02018R0973 — ET — 14.08.2019 — 002.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/973, 4. juuli 2018, (ELT L 179 16.7.2018, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/472, 19. märts 2019, |
L 83 |
1 |
25.3.2019 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1241, 20. juuni 2019, |
L 198 |
105 |
25.7.2019 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/973,
4. juuli 2018,
millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, täpsustatakse Põhjamerel kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008
I PEATÜKK
REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse liidu Põhjamere vete (ICESi 2a ja 3a rajoon ja 4. alapiirkond) ning juhul, kui need kalavarud on levinud Põhjamerest kaugemale, Põhjamerega piirnevate vete järgmiste põhjalähedaste kalavarude ja nende püügi mitmeaastane kava („kava“):
a) tursk (Gadus morhua) 4. alapiirkonnas (Põhjameri) ning 7d rajoonis (La Manche'i idaosa) ja 3a rajooni 20. alarajoonis (Skagerrak);
b) kilttursk (Melanogrammus aeglefinus) 4. alapiirkonnas (Põhjameri) ning 6a rajoonis (Šotimaa läänepoolsed veed) ja 3a rajooni 20. alarajoonis (Skagerrak);
c) merilest (Pleuronectes platessa) 4. alapiirkonnas (Põhjameri) ning 3a rajooni 20. alarajoonis (Skagerrak);
d) põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens) 4. alapiirkonnas (Põhjameri) ja 6. alapiirkonnas (Rockall ja Šotimaa läänepoolsed veed) ja 3a rajoonis (Skagerrak ja Kattegat);
e) harilik merikeel (Solea solea) 4. alapiirkonnas (Põhjameri);
f) harilik merikeel (Solea solea) 3a rajoonis (Skagerrak ja Kattegat) ning 22.–24. alarajoonis (Läänemere lääneosa);
g) merlang (Merlangius merlangus) 4. alapiirkonnas (Põhjameri) ning 7d rajoonis (La Manche'i idaosa);
h) euroopa merikurat (Lophius piscatorius) 3a rajoonis (Skagerrak ja Kattegat) ning 4. alapiirkonnas (Põhjameri) ja 6. alapiirkonnas (Rockall ja Šotimaa läänepoolsed veed);
i) harilik süvameregarneel (Pandalus borealis) 4a rajooni idaosas (Põhjamere põhjaosa, Norra süvik) ja 3a rajooni 20. alarajoonis (Skagerrak);
j) norra salehomaar (Nephrops norvegicus) 3a rajoonis (3.–4. funktsionaalne üksus);
k) norra salehomaar 4. alapiirkonnas (Põhjameri) järgmiste funktsionaalsete üksuste (FÜ) lõikes:
— norra salehomaar Botney Gut-Silver Pitis (5. FÜ);
— norra salehomaar Farne'i sügavikus (6. FÜ);
— norra salehomaar Fladen Groundis (7. FÜ);
— norra salehomaar Firth of Forthis (8. FÜ);
— norra salehomaar Moray Firthis (9. FÜ);
— norra salehomaar Noupis (10. FÜ);
— norra salehomaar Norra süvikus (32. FÜ);
— norra salehomaar Horn's Reefis (33. FÜ);
— norra salehomaar Devil's Hole'is (34. FÜ).
Kui teaduslikud nõuanded viitavad käesoleva lõike esimeses lõigus loetletud varude geograafilise jaotuse muutumisele, võib komisjon võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat määrust nii, et nende muutuste kajastamiseks muudetakse käesoleva lõike esimeses lõigus loetletud piirkondi. Muudatustega ei laiendata kalavarude levikupiirkondi 2.–7. alapiirkonna liidu vetest kaugemale.
2. Kui komisjon teaduslike nõuannete põhjal leiab, et lõike 1 esimeses lõigus esitatud kalavarude loendit tuleb muuta, võib ta esitada ettepaneku nimetatud loendi muutmiseks.
3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud Põhjamerega piirnevate vete suhtes kohaldatakse üksnes artikleid 4 ja 6 ning kalapüügivõimalustega seotud meetmeid, mis on sätestatud artiklis 7.
4. Käesolevat määrust kohaldatakse ka lõike 1 esimeses lõigus loetletud liikide püügil Põhjamerel saadud kaaspüükide suhtes. Kui aga nende kalavarude FMSY-vahemikud ja kalavarude biomassiga seotud kaitsemeetmed on võetud teiste mitmeaastaseid kavasid kehtestavate liidu õigusaktide alusel, kohaldatakse neid vahemikke ja kaitsemeetmeid.
5. Käesolevas määruses täpsustatakse ühtlasi kõigi määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohaselt lossimiskohustusega hõlmatud liikide varude puhul lossimiskohustuse täitmise üksikasjad liidu jurisdiktsiooni alla kuuluvates Põhjamere vetes.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse lisaks nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 ( 1 ) artiklis 3, nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 ( 2 ) artiklis 4 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:
|
1) |
„FMSY-vahemik“ – parimates olemasolevates, eelkõige Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) teaduslikes nõuannetes esitatud väärtuste vahemik, mille piiresse jäävad kalastussuremuse tasemed annavad, teatavate püügitavade ja praeguste keskmiste keskkonnatingimuste juures, pikas perspektiivis tulemuseks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY), mõjutamata oluliselt asjaomase varu taastootmisprotsessi. Vahemik arvutatakse nii, et pikas perspektiivis ei tohiks saagikus väheneda maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %. Vahemiku ülempiir on selline, et võimalus, et kalavarud langevad alla kudekarja biomassi piirväärtuse (Blim), oleks kõige rohkem 5 %; |
|
2) |
„MSY Flower“ – FMSY-vahemiku kõige madalam väärtus; |
|
3) |
„MSY Fupper“ – FMSY-vahemiku kõige kõrgem väärtus; |
|
4) |
„FMSY point value“ – selline arvestuslik kalastussuremuse suurus, mis teatavate püügitavade ja praeguste keskmiste keskkonnatingimuste juures annab pikas perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY); |
|
5) |
„FMSY alumine vahemik“ – kalastussuremuse väärtused vahemikus MSY Flower kuni FMSY point value; |
|
6) |
„FMSY ülemine vahemik“ – kalastussuremuse väärtused vahemikus FMSY point value kuni MSY Fupper; |
|
7) |
„Blim“ – parimates olemasolevates, eelkõige ICESi teaduslikes nõuannetes esitatud kudekarja biomassi piirväärtus, millest väiksemate kalavarude korral võib varude paljunemisvõime langeda; |
|
8) |
„MSY Btrigger“ – parimates olemasolevates, eelkõige ICESi teaduslikes nõuannetes esitatud kudekarja biomassi (norra salehomaari varude korral – arvukuse) piirväärtuse miinimumtase, millest madalama näitaja korral tuleb võtta sobivaid erimajandamismeetmeid, tagamaks et püügimäärad koos looduslike tingimuste muutumisega võimaldaksid varudel pikas perspektiivis taastuda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. |
II PEATÜKK
EESMÄRGID
Artikkel 3
Eesmärgid
1. Kava aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige kohaldades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele, ning selle eesmärk on tagada, et mere elusressursside kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.
2. Kava aitab teha lõpu tagasiheitele seeläbi, et soovimatut püüki välditakse ja piiratakse nii palju kui võimalik, ning aitab täita määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustust liikide osas, mille suhtes kehtivad püügi piirnormid ja kohaldatakse käesolevat määrust.
3. Kavaga rakendatakse kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, et püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile oleks võimalikult väike. Kava on kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1 seatud eesmärgiga saavutada aastaks 2020 hea keskkonnaseisund.
4. Eelkõige on kava eesmärk:
a) tagada direktiivi 2008/56/EÜ I lisas esitatud tunnuses 3 kirjeldatud tingimuste täitmine ning
b) aidata kaasa direktiivi 2008/56/EÜ I lisas esitatud teiste asjakohaste tunnuste täitmisele vastavalt kalanduse osatähtsusele nende saavutamisel.
5. Kõnealuse kava kohaste meetmete võtmisel tuginetakse parimatele olemasolevatele teaduslikele nõuannetele. Puudulike andmete korral tagatakse asjaomaste kalavarude kaitsmine võrreldaval tasemel.
III PEATÜKK
SIHTTASEMED
Artikkel 4
Sihttasemed
1. Artikli 1 lõikes 1 loetletud kalavarude puhul tuleb kalastussuremuse sihttasemeni, mis on kooskõlas artiklis 2 määratletud FMSY-vahemikega, jõuda võimalikult kiiresti ning järk-järgult aastaks 2020, misjärel seda tuleb kooskõlas käesoleva artikliga hoida FMSY-vahemikes.
2. Kaval põhinevad FMSY-vahemikud tuleb taotleda ICESilt.
3. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 määrab nõukogu kalavaru püügivõimalused kindlaks teatava kalavaru kohta sel ajal teadaoleva FMSY alumise vahemiku piires.
4. Olenemata lõigetest 1 ja 3 võib kalavaru püügivõimaluse kindlaks määrata tasemel, mis jääb FMSY-vahemikust madalamale.
5. Olenemata lõigetest 3 ja 4 võib kalavaru püügivõimalused kindlaks määrata lähtuvalt teatava kalavaru kohta sel ajal teadaolevast FMSY ülemisest vahemikust, tingimusel et artikli 1 lõikes 1 osutatud kalavaru on suurem kui MSY Btrigger:
a) kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul;
b) kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik varudele liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsise kahju vältimiseks või
c) selleks, et järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste erinevused ei ületaks 20 %.
6. Kalapüügivõimaluste määramisel tuleb kindlasti tagada, et tõenäosus, et kudekarja biomass langeb allapoole Blim-i, oleks alla 5 %.
Artikkel 5
Kaaspüügi majandamine
1. Artikli 1 lõikes 4 osutatud kalavarude majandamise meetmed, sealhulgas kohasel juhul kalapüügivõimalused, kehtestatakse parimaid olemasolevaid teaduslikke nõuandeid arvestades ja kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega.
2. Piisava teadusliku teabe puudumise korral majandatakse kalavarusid lähtuvalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud ettevaatusprintsiibil põhinevast lähenemisviisist kalavarude majandamisele.
3. Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 9 lõikele 5 võetakse käesoleva määruse artikli 1 lõikes 4 osutatud kalavarude majandamisel arvesse seda, kui raske on hoida üheaegselt kõigi kalavarude püüki maksimaalse jätkusuutliku saagikuse juures, eriti olukordades, kus see viib ennatliku püügikeeluni.
IV PEATÜKK
KAITSEMEETMED
Artikkel 6
Kaitse piirväärtused
Kava kohaselt tuleb artikli 1 lõikes 1 osutatud kalavarude täieliku paljunemisvõime kaitseks taotleda ICESilt alljärgnevad kaitse piirväärtused:
a) artikli 1 lõikes 1 osutatud kalavarude puhul MSY Btrigger;
b) artikli 1 lõikes 1 osutatud kalavarude puhul Blim.
Artikkel 7
Kaitsemeetmed
1. Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et teataval aastal on mis tahes artikli 1 lõikes 1 osutatud kalavaru kudekarja biomass (norra salehomaari puhul – arvukus) allpool MSY Btrigger-it, tuleb võtta kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase kalavaru või funktsionaalse üksuse kiire taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemal tasemel. Eelkõige tuleb erandina artikli 4 lõigetest 3 ja 5 kehtestada asjaomase kalavaru püügivõimalused tasemel, mis vastab FMSY ülemisest vahemikust madalamale kalastussuremuse tasemele, võttes arvesse kõnealuse varu biomassi vähenemist.
2. Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et mis tahes artikli 1 lõikes 1 osutatud kalavaru kudekarja biomass (norra salehomaari puhul – arvukus) on allpool Blim-i, tuleb võtta kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase kalavaru või funktsionaalse üksuse kiire taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemal tasemel. Eelkõige võib nende parandusmeetmetega erandina artikli 4 lõigetest 3 ja 5 peatada asjaomase kalavaru või funktsionaalse üksuse sihtpüügi ja vastavalt vähendada kalapüügivõimalusi.
3. Käesolevas artiklis osutatud parandusmeetmed võivad olla:
a) määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 12 ja 13 kohased erakorralised meetmed;
b) käesoleva määruse artiklite 8 ja 9 kohased meetmed.
4. Kui kalavaru kudekarja biomass või norra salehomaari puhul arvukus on artiklis 6 osutatud tasemest väiksem, valitakse käesolevas artiklis osutatud meetmed, arvestades olukorra laadi, tõsidust, kestust ja korduvust.
Artikkel 8
Konkreetsed kaitsemeetmed
Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et on vaja parandusmeetmeid, et tagada käesoleva määruse artikli 1 lõikes 4 osutatud mis tahes põhjalähedaste kalavarude kaitse, või kui artikli 1 lõikega 1 hõlmatud mis tahes kalavarude kudekarja biomass või norra salehomaari varude arvukus on teataval aastal MSY Btrigger väärtusest väiksem, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 16 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte. Selliste delegeeritud õigusaktidega võib täiendada käesolevat määrust, sätestades normid, mis käsitlevad järgmist:
a) püügivahendite omadused, eeskätt võrgusilma suurus, konksu suurus, püügivahendi konstruktsioon, võrguniidi jämedus, püügivahendi suurus või selektiivsusvahendite kasutamine selektiivsuse säilitamiseks või parandamiseks;
b) püügivahendi kasutamine, eeskätt veesoleku aeg ja püügivahendite kasutamise sügavus, et tagada või parandada selektiivsust;
c) kalapüügi keelustamine või piiramine teatavates piirkondades, et kaitsta kudevaid ja noorkalu, varude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemaid kalu, sihtliiki mittekuuluvaid kalaliike;
d) kalapüügi või teatavat liiki püügivahendite kasutamise keelustamine või piiramine kindlateks ajavahemikeks, et kaitsta kudevaid kalu, varude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemaid kalu või sihtliiki mittekuuluvaid kalaliike;
e) kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud mereelustiku noorisendite kaitse tagamiseks;
f) muud selektiivsusega seotud näitajad.
V PEATÜKK
TEHNILISED MEETMED
Artikkel 9
Tehnilised meetmed
1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 16 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte järgmiste tehniliste meetmete kohta, mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1241 ( 3 ):
a) püügivahendite omaduste spetsifikatsioonid ja nende kasutamise kord, et tagada või parandada selektiivsust, vähendada soovimatut püüki või minimeerida ökosüsteemi kahjustamist;
b) püügivahendite muudatuste ja lisaseadmete spetsifikatsioonid, et tagada või parandada selektiivsust, vähendada soovimatut püüki või minimeerida ökosüsteemi kahjustamist;
c) teatavate püügivahendite kasutamise ja püügitegevuse piiramine või keelamine teatavates piirkondades või teatavatel ajavahemikel, et kaitsta kudevaid kalu, varude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemaid kalu ja mittesihtliike või minimeerida ökosüsteemi kahjustamist, ning
d) käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude kaitseks alammõõtude kehtestamine, et tagada mereelustiku noorisendite kaitse.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed aitavad saavutada käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärke ning olema kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõikega 4.
3. Erandina määruse (EÜ) nr 850/98 XII lisast kehtestatakse ICESi rajoonis 3a norra salehomaari (Nephrops norvegicus) alammõõduks 105 mm.
Käesolevat lõiget kohaldatakse kuupäevani, mil lõpetatakse määruse (EÜ) nr 850/98 XII lisa kohaldamine.
VI PEATÜKK
KALAPÜÜGIVÕIMALUSED
Artikkel 10
Kalapüügivõimalused
1. Liikmesriigid võtavad neile eraldatud kalapüügivõimaluste jaotamisel vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 17 arvesse segapüügis osalevate laevade saagi tõenäolist koostist.
2. Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 8 võivad liikmesriigid omavahel vahetada neile eraldatud kalapüügivõimalusi või nende osasid, kui nad on sellest eelnevalt teavitanud komisjoni.
3. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 7 kohaldamist, võib norra salehomaari lubatud kogupüük ICESi 2a rajoonis ja 4. alapiirkonnas olla iga funktsionaalse üksuse suhtes kehtestatud püügi piirnormide ning väljaspool funktsionaalseid üksusi asuvate statistiliste ruutude püügi piirnormide summa.
4. Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et harrastuskalapüük mõjutab oluliselt mingi konkreetse kalavaru kalastussuremust, võtab nõukogu seda arvesse ning võib kalapüügivõimaluste kehtestamisel piirata harrastuskalapüüki, et mitte ületada kalastussuremuse summaarset sihttaset.
VII PEATÜKK
LOSSIMISKOHUSTUSEGA SEOTUD SÄTTED
Artikkel 11
Liidu vetes Põhjamerel kehtiva lossimiskohustusega seotud sätted
1. Kõigi Põhjamere kalavarude puhul, mille suhtes vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikele 1 kehtib lossimiskohustus, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 16 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte nimetatud kohustuse üksikasjade täpsustamiseks vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 5 punktidele a–e.
2. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustust ei kohaldata harrastuskalapüügi suhtes, sealhulgas juhul, kui nõukogu kehtestab harrastuskalapüügile käesoleva määruse artikli 10 lõike 4 alusel piirangud.
VIII PEATÜKK
JUURDEPÄÄS VETELE JA KALAVARUDELE
Artikkel 12
Kalapüügiload ja võimsuse ülemmäärad
1. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 7 väljastavad kõik liikmesriigid iga käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud ICESi püügipiirkonna kohta kalapüügiload nende lipu all sõitvatele laevadele, mis tegelevad asjaomases piirkonnas kalapüügiga. Kalapüügilubadega võivad liikmesriigid ka piirata nimetatud laevade kilovattides (kW) väljendatud koguvõimsust, kui need laevad kasutavad spetsiifilisi püügivahendeid.
2. Tursapüügil La Manche'i idaosas (ICESi 7d rajoon), ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1380/2013 II lisas sätestatud püügivõimsuse ülempiiride kohaldamist, ei tohi käesoleva artikli lõike 1 kohaselt välja antud kalapüügilubadega laevade koguvõimsus kilovattides (kW) ületada nende laevade koguvõimsust, kes kasutasid 2006. või 2007. aastal asjaomases ICESi püügipiirkonnas ühte alljärgnevatest püügivahenditest:
a) põhjatraalid ja noodad (OTB, OTT, PTB, SDN, SSC, SPR) võrgusilma suurusega
i) vähemalt 100 mm;
ii) vähemalt 70 mm, kuid alla 100 mm;
iii) vähemalt 16 mm, kuid alla 32 mm;
b) piimtraalid (TBB) võrgusilma suurusega
i) vähemalt 120 mm;
ii) vähemalt 80 mm, kuid alla 120 mm;
c) nakkevõrgud (GN);
d) abarad (GT);
e) õngejadad (LL).
3. Kõik liikmesriigid koostavad ja säilitavad selliste laevade loetelu, millel on lõikes 1 osutatud kalapüügiluba, ning teevad selle loetelu oma ametlikul veebisaidil komisjonile ja teistele liikmesriikidele kättesaadavaks.
IX PEATÜKK
ÜHIST HUVI PAKKUVATE KALAVARUDE MAJANDAMINE
Artikkel 13
Liidule ja kolmandatele riikidele ühist huvi pakkuvate kalavarude majandamise põhimõtted ja eesmärgid
1. Kui ühist huvi pakkuvaid kalavarusid püüavad ka kolmandad riigid, peab liit tegema nende kolmandate riikidega koostööd, et tagada kõnealuste kalavarude säästev majandamine kooskõlas määruses (EL) nr 1380/2013 ja eelkõige selle artikli 2 lõikes 2 ning käesolevas määruses sätestatud eesmärkidega. Kui ametlikku kokkulepet ei saavutata, teeb liit kõik võimaliku selliste kalavarude püügi ühtse korra sisseseadmiseks, et võimaldada säästvat majandamist ja seeläbi edendada liidu ettevõtjate jaoks võrdseid konkurentsitingimusi.
2. Kalavarude ühisel majandamisel koos kolmandate riikidega võib liit vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 33 lõikele 2 vahetada kolmandate riikidega kalapüügivõimalusi.
X PEATÜKK
PIIRKONDADEKS JAOTAMINE
Artikkel 14
Piirkondlik koostöö
1. Käesoleva määruse artiklites 8, 9 ja 11 sätestatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikeid 1–6.
2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks võivad otsese majandamishuviga liikmesriigid esitada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 1 kohaselt ühiseid soovitusi esimest korda hiljemalt 6. augustil 2019 ja seejärel iga kord 12 kuu jooksul pärast kava mõju hinnangu esitamist vastavalt käesoleva määruse artiklile 15. Asjaomased liikmesriigid võivad kõnealuseid soovitusi esitada ka juhul, kui nad seda vajalikuks peavad, eelkõige käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude olukorra järsu muutumise korral. Ühised soovitused konkreetseks kalendriaastaks kavandatud meetmete kohta tuleb esitada hiljemalt eelneva aasta 1. juuliks.
3. Käesoleva määruse artiklitest 8, 9 ja 11 tulenevad õigused ei piira muude liidu õigusnormidega, sealhulgas määrusega (EL) nr 1380/2013 komisjonile antud volitusi.
XI PEATÜKK
JÄRELMEETMED
Artikkel 15
Kava hindamine
Hiljemalt 6. augustiks 2023 ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kava tulemuste ja mõju kohta käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele kalavarudele ja nende kalavarude püügile, eriti seoses artiklis 3 sätestatud eesmärkide täitmisega.
XII PEATÜKK
MENETLUSSÄTTED
Artikkel 16
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 1 lõikes 1 ning artiklites 8, 9 ja 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 5. augustist 2018. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1 lõikes 1 ning artiklites 8, 9 ja 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 1 lõike 1 ning artiklite 8, 9 ja 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
XIII PEATÜKK
EUROOPA MERENDUS- JA KALANDUSFONDIST ANTAV TOETUS
Artikkel 17
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist antav toetus
Kava eesmärkide saavutamiseks võetud ajutisi peatamismeetmeid käsitatakse määruse (EL) nr 508/2014 artikli 33 lõike 1 punktide a ja c kohase püügitegevuse ajutise peatamisena.
XIV PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 18
Kehtetuks tunnistamine
1. Määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008 tunnistatakse kehtetuks.
2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.
Artikkel 19
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus keelatud liikide kohta
Komisjoni ettepaneku põhjal vastu võetav määrus, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil (2016/0074(COD)) peaks sisaldama muu hulgas ka sätteid liikide kohta, mille püük on keelatud. Seepärast on kaks institutsiooni leppinud kokku mitte lisada käesolevasse määrusesse (2016/0238(COD)) nimekirja Põhjamere kohta.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus kontrolli kohta
Euroopa Parlament ja nõukogu lisavad kontrollimist käsitleva määruse (määrus (EÜ) nr 1224/2009) eelseisvasse läbivaatamisse Põhjamere osas järgmised kontrollisätted: eelteatiste, püügipäevikute ja määratud sadamate kohta ning muud kontrollisätted.
( 1 ) Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1).
( 2 ) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk p. 105).