B

Apellatsiooninõukogu määrab oma presidendi.

Euroopa Pangandusjärelevalve juhatus määrab apellatsiooninõukogu kaks liiget ja kaks asendusliiget komisjoni esitatud nimekirja alusel pärast avaliku osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja olles konsulteerinud järelevalvenõukoguga.

Pärast nimekirja saamist võib Euroopa Parlament kutsuda apellatsiooninõukogu liikmete ja asendusliikmete kandidaate enda ette esinema ja vastama parlamendiliikmete küsimustele.

Euroopa Parlament võib kutsuda apellatsiooninõukogu liikmeid enda ette esinema ja parlamendiliikmete küsimustele vastama alati, kui seda palutakse, välja arvatud kui esinemine, küsimused või vastused on seotud konkreetse juhtumiga, mille kohta apellatsiooninõukogu on teinud otsuse või mis on apellatsiooninõukogus menetlemisel.

Apellatsiooninõukogu liikmete ametiaeg on viis aastat. Ametiaega võib üks kord pikendada.

Euroopa Pangandusjärelevalve juhatuse poolt ametisse nimetatud apellatsiooninõukogu liiget ei tohi tema ametiaja jooksul ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui liige on süüdi tõsises üleastumises, mille puhul juhatus teeb pärast järelevalvenõukoguga konsulteerimist sellekohase otsuse.

Apellatsiooninõukogu võtab otsuseid vastu oma kuuest liikmest vähemalt nelja häälteenamuse alusel. Kui edasikaevatud otsus kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse, peab kõnealuse otsustava enamuse hulka kuuluma vähemalt üks kahest Euroopa Pangandusjärelevalve poolt ametisse nimetatud apellatsiooninõukogu liikmest.

Apellatsiooninõukogu kutsub vajaduse korral kokku selle president.

Euroopa järelevalveasutused tagavad apellatsiooninõukogule piisava tegevustoetuse ja sekretariaaditeenused ühiskomitee kaudu.

Apellatsiooninõukogu liikmed on oma otsuste tegemisel sõltumatud. Nad ei ole seotud ühegi juhisega. Nad ei tohi täita Euroopa Pangandusjärelevalves, selle juhatuses ega järelevalvenõukogus muid ülesandeid.

Apellatsiooninõukogu liikmed ning tegevustoetust ja sekretariaaditeenuseid pakkuvad Euroopa Pangandusjärelevalve töötajad ei tohi kaebuse menetlemises osaleda, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid, kui nad on olnud varem mõne menetlusosalise esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.

Kui mõni apellatsiooninõukogu liige leiab ühel lõigetes 1 ja 2 nimetatud põhjusel või mis tahes muul põhjusel, et tema kaasliige ei peaks osalema kaebuse menetlemises, teatab liige sellest apellatsiooninõukogule.

Apellatsioonimenetluse iga osaline võib igal lõigetes 1 ja 2 osutatud põhjusel või erapoolikuse kahtluse korral taotleda apellatsiooninõukogu liikme taandamist.

Taandamistaotluse aluseks ei või olla liikme kodakondsus ja seda ei võeta vastu, kui taandamistaotluse põhjusest teadlik olev apellatsioonimenetluse osaline on juba alustanud menetlust muudel alustel kui apellatsiooninõukogu koosseisu vaidlustamine.

Apellatsiooninõukogu teeb otsuse lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta.

Asjaomane liige asendatakse selle otsuse tegemiseks apellatsiooninõukogus tema asendajaga. Kui asendaja on samas olukorras, määrab Euroopa Pangandusjärelevalve eesistuja asendusliikme olemasolevate asendajate seast.

Apellatsiooninõukogu liikmed kohustuvad tegutsema sõltumatult avalikes huvides.

Selleks esitavad nad kohustuste deklaratsiooni ja huvide deklaratsiooni, millega tunnistavad kas mis tahes huvide puudumist, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks, või selliste otseste või kaudsete huvide olemasolu.

Kõnealused deklaratsioonid esitatakse igal aastal kirjalikult ning need avalikustatakse.

Iga füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas pädevad asutused, võivad esitada kaebuse artiklite 17, 18 ja 19 kohaste Euroopa Pangandusjärelevalve otsuste ja muude artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide kohaselt tehtud Euroopa Pangandusjärelevalve otsuste peale, mis on talle adresseeritud, või sellise otsuse peale, mis teda vormiliselt teisele isikule adresseeritud otsusena siiski otseselt ja isiklikult puudutab.

Kaebus koos selle põhjendustega esitatakse Euroopa Pangandusjärelevalvele kirjalikult kolme kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest asjaomasele isikule või, kui seda ei ole tehtud, kolme kuu jooksul alates päevast, mil Euroopa Pangandusjärelevalve oma otsuse avaldas.

Apellatsiooninõukogu teeb kaebuse kohta otsuse kolme kuu jooksul pärast kaebuse esitamist.

Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist.

Apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise siiski peatada, kui ta leiab, et olukord seda nõuab.

Kui kaebus on vastuvõetav, vaatab apellatsiooninõukogu kaebuse läbi, et kindlaks teha, kas kaebus on põhjendatud. Ta kutsub apellatsioonimenetluse osalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi apellatsiooninõukogu enda poolt saadetud teadete või apellatsioonimenetluse teiste osaliste avalduste kohta. Apellatsioonimenetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi.

Apellatsiooninõukogu võib Euroopa Pangandusjärelevalve pädeva organi poolt tehtud otsuse kinnitada või saata juhtumi uueks läbivaatamiseks Euroopa Pangandusjärelevalve pädevale organile. Kõnealuse organi jaoks on apellatsiooninõukogu otsus siduv ning ta võtab asjaomase juhtumiga seoses vastu muudetud otsuse.

Apellatsiooninõukogu võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

Apellatsiooninõukogu otsused peavad olema põhjendatud ja Euroopa Pangandusjärelevalve avalikustab need.

Iga füüsiline või juriidiline isik võib saata komisjonile põhjendatud arvamuse, kui tema hinnangul on Euroopa Pangandusjärelevalve artiklite 16 ja 16b kohaldamisalas toimides ületanud oma volitusi, sealhulgas ei ole järginud artikli 1 lõikes 5 osutatud proportsionaalsuse põhimõtet, ning see puudutab otseselt ja isiklikult kõnealust isikut.

Euroopa Liidu Kohtule võib esitada hagi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 263, et vaidlustada apellatsiooninõukogu otsus või Euroopa Pangandusjärelevalve otsus, kui puudub apellatsiooninõukogule edasikaebamise õigus.

Liikmesriigid ja liidu institutsioonid, samuti kõik füüsilised ja juriidilised isikud võivad vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 263 esitada hagi Euroopa Pangandusjärelevalve otsuse peale vahetult Euroopa Liidu Kohtule.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalvel on toimingu tegemise kohustus, ent ta ei tee otsust, võib Euroopa Liidu Kohtule esitada tegevusetuse hagi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 265.

Euroopa Pangandusjärelevalve võtab vajalikud meetmed Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmiseks.

Euroopa Pangandusjärelevalve kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 ( 26 ) (edaspidi „finantsmäärus”) artikli 70 kohase liidu asutuse tulu koosneb eelkõige järgmiste vahendite kombinatsioonist:

▼B

►C1 finantsasutuste ◄ järelevalve eest vastutavate liikmesriigi avalik-õiguslike asutuste kohustuslikud osamaksed, mis tehakse vastavalt üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artikli 3 lõikes 3 sätestatud häältearvestussüsteemil põhinevale valemile. Käesoleva artikli kohaldamisel kohaldatakse üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artikli 3 lõike 3 sätteid ka pärast kõnealuses sättes kehtestatud tähtaja (31. oktoober 2014) möödumist;

liidu toetus, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni jagu);

Euroopa Pangandusjärelevalvele makstavad tasud juhtudel, mis on täpsustatud liidu vastavates õigusaktides;

▼M8

vabatahtlikud sissemaksed liikmesriikidelt või vaatlejatelt;

kokkuleppe kohaselt makstavad tasud väljaannete, koolituse ja muude Euroopa Pangandusjärelevalve pakutud teenuste eest, kui üks või mitu pädevat asutust on neid konkreetselt taotlenud.

Vabatahtlikke sissemakseid liikmesriikidelt või vaatlejatelt ei võeta vastu, kui nende vastuvõtmine seaks kahtluse alla Euroopa Pangandusjärelevalve sõltumatuse ja erapooletuse. Vabatahtlikke sissemakseid, mis kujutavad endast pädeva asutuse poolt Euroopa Pangandusjärelevalvele delegeeritud ülesannetega kaasnevate kulude hüvitamist, ei käsitata Euroopa Pangandusjärelevalve sõltumatust kahtluse alla seadvatena.

Euroopa Pangandusjärelevalve kulud hõlmavad vähemalt personali-, palga-, haldus-, infrastruktuuri-, kutsealase koolituse ja tegevuskulusid.

Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

Igaks eelarveaastaks (vastab kalendriaastale) koostatakse Euroopa Pangandusjärelevalve kõigi tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse Euroopa Pangandusjärelevalve eelarves.

Tegevdirektor koostab igal aastal iga-aastase ja mitmeaastase programmi põhjal ühtse programmdokumendi projekti Euroopa Pangandusjärelevalve tulude ja kulude eelarvestuse ja personali kohta kolmeks järgmiseks eelarveaastaks ning edastab selle koos ametikohtade loeteluga juhatusele ja järelevalvenõukogule.

Järelevalvenõukogu võtab vastu järgmise kolme eelarveaasta ühtse programmdokumendi projekti, mille on heaks kiitnud juhatus.

Juhatus edastab ühtse programmdokumendi komisjonile, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Kontrollikojale 31. jaanuariks.

Ühtset programmdokumenti arvesse võttes kannab komisjon vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 313 ja 314 liidu eelarve projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ning liidu üldeelarvest eraldatava tasakaalustava toetuse summa.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu Euroopa Pangandusjärelevalve ametikohtade loetelu. Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad Euroopa Pangandusjärelevalve tasakaalustavaks toetuseks kasutatavad assigneeringud.

Euroopa Pangandusjärelevalve eelarve võtab vastu järelevalvenõukogu. Eelarve on lõplik pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavad kohandused.

Juhatus teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule viivitamata oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võib olla oluline finantsmõju tema eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga seotud projektide, näiteks hoonete üürimise või ostmise korral.

Piiramata finantsmääruse artiklite 266 ja 267 kohaldamist, peavad Euroopa Parlament ja nõukogu andma heakskiidu kõigile projektidele, millel võib olla oluline finants- või pikaajaline mõju Euroopa Pangandusjärelevalve eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga seotud projektidele, näiteks hoonete üürimise või ostmise korral, sealhulgas kaitseklauslitele.

Tegevdirektor on eelarvevahendite käsutaja ning täidab Euroopa Pangandusjärelevalve aastaeelarvet.

Euroopa Pangandusjärelevalve peaarvepidaja saadab järgmise aasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale esialgse raamatupidamisaruande. Artikkel 70 ei takista Euroopa Pangandusjärelevalvet esitamast kontrollikojale mis tahes kontrollikoja nõutud teavet, mis jääb kontrollikoja pädevusse.

Euroopa Pangandusjärelevalve peaarvepidaja saadab järgmise aasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale konsolideerimiseks vajalikud raamatupidamisandmed komisjoni peaarvepidaja kindlaks määratud viisil ja vormis.

Euroopa Pangandusjärelevalve peaarvepidaja saadab järgmise aasta 31. märtsiks eelmise eelarveaasta eelarve täitmist ja finantsjuhtimist käsitleva aruande ka järelevalvenõukogu liikmetele, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

Pärast finantsmääruse artikli 246 kohaselt Euroopa Pangandusjärelevalve esialgse raamatupidamisaruande kohta esitatud kontrollikoja märkuste saamist koostab Euroopa Pangandusjärelevalve peaarvepidaja Euroopa Pangandusjärelevalve lõpliku raamatupidamisaruande. Tegevdirektor saadab aruande järelevalvenõukogule, kes esitab selle kohta arvamuse.

Euroopa Pangandusjärelevalve peaarvepidaja saadab järgmise aasta 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande koos järelevalvenõukogu arvamusega komisjoni peaarvepidajale, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

Euroopa Pangandusjärelevalve peaarvepidaja saadab järgmise aasta 15. juuniks komisjoni peaarvepidajale ka aruandepaketi standardvormis, mille komisjoni peaarvepidaja on konsolideerimise eesmärgil ette näinud.

Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise aasta 15. novembriks.

Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja märkuste kohta 30. septembriks ning saadab vastuse koopia ka juhatusele ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor Euroopa Parlamendile finantsmääruse artikli 261 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta kohaldamiseks.

10.

Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 15. maid aastal N+2 heakskiidu Euroopa Pangandusjärelevalve tegevusele aasta N eelarve täitmisel.

11.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab põhjendatud arvamuse Euroopa Parlamendi seisukoha ja kõigi muude eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus Euroopa Parlamendi poolt tehtud tähelepanekute kohta.

Juhatus võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Euroopa Pangandusjärelevalve suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Kõnealused reeglid ei tohi kalduda kõrvale komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2019/715 ( 27 ), välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud Euroopa Pangandusjärelevalve konkreetsete tegevusvajadustega ning komisjon on andnud selleks eelneva nõusoleku.

Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevusega võitlemiseks kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 ( 28 ) Euroopa Pangandusjärelevalve suhtes piiranguteta.

Euroopa Pangandusjärelevalve ühineb institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb OLAFi sisejuurdlust, ning võtab viivitamata vastu asjakohased sätted, mida kohaldatakse Euroopa Pangandusjärelevalve kõigi töötajate suhtes.

Rahastamisotsustes ning nendest tulenevates lepingutes ja õigusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajadusel teha Euroopa Pangandusjärelevalve poolsest rahastamisest kasu saajate ning raha jaotamise eest vastutavate töötajate juures kohapealseid kontrolle.

Euroopa Pangandusjärelevalve ja selle töötajate suhtes kohaldatakse ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7).

Euroopa Pangandusjärelevalve töötajate, sealhulgas tema tegevdirektori ja eesistuja suhtes kohaldatakse personalieeskirju, muude teenistujate teenistustingimusi ning nende kohaldamiseks liidu institutsioonide poolt ühiselt vastu võetud eeskirju.

Juhatus võtab komisjoni nõusolekul vastu vajalikud rakendusmeetmed vastavalt personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korrale.

Euroopa Pangandusjärelevalve kasutab oma töötajate suhtes neid volitusi, mis on antud ametisse nimetavale ametiisikule personalieeskirjadega ja töölepinguid sõlmivale ametisikule muude teenistujate teenistustingimustega.

Juhatus võtab vastu sätted, millega lubatakse lähetada liikmesriikide eksperte Euroopa Pangandusjärelevalvesse.

Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab Euroopa Pangandusjärelevalve vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele põhimõtetele kõik kahjud, mida Euroopa Pangandusjärelevalve või selle töötajad oma kohustuste täitmisel on tekitanud. Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuulub kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine.

Töötajate isiklikku rahalist vastutust ja distsiplinaarvastutust Euroopa Pangandusjärelevalve ees reguleerivad Euroopa Pangandusjärelevalve töötajate suhtes kohaldatavad asjaomased sätted.

Järelevalvenõukogu liikmetel ning kõigil Euroopa Pangandusjärelevalve töötajatel, sealhulgas liikmesriikidest ajutiselt lähetatud ametnikel ja kõigil teistel Euroopa Pangandusjärelevalve heaks lepingulisel alusel töötavatel isikutel, on kohustus hoida ametisaladust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 ning asjaomastele liidu õigusaktide sätetele isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist.

Ilma et see piiraks kriminaalõigusega reguleeritud juhtumeid, ei tohi lõikes 1 osutatud isikud avaldada ühelegi isikule ega asutusele neile ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet, välja arvatud andmed, mis on esitatud kokkuvõttena või koondvormis, nii et üksikuid ►C1 finantsasutusi ◄ ei ole võimalik identifitseerida.

▼M8

Käesoleva artikli lõike 1 ja käesoleva lõike esimese lõigu kohased kohustused ei takista Euroopa Pangandusjärelevalvet ja pädevaid asutusi kasutamast teavet artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide täitmise tagamiseks, eriti otsuste tegemise menetlustes.

2a.

Juhatus ja järelevalvenõukogu tagavad, et selliste isikute suhtes, kes osutavad otseselt või kaudselt, pidevalt või vahetevahel Euroopa Pangandusjärelevalve ülesannetega seotud teenuseid, sealhulgas juhatuse ja järelevalvenõukogu poolt heaks kiidetud või pädevate asutuste nimetatud ametnike ja isikute suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise nõudeid, mis on samaväärsed lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega.

Samad ametisaladuse hoidmise nõuded kehtivad ka vaatlejatele, kes osalevad juhatuse ja järelevalvenõukogu koosolekutel ning võtavad osa Euroopa Pangandusjärelevalve tegevusest.

Lõiked 1 ja 2 ei takista Euroopa Pangandusjärelevalvet vahetamast teavet pädevate asutustega kooskõlas käesoleva määrusega ja muude liidu õigusaktidega, mida kohaldatakse finantsasutuste suhtes.

Kõnealuse teabe suhtes kohaldatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud ametisaladuse hoidmise kohustuse tingimusi. Euroopa Pangandusjärelevalve kehtestab oma kodukorras lõigetes 1 ja 2 osutatud konfidentsiaalsusnõuete rakendamise praktilise korra.

Euroopa Pangandusjärelevalve kohaldab komisjoni otsust (EL, Euratom) 2015/444 ( 29 ).

Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ega Euroopa Pangandusjärelevalve kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 ( 30 ), kui nad täidavad oma ülesandeid.

Euroopa Pangandusjärelevalve valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

Juhatus võtab vastu praktilised meetmed määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks.

Euroopa Pangandusjärelevalve poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastu võetud otsused võib pärast apellatsiooninõukogule kaebuse esitamist vajaduse korral kaevata edasi ombudsmanile või esitada hagi Euroopa Liidu Kohtule kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimustega.

Euroopa Pangandusjärelevalve suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled ( 31 ).

Juhatus teeb otsuse keelte kasutamise sisekorra kohta Euroopa Pangandusjärelevalves.

Euroopa Pangandusjärelevalve toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Vajalikud kokkulepped, mis käsitlevad Euroopa Pangandusjärelevalvele asukohaliikmesriigis eraldatavaid ruume ja selle riigi pakutavaid vahendeid ning Euroopa Pangandusjärelevalve asukohaliikmesriigis Euroopa Pangandusjärelevalve töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavaid erinorme, määratakse kindlaks Euroopa Pangandusjärelevalve ja asukohaliikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast juhatuse heakskiidu saamist.

Kõnealune liikmesriik loob parimad võimalikud tingimused Euroopa Pangandusjärelevalve nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas tagab mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

Euroopa Pangandusjärelevalve töös on võimalik osaleda kolmandatel riikidel, kes on sõlminud liiduga lepingu, millega nad on võtnud vastu ja kohaldavad liidu õigust Euroopa Pangandusjärelevalve pädevusvaldkonnas, nagu on osutatud artikli 1 lõikes 2.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib teha koostööd lõikes 1 osutatud riikidega, kes kohaldavad artikli 1 lõikes 2 osutatud Euroopa Pangandusjärelevalve pädevusvaldkondades samaväärseks tunnistatud õigusakte nii, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 216 kohaselt liidu poolt sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes.

Lõigetes 1 ja 2 osutatud lepingute asjakohaste sätete alusel sõlmitakse kokkulepped, milles täpsustatakse eelkõige lõikes 1 osutatud riikide Euroopa Pangandusjärelevalve töös osalemise iseloom, ulatus ja menetluslikud aspektid, sealhulgas rahaliste osamaksete ja töötajatega seotud sätteid. Nendega võidakse ette näha vaatleja saatmine järelevalvenõukogusse, kuid tagatakse, et kõnealused riigid ei osale üksikute ►C1 finantsasutustega ◄ seotud aruteludes, v.a otsese huvi korral.

Euroopa Pangandusjärelevalvet käsitatakse Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee õigusjärglasena. Kõik Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee varad ja kohustused ning kõik pooleliolevad toimingud antakse hiljemalt Euroopa Pangandusjärelevalve asutamise kuupäeval automaatselt üle Euroopa Pangandusjärelevalvele. Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee koostab aruande oma varade ja kohustuste lõppseisu kohta kõnealuse üleandmise kuupäeva seisuga. Kõnealuse aruande auditeerivad ja kinnitavad Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee ja komisjon.

Erandina artiklist 68 kehtivad kõik Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee või selle sekretariaadi poolt sõlmitud ja 1. jaanuaril 2011 kehtivad töölepingud ja lähetuslepingud neis sätestatud tähtajani. Neid lepinguid ei või pikendada.

Kõikidele lõikes 1 osutatud lepingute alusel töötavatele töötajatele antakse võimalus sõlmida ajutise teenistuja leping muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohaselt vastavalt Euroopa Pangandusjärelevalve ametikohtade loetelus ettenähtud palgaastmetele.

Lepingute sõlmimiseks volitatud asutus teeb pärast käesoleva määruse jõustumist sisemise valiku, mille puhul piirdutakse töötajatega, kellel on lepingud Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee või selle sekretariaadiga, et kontrollida tööle võetavate isikute pädevust, võimekust ja eetilisust. Sisemise valikumenetluse puhul võetakse täielikult arvesse oskusi ja kogemusi, mida asjaomane isik on näidanud oma eelmistes töösuhetes.

Edukatele kandidaatidele pakutakse sõltuvalt täidetavate ülesannete liigist ning tasemest ajutise teenistuja lepingut kestusega vähemalt eelmise lepingu tähtaja lõpuni.

Töölepinguid ja muid õiguslikke instrumente käsitleva siseriikliku õiguse kohaldamist jätkatakse nende eelneva lepinguga töötajate suhtes, kes ei taotle ajutise teenistuja lepingut või kellele ei pakuta lõike 2 kohaselt ajutise teenistuja lepingut.

Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva määruse tõhusa kohaldamise tagamiseks vajalikud siseriiklikud õigusnormid.

Otsust nr 716/2009/EÜ muudetakse niivõrd, kuivõrd Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee jäetakse nimetatud otsuse lisa B jaos sätestatud toetusesaajate loetelust välja.

Komisjoni otsus 2009/78/EÜ, millega luuakse Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee, tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2011.

Komisjon avaldab hiljemalt 31. detsembriks 2021 ning pärast seda iga kolme aasta järel üldaruande Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuse ja käesolevas määruses sätestatud menetluste rakendamisel omandatud kogemuste kohta. Kõnealuses aruandes hinnatakse muu hulgas järgmist:

pädevate asutuste järelevalvetavade osas saavutatud tulemuslikkus ja ühtsustamine:

pädevate asutuste sõltumatus ning ühtsustamine hea ühingujuhtimise tavaga samaväärsete standardite osas;

▼B

ii)

Euroopa Pangandusjärelevalve erapooletus, objektiivsus ja autonoomsus;

järelevalvekolleegiumite toimimine;

tehtud edusammud lähenemise saavutamisel kriiside ennetamise, ohjamise ja lahendamise valdkonnas, sealhulgas liidu rahastamismehhanismide osas;

Euroopa Pangandusjärelevalve roll seoses süsteemse riskiga;

artiklis 38 sätestatud kaitseklausli kohaldamine;

artiklis 19 sätestatud siduva vahendajarolli kohaldamine;

▼M8

ühiskomitee toimimine;

artikli 8 alusel usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise takistused või sellele avalduv mõju.

▼B

Lõikes 1 osutatud aruandes hinnatakse ka, kas:

on asjakohane jätkata järelevalve teostamist panganduse, kindlustuse, tööandjapensionide, väärtpaberi- ja finantsturgude üle eraldi;

on asjakohane, et järelevalvet usaldatavusnormatiivide täitmise ja äritegevuse üle teostavad eraldi järelevalveasutused või üks järelevalveasutus;

on asjakohane lihtsustada ja tugevdada Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi struktuuri, selleks et suurendada ühtlust makro- ja mikrotasandi vahel ning Euroopa järelevalveasutuste vahel;

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi areng on kooskõlas üldise arenguga;

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem on piisavalt mitmekülgne ja kvaliteetne;

vastutus ja läbipaistvus avalikustamise nõuete osas on piisav;

Euroopa Pangandusjärelevalvel on oma ülesannete täitmiseks piisavalt ressursse;

Euroopa Pangandusjärelevalve asukoht on sobiv või kas on asjakohane koondada Euroopa järelevalveasutused ühte asukohta, et parandada koostööd nende vahel.

2a.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üldaruande osana koostab komisjon pärast kõigi asjaomaste asutuste ja sidusrühmadega konsulteerimist põhjaliku hinnangu käesoleva määruse artikli 9c kohaldamise kohta.

2b.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üldaruande osana koostab komisjon pärast kõigi asjaomaste pädevate asutuste ja sidusrühmadega konsulteerimist põhjaliku hinnangu Euroopa Pangandusjärelevalvele käesoleva määruse artikli 1 lõike 2, artikli 8 lõike 1 punkti l ning artiklite 9a, 9b, 17 ja 19 kohaselt antud nende konkreetsete ülesannete täitmise, toimimise ja mõjususe kohta, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning nende vastu võitlemisega. Oma hinnangu raames analüüsib komisjon nende ülesannete ning Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) antud ülesannete koostoimet ning Euroopa Pangandusjärelevalve volituste õiguslikku otstarbekust selles ulatuses, milles need võimaldavad Euroopa Pangandusjärelevalvel tugineda oma tegevuses direktiivide ülevõtmiseks kehtestatud riigisisestele õigusaktidele või kasutada valikuvõimalusi. Lisaks uurib komisjon põhjalikule kulude ja tulude analüüsile tuginedes ning järgides eesmärki tagada järjepidevus, tõhusus ja tulemuslikkus, põhjalikult võimalust anda olemasolevale või uuele sihtotstarbelisele ELi-ülesele asutusele eriomased rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemisega seotud ülesanded.

Üleeuroopalise ulatusega finantsasutuste või infrastruktuuride üle otsese järelevalve teostamise küsimusega seoses koostab komisjon turusuundumusi, siseturu stabiilsust ja liidu kui terviku ühtekuuluvust arvesse võttes iga-aastase aruande selle kohta, kas Euroopa Pangandusjärelevalvele on kohane anda selles valdkonnas täiendavaid järelevalveülesandeid.

Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Alates kuupäevast, mil mitteosalevate liikmesriikide arv jõuab neljani, vaatab komisjon artiklites 41 ja 44 kirjeldatud hääletuskorra toimimise läbi ja esitab selle kohta Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule aruande, võttes arvesse kogemusi, mis on omandatud käesoleva määruse kohaldamisel.

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011, v.a artikkel 76 ning artikli 77 lõiked 1 ja 2, mida kohaldatakse alates määruse jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, 22.5.2008, lk 66).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (ELT L 257, 28.8.2014, lk 214).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

( 7 ) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73.

( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1781/2006 (ELT L 141, 5.6.2015, lk 1).

( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

( 14 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

( 15 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).

( 16 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.2.2014, lk 34).

( 17 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/751 kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 1).

( 18 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7).

( 19 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 260/2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.3.2012, lk 22).

( 20 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1).

( 21 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314, 5.12.2019, lk 64).

( 22 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

( 23 ) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

( 24 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

( 26 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

( 27 ) Komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70 (ELT L 122, 10.5.2019, lk 1).

( 28 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

( 29 ) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

( 30 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1022/2013, 22. oktoober 2013,	L 287	5	29.10.2013
►M2	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/17/EL, 4. veebruar 2014,	L 60	34	28.2.2014
►M3	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/59/EL, 15. mai 2014,	L 173	190	12.6.2014
►M4	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 806/2014, 15. juuli 2014,	L 225	1	30.7.2014
M5	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2015/2366, 25. november 2015,	L 337	35	23.12.2015
►M6	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1717, 14. november 2018,	L 291	1	16.11.2018
►M7	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/2033, 27. november 2019,	L 314	1	5.12.2019
►M8	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/2175, 18. detsember 2019,	L 334	1	27.12.2019

►C1	Parandus, ELT L 316, 6.12.2019, lk 107 (1093/2010)
►C2	Parandus, ELT L 316, 6.12.2019, lk 110 (1022/2013)