India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise

leping

PREAMBUL

LEPINGUOSALISED,

TÕDEDES, et on soovitav edendada merede ja ookeanide rahuotstarbelist kasutamist ning nende elusressursside õiglast ja tõhusat kasutamist ja kaitset,

SOOVIDES kaasa aidata õiglase ja tasakaalustatud rahvusvahelise majanduse struktuuri rakendumisele, võttes arvesse arengumaade erihuve ja -vajadusi,

SOOVIDES teha koostööd, et tagada tuunikala ja sellele lähedaste liikide kaitse India ookeanis ning edendada nende optimaalset kasutamist ja kalapüügi säästvat arengut,

TUNNISTADES arengumaade erihuvisid India ookeani kalavarude õiglase kasutamise suhtes,

ARVESTADES 10. detsembril 1982. aastal allakirjutamiseks avatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni, eriti selle artikleid 56, 64, 116 ja 119,

ARVESTADES, et India ookeani rannikuäärsete riikide ja muude selliste riikide, kelle kodanikud püüavad tuunikala ja sellele lähedasi liike kõnealuses piirkonnas, koostöömeetmete kehtestamine aitaks palju kaasa tuunikala ja sellele lähedaste liikide kaitsele ning India ookeani tuunivarude säästvale ja ratsionaalsele kasutamisele,

PIDADES SILMAS India ookeani lääneosa tuuniorganisatsiooni konventsiooni, mis avati allakirjutamiseks 19. juunil 1991,

ARVESTADES, et eespool nimetatud eesmärke on kõige paremini võimalik saavutada moodustades komisjoni vastavalt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni põhimäärusele,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I artikkel

Moodustamine

Lepinguosalised lepivad kokku moodustada India Ookeani Tuunikomisjon (edaspidi "komisjon") ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (edaspidi "FAO") raames.

II artikkel

Pädevuspiirkond

Komisjoni pädevuspiirkond (edaspidi "piirkond") on India ookean (käesoleva lepingu kohaldamiseks defineeritud kui FAO statistilised piirkonnad 51 ja 57, mis on näidatud käesoleva lepingu A lisas esitatud kaardil) ja sellega seotud mered põhjapool Antarktilist konvergentsi, kuivõrd neid meresid on vaja kaasata piirkonda selleks, et kaitsta ja majandada India ookeanisse suunduvaid või sealt tulevaid kalavarusid.

III artikkel

Liigid ja varud

Käesoleva lepinguga reguleeritavad liigid on sätestatud B lisas. Mõiste "varud" tähendab kõnealuste liikide populatsioone, mis paiknevad piirkonnas või suunduvad piirkonda või sealt välja.

IV artikkel

Koosseis

1. Komisjoni koosseis on avatud FAO liikmetele ja assotsieerunud liikmetele:

a) kes on:

i) rannikuäärsed riigid või assotsieerunud liikmed, kes asuvad osaliselt või täielikult kõnealuses piirkonnas;

ii) riigid või assotsieerunud liikmed, kelle laevad tegelevad kõnealuses piirkonnas käesoleva lepingu alusel reguleeritavate kalavarude püügiga; või

iii) piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, kelle liikmeskonda kuulub alapunktides i või ii nimetatud riik ning kellele kõnealune riik on üle andnud pädevuse käesoleva lepinguga reguleeritavates küsimustes; ja

b) kes kiidavad käesoleva lepingu heaks vastavalt XVII artikli lõikele 1.

2. Komisjon võib oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega liikmeks vastu võtta muid riike, kes ei ole FAO liikmed, aga on ÜRO või selle spetsialiseeritud asutuse või Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri liikmed, tingimusel et kõnealused riigid:

a) on:

i) rannikuäärsed riigid, kes asuvad osaliselt või täielikult kõnealuses piirkonnas;

või

ii) riigid, kelle laevad tegelevad kõnealuses piirkonnas käesoleva lepingu alusel reguleeritavate kalavarude püügiga;

ja

b) on esitanud liikmeks saamise taotluse ja deklaratsiooni, millega nad ametlikult kinnitavad käesoleva lepingu vastuvõtmist sellisena, nagu see kehtib vastuvõtmise ajal vastavalt XVII artikli lõikele 2.

3. Käesoleva lepingu eesmärkide edendamiseks teevad komisjoni liikmed omavahel koostööd, et ärgitada lepinguga ühinema mis tahes riiki või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni, kellel on õigus saada komisjoni liikmeks, kuid kes seda veel ei ole.

4. Kui mõni komisjoni liige ei vasta lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele kahe järjestikuse kalendriaasta jooksul, võib komisjon pärast asjaomase liikmega konsulteerimist otsustada, et see liige on lepingust taganenud alates nimetatud otsuse tegemisest.

5. Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendab mõiste "kelle laevad" liikmesorganisatsiooni suhtes selle organisatsiooni liikmesriigi laevu.

6. Ühtegi käesoleva lepingu sätet ega käesoleva lepingu kohast tegu või toimingut ei käsitleta nii, et see muudaks või mõjutaks mingil viisil ühegi lepinguosalise seisukohta käesoleva lepinguga reguleeritava mis tahes piirkonna õigusliku seisundi suhtes.

V artikkel

Komisjoni eesmärgid, ülesanded ja kohustused

1. Komisjon edendab oma liikmete koostööd, et tagada asjakohase majandamise kaudu käesoleva lepinguga reguleeritavate kalavarude kaitse ja optimaalne kasutamine ning toetada nimetatud varudel põhineva kalapüügi säästvat arengut.

2. Vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni asjaomastes sätetes väljendatud seisukohtadele on komisjonil nimetatud eesmärkide saavutamiseks järgmised ülesanded ja kohustused:

a) jälgida asjaomaste kalavarude seisundit ja suundmusi ning koguda, analüüsida ja levitada teadusinfot, saaki ja püügikoormust käsitlevat statistikat ja muid kõnealuste kalavarude või nimetatud kalavarudel põhineva kalapüügi kaitse ja majandamisega seotud andmeid;

b) edendada, soovitada ja kooskõlastada teadus- ja arendustegevust käesoleva lepinguga reguleeritavate kalavarude ja kalapüügi suhtes, samuti muid toiminguid, mida komisjon asjakohaseks peab, sealhulgas toiminguid, mis on seotud tehnosiirde, koolituse ja täiustamisega, võttes arvesse vajadust tagada komisjoni liikmete õiglane osalemine kalapüügis ning selle piirkonna arengumaadest liikmete erihuve ja -vajadusi;

c) võtta IX artikli ja teaduslike tõendite alusel vastu kaitse- ja majandamismeetmed, et tagada käesoleva lepinguga reguleeritavate kalavarude kaitse ja edendada nende optimaalset kasutamist kogu piirkonnas;

d) jälgida käesoleva lepinguga reguleeritavatel kalavarudel põhineva kalapüügi majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte, pidades eelkõige silmas rannikuäärsete arengumaade huve;

e) arutada ja kiita heaks oma programm ja iseseisev eelarve, samuti eelmise eelarveperioodi arvepidamine;

f) edastada FAO peadirektorile (edaspidi "peadirektor") aruanded oma toimingute, programmi, iseseisva eelarve ja muude asjade kohta, mis võivad olla FAO nõukogu või konverentsi tegevuse seisukohast vajalikud;

g) võtta vastu oma töökord, finantseeskirjad ja muud sisemised halduseeskirjad, mida on vaja komisjoni ülesannete täitmiseks; ja

h) teha muid toiminguid, mis on vajalikud komisjoni eespool sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

3. Komisjon võib vajadusel võtta vastu otsuseid ja soovitusi käesoleva lepingu eesmärkide edendamiseks.

VI artikkel

Komisjoni istungjärgud

1. Iga liiget esindab komisjoni istungjärkudel üksainus delegaat, kellega võib kaasas olla üks asendusliige ning eksperdid ja nõunikud. Asendusliikmed, eksperdid ja nõunikud võivad komisjoni menetlustes osaleda, kuid ei tohi hääletada, välja arvatud need asendusliikmed, kes on nõuetekohaselt volitatud delegaati asendama.

2. Igal komisjoni liikmel on üks hääl. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, võetakse komisjoni otsused ja soovitused vastu lihthäälteenamusega. Komisjoni liikmete enamik moodustab kvoorumi.

3. Komisjon võib vajadusel oma töökorra vastu võtta või seda muuta kahekolmandikulise häälteenamusega; töökorra sätted ei või olla vastuolus käesoleva lepinguga või FAO põhimäärusega.

4. Komisjoni eesistuja kutsub kokku komisjoni korralise aastaistungjärgu.

5. Komisjoni eesistuja võib kokku kutsuda erakorralisi istungjärke vähemalt kahe kolmandiku liikmete taotlusel.

6. Komisjon valib eesistuja ja mitte rohkem kui kaks eesistuja asetäitjat, kelle ametiaeg on kaks aastat ja keda võib tagasi valida, kuid kes ei või järjest ametis olla kauem kui neli aastat. Eesistuja ja eesistuja asetäitjate valimisel pöörab komisjon asjakohast tähelepanu vajadusele tagada India ookeani riikide tasakaalustatud esindatus.

7. Komisjon võib vajadusel oma finantseeskirja vastu võtta või seda muuta kahekolmandikulise häälteenamusega, kusjuures finantseeskirja sätted peavad olema kooskõlas FAO finantseeskirja põhimõtetega. Finantseeskirjast ja selle muudatustest teatatakse FAO rahanduskomisjonile, kelle pädevuses on see tühistada, kui see rahanduskomisjoni arvates ei vasta FAO finantseeskirja põhimõtetele.

8. Komisjoni ja FAO vahelise tiheda koostöö tagamiseks on FAO-l õigus hääleõiguseta osaleda kõikidel komisjoni ja XII artikli lõike 5 kohaselt moodustatud komisjoni allorganite koosolekutel.

VII artikkel

Vaatlejad

1. FAO liiget või assotsieerunud liiget, kes ei ole komisjoni liige, võib tema taotlusel komisjoni istungjärkudel esindada vaatleja. Vaatleja võib esitada memorandumeid ja osaleda hääleõiguseta aruteludes.

2. Riike, kes ei ole komisjoni liikmed ega FAO liikmed ega assotsieerunud liikmed, aga on ÜRO või selle spetsialiseeritud asutuse või Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri liikmed, võib nende taotlusel ja komisjoni eesistuja nõusolekul ning FAO konverentsil vastu võetud vaatlejastaatuse andmist käsitlevate sätete kohaselt kutsuda komisjoni istungjärkudel osalema vaatlejana.

3. Komisjon võib kutsuda valitsustevahelisi või vajadusel valitsusväliseid organisatsioone, kes omavad erilist pädevust komisjoni tegevusvaldkonnas, osalema sellistel komisjoni koosolekutel, mille viimane kindlaks määrab.

VIII artikkel

Haldamine

1. Komisjoni sekretäri (edaspidi "sekretär") nimetab ametisse peadirektor komisjoni nõusoleku põhjal, või kui ametissenimetamine leiab aset komisjoni korraliste istungjärkude vahelisel ajal, komisjoni liikmete nõusoleku põhjal. Sekretär nimetab ametisse komisjoni töötajad, kes jäävad sekretäri otsese järelevalve alla. Sekretär ja komisjoni töötajad nimetatakse ametisse samaks ajaks ja samadel tingimustel, kui FAO personali liikmed; halduslikult on nad vastutavad peadirektori ees.

2. Sekretär vastutab komisjoni toimingute ja tegevuspõhimõtete rakendamise eest ning annab selle kohta aru komisjonile. Sekretär tegutseb vajaduse korral ka muude komisjoni loodud allorganite sekretärina.

3. Komisjoni kulud kaetakse tema iseseisvast eelarvest, välja arvatud need kulud, mis on seotud personali või ruumidega, mida võib pakkuda FAO. Kulud, mille katab FAO, määratakse kindlaks ja makstakse peadirektori koostatud kaheaastase eelarve piires, mille on heaks kiitnud FAO konverents kooskõlas FAO üldeeskirja ja finantseeskirjaga.

4. Delegaatide, asendusliikmete, ekspertide ja nõunike kulutused, mis on seotud nende osalemisega komisjoni, allkomisjonide või komiteede istungjärkudel, samuti istungjärkudel osalenud vaatlejate kulud, maksavad vastavad valitsused või organisatsioonid. Komisjoni, allkomisjonide või komiteede koosolekutele üksikisikuna kutsutud ekspertide kulud kaetakse komisjoni eelarvest.

IX artikkel

Kaitse- ja majandamismeetmeid käsitlev kord

1. Kui lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti, võib komisjon oma kohalolevate ja hääletavate liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega võtta vastu kaitse- ja majandamismeetmeid, mis on komisjoni liikmete suhtes siduvad vastavalt käesolevale artiklile.

2. Selliste kalavarude suhtes, mille jaoks on moodustatud allkomisjon vastavalt XII artikli lõikele 2, võetakse kaitse- ja majandamismeetmed vastu asjaomase allkomisjoni ettepanekul.

3. Sekretär teatab komisjoni liikmetele viivitamata kõikidest komisjoni võetud kaitse- ja majandamismeetmetest.

4. Kui lõigetes 5 ja 6 ei ole sätestatud teisiti, muutuvad komisjoni vastuvõetud kaitse- ja majandamismeetmed liikmetele siduvaiks 120 päeva pärast sekretäri saadetud teatises kindlaksmääratud kuupäeva või mõnel muul komisjoni määratud kuupäeval.

5. Mis tahes komisjoni liige võib 120 päeva jooksul kindlaksmääratud kuupäevast või muu ajavahemiku jooksul, mille komisjoni võib kindlaks määrata vastavalt lõikele 4, esitada vastulause lõike 1 kohaselt võetud kaitse- ja majandamismeetmete suhtes. Vastulause esitanud komisjoni liikme suhtes ei ole asjaomane meede siduv. Mis tahes muu komisjoni liige võib samamoodi vastulause esitada 120päevasele ajavahemikule järgneva 60 päeva jooksul. Komisjoni liige võib oma vastulause ka igal ajal tagasi võtta, ja kui meede on juba jõus, muutub see tema jaoks siduvaks kohe või käesoleva artikliga määratud ajal.

6. Kui lõike 1 kohaselt võetud meetme suhtes on vastulause esitanud rohkem kui kolmandik komisjoni liikmetest, ei ole see meede teiste liikmete suhtes siduv; kuid see ei takista mõnda või kõiki neist kõnealust meedet jõustamast.

7. Sekretär teatab igale komisjoni liikmele viivitamata igast vastulause saamisest või tagasivõtmisest.

8. Komisjon võib käesoleva lepingu edendamiseks oma kohalolevate ja hääletavate liikmete lihthäälteenamusega vastu võtta soovitusi kalavarude kaitse ja majandamise kohta.

X artikkel

Rakendamine

1. Kõik komisjoni liikmed tagavad selliste oma õigusaktidele vastavate meetmete võtmise, sealhulgas rikkumiste puhul piisavate karistuste määramine, mis võivad olla vajalikud selleks, et jõustada käesoleva lepingu sätted ja rakendada kaitse- ja majandamismeetmeid, mis IX artikli lõike 1 kohaselt saavad neile siduvaks.

2. Kõik komisjoni liikmed esitavad komisjonile lõike 1 kohaselt võetud meetmete kohta aastaaruande. Aruanne saadetakse komisjoni sekretärile hiljemalt 60 päeva enne komisjoni järgmist korralist istungjärku.

3. Komisjoni liikmed teevad komisjoni raames koostööd asjakohase süsteemi loomisel, mis võimaldab jälgida IX artiklil lõike 1 kohaselt võetud kaitse- ja majandamismeetmete rakendamist, võttes arvesse asjakohaseid ja tõhusaid vahendeid ja tehnikaid kalapüügi kontrollimiseks ning käesoleva lepingu kohaldamiseks vajaliku teadusinfo kogumiseks.

4. Komisjoni liikmed teevad koostööd teabevahetuses, mis käsitleb käesoleva lepinguga reguleeritavate kalavarude püüki, mida teostavad komisjoni mittekuuluva riigi või üksuse kodanikud.

XI artikkel

Teavitamine

1. Komisjoni liikmed esitavad komisjoni nõudmisel sellise kättesaadava statistilise ja muu teabe, mida komisjon käesoleva lepingu kohaldamiseks vajab. Komisjon määrab kõnealuse statistika ulatuse, vormi ja esitamissageduse. Komisjon püüab saada püügistatistikat ka nendelt kalapüügiga tegelevatelt riikidelt või üksustelt, kes ei ole komisjoni liikmed.

2. Kõik komisjoni liikmed esitavad komisjonile koopiad kehtivatest õigusnormidest ja administratiivjuhenditest, mis on seotud käesolevas lepingus käsitletud kalavarude kaitse ja majandamisega, või vajaduse korral kõnealuste õigusnormide ja administratiivjuhendite kokkuvõtted, ning teavitavad komisjoni kõnealuste õigusnormide või administratiivjuhendite muutmisest või kehtetuks tunnistamisest.

XII artikkel

Allorganid

1. Komisjon moodustab alalise teaduskomitee.

2. Komisjon võib moodustada allkomisjone, mis tegelevad ühe või mitme käesoleva lepinguga reguleeritava kalavaruga.

3. Niisugused allkomisjonid on avatud komisjoni liikmetele, kes on asjaomase allkomisjoni tegevusvaldkonda kuuluva kalavaru rändeteel asuvad rannikuäärsed riigid või riigid, kelle laevad püüavad nimetatud varudest.

4. Allkomisjon annab võimaluse konsultatsioonideks ja koostööks küsimustes, mis käsitlevad asjaomaste kalavarude majandamist, eelkõige:

a) jälgib asjaomaseid kalavarusid ning kogub nende kohta teaduslikku ja muud asjakohast infot;

b) hindab ja analüüsib asjaomaste kalavarude seisundit ja suundumusi;

c) koordineerib asjaomaste kalavarude uurimist;

d) esitab komisjonile aruande uurimistulemuste kohta;

e) teeb komisjoni liikmetele soovitusi selliste meetmete võtmiseks, mida ta vajalikuks peab, sealhulgas meetmed kalavarusid käsitleva vajaliku teabe saamiseks ja ettepanekud kaitse- ja majandamismeetmete võtmiseks;

f) käsitleda mis tahes küsimusi, mille on talle suunanud komisjon.

5. Komisjon võib käesoleva artikli kohaselt moodustada komiteesid, töörühmi või muid allorganeid, mida ta peab käesoleva lepingu kohaldamiseks vajalikuks.

6. Komisjon võib moodustada allkomisjoni, mis nõuab komisjonipoolset rahastamist, ja komitee, töörühma või muu allorgani, kui komisjoni kinnitatud iseseisvas eelarves, või vastavalt vajadusele FAO eelarves, on selleks vajalikud summad olemas. Kui asjaomased kulud peab katma FAO, otsustab vajalike summade kättesaadavuse peadirektor. Enne mis tahes otsust allorganite moodustamisega seotud kulude kohta vaatab komisjon läbi sekretäri, või vastavalt vajadusele peadirektori, aruande kõnealuse organi moodustamise halduslike ja rahaliste mõjude kohta.

7. Allorganid esitavad komisjonile oma tegevuse kohta kõikvõimalikku teavet, mida komisjon nõuab.

XIII artikkel

Rahastamine

1. Kõik komisjoni liikmed on kohustatud tasuma iga-aastase osamaksu iseseisvasse eelarvesse vastavalt osamaksude jaotusele, mille kehtestab komisjon.

2. Komisjon võtab igal korralisel istungjärgul vastu oma iseseisva eelarve liikmete konsensuse alusel, seades siiski tingimuseks, et juhul kui kõikidest püüdlustest hoolimata ei saavutata konsensust kõnealuse istungjärgu jooksul, pannakse küsimus hääletamisele ja eelarve võetakse vastu kahekolmandikulise häälteenamusega.

3. a) Komisjoni iga liikme osamaksu suurus määratakse vastavalt korrale, mille kehtestab ja mida muudab komisjon konsensuse alusel.

b) Kõnealuse korra vastuvõtmisel kantakse hoolt, et igale liikmele arvutatakse ühesugune põhimaks ja muutuva suurusega maks, mis põhineb muu hulgas lepinguga reguleeritavas piirkonnas püütud kogusaakide suurusel ja lepingus käsitletud liikide lossimistel, samuti iga liikme sissetulekul inimese kohta.

c) Komisjoni kehtestatud või muudetud kord esitatakse komisjoni finantseeskirjas.

4. FAOsse mittekuuluv riik, kes saab komisjoni liikmeks, peab osalema komisjoni toimingutega seotud organisatsiooni kulude katmises komisjoni määratud summas.

5. Osamaksud tuleb tasuda vabalt konverteeritavas valuutas, kui komisjon ei ole peadirektori nõusolekul otsustanud teisiti.

6. Komisjon võib oma ülesannete täitmisega seotud eesmärkidel vastu võtta annetusi ja muul kujul osutatud abi organisatsioonidelt, üksikisikutelt ja muudest allikatest.

7. Osamaksud, annetused ja muul kujul abi suunatakse sihtfondi, mida haldab peadirektor vastavalt FAO finantseeskirjale.

8. Komisjoni liikmel, kellel on komisjonile osamaksude tasumisel võlgnevusi, ei ole komisjonis hääleõigust, kui võlgnevuse summa on sama suur või suurem kui selle liikme eelneva kahe aasta osamaksud. Sellest olenemata võib komisjon lubada sellisel liikmel hääletada, kui tehakse kindlaks, et tasumata jätmise põhjuseks on kõnealusest liikmest sõltumatud asjaolud.

XIV artikkel

Peakontor

Komisjon otsustab peadirektoriga nõupidamise järel peakontori asukoha.

XV artikkel

Koostöö teiste organisatsioonide ja institutsioonidega

1. Komisjon teeb koostööd, ja kehtestab selleks vajaliku korra, teiste valitsustevaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega, eelkõige kalandussektoris tegutsevatega, mis võib kaasa aidata komisjoni tööle ja eesmärkide edendamisele, eeskätt selliste valitsustevaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega, mis tegelevad tuunipüügiga lepinguga reguleeritavas piirkonnas. Komisjon võib sõlmida lepinguid selliste organisatsioonide ja institutsioonidega. Nendes lepingutes püütakse edendada vastastikust täiendavust ja, kui lõikest 2 ei tulene teisiti, vältida komisjoni ja kõnealuste organisatsioonide tegevuse kattumist ja vastuolu.

2. Käesoleva lepingu ükski säte ei piira teiste lepinguga reguleeritavas piirkonna tuunikala või sellele lähedaste liikidega tegelevate valitsustevaheliste organisatsioonide ja institutsioonide õigusi ja kohustusi ega selliste organisatsioonide või institutsioonide võetud meetmete kehtivust.

XVI artikkel

Rannikuäärsete riikide õigused

Käesolev leping ei piira rahvusvahelisest mereõigusest tulenevaid rannikuäärsete riikide suveräänseid õigusi ja kohustusi, mis on seotud vete elusressursside, sealhulgas siirdekalad, uurimise, kasutamise, kaitsmise ja majandamisega nende jurisdiktsiooni all olevas kuni 200meremiilise ulatusega vööndis.

XVII artikkel

Vastuvõtmine

1. Käesoleva lepingu vastuvõtmiseks annavad FAO liikmed või assotsieerunud liikmed vastuvõtmisdokumendi hoiule peadirektorile

2. Käesoleva lepingu vastuvõtmiseks annavad IV artikli lõikes 2 nimetatud mis tahes riigid vastuvõtmisdokumendi hoiule peadirektorile. Vastuvõtmine jõustub kuupäevast, mil komisjon rahuldab liikmeks saamise taotluse.

3. Peadirektor teatab kõigile komisjoni liikmetele, kõigile FAO liikmetele ja Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile kõigist jõustunud vastuvõtmistest.

XVIII artikkel

Jõustumine

Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil peadirektor võtab vastu kümnenda vastuvõtmisdokumendi. Seejärel jõustub käesolev leping iga FAO liikme või assotsieerunud liikme, või IV artikli lõikes 2 nimetatud riigi suhtes, kes edaspidi oma vastuvõtmisdokumendi üle annab, sel kuupäeval, mil kõnealune vastuvõtmine jõustub vastavalt XVII artiklis sätestatud korrale.

XIX artikkel

Reservatsioonid

Käesoleva lepingu vastuvõtmise võib siduda reservatsioonidega vastavalt 1969. aasta rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni II osa 2. jaos sätestatud avaliku õiguse üldeeskirjadele.

XX artikkel

Muutmine

1. Käesolevat lepingut võib muuta komisjoni liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

2. Muudatusettepanekuid võivad teha kõik komisjoni liikmed ja peadirektor. Komisjoni liikme muudatusettepanekud saadetakse nii komisjoni eesistujale kui peadirektorile ning peadirektori muudatusettepanekud saadetakse komisjoni eesistujale hiljemalt 120 päeva enne seda komisjoni istungjärku, kus hakatakse ettepanekut arutama. Peadirektor teavitab viivitamata kõiki komisjoni liikmeid kõikidest muudatusettepanekutest.

3. Käesolevas lepingus tehtud muudatustest kantakse ette FAO nõukogule, kellel on õigus tagasi lükata muudatus, mis nõukogu arvates ei ole kooskõlas FAO eesmärkidega või FAO põhimäärusega.

4. Muudatused, mis ei too komisjoni liikmetele kaasa uusi kohustusi, jõustuvad kõikide liikmete suhtes kuupäevast, mil komisjon need vastu võtab, kui lõikest 3 ei tulene teisiti.

5. Komisjoni liikmetele uusi kohustusi kaasa toovad muudatused, mille komisjon on vastu võtnud, jõustuvad iga liikme suhtes alles siis, kui kõnealune liige on need vastu võtnud, kui lõikest 3 ei tulene teisiti. Uusi kohustusi sisaldavate muudatuste vastuvõtmisdokument antakse hoiule peadirektorile. Peadirektor teatab sellest vastuvõtmisest kõigile komisjoni liikmetele ja Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. Nende komisjoni liikmete õigusi ja kohustusi, kes ei ole täiendavate kohustustega seotud muudatust vastu võtnud, reguleeritakse endiselt käesoleva lepingu tingimuste kohaselt, mis kehtisid enne muudatuse tegemist.

6. Käesoleva lepingu lisade muudatusi võib vastu võtta komisjoni liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ja need jõustuvad kuupäeval, mil komisjon need heaks kiidab.

7. Peadirektor teatab kõigile komisjoni liikmetele, kõigile FAO liikmetele ja assotsieerunud liikmetele ning Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile kõigist jõustunud muudatustest.

XXI artikkel

Lepingust taganemine

1. Iga liige võib käesolevast lepingust mis tahes ajal taganeda, kui kaks aastat on kuupäevast, mil leping selle liikme suhtes jõustus, teatades sellest kirjalikult organisatsiooni peadirektorile, kes teavitab taganemisest viivitamata kõiki komisjoni liikmeid, FAO liikmeid ja assotsieerunud liikmeid ja ÜRO peasekretäri. Taganemine jõustub selle kalendriaasta lõpul, mis järgneb aastale, mille jooksul peadirektor taganemisteatise vastu võttis.

2. Komisjoni liige võib lepingust taganemise teatavaks teha ühe või mitme territooriumi suhtes, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab. Taganemisteates annab liige teada, millise territooriumi või milliste territooriumide suhtes taganemine kehtib. Sellise teate puudumise korral loetakse lepingust taganemine kehtivaks kõigi territooriumide suhtes, mille rahvusvaheliste suhete eest komisjoni liige vastutab, kuid mitte nende territooriumide suhtes, mis kuuluvad assotsieerunud liikmele, kes on komisjoni iseseisev liige.

3. Iga komisjoni liikme teatist FAOst väljaastumise kohta käsitatakse samal ajal ka komisjonist väljaastumise teatisena ning lepingust taganemist loetakse kehtivaks kõikide territooriumide suhtes, mille rahvusvaheliste suhete eest asjaomane liige vastutab, kuid mitte nende territooriumide suhtes, mis kuuluvad assotsieerunud liikmele, kes on komisjoni iseseisev liige.

4. Taganemine võib toimuda ka IV artikli lõike 4 kohaselt.

XXII artikkel

Lõppemine

Käesolev leping lõpeb automaatselt, kui komisjoni liikmete arv on lepingust taganemise tõttu alla kümne, välja arvatud juhul, kui ülejäänud liikmed otsustavad ühehäälselt teisiti.

XXIII artikkel

Vaidluste tõlgendamine ja lahendamine

Kõigi käesoleva lepingu tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivate vaidluste suhtes, mida komisjon ei lahenda, kohaldatakse komisjoni poolt vastuvõetavat lepitusmenetlust. Lepitusmenetluse tulemused ei ole siduvad, kuid asjaomased osapooled võtavad need lahkarvamuse tekitanud küsimuse uuel arutamisel aluseks. Kõnealuse menetluse teel lahendamata jäänud vaidlus edastatakse Rahvusvahelisse Kohtusse vastavalt kohtu statuudile, välja arvatud juhul, kui pooled lepivad kokku muus lahendusviisis.

XXIV artikkel

Hoiulevõtja

Käesoleva lepingu hoiulevõtja on peadirektor. Hoiulevõtja:

a) saadab käesoleva lepingu tõestatud koopia kõikidele FAO liikmetele ja assotsieerunud liikmetele ning riikidele, kes võivad lepinguga ühineda;

b) korraldab lepingu jõustumise järel selle registreerimise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 102;

c) teatab kõikidele lepingu vastu võtnud FAO liikmetele ja assotsieerunud liikmetele ning FAOsse mittekuuluvatele riikidele, kes on komisjoni liikmeks võetud:

i) FAOsse mittekuuluva riigi taotlusest saada komisjoni liikmeks;

ii) käesoleva lepingu või selle lisade muutmise ettepanekutest;

d) teatab kõikidele FAO liikmetele ja assotsieerunud liikmetele ning riikidele, kes võivad lepinguga ühineda:

i) hoiuleantud vastuvõtmisdokumentidest vastavalt XVII artiklile;

ii) käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäeva vastavalt XVIII artiklile;

iii) tehtud reservatsioonidest vastavalt XIX artiklile;

iv) lepingu muudatuste vastuvõtmisest vastavalt XX artiklile;

v) lepingust taganemisest vastavalt XXI artiklile; ja

vi) käesoleva lepingu lõppemisest vastavalt XXII artiklile.

--------------------------------------------------

A LISA

FAO püügipiirkonnad India ja Vaikse ookeani piirkonnas

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

B LISA

FAO Ingliskeelne nimi | FAO Prantsuskeelne nimi | FAO Hispaaniakeelne nimi | FAO Teaduslik nimi |

1.Yellowfin tuna | Albacore | Rabil | Thunnus albacares |

2.Skipjack tuna | Listao | Listado | Katsuwonus pelamis |

3.Bigeye tuna | Thon obèse | Patudo | Thunnus obesus |

4.Albacore | Germon | Atún blanco | Thunnus alalunga |

5.Southern bluefin tuna | Thon rouge du sud | Atún del sur | Thunnus maccoyii |

6.Longtail tuna | Thon mignon | Atún tongol | Thunnus tonggol |

7.Kawakawa | Thonine orientale | Bacoreta oriental | Euthynnus affinis |

8.Frigate tuna | Auxide | Melva | Auxis thazard |

9.Bullet tuna | Bonito | Melva (= Melvera) | Auxis rochei |

10.Narrow-barred Spanish mackerel | Thazard rayé (Indo-Pacifique) | Carite estriado (Indo-Pacífico) | Scomberomorus commerson |

11.Indo-Pacific king mackerel | Thazard ponctué (Indo-Pacifique) | Carite (Indo-Pacífico) | Scomberomorus guttatus |

12.Indo-Pacific blue marlin | Thazard bleu (Indo-Pacifique) | Aguja azul (Indo-Pacífico) | Makaira mazara |

13.Black marlin | Makaire noir | Aguja negra | Makaira indica |

14.Striped marlin | Marlin rayé | Marlín rayado | Tetrapturus audax |

15.Indo-Pacific sailfish | Voilier (Indo-Pacifique) | Pez vela (Indo-Pacífico) | Istiophorus platypterus |

16.Swordfish | Espadon | Pez espada | Xiphias gladius |

--------------------------------------------------