L_2020389ET.01000201.xml

TÕLGE

RAAMLEPING

Euroopa Liidu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni vaheline nende vastavate kohapealsete missioonide ja operatsioonide vahel vastastikuse toetuse andmist käsitlev

ARVESTADES, et 7. juunil 2007 alla kirjutatud ühisavalduses ÜRO ja ELi koostöö kohta kriiside ohjamisel kinnitasid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik taas oma kindlat eesmärki tõhustada vastastikust koostööd ja koordineerimist kriiside ohjamise valdkonnas, sealhulgas konkreetsete koordineerimis- ja koostöömehhanismide loomise kaudu kriisi- ja konfliktijärgseteks olukordadeks, kus ÜRO ja Euroopa Liit osalevad,

ARVESTADES, et sellise vastastikuse koostöö ja koordineerimise tõhustamiseks on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Euroopa Liit leppinud kokku raamlepingu sõlmimises, mis käsitleb kriisi- ja konfliktijärgsetes olukordades tegutsevate kohapealsete Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahuoperatsioonide ja poliitiliste missioonide („ÜRO missioonid“) ning Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika sõjaliste ja tsiviilkriisiohje operatsioonide ( „ELi operatsioonid“) vahel vastastikuse logistilise, haldus- ja julgeolekualase toetuse andmist,

ARVESTADES, et Euroopa Liidu tsiviiloperatsioonidega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu eelarvest ja neid haldab Euroopa Komisjon,

ARVESTADES, et vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 41 lõikele 2 kannavad ELi sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonidest tulenevad kulud Euroopa Liidu liikmesriigid,

ARVESTADES, et vastavalt nõukogu 27. märtsi 2015. aasta otsusele (ÜVJP) 2015/528 on ELi sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide ühiste ja riikide kantavate kulude haldamise ülesanne antud mehhanismile Athena,

ARVESTADES, et nii Ühinenud Rahvaste Organisatsioon kui ka Euroopa Liit kinnitavad, et nad on volitatud käesolevat raamlepingut sõlmima ja selles sisalduvaid kohustusi täitma,

ON Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Euroopa Liit (eraldi „lepinguosaline“ ja koos „lepinguosalised“) kokku leppinud järgmises:

Artikkel 1

Eesmärk ja kohaldamisala

1.1. Käesolevas lepingus sätestatakse raamistik kriisi- ja konfliktijärgsetes olukordades tegutsevate kohapealsete ÜRO missioonide ja ELi operatsioonide vahel vastastikuse logistilise, haldus- ja julgeolekualase toetuse andmiseks.

1.2. Lepingut ei kohaldata:

i)	ÜRO missioonidele või ELi operatsioonidele nende vastavate liikmesriikide poolt kahepoolselt antud logistilisele või muule toetusele;

ii)	ÜRO missioonide ja ELi operatsioonide vahelistele koostöö- või abistamiskokkulepetele, mis ei käsitle logistilise, haldus- ja julgeolekualase toetuse andmist, ega

iii)	ÜRO missioonide ja ELi operatsioonide vahelistele koostöö- või abistamiskokkulepetele, mis on sõlmitud enne käesoleva lepingu kuupäeva.

Artikkel 2

Üldpõhimõtted

2.1. Lepinguosaliste pädevad asutused võivad sõlmida kokkuleppeid kriisi- ja konfliktijärgsetes olukordades tegutsevate kohapealsete ÜRO missioonide ja ELi operatsioonide vahel vastastikuse logistilise, haldus- ja julgeolekualase toetuse („toetus“) andmiseks.

2.2. Toetuse andmine sõltub ÜRO missioonide ja ELi operatsioonide vastavatest võimetest ja lähetuspiirkondadest ning ei piira nende suutlikkust täita oma vastavaid volitusi.

2.3. Toetuse andmine toimub kooskõlas lepinguosaliste vastavate määruste, reeglite, väljakujunenud tavade ja menetlustega („määrused ja reeglid“).

Artikkel 3

Tehnilise rakendamise kokkulepped

3.1. Toetuse andmise üksikasjalik kord ja rahastamiskord lepitakse kokku igal üksikjuhul eraldi ja sätestatakse käesoleva lepingu artikli 2 kohaselt sõlmitud missioonispetsiifilises tehnilise rakendamise kokkulepetes („tehnilise rakendamise kokkulepped“). Samuti tagab Euroopa Liit vajaduse korral tehnilise rakendamise kokkulepete sõlmimise Athena nimel tegutsevate pädevate asutuste poolt.

3.2. Kumbki lepinguosaline ei ole kohustatud andma teisele lepinguosalisele toetust, välja arvatud tehnilise rakendamise kokkuleppes selgesõnaliselt sätestatud juhul, ega vastuta teise lepinguosalise ees, kui ta ei ole võimeline sellist toetust kas täielikult või osaliselt pakkuma.

3.3. Käesoleva lepingu ja mis tahes tehnilise rakendamise kokkuleppe vastuolu korral on ülimuslik käesolev leping.

Artikkel 4

Planeerimine ja koordineerimine

4.1. Iga lepinguosaline määrab ametniku (vastavalt „ÜRO koordinaator“ ja „ELi koordinaator“), kes koordineerib käesoleva lepingu kohase toetuse andmist.

4.2. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, on kõikides lepinguga seotud küsimustes kontaktpunktiks ÜRO koordinaator ja ELi koordinaator.

4.3. ÜRO koordinaator ja ELi koordinaator konsulteerivad teineteisega korrapäraselt, et vaadata läbi ja kooskõlastada üksteisele kogu asjakohase teabe õigeaegset esitamist, mis on vajalik ÜRO missioonide ja ELi operatsioonide toetusnõuete kavandamiseks, kindlaksmääramiseks, tähtsusjärjestamiseks ja koordineerimiseks.

Artikkel 5

Toetuse liigid

5.1. Sõlmitud tehnilise rakendamise kokkulepe võib hõlmata järgmisi toetuse liike:

i)	logistikakaupade, -tarnete ja -teenuste pakkumine;

ii)	seadmete üleandmine, sealhulgas müük;

iii)	taristu ehitamine, uuendamine ja/või üleandmine;

iv)	turva- või kaitseteenuste osutamine isikkoosseisule ja/või varale ning

v)	salastatud teabe vahetamine.

5.2. Lõikes 1 sätestatud toetuse liigid on üksnes näitlikud ning neid ei tõlgendata välistava loendina ega sellise toetuse andmise kohustusena.

Artikkel 6

Toetust käsitlevad sätted

6.1. Logistikakaupade, -tarnete ja -teenuste pakkumine tehnilise rakendamise kokkuleppe kohaselt võib hõlmata käesoleva lepingu 1. lisas sätestatud logistikakaupade, -tarnete ja -teenuste liike, kuid ei piirdu nendega.

i)	Kui asjakohases tehnilise rakendamise kokkuleppes ei ole kirjalikult teisiti kokku lepitud, pakub ÜRO missioon või ELi operatsioon teisele lepinguosalisele samas kvaliteedis ja mahus logistikakaupu, -tarneid või -teenuseid, kui kasutab pakkuja enda isikkoosseis.

ii)

Logistikakaupade, -tarnete ja -teenuste pakkumisel võivad ÜRO missioon ja ELi operatsioon tugineda pakkuja poolt või tema nimel sõlmitud olemasolevatele lepingutele või kokkulepetele. Lepinguosalised tagavad, et kõik pakkuja poolt või tema nimel soetatud teenused, varustus ja tarned hangitakse pakkuja määruste ja reeglite kohaselt.

6.2. Varustuse üleandmine tehnilise rakendamise kokkuleppe kohaselt võib hõlmata käesoleva lepingu 2. lisas sätestatud varustuse liike, kuid ei piirdu nendega.

Määral, mil tehnilise rakendamise kokkuleppes on nähtud ette varustuse üleandmine, sealhulgas müük, võivad ÜRO missioon ja ELi operatsioon, tegutsedes alati kooskõlas oma vastavate määruste ja reeglitega, teisele lepinguosalisele varustust üle anda, müüa või võõrandada kooskõlas järgmiste tingimustega:

a)	pakkuja kinnitab ja garanteerib, et ta on varustuse ainuomanik, et varustuse eest on täies mahus makstud ning et sellele ei ole seatud nõude- või pandiõigust ega koormatist ühelgi kolmandal isikul;

saaja võtab teadmiseks, et varustust müüakse „sellisena, nagu see on“ ning et pakkuja ei anna otseseid ega kaudseid tagatisi ega kinnitusi varustuse seisukorra või selle mis tahes kavandatavaks kasutusotstarbeks sobilikkuse või asjakohasuse kohta ning et pakkuja ei vastuta pärast varustuse üleandmist saajale ühegi nõude, taotluse, kahju ega vastutuse eest, mis tuleneb varustuse kasutamisest või käitamisest või on sellega seotud;

kui asjakohases tehnilise rakendamise kokkuleppes ei ole selgesõnaliselt kokku lepitud teisiti, läheb varustuse omandiõigus üle siis, kui ostuhind on pakkuja määratud kontole täies mahus laekunud ning kui varustuse füüsilist üleandmist kinnitav üleandmise-vastuvõtmise akt on saaja poolt allkirjastatud;

d)	vahetult enne omandiõiguse üleminekut koostavad pakkuja ja saaja ühiselt varustuse loetelu ja vaatavad varustuse üle;

e)	vahetult pärast omandiõiguse üleminekut võtab täieliku vastutuse varustuse eest saaja, sealhulgas vastutuse varustuse kaotsimineku, kahjustumise või hävimise eest ja seadmete kindlustamise eest ning

f)	pakkuja annab saajale üle kõik seadmetele kehtivad garantiid.

ii)	Varustuse üleandmise lisatingimused sätestatakse asjakohases tehnilise rakendamise kokkuleppes.

6.3. Taristu ehitamise, uuendamise ja/või üleandmise eritingimused lepitakse vajaduse korral kokku igal üksikjuhul eraldi ning sätestatakse tehnilise rakendamise kokkuleppes. Taristu ehitamiseks, uuendamiseks ja/või üleandmiseks konsulteerivad lepinguosaliste pädevad asutused vajaduse korral ka vastuvõtva riigi valitsuse või maaomanikuga ning taotlevad neilt vajaduse korral vajalikke kinnitusi või nõusolekuid.

6.4. Eritingimused, mille alusel võib salastatud või konfidentsiaalset teavet vahetada kohapeal, sätestatakse tehnilise rakendamise kokkuleppes. Salastatud või konfidentsiaalse teabe andmise või vahetamise suhtes kohaldatakse lepinguosaliste vastavaid põhimõtteid, protseduure ja väljakujunenud tavasid.

6.5. Turva- või kaitseteenuste pakkumise eritingimused sätestatakse asjakohases tehnilise rakendamise kokkuleppes. Turva- või kaitseteenuste osutamine toimub ÜRO missioonide ja ELi operatsioonide vastavate volituste alusel ega kalduta kõrvale saaja kohustusest võtta asjakohaseid meetmeid oma isikkoosseisu ja vara kaitseks.

Artikkel 7

Rahastamiskord

7.1. Tehnilise rakendamise kokkulepped sisaldavad asjakohast rahastamiskorda, mis põhineb muu hulgas järgmistel finantssätetel.

I. Üldpõhimõtted

7.2. Kui käesolevas lepingus ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti või kui lepinguosalised ei ole teisiti kirjalikult kokku leppinud, toimub käesoleva lepingu kohaselt ühe lepinguosalise poolt teisele lepinguosalisele toetuse andmine kulude hüvitamise alusel. Iga toetava tegevusega seotud kulude konkreetseid üksikasju ja kulude arvutamismeetodit käsitletakse üksikasjalikumalt asjakohastes tehnilise rakendamise kokkulepetes.

7.3. Lepinguosalised tagavad, et toetuse andmisega seotud kulusid:

i)	toetavad täpsed ja ajakohased andmed ja dokumendid ning et need hõlmavad üksnes kulusid, mis on otseselt seotud teise poole saadud toetusega, ning

ii)	hüvitatakse, kui need vastavad käesolevas lepingus kirjeldatud kriteeriumidele ning tehnilise rakendamise kokkulepetes sätestatud ja eelnevalt kokkulepitud lisatingimustele.

7.4. Pärast toetuse andmist või elluviimist esitab pakkuja saajale arved. Pakkuja esitab saajale vähemalt kord aastas arve kõigi tehingute eest, mille kohta ei ole eelnevalt arvet esitatud. Arvetele lisatakse vajalikud tõendusdokumendid ja arved tasutakse 60 päeva jooksul alates arve kuupäevast. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, tehakse makse pakkuja vääringus.

II. Logistikakaupade, -tarnete ja -teenuste pakkumine ning turvatoetus

7.5. Logistikakaubad, -tarned ja -teenused ning turva- või kaitseteenuste eest tasutakse tegelike otseste kulude alusel, mis pakkujal seoses toetuse andmisega tekivad.

III. Varustuse ja taristu üleandmine

7.6. Ostuhind, kui see on olemas, määratakse kindlaks asjakohase varustuse või taristu netoturuväärtuse alusel. Kui turuväärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, peab ostuhind olema õiglane ja mõistlik, võttes arvesse konkreetseid kohalikke tingimusi ja asjaomaste pädevate asutuste kohaldatavaid amortisatsioonimäärasid.

7.7. Varustuse saaja kannab varustuse üleandmisega seotud kulud, sealhulgas mis tahes transpordikulud, ilma piiranguteta.

7.8. Kui see on asjakohane, võivad lepinguosalised, tegutsedes kooskõlas oma vastavate määruste ja reeglitega, osaleda ühe lepinguosalise poolt teisele või mõlemale lepinguosalisele kasutamiseks ehitatud, uuendatud või täiustatud taristu kulude katmises. Pädevad asutused lepivad sellise osalemise tingimused kokku kirjalikult iga üksikjuhtumi puhul eraldi ja need sätestatakse asjakohases tehnilise rakendamise kokkuleppes.

7.9. Määral, mil taristu pakkumine või üleandmine on seotud ruumide, laagrite või muu taristuga, mille üks lepinguosalistest on ehitanud, seda uuendanud või täiustanud oma volituste täitmise eesmärgil, sätestatakse üleandmise kord, sealhulgas mis tahes rahastamiskord, vajaduse korral tehnilise rakendamise kokkuleppes.

IV. Salastatud teabe vahetamine

7.10. Salastatud teabe vahetamine ELi operatsioonide ja ÜRO missioonide vahel toimub tasuta.

Artikkel 8

Tehnilise rakendamise kokkulepete lisasätted

8.1. Käesoleva lepingu kohaselt sõlmitud tehnilise rakendamise kokkuleppe tingimused on lepinguga kooskõlas ja sisaldavad järgmist:

asjakohaseid vastutust ja kahjude hüvitamist käsitlevaid sätteid, mis põhinevad artiklil 9. Vastutuse ja kahju hüvitamise sätetes tehakse asjakohases tehnilise rakendamise kokkuleppe osalistele vastavad kohandused. Eelkõige seoses tehnilise rakendamise kokkuleppe kohaldamisega ELi sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide suhtes loetakse, et artiklis 9 osutatud Euroopa Liidu ametnike, töötajate, teenistujate ja esindajate hulka kuuluvad ka ATHENA ja osalevate Euroopa Liidu riikide ametnikud, töötajad, teenistujad ja esindajad;

ii)	asjakohaseid konsultatsioone ja vaidluste lahendamist käsitlevaid sätteid, mis põhinevad artiklil 11 ning

iii)	ÜRO inimõigusalase hoolsuskohustuse põhimõtteid vastavalt artiklile 10 ning privileege ja immuniteete käsitlevaid sätteid vastavalt artiklile 12.

8.2. Tehnilise rakendamise kokkulepped sisaldavad muu hulgas asjakohaseid sätteid, mis reguleerivad sidepidamist ja koordineerimist, rakendamiskorda, arvete esitamise ja maksmise korda, samuti sätteid dokumenteerimise, auditeerimise ja uurimise kohta.

Artikkel 9

Vastutus ja kahjude hüvitamine

9.1. Kui käesolevas lepingus ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti, ei kanna Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, sealhulgas selle ametnikud, töötajad, teenistujad ja esindajad ning Euroopa Liit, sealhulgas selle ametnikud, töötajad, teenistujad ja esindajad, mingit käesolevast lepingust tulenevat ega selle rakendamisega seotud vastutust. Eelkõige ei kanna Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, sealhulgas selle ametnikud, töötajad, teenistujad ja esindajad ning Euroopa Liit, sealhulgas selle ametnikud, töötajad, teenistujad ja esindajad, mingit vastutust teise lepinguosalise, kaasa arvatud teise lepinguosalise ametnike, töötajate, teenistujate või esindajate sõjaliste või muude operatsioonide või tegevuste eest.

9.2 Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Euroopa Liit on mõlemad pädevad lahendama ning kohustatud hüvitama ning kaitsma ja säästma teist poolt, selle ametnikke, töötajaid, teenistujaid või esindajaid käesolevast lepingust tulenevate või selle rakendamisega seotud mis tahes liiki või laadi nõuete, taotluste, kahjude ja vastutuse eest, mis on seotud nende vastavatele ametnikele, töötajatele, teenistujatele või esindajatele tekitatud surma, vigastuse, haiguse või isikliku vara kahju või kahjustusega, välja arvatud siis, kui sellised nõuded või taotlused tulenevad teise poole või selle ametnike, töötajate, teenistujate või esindajate raskest hooletusest või tahtlikust väärkäitumisest.

9.3 Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Euroopa Liit on mõlemad pädevad lahendama ning kohustatud hüvitama ning kaitsma ja säästma teist poolt, selle ametnikke, töötajaid, teenistujaid ja esindajaid käesoleva lepingu rakendamisel kolmandate poolte tekitatud või esitatud ja nende tegevusel või tegematajätmisel või nende vastavate ametnike, töötajate, teenistujate ja esindajate tegevusel või tegematajätmisel põhinevate, sellest tulenevate, sellega seotud või sellega seoses tekkinud mis tahes liiki või laadi nõuete, taotluste, kahjude ja vastutuse eest.

Artikkel 10

Inimõigusalase hoolsuskohustuse põhimõtted

Käesoleva lepinguga Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni võetud kohustuste suhtes kehtivad tingimused, mis on sätestatud muudele kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni julgeolekujõududele antava Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni toetuse suhtes kohaldatavates inimõigusalase hoolsuskohustuse põhimõtetes (S/2013/110), mille koopia on esitatud käesoleva lepingu 3. lisas.

Artikkel 11

Konsultatsioonid ja vaidluste lahendamine

11.1. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Euroopa Liit jälgivad tähelepanelikult käesoleva lepingu rakendamist ning konsulteerivad sel eesmärgil omavahel korrapäraselt ja tihedalt.

11.2. ÜRO koordinaator ja ELi koordinaator konsulteerivad teineteisega vastavalt oma vastutusalale ükskõik kumma poole taotlusel korrapäraselt käesoleva lepingu rakendamisel tekkida võivate raskuste, probleemide, mureküsimuste või vaidluste korral ning teevad kõik endast oleneva, et arutada ja lahendada mis tahes küsimusi rahumeelselt läbirääkimiste teel.

11.3. Juhul kui ÜRO koordinaator ja ELi koordinaator ei suuda lahendada mis tahes raskusi, probleeme, mureküsimusi või vaidlusi lepinguosalisi rahuldaval viisil, jätkuvad konsultatsioonid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni operatiivtoe asepeasekretäri ja Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning kriisiohjamise asepeasekretäri vahel ning vajaduse korral kummagi lepinguosalise taotlusel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja vahel, et saavutada rahumeelne lahendus.

11.4. Mis tahes nõuded või vaidlused, mida pole käesoleva artikli alusel lahendatud, võidakse esitada vastastikku kokkulepitud lepitajale või vahendajale. Mis tahes nõude või vaidluse, mida pole sellise lepitamise või vahendamise kaudu lahendatud, võib kummagi lepinguosalise taotlusel esitada vahekohtule. Kumbki lepinguosaline määrab ühe vahekohtuniku ja kaks sel viisil määratud vahekohtunikku määravad kolmanda, kellest saab eesistuja. Kui 30 päeva jooksul pärast vahekohtumenetluse taotluse esitamist ei ole kumbki lepinguosaline vahekohtunikku määranud või kui 30 päeva jooksul pärast kahe vahekohtuniku määramist ei ole kolmandat vahekohtunikku nimetatud, võib kumbki lepinguosaline taotleda Rahvusvahelise Kohtu presidendilt vahekohtuniku määramist. Vahekohtumenetlus toimub kooskõlas sel ajal kehtivate Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni vahekohtumenetluse normidega. Vahekohtunikel ei ole õigust mõista karistuslikke kahjuhüvitisi. Vahekohtu otsus sisaldab põhjendusi, ning lepinguosalised tunnistavad selle nõuet või vaidlust käsitleva lõpliku otsusena vastuvõetavaks.

Artikkel 12

Privileegid ja immuniteedid

Ühegi käesoleva lepingu sätte ega sellega seotud sättega ei loobuta sõnaselgelt ega kaudselt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, sealhulgas selle allorganite või Euroopa Liidu, sealhulgas selle institutsioonide ja pädevate üksuste privileegidest ja immuniteetidest.

Artikkel 13

Lõppsätted

13.1. Käesolev leping jõustub alates kuupäevast, mil lepinguosalised sellele alla kirjutavad.

13.2. Käesolevat lepingut võib igal ajal muuta, täiendada või muuta lepinguosaliste kirjalikul kokkuleppel.

13.3. Käesolev leping vaadatakse läbi viis aastat pärast selle jõustumist.

13.4. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu igal ajal lõpetada, teatades sellest teisele lepinguosalisele 60 päeva ette. Olenemata käesoleva lepingu lõpetamisest jätkatakse artiklite 9, 11 ja 12 kohaldamist seni, kuni kõik käesolevast lepingust tulenevad vaidlused, nõuded või kohustused on lahendatud.

13.5. Käesoleva lepingu lisad moodustavad selle lepingu lahutamatu osa.

SELLE KINNITUSEKS on Euroopa Liidu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni nõuetekohaselt volitatud esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Koostatud 2020. aasta septembrikuu 29. päeval New Yorgis inglise keeles kahes eksemplaris.

Euroopa Liidu nimel:

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni nimel:

1. LISA

Pakutavate logistikakaupade, -tarnete ja -teenuste kategooriad

Transpordi- ja liikumisteenused

Taristu- ja inseneriteenused

—

Majutus

—	Bürooruumid

—	1.–3. järgu taristu

Tehnilised vahendid

—

Laoruumid

—

Töökojad

—

Tankla

—	Laskemoona laoruumid

—	Parklad sõidukite või õhusõidukite jaoks; kopteriväljakud

—	Elektrienergia

—

Olmevesi

Üldteenused

—	Hooldusteenused

—	Puhastus- ja majahoidja teenused

—	Keskkonnakaitse, sealhulgas reovee ärajuhtimine ja jäätmete kõrvaldamine

—	Väikesed remondi- ja hooldustööd

—	Tulekahju eest kaitsmine ning tuleohutus ja -tõrje

Haldusteenused

—	Laagri haldamise teenused

—	Keskkonnakaitse

Kontrollimisteenused

—	Veterinaar- ja toidukontroll

—	Jäätmekontroll

—	Veekontroll

—	Hügieenikontroll

—	Kahjuritõrje

Olmeabi

—	Toidunormid ja toitlustamine

—	Pesupesemisteenused

—	Moraalne ja sotsiaalne toetus

—	Energeetikateenused

—	Sanitaaria

—	Puhastusteenused

—	Jäätmete kõrvaldamine

Tarneteenused

—	Nafta, õlid ja määrdeained (POL)

Sideteenused

Meditsiiniabi

—	Farmaatsiatooted

—	Meditsiinitarbed

—	Ohvrite evakueerimine ja meditsiiniline evakueerimine (CASEVAC/MEDEVAC)

—	Raviteenused (1., 2. ja 3. järgu teenused)

—	Meditsiinijäätmete kõrvaldamine

—	Patsientide evakueerimise koordineerimise üksus (PECC)

Turvateenused

3. LISA

Inimõigustealast hoolsuskohustust käsitlev poliitikaraamistik, mida kohaldatakse muudele kui ÜRO julgeolekujõududele antava ÜRO toetuse suhtes

Lisa

[Originaalkeeled: inglise ja prantsuse keel]

Inimõigustealast hoolsuskohustust käsitlev poliitikaraamistik, mida kohaldatakse muudele kui ÜRO julgeolekujõududele antava ÜRO toetuse suhtes

I. Peamised põhimõtted

ÜRO üksuste toetus muudele kui ÜRO julgeolekujõududele peab olema kooskõlas ÜRO põhikirjas sätestatud organisatsiooni eesmärkide ja põhimõtetega ning tema rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega austada, edendada ja soodustada rahvusvahelise humanitaar-, inimõigustealase ja pagulasõiguse järgimist. Selline toetus peaks aitama toetuse saajatel jõuda tasemele, kus nende põhimõtete ja õigusnormide järgimine muutub normiks, mis on tagatud õigusriigi põhimõttega. Kooskõlas nimetatud kohustustega ei saa ÜRO toetust anda, kui on põhjendatult alust arvata, et esineb reaalne oht, et toetust saavad üksused panevad toime rahvusvahelise humanitaar-, inimõigustealase ja pagulasõiguse raskeid rikkumisi, ning kui asjaomased ametiasutused ei võta vajalikke parandavaid või leevendavaid meetmeid. Samadel põhjustel, kui ÜRO saab usaldusväärset teavet, mis annab põhjendatult alust arvata, et ÜRO toetuse saaja paneb toime rahvusvahelise humanitaar-, inimõigustealase ja pagulasõiguse raskeid rikkumisi, peab sellist toetust andev ÜRO üksus sekkuma koos asjaomaste ametiasutustega, et need rikkumised lõpetada. Kui olukord sellisest sekkumisest hoolimata püsib, peab ÜRO toetuse andmise rikkumise toime pannud osalejatele peatama. Ilma et see piiraks käesoleva poliitikaraamistiku rakendamist, kohaldatakse kõigi ÜRO tegevuste suhtes jätkuvalt inimõigustealase, humanitaar- ja pagulasõigusega seotud kehtivaid kohustusi.

ÜRO üksused, kes kaaluvad muudele kui ÜRO julgeolekujõududele toetuse andmist või toetuse andmises osalevad, peavad seetõttu järgima hoolsuskohustust käsitlevat poliitikaraamistikku, mis sisaldab järgmiseid keskseid elemente:

a)	enne toetuse andmist sellise toetuse andmisega või andmata jätmisega seotud riskide hindamine, eelkõige riski hindamine, et toetust saav üksus paneb toime rahvusvahelise humanitaar-, inimõigustealase ja pagulasõiguse raske rikkumise;

b)	läbipaistvus suhtluses toetust saavate üksustega seoses organisatsioonile siduvate õiguslike kohustuste ja toetuse andmise peamiste põhimõtetega ning

raamistiku tõhus rakendamine, sealhulgas:

i)	menetlused, millega jälgitakse, kas toetust saav üksus järgib rahvusvahelist humanitaar-, inimõigustealast ja pagulasõigust;

ii)	menetlused, millega määratakse kindlaks, millal ja kuidas sekkuda, et lõpetada mis tahes nimetatud õigusnormide rasked rikkumised, ning millega tehakse vajaduse korral otsus toetuse peatamise või tühistamise kohta ning

iii)	asjaomaste ÜRO üksuste poolt vajaduse korral antavad üldised tegevussuunised kõnealuse poliitikaraamistiku riigi tasandil rakendamise kohta.

Inimõigustealast hoolsuskohustust käsitleva poliitikaraamistiku järgimine on oluline, et säilitada ÜRO legitiimsus, usaldusväärsus ja avalik kuvand ning tagada ÜRO põhikirja ja organisatsiooni rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste täitmine.

Konkreetseid toetusvaldkondi käsitlevad asjakohased poliitikad ja suunised, sealhulgas asutustevahelise julgeolekusektori reformi töökonna koostatud suunavad märkused, peavad olema hoolsuskohustust käsitleva poliitikaraamistikuga kooskõlas.

Käesoleva poliitikaraamistiku eesmärk ei ole mingil viisil takistada organisatsiooni tavapärast tööd, mille eesmärk on edendada rahvusvahelise humanitaar-, inimõigustealase või pagulasõiguse järgimist, sealhulgas suurendada nimetatud õigusnormide rikkumiste käsitlemise suutlikkust, nende rikkumiste uurimist ja nendest teatamist ning asjaomaste ametiasutustega suhtlemist, et neid rikkumisi vaidlustada, tagada parandavad meetmed ja hoida ära rikkumiste kordumine. Selle raamistiku eesmärk on neid tavapäraseid protsesse täiendada.

II. Inimõigustealast hoolsuskohustust käsitlev poliitikaraamistik

A. Poliitikaraamistiku kohaldamisala

Inimõigustealast hoolsuskohustust käsitlevat poliitikaraamistikku kohaldatakse kõigi ÜRO üksuste suhtes, kes toetavad muid kui ÜRO julgeolekujõude. Seetõttu ei kohaldata neid mitte ainult rahuvalveoperatsioonide ja poliitiliste erimissioonide suhtes, vaid ka kõikide ÜRO büroode, asutuste, fondide ja programmide suhtes, mis sellises tegevuses osalevad.

B. Mõisted

Käesoleva poliitikaraamistiku kohaldamisel hõlmavad „muud kui ÜRO julgeolekujõud“ järgmist:

a)	riikide sõjaväe- ja poolsõjaväelised jõud, politsei, luureteenistused, piirikontroll ja samalaadsed julgeolekujõud;

b)	riikide tsiviil-, poolsõjaväelised või sõjaväevõimud, kes otseselt vastutavad selliste jõudude juhtimise, haldamise või operatiivjuhtimise või kontrollimise eest;

c)	piirkondlike rahvusvaheliste organisatsioonide rahuvalvejõud.

„Toetus“ tähendab mis tahes järgmist tegevust:

a)	koolitus, mentorlus, nõustamisteenused, suutlikkuse suurendamine ja institutsioonide ülesehitamine ning muud tehnilise koostöö vormid, mille eesmärk on suurendada muude kui ÜRO julgeolekujõudude tegevusvõimet;

b)	sihtotstarbeline või programmiline toetus tsiviil- või sõjaväevõimudele, kes otseselt vastutavad muude kui ÜRO julgeolekujõudude juhtimise, haldamise või operatiivjuhtimise ja kontrollimise eest;

c)	rahaline toetus, sealhulgas palkade, stipendiumide ja toetuste maksmine ning kulude hüvitamine, olenemata rahaliste vahendite allikast;

d)	strateegiline või taktikaline logistiline toetus muude kui ÜRO julgeolekujõudude kohapealsetele operatsioonidele;

e)	operatiivtoetus muude kui ÜRO julgeolekujõudude kohapealsele tegevusele, sealhulgas tuletoetus, strateegiline või taktikaline plaanimine;

f)	ÜRO jõudude ja muude kui ÜRO julgeolekujõudude ühisoperatsioonid.

Mõiste „toetus“ei hõlma järgmist:

a)	rahvusvahelise humanitaar-, inimõigustealase ja pagulasõiguse alane koolitus või sensibiliseerimine;

standardimine (nt õigusaktide, koodeksite ja põhimõtete alane nõustamine ja nende läbivaatamine) ja suutlikkuse toetamine, mis on otseselt seotud inimõigusi käsitlevate õigusaktide ja standardite rakendamise ja nende järgimise edendamisega ning julgeolekuasutuste demokraatliku juhtimise edendamisega;

c)	kohustus edendada humanitaar-, inimõigustealase ja pagulasõiguse järgimist või pidada läbirääkimisi humanitaarabile juurdepääsu üle ja viia läbi hädaabioperatsioone;

d)	vahendamine ja vahendamisega seotud toetus;

e)	meditsiiniline evakuatsioon (MEDEVAC) ja ohvrite evakuatsioon (CASEVAC).

10.

„Toetust“ võib anda otse või kaudselt, st rakenduspartnerite kaudu.

11.

Selle kindlaksmääramisel, kas tegevus kujutab endast ülaltoodud punktide 8 ja 9 kohaselt toetust või mitte, peaksid ÜRO üksused kaaluma vajadust edendada käesoleva poliitikaraamistiku rakendamise järjepidevust kogu ÜRO süsteemis vastavalt alltoodud punktidele 18 ja 20.

12.

„Raske rikkumine“ tähendab käesoleva poliitikaraamistiku kohaldamisel järgmist:

üksuste puhul:

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudis määratletud sõjakuriteod või inimsusevastased kuriteod, inimõiguste rasked rikkumised, sealhulgas kiirhukkamine ja kohtuväline hukkamine, piinamine, kadunuks jääma sundimine, orjastamine, vägistamine ja samalaadsed rasked seksuaalvägivalla juhtumid või silmatorkavalt arvukad või sagedased (st mitte üksnes üksikud või harva esinevad) pagulasõiguse kohase lubamatu tagasi- või väljasaatmise juhtumid või

ii)	üksuse märkimisväärse hulga liikmete toime pandud korduvad rahvusvahelise humanitaar-, inimõigustealase või pagulasõiguse rikkumised või

iii)

üks või mitu sellist ohvitseri üksuse kõrgemal juhtival ametikohal, keda on põhjendatult alust kahtlustada järgmises:

•	otsene vastutus sõjakuritegude, inimõiguste ränkade rikkumiste või lubamatu tagasi- või väljasaatmise eest või

•	Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi kohane käsuõigusest tulenev vastutus kuritegude, rikkumiste või tegude eest, mille on toime pannud juhtiva isiku alluvad; või

•	suutmatus võtta tõhusaid meetmeid, et takistada, maha suruda või uurida muid arvukaid rahvusvahelise humanitaar-, inimõigustealase või pagulasõiguse rikkumisi, mille on toime pannud juhtiva isiku alluvad, või suutmatus võtta selliste rikkumiste eest vastutusele;

tsiviil- või sõjaväevõimude puhul, kes otseselt vastutavad muude kui ÜRO julgeolekujõudude juhtimise, haldamise või operatiivjuhtimise eest:

i)	raskete rikkumiste toimepanek ühe või mitme nende juhitava üksuse poolt;

ii)	koos suutmatusega võtta tõhusaid meetmeid rikkumiste uurimiseks ja rikkujate vastutusele võtmiseks.

13.

„ÜRO“ – ÜRO mis tahes büroo, osakond, asutus, programm, fond, operatsioon või missioon.

C. Riskihindamine

14.

Enne toetuse andmist peab ÜRO üksus, kellesse asi otseselt puutub, hindama toetuse andmisega seotud võimalikke riske ja kasutegureid. Hindamisel tuleks arvesse võtta järgmisi elemente (kui ÜRO üksusel on sellekohane mehhanism olemas, võib seda hindamise punkti 19 kohasel läbiviimisel kasutada):

a)	kavandatava(te) toetuse saaja(te) andmed, mis käsitlevad rahvusvahelise humanitaar-, inimõigustealase ja pagulasõiguse järgimist või mittejärgimist, sealhulgas kõik konkreetsed andmed tõsiste rikkumiste kohta;

b)	toetuse saaja(te) andmed, mis käsitlevad tõhusate meetmete võtmist või võtmata jätmist, et võtta kõigi selliste rikkumiste toimepanijad vastutusele;

c)	kas selliste rikkumiste kordumise vältimiseks on võetud parandavaid meetmeid või loodud institutsioone, protokolle või menetlusi ja kui on, siis kas need (sealhulgas tulevasi õigusrikkujaid vastutusele võtvad asutused) on asjakohased;

d)	hinnang selle kohta, mil määral mõjutaks toetuse andmine või selle andmisest keeldumine ÜRO võimet mõjutada toetust saava üksuse käitumist rahvusvahelise humanitaar-, inimõigustealase ja pagulasõiguse järgimise osas;

e)	kas on teostatav, et ÜRO kehtestab tõhusad mehhanismid antava toetuse kasutamise ja mõju jälgimiseks;

f)	eespool nimetatud teguritel ja toetuse üldisel kontekstil põhinev hinnang riski kohta, et toetust saav üksus võib sellegipoolest panna toime rahvusvahelise humanitaar-, inimõigustealase või pagulasõiguse raskeid rikkumisi.

15.

Teave selle kohta, kas kavandatav toetuse saaja on järginud rahvusvahelist humanitaar-, inimõigustealast ja pagulasõigust, peaks pärinema ÜRO-lt või muudest usaldusväärsetest allikatest.

16.

Kui ÜRO üksus, kellesse asi otseselt puutub, järeldab selle riskihindamise tulemusel, et on põhjendatult alust arvata, et on reaalne oht, et kavandatav toetuse saaja rikub olenemata mis tahes leevendavatest meetmetest, mida ÜRO võib võtta, tõsiselt rahvusvahelist humanitaar-, inimõigustealast või pagulasõigust, ei tohi asjaomane ÜRO üksus kavandatud toetuse saajale toetust anda. Asjaomane ÜRO üksus peaks selgitama, et toetust ei ole võimalik anda enne, kui kavandatav toetuse saaja võtab meetmeid, mille mõjul ei ole enam põhjendatult alust arvata, et on olemas reaalne oht selliste tõsiste rikkumiste toimumiseks. Sellised meetmed võivad hõlmata näiteks ohvitseri eemaldamist kõrgemalt juhtivalt ametikohalt, kui on põhjendatult alust arvata, et kõnealune ohvitser on vastutav rahvusvahelise humanitaar-, inimõigustealase või pagulasõiguse raskete rikkumiste eest.

17.

Kui asjaomane ÜRO üksus riskihindamise tulemusel järeldab, et ei ole põhjendatult alust arvata, et on olemas reaalne oht, et eeldatav toetuse saaja selliseid rikkumisi toime paneb, võib asjaomane ÜRO üksus jätkata toetuse andmist, tingimusel et järgitakse käesoleva poliitikaraamistiku järgmisi osi.

D. Läbipaistvus

18.

Poliitikaraamistiku tõhusaks rakendamiseks on vaja kõikide sidusrühmade, sealhulgas doonor- ja programmiriikide, vägede ja politseiga panustavate riikide ning ÜRO rahuvalve- ja poliitilisi missioone vastu võtvate riikide mõistmist ning omavahelist koostööd. Iga üksus, kes on volitatud muid kui ÜRO julgeolekujõude toetama, või kes kavatseb sellist toetust anda, teeb poliitikaraamistiku selgitamiseks proaktiivselt koostööd liikmesriikide ning teiste asjaomaste partnerite ja sidusrühmadega.

19.

Enne muude kui ÜRO julgeolekujõudude toetamist peaks[id] vastutav[ad] ÜRO kõrgem[ad] ametnik[ud] (nt peasekretäri eriesindaja, kohalik koordinaator, riigi esindaja) teavitama toetust saavat asutust / toetust saavaid asutusi kirjalikult käesoleva poliitikaraamistiku alusel muudele kui ÜRO julgeolekujõududele antavat toetust käsitlevatest ÜRO peamistest põhimõtetest. Eelkõige tuleks toetuse saajaid teavitada sellest, et ÜRO toetust ei saa anda üksustele, kes kuuluvad selliste isikute alluvusse, kelle vastu on esitatud põhjendatult süüdistusi rahvusvahelise humanitaar-, inimõigustealase ja pagulasõiguse raskete rikkumiste kohta. Toetust saavat asutust tuleks teavitada ka poliitikaraamistiku rakenduskorrast või -mehhanismidest, nagu on kirjeldatud allpool III jaos. Toetuse saajale tuleks selgitada, et toetuse andmise jätkamiseks on ÜRO kohustatud pidevalt hindama, kas toetuse saaja tegevus on kooskõlas asjakohastest õigusnormidest tulenevate organisatsiooni kohustustega. Kuigi propageerimise ja kommunikatsiooniga võib tegeleda üks konkreetne ÜRO üksus, tuleks sellist tegevust koordineerida, et edendada riigis asuvate ÜRO üksuste vahelist ühtsust, ning sellistest sammudest tuleks teavitada ÜRO kõrgeimat ametnikku asjaomases riigis (peasekretäri eriesindaja ja/või kohalik koordinaator).

III. Tõhusa rakendamise tagamine

A. Rakendusraamistiku elemendid

20.

Inimõigustealase hoolsuskohustuse poliitikaraamistiku rakendamisel tuleb võtta arvesse asjaomase ÜRO üksuse erivolitusi, samuti toetuse laadi ja ulatust ning poliitilist ja operatiivset konteksti, milles seda antakse.

21.

Iga toetust andev ÜRO üksus peab käesoleva poliitikaraamistiku järgimise tagamiseks töötama välja oma juhtimistavadele vastava rakendusraamistiku. Raamistik tuleks selgelt sätestada alalises töökorras või mõnes sarnases vahendis. Raamistikust tuleks vajaduse korral teavitada üksusele volituse andnud organit. Selline raamistik peaks vastavalt vajadusele hõlmama järgmist:

a)	vajalikud vahendid toetuse andmise tõhusaks korraldamiseks ning selle mõju jälgimiseks ja hindamiseks;

b)	stiimulid või muud kaasnevad meetmed, mille eesmärk on parandada rahvusvahelise humanitaar-, inimõigustealase ja pagulasõiguse järgimist toetuse saaja poolt;

mehhanismid, et tõhusalt jälgida toetuse saaja käitumist rahvusvahelise humanitaar-, inimõigustealase ja pagulasõiguse raskete rikkumiste avastamiseks ning toetuse saaja asutuse reageerimist sellistele rikkumistele (sellised mehhanismid peaksid hõlmama menetlusi korrapäraste aruannete saamiseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimõiguste ülemvoliniku büroolt (OHCHR), Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt (UNHCR), Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni humanitaarasjade koordinatsioonibüroolt (OCHA) ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefondilt (UNICEF), samuti relvakonfliktidest mõjutatud laste küsimustega tegelevalt ÜRO peasekretäri eriesindajalt ja konfliktidega kaasneva seksuaalse vägivalla küsimuste eest vastutavalt ÜRO peasekretäri eriesindajalt);

d)	täpselt määratletud süsteemid sellise jälgimise käigus ning muude allikate, kaasa arvatud tsiviilvõrgustike kohaliku kaitse kaudu saadud teabe koondamiseks ja tõhusaks läbivaatamiseks;

täpselt määratletud menetlused, millest saavad juhinduda ÜRO vastutavad ametnikud otsuste tegemisel selle kohta, kas toetust saava üksuse toime pandud rikkumised nõuavad sekkumist toetust saavas üksuses või selle juhtimisüksustes, või viimase abinõuna käesoleva poliitikaraamistiku kohase toetuse peatamist või tühistamist;

f)	selged menetlused asjaomaste asutustega suhtlemiseks, kui käesoleva poliitikaraamistiku kohaselt on nõutav ÜRO sekkumine, toetuse peatamine või selle tühistamine;

g)	selged ja tõhusad menetlused toetuse peatamise või tühistamise tagajärjel tekkida võivate riskide, sealhulgas ÜRO ja sellega seotud töötajate ohutuse ja julgeolekuga seotud riskide hindamiseks ja kaalumiseks ning asjakohaste leevendavate meetmete kindlaksmääramiseks ja nende võtmise tagamiseks.

22.

Poliitikaraamistiku kohaldamisel ja eespool punkti 21 alapunktides a–g sätestatud meetmete rakendamisel riigi tasandil peaks iga ÜRO üksus võtma arvesse vajadust edendada poliitikaraamistiku ühtset rakendamist kogu ÜRO süsteemis. ÜRO kõrgeim ametnik riigis (peasekretäri eriesindaja ja/või kohalik koordinaator) vastutab rakendusraamistiku üle peetavate konsultatsioonide algatamise eest kõigi riiklike ja rahvusvaheliste sidusrühmadega. Integreeritud missioonide puhul peaksid missiooni ja ÜRO riigis oleva meeskonna vahelised konsultatsioonid olema kehtestatud menetluse osa.

B. ÜRO seadusandlike organite eelnev nõustamine

23.

ÜRO üksuste tegevus muude kui ÜRO julgeolekujõudude toetamisel nõuab erilist tähelepanu, võttes arvesse sellega seotud eririske, võimalikke kohustusi ja suurt nähtavust. Seetõttu on oluline, et ÜRO üksused rakendaksid nõuetekohast hoolsust, viies eelkõige läbi riskihindamise, enne kui võetakse vastu volitus või suunis muude kui ÜRO julgeolekujõudude toetamiseks. Sellest tulenev hinnang tuleks vajaduse korral lisada seadusandlikele organitele esitatavatesse aruannetesse või ülevaadetesse. Rahuvalve kontekstis peaksid sellised hinnangud aitama informeerida ja kujundada peasekretäri poolt seadusandlikele organitele esitatavaid volitusi käsitletavaid ettepanekuid.

C. Aruandlus ja järelevalve

24.

Asjakohased ÜRO ametlikud aruanded (nt peasekretäri aruanded julgeolekunõukogule, ÜRO büroode, programmide, asutuste ja fondide riigipõhised ja temaatilised aruanded) peaksid hõlmama muudele kui ÜRO julgeolekujõududele antavat toetust, sealhulgas toetuse laadi ja ulatust, hoolsuskohustuse poliitikaraamistiku järgimise tagamiseks võetavaid meetmeid, seotud meetmeid ÜRO toetuse aluspõhimõtete austamise edendamiseks ning toetuse mõju hindamist.

25.

Kui tekivad sellise toetusega seotud kriitilised raskused, peaksid ÜRO üksused vajaduse korral andma asjaomastele otsuseid tegevatele ÜRO ametnikele ja seadusandlikele organitele viivitamata aru riskihindamise elementidega seotud arengutest, millega kaasnevad organisatsioonile või selle töötajatele oht, et neid võidakse seostada rahvusvahelise humanitaar-, inimõigustealase ja pagulasõiguse raskete rikkumistega. Asjaomased ÜRO üksused peaksid andma aru asjaoludest ja mis tahes meetmetest, mis on võetud olukorra leevendamiseks või parandamiseks, ning soovitustest järelmeetmete võtmiseks.

D. Leevendavad meetmed

26.

Kui ÜRO saab usaldusväärset teavet, mis annab põhjendatult alust arvata, et ÜRO toetuse saaja paneb toime rahvusvahelise humanitaar-, inimõigustealase ja pagulasõiguse raskeid rikkumisi, peaks toetust andev ÜRO üksus juhtima asjaomaste riiklike ametiasutuste tähelepanu nendele põhjustele, et rikkumised lõpetada.

27.

Kui ÜRO saab vaatamata ÜRO asjaomase üksuse sekkumisele usaldusväärset teavet, mis annab põhjendatult alust kahtlustada, et toetust saav üksus jätkab rahvusvahelise humanitaar-, inimõigustealase ja pagulasõiguse raskete rikkumiste toimepanemist, peab ÜRO üksus toetuse saajale antava toetuse peatama või selle tühistama.

E. Tegevusprobleemid

28.

Rahuvalve kontekstis võib toetuse andmise kinni pidamine või tühistamine poliitikaraamistiku aluspõhimõtete mittejärgimise tõttu toetust saavate julgeolekujõudude poolt märkimisväärselt vähendada missiooni võimet täita julgeolekunõukogu sätestatud üldisi volitusi ja eesmärke. Logistilise, materiaalse või tehnilise toetuse peatamine või tühistamine võib siiski osutuda vajalikuks, kui toetuse jätkamine kaasaks organisatsiooni rahvusvahelise humanitaar-, inimõigustealase ja pagulasõiguse rasketesse rikkumistesse. Peasekretär peaks hoidma nõukogu kursis rahuvalveoperatsiooni poolt käesoleva poliitikaraamistiku kohaselt võetud meetmetega ning kui arvatakse, et käesoleva poliitikaraamistiku kohaldamine mõjutaks otsustavalt operatsiooni võimet oma volitusi täita, peaks ta nõukogu sellest õigeaegselt teavitama ja küsima nõukogult nõu edasiste sammude osas. Samuti, kui toetuse peatamine või tühistamine ÜRO asutuse, fondi või programmi poolt mõjutab kõnealuse üksuse võimet täita oma volitusi, teavitab nimetatud asutuse, fondi või programmi tegevjuht õigeaegselt asutuse, fondi või programmi juhtorganit ja küsib nõu edasiste sammude osas.

F. Vastutus

29.

Pärast seda, kui peasekretär on käesoleva poliitikaraamistiku kinnitanud, vastutab peakorteri kõrgem juhtkond (asepeasekretärid, ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) juht, fondide ja programmide tegevdirektorid) selle eest, et nende vastutusalades vaadataks korrapäraselt läbi toetus muudele kui ÜRO julgeolekujõududele ja institutsioonidele ning poliitikaraamistiku rakendamine. Samuti vastutavad nad selle eest, et peasekretäri ja asjaomaseid seadusandlikke organeid teavitatakse õigeaegselt olulistest arengutest käesoleva poliitikaraamistiku rakendamisel, sealhulgas selle kohaselt võetavatest leevendavatest meetmetest.

30.

Vajaduse korral peaksid integreeritud missiooni töökonnad ja integreeritud töökonnad lisama oma päevakordadesse alalise punkti muudele kui ÜRO julgeolekujõududele antava toetuse läbivaatamise ja hindamise kohta.

31.

Ühe aasta pärast tuleks poliitikakomiteele esitada täiendav ettepanek, et saadud kogemusi arvesse võttes muu hulgas teha kindlaks, kas on vaja täiendavaid rakendusmeetmeid või -mehhanisme.