Komisjoni määrus (EMÜ) nr 3597/90,

12. detsember 1990,

sekkumisametite poolt põllumajandustoodete kokkuostu, ladustamist ja müüki hõlmavaid sekkumismeetmeid käsitlevate raamatupidamiseeskirjade kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 3492/90, millega nähakse ette tegurid, mida tuleb aastaaruannetes arvesse võtta Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust riikliku ladustamisena rakendatavate sekkumismeetmete finantseerimiseks, [1] eelkõige selle artiklit 8,

ning arvestades, et:

teatavad rahalised tehingud sooritatakse alles pärast kõnealuste tehingute aluseks olevaid materiaalseid ladustamistoiminguid; kirjendatavaid summasid ei ole võimalik ette kindlaks määrata; seepärast tuleb sätestada kirjendamine materiaalsest toimingust erineval ajal, et hoiduda suletud kontode hilisemast parandamisest;

säilitamise ja töötlemise puhul lubatud hälbest suuremate puuduvate koguste, üleandmise ajal või muudel tuvastatavatel põhjustel tekkinud kadude ning riknenud või hävinenud koguste hindamiseks tuleks kehtestada eeskirjad;

täpsustada tuleks need toimingud, mida lattu toomise ja sealt väljaviimise kulude arvutamise puhul ei arvestata;

kui lubatud hälvet ei kohaldata, peaksid liikmesriigid tagama kõigi ülevõetud toodete üldkoguse säilimise; nimetatud võimalus peab kehtima kogu eelarveaasta jooksul;

kontode tagasiulatuva korrigeerimise vältimiseks tuleb kehtestada raamatupidamiseeskirjad, mida järgitakse juhul, kui ladustatud kogused ei vasta ladustamist reguleerivatele nõuetele;

kehtestada tuleb lihtsad raamatupidamiseeskirjad, mida kohaldatakse juhul, kui arvutamisel kasutatud näitajad kuu jooksul muutuvad;

käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas EAGGF komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vastavalt määruse (EMÜ) nr 3492/90 artikli 1 lõikes 2 ettenähtud meetmetele:

1) võib standardsummadega hõlmamata kulud kirjendada riikliku ladustamise kontodele materiaalsete toimingutena sellel kuul, millal makse tegelikult sooritati;

2) määruse (EMÜ) nr 3492/90 artikli 6 kohaselt sissenõutud või tagasi saadud summad kirjendatakse riikliku ladustamise kontodele materiaalsete toimingutena sellel kuul, millal makse tegelikult laekub;

3) punktides 1 ja 2 nimetatud makse sooritamine ja makse laekumine loetakse toimunuks komisjoni määruse (EMÜ) nr 2776/88 [2] artikli 9 lõike 2 punktis c sätestatud ajal;

4) komisjoni määruse (EMÜ) nr 411/88 [3] artikli 2 lõigetes 3 ja 4 nimetatud finantseerimiskulud kirjendatakse eelarveaasta lõpus kõnealuse eelarveaasta kontodele kõnealuse kuupäevani arvestatud päevade suhtes ja ülejäänu kirjendatakse järgmise aasta kontole.

Nimetatud kulude arvutamine tuleb jaotada vastavalt intressimäärade kehtivusaegadele.

Artikkel 2

1. Kui lisa erisätetes ei ole teisiti ette nähtud, arvutatakse selliste puuduvate koguste väärtus, mis:

- ületab säilitamise ja töötlemise puhul lubatud hälbe

või

- on tekkinud varguse tõttu või muudel määratletavatel põhjustel,

korrutades nimetatud koguste hulga jooksva eelarveaasta esimesel päeval standardkvaliteedi suhtes kohaldatava sekkumise baashinnaga, mida on suurendatud 5 % võrra.

2. Kui ühenduse määrustega ei ole konkreetset väärtust kinnitatud, määratakse üleandmise või transpordi tõttu puuduvate koguste väärtus kindlaks vastavalt lõikele 1.

3. Kui toode rikneb või hävineb:

a) õnnetuse tagajärjel ja lisa erisätted ei sätesta teisiti, korrutatakse asjaomaste koguste väärtuse arvutamiseks kõnealuste koguste hulk jooksva eelarveaasta esimesel päeval standardkvaliteedi suhtes kohaldatava sekkumise baashinnaga, mida on vähendatud 5 % võrra;

b) loodusõnnetuse tagajärjel, määratakse asjaomaste koguste väärtus kindlaks eraldi otsusega;

c) halbade säilitustingimuste tagajärjel, eelkõige ebasobivate ladustamismeetodite tõttu, kirjendatakse toote väärtus vastavalt lõikele 1;

d) liiga pikaajalise ladustamise tagajärjel, määratakse toote väärtus kindlaks toote viivitamatu müügi ajal määruse (EMÜ) nr 2727/75 [4] artiklis 26 ja vajaduse korral muude põllumajandustoodete turu ühist korraldust käsitlevate määruste vastavates artiklites sätestatud korras; sellisel juhul kirjendatakse müügist laekunud summad sellel kuul, millal tooted laost välja viiakse.

4. Kui ladustamisaja pikendamise tagajärjel tooted tõenäoliselt rikneksid, siis teatavad liikmesriigid sellest viivitamata komisjonile.

Toodete müügi otsus tehakse kooskõlas asjaomaste toodete puhul kohaldatava määrusega.

5. Lõigetes 1 ja 2 ning lõike 3 punktides a ja c osutatud koguste väärtuse kinnitamiseks:

- ei võeta arvesse sekkumishinna suhtes ostmise ajal kohaldatavaid suurendamisi, hüvitisi, vähendamisi, protsendimäärasid ja koefitsiente,

- kohaldatav konverteerimiskurss on asjaomase toote puhul eelarveaasta esimesel päeval kehtiv põllumajanduslik konverteerimiskurss.

Artikkel 3

1. Artiklis 2 osutatud puuduvate või riknenud koguste puhul võetakse laost väljaviimise kulusid arvesse ainult siis, kui tooted on müüdud kooskõlas kõnealuse artikli lõike 3 punktiga d või lõikega 4.

2. Ühest liikmesriigist teise transportimisel kadunud koguseid ei käsitata ladustatuna ja seega ei vasta nad standardsete sissetoomiskulude tingimustele.

3. Toodete transportimise või üleviimise puhul kirjendatakse selleks kinnitatud määraga kehtestatud ladustamise ja laost väljaviimise kulud, kui nimetatud kulusid ei peeta ühenduse eeskirjade kohaselt transpordikulude lahutamatuks osaks.

Artikkel 4

Standardsummasid võib suurendada tingimusel, et liikmesriik teatab, et ta ei kohalda kogu asjaomase perioodi ega kogu kõnealuse toote varu suhtes lubatud hälvet ning tagab üldkoguse säilimise.

Teade saadetakse komisjonile ja see tuleks edastada enne, kui komisjonile laekub asjaomase eelarveaasta esimene igakuine deklaratsioon, või juhul kui toode ei ole eelarveaasta alguses sekkumislaos, hiljemalt toote esmakordse ladustamise kuule järgneval kuul.

Artikkel 5

Ühenduse eeskirjade kohaselt toodete kokkuostmise ajal tasutud või sissenõutud veokulud kirjendatakse raamatupidamisarvestuses tehniliste kuludena kokkuostuhinnast eraldi.

Artikkel 6

1. Nende proovide väärtus, mida ei ole võtnud ostjad, määratakse kindlaks vastavalt artikli 2 lõike 3 punktile a.

2. Kui pärast aastainventuuri käigus teostatavat visuaalset kontrollimist ei ole võimalik toodet uuesti pakendada, võib sekkumisasutus allesjäänud koguse müümiseks sõlmida muu lepingu. Nimetatud kogus kirjendatakse väljaviidud kogusena proovide võtmise päeval ja sellest tulenevad laekumised kantakse EAGGF arvele.

Artikkel 7

1. Kui ladustatavad kogused ei vasta ladustamist reguleerivatele nõuetele, kirjendatakse need laost väljaviimise ajal müügina selle hinnaga, millega need osteti.

2. Kui ühenduse erieeskirjad ei näe ette teisiti, arvatakse iga kõrvaldatud koguse puhul maha juba kirjendatud lattu toomise, laost väljaviimise, ladustamis- ja finantseerimiskulud ning need kirjendatakse eraldi.

a) Mahaarvamisele kuuluvate lattu toomise ja laost väljaviimise kulude arvutamiseks korrutatakse kõrvaldatud koguste suurus asjaomaste standardsummade summaga ja kõrvaldamiskuul kehtinud põllumajandusliku ümberarvestuskursiga.

b) Mahaarvamisele kuuluvate ladustamiskulude arvutamiseks korrutatakse kõrvaldatud koguste suurus lattu toomisest kuni laost väljaviimiseni kulunud kuude arvuga, standardsummaga ja kõrvaldamiskuul kehtinud põllumajandusliku ümberarvestuskursiga.

c) Mahaarvamisele kuuluvate finantseerimiskulude arvutamiseks korrutatakse kõrvaldatud koguste suurus lattu toomisest kuni laost väljaviimiseni kulunud kuude arvuga, millest on lahutatud lattu toomise ajal kohaldatava makse tasumisega viivitatud kuude arv, ja kõrvaldamiskuul kehtinud finantseerimismääraga, mis on jagatud 12ga ja eelarveaasta alguses ülekantud varude keskmise arvestusliku väärtusega.

3. Lõikes 2 osutatud kulud kirjendatakse väljaviimiskuu materiaalsete toimingute all.

Artikkel 8

Kui põllumajanduslik ümberarvestuskurss, standardsummad, maksetingimused, intressimäärad või muud arvutustes kasutatud tegurid muutuvad kuu esimese päeva järel, kohaldatakse alates järgmise kuu materiaalsetest toimingutest uusi tegureid.

Artikkel 9

Kokkuostetud ja müüdud koguste väärtus on samaväärne kõnealuse eelarveaasta asjaomaste toimingute puhul sooritatud maksete (kokkuostmine) ja laekumiste (müük) summaga.

Artikkel 10

Ülemäärased kogused, mida võidakse tuvastada, kirjendatakse laoarvestusse miinusmärgiga koos puuduvate kogustega sellel kuul, kui need registreeriti. Nimetatud koguseid võetakse arvesse lubatud hälbest suuremate koguste kindlaksmääramisel.

Artikkel 11

Käesoleva määruse kohaldamisel määratletakse eelarveaastat vastavalt määruse (EMÜ) nr 2776/88 artikli 3 lõikele 7 ja artikli 6 lõikele 2.

Artikkel 12

Käesolev määrus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. oktoobrist 1990.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. detsember 1990

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Ray Mac Sharry

[1] EÜT L 337, 4.12.1990, lk 3.

[2] EÜT L 249, 8.9.1988, lk 9.

[3] EÜT L 40, 13.2.1988, lk 25.

[4] EÜT L 281, 1.11.1975, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

KULU- JA TULUARTIKLITEGA SEOTUD ERI TOODETE ÜKSIKASJAD [1]

I. TERAVILI

Kuivatamine

Lisakulud, mis tulenevad standardkvaliteediga ettenähtust madalama niiskusesisalduse saavutamiseks mõeldud kuivatamisest, kirjendatakse tingimusel, et sellise toimingu vajalikkus on kinnitatud määruse (EMÜ) nr 2727/75 artiklis 26 sätestatud korras.

Kuivatamisel tekkinud kadusid säilitamise puhul lubatud hälbe arvutamisel ei arvestata.

II. SUHKUR

1. Laokulude hüvitamine

Laokulude hüvitamine määruse (EMÜ) nr 1785/81 artikli 8 alusel, kui hüvitis on sekkumisasutusele laekunud, kirjendatakse plussmärgiga.

2. Maksud

Kui suhkur on müüdud, arvatakse määruse (EMÜ) nr 1785/81 artiklis 8 osutatud maks ostja poolt tasumisele kuuluva hinna sisse; see tuleb eraldi näidata.

III. VEINIST SAADUD ETÜÜLALKOHOL

1. Kokkuostetud koguste väärtus

Alkoholi puhul, mis on ostetud kokku määruse (EMÜ) nr 822/87 artikli 40 alusel, arvatakse destilleerijale makstava toetusega samaväärne summa sekkumisasutuse makstavast kokkuostuhinnast maha ja kirjendatakse destilleerimist käsitlevas eelarverubriigis. Kokkuostetud alkoholi väärtus pärast toetuse mahaarvamist kirjendatakse alkoholi ülevõtmist käsitlevasse rubriiki. Mahaarvamisele kuuluv toetus on see, mida kohaldatakse sekkumiseks üleantud alkoholi kvaliteedi suhtes.

2. Artikli 2 lõigete 1 ja 2 ning lõike 3 punktide a ja c kohaldamisel kasutatav hind on hind, mis tasutakse destilleerijale pärast lõikes 1 osutatud toetuse mahaarvamist sekkumishinna asemel.

IV. TUBAKAS

1. Kokkuostetud koguste väärtus

Kokkuostetud koguste puhul arvatakse makstud summas sisalduv lisatasu maha kokkuostmise ajal makstud summast ja kirjendatakse kõnealust lisatasu käsitlevasse eelarverubriiki. Makstud summa, millest lahutatakse lisatasu, kirjendatakse. Selleks korrutatakse pallpakendis tubaka kokkuostmisel lehttubaka lisatasu summa töötluskoefitsiendiga, mis kinnitatakse määruse (EMÜ) nr 727/70 artiklis 17 sätestatud korras.

2. Artikli 2 lõigete 1 ja 2 ning lõike 3 punktide a ja c kohaldamisel kasutatav sekkumishind on lehttubaka puhul sordi nr 7 sekkumishind ning töödeldud ja pallpakendis tubaka puhul sama sordi tuletatud sekkumishind, millest kummalgi juhul ei arvestata maha lisatasu.

V. LAMBALIHA

Artikli 2 lõigete 1 ja 2 ning lõike 3 punktide a ja c kohaldamisel kasutatavat sekkumishinda ei kohandata hooajaliselt ega tuletata.

VI. SEALIHA

Artikli 2 lõigete 1 ja 2 ning lõike 3 punktide a ja c kohaldamisel kasutatakse sekkumishinna asemel koefitsiendiga 0,92 korrutatud baashinda.

[1] Käesolevas lisas täpsemalt nimetamata toodete suhtes kohaldatakse üldeeskirju.

--------------------------------------------------