Euroopa Liidu Teataja L 039 , 09/02/2002 Lk 0018 - 0043
Tõlge Euroopa liidu julgeoleku-uuringute instituudi personalieeskirjad [1] Artikkel 1 I JAOTIS — ÜLDSÄTTED Alluvussuhted Avaldus Käitumine Finantsvastutus Turvalisus II JAOTIS — TÖÖTAJATE STAATUS I PEATÜKK — ÜLDSÄTTED Privileegid ja immuniteedid Abi ja hüvitamine Varalised õigused Välistegevus Kandideerimine avalikule või poliitilisele ametikohale II PEATÜKK — TÖÖLE VÕTMINE JA LEPINGUD Artikkel 4 — Tööle võtmine Artikkel 5 — Töötamise vanusepiirang Artikkel 6 — Arstlik kontroll Esialgsed lepingud Katseaeg Lepingute lõpetamine Töökoha kaotuse hüvitamine Lepingu lõpetamisest teatamise aja lühendamine Erisätted teadustöötajate kohta III PEATÜKK — PALGAD JA TOETUSED Artikkel 8 — Üldsätted Artikkel 9 — Põhipalk Artikkel 10 — Kodumaalt lahkumise toetus Majapidamistoetus Laste- ja muude ülalpeetavate toetused Õppetoetus Puuetega laste ja muude ülalpeetavate toetused Üüritoetus Artikkel 12 — Tasu eriülesannete täitmise eest Artikkel 13 — Sisseseadmistoetus Sisemaks Pensioniskeemi sissemaksed Sotsiaalkindlustusmaksed Lisakindlustuse sissemaksed Artikkel 15 — Palga ettemaks ja tagasimaksmine IV PEATÜKK — REISIKULUD Artikkel 16 — Sisseseadmine ja lahkumine Artikkel 17 — Kolimiskulud Artikkel 18 — Töölähetus V PEATÜKK — SISEMINE KORRALDUS Artikkel 19 — Tööaeg Artikkel 20 — Riigipühad Artikkel 21 — Puhkus Artikkel 22 — Puhkus kodumaal VI PEATÜKK — ARUANDED JA EDUTAMINE Artikkel 23 — Üldsätted Artikkel 24 — Menetlus Artikkel 25 — Aruannetele järgnevad meetmed VII PEATÜKK — DISTSIPLINAARMENETLUS Artikkel 26 — Mõisted Artikkel 27 — Kahju hüvitamine Artikkel 28 — Kaebustest teatamine Artikkel 29 — Distsiplinaarnõukogu VIII PEATÜKK — APELLATSIOONID JA APELLATSIOONINÕUKOGU Artikkel 30 — Apellatsioonid IX PEATÜKK — PENSIONISKEEM Artikkel 31 — Lahkumistoetus Artikkel 32 — Vanaduspension Artikkel 33 — Invaliidsuspension Artikkel 34 — Toitjakaotuspension Artikkel 35 — Orvu- või ülalpeetava pension Artikkel 36 — Ajutised pensionid III JAOTIS — AJUTISTE TÖÖTAJATE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED Artikkel 37 — Ajutiste töötajate staatust puudutavad sätted Artikkel 38 — Lepingud Artikkel 39 — Töötasu Artikkel 40 — Erisätted IV JAOTIS — TASULISTE EKSPERTIDE, STIPENDIAATIDE JA PRAKTIKANTIDE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED Artikkel 41 — Staatust ja rahastamist puudutavad sätted I LISA II LISA III LISA IV LISA V LISA VI LISA VII LISA VIII LISA IX LISA X LISA PREAMBUL Julgeoleku-uuringute Instituut on Euroopa Liidu asutus, mis on seotud koordineeritud organisatsioonidega. Artikkel 1 Käesolevates eeskirjades määratakse kindlaks Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudi (edaspidi "instituut") töötajate staatus, õigused, ülesanded ja vastutus. Instituudi töötajaskond koosneb füüsilistest isikutest, kellega on sõlmitud töötaja või ajutise töötaja tööleping. Tasuliste ekspertide, stipendiaatide ja praktikantide suhtes kohaldatakse IV jaotise sätteid. Instituudi direktoril on õigus käesolevaid eeskirju vastavalt vajadusele muuta, kui juhatus on selleks nõusoleku andnud. Käesolevaid eeskirju kohaldatakse kõigi töötajate suhtes, välja arvatud juhul, kui juhatus on otsustanud teisiti ametijärguta personali osas. I JAOTIS ÜLDSÄTTED Artikkel 2 Kõikide töötajate suhtes kohaldatavad sätted 1. Alluvussuhted 2. Avaldus Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudis tööle asudes peab iga töötaja alla kirjutama järgmisele avaldusele: "Tõotan pühalikult täita mulle kui Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudi töötajale usaldatud tööülesandeid lojaalselt, usaldusväärselt ja veendunult ning üksnes instituudi huve silmas pidades. Kohustun oma tööülesannete täitmisel mitte otsima või vastu võtma korraldusi üheltki muult valitsuselt või asutuselt peale instituudi." 3. Käitumine 4. Finantsvastutus 5. Turvalisus a) Kõikidelt töötajatelt, kaasa arvatud ajutised töötajad, stipendiaadid ja praktikandid, võib nõuda julgeolekukontrolli läbitegemist, et võimaldada neile tööülesannete täitmise käigus juurdepääsu salajastele dokumentidele. Instituudi julgeolekuametnik esitab julgeolekukontrolli taotluse pädevatele asutustele. Kuni ametliku vastuse saamiseni võib ajutise loa salajastele dokumentidele juurdepääsuks anda direktor. b) Töötajad teatavad julgeolekuametnikule viivitamata salajase dokumendi arvatavast kadumisest või ohus olemisest. II JAOTIS TÖÖTAJATE STAATUS I PEATÜKK ÜLDSÄTTED Artikkel 3 Töötajate suhtes kohaldatavad üldsätted Instituudi töötajad on füüsilised isikud, kellega on sõlmitud II peatükis määratletud töölepingud ning kelle eelarvelised ametikohad on loetletud töötajate tabelis, mis lisatakse igal aastal instituudi eelarvele. 1. Privileegid ja immuniteedid 2. Abi ja hüvitamine Instituut abistab töötajaid, kes oma ametikoha või ülesannete tõttu instituudis ning mitte omal süül on sattunud ähvarduste, solvangute, laimu või rünnakute objektiks. Materiaalse kahju võib hüvitada, kui: - töötaja ei ole kõnealust kahju tekitanud tahtlikult või hooletuse tõttu, - töötaja ei ole hüvitist saanud, - töötaja loovutab instituudile oma nõuded kolmandatele isikute, eelkõige kindlustusseltside suhtes. 3. Varalised õigused 4. Välistegevus a) Üldosa Suhetes instituudiväliste organisatsioonide ja isikutega peavad töötajad saama direktorilt eelneva loa, kui nad soovivad: - teha mis tahes avaldusi instituudi tegevuse kohta, eriti avaliku teabe asutustele, - esineda loengutega või tegelda õpetamisega, mis on otseselt seotud nende tööga instituudis, - vastu võtta tasu või palka selliste loengute või õpetajatöö eest, - eespool esitatud tegevusega seoses vastu võtta teenete- või aumärke või materiaalseid soodustusi. b) Teadustöötajate eristaatus Teadustöötajate kohustuste hulka kuulub suhete loomine väljaspool instituuti asuvate asutuste ja isikutega. Seetõttu on teadustöötajatel direktori eelneva nõusoleku korral õigus pidada loenguid, suhelda massimeediaga ja esineda trükis. 5. Kandideerimine avalikule või poliitilisele ametikohale II PEATÜKK TÖÖLE VÕTMINE JA LEPINGUD Artikkel 4 Tööle võtmine 1. Tööpakkumised esitab direktor, välja arvatud direktori ametikoha kohta. Instituut kannab hoolt vabade töökohtade teatavakstegemise eest. 2. Üldiselt ei kaaluta töölevõtmisel alla 20-aastaste ja üle 60-aastaste isikute kandidatuure. 3. Üldiselt ei valita ametikohale kandidaate, kes on instituudi töötajatega sugulus- või hõimlussuhtes. Direktor võib lubada erandeid tingimusel, et kumbki asjaomastest isikutest ei tööta teise alluvuses oleval ametikohal. 4. Tööle võetavad isikud peavad olema Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud. 5. Väljavalitud töötaja võetakse tööle selle ametijärgu kõige madalamale palgaastmele. Direktor võib siiski määrata kõrgema astme, kui see on õigustatud. 6. Direktor määrab, millised ametikohad täidetakse eksamite või konkursi alusel, samuti katsed, mille nimetatud ametikohtadele kandideerijad peavad läbima. Direktor moodustab instituudi töötajatest koosneva eksami- või valimiskomisjoni, kuhu ta võib lisada ka väljastpoolt tulnud eksamineerija. 7. Instituuti töövestlusele või eksamile kutsutud kandidaatide reisi- ja majutuskulud hüvitatakse samadel tingimustel kui töötajate lähetuskulud. [2] Artikkel 5 Töötamise vanusepiirang Töötaja ametisoleku aeg lõpeb selle kuu lõpus, mil ta saab 65-aastaseks. Direktor võib ametisoleku aega pikendada kõige rohkem 12 kuu võrra. Artikkel 6 Arstlik kontroll 1. Töötaja tööle võtmiseks on vaja instituudi poolt heakskiidetud arsti kinnitust, et kandidaadi tervislik seisund lubab tal asjaomasel ametikohal töötada ning et tal ei ole ühtegi puuet ega haigust, mis võiks ohustada teisi töötajaid. 2. Töötajad peavad igal aastal käima arstlikus kontrollis. 3. Kui instituudi poolt heakskiidetud arst leiab, et töötaja oma tervisliku seisundi tõttu asjaomasele ametikohale enam ei sobi, esitab ta direktorile sellekohase ekspertarvamuse. 4. Kui iga-aastase või muu arstliku kontrolli tulemused näitavad, et töötaja ei ole enam suuteline oma ülesandeid täitma, lõpetatakse tema tööleping kolme kuu jooksul ja kutsutakse kokku arstlik komisjon, kes määrab kindlaks töötaja õigused töövõimetuspensionile. Artikkel 7 Lepingud ja nende kestus 1. Esialgsed lepingud 2. Katseaeg 3. Lepingute lõpetamine I lisas kirjeldatud olukordades võib instituut või töötaja ise lepingu lõpetada või uuendamata jätta järgmiselt: a) Instituudi algatusel, i) teatades sellest kuus kuud ette, kui: - töötaja eelarveline ametikoht kaotatakse, - ametikoha iseloom või sellega seotud ülesanded muutuvad, - töötaja on osutunud ebapädevaks, mis on nõuetekohaselt registreeritud kahes järjestikuses aastaaruandes, või - töötaja tervislik seisund on ametisoleku aja jooksul muutunud ametikoha jaoks sobimatuks; ii) teatades kõige rohkem üks kuu ette, kui distsiplinaarmenetluse tulemusena on tuvastatud töötaja väärtegu või vastutus VII peatüki kohaselt. b) Töötaja algatusel, teatades kolm kuud ette töölt lahkumisest omal soovil, kusjuures põhjuseid ei ole vaja esitada. 4. Töökoha kaotuse hüvitamine Kui instituut lõpetab töölepingu või jätab selle uuendamata muudel kui distsiplinaarpõhjustel: 1) arvestatakse töötajale, kes on teenistuses olnud üle 10 aasta, edasilükatud pensioni õigused ja makstakse töökoha kaotuse hüvitist vastavalt I lisas sätestatud tingimustele; 2) makstakse töötajale, kes on teenistuses olnud alla 10 aasta ja kelle tööleping lõpetatakse ennetähtaeg-selt, lahkumistoetust koos töökoha kaotuse hüvitisega vastavalt I lisas sätestatud tingimustele; 3) töötajale, kelle tööleping lõpetatakse ennetähtaeg-selt nõuetele mittevastava tervisliku seisundi tõttu ja kelle püsivat töövõimetust on kinnitanud ad hoc arstlik komisjon, määratakse töövõimetuspension vastavalt pensioniskeemi eeskirjades sätestatud tingimustele. 5. Lepingu lõpetamisest teatamise aja lühendamine 6. Erisätted teadustöötajate kohta III PEATÜKK PALGAD JA TOETUSED Artikkel 8 Üldsätted Instituudi töötajatele makstav töötasu koosneb põhipalgast, kodumaalt lahkumise toetusest ning pere- ja sotsiaaltoetustest. Nendelt tasudelt arvestatakse maha sisemaks, pensioniskeemi osamaks ja sotsiaalkindlustusmaks. Töötasu kantakse töötaja arveldusarvele kuu viimasel töönädalal. Kõik töötaja olukorra muutused, millel võib olla finantstagajärgi, võetakse arvesse selle kuu töötasus, mille jooksul muudatustest teatati instituudi haldusosakonnale; juba väljamakstud töötasu suurust ei saa muuta. Artikkel 9 Põhipalk Netopõhipalk on summa, mis vastab töötaja ametijärgule ja palgaastmele juhatuse poolt igal aastal kinnitatavas palgaastmestikus. Brutopõhipalk on töötaja netopõhipalk koos sisemaksuga. Artikkel 10 Kodumaalt lahkumise toetus Seda toetust makstakse A, L ja B ametijärgu töötajatele, kes tööle asumisel ei olnud selle riigi kodanikud, kus asub nende alaline töökoht, ja kui nad tööle asumisele eelnenud kolme aasta jooksul ei olnud kõnealuse riigi alalised elanikud. Kõnealuse toetuse maksmine lõpetatakse, kui töötaja siirdub riiki, mille kodanik ta on. Toetuse summa arvutatakse vastavalt II lisale. Kui instituut võtab töötaja tööle vahetult pärast seda, kui ta on olnud selles riigis mõne teise rahvusvahelise organisatsiooni või asutuse teenistuses, võetakse toetuse saamise õiguse kaalumisel ja suuruse arvestamisel arvesse eelmise tööandja juures töötatud aastaid. Artikkel 11 Pere- ja sotsiaaltoetused Kõnealused toetused lisatakse igakuisele põhipalgale. 1. Majapidamistoetus Majapidamistoetus: a) makstakse igale töötajale, kes on abielus, lesk, lahutatud, seaduslikult lahus elav või vallaline ja kellel on vähemalt üks käesolevate eeskirjade III lisas kirjeldatud ülalpeetav; b) on 6 % netopõhipalgast; c) abielus töötajale, kellel ei ole ülalpeetavaid ja kelle abikaasa on tasulisel tööl, makstakse toetust summas, mille moodustab vahe ühelt poolt ametijärgu B3 esimese palgaastme netopõhipalga suuruse ja töötajal teoreetiliselt saada oleva toetuse ning teiselt poolt tema abikaasa töötasu vahel. Kui viimasena nimetatud summa on sama suur või suurem kui esimene, siis toetust ei maksta; d) toetust ei maksta töötajale, kelle abikaasa töötab rahvusvahelises organisatsioonis ja kelle põhipalk on instituudi töötaja palgast suurem. 2. Laste- ja muude ülalpeetavate toetused Laste- ja muude ülalpeetavate toetus: a) makstakse töötajale, kes peamiselt ja pidevalt peab ülal kas seaduslikult tunnustatud last või seadusjärgse või kohtuotsusega määratud kohustuse alusel mõnd teist pereliiget või vanemateta last, kes on tema vastutusel; b) on iga ülalpeetava kohta kindel summa, mis määratakse igal aastal kindlaks kavas, mille juhatus heaks kiidab; c) makstakse abikaasadest sellele, kes võtab vastu majapidamistoetust või muud samaväärset toetust, kui mõlemad abikaasad töötavad rahvusvahelistes organisatsioonides. 3. Õppetoetus 4. Puuetega laste ja muude ülalpeetavate toetused a) Puuetega laste ja muude ülalpeetavate toetused makstakse töötajale, kes on peamiselt ja pidevalt vastutavad selliste isikute hooldamise eest. Laps või ülalpeetav peab vastama III lisas sätestatud tingimustele. b) Kõnealuse toetuse määramise ja maksmise üksikasjad on esitatud IV lisas. 5. Üüritoetus a) Seda toetust makstakse igakuiselt B, C, A1 ja L1 ametijärgu töötajatele, kes on eluruumi üürnikud või allüürnikud ja maksavad üüriks summa, mis ületab teatava kindlaksmääratud osa nende töötasust; seejuures ei võeta arvesse teenustasusid, mille tasumine selles asukohariigis on üürniku kohustus. b) Kõnealuse toetuse arvestamise meetod on sätestatud V lisas. c) Töötajad, kes saavad üüritoetust, peavad viivitamata teatama haldus- ja personalijuhile kõikidest olukorra muutustest, mis võiksid mõjutada nende õigust nimetatud toetust saada. d) Kõnealust toetust ei maksta töötajatele: - kes saavad samalaadset toetust selle riigi ametiasutustelt, mille kodanikud nad on, - kelle abikaasa saab samalaadset toetust teisest rahvusvahelisest organisatsioonist. Artikkel 12 Tasu eriülesannete täitmise eest Direktor võib määrata tasu eriülesannete täitmise eest töötajale, kes peab asutuse huvides ajutiselt täitma endast kõrgema palgaastme töötaja ülesandeid kas täies mahus või osaliselt. Kõnealuse tasu maksmise aluseks on asjaomase töötaja ametijärgust kahe astme võrra kõrgem töötasu ja seda hakatakse maksma alles siis, kui töötaja on ühe kuu jooksul pidevalt täitnud kõrgema ametijärguga töötaja ülesandeid. Artikkel 13 Sisseseadmistoetus 1. Sisseseadmistoetust makstakse töötajatele, kelle elukoht sel ajal, kui nad instituudi töökoha vastu võtsid, oli teenistuskohast kaugemal kui 100 km või 60 miili. 2. Toetuse summa suuruseks on 30 päeva põhipalk. 3. Sisseseadmistoetust makstakse töötajale siis, kui ta asub instituudis oma tööülesandeid täitma. 4. Töötajad peavad poole sisseseadmistoetusest tagasi maksma, kui nad lahkuvad töölt omal soovil enne kahe aasta möödumist. 5. Direktor võib erandkorras lubada tagasimaksekohustus kohaldamata jätta, kui see paneks asjaomase isiku eriti raskesse olukorda. Artikkel 14 Mahaarvamised 1. Sisemaks 2. Pensioniskeemi sissemaksed 3. Sotsiaalkindlustusmaksed 4. Lisakindlustuse sissemaksed Artikkel 15 Palga ettemaks ja tagasimaksmine 1. Kui direktor ei otsusta teisiti, võib instituudi haldus- ja personalijuht olemasoleva sularahavaru piires lubada maksta töötajatele põhjendatud vajaduse korral palka intressivaba ettemaksuna. 2. Kõnesoleva ettemaksu summa ei või olla suurem kui 3 kuu netopõhipalk. 3. Ettemaksud arvatakse iga kuu maha asjaomase töötaja sissetulekust; ettemaksud peavad olema tagasi makstud ajaks, mil makstakse eelarveaasta viimase kuu palka. IV PEATÜKK REISIKULUD Artikkel 16 Sisseseadmine ja lahkumine 1. Töötajal on õigus saada nii enda kui temaga koos elavate pereliikmete reisikulude hüvitist siirdumisel töötaja eelmise töökoha asukohast instituudi asukohta. 2. Töötajal on sama õigus, kui ta lahkub instituudi teenistusest ja naaseb riiki, kus ta töötas enne instituuti tööle asumist. 3. Hüvitise maksmine toimub vastavalt VI lisa I jao sätetele. Artikkel 17 Kolimiskulud 1. Töötajal on õigus saada hüvitist kulude eest, mis on seotud tema kolimisega eelmise töökoha asukohast instituudi asukohta. Töötajal on sama õigus, kui ta lahkub instituudi teenistusest ja naaseb riiki, kus ta töötas enne instituuti tööle asumist. 2. Töötajale hüvitatakse tema isiklike asjade ja majatarvete kolimisega seotud kulud VI lisas sätestatud mahu ja koguse piires, välja arvatud sõiduautod, paadid ja muud liiklusvahendid või kindlustusmaksed. Hüvitis makstakse asjaomasele töötajale, kui ta esitab tõestatud arve. Artikkel 18 Töölähetus Töötajal on õigus saada hüvitist kulude eest, mis on seotud direktori korraldusel toimunud töölähetusega. [5] Töötajale hüvitatakse otsesed reisikulud koos majutuskulude ja nendega seotud kuludega kohas, kuhu töötaja lähetatakse. Hüvitise maksmise tingimused, määrad ja muud üksikasjad on esitatud VII lisas. V PEATÜKK SISEMINE KORRALDUS Artikkel 19 Tööaeg Töötaja tavaline tööaeg on 40 tundi nädalas ajavahemikus esmaspäev kell 9.00 kuni reede kell 17.00. Direktor võib anda loa paindliku tööajaga töötamiseks vastavalt töötaja isiklikule olukorrale või tema töö eripärale. Kui direktori äranägemisel määratud erandlikud asjaolud seda nõuavad, võib töötajalt nõuda töötamist laupäeviti. Sellisel juhul on töötajal õigus saada tehtud töötundidele vastavalt vaba aega tööpäeval. Artikkel 20 Riigipühad Vastuvõtjariigi riigipühad on vabad päevad ka instituudi töötajatele. Prantsusmaal on need järgmised päevad: a) uusaasta (1. jaanuar) b) teine ülestõusmispüha c) kevadpüha (1. mai) d) võidupüha (8. mai) e) taevaminemispüha f) teine nelipüha g) Bastille' vallutamise aastapäev (14. juuli) h) Neitsi Maarja taevaminemise püha (15. august) i) kõigi pühakute päev (1. november) j) vaherahu päev (11. november) k) esimene jõulupüha (25. detsember) Neid vabu päevi ei arvata maha töötaja põhipuhkusest. Kui mõni neist päevadest langeb laupäevale või pühapäevale, võib direktor otsustada anda vaba päeva muul nädalapäeval ja seda puhkusest mitte maha arvata. Artikkel 21 Puhkus 1. Iga-aastane puhkus a) Õigus puhkusele Töötajal on õigus saada iga-aastast tasulist puhkust 2,5 tööpäeva ulatuses iga töötatud kuu eest. Puhkuse saamise õigus kehtib iga kalendriaasta kohta. 1. aprilli ja 30. juuni vahelisel ajal tööle asunud töötajal on õigus saada ette 15 puhkusepäeva oma iga-aastasest puhkusest, kui puhkus võetakse pärast viimasena nimetatud kuupäeva. Kui töötaja ei ole töökoha vajaduste tõttu 31. detsembriks kõiki puhkusepäevi kasutanud, võib direktor või tema kohusetäitja anda loa kõikide või osa kasutamata puhkusepäevade ülekandmiseks järgmisse aastasse. Kui selliselt ülekantud päevi ei kasutata 31. märtsiks, kaotavad nad kehtivuse. b) Halduskord Töötaja, kes soovib võtta puhkust punktis a sätestatud puhkuse saamise õiguse kohaselt, peab selleks saama direktori eelneva nõusoleku. Puhkusepäevade registrit peab instituudi haldusosakond, kust töötaja saab puhkuseavalduse vormi. Puhkusepäevade register näitab, kui palju jooksva aasta puhkusepäevi on kasutamata. Töötaja täidab järgmised punktid: - soovitud puhkusepäevade arv, - alguse kuupäev ja kellaaeg, - tööle naasmise kuupäev ja kellaaeg, - riik või riigid, kus puhkus kavatsetakse veeta, - aadress puhkusel viibimise ajal (vabatahtlik) ja - telefoninumber puhkusel viibimise ajal (kui võimalik). Pärast direktori või tema asetäitja nõusoleku saamist tagastab töötaja puhkuseavalduse vormi haldusosakonda, kus seda säilitatakse töötaja isikutoimikus. c) Kasutamata puhkus töötaja töölt lahkumise korral Töötaja instituudist lahkumise korral tema kasutamata puhkus tühistatakse. Kui direktor kinnitab kirjalikult, et töötajal ei olnud võimalik kogu puhkust kasutada tööga seotud vajaduste tõttu, võib töötaja siiski saada tasandustoetust ühe kuuekümnendiku ulatuses oma netopõhipalgast iga kasutamata puhkusepäeva eest. 2. Palgata puhkus 3. Haiguspuhkus, rasedus- ja sünnituspuhkus ja muud eripuhkused Artikkel 22 Puhkus kodumaal Töötajal, kellel on õigus saada kodumaalt lahkumise toetust, on õigus iga kolme teenistuses oldud aasta kohta saada hüvitist nii enda kui temaga koos elavate pereliikmete edasi-tagasi reiskulude eest sellesse riiki, mille kodanikud nad on. Reisikulud hüvitab haldusosakond, arvestades kõige odavamat reisimise viisi vastavalt VII lisa tingimustele. Kodumaal veedetava puhkuse korral on õigus saada iga-aastasele puhkusele lisaks viis puhkusepäeva. VI PEATÜKK ARUANDED JA EDUTAMINE Artikkel 23 Üldsätted 1. Kõikide töötajate tööle, välja arvatud direktori töö, antakse hinnang igal aastal hiljemalt 15. detsembriks. Hinnanguaruandes kirjeldatakse töötaja pädevust võrreldes teistega ja see annab võimaluse töötajat kiita või, vastupidi, näidata tema puudusi, et ta töötulemused paraneksid. 2. Aruannetes käsitletakse järgmisi kriteeriume: a) hoolikus ja täpsus, b) töö kvaliteet ja kiirus, c) algatusvõime, d) käitumine ja suhtlemine. Iga kriteeriumit hinnatakse skaalal 0-5. Kokkuvõtlik hinnang esitatakse aastaaruande vormil, mida säilitatakse töötaja isikutoimikus. Artikkel 24 Menetlus 1. Direktor nimetab need töötajad, kelle ülesanne on koostada aruanne kõikide või osa nende alluvuses töötavate isikute kohta. 2. Kui kõik hinnanguaruanded on valmis, kutsub direktor kokku ametialase edutamise nõukogu, mille tegevust juhib tema ise ja kuhu kuuluvad kõik töötajad, kes aruandeid koostasid. Haldus- ja personalijuht osaleb ametialase edutamise nõukogu koosolekutel ning tal on hääleõigus tema alluvaid puudutavates küsimustes ja nõuandev osa teisi töötajaid puudutavates küsimustes. 3. Haldus- ja personalijuhi soovitusel kinnitab direktor lõplikud hinnangud kõikide töötajate kohta ja laseb kirjutada asjakohased aruanded, millele kirjutavad alla kõik ametialase edutamise nõukogu liikmed. 4. Direktor või vajaduse korral tema kohusetäitja kohtub isiklikult iga töötajaga, üldjuhul ametialase edutamise nõukogu koosolekute raames. Töötaja tutvub tema kohta koostatud aastahinnanguga ja annab aruandevormile allkirja, millega tõendab, et teda on hinnangust teavitatud. 5. Aastaaruanne on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud haldusdokument, mille kohta ei ole võimalik kaebust esitada ühelegi asutusevälisele organile. Artikkel 25 Aruannetele järgnevad meetmed 1. Erakordselt hea hinnanguaruanne võib olla aluseks erandkorras kõrgemale palgaastmele või koguni kõrgemale ametijärgule edutamiseks, kui eelarveline ametikoht seda võimaldab. 2. Kaks järjestikust negatiivset hinnanguaruannet lubavad hoida töötajat veel ühe aasta samal palgaastmel. 3. Kaks või enam negatiivset aruannet võivad saada lepingu uuendamata jätmise aluseks. VII PEATÜKK DISTSIPLINAARMENETLUS Artikkel 26 Mõisted 1. Kui töötaja või endine töötaja ei tule tahtlikult või hooletuse tõttu toime personalieeskirjades sätestatud ülesannete täitmisega, võib tema suhtes rakendada lihtviisilisi, rahalisi või staatust puudutavaid distsiplinaarmeetmeid lisaks kahju hüvitamisele, mida temalt võidakse nõuda käesolevate eeskirjade artikli 2 lõike 4 ja artikli 27 alusel. a) Lihtviisiline distsiplinaarmeede võib olla: - suuline hoiatus, - kirjalik laitus. b) Rahaline distsiplinaarmeede võib olla: - iga-aastase palgatõusu kohaldamata jätmine, - kohene sama ametijärgu madalamale palgaastmele viimine. c) Staatust puudutav distsiplinaarmeede võib olla: - ajutine tööülesannete täitmisest eemaldamine koos töötasu maksmise täieliku või osalise peatamisega, - teenistusest vabastamine, kaasa arvatud lepingu lõpetamine, millega kaasneb töökoha kaotusega seotud hüvitise saamise õiguse täielik või osaline äravõtmine ning võib kaasneda pensioniskeemi hüvitiste vähendamine või ajutine peatamine. Distsiplinaarmeetmed määrab direktor; lihtviisilise distsiplinaarmenetluse kohta võib otsuse teha direktori volitusel tegutsev haldus- ja personalijuht, välja arvatud juhul, kui kokku on kutsutud distsiplinaarnõukogu. [6] 2. Kui töötajat süüdistatakse tõsises üleastumises ja direktor leiab, et süüdistus on selgelt põhjendatud, ning kui töötaja jätkamine ametikohal teda puudutava uurimise ajal kahjustaks instituudi huve, võib asjaomase töötaja kohe töölt kõrvaldada kuni uurimustulemuste selgumiseni ja talle vastavalt direktori äranägemisele selle aja eest palka maksta või mitte. Artikkel 27 Kahju hüvitamine Töötajalt võib nõuda, et ta hüvitaks täielikult või osaliselt kahju, mis on instituudile tekkinud tema hooletuse või tahtliku tegevuse tõttu. Kui töötaja ei tööta enam instituudis, võib kõnealuse kahju hüvitamiseks kinni pidada teatava määra pensioniskeemi hüvitistest, mis võib olla kuni 70 % pensionist. Artikkel 28 Kaebustest teatamine Kui tehakse ettepanek kohaldada mõne töötaja suhtes artiklis 26 nimetatud distsiplinaarmeedet, teatatakse talle sellest kirjalikult kahe täispäeva jooksul alates distsiplinaarmeetme rakendamistaotluse esitamisest direktorile või haldus- ja personalijuhile. Kõnealusele teatele lisatakse tema vastu suunatud kaebust põhjendavad dokumendid koos kõikide tema kohta kirjutatud aruannetega. Artikkel 29 Distsiplinaarnõukogu Viie tööpäeva jooksul alates artiklis 28 sätestatud teavitamisest võib asjaomane töötaja esitada kirjaliku taotluse, et tema juhtumi vaataks läbi distsiplinaarnõukogu, mille direktor peab kokku kutsuma viie päeva jooksul. Distsiplinaarnõukogu koosolek toimub kokkukutsumisele järgneval nädalal. Distsiplinaarnõukogu koosseis ja menetlused on sätestatud IX lisas. Distsiplinaarnõukogu arvamus ei ole direktori jaoks siduv. VIII PEATÜKK APELLATSIOONID JA APELLATSIOONINÕUKOGU Artikkel 30 Apellatsioonid Töötajad, endised töötajad või nende õigusjärglased võivad direktori otsused kohtusse kaevata. Need kaebused või kaebustest tulenevad menetlused ei lükka edasi vaidlustatud otsuse täideviimist. 1. Asutusesisene halduskaebus 2. Vahendamine 3. Vaidlustatud kaebused 4. Apellatsiooninõukogu otsused a) Apellatsiooninõukogu võib edasikaevatud otsused tühistada või neid kinnitada. b) Apellatsiooninõukogu võib lisaks anda korralduse, et instituut hüvitaks töötajale tekitatud varalise kahju alates päevast, mil tühistatud otsus jõustus. c) Apellatsiooninõukogu võib lisaks määrata, et instituut tasuks apellatsiooninõukogu sätestatud piires kaebuse esitajale tekitatud põhjendatud kulud ning kuulatud tunnistajate transpordi- ja elamiskulud. Need kulud arvutatakse käesolevate eeskirjade artikli 18 ja VII lisa põhjal. IX PEATÜKK PENSIONISKEEM Kõik julgeoleku-uuringute instituudi pensioniskeemi eeskirjades esitatud asjaomased eeskirjad ja tingimused vastavad koordineeritud organisatsioonide pensioniskeemile. Pensioniskeemi eeskirjad on instituudi personalieeskirjade lahutamatu osa. Edaspidi esitatavad artiklid 31-36 on üksnes kokkuvõte pensioniskeemi eeskirjade peamistest sätetest; kohaldatakse pensioniskeemi eeskirjade tervikteksti. Artikkel 31 Lahkumistoetus 1. Töötajal, kes lahkub instituudi teenistusest enne 10 tööaastat, [7] on õigus saada lahkumistoetust (nagu on ette nähtud pensioniskeemi eeskirjadega). 2. Toetus koosneb kahest osast: - pooleteisekordne viimane netopõhipalk kuus korrutatuna töötatud aastate (või lühematest perioodidest kokkuliidetud aastate) arvuga, - tema kuupalgast pensionimakseteks lahutatud kogusumma koos liitintressiga 4 % aastas. Artikkel 32 Vanaduspension 1. Töötajal, kes on instituudi teenistuses olnud 10 aastat või rohkem, [8] on õigus saada vanaduspensioni. Töötajal on õigus see pension välja võtta, kui ta on saanud 60-aastaseks. Kuni nimetatud eani lükatakse vanaduspensioni maksmine edasi. 2. Pensioni suurus vastab tegelikult teenistuses oldud aastate arvule. Pensioni makstakse töötajale iga kuu annuiteedina. 3. Kui töötaja on teenistuses olnud vähemalt 10 aastat, hakkab ta 65-aastaseks saades automaatselt pensioni saama, kui direktor ei ole selles suhtes vastu võtnud erakorralist otsust. Artikkel 33 Invaliidsuspension 1. Vastavalt käesolevate eeskirjade artikli 6 lõikele 4 on töötajal, kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks, mis ei võimalda tal täita oma tööülesandeid, õigus saada invaliidsuspensioni. 2. Invaliidsuspensioni suurus on võrdne vanaduspensioni suurusega, millele töötajal oleks olnud õigus käesolevates eeskirjades sätestatud ikka jõudmisel, kui ta oleks selle vanuseni töötanud, ning artikli 32 lõikes 1 sätestatud vähemalt 10 tööaasta nõuet siinjuures ei kohaldata. Töötajale makstakse invaliiduspensioni iga kuu annuiteedina alates invaliidsuse ametlikule kinnitamise järgneva kuu esimesest päevast. Artikkel 34 Toitjakaotuspension 1. Kui töötaja sureb teenistuses oleku ajal, on tema üleelanud abikaasal õigus saada toitjakaotuspensioni. 2. Toitjakaotuspensioni makstakse üleelanud abikaasale iga kuu annuiteedina alates teenistuses olnud töötaja surmakuupäevale järgneva kuu esimesest päevast. [9] 3. Õigus toitjakaotuspensionile kestab selle kuu lõpuni, mil toetuse saaja sureb või ei vasta enam toetuse saamise nõuetele. Artikkel 35 Orvu- või ülalpeetava pension 1. Kui sureb teenistuses olev töötaja või töötaja, kellel on õigus saada invaliidsuspensioni või kohest või edasilükatud vanaduspensioni, on tema lastel või teistel ülalpeetavatel õigus saada pensioni vastavalt pensioniskeemi eeskirjadele. 2. "Lapsed või teised ülalpeetavad" on isikud, kes vastavad personalieeskirjade III lisas piiritletud tingimustele. Pensionile on õigus ka töötaja lastel, kes on sündinud kuni 300 päeva pärast töötaja surma. 3. Õigus toitjakaotuspensionile kaob selle kuu lõpul, mil laps või muu ülalpeetav lakkab vastamast orvu- või ülalpeetava toetuse saamise nõuetele. Eelmistes artiklites nimetatud vanadus- ja invaliidsuspensioni võib maksta üleelanud abikaasale vastavalt pensioniskeemi eeskirjadele. Artikkel 36 Ajutised pensionid 1. Kui teenistuses olev töötaja või endine töötaja, kes saab vanadus- või invaliidsuspensioni, on olnud üle aasta teadmata kadunud sellistes tingimustes, mis lubavad oletada tema surma, võib tema abikaasale või tema ülalpeetavateks tunnistatud isikutele maksta vastavalt ajutist toitjakaotus- või orvupensioni. 2. Lõike 1 sätteid kohaldatakse isikute suhtes, kes on tunnistatud üle aasta teadmata kadunud isiku toitjakaotuspensioni saava üleelanud abikaasa ülalpeetavateks. 3. Lõigete 1 ja 2 kohaselt makstavad ajutised pensionid muudetakse lõplikuks, kui töötaja või abikaasa on ametlikult surnuks tunnistatud või kohtuotsusega teadmata kadunuks kuulutatud. III JAOTIS AJUTISTE TÖÖTAJATE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED Artikkel 37 Ajutiste töötajate staatust puudutavad sättedAjutised töötajad kuuluvad abipersonali hulka, kes võetakse üldiselt tööle lühikeseks ajaks. Neil ei ole rahvusvahelise personali staatust ja nende suhtes kehtivad täiel määral vastuvõtjariigi õigusnormid ning selle riigi õigusnormid, mille kodanikud nad on. 1. Ajutised töötajad ei tööta instituudi töötajate tabelis loetletud eelarvelistel ametikohtadel. 2. Nende töötajate suhtes kohaldatakse I jaotise sätteid ja järgmisi II jaotise sätteid: - I peatükk: artikli 3 lõige 2 (abi ja hüvitamine), lõige 4 (välistegevus) ja 5 (kandideerimine avalikule või poliitilisele ametikohale) - II peatükk: artikkel 5 (töötamise vanusepiirang) ja artikkel 6 (arstlik kontroll) - III peatükk: artikkel 15 (palga ettemaks) - IV peatükk: artikkel 17 (kolimiskulud) ja artikkel 18 (töölähetus) - V peatükk: artikkel 19 (tööaeg) ja artikkel 20 (riigipühad) - VII peatükk: artikkel 27 (kahju hüvitamine) - VIII peatükk: (apellatsioonid) — vastavalt artikli 40 lõikele 3 Artikkel 38 Lepingud Ajutised töötajad võetakse tööle 1-6 kuuks. Lepinguid võib pikendada samadel tingimustel. Instituut ja ajutised töötajad võivad töölepingu lõpetada, teatades sellest ette 10 täispäeva. Artikkel 39 Töötasu 1. Ajutiste töötajate töötasu määratakse kindlaks töölepinguga; see koosneb kuupalgast ilma täiendavate toetusteta, olenemata asjaomase isiku perekondlikust või sotsiaalsest olukorrast. 2. Sellest kinnitatud summast arvatakse maha töötaja sotsiaalkindlustusmaksed, mida töötaja maksab täielikku hüvitamist tagavasse erakindlustusfondi, või juhul kui ta on juba haiguskindlustusskeemiga liitunud, lisakindlustusfondi. 3. Kuna ajutised töötajad ei saa pensioniskeemi hüvitisi, ei peeta nende palgast kinni vastavaid makseid. 4. Iga aasta alguses suurendatakse ajutiste töötajate töötasu sama protsendimäära võrra, mida juhatus rakendab töötajate palkade suhtes. Artikkel 40 Erisätted 1. Sisseseadmis- ja lahkumiskulud 2. Puhkus 3. Vaidlused IV JAOTIS TASULISTE EKSPERTIDE, STIPENDIAATIDE JA PRAKTIKANTIDE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED Artikkel 41 Staatust ja rahastamist puudutavad sätted 1. Ekspertidel, stipendiaatidel ja praktikantidel on instituudi külalise staatus. Nende suhtes kohaldatakse käesolevate eeskirjade I jaotise sätteid, millega nad tutvuvad enne oma tegevuse alustamist. 2. Nende töötasu määratakse kindlaks siis, kui nad alustavad tööd instituudis; töötasu makstakse instituudi direktori määratud osadena vastavalt nende tööde valmimisele, mille tegemiseks nad instituuti kutsuti või vastu võeti. 3. Tööle võetud ekspertidel ja stipendiaatidel on õigus saada hüvitist üksnes enda reisikulude eest siis, kui nad instituuti saabuvad ja sealt lahkuvad. Erandina ja direktori otsuse alusel võib sellist hüvitist maksta ka praktikandile. [1] Nõukogu poolt kirjaliku menetluse teel vastuvõetud 21. detsembril 2001 vastavalt nõukogu 20. juuli 2001 ühismeetme nr 554/ÜVJP (EÜT L 200, 25.7.2001, lk 1) artiklile 8. [2] Vt VII lisa. [3] Tingimused, mille alusel määratakse ja arvestatakse töökoha kaotuse hüvitist, on esitatud I lisas. [4] St välja arvatud lasteaed vms. [5] See hüvitis on mõeldud kulude katteks ning seda ei peaks seetõttu käsitlema täiendava sissetulekuna. [6] Sellisel juhul otsustab distsiplinaarmeetme direktor ise. [7] Selle õiguse alusel makstavate summade arvutamisel võetakse arvesse eelnevaid tööaastaid mõnes teises koordineeritud organisatsioonis, tingimusel, et töötaja ei saanud kõnealust toetust eelmisest töökohast. [8] Selle õiguse alusel makstavate summade arvutamisel võetakse arvesse eelnevaid tööaastaid mõnes teises koordineeritud organisatsioonis, tingimusel, et töötaja astus instituudi teenistusse kõige rohkem kuus kuud pärast eelmisest töökohast lahkumist. [9] Või alates kuupäevast, mil lõppes palga maksmine surnud töötajale. -------------------------------------------------- I LISA TÖÖKOHA KAOTUSE HÜVITAMINE Viited: a) Käesolevate personalieeskirjade artikkel 7. b) valitsuste eelarveekspertide kooskõlastuskomitee aruande nr 78 V lisa (august, 1972). 1. Hüvitise määramise tingimused Töökoha kaotuse hüvitise [1] võib määrata töötajale, kelle tööleping on lõpetatud ühel järgmistest põhjustest: a) eelarvelise ametikoha kaotamine; b) töö laadi või taseme muutumine selliseks, et töötaja kvalifikatsioon enam ei vasta selle nõuetele; c) see liikmesriik, mille kodanik töötaja on, jääb juhatusest välja; d) instituudi peakontori üleviimine rohkem kui 100 km või 60 miili kaugusele kohast, kus töötaja tööle võeti, ja töötaja keeldumine sinna tööle asumast, kuna see ei ole tema töölepinguga ette nähtud; e) töötaja julgeolekusertifikaadi [2] tühistamine muudel kui distsiplinaarpõhjustel. Hüvitist ei maksta, kui: f) töötaja on saanud teise sama ametijärgu töökoha instituudis; g) töötaja on saanud uue ametikoha samas piirkonna teises rahvusvahelises organisatsioonis; h) töötaja, kes on teatava liikmesriigi ametnik, on viidud üle oma riigi ame-ti-asu-tusse ja saanud sealt töötasu 30 päeva jooksul pärast instituudi töölepingu lõpetamist; i) töötaja tööleping on lõpetatud distsiplinaarmenetluse tulemusena. 2. Hüvitise maksmine töötajatele, kes on instituudi teenistuses olnud vähem kui 10 aastat. [3] Kehtiva lepingu korral on kõnealusel töötajal õigus saada hüvitist summas, mis saadakse, korrutades 50 % tema igakuisest netotöötasust töölepingu lõppemiseni jäänud kuude arvuga, [4] maksimaalselt viie kuu töötasu ulatuses. Netotöötasuna käsitletakse põhipalka koos täiendavate igakuiste toetuste ja hüvitistega. 3. Hüvitise maksmine töötajatele, kes on instituudi teenistuses olnud rohkem kui 10 aastat. [5] Kõnealustel töötajal on õigus saada hüvitist 100 % ulatuses igakuisest netotöötasust iga instituudis töötatud aasta kohta, [6] maksimaalselt 24 kuu ulatuses. Hüvitist ei maksta enamate kuude [7] eest kui need, mis asjaomasel isikul on jäänud käes-olevate eeskirjade ar-tik-lis 5 sätestatud vanusepiirini jõudmiseni. [1] Eraldi töölt lahkumise toetusest, mis peab katma vähemalt pensioniõigused. [2] Üksnes juhul, kui töötaja ametikoht eeldab asjakohase sertifikaadi olemasolu. [3] Või kokku 10 aastat järjestikust teenistust instituudis ja mõnes teises rahvusvahelises organisatsioonis. [4] Või kuude osad väljendatuna kolmekümnendikes. [5] Või kokku 10 aastat järjestikust teenistust instituudis ja mõnes teises rahvusvahelises organisatsioonis. [6] Või kokku 10 aastat järjestikust teenistust instituudis ja mõnes teises rahvusvahelises organisatsioonis. [7] Või kuude osad väljendatuna kolmekümnendikes. -------------------------------------------------- II LISA KODUMAALT LAHKUMISE TOETUS 1. Eeskirjade ar-tik-lis 10 käsitletud töötajatele makstakse iga kuu kodumaalt lahkumise toetust. Toetuse suurus on: a) töötajatele, kellel on õigus saada majapidamistoetust: - 18 % võrdluspalgast esimese kümne tööaasta jooksul, - 17 % võrdluspalgast üheteistkümnenda tööaasta jooksul, - 16 % võrdluspalgast kaheteistkümnenda tööaasta jooksul, - 15 % võrdluspalgast alates neljateistkümnendast tööaastast; b) töötajatele, kellel ei ole õigust saada majapidamistoetust: - 14 % võrdluspalgast esimese kümne tööaasta jooksul, - 13 % võrdluspalgast üheteistkümnenda tööaasta jooksul, - 12 % võrdluspalgast kaheteistkümnenda tööaasta jooksul, - 11 % võrdluspalgast alates neljateistkümnendast tööaastast. 2. Võrdluspalk on töötaja ametijärgu esimese palgaastme netopõhipalk. 3. Kodumaalt lahkumise toetus ei või olla väiksem kui ametijärgu B3 esimese palgaastme põhipalk. -------------------------------------------------- III LISA LAPSED JA MUUD ÜLALPEETAVAD 1. Ülalpeetavad lapsed a) Registreeritud abielust sündinud, seaduslikult tunnustatud bioloogiline või lapsendatud laps, keda loetakse töötaja ülalpeetavaks, on laps, kelle alalise ülalpidamise ja kasvatuse eest hoolitseb töötaja ning kes elab alaliselt tema perekonnas selles piirkonnas, kus töötaja töötab, või piirkonnas, kus elab teine lapsevanem. b) Asjaomane töötaja peab esitama haldusosakonnale koopiad dokumentidest, mis tõendavad, et kõnealune laps on materiaalselt tema ülalpeetav. c) Last ei loeta töötaja ülalpeetavaks, kui: - ta on saanud 26-aastaseks, - kui ta enne sellesse ikka jõudmist saab ise palka, sissetulekut või tasusid, - kui töötaja või tema abikaasa, kes lapse eest hoolt kannab, saab oma riigi või vastuvõtva riigi õigusnormide kohaselt samalaadset toetust. d) Haldusosakonnal on õigus nõuda töötajalt kõiki asjaomase toetuse saamise õigust kinnitavaid ametlikke või notariaalseid dokumente, mida ta vajalikuks peab. 2. Muud ülalpeetavad a) Peale lõikes 1 nimetatud lapse võib töötaja ülalpeetavaks lugeda muid isikuid, kes vastavad järgmistele tingimustele: - on töötaja otseliinis ülenev sugulane või lähisugulane või -hõimlane, - elab alaliselt töötaja või tema abikaasa juures või on alaliselt paigutatud eriotstarbelist arstiabi andvasse asutusse, - asjaomasel isikul ei ole piisavalt vahendeid enda ülalpidamiseks. b) Asjaomane töötaja peab esitama haldusosakonnale kehtiva tõendi selle kohta, et kõnealune isik on materiaalselt tema ülalpeetav. c) Haldusosakonnal on õigus nõuda töötajalt kõiki asjaomase toetuse saamise õigust kinnitavaid ametlikke või notariaalseid dokumente, mida ta vajalikuks peab. -------------------------------------------------- IV LISA PUUDEGA ÜLALPEETAVAD 1. Ülalpeetav loetakse puudega isikuks, kui arstitõendiga kinnitatakse, et tal on sügav ja alaline puue, mis eeldab erihoolitsust ja järelevalvet, mida tasuta ei pakuta, või eriõpetust ja -koolitust. 2. Otsuse asjaomase toetuse maksmise kohta teeb direktor pärast nõupidamist komisjoniga, mille ta sel eesmärgil kokku kutsub ja kuhu kaastakse vähemalt üks arstipraksisega tegelev isik. Direktori otsuses määratakse asja uut läbivaatamist välistamata kindlaks ajavahemik, mille jooksul toetust makstakse. 3. Käesolevates eeskirjades sätestatud korras toetuse saamise kriteeriumiks on tõsine ja alaline füüsiline või vaimne vaegus. Seega võib puudega isikuks pidada ülapeetavaid, kellel on: - tõsine või krooniline kesk- või autonoomse närvisüsteemi kahjustus, olenemata põhjusest, nagu näiteks ajukahjustus, müopaatia ja osaline halvatus, - tugi- ja liikumissüsteemi tõsine kahjustus, - ühe või mitme meeleorgani tõsine kahjustus, - krooniline ja töövõimetust põhjustav vaimuhaigus. Eespool esitatud loetelu ei ole täielik. See on toodud üksnes näitena ja seda ei tohi võtta aluseks puude või töövõimetusastme hindamisel. 4. Toetus on sama suur kui ülalpeetava lapse eest makstav toetus ja seda makstakse viimasele lisaks. 5. Juhul, kui asjaomasel töötajal või tema perel on õigus saada samalaadset toetust riik-liku või rahvusvahelise skeemi kohaselt, on instituudi makstav toetus sama suur kui käes-olevate eeskirjadega ettenähtud toetuse ja riik-liku või rahvusvahelise skeemi kohaselt makstava toetuse vahe. -------------------------------------------------- V LISA ÜÜRITOETUS 1. Üüritoetus on sama suur summa kui vahe tegelikult makstud üüri (millest on maha arvatud artikli 11 lõike 5 punktis a nimetatud tasud) ning järgmiselt arvutatud summa vahel: a) 15 % netopõhipalgast C ja B ametijärgu töötajatele, kuni järguni B.4, viimane kaasa arvatud; b) 20 % netopõhipalgast B.5 ja B.6 ametijärgu töötajatele; c) 22 % netopõhipalgast A.1 ja L.1 ametijärgu töötajatele. 2. Kõnealune osa on: a) 50 % vallalisele töötajale või abielus töötajale, kellel ei ole ülalpeetavaid; b) 55 % ühe ülalpeetavaga töötajale; c) 60 % kahe või enama ülalpeetavaga töötajale. 3. Toetus ei tohi olla suurem kui: a) 10 % asjaomase töötaja netopõhipalgast, kui tema ametijärk on C–B.4, viimane kaasa arvatud; b) 15 % asjaomase töötaja netopõhipalgast, kui tema ametijärk on B.5, B.6, A.1 ja L.1. Netopõhipalgaks loetakse tegelikku põhipalka, mis on ette nähtud juhatuse kinnitatud iga-aastases palgaastmestikus, ilma töötasu lisade või mahaarvamisteta. -------------------------------------------------- VI LISA REISI- JA KOLIMISKULUD I JAGU — Töötajate ja nende pereliikmete reisikulud suundumisel elukohast teenistuskohta 1. Töötajal, kelle elukoht on teenistuskohast kaugemal kui 100 km või 60 miili, on käesolevate eeskirjade artikli 22 kohaselt õigus saada hüvitist tegelike reisikulude eest: a) teenistusse astumisel reisi eest elukohast teenistuskohta; b) üleviimisel ühest teenistuskohast teise, mis asub rohkem kui 100 km või 60 miili kaugusel; c) teenistusest lahkumisel: - kas reisi eest teenistuskohast kohta, kus ta elas enne teenistusse astumist, - või reisi eest teenistuskohast muusse kui eespool nimetatud elukohta, tingimusel, et hüvitatavad kulud ei ole suuremad. 2. Lõikes 1 nimetatud reisikulude hüvitamisest keeldutakse täielikult või osaliselt järgmistel juhtudel: a) kui teenistusse astumisel ei ole töötaja õigus hüvitist saada tõestatud; b) kui kõnealuste kulude eest on täielikult või osaliselt tasunud valitsus või muu organ; c) kui töölt lahkumisel ei ole reis toimunud kolme kuu jooksul alates töötaja töösuhte lõppemisest või kui haldusosakond ei ole saanud hüvitamistaotlust 30 päeva jooksul pärast reisi toimumist; d) töösuhte lõppemisel, kui asjaomane isik on töölt lahkudes olnud instituudi teenistuses vähem kui 12 kuud. 3. Töötajatel, kes vastavad lõigetes 1 ja 2 esitatud tingimustele ja kes saavad majapidamistoetust, on lisaks õigus saada: a) hüvitist oma abikaasa või ülalpeetavate laste tegelike reisikulude eest, kui nad kolivad töötaja teenistuskohta; b) hüvitist oma abikaasa või ülalpeetavate laste tegelike reisikulude eest, kui nad siirduvad ühest teenistuskohast teise, mis asub rohkem kui 100 km või 60 miili kaugusel ja üleviimise tähtaega ei ole määratud, kuid see on pikem kui kaks kuud; c) hüvitist oma abikaasa või ülalpeetavate laste tegelike reisikulude eest pärast töötaja töösuhte lõppemist, välja arvatud juhul, kui hüvitise maksmisest võib keelduda põhjusel, et töötaja on töölt lahkudes olnud instituudi teenistuses vähem kui 12 kuud. 4. Abikaasat ja ülalpeetavaid lapsi [1] käsitletakse sama ametijärguga isikutena kui asjaomast töötajat. II JAGU — Kolimiskulud 1. Töötajatel, kelle elukoht on teenistuskohast kaugemal kui 100 km või 60 miili, on õigus saada hüvitist oma majatarvete kolimisega seotud tegelike kulude eest järgmiste juhtudel: a) teenistusse astumisel; b) kui nad viiakse üle ühest teenistuskohast teise, mis asub rohkem kui 100 km või 60 miili kaugusel ja üleviimise tähtaega ei ole määratud, kuid see on pikem kui kaks kuud; c) teenistusest lahkumisel, välja arvatud juhul, kui hüvitise maksmisest võib keelduda põhjusel, et töötaja on töölt lahkudes olnud instituudi teenistuses vähem kui 12 kuud. 2. Majatarvete kolimisega seotud kulutused, kaasa arvatud pakkimine, [2] hüvitatakse järgmises ulatuses: a) Töötajatele, kellel on õigus saada majapidamistoetust: Ametijärguta töötaja | 7000 kg | või 43 m3 | A ja L | 6000 kg | või 40 m3 | B ja C | 3000 kg | või 20 m3 | Lisaks 750 kg või 5 m 3 töötajaga koos elava lapse kohta. b) Töötajatele, kellel ei ole õigust saada majapidamistoetust: Ametijärguta töötaja | 5000 kg | või 33 m3 | A ja L | 4000 kg | või 27 m3 | B ja C | 2000 kg | või 13 m3 | Käesoleva jao sätetele vastava hüvitise saamiseks peavad töötajad esitama haldus- ja personalijuhile eelnevaks kinnitamiseks vähemalt kaks eri ettevõtetes koostatud kolimiskulude kalkulatsiooni koos oma majatarvete nimekirjaga. [3] Hüvitamine toimub üksnes selleks kehtiva õiguse piires ja madalaima kalulatsiooni alusel. 3. Töötajad võivad taotleda käesolevas jaos sätestatud hüvitamist üksnes juhul, kui asjaomaseid kulusid ei kata valitsus või muu organ. [1] Või III ja IV lisas kindlaksmääratud ülalpeetavad. [2] Hüvitise maksmine ei laiene majapidamistarvete kindlustusele. [3] Kõnealused kaks kalkulatsiooni peavad olema tehtud sama kaalu (või mahu) ning sama vahemaa kohta. -------------------------------------------------- VII LISA LÄHETUSKULUD Instituudi töökohustuste tõttu lähetuses viibival töötajal on õigus saada hüvitist kõikide reisikulude eest ning päevaraha, mis katab elamiskulud teenistuskohast eemalviibimise ajal vastavalt käesoleva eeskirja artiklile 18. I JAGU — Transpordivahend Lähetuses olev töötaja reisib kõige odavamat transporti kasutades, kui käesolevas jaos ei ole ette nähtud teisiti. [1] Tavalisteks transpordiviisideks loetakse õhu- ja raudteetransporti. Direktor võib siiski anda lähetuses viibivale töötajale loa kasutada transpordivahendina isiklikku sõiduautot või ametiautot, eriti juhul, kui töötajal on arstitõend selle kohta, et ta ei tohi tervislikel põhjustel lennukiga sõita, ning kui raudteeühendust ei ole või on rongisõit liiga pikk või liiga kallis. Kui lähetuses olev töötaja otsustab pärast vastava loa saamist kasutada muud kui kõige odavamat transpordiviisi, kohaldatakse järgmisi reegleid: - talle makstakse hüvitist üksnes kõige odavama transpordivahendi piletihinna ulatuses, - tal on õigus saada päevaraha ainult selle aja eest, mis oleks kulunud lähetusele siis, kui ta oleks kasutanud kõige odavamat transpordivahendit, - kui töötaja valitud transpordivahendi kasutamise tõttu kulub reisimisele rohkem tööaega, kui oleks kulunud kõige odavamat transpordivahendit kasutades, arvatakse see tööaeg maha töötaja korralisest puhkusest. 1. Lennureis Kui direktor ei ole andnud asjakohast eriluba, toimuvad kõik lennureisid turistiklassis või samaväärses klassis. 2. Rongireis a) Ametijärkude A ja L töötajatel on õigus reisida esimeses klassis. b) Ametijärkude B ja C töötajatel on õigus reisida teises klassis. c) Kui öine rongisõit kestab vähemalt kuus tundi, on töötajal õigus saada hüvitist magamiskoha kasutamise eest, kuid mitte kupeekoha eest; magamiskoha kasutamise korral on töötajal vastavalt oma ametijärgule õigus saada hüvitist esimese või teise klassi magamiskoha eest. d) Direktor võib anda madalama ametijärgu töötajale loa reisida koos kõrgema ametijärgu töötajatega, kui see hõlbustab lähetuse korraldamist; sel juhul makstakse hüvitist kõrgema ametijärgu järgi. 3. Maanteereisid — isikliku sõiduauto kasutamine a) Töötajale võib anda loa kasutada lähetuses isiklikku sõiduautot, kui see vastab instituudi huvidele. Sellisel juhul on tal õigus saada toetust läbitud kilomeetrite eest, mis arvutatakse lühima tavalise marsruudi alusel. Kõnealune toetus arvutatakse selle määra alusel, mida kohaldatakse riigis, kus instituut asub, olenemata riigist või riikidest, kuhu sõidetakse. Kasutatavad määrad tehakse teatavaks ametlikus märgukirjas. [2] b) Kui asjaomasele töötajale on antud luba sõidutada teisi instituudi töötajaid, makstakse talle iga kaasreisija kohta [3] täiendavat toetust summas, mis moodustab 10 % läbitud kilomeetrite eest makstavast toetusest; kui valitud teekonnaga on seotud erimaksud (teemaksud, auto ülevedu laeva või praamiga), hüvitatakse need maksmist tõendavate dokumentide alusel, välja arvatud lennureisidega seotud kulud. c) Isiklikku sõiduautot kasutav töötaja peab eelnevalt näitama, et tal on kindlustuspoliis, mis katab kolmandate isikute ja eelkõige kaasreisijatega seotud riskid. d) Liiklusõnnetuse puhul ei hüvita instituut materiaalse kahju maksumust. II JAGU — Lähetuses viibiva töötaja päevaraha 1. Lähetuses viibival töötajal on õigus saada päevaraha vastavalt määrale, mille juhatus kinnitab igal aastal. Kui lähetus toimub koordineeritud organisatsioonide liikmesriikidesse, väljendatakse päevaraha määr kohalikus vääringus. Sellele vaatamata võib direktor anda loa: a) rakendada erimäärasid riikide puhul, kus elukallidus on tavalisest suurem või väiksem; b) maksta töötajale kõrgemat päevaraha määra, kui ta peaks saama, kui see hõlbustab lähetuse korraldust; c) maksta päevaraha lähetuse jooksul määratud haiguspuhkuse ajal, välja arvatud juhul, kui lähetus toimub kohta, kus töötaja elab. 2. Päevaraha arvutatakse järgmiselt: a) töötajal õigus saada päevaraha iga lähetuses oldud 24-tunnise ajavahemiku eest; [4] b) vähem kui 4 tundi kestnud lähetuse eest päevaraha ei maksta; c) rohkem kui 4 tundi, kuid vähem kui 8 tundi kestva lähetuse eest on töötajal õigus saada veerand päevarahast. Samuti on tal õigus saada veerand päevarahast lähetuses oldud 24-tunnist ajavahemikku ületava aja eest, mis kestab rohkem kui 4 tundi, kuid vähem kui 8 tundi; d) kui lähetus kestab 8 tundi või rohkem ja selle juurde ei kuulu majutus hotellis, on töötajal õigus saada pool päevarahast. Samuti on tal õigus saada pool päevarahast lähetuses oldud 24-tunnist ajavahemikku ületava aja eest, mis kestab 8 tundi või rohkem, kuid vähem kui 24 tundi; e) kui lähetus eeldab majutust hotellis, võib asjaomasele töötajale maksta päevaraha kogusumma; f) päevaraha arvestamisel lisatakse tegelikule reisimisele kulunud ajale tinglik aeg raudteejaama või lennujaama jõudmiseks. Nimetatud ajavahemike kestus on järgmine: - 2 tundi rongireiside puhul, - 3 tundi lennureiside puhul. 3. Vähendatud päevaraha Päevaraha vähendatakse: a) kui reis sisaldab toitlustust või öist majutust: 15 % võrra iga peamise söögikorra eest ja 50 % võrra öise majutuse eest; b) kolme kümnendiku võrra, kui töötaja reisib öösel laevaga, kasutab magamiskohta, kupeed, või reisib lennuki või rongiga; c) kolme kümnendiku võrra, kui töötaja suundub lähetusse, kus on tema ametlik elukoht ning kus elab tema pere; d) kolme neljandiku võrra, kui majutuse tagab instituudiväline asutus. 4. Päevaraha lisad Päevaraha peaks katma kõik kulud, mis töötajal lähetusega seoses tekivad, välja arvatud edaspidi loetletavad kulud, mille eest võib taotleda lisahüvitist: a) viisamaksud ja muud samalaadsed maksud, mis on otseselt seotud lähetusega; b) tasu ülemäärase pagasi eest, kui direktor on selleks konkreetse loa andnud; c) tööülesannete täitmisega seotud posti-, telegraafi- ja kaugekõnede kulud; d) töötaja kantud vastuvõtukulud direktoriga kokkulepitud tingimustel; e) taksosõidukulud, kui direktor on selleks eelneva nõusoleku andnud ja esitatakse tõendav kviitung. Kui teatavates tingimustes ületavad majutuskulud 60 % päevarahast, võib instituut tekkinud vahe osaliselt või täielikult hüvitada, kui esitatakse vastav kviitung ja tõend selle kohta, et lisakulutus oli vältimatu. Kõnealune hüvitis ei või olla suurem kui 30 % päevarahast. [1] Nimetatud sätteid võib direktori otsuse alusel kohaldada ka ajutiste töötajate suhtes. [2] Kogusumma ei või ületada summat, mille instituut oleks muidu pidanud kulutama. [3] Sellisel juhul "reisijatele" reisikulusid ei hüvitata. [4] Nimetatud ajavahemikke arvestatakse alates kuupäevast ja kellaajast, mil töötaja lahkub instituudist või oma kodust kuni kuupäeva ja kellaajani, mil ta jõuab tagasi instituuti või koju. Kui töötaja on enne lähetusse minekut puhkusel, loetakse arvestuse aluseks olevaks kuupäevaks ja kellaajaks lähetuse algus, ning kui töötaja jääb kohe pärast lähetust puhkusele, loetakse selliseks kuupäevaks ja kellaajaks lähetuse lõpp. -------------------------------------------------- VIII LISA HAIGUSPUHKUS, RASEDUS- JA SÜNNITUSPUHKUS JA MUUD ERIPUHKUSED 1. Töölt puudumine tervislikel põhjustel ja haiguspuhkus a) Töötaja, kes on haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu töölt puudunud rohkem kui kolm päeva järjest, peab esitama arstitõendi kolme päeva jooksul alates puudumisest. b) Kui haigusest või õnnetusjuhtumist tingitud töölt puudumine kestab vähem kui kolm päeva ja arstitõendit ei esitata, võib juhul, kui kalendriaasta jooksul puudutakse selliselt rohkem kui 9 päeva, arvata nimetatud päevad maha töötaja saada olevast puhkusest või rahalistest tasudest, kui tal enam puhkust saada ei ole. c) Töötajal, kes puudub töölt haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu, on õigus arstitõendi esitamisel saada haiguspuhkust ja selle aja eest täispalka koos toetustega kõige rohkem kolmteist järjestikust nädalat. Töötaja peab instituudile tagasi maksma selle osa haigushüvitistest, mida tal on õigus haiguspuhkusel oldud ajavahemiku eest saada vastuvõtva riigi sotsiaalkindlustusseaduste kohaselt. d) Haigusest või õnnetusjuhtumist tingitud pidevat puudumist üle kolmeteistkümne nädala võib direktor pidada töölepingu lõpetamise põhjuseks. e) Sagedasi lühikesi haigusperioode võib direktor pidada töölepingu lõpetamise põhjuseks. f) Instituudi direktor võib igal ajal nõuda, et as-ja-omane töötaja läbiks tervisekontrolli. 2. Nakkushaigused, kaitsepookimine ja õnnetusjuhtumid a) Töötaja, kes on haigestunud nakkushaigusesse, ei tohi tööle ilmuda ning peab tekkinud asjaoludest viivitamata teatama haldus- ja personalijuhile. Kui nakkushaigusesse on haigestunud töötaja pereliige või lähedane isik, peab töötaja viivitamata sellest teatama haldus- ja personalijuhile ning järgima kõiki nimetatud ametniku kehtestatud tervisekaitseabinõusid. Kõikidel töötajatel, kes on olnud kontaktis nakatunud isikuga ning peavad seetõttu töölt eemale jääma, on õigus saada kõiki neile ettenähtud tasusid; selliselt puudutud tööpäevi ei loeta haiguspuhkuseks ega arvata maha korralisest puhkusest. b) Töötaja peab laskma endale teha kõik vaktsineerimised või kaitsepookimised, mida vajalikuks peetakse. c) Töötaja peab võimalikult kiiresti teatama haldus- ja personalijuhile kõikidest kas tööl või väljaspool töökohta temaga juhtunud õnnetustest, kui tähtsusetud need ka ei tunduks, lisades võimalike tunnistajate nimed ja aadressid. 3. Eripuhkus ning rasedus- ja sünnituspuhkus a) Direktor võib erakorraliste või edasilükkamatute as-ja-oludega seoses võimaldada töötajale täielikult või osaliselt tasustatud eripuhkust mitte rohkem kui kümme päeva aastas, või palgata puhkust. b) Seoses abiellumisega antakse töötajale viiepäevane tasuline eripuhkus. Töötajale antakse samadel tingimustel puhkust ka abikaasa või otseliinis üleneva või alaneva sugulase surma korral. c) Töötajale antakse asjakohase arstitõendi esitamisel tasuline rasedus- ja sünnituspuhkus, mida ei loeta haiguspuhkuseks ega arvata maha korralisest puhkusest. Rasedus- ja sünnituspuhkus kestab kuusteist nädalat ja algab kuus nädalat enne prognoositud sünnituse aega. Kui sünnitus toimub prognoositud kuupäevast hiljem, pikendatakse puhkust nii, et see kestab kümme nädalat pärast sünnitust. Asjaomane töötaja peab instituudile tagasi maksma selle osa sünnitustoetusest, mida tal on samal ajal õigus saada Prantsuse sotsiaalkindlustussüsteemi kohaselt. -------------------------------------------------- IX LISA DISTSIPLINAARNÕUKOGUDE KOOSSEIS JA MENETLUSED 1. Distsiplinaarnõukogu koosseis Distsiplinaarnõukogu koosseisu kuuluvad: a) esimehena direktori määratud A või L ametijärgu töötaja, kes ei ole haldus- ja personalijuht ega isik, kellele asjaosaline allub; b) direktori määratud töötaja; c) asjaosalise töötaja määratud töötaja, kellel on sama ametijärk; d) haldus- ja personalijuht, kes tegutseb õigusnõustajana ja kellel ei ole hääleõigust. 2. Menetlus a) Distsiplinaarnõukogu tutvub kõikide juhtumi arutamisega seotud dokumentidega. Kui asjaosaline seda taotleb, kuulatakse ta ära. Asjaosalist võib abistada või esindada mõni töötaja. Distsiplinaarnõukogu kuulab ära ka kõik isikud, keda ta peab vajalikuks välja kutsuda. b) Distsiplinaarnõukogu koosolekud on kinnised. Selle liikmed ei avalda menetluse käigus neile teatavaks saanud andmeid ega menetluse üksikasju. c) Distsiplinaarnõukogu esitab direktorile oma põhjendatud arvamuse. Arvamuses esitatakse soovitus karistuse vajalikkuse ja ranguse kohta. -------------------------------------------------- X LISA APELLATSIOONINÕUKOGU A. Pädevus Apellatsiooninõukogul on õigus lahendada käesoleva eeskirja või ar-tik-lis 7 nimetatud lepingute rikkumisega seotud vaidlusi. Selle pädevuses on käsitleda praeguste või endiste töötajate, nende õigusjärglaste apellatsioonikaebusi direktori otsuste peale. B. Koosseis ja staatus a) Apellatsiooninõukogu koosseisus on esimees ja kaks liiget. Neid võivad asendada asetäitjad. Esimehel või ühel liikmel ja ühel asetäitjal peab olema õigusalane kvalifikatsioon. b) Instituudi juhatus nimetab esimehe, tema asetäitja, liikmed ja nende asetäitjad kaheks aastaks väljastpoolt instituuti. Kui keegi neist ei saa enam nõukogus töötada, nimetatakse ametiaja lõpuni tema asemele uus isik. c) Apellatsioonõukogu koosolek on otsustusvõimeline ainult siis, kui kohal on esimees või tema asetäitja ning kaks liiget või nende asetäitjad. d) Nõukogu liikmed on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatud. e) Esimehe, liikmete ja asetäitjate tasu määrab kindlaks instituudi juhatus. f) Apellatsiooninõukogu kehtestab oma töökorra vastavalt käes-oleva lisa sätetele. C. Sekretariaat a) Direktor nimetab instituudi töötajate hulgast nõukogu sekretäri. b) Nõukogu sekretär tegutseb oma ülesannete täitmisel re-gist-ripidajana ning on vastutav üksnes nõukogu ees. D. Apellatsioonikaebused a) Nõukogule esitatud apellatsioonikaebused võetakse vastu ainult siis, kui kaebaja ei ole varem saanud teda rahuldavat lahendust direktorile esitatud asutusesisese halduskaebuse peale. b) Kaebajal on aega kakskümmend päeva alates vaidlustatud otsuse väljakuulutamisest või lepitaja soovituste tagasilükkamisest, et esitada kirjalik taotlus apellatsiooninõukogule selle otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Kõnealune taotlus esitatakse instituudi haldus- ja personalijuhile, kes teatab selle vastuvõtmisest ja alustab nõukogu kokkukutsumist. c) Apellatsioonikaebused tuleb esitada apellatsiooninõukogu sekretariaati kahe kuu jooksul alates vaidlustatud otsuse väljakuulutamisest. Apellatsiooninõukogu võib erandkorras siiski vastu võtta ka apellatsioonikaebusi, mis on esitatud ühe aasta jooksul alates vaidlustatud otsuse väljakuulutamisest, eriti juhul, kui tegemist on pensioniküsimustega. d) Apellatsioonikaebused tuleb esitada kirjalikult; kaebaja peab kaebuses esitama kõik selle põhjused ja lisama dokumentaalsed tõendid. e) Apellatsioonikaebused ei lükka edasi vaidlustatud otsuse täitmist. E. Ettevalmistus a) Apellatsioonikaebused antakse kohe üle direktorile, kes peab nende kohta esitama kirjaliku märkuse. Selle märkuse koopia edastatakse kuu aja jooksul alates kaebuse esitamisest nõukogu sekretärile ja kaebajale, kes võib sellele kirjalikult vastata kahekümne päeva jooksul, ning nõukogu sekretär edastab selle vastuse koopia kohe direktorile. b) Sekretär edastab apellatsioonikaebused koos märgukirjade ja tõendavate dokumentidega, direktori märkused ja kaebaja vastuse, kui see olemas on, nõukogule kolme kuu jooksul alates kaebuse esitamisest ning vähemalt viisteist päeva enne koosolekut, kus seda arutama hakatakse. F. Nõukogu kokkukutsumine Apellatsiooninõukogu kutsub kokku selle esimees. Põhimõtteliselt arutab nõukogu talle esitatud kaebusi nelja kuu jooksul alates esitamise kuupäevast. G. Nõukogu koosolekud a) Apellatsiooninõukogu koosolekud on kinnised (välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab teisiti). Nõukogu arutelud on salajased. b) Menetluses osalevad direktor või tema esindaja ja kaebajaga ning nad võivad esineda suuliste avaldustega oma märgukirjades toodud põhjenduste kaitseks. c) Nõukogu võib nõuda kõiki dokumente, mida ta peab esitatud kaebuse arutamisel vajalikuks. Need dokumendid tuleb edastada ka direktorile ja kaebajale. d) Nõukogu kuulab ära asjaosalised ja need tunnistajad, kelle osalemist menetluses ta peab vajalikuks. Iga töötaja, kes on kutsutud tunnistajaks, peab ilmuma nõukogu ette ega või keelduda nõutud teavet esitamast. e) Nõukogu koosolekul osalevad isikud ei tohi mingil juhul avalikustada seal saadud teavet ega menetluse käigus esitatud arvamusi. H. Nõukogu otsused a) Erandlikel asjaoludel võib nõukogu välja anda ajutise korralduse, millega lükatakse vaidlustatud meetme elluviimine edasi kuni lõpliku otsuse tegemiseni järgmistes lõikudes sätestatud korras. b) Otsused võetakse vastu häälteenamusega. Otsused tuleb koostada kirjalikult ja seal tuleb näidata, millel need põhinevad. Otsuseid ei saa edasi kaevata ja need on mõlemale asjaosalisele siduvad ühe täispäeva möödumisel nende teatavakstegemisest. c) Nõukogult võib siiski nõuda tehtud otsustes kirjavigade või juhuslike vigade parandamist. Vigade parandamise taotlused tuleb esitada kuue kuu jooksul alates päevast, mil viga märgati. --------------------------------------------------