Nõukogu direktiiv 92/50/EMÜ,

18. juuni 1992,

millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 57 lõike 2 viimast lauset ja artiklit 66,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

koostöös Euroopa Parlamendiga, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

Euroopa Ülemkogu on teinud järeldused siseturu väljakujundamise vajalikkuse kohta;

tuleb võtta meetmeid siseturu järkjärguliseks rajamiseks 31. detsembriks 1992; siseturg on sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine;

nende eesmärkide saavutamiseks tuleb kooskõlastada riiklike teenuslepingute sõlmimise kord;

siseturu väljakujundamist käsitlev valge raamat sisaldab riigihangete avamise tegevusprogrammi ja ajakava, sealhulgas ka teenuste valdkonnas, kui seda ei hõlma nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiiv 71/305/EMÜ (millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord) [4] ja nõukogu 21. detsembri 1976. aasta direktiiv 77/62/EMÜ (millega kooskõlastatakse riiklike tarnelepingute sõlmimise kord); [5]

käesolevat direktiivi peavad kohaldama kõik tellijad direktiivi 71/305/EMÜ tähenduses;

teenuste vaba liikumise takistusi tuleb vältida; seetõttu võivad teenuseid osutada nii füüsilised kui ka juriidilised isikud; käesolev direktiiv ei piira siiski ühenduse õigusega kooskõlas olevate siseriiklike normide kohaldamist, mis käsitlevad äri- ja kutsetegevuse tingimusi;

teenuste valdkonda on menetluskorra kohaldamiseks ja järelevalve tagamiseks kõige parem kirjeldada, jagades teenused kategooriatesse, mis vastavad ühtse klassifikatsiooni konkreetsetele rubriikidele; käesoleva direktiivi I A ja I B lisades viidatakse ÜRO klassifikaatorile CPC (ühtne tooteklassifikaator); kõnealune klassifikaator asendatakse edaspidi tõenäoliselt ühenduse klassifikaatoriga; seega tuleb ette näha CPC klassifikaatori kohandamine I A ja I B lisas;

käesolev direktiiv hõlmab teenuste osutamist üksnes juhul, kui see põhineb lepingutel; direktiiv ei hõlma teenuste osutamist muudel alustel nagu näiteks õigusaktid või töölepingud;

vastavalt asutamislepingu artiklile 130f võimaldab uurimis- ja arendustegevuse toetamine Euroopa tööstuse teaduslikku ja tehnoloogilist alust tugevdada ning riigihangete avamine aitab seda eesmärki saavutada; käesolevas direktiivis ei tuleks käsitleda osalemist teadusuuringute rahastamises; seega ei hõlma käesolev direktiiv uurimis- ja arendustegevusega seotud teenuslepinguid, välja arvatud juhul, kui lepingust tuleneb kasu üksnes tellijale tema enese tarbeks ja tema enese tegevuse käigus, tingimusel et osutatud teenuse eest tasub täismahus tellija;

kinnisvara omandamist või rentimist või sellega seotud õigusi käsitlevad lepingud erinevad tavapärastest lepingutest, mistõttu hankelepingute sõlmimise korda nende puhul kasutada ei saa;

hankelepingute sõlmimine seoses mõningate audiovisuaalsete teenustega ringhäälingu valdkonnas põhineb kaalutlustel, mistõttu hankelepingute sõlmimise korda nende puhul kasutada ei saa;

vahekohtu- ja lepitusteenuseid osutavad tavaliselt asutused või isikud, kes määratakse või valitakse viisil, mida ei saa hankelepingute sõlmimise korraga reguleerida;

käesoleva direktiivi tähenduses ei kuulu finantsteenuste hulka raha-, vahetuskursi-, riigivõla- ja reservide haldamise poliitika vahendid ning muu väärtpaberite ja muude finantsdokumentidega seotud tehinguid hõlmava poliitika vahendid; seetõttu ei hõlma käesolev direktiiv väärtpaberite ja muude finantsdokumentide väljaandmise, müügi, ostu või loovutamisega seotud lepinguid; samuti ei hõlma direktiiv keskpankade osutatavaid teenuseid;

teenuste valdkonnas tuleks seoses riikliku julgeoleku ja riigisaladuse ning muude hankelepingute sõlmimise eelisreeglitega nagu näiteks rahvusvahelistest lepingutest tulenevad, sõjaväeüksuste paigutamisega seotud või rahvusvaheliste organisatsioonide reeglid, kohaldada direktiivides 71/305/EMÜ ja 77/62/EMÜ sätestatud erandeid;

käesolev direktiiv ei piira asutamislepingu, eelkõige selle artiklite 55, 56 ja 66 kohaldamist;

riiklikud teenuslepingud, eelkõige kinnisvarahalduse valdkonnas sõlmitavad lepingud, võivad mõningatel juhtudel sisaldada ehitustöid; direktiivist 71/305/EMÜ tulenevalt saab lepingut käsitleda riikliku ehitustöölepinguna üksnes juhul, kui lepingu objektiks on ehitustöö teostamine; kui ehitustööd ei ole otseselt lepingu objekt, siis ei saa lepingut käsitleda riikliku ehitustöölepinguna;

käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada teenuslepingutega seotud eeskirju, nagu need on sätestatud nõukogu 17. septembri 1990. aasta direktiivis 90/531/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetluste kohta; [6]

ühe määratud tarneallikaga lepingud võib teatavatel tingimustel käesoleva direktiivi kohaldamisest täielikult või osaliselt vabastada;

tarbetute formaalsuste vältimiseks ei peaks käesolevat direktiivi kohaldama teatud piirmäärast väiksema maksumusega lepingute suhtes; kõnealune piirmäär võib põhimõtteliselt olla sama mis riiklike tarnelepingute puhul; lepingu maksumuse arvestamine, piirmäärade avaldamine ja kohandamismeetod peavad olema samad mis teistes hankeid käsitlevates ühenduse direktiivides;

välistamaks tegevust, mis piirab konkurentsi üldisemalt ja eelkõige teiste liikmesriikide kodanike osalemist lepingute sõlmimisel, tuleb teenuseosutajate pääsu hankelepingute sõlmimise juurde parandada;

käesolevat direktiivi tuleb üleminekuperioodi jooksul täielikult kohaldada üksnes selliseid teenuseid käsitlevate lepingute suhtes, mille puhul direktiivi sätted võimaldavad kasutada kõiki piiriülese kaubanduse suurendamise võimalusi; muid teenuseid käsitlevaid lepinguid tuleb enne käesoleva direktiivi täieliku kohaldamise otsust teatud aja jooksul jälgida; tuleb määratleda järelevalvemehhanism; mehhanism peaks samaaegselt tagama huvitatud isikute juurdepääsu asjakohasele teabele;

riiklike teenuslepingute sõlmimise kord peab olema võimalikult sarnane riiklike tarnelepingute ja riiklike ehitustöölepingute sõlmimise korraga;

direktiivides 71/305/EMÜ ja 77/62/EMÜ sisalduv hankelepingute sõlmimise kord võib pärast vajalikke kohandusi olla sobiv selleks, et võtta arvesse teenuste osutamise eripärasid nagu näiteks läbirääkimistega menetluse valimine, ideekonkursid, pakkumiste variandid, teenuseosutajate õiguslik vorm, teatud tegevuste usaldamine konkreetsete kutsealade esindajatele, registrisse kandmine ja kvaliteedi tagamine;

läbirääkimistega menetlust võib kasutada pärast asjakohase teate avaldamist, kui osutatavat teenust, eelkõige intellektuaalteenuste valdkonnas, ei ole võimalik piisavalt täpselt kindlaks määrata, mistõttu lepingut ei saa sõlmida parima pakkumise väljavalimise teel kooskõlas avatud ja piiratud menetluse eeskirjadega;

ühenduse eeskirju diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta kohaldatakse juhul, kui pakkumismenetluses või ideekonkursil osalemiseks nõutakse teatava kvalifikatsiooni tõendamist;

käesoleva direktiivi eesmärgid ei eelda teatavate teenuste osutajate vahelise hinnakonkurentsiga seonduva olukorra muutmist riigi tasandil;

käesoleva direktiivi rakendamine tuleb läbi vaadata hiljemalt kolm aastat pärast hankelepingute sõlmimise korra siseriiklikusse õigusesse ülevõtmiseks määratud kuupäeva; läbivaatamine peab hõlmama eelkõige võimalust muuta direktiiv täielikult kohaldatavaks suurema hulga teenuslepingute suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I JAOTIS

Üldsätted

Artikkel 1

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) riiklikud teenuslepingud — teenuseosutaja ja tellija vahel kirjalikult sõlmitud rahaliste huvidega seotud lepingud, välja arvatud:

i) riiklikud tarnelepingud direktiivi 77/62/EMÜ artikli 1 punkti a tähenduses ja riiklikud ehitustöölepingud direktiivi 71/305/EMÜ artikli 1 punkti a tähenduses;

ii) direktiivi 90/531/EMÜ artiklites 2, 7, 8 ja 9 osutatud valdkondades sõlmitavad lepingud ja sama direktiivi artikli 6 lõikes 2 nimetatud tingimustele vastavad lepingud;

iii) lepingud maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara või sellega seotud õiguste omandamiseks või rendile võtmiseks mis tahes rahaliste vahenditega; käesolev direktiiv hõlmab siiski finantsteenustega seotud lepinguid, mis sõlmitakse mis tahes kujul ostu- või rendilepinguga samaaegselt, sellele eelnevalt või pärast seda;

iv) ringhäälinguorganisatsioonide lepingud saadete ostmiseks, arendamiseks, tootmiseks või ühistootmiseks ja saateajaga seotud lepingud;

v) telefoni-, teleksi-, raadiotelefoni-, kutsungi- ja satelliiditeenuste lepingud;

vi) vahekohtu- ja lepitusteenuste lepingud;

vii) lepingud, mis käsitlevad finantsteenuseid seoses väärtpaberite või muude finantsdokumentide väljaandmise, müügi, ostu või loovutamisega või keskpankade osutatavaid teenuseid;

viii) töölepingud;

ix) uurimis- ja arendustegevusega seotud lepingud, välja arvatud juhul, kui lepingust tuleneb kasu üksnes tellijale tema enese tarbeks ja tema enese tegevuse käigus tingimusel, et osutatud teenuse eest tasub täismahus tellija;

b) tellija — riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud ning ühest või mitmest kõnealusest organist või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused.

Avalik-õiguslik isik on mis tahes isik:

- mis on asutatud üldistes huvides ega tegele tööstuse ega kaubandusega,

- mis on juriidiline isik ja

- mida põhiliselt rahastavad riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või teised avalik-õiguslikud isikud, või mille juhtimist need isikud kontrollivad, või millel on haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan, millesse riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või teised avalikõiguslikud isikud nimetavad üle poole liikmetest.

Käesoleva punkti teises lõigus osutatud tingimustele vastavate avalik-õiguslike isikute või isikutekategooriate nimekirjad on esitatud direktiivi 71/305/EMÜ I lisas. Nimekirjad on võimalikult täielikud ning neid võib läbi vaadata kõnealuse direktiivi artiklis 30b sätestatud korras;

c) teenuseosutaja — mis tahes füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik isik, kes osutab teenuseid.

Teenuseosutajat, kes esitab pakkumise, nimetatakse "pakkujaks" ning teenuseosutajat, kes on taotlenud kutset piiratud või läbirääkimistega menetluses osalemiseks, nimetatakse "kandidaadiks";

d) avatud menetlus — siseriiklik pakkumismenetlus, mille käigus kõik huvitatud teenuseosutajad saavad esitada pakkumise;

e) piiratud menetlus — siseriiklik pakkumismenetlus, mille käigus pakkumise saavad esitada üksnes tellija kutsutud teenuseosutajad;

f) läbirääkimistega menetlus — siseriiklik pakkumismenetlus, mille käigus tellija konsulteerib enda valitud teenuseosutajatega ning peab ühe või mitmega neist läbirääkimisi lepingutingimuste suhtes;

g) ideekonkurss — siseriiklik pakkumismenetlus, mille kaudu tellija peamiselt maa-ala- ja linnaplaneerimise, arhitektuuri ja tsiviilehituse või andmetöötluse valdkonnas omandab pärast auhinnalist või auhindadeta konkursi kavandi või projekti, mille valib välja žürii.

Artikkel 2

Kui riikliku lepingu objektiks on samaaegselt nii tooted direktiivi 77/62/EMÜ tähenduses kui ka teenused käesoleva direktiivi I A ja I B lisa tähenduses, kuulub leping käesoleva direktiivi reguleerimisalasse juhul, kui kõnealuste teenuste maksumus ületab lepingus sisalduvate toodete maksumuse.

Artikkel 3

1. Tellijad sõlmivad riiklikke teenuslepinguid ja korraldavad ideekonkursse käesoleva direktiivi sätetele vastavas korras.

2. Tellijad tagavad, et ei esineks vahetegemist eri teenuseosutajate vahel.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagada, et tellijad järgivad käesolevat direktiivi või tagavad selle järgimise juhul, kui nad rahastavad vahetult rohkem kui 50 % ulatuses teenuslepingut, mille on sõlminud mõni muu üksus seoses ehitustöölepinguga direktiivi 71/305/EMÜ artikli 1a lõike 2 tähenduses.

Artikkel 4

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse riiklike teenuslepingute suhtes, mida tellijad sõlmivad riigikaitse valdkonnas, välja arvatud lepingud, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingu artikli 223 sätteid.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata teenuste suhtes, mis on salajased või mille osutamisel tuleb rakendada erilisi julgeolekumeetmeid vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivatele õigusnormidele või juhul, kui see on vajalik riigi põhiliste julgeolekuhuvide kaitseks.

Artikkel 5

Käesolevat direktiivi ei kohaldata riigihankelepingute suhtes, mida reguleeritakse eri protseduurireeglitega ja mis sõlmitakse:

a) liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel, mis käsitleb teenuseid, mille eesmärk on mingi projekti ühine rakendamine või kasutamine allakirjutanud riikide poolt; kõikidest lepingutest teatatakse komisjonile, kes võib konsulteerida riigihankelepingute nõuandekomiteega, mis on moodustatud nõukogu otsusega 71/306/EMÜ; [7]

b) sõjaväeüksuste paigutamist käsitleva rahvusvahelise lepingu alusel liikmesriigi või kolmanda riigi ettevõtjatega;

c) rahvusvahelise organisatsiooni konkreetse menetluse alusel.

Artikkel 6

Käesolevat direktiivi ei kohaldata riiklikele teenuslepingute suhtes, mida sõlmitakse ettevõtjaga, kes on ise artikli 1 punkti b tähenduses tellija ja kellel on ainuõigus vastavalt asutamislepinguga kooskõlas olevatele õigusnormidele.

Artikkel 7

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse riiklike teenuslepingute suhtes, mille eeldatav maksumus käibemaksuta ei ole väiksem kui 200000 eküüd.

2. Lepingu eeldatava maksumuse arvestamisel võtab tellija arvesse teenuseosutajale makstava tasu arvestuslikku kogusummat, arvestades lõigete 3–8 sätetega.

3. Lepingu maksumuse arvestamise meetodit ei tohi valida kavatsusega käesoleva direktiivi kohaldamist vältida, samuti ei või teatavat hulka teenuseid hõlmavat riigihankeobjekti osadeks jagada, selleks et vältida käesoleva artikli kohaldamist.

4. Lepingu eeldatava maksumuse arvestamiseks järgmiste teenusekategooriate puhul võetakse vajaduse korral arvesse:

- kindlustusteenuste puhul makstavat kindlustusmakset,

- panga- ja muude finantsteenuste puhul teenustasusid, vahendustasusid ja intressi ning muid tasusid,

- projekteerimist hõlmavate lepingute puhul makstavat teenus- või vahendustasu.

Kui teenused on jaotatud mitmeks osaks, millest igaüks on lepingu objekt, tuleb eespool nimetatud summade arvestamisel arvesse võtta iga osa maksumust.

Kui osade maksumus ei ole kõnealusest summast väiksem, kohaldatakse käesoleva direktiivi sätteid kõikide osade suhtes. Tellijad võivad lõike 1 kohaldamisest loobuda osa puhul, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alla 80000 eküü, tingimusel et selliste osade kogumaksumus ei ületa 20 % kõikide osade kogumaksumusest.

5. Lepingute puhul, milles ei täpsustata koguhinda, võetakse lepingu eeldatava maksumuse arvestamisel aluseks:

- tähtajaliste lepingute puhul, mille kehtivusaeg on kuni 48 kuud, lepingu kogumaksumust selle kehtivusaja jooksul,

- tähtajatute lepingute või lepingute puhul, mille kehtivusaeg on üle 48 kuu, kuumakse, mis on korrutatud 48ga.

6. Regulaarsete teenuste osutamise lepingute või lepingute puhul, mida teatava aja möödudes uuendatakse, võib eeldatava maksumuse arvestamisel aluseks võtta:

- kas eelnenud eelarveaasta või eelnenud 12 kuu jooksul samade teenusekategooriate suhtes sõlmitud samalaadsete lepingute tegelik kogumaksumus, mida on võimaluse korral kohandatud järgneva 12 kuu jooksul eeldatavasti toimuvatele muutustele koguses ja maksumuses,

- või lepingute arvestuslik kogumaksumus esimese teenuse osutamisele järgneva kaheteistkümne kuu või lepingu tähtaja jooksul, kui tähtaeg on pikem kui 12 kuud.

7. Kui kavandatav leping sisaldab optsiooniklausleid, võetakse lepinguväärtuse arvestamisel aluseks suurim lubatud kogumaksumus, optsiooniklauslid kaasa arvatud.

8. Piirmäär riikide vääringutes vaadatakse läbi iga kahe aasta järel alates 1. jaanuarist 1994. Piirmäära arvestamisel võetakse aluseks eküüdes väljendatud riikide vääringute keskmine päevakurss 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril toimuvale läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval. Väärtused avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas novembri alguses.

Eelmises lõigus nimetatud arvestusmeetodit vaatab riigihankelepingute nõuandekomitee komisjoni ettepanekul läbi üldjuhul kaks aastat pärast selle esmast kohaldamist.

II JAOTIS

Kahetasandiline kohaldamine

Artikkel 8

Lepingud, mille objektiks on I A lisas loetletud teenused, sõlmitakse kooskõlas III–VI jaotise sätetega.

Artikkel 9

Lepingud, mille objektiks on I B lisas loetletud teenused, sõlmitakse kooskõlas artiklitega 14 ja 16.

Artikkel 10

Lepingud, mille objektiks on nii I A kui ka I B lisas loetletud teenused, sõlmitakse kooskõlas III–VI jaotise sätetega, kui I A lisas loetletud teenuste maksumus on suurem kui I B lisas loetletud teenuste maksumus. Teistel juhtudel sõlmitakse lepingud kooskõlas artiklitega 14 ja 16.

III JAOTIS

Pakkumismenetluse valik ja ideekonkurssi kord

Artikkel 11

1. Riiklike teenuslepingute sõlmimisel kasutavad tellijad artikli 1 punktides d, e ja f määratletud menetlusi, mida kohandatakse käesoleva direktiivi eesmärkidele.

2. Tellijad võivad riiklikke teenuslepinguid sõlmida läbirääkimistega menetluse alusel pärast hanketeate avaldamist:

a) kui avatud või piiratud menetluse puhul esitatud pakkumised ei vasta nõuetele või kui pakkumised ei ole kooskõlas siseriiklike sätetega vastavalt artiklitele 23–28, juhul kui lepingu algtingimusi sellega oluliselt ei muudeta. Sel juhul võivad tellijad hanketeate avaldamisest loobuda, kui läbirääkimistega menetlusse kaasatakse kõik pakkujad, kes vastavad artiklite 29–35 kriteeriumidele ning kes esitasid algse avatud või piiratud menetluse käigus pakkumismenetluse vorminõuetele vastavad pakkumised;

b) erandjuhtudel, kui teenuste iseloom või nendega kaasnevad ohud ei võimalda eelnevat üldist hinnakujundust;

c) kui osutatava teenuse puhul, eelkõige intellektuaalteenuste ja I A lisa 6. kategooriasse kuuluvate teenuste puhul, ei ole võimalik lepingutingimusi määratleda piisavalt täpselt, et lepingu saaks sõlmida parima pakkumise valimise teel avatud või piiratud menetluse korra kohaselt.

3. Tellijad võivad riiklikke teenuslepinguid sõlmida läbirääkimistega menetluse alusel hanketeadet avaldamata:

a) kui avatud või piiratud menetluse käigus ei ole esitatud ühtki pakkumist või nõuetele vastavat pakkumist, juhul kui lepingu algtingimusi sellega oluliselt ei muudeta ja kui komisjoni taotlusel esitatakse komisjonile asjakohane aruanne;

b) kui tehnilistel või kunstilistel põhjustel või ainuõiguste kaitsega seotud põhjustel saab teenuseid osutada ainult üks konkreetne teenuseosutaja;

c) kui leping sõlmitakse ideekonkursi tulemusel ning see tuleb vastavalt kehtivale korrale sõlmida konkursi võitjaga või ühega konkursi võitjatest. Viimasel juhul peetakse läbirääkimisi konkursi kõikide võitjatega;

d) äärmise vajaduse korral, kui asjaomaste tellijate poolt ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud kiireloomulise olukorra tõttu ei ole võimalik artiklites 17–20 nimetatud avatud, piiratud või läbirääkimistega menetluse tähtajast kinni pidada. Kiireloomulise olukorra põhjendamiseks toodavad asjaolud ei või mingil juhul johtuda tellijatest;

e) lisateenuste puhul, mida algselt kavandatud projekt või algselt sõlmitud leping ei sisaldanud, kuid mis ettenägematu asjaolu tõttu osutusid projektis või lepingus kirjeldatud teenuse osutamisel vajalikuks, tingimusel et leping sõlmitakse teenuseosutajaga, kes kõnealust teenust osutab:

- kui sellist lisateenust ei saa tehnilistel või majanduslikel põhjustel põhilepingust eraldada ilma, et see tooks tellijatele kaasa suuri ebamugavusi, või

- kui sellised teenused on hoolimata sellest, et neid on võimalik põhilepingust eraldada, selle täitmiseks vältimatult vajalikud.

Lisateenuste kohta sõlmitud lepingute eeldatav kogumaksumus ei tohi siiski ületada 50 protsenti põhilepingu maksumusest;

f) uute teenuste puhul, mis seisnevad samalaadsete teenuste kordamises, mille kohta tellijad on teenuseosutajaga varem lepingu sõlminud, tingimusel et need teenused vastavad kooskõlas lõikega 4 sõlmitud esialgse lepingu objektiks olevale põhiprojektile. Niipea kui esialgne projekt on pakkumisele üles seatud, tuleb teatada läbirääkimistega menetluse kasutamise võimalusest ning tellijad peavad artikli 7 sätete kohaldamisel arvesse võtma järgnevate teenuste eeldatavat kogumaksumust. Sellist menetlust võib rakendada üksnes kolme aasta jooksul pärast esialgse lepingu sõlmimist.

4. Kõikidel teistel juhtudel kasutavad tellijad riiklike teenuslepingute sõlmimisel avatud või piiratud menetlust.

Artikkel 12

1. Tellija teatab 15 päeva jooksul alates asjakohase taotluse saamisest taotluse esitanud tagasi lükatud kandidaadile või pakkujale kirjalikult tema kandidatuuri või pakkumise tagasilükkamise põhjustest ning pakkumise puhul ka eduka pakkuja nime.

2. Tellija teatab taotluse esitanud kandidaadile või pakkujale kirjalikult põhjustest, millele tuginedes ta otsustas jätta sõlmimata lepingu, millega seoses pakkumismenetlus korraldati, või menetlust uuesti alustada. Tellija teatab otsusest ka Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele.

3. Iga sõlmitud lepingu kohta koostavad tellijad kirjaliku aruande, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

- tellija nimi ja aadress, lepingu objekt ja maksumus,

- vastuvõetud kandidaatide või pakkujate nimed ning nende valimise põhjused,

- tagasi lükatud kandidaatide või pakkujate nimed ning nende tagasilükkamise põhjused,

- eduka pakkuja nimi ja põhjused, miks tema pakkumine välja valiti, ning juhul kui see on teada, siis ka lepinguosa suurus, mille suhtes edukas pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid kolmandate isikutega,

- läbirääkimistega menetluse puhul artiklis 11 nimetatud asjaolud, millega selle menetluse kasutamist põhjendatakse.

Aruanne või selle põhijooned edastatakse komisjoni taotlusel komisjonile.

Artikkel 13

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse ideekonkursi suhtes, mis korraldatakse osana menetlusest, mille tulemusel sõlmitakse teenusleping, mille eeldatav maksumus käibemaksuta ei ole väiksem kui artikli 7 lõikes 1 nimetatud summa.

2. Käesolevat artiklit kohaldatakse kõikide ideekonkursside suhtes, mille puhul auhindade ja osalejatele makstavate summade koguväärtus ei ole väiksem kui 200000 eküüd.

3. Ideekonkursi korraldamise kord kehtestatakse kooskõlas käesoleva artikli nõuetega ja edastatakse konkursil osalemisest huvitatud isikutele.

4. Ideekonkursil osalemist ei piirata:

- liikmesriigi territooriumi või territooriumi osaga,

- põhjendusega, et vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus konkurss korraldatakse, peavad osalejad olema kas füüsilised või juriidilised isikud.

5. Kui ideekonkursist saab osa võtta piiratud arv osalejaid, kehtestavad tellijad selged ja mittediskrimineerivad valikukriteeriumid. Igal juhul peab osalema kutsutud kandidaatide arv olema piisav reaalse konkurentsi tagamiseks.

6. Žürii koosneb üksnes füüsilistest isikutest, kes on konkursil osalejatest sõltumatud. Kui konkursil osalejatelt nõutakse teatavat kutsekvalifikatsiooni, peab vähemalt kolmandikul žürii liikmetest olema sama või sellega samaväärne kvalifikatsioon.

Žürii on oma otsustes ja arvamustes sõltumatu. Žürii koostab oma otsused ja arvamused anonüümselt esitatud projektide põhjal ning tugineb seejuures üksnes artikli 15 lõikes 3 nimetatud kutse kriteeriumidele.

IV JAOTIS

Ühiseeskirjad tehnikavaldkonnas

Artikkel 14

1. II lisas määratletud tehnilised kirjeldused esitatakse üldistes dokumentides või iga lepinguga seotud lepingudokumentides.

2. Ilma et see piiraks riigisiseseid juriidiliselt siduvaid tehnilisi eeskirju ja kui need on ühenduse õigusega kooskõlas, määratlevad tellijad tehnilised kirjeldused Euroopa standarditele vastavate siseriiklike standardite, Euroopa tehniliste kinnituste või ühiste tehniliste kirjelduste põhjal.

3. Tellija võib teha lõikest 2 erandi, kui:

a) standardid, Euroopa tehnilised kinnitused või ühised tehnilised kirjeldused ei sisalda sätteid vastavuse tagamiseks või kui puuduvad tehnilised vahendid toote piisava vastavuse tagamiseks standarditele, Euroopa tehnilistele kinnitustele või ühistele tehnilistele kirjeldustele;

b) lõike 2 kohaldamine piiraks nõukogu 24. juuli 1986. aasta direktiivi 86/361/EMÜ (telekommunikatsioonivõrgu terminalseadmete tüübikinnituse vastastikuse tunnustamise algstaadiumi kohta) [8] või nõukogu 22. detsembri 1986. aasta otsuse 87/95/EMÜ (standardimise kohta infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas) [9] või muude konkreetseid teenuste või toodete valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktide kohaldamist;

c) nimetatud standardid, Euroopa tehnilised kinnitused või ühised tehnilised kirjeldused kohustaksid tellijat hankima juba kasutatava varustusega kokkusobimatuid tooteid või materjale, või tooksid kaasa ebaproportsionaalseid kulusid või ebaproportsionaalseid tehnilisi raskusi, kuid üksnes selgelt määratletud ja kinnitatud strateegia raames, mille eesmärk on teatud aja jooksul üle minna Euroopa standarditele, Euroopa tehnilistele kinnitustele või ühistele tehnilistele kirjeldustele;

d) projekti puhul on tegemist tõelise uuendusega, mille puhul ei saa kasutada olemasolevaid Euroopa standardeid, Euroopa tehnilisi kinnitusi või ühiseid tehnilisi kirjeldusi.

4. Lõiget 3 kohaldades esitavad tellijad võimaluse korral põhjenduse Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatavas hanketeates või lepingudokumentides ja igal juhul asutusesisestes dokumentides ning annavad kõnealust teavet asjakohase taotluse korral liikmesriikidele ja komisjonile.

5. Euroopa standardite, Euroopa tehniliste kinnituste või ühiste tehniliste kirjelduste puudumise korral:

a) määratletakse tehnilised kirjeldused siseriiklike tehniliste kirjelduste alusel, mis on tunnistatud ühenduse tehnilist ühtlustamist käsitlevates direktiivides loetletud põhinõuetega vastavuses olevaks kooskõlas nendes direktiivides sätestatud korraga ning eelkõige kooskõlas direktiivis 89/106/EMÜ [10] sätestatud korraga;

b) võib tehnilisi kirjeldusi määratleda siseriiklike tehniliste kirjelduste alusel projekteerimise, arvestusmeetodi ning tööde teostamise ja materjalide kasutamise valdkonnas;

c) võib tehnilisi kirjeldusi määratleda muude dokumentide alusel.

Sellisel juhul tuleb tugineda tähtsuse järjekorras:

i) riiklikele standarditele, millega tellija riigis on rakendatud tunnustatud rahvusvahelised standardid;

ii) muudele tellija riigi standarditele ja tehnilistele kinnitustele;

iii) muudele standarditele.

6. Välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud lepingu objektiga, keelavad liikmesriigid lepingu tingimustes määratleda tehnilisi kirjeldusi, milles on nimetatud teatud valmistusviisiga, teatud päritolu või teatud viisil töödeldavaid tooteid, mis teatavaid teenuseosutajaid soosivad või nende osaluse välistavad. Eelkõige keelatakse nimetada kaubamärke, patente, kategooriaid ning teatavat päritolu või tootmisviisi. Sellised viited on siiski lubatud, kui nendega kaasneb märge "või samaväärne", juhul kui tellija ei ole suuteline lepingu objekti määratlema tehniliste kirjelduste abil, mis oleksid piisavalt täpsed ja kõikidele huvitatud isikutele mõistetavad.

V JAOTIS

Ühised teavitamiseeskirjad

Artikkel 15

1. Tellijad teevad eelteatega, mis avaldatakse võimalikult kiiresti pärast eelarveaasta algust, teatavaks iga I A lisas loetletud teenusekategooria kohta kavandatavate riigihangete kogumaksumuse, mis neil on plaanis sõlmida järgneva 12 kuu jooksul, kui eeldatav kogumaksumus artikli 7 sätteid arvesse võttes ei ole väiksem kui 750000 eküüd.

2. Tellijad, kes soovivad sõlmida riikliku teenuslepingu, kasutades avatud, piiratud või vastavalt artiklis 11 sätestatud tingimustele läbirääkimistega menetlust, teatavad sellest asjakohase teatega.

3. Tellijad, kes soovivad korraldada ideekonkursi, teatavad sellest asjakohase kutsega.

Artikkel 16

1. Tellijad, kes on sõlminud riigihankelepingu või korraldanud ideekonkursi, saadavad teate pakkumismenetluse tulemuste kohta Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele.

2. Teated avaldatakse:

- I A lisas loetletud teenustega seotud riigihankelepingute puhul kooskõlas artiklitega 17–20,

- ideekonkursi puhul kooskõlas artikliga 17.

3. I B lisas loetletud teenustega seotud riigihankelepingute puhul märgivad tellijad teates, kas nad on selle avaldamisega nõus.

4. Komisjon kehtestab eeskirjad korraliste aruannete koostamiseks lõikes 3 nimetatud teadete põhjal ning nende aruannete avaldamiseks artikli 40 lõikes 3 sätestatud korras.

5. Kui lepingu sõlmimisega seotud teabe avaldamine võib takistada seaduste kohaldamist või olla vastuolus üldiste huvidega või kahjustada konkreetse era- või avalik-õigusliku ettevõtja õigustatud ärihuve või ausat konkurentsi teenuseosutajate vahel, võib sellist teavet mitte avaldada.

Artikkel 17

1. Teated koostatakse III ja IV lisas sätestatud näidiste alusel ning need sisaldavad näidistes nõutavaid andmeid. Kui tellijad taotlevad teavet majanduslike ja tehniliste standardite kohta, mida nad teenuseosutajatelt valiku tegemiseks nõuavad (III lisa B osa punkt 13, III lisa C osa punkt 13 ja III lisa D osa punkt 12), võivad nad nõuda üksnes artiklites 31 ja 32 nimetatud andmete esitamist.

2. Tellijad edastavad teated võimalikult kiiresti ja asjakohaseimal viisil Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele. Artiklis 20 nimetatud kiirendatud menetluse puhul edastatakse teated teleksi, telegrammi või faksi teel.

Artikli 15 lõikes 1 nimetatud teade edastatakse võimalikult kiiresti pärast iga eelarveaasta algust.

Artikli 16 lõikes 1 nimetatud teade edastatakse hiljemalt 48 päeva pärast asjakohase lepingu sõlmimist või asjakohase ideekonkursi lõppu.

3. Artikli 15 lõikes 1 ja artikli 16 lõikes 1 nimetatud teated avaldatakse ühenduste ametlikes keeltes tervikuna Euroopa Ühenduste Teatajas ja TED-andmepangas, kusjuures autentne on üksnes algkeelne tekst.

4. Artikli 15 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teade avaldatakse algkeeles tervikuna Euroopa Ühenduste Teatajas ja TED-andmepangas. Igas teates sisalduvatest olulistest andmetest avaldatakse kokkuvõte ühenduse ametlikes keeltes, kusjuures autentne on üksnes algkeelne tekst.

5. Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus avaldab teated hiljemalt 12 päeva pärast nende lähetamist. Artiklis 20 osutatud kiirendatud menetluse puhul lühendatakse seda aega viie päevani.

6. Teateid ei avaldata tellija riigi ametlikes väljaannetes ega ajakirjanduses enne nende Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele lähetamise kuupäeva; nendes märgitakse kõnealune lähetamise kuupäev. Teates ei avaldata muud teavet kui see, mis on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas.

7. Tellijad peavad suutma lähetuskuupäeva tõendada.

8. Teadete Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise kulud kannavad ühendused. Teade ei tohi olla pikem kui üks Euroopa Ühenduste Teataja lehekülg ehk ligikaudu 650 sõna. Igas Euroopa Ühenduste Teataja numbris, mis sisaldab üht või mitut teadet, esitatakse ka näidis või näidised, millel avaldatud kutsed või teated põhinevad.

Artikkel 18

1. Avatud menetluse puhul määrab tellija pakkumiste laekumise tähtajaks mitte vähem kui 52 päeva pärast teate lähetamise päeva.

2. Lõikes 1 sätestatud pakkumiste laekumise tähtaega võib lühendada 36 päevani, kui tellija on artikli 15 lõikes 1 sätestatud hanketeate, mis on koostatud III lisa A osas esitatud näidise põhjal, avaldanud Euroopa Ühenduste Teatajas.

3. Tingimusel et lepingudokumente ja täiendavaid dokumente on taotletud aegsasti, peavad tellijad või pädevad talitused need teenuseosutajatele edastama kuue päeva jooksul alates asjakohase taotluse saamisest.

4. Tingimusel et lepingudokumentidega seotud täiendavat teavet on taotletud aegsasti, peavad tellijad selle teenuseosutajatele tagama hiljemalt kuus päeva enne pakkumiste laekumise lõpptähtpäeva.

5. Kui lepingudokumendid, täiendavad dokumendid või täiendav teave on liiga mahukas, mistõttu seda ei ole võimalik esitada lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja jooksul, või kui pakkumise saab esitada üksnes pärast teenuse osutamise kohaga tutvumist või lepingudokumente täiendavate dokumentide kontrollimist kohapeal, pikendatakse lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu sellele vastavalt.

Artikkel 19

1. Piiratud menetluses ja läbirääkimistega menetluses artikli 11 lõike 2 tähenduses ei tohi tellijate määratud osalustaotluste esitamise tähtaeg olla lühem kui 37 päeva pärast teate lähetamise kuupäeva.

2. Tellija teeb samaaegse ja kirjaliku ettepaneku kõigile väljavalitud kandidaatidele esitada oma pakkumine. Pakkumiskutsele lisatakse lepingudokumendid ja täiendavad dokumendid. Pakkumiskutse sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a) vajaduse korral talituse aadress, kellelt on võimalik lepingudokumente ja täiendavaid dokumente taotleda, ning taotluse esitamise tähtaeg; samuti dokumentide eest makstav summa ja maksetingimused;

b) pakkumiste esitamise tähtaeg, aadress, kuhu need tuleb saata, ning keel või keeled, milles need tuleb esitada;

c) viide avaldatud hanketeatele;

d) märge dokumentide kohta, mis lisatakse kas kandidaadi poolt vastavalt artikli 17 lõikele 1 esitatud kontrollitavate andmete tõendamiseks või samas artiklis sätestatud andmete täiendamiseks artiklites 31 ja 32 sätestatud tingimustel;

e) lepingu sõlmimise kriteeriumid, kui neid ei ole teates esitatud.

3. Piiratud menetluse puhul ei tohi tellija määratud pakkumiste laekumise tähtaeg olla lühem kui 40 päeva alates kirjaliku pakkumiskutse lähetuskuupäevast.

4. Lõikes 3 sätestatud pakkumiste laekumise tähtaega võib lühendada 26 päevale, kui tellija on artikli 15 lõikes 1 sätestatud hanketeate, mis on koostatud III lisas A osas esitatud näidise põhjal, avaldanud Euroopa Ühenduste Teatajas.

5. Pakkumismenetluses osalemise taotluse võib esitada kirja, telegrammi, teleksi, faksi või telefoni teel. Viimasel neljal juhul tuleb taotlust kinnitada enne lõikes 1 sätestatud tähtaja lõppu lähetatud kirja teel.

6. Tingimusel et lepingudokumentidega seotud täiendavat teavet on taotletud aegsasti, peavad tellijad selle tagama hiljemalt kuus päeva enne pakkumiste laekumise lõpptähtpäeva.

7. Kui pakkumise saab esitada üksnes pärast teenuse osutamise kohaga tutvumist või lepingudokumente täiendavate dokumentide kontrollimist kohapeal, pikendatakse lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaega sellele vastavalt.

Artikkel 20

1. Juhul kui asja kiireloomulisus muudab artiklis 19 sätestatud tähtaegade järgimise võimatuks, võivad tellijad määrata järgmised tähtajad:

a) osalemistaotluste saamise tähtaeg, mis ei tohi olla lühem kui 15 päeva alates teate lähetuskuupäevast;

b) pakkumiste laekumise tähtaeg, mis ei tohi olla lühem kui 10 päeva alates pakkumiskutse esitamise päevast.

2. Tingimusel et lepingudokumentidega seotud täiendavat teavet on taotletud aegsasti, peavad tellijad selle tagama hiljemalt neli päeva enne pakkumiste laekumise lõpptähtpäeva.

3. Taotlused lepingu sõlmimise menetluses ja pakkumismenetluses osalemiseks tuleb edastada võimalikult kiirete sidevahendite kaudu. Kui osalustaotlused edastatakse telegrammi, teleksi, faksi või telefoni teel, tuleb neid kinnitada enne lõikes 1 sätestatud tähtaja lõppu lähetatud kirja teel.

Artikkel 21

Tellijad võivad Euroopa Ühenduste Teatajas avaldada teateid seoses riiklike teenuslepingutega, mille puhul käesolevas direktiivis sätestatud avaldamiskohustus ei kehti.

Artikkel 22

Artiklites 15, 16 ja 17 nimetatud teadete ning artikli 16 lõikes 4 ja artiklis 39 sätestatud statistiliste aruannete koostamise, edastamise, saamise, tõlkimise, kogumise ja levitamise tingimusi, I A ja I B lisas sätestatud klassifikatsiooni ning teadetes kasutatud viiteid kõnealustes lisades loetletud teenusekategooriate positsioonile võib muuta artikli 40 lõikes 3 sätestatud korras.

VI JAOTIS

1. PEATÜKK

Osavõtu ühiseeskirjad

Artikkel 23

Lepingud sõlmitakse 3. peatükis sätestatud kriteeriumide alusel, võttes arvesse artikli 24 sätteid ning pärast seda, kui tellijad on artiklites 31 ja 32 nimetatud kriteeriumide alusel kontrollinud selliste teenuseosutajate sobivust, keda ei ole artikli 29 alusel kõrvaldatud.

Artikkel 24

1. Kui lepingu sõlmimise kriteeriumiks on majanduslikult kõige soodsam pakkumine, võivad tellijad võtta arvesse pakkuja esitatud pakkumiste variante, kui need vastavad tellija miinimumnõuetele. Tellijad nimetavad lepingudokumentides miinimumnõuded, millele pakkumiste variandid peavad vastama, ning pakkumiste variantide esitamise tingimused. Kui pakkumiste variante ei ole lubatud esitada, osutavad tellijad sellele hanketeates.

Tellijad ei tohi esitatud pakkumiste variante tagasi lükata üksnes seetõttu, et see on koostatud Euroopa standarditele vastavatel riiklikel standarditel, Euroopa tehnilistel kinnitustel või artikli 14 lõikes 2 nimetatud ühistel tehnilistel kirjeldustel või artikli 14 lõike 5 punktides a ja b nimetatud siseriiklikel tehnilistel kirjeldustel põhinevate tehniliste kirjelduste alusel.

2. Tellijad, kes on lõike 1 alusel lubanud esitada pakkumiste variante, ei tohi pakkumiste variante tagasi lükata üksnes seetõttu, et selle valimise korral tooks see kaasa tarnelepingu sõlmimise riikliku teenuslepingu asemel käesoleva direktiivi tähenduses.

Artikkel 25

Tellija võib lepingudokumentides pakkujalt nõuda, et näidataks, kui suure osa suhtes lepingu mahust kavatsetakse sõlmida allhankelepinguid kolmandate isikutega.

Kõnealune teave ei piira peamise teenuseosutaja vastutust.

Artikkel 26

1. Pakkumisi võivad esitada ka teenuseosutajate ühendused. Sellistelt ühendustelt ei tohi pakkumiste esitamisel nõuda teatavat õiguslikku vormi; välja valitud ühenduselt võib seda siiski nõuda, kui temaga sõlmitakse leping.

2. Kandidaate või pakkujaid, kellel on selle liikmesriigi õiguse alusel, kus nad asuvad, õigus kõnealust teenust osutada, ei tohi tagasi lükata üksnes seetõttu, et selle liikmesriigi õiguse alusel, kus leping sõlmitakse, oleksid nad pidanud olema kas füüsilised või juriidilised isikud.

3. Juriidilistelt isikutelt võib nõuda, et nad näitaksid pakkumises või osalustaotluses teenuse osutamise eest vastutavate isikute nimed ja kutsekvalifikatsiooni.

Artikkel 27

1. Piiratud menetluse ja läbirääkimistega menetluse puhul valivad tellijad teenuseosutaja positsiooni käsitlevate andmete ja teenuseosutaja poolt täidetavate majanduslike ja tehniliste miinimumnõuete hindamiseks vajalike andmete ja formaalsuste alusel artiklites 29–35 sätestatud kriteeriumidele vastavate kandidaatide hulgast välja need, kellel palutakse esitada pakkumine või kellega asutakse pidama läbirääkimisi.

2. Kui tellijad kasutavad lepingu sõlmimisel piiratud menetlust, võivad nad ette näha pakkumises osalema kutsutavate teenuseosutajate ligikaudse arvu. Sel juhul nimetatakse ligikaudne arv ka hanketeates. Arv määratakse kindlaks silmas pidades osutatava teenuse laadi. Ligikaudne arv ei tohi olla väiksem kui viis ning suurem kui kakskümmend.

Igal juhul peab kandidaatide arv, kellel palutakse pakkumine esitada, olema piisav reaalse konkurentsi tagamiseks.

3. Kui tellijad kasutavad lepingu sõlmimisel artikli 11 lõikes 2 nimetatud läbirääkimistega menetlust, ei tohi nende kandidaatide arv, kellega läbirääkimisi alustatakse, olla väiksem kui kolm, tingimusel et sobivaid kandidaate on piisavalt.

4. Liikmesriigid tagavad, et tellijad esitavad pakkumiskutseid diskrimineerimata teiste liikmesriikide kodanikele, kes vastavad vajalikele nõuetele, samadel tingimustel kui liikmesriigi kodanikele.

Artikkel 28

1. Tellija võib lepingudokumentides nimetada või liikmesriik võib tellijat kohustada nimetama asutust või asutusi, kellelt pakkuja võib saada teavet selles liikmesriigis, piirkonnas või paikkonnas, kus teenust osutatakse, kehtivate töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seonduvate kohustuste kohta, mida lepingu kehtivuse ajal osutatavate teenuste suhtes kohaldatakse.

2. Tellija, kes annab lõikes 1 nimetatud teavet, palub pakkujatel või pakkumismenetluses osalejatel näidata, et nad on pakkumist koostades võtnud arvesse teenuse osutamise kohas kehtivaid töökaitsealaseid sätteid ja töötingimusi. Käesolev säte ei piira ebaharilikult madalate hindadega pakkumiste kontrolli käsitleva artikli 37 sätete kohaldamist.

2. PEATÜKK

Kvalitatiivse valiku kriteeriumid

Artikkel 29

Pakkumisest võib kõrvaldada teenuseosutaja:

a) kes on pankrotis või likvideerimisel, kellele kohus on määranud halduri, kes on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, kes on peatanud äritegevuse või on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogilises olukorras;

b) kelle suhtes on algatatud menetlus pankroti väljakuulutamiseks, sundlikvideerimiseks, halduri määramiseks kohtu poolt või võlausaldajatega kokkuleppe sõlmimiseks, või muu samalaadne menetlus siseriiklike õigusnormide alusel;

c) kes on res judicata jõudu omava kohtuotsusega tema ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos süüdi mõistetud;

d) kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, kui tellija suudab seda mis tahes viisil tõendada;

e) kes on täitmata jätnud sotsiaalkindlustusmaksetega seonduvad kohustused, mis tal on vastavalt oma asukohariigi või tellija riigi õigusaktidele;

f) kes on täitmata jätnud maksukohustused, mis tal on vastavalt oma asukohariigi või tellija riigi õigusaktidele;

g) kes on käesoleva peatüki alusel nõutavaid andmeid esitades või neid esitamata jättes toime pannud raske pettuse.

Kui tellija nõuab teenuseosutajalt tõendusmaterjali selle kohta, et ükski punktides a, b, c, e ega f nimetatud juhtum tema puhul ei kehti, aktsepteerib ta küllaldase tõendina:

- punktide a, b või c puhul väljavõtet karistusregistrist või selle puudumisel samaväärset dokumenti, mille on väljastanud teenuseosutaja päritolu- või lähteriigi pädev kohtuorgan või haldusasutus ning mis tõendab, et teenuseosutaja vastab asjakohastele nõuetele,

- punktide e või f puhul asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud tõendit.

Kui asjaomane riik selliseid dokumente ega tõendeid ei väljasta, võib need asendada vandega, mille asjaomane isik annab oma päritolu- või lähteriigi kohtuorgani või haldusasutuse, notari või pädeva majandus- või kutseorganisatsiooni ees.

Liikmesriigid määravad artiklis 44 nimetatud tähtaja jooksul asutused ja organid, kellel on õigus selliseid dokumente või tõendeid väljastada, ning teatavad sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Artikkel 30

1. Kui kandidaatidel või pakkujatel peab asjakohase teenuse osutamiseks olema luba või kui nad peavad kuuluma oma riigi vastavasse organisatsiooni, võib tellija neilt nõuda, et nad loa olemasolu või organisatsiooni kuulumist tõendaksid.

2. Kandidaadilt või pakkujalt võib nõuda tõendusmaterjali selle kohta, et ta on vastavalt oma asukohariigi seadustele kantud erialasesse või äriregistrisse, või lõikes 3 kirjeldatud vande andmist või tõendi esitamist.

3. Kõnealused erialased ja äriregistrid või vanded või tõendid on:

- Belgias Registre du commerce — Handelsregister ja Ordres professionnels — Beroepsorden,

- Taanis Erhvervs- og Selskabstyrelsen,

- Saksamaal Handelsregister, Handwerksrolle ja Vereinsregister,

- Kreekas võib teenuseosutajalt nõuda notari juuresolekul antud vannet asjakohasel kutsealal tegutsemise kohta; siseriiklikes õigusaktides sätestatud juhtudel seoses I A lisas nimetatud uurimisteenustega kutseregister Mητρώο Μελετητών ja Μητρώο Γραφείων Μελετών,

- Hispaanias Registro Central de Empresas Consultoras y de Servicios del Ministerio de Economía y Hacienda,

- Prantsusmaal registre du commerce ja répertoire des métiers,

- Itaalias Registro della Camera di commercio, industria, agricoltura e artigianato, Registro delle commissioni provinciali per l'artigianato või Consiglio nazionale degli ordini professionali,

- Luksemburgis registre aux firmes ja rôle de la Chambre des métiers,

- Madalmaades Handelsregister,

- Portugalis Registro nacional das Pessoas Colectivas,

- Ühendkuningriigis ja Iirimaal võib teenuseosutajalt nõuda registrite Registrar of Companie või Registrar of Friendly Societies tõendit või selle puudumisel tõendit selle kohta, et asjaomane isik on andnud vande, mille kohaselt ta tegutseb oma asukohariigis konkreetses paigas asjakohasel erialal konkreetse ärinime all.

Artikkel 31

1. Teenuseosutaja finants- ja majanduslikku olukorda võib üldjuhul tõendada ühe või mitme järgmise dokumendiga:

a) asjakohane pangaõiend või ametialase vastutuskindlustuse tõend;

b) teenuseosutaja bilanss või bilansi väljavõtted, kui bilansi avaldamine on teenuseosutaja asukohariigi äriühinguõiguse alusel nõutav;

c) väljavõte ettevõtja kogukäibest ja lepinguga seotud teenuste käibest viimase kolme majandusaasta jooksul.

2. Tellijad täpsustavad hanketeates või pakkumiskutses, millised lõikes 1 nimetatud dokumendid välja valiti ning milliseid muid dokumente tuleb esitada.

3. Kui teenuseosutaja ei saa tellija nõutud dokumente mõjuval põhjusel esitada, võib ta oma finants- ja majanduslikku olukorda tõendada muude dokumentidega, mida tellija sobivaks peab.

Artikkel 32

1. Teenuseosutajate suutlikkust võib hinnata, võttes arvesse eelkõige nende oskusi, efektiivsust, vilumusi ja usaldusväärsust.

2. Teenuseosutaja tehnilisi võimalusi võib vastavalt osutatavate teenuste laadile, kogusele ja eesmärgile tõendada:

a) teenuseosutaja ja/või äriühingu juhtkonna ning eelkõige teenuste osutamise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooniga;

b) viimase kolme aasta jooksul osutatud põhiliste teenuste nimekirjaga koos osutatud teenuste maksumuse, kuupäevade ja avalik-õiguslike või eraõiguslike saajatega;

- kui teenuseid on osutatud riiklikele tellijatele, tuleb tõendusmaterjalina esitada pädeva asutuse väljaantud või allkirjaga kinnitatud tõend,

- kui teenuseid on osutatud eraõiguslikele tellijatele, tuleb esitada tellija asjakohane kinnitus või selle puudumisel teenuseosutaja avaldus teenuse osutamise kohta;

c) tehniliste töötajate või tehniliste üksuste nimekirjaga sõltumata sellest, kas nad kuuluvad otseselt teenuseosutaja ettevõttesse või mitte, ning eelkõige kvaliteedikontrolli eest vastutavate isikute nimekirjaga;

d) tõendiga teenuseosutaja aasta keskmise töötajate ja juhtkonna liikmete arvu kohta viimase kolme aasta jooksul;

e) dokumentidega töövahendite, seadmete ja tehnilise varustuse kohta, mida teenuseosutaja saab teenuste osutamiseks kasutada;

f) kvaliteedi tagamiseks rakendatavate meetmete ning ettevõtte töö uurimise ja analüüsimise vahendite kirjeldusega;

g) kui osutatavad teenused on komplekssed või erandjuhul eriotstarbelised, kontrollib tellija ise või kontrollib tellija nimel teenuseosutaja asukohariigi pädev asutus vastavalt kokkuleppele teenuseosutaja tehnilist pädevust ning vajaduse korralettevõtte töö uurimise ja analüüsimise vahendeid ning kvaliteedi tagamiseks rakendatavaid meetmeid;

h) tõendiga lepingu osa suuruse kohta, mille suhtes teenuseosutaja kavatseb sõlmida allhankelepinguid.

3. Tellija täpsustab teates või pakkumiskutses, milliseid andmeid soovitakse saada.

4. Artiklis 31 ning käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud andmed peavad piirduma lepingu objektiga; tellijad võtavad arvesse teenuseosutajate õigustatud huve seoses nende tehniliste või ärisaladuste kaitsmisega.

Artikkel 33

Kui tellijad nõuavad, et esitataks sõltumatute asutuste koostatud tõendeid teenuse vastavuse kohta teatavatele kvaliteedinõuetele, peavad nad viitama asjakohastele Euroopa standardite seerial EN 29000 põhinevatele ja Euroopa standardite seeriale EN 45000 vastavate asutuste poolt kinnitatud kvaliteedi tagamise süsteemidele. Nad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Samuti aktsepteerivad tellijad muud tõendusmaterjali samaväärsete kvaliteedi tagamise meetmete kohta, mille esitavad teenuseosutajad, kellele sellised tõendid pole kättesaadavad või kes ei saa neid ettenähtud tähtaja jooksul esitada.

Artikkel 34

Artiklites 29–31 sätestatud piirides võivad tellijad nõuda, et teenuseosutajad esitatud tõendeid ja dokumente täiendaksid või neid selgitaksid.

Artikkel 35

1. Liikmesriigid, kes on kehtestanud tunnustatud teenuseosutajate ametlikud nimekirjad, peavad need kohandama artikli 29 lõigete a–d ja g ning artiklite 30, 31 ja 32 sätetele.

2. Ametlikesse nimekirjadesse kantud teenuseosutajad võivad iga lepingu puhul tellijale esitada pädeva asutuse väljaantud tõendi nimekirja kandmise kohta. Tõendis näidatakse dokument, mille alusel nad nimekirja kanti, ning nimekirjas sisalduv klassifikatsioon.

3. Teenuseosutajate kandmine ametlikesse nimekirjadesse pädevate asutuste poolt on teiste liikmesriikide tellijatele teenuseosutaja klassifikatsioonist tuleneva sobivuse eelduseks üksnes artikli 29 punktide a–d ja g, artikli 30, artikli 31 punktide b ja c ning artikli 32 punkti a suhtes.

Ametlikesse nimekirjadesse kandmisest tulenevat teavet ei tohi kahtluse alla seada. Igalt registreeritud teenuseosutajalt võib lepingu sõlmimisel siiski nõuda täiendavat tõendit sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohta.

Teiste liikmesriikide tellijad kohaldavad eelnevaid sätteid üksnes selliste teenuseosutajate puhul, kes asuvad ametliku nimekirja koostanud liikmesriigis.

4. Teiste liikmesriikide teenuseosutajate kandmisel ametlikku nimekirja ei tohi nõuda muid tõendeid ega andmeid kui need, mida nõutakse siseriiklikelt teenuseosutajatelt, ning ühelgi juhul ei tohi nõuda muid tõendeid ega andmeid kui need, mis on sätestatud artiklites 29–33.

5. Liikmesriigid, kes on kehtestanud ametlikud nimekirjad, peavad teistele liikmesriikidele teatama asutuse aadressi, kellele võib saata avaldusi nimekirja kandmiseks.

3. PEATÜKK

Lepingute sõlmimise kriteeriumid

Artikkel 36

1. Ilma et see piiraks teatavate teenuste tasustamist käsitlevate siseriiklike õigusnormide kohaldamist, võib tellija lepingu sõlmimisel tugineda järgmistele kriteeriumidele:

a) kui leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga, mitmesugused lepinguga seotud kriteeriumid nagu näiteks kvaliteet, tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, tehniline abi, müügijärgne hooldus, tarnekuupäev, tarne- või pakkumise täitmise tähtaeg, hind; või

b) üksnes madalaim hind.

2. Kui leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga, nimetab tellija lepingudokumentides või pakkumisteates võimaluse korral tähtsuse järjekorras lepingu sõlmimise kriteeriumid, millele kavatsetakse tugineda.

Artikkel 37

Kui teatava lepingu puhul tunduvad pakkumiste hinnad osutatava teenusega võrreldes ebaharilikult madalad, nõuab tellija enne, kui võib sellised pakkumised tagasi lükata, kirjalikke täpsustusi pakkumise koostisosade kohta, mida ta asjakohaseks peab, ning kontrollib neid esitatud selgitusi arvesse võttes.

Tellija võib arvesse võtta objektiivselt põhjendatud selgitusi seoses teenuse osutamise meetodi säästlikkusega, valitud tehniliste lahendustega, erandlikult soodsate tingimustega, mis pakkujal teenuse osutamiseks on, või pakutava teenuse originaalsusega.

Kui lepinguga seotud dokumentides nähakse ette lepingu sõlmimine madalaima hinna pakkujaga, peab tellija komisjonile edastama tema arvates liiga madala hinnaga pakkumiste tagasilükkamise otsuse.

VII JAOTIS

Lõppsätted

Artikkel 38

Tähtajad arvestatakse kooskõlas nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrusega (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, milles määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad. [11]

Artikkel 39

1. Käesoleva direktiivi kohaldamise tulemuste hindamiseks edastavad liikmesriigid komisjonile tellijate sõlmitud teenuslepinguid käsitleva statistilise aruande eelmise aasta kohta hiljemalt 31. oktoobriks 1995 ja edaspidi iga teise aasta 31. oktoobriks.

2. Aruandes märgitakse vähemalt iga tellija või tellijakategooria sõlmitud piirmäära ületavate lepingute arv ja maksumus, mis on võimaluse korral liigendatud menetluse, teenusekategooria ja lepingu sõlminud teenuseosutaja kodakondsuse või riikkondsuse järgi, ning läbirääkimistega menetluse puhul vastavalt artiklile 11, täpsustades iga liikmesriigi ja kolmandate riikide kohta seal asuvate isikutega sõlmitud lepingute arvu ja maksumuse.

3. Komisjon määrab artikli 40 lõikes 3 sätestatud korras kindlaks käesoleva direktiivi alusel nõutavate statistiliste andmete laadi.

Artikkel 40

1. Komisjoni abistab riigihankelepingute nõuandekomitee, mis on moodustatud otsusega 71/306/EMÜ.

2. I A lisa 5. kategooriasse kuuluvate telekommunikatsiooniteenuste puhul abistab komisjoni ka telekommunikatsioonihangete nõuandekomitee, mis on moodustatud direktiiviga 90/531/EMÜ.

3. Kui viidatakse käesolevas lõikes sätestatud korrale, esitab komisjoni esindaja komiteele võetavate meetmete eelnõu. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse, vajaduse korral hääletades.

Arvamus protokollitakse; lisaks sellele on kõikidel liikmesriikidel õigus taotleda oma seisukoha protokollimist.

Komisjon võtab komitee esitatud arvamust võimalikult suurel määral arvesse. Ta teatab komiteele, kuidas arvamust on arvesse võetud.

4. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud komiteed uurivad komisjoni algatusel või liikmesriigi taotlusel käesoleva direktiivi kohaldamisega seonduvaid küsimusi.

Artikkel 41

Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/665/EMÜ (riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) [12] artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Liikmesriigid võtavad seoses direktiivide 71/305/EMÜ, 77/62/EMÜ ja 92/50/EMÜ (*) reguleerimisalasse kuuluvate riigihankelepingute sõlmimise menetlustega vajalikud meetmed tagamaks, et tellijate otsuseid saaks läbi vaadata tõhusalt ning eelkõige võimalikult kiiresti kooskõlas järgmiste artiklitega ja eelkõige artikli 2 lõikega 7 põhjusel, et kõnealused otsused on vastuolus riigihankeid reguleeriva ühenduse õigusega või seda õigust rakendavate siseriiklike eeskirjadega.

* EÜT L 209, 24.7.1992, lk 1."

Artikkel 42

1. "c) piirmäärad riikide vääringutes ja GATTi lepingute piirmäär eküüdes vaadatakse üldjuhul läbi iga kahe aasta järel alates 1. jaanuarist 1988. Kõnealuste väärtuste arvestamisel võetakse aluseks eküüdes väljendatud riikide vääringute keskmine päevakurss ja Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes (SDR) väljendatud eküü keskmine päevakurss 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril toimuvale läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval. Need väärtused avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas novembri alguses."

2. "2. a) Piirmäär riikide vääringutes vaadatakse üldjuhul läbi iga kahe aasta järel alates 1. jaanuarist 1992. Kõnealuse väärtuse arvestamisel võetakse aluseks eküüdes väljendatud riikide vääringute keskmine päevakurss 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril toimuvale läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval. Need väärtused avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas novembri alguses.

b) Punktis a sätestatud arvestusmeetodi vaatab riigihankelepingute nõuandekomitee komisjoni ettepanekul läbi üldjuhul kaks aastat pärast selle esimest kasutamist."

Artikkel 43

Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva direktiivi rakendamiseks antud tähtaja lõppu uurib komisjon tihedas koostöös artikli 40 lõigetes 1 ja 2 nimetatud komiteedega käesoleva direktiivi kohaldamist, sealhulgas selle mõju I A lisas loetletud teenuste osutamisele ja tehnilisi standardeid käsitlevaid sätteid. Komisjon hindab eelkõige väljavaateid direktiivi täielikuks kohaldamiseks teiste I B lisas loetletud teenuste suhtes ning üksuste endi vahenditega osutatud teenuste mõju turgude avanemisele selles valdkonnas. Ta teeb vajalikud ettepanekud direktiivi kohandamiseks sellele vastavalt.

Artikkel 44

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 1. juulit 1993. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 45

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 18. juuni 1992

Nõukogu nimel

eesistuja

Vitor Martins

[1] EÜT C 23, 31.1.1991, lk 1 jaEÜT C 250, 25.9.1991, lk 4.

[2] EÜT C 158, 17.6.1991, lk 90 jaEÜT C 150, 15.6.1992.

[3] EÜT C 191, 22.7.1991, lk 41.

[4] EÜT L 185, 16.8.1971, lk 5. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 90/531/EMÜ (EÜT L 297, 29.10.1990, lk 1).

[5] EÜT L 13, 15.1.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 90/531/EMÜ (EÜT L 297, 29.10.1990, lk 1).

[6] EÜT L 297, 29.10.1990, lk 1.

[7] EÜT L 185, 16.8.1971, lk 15. Otsust on muudetud otsusega 77/63/EMÜ (EÜT L 13, 15.1.1977, lk 15).

[8] EÜT L 217, 5.8.1986, lk 21. Muudetud direktiiviga 91/263/EMÜ (EÜT L 128, 23.5.1991, lk 1).

[9] EÜT L 36, 7.2.1987, lk 31.

[10] EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12.

[11] EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.

[12] EÜT L 395, 30.12.1989, lk 33.

--------------------------------------------------

I A LISA

Teenused artikli 8 tähenduses

Kategooria nr | Valdkond | CPC viitenumber |

1. | Hooldus- ja remonditeenused | 6112, 6122, 633, 886 |

2. | Maismaatransporditeenused sealhulgas soomussõiduki- ja kulleriteenused, välja arvatud postivedu [1] | 712 (välja arvatud 71235), 7512, 87304 |

3. | Õhuveoteenused: reisijate- ja lastiveoteenus, välja arvatud postivedu | 73 (välja arvatud 7321) |

4. | Postivedu: maismaa- ja õhutransport [1] | 71235, 7321 |

5. | Telekommunikatsiooniteenused [2] | 752 |

6. | Finantsteenused a)Kindlustusteenusedb)Panga- ja investeerimisteenused [3] | ex 81 812, 814 |

7. | Arvutiteenused ja nendega seotud teenused | 84 |

8. | Uurimis- ja arendusteenused [4] | 85 |

9. | Arvepidamis-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused | 862 |

10. | Turuanalüüsi- ja avaliku arvamuse uurimise teenused | 864 |

11. | Juhtimiskonsultatsiooniteenused ja nendega seotud teenused [5] | 865, 866 |

12. | Arhitektuuriteenused; inseneriteenused ja integreeritud inseneriteenused; linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused; nendega seotud teadus- ja tehnilise konsultatsiooni teenused; tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused | 867 |

13. | Reklaamteenused | 871 |

14. | Hoonete koristamise ja kinnisvarahalduse teenused | 874 82201–82206 |

15. | Tasulised ja lepingulised kirjastamis- ja trükiteenused | 88442 |

16. | Reovee- ja jäätmekäitlusteenused; kanalisatsiooni- jms teenused | 94 |

[1] Välja arvatud 18. liiki kuuluvad raudteetransporditeenused

[2] Välja arvatud telefoni-, teleksi-, raadiotelefoni-, kutsungi- ja satelliiditeenused

[3] Välja arvatud väärtpaberite või muude finantsdokumentide väljaandmise, müügi, ostu või loovutamisega seonduvate teenuste ning keskpankade osutatavate teenustega seotud lepingud.

[4] Välja arvatud muud uurimis- ja arendusteenused peale selliste, millest tuleneb kasu üksnes tellijale tema enese tarbeks ja tema enese tegevuse käigus, tingimusel et osutatud teenuse eest tasub täismahus tellija.

[5] Välja arvatud vahekohtu- ja lepitamisteenused.

--------------------------------------------------

I B LISA

Teenused artikli 9 tähenduses

Kategooria nr | Valdkond | CPC viitenumber |

17. | Hotelli- ja restoraniteenused | 64 |

18. | Raudteetransporditeenused | 711 |

19. | Veetransporditeenused | 72 |

20. | Transpordi abiteenused | 74 |

21. | Õigusabiteenused | 861 |

22. | Töötajate ametissevõtmise ja otsimise teenused | 872 |

23. | Uurimis- ja turvateenused, välja arvatud soomussõidukiteenused | 873 (välja arvatud 87304) |

24. | Haridus- ja kutseõppeteenused | 92 |

25. | Tervishoiu- ja sotsiaalteenused | 93 |

26. | Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused | 96 |

27. | Muud teenused | |

--------------------------------------------------

II LISA

Mõningate tehniliste kirjelduste määratlused

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. Tehnilised kirjeldused — eelkõige pakkumisdokumentides sisalduvad kõik tehnilised ettekirjutused, mis määratlevad tööle, materjalile, tootele või tarnele esitatavad nõuded ning võimaldavad tööd, materjali, toodet või tarnet kirjeldada sellisel viisil, et see vastab tellija soovitud kasutusele. Tehnilised ettekirjutused hõlmavad kvaliteeti ja jõudlust, ohutust, mõõtmeid, sealhulgas materjalile, tootele või tarnele esitatavaid nõudeid seoses kvaliteedi tagamisega, terminitega, tunnustega, katsetamise ja katsetusmeetodite, pakendamise, märgistamise või etikettimisega. Need hõlmavad ka ehitustööde projekteerimise ja kalkuleerimise eeskirju, katse-, kontrolli-, ja vastuvõtmise tingimusi, ehitusmeetodeid ja -tehnikat ning muid tehnilisi tingimusi, mida tellija võib üldiste või konkreetsete eeskirjade alusel lõpetatud ehitustööde ja nende juures kasutatavate materjalide või osade suhtes ette näha.

2. Standard – tunnustatud standardimisorgani poolt korduvaks ja pidevaks kasutuseks kinnitatud tehniline kirjeldus, mille järgimine ei ole üldjuhul kohustuslik.

3. Euroopa standard – Euroopa Standardikomitee (CEN) või Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) poolt nende organisatsioonide ühiste eeskirjade kohaselt "Euroopa standardi (EN)" või "ühtlustamisdokumendina (HD)" kinnitatud standard või Euroopa Telekommunikatsiooni Standardimise Instituudi (ETSI) poolt "Euroopa telekommunikatsioonistandardina (ETS)" kinnitatud standard.

4. Euroopa tehniline kinnitus – toote kasutuskõlblikkuse kohta ehitustööde oluliste nõuete täitmise alusel antud positiivne tehniline hinnang, mis põhineb toote omadustel ja kehtestatud kasutustingimustel. Euroopa tehnilise kinnituse annab liikmesriigi määratud asutus.

5. Ühine tehniline kirjeldus – liikmesriikide poolt ühtse kohaldamise tagamiseks tunnustatud korras sätestatud tehniline kirjeldus, mis on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas.

6. Olulised nõuded – ohutuse, tervise ja muude üldiste huvidega seonduvate aspektidega seotud nõuded, millele ehitustööd peavad vastama.

--------------------------------------------------

III LISA

Hanketeate näidis

A. Eelteade

1. Tellija ning täiendavat teavet andva talituse (kui see ei ole tellija) nimi, aadress, telegraafiaadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2. Plaanitava riigihanke kogumaksumus igas I A lisas loetletud teenusekategoorias.

3. Pakkumismenetluste eeldatav alguskuupäev teenusekategooria kaupa.

4. Muu teave.

5. Teate lähetuskuupäev.

6. Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev.

B. Avatud menetlus

1. Tellija nimi, aadress, telegraafiaadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2. Teenusekategooria ja kirjeldus. CPC viitenumber.

3. Tarnekoht.

4. a) Märge selle kohta, kas õigusnorm näeb ette, et teenust võib osutada üksnes konkreetse kutseala esindaja.

b) Viide asjakohasele õigusnormile.

c) Märge selle kohta, kas juriidilised isikud peavad näitama teenuse osutamise eest vastutavate töötajate nimed ja kutsekvalifikatsiooni.

5. Märge selle kohta, kas teenuseosutajad võivad teha pakkumisi mõnele osale asjakohastest teenustest.

6. Vajaduse korral märge selle kohta, et pakkumiste variante vastu ei võeta.

7. Lepingu kestus või teenuse osutamise tähtaeg.

8. a) Talituse nimi ja aadress, kellelt võib taotleda vajalikke dokumente.

b) Asjakohaste taotluste esitamise lõppkuupäev.

c) Vajaduse korral selliste dokumentide eest makstav tasu ja maksetingimused.

9. a) Pakkumiste avamisel osalema volitatud isikud.

b) Avamise kuupäev, kellaaeg ja koht.

10. Vajaduse korral nõutavad tagatised ja garantiid.

11. Peamised rahastamis- ja maksetingimused ja/või viited asjakohastele õigusaktidele.

12. Vajaduse korral õiguslik vorm, mida pakkumismenetluse võitnud teenuseosutajate ühenduselt nõutakse.

13. Teave teenuseosutaja olukorra kohta ning talle esitatavate majanduslike ja tehniliste miinimumnõuete hindamiseks vajalikud andmed ja formaalsused.

14. Tähtaeg, mille jooksul pakkumine peab jõus olema.

15. Lepingu sõlmimise kriteeriumid ning võimaluse korral nende tähtsuse järjekord. Muid kriteeriume peale madalaima hinna mainitakse juhul, kui neid ei nimetata lepingudokumentides.

16. Muu teave.

17. Teate lähetuskuupäev.

18. Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev.

C. Piiratud menetlus

1. Tellija nimi, aadress, telegraafiaadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2. Teenusekategooria ja kirjeldus. CPC viitenumber.

3. Tarnekoht.

4. a) Märge selle kohta, kas õigusnorm näeb ette, et teenust võib osutada üksnes konkreetse kutseala esindaja.

b) Viide asjakohasele õigusnormile.

c) Märge selle kohta, kas juriidilised isikud peavad näitama teenuse osutamise eest vastutavate töötajate nimed ja kutsekvalifikatsiooni.

5. Märge selle kohta, kas teenuseosutajad võivad teha pakkumisi mõnele osale asjakohastest teenustest.

6. Kavandatav pakkumises osalema kutsutavate teenuseosutajate arv või ligikaudne arv.

7. Vajaduse korral märge selle kohta, et pakkumiste variante vastu ei võeta.

8. Lepingu kestus või teenuse osutamise tähtaeg.

9. Vajaduse korral õiguslik vorm, mida pakkumismenetluse võitnud teenuseosutajate ühenduselt nõutakse.

10. a) Vajaduse korral kiirendatud menetluse kasutamise põhjendus.

b) Osalemistaotluste laekumise lõppkuupäev.

c) Aadress, kuhu taotlused tuleb saata.

d) Keel või keeled, milles taotlused tuleb koostada.

11. Pakkumiskutsete lähetamise lõppkuupäev.

12. Vajaduse korral nõutavad tagatised ja garantiid.

13. Teave teenuseosutaja olukorra kohta ning talle esitatavate majanduslike ja tehniliste miinimumnõuete hindamiseks vajalikud andmed ja formaalsused.

14. Lepingu sõlmimise kriteeriumid ning võimaluse korral nende tähtsuse järjekord, kui neid ei nimetata pakkumiskutses.

15. Muu teave.

16. Teate lähetuskuupäev.

17. Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev.

D. Läbirääkimistega menetlus

1. Tellija nimi, aadress, telegraafiaadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2. Teenusekategooria ja kirjeldus. CPC viitenumber

3. Tarnekoht.

4. a) Märge selle kohta, kas õigusnorm näeb ette, et teenust võib osutada üksnes konkreetse kutseala esindaja.

b) Viide asjakohasele õigusnormile.

c) Märge selle kohta, kas juriidilised isikud peavad näitama teenuse osutamise eest vastutavate töötajate nimed ja kutsekvalifikatsiooni.

5. Märge selle kohta, kas teenuseosutajad võivad teha pakkumisi mõnele osale asjakohastest teenustest.

6. Kavandatav pakkumises osalema kutsutavate teenuseosutajate arv või ligikaudne arv.

7. Vajaduse korral märge selle kohta, et pakkumiste variante vastu ei võeta.

8. Lepingu kestus või teenuse osutamise tähtaeg.

9. Vajaduse korral õiguslik vorm, mida pakkumismenetluse võitnud teenuseosutajate ühenduselt nõutakse.

10. a) Vajaduse korral kiirendatud menetluse kasutamise põhjendus.

b) Osalemistaotluste laekumise lõppkuupäev.

c) Aadress, kuhu taotlused tuleb saata.

d) Keel või keeled, milles taotlused tuleb koostada.

11. Vajaduse korral nõutavad tagatised ja garantiid.

12. Teave teenuseosutaja olukorra kohta ning talle esitatavate majanduslike ja tehniliste miinimumnõuete hindamiseks vajalikud andmed ja formaalsused.

13. Vajaduse korral tellija poolt juba välja valitud teenuseosutajate nimed ja aadressid.

14. Muu teave.

15. Teate lähetuskuupäev.

16. Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev.

17. Eelnevad Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise kuupäevad.

E. Lepingu sõlmimine

1. Tellija nimi ja aadress.

2. Valitud pakkumismenetlus. Eelneva teate avaldamiseta läbirääkimistega menetluse korral põhjendus (artikli 11 lõige 3).

3. Teenusekategooria ja kirjeldus. CPC viitenumber.

4. Lepingu sõlmimise kuupäev.

5. Lepingu sõlmimise kriteeriumid.

6. Saadud pakkumiste arv.

7. Teenuseosutaja(te) nimi/nimed ja aadress(id).

8. Makstud hind või hinnaklass (miinimum/maksimum).

9. Vajaduse korral lepinguosa suurus ja maksumus, mille suhtes võidakse sõlmida allhankelepinguid.

10. Muu teave.

11. Hanketeate Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise kuupäev.

12. Teate lähetuskuupäev.

13. Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev.

14. I B lisas loetletud teenustega seotud lepingute puhul tellija nõusolek teate avaldamiseks (artikli 16 lõige 3).

--------------------------------------------------

IV LISA

A. Ideekonkursi teade

1. Tellija ning täiendavat dokumentatsiooni andva talituse nimi, aadress, telegraafiaadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2. Projekti kirjeldus.

3. Konkursi laad: avatud või piiratud.

4. Avatud konkursi korral: projektide laekumise lõppkuupäev.

5. Piiratud konkursi korral:

a) kavandatav osalejate arv;

b) vajaduse korral valitud osalejate nimed;

c) osalejate valiku kriteeriumid;

d) osalemistaotluste laekumise lõppkuupäev.

6. Vajaduse korral märge selle kohta, kas osaleda võib üksnes konkreetse kutseala esindaja.

7. Projektide hindamisel kasutatavad kriteeriumid.

8. Valitud žüriiliikmete nimed, kui see on asjakohane.

9. Märge selle kohta, kas žürii otsus on tellijale kohustuslik.

10. Vajaduse korral auhindade arv ja väärtus.

11. Vajaduse korral märge kõikidele osalejatele makstavate summade kohta.

12. Märge selle kohta, kas auhinnatud tööde autoritel lubatakse sõlmida täiendavaid lepinguid.

13. Muu teave.

14. Teate lähetuskuupäev.

15. Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev.

B. Ideekonkursi tulemused

1. Tellija nimi, aadress, telegraafiaadress, telefoni-, teleksi- ja faksinumber.

2. Projekti kirjeldus.

3. Osalejate üldarv.

4. Välismaalastest osalejate arv.

5. Konkursi võitja(d).

6. Vajaduse korral auhind või auhinnad.

7. Muu teave.

8. Viide ideekonkursi teatele.

9. Teate lähetuskuupäev.

10. Teate Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusse jõudmise kuupäev.

--------------------------------------------------