Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2152/2003,

17. november 2003,

metsade ja keskkonna vastastikuse mõju seire kohta ühenduses (Forest Focus)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 175,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [3]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [4]

ning arvestades järgmist:

(1) Metsadel on ühiskonna jaoks mitu tähtsat otstarvet. Lisaks oma olulisele rollile maapiirkondade arengus, on metsadel suur looduskaitseline väärtus, samuti on neil tähtis osa keskkonnakaitses, metsad on süsinikuringe kesksed osad ja olulised süsiniku neeldajad ning määravad kontrollfaktorid veeringes.

(2) Metsade olukorda võivad tõsiselt ohustada sellised looduslikud tegurid nagu äärmuslikud ilmaolud, kahjurite ja haiguste tekitatud kahjustused või inimtegevusest põhjustatud kliimamuutused, tulekahjud ja õhusaaste. Sellised tegurid võivad metsi tõsiselt kahjustada või need isegi hävitada. Enamik metsi kahjustavad looduslikud ja inimtekkelised tegurid võivad olla piiriülese mõjuga.

(3) Komisjonilt Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Liidu metsastrateegia kohta esitatud teatises rõhutatakse vajadust kaitsta looduskeskkonda ja metsapärandit, majandada metsi säästvalt ning toetada rahvusvahelist ja üleeuroopalist koostööd metsade kaitsmisel; teatises viidatakse metsaseirele ja metsade süsiniku neeldajana kasutamise tõhustamisele. Nõukogu kutsus oma 15. detsembri 1998. aasta Euroopa Liidu metsastrateegiat käsitlevas resolutsioonis [5] komisjoni üles hindama ja pidevalt parandama metsade tervislikku seisundit käsitleva Euroopa seiresüsteemi efektiivsust ning arvestama kõiki võimalikke mõjutegureid metsaökosüsteemidele. Lisaks kutsus ta komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu ühenduse metsatulekahjuteabesüsteemi arendamisele, mis võimaldab paremini hinnata tulekahjude vältimiseks võetud meetmete tõhusust.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsuses nr 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm, [6] määratakse kindlaks vajadus võtta keskkonnapoliitika koostamisel, rakendamisel ja hindamisel aluseks teadmistel põhinev lähenemisviis ning eelkõige vajadus metsa mitmete funktsioonide seire järele kooskõlas Euroopa metsade kaitset käsitleva ministrite konverentsi, ÜRO metsafoorumi, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja muude foorumite soovitustega.

(5) Ühendus ja liikmesriigid on kohustatud rakendama rahvusvaheliselt kokkulepitud tegevusi metsade säilitamise ja kaitse kohta, eelkõige valitsustevahelise metsanõupidamise ja metsafoorumi tegevusettepanekuid, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni laiendatud tööprogrammi metsade bioloogilise mitmekesisuse kohta ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli.

(6) Ühendus on juba käsitlenud nõukogu 17. novembri 1986. aasta määruse (EMÜ) nr 3528/86 ühenduse metsade kaitse kohta õhusaaste eest [7] ja nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2158/92 ühenduse metsade kaitse kohta tulekahjude eest [8] raames kahte tegurit, mis kahjustavad metsaökosüsteemide olukorda.

(7) Mõlemad määrused kaotasid kehtivuse 31. detsembril 2002 ja ühenduse üldistes huvides on jätkata ja edasi arendada nende määrustega kehtestatud seiretegevust, integreerides seda uude tegevuskavasse "Forest Focus".

(8) Tegevuskava tuleks vastavusse viia olemasolevate riiklike, Euroopa ja rahvusvaheliste süsteemidega, võttes arvesse ühenduse pädevust metsade suhtes vastavalt tema metsastrateegiale, ilma et see piiraks subsidiaarsuse põhimõtte kohaldamist.

(9) Metsatulekahjude seiret käsitleva tegevuskava alusel ettenähtud meetmed peaksid täiendama neid meetmeid, mis on võetud eelkõige nõukogu 9. detsembri 1999. aasta otsusega 1999/847/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitsealane tegevusprogramm, [9] nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks [10] ning nõukogu 29. mai 1989. aasta määrusega (EMÜ) nr 1615/89, millega kehtestatakse Euroopa metsanduse teabe- ja sidesüsteem (EFICS). [11]

(10) Tegevuskava peaks edendama teabe vahetamist metsade seisundi ja metsi kahjustavate mõjude kohta ühenduses ja võimaldama olemasolevate meetmete hindamist, et edendada säästva arengu huvides metsade säilitamist ja kaitset, rõhutades tegevusi, mis vähendavad metsi kahjustavaid mõjusid.

(11) Metsade kaitse tulekahjude eest on eriti oluline ja kiireloomuline küsimus, et muu hulgas võidelda kõrbestumise vastu ja vältida tulekahjude negatiivset mõju kliimamuutustele. On äärmiselt oluline, et liikmesriigid jätkavad pidevalt tegevust kehtivuse kaotanud määruse (EMÜ) nr 2158/92 kohaselt. Seepärast peaks käesolev määrus hõlmama ennetusmeetmeid, mida ei toetata määrusega (EÜ) nr 1257/99 ja mida ei ole riiklikes või piirkondlikes maaelu arenguprogrammides.

(12) Selleks, et soodustada terviklikumat arusaamist metsade ja keskkonna vahelistest suhetest, peaks tegevuskava sisaldama ka muude oluliste tegurite seiret, nagu bioloogiline mitmekesisus, süsiniku sidumine, kliimamuutused, pinnased ja metsade kaitsefunktsioon. Seega peaks määruse (EMÜ) nr 3528/86 ja määruse nr (EMÜ) 2158/92 raames saavutatud edusammudel rajanev tegevuskava sisaldama meetmeid, et näha ette laialdasemaid eesmärke ja paindlikku rakendamist. Tegevuskava peaks ette nägema metsade ja keskkonna vastastikuse mõju asjakohase ja tasuva seire.

(13) Liikmesriigid peaksid rakendama tegevuskava riiklike programmide kaudu, mille komisjon kiidab heaks selleks sätestatavat menetlust järgides.

(14) Komisjon peaks koostöös liikmesriikidega tagama tegevuskava koordineerimise, täitmise jälgimise ja arendamise ning tegevuskava aruannete esitamise, eelkõige nõukogu otsuse 89/367/EMÜ [12] alusel asutatud alalisele metsakomiteele.

(15) Metsade ja keskkonna vastastikuse mõju seire saab anda ühenduse metsade kaitseks usaldusväärset ja võrreldavat teavet üksnes juhul, kui andmeid kogutakse ühtlustatud meetodite alusel. Selline ühenduse tasandil võrreldav teave aitab moodustada platvormi, mis sisaldab ruumilisi andmeid ühistest keskkonnateabesüsteemide erinevatest allikatest. Seetõttu tuleks ette valmistada käsiraamatud, kus nähakse ette metsade seisundi seiremeetodid, andmete vorming ja andmekäitluseeskirjad.

(16) Komisjon peaks süsiniku sidumise, kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse mõju korral kasutama andmeid, mis on kogutud käesoleva tegevuskava kohaselt, et aidata kaasa asjaomaste konventsioonide ja protokollide aruannete esitamise kohustusele kooskõlas nende konventsioonide ja protokollide sätetega. Vastuolude ilmnemisel peaks komisjon võtma kõik võimalikud meetmed eesmärgiga jõuda positiivse lahenduseni.

(17) Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema koostööd teiste metsaseire valdkonnas tegutsevate organitega rahvusvahelisel või üleeuroopalisel tasandil, eelkõige õhusaaste poolt metsale avaldatava mõju hindamist ja seiret käsitleva rahvusvahelise koostööprogrammi (edaspidi "rahvusvaheline metsakoostööprogramm") raames, et edendada metsade säilitamist ja kaitset säästva arengu huvides.

(18) Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi kogu kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse ajal peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamise kohta) [13] punktis 33 määratletud tähenduses.

(19) On asjakohane kindlaks määrata, kui suures osas toetab ühendus tegevusi, mida tegevuskava raames rahastatakse.

(20) Seiretegevuse järjepidevuse tagamiseks on vaja erandkorras lubada kaasrahastamiseks kõlblikke liikmesriigi kulusid, kui need on seotud tegevustega, mida on alustatud pärast 1. jaanuari 2003 ja enne käesoleva määruse jõustumist tingimusel, et neid tegevusi ei ole lõpule viidud ajal, mil komisjon kiidab heaks vastava riikliku programmi.

(21) Liikmesriigid peaksid nimetama andmete käitlemise ja edastamise ning ühenduse rahalise toetuse haldamise eest vastutavad asutused või ametkonnad.

(22) Liikmesriigid peaksid samuti koostama aruanded eri seiretegevuste kohta, mis edastatakse komisjonile.

(23) Andmete levitamisel võetakse arvesse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) 1998. aastast ning ühenduse asjakohaseid sätteid keskkonnainfo kättesaadavuse kohta.

(24) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud üldmeetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. [14]

(25) Alaline metsakomitee peaks komisjoni abistama regulatiivkomitee menetlust kasutades vastavalt nimetatud otsuse artikli 2 punktis b esitatud kriteeriumidele.

(26) On tähtis jälgida tegevuskava ja hinnata selle tõhusust, et määrata kindlaks käsitlemist vajavad abinõud. Komisjonil tuleb esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne tegevuskava rakendamise kohta, pidades eelkõige silmas tegevuskava jätkamist pärast käesolevas määruses kindlaksmääratud rakendusperioodi.

(27) Kuna liikmesriigid ei saa kavandatava tegevuse, s.o metsade, nende seisundi ja keskkonna vastastikuse mõju seire eesmärke täielikult täita ja seda saaks paremini täita ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(28) Euroopa lepingutes, mis on sõlmitud Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Kesk-ja Ida-Euroopa kandidaatriikide vahel, nähakse ette nende riikide osalemine ühenduse programmides eelkõige keskkonna alal. Tegevuskavas võivad osaleda ka teised Euroopa riigid.

(29) Määruse (EMÜ) nr 3528/86 ja määruse (EMÜ) nr 2158/92 kehtivuse lõppemist silmas pidades ning kattumise ja järjepidevusetuse vältimiseks tuleb käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2003,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. JAGU Eesmärgid, sisu ja mõisted

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse laiapõhjaline, ühtlustatud, terviklik ja pikaajaline ühenduse tegevuskava metsade seisundi seireks (edaspidi "tegevuskava"), mille eesmärk on:

a) jätkata ja edasi arendada:

- õhusaaste ja õhusaaste mõju ning teiste metsi mõjutavate tingimuste ja tegurite, nagu biootiliste ja abiootiliste ning inimtekkeliste tegurite seiret,

- metsatulekahjude ning nende põhjuste ja tagajärgede seiret,

- metsatulekahjude vältimist;

b) hinnata pinnase, süsiniku sidumise, kliimamuutuste mõju, bioloogilise mitmekesisuse ja metsade kaitsefunktsiooni seire vajadust ning arendamist;

c) hinnata pidevalt metsade seisundile antud hinnangutes seiretegevuse tõhusust ning seiretegevuse edasiarendamist.

Tegevuskava annab usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid ning teavet metsade seisundi ja metsi kahjustavate tegurite kohta ühenduse tasandil. Samuti aitab see hinnata olemasolevaid meetmeid metsade säilitamise ja kaitse edendamiseks säästva arengu huvides, pöörates erilist tähelepanu metsi kahjustavate mõjude vähendamise meetmetele. Tegevuskava võtab arvesse olemasolevaid ja kavandatavaid riiklikke, Euroopa ja ülemaailmseid seiresüsteeme ja vajadusel loob nendega ühendusi ning on kooskõlas vastavate rahvusvaheliste lepingutega.

2. Kui käesolevas määruses viidatakse metsadele, võivad liikmesriigid hõlmata ka muu metsamaa. Kui käesolevas määruses viidatakse metsadele seoses metsatulekahjudega, võivad liikmesriigid lisaks hõlmata muu maa.

3. Tegevuskava ei kohaldata Prantsuse ülemeredepartemangude suhtes.

Artikkel 2

1. Tegevuskava näeb ette tegevused, mille eesmärk on:

a) edendada andmete ühtlustatud kogumist, käitlemist ja hindamist;

b) parandada andmete hindamist ja edendada integreeritud andmete hindamist ühenduse tasandil;

c) parandada tegevuskava alusel kogutud andmete ja teabe kvaliteeti;

d) edasi arendada tegevuskavas ettenähtud seiretegevust;

e) parandada teadmisi metsadest, eriti looduslike ja inimtekkeliste tegurite survest;

f) uurida metsatulekahjude dünaamikat ja nende põhjusi ning mõju metsadele;

g) arendada näitajaid ja meetodeid riski hindamiseks mitmekordse surve korral ajas ja ruumis.

2. Lõikes 1 sätestatud tegevused täiendavad uurimisprogramme.

Artikkel 3

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) mets maa-ala, millel puuvõrade liitus (või võrdväärne tihedus) on üle 10 % ja mille pindala on üle 0,5 hektari. Täiskasvanud puude kõrgus peaks olema vähemalt 5 meetrit kohapeal. Metsa võivad moodustada nii kõrgmetsa kooslused, kus erineva vanuse ja järelkasvuga puud katavad suure osa maapinnast, või ühtse taimestikuga avatud metsa kooslused, kus puuvõrade liitus ületab 10 %. Metsade hulka arvatakse noored looduslikud puistud ja kõik metsanduses kasutamiseks ettenähtud istandikud, mille võra liitus on alla 10 % või puu kõrgus alla 5 m, samuti maa-alad, mis tavaliselt moodustavad osa metsaalast, kuid mis inimtegevuse või looduslike mõjude tulemusena ei moodusta ajutiselt puistut, kuid mis peaksid oodatult uuesti metsaks muutuma. Mõiste mets hõlmab järgmist: metsataimla ja seemneistandikud, mis moodustavad lahutamatu osa metsast; metsateed, puhastatud alad, tuletõkestusvööndid ja muud väikesed metsalagendikud; metsad rahvusparkides, looduskaitsealadel ja muudel kaitsealadel, mis on keskkonnaalaselt, teaduslikult, ajalooliselt, kultuuriliselt või vaimselt eriti huvipakkuvad; tuulekaitseribad ja puude kaitsehekid pindalaga üle 0,5 hektari ja laiusega üle 20 m. Siia kuuluvad kautšukipuuistandikud ja korgitammemetsad. Mõiste "mets" ei hõlma siiski maad, mida kasutatakse peamiselt põllumajandustegevuses;

b) muu metsamaa – maa-ala, kus puuvõrade liitus (või võrdväärne tihedus) on 5–10 % ja kus puud saavutavad täisealisena kõrguse 5 m kohapeal, või maa-ala, kus puuvõrade liitus (või võrdväärne tihedus) on üle 10 % ning kus puude kõrgus jääb alla 5 m kohapeal (nt kääbuskasvulised või kidurad puud) ja põõsad või põõsastikud. Mõiste "muu metsamaa" alla ei kuulu "muuks maaks" liigitatud maa-ala, mis on kaetud eespool kirjeldatud puude, põõsaste või põõsastikega, kuid mille pindala on alla 0,5 ha ja laius alla 20 m, ega ka peamiselt põllumajandustegevuses kasutatav maa;

c) muu maa – maa, mida käesoleva määruse kohaselt ei liigitata metsaks või muuks metsamaaks, kuid mida siiski kajastatakse siseriikliku õiguse kohaselt metsatulekahjude statistikas. Selline maa võib hõlmata nõmmemaa, jäätmaa või põllumajandusmaa, mis on metsamaaga külgnev või sellega ümbritsetud;

d) metsatulekahju – tulekahju, mis puhkeb või levib metsas või muul metsamaal või mis puhkeb muul maal ja levib metsale või muule metsamaale. Mõiste "metsatulekahju" ei hõlma juhitavat või kontrollitavat põlengut, mille eesmärk on tavaliselt vähendada või kõrvaldada maapinnale kogunenud kütust;

e) geograafiliselt määratletud – viitamine konkreetsele geograafilisele maa-alale, mille kohta teavet kogutakse. Maa-ala, millele viidatakse, võib olla suurem maa-alast või kohast, kus andmeid ja teavet kogutakse, näiteks tagamaks kogutud andmete ja teabe allika anonüümsust.

2. JAGU Seire ja vahendid tegevuskava parandamiseks ja arendamiseks

Artikkel 4

1. Määruse (EMÜ) nr 3528/86 saavutustele tuginedes peab tegevuskava:

a) säilitama ja edasi arendama vaatluspunktide süstemaatilist võrku, mille abil viia läbi korrapärast seiret metsade seisundi kohta esindatava teabe kogumiseks;

b) säilitama ja edasi arendama seirealade võrku, millel tehakse intensiivset ja pidevat metsaseiret.

2. Lõike 1 üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 17 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 5

1. Määruse (EMÜ) nr 2158/92 saavutustele tuginedes säilitab ja arendab tegevuskava edasi infosüsteemi ühenduse tasandil võrreldava teabe kogumiseks metsatulekahjude kohta.

2. Tegevuskava lubab liikmesriikidel läbi viia uuringuid metsatulekahjude põhjuste väljaselgitamise ja metsatulekahjude dünaamika kohta, samuti nende mõju kohta metsadele. Need uuringud täiendavad metsatulekahjudega seotud tegevusi ja meetmeid, mida teostatakse vastavalt otsusele 1999/847/EÜ, määrusele (EÜ) 1257/1999 ja määrusele (EMÜ) nr 1615/89.

Peale selle rahastatakse kuni 31. detsembrini 2005 teadlikkuse tõstmise kampaaniat ja tulekahjude vältimisega seotud isikute eriväljaõpet eraldi vastavalt artikli 13 lõikele 1, välja arvatud juhul, kui sellised meetmed nähakse ette maaelu arenguprogrammides.

3. Määruse (EMÜ) nr 2158/92 kohaselt sobivaid meetmeid metsatulekahjude vältimiseks rahastatakse vastavalt artikli 12 lõike 2 punktile b ja artikli 13 lõikele 1 tingimusel, et neid ei toetata rahaliselt määruse (EÜ) nr 1257/1999 alusel ja neid ei ole ette nähtud riiklikes või piirkondlikes maaelu arenguprogrammides.

4. Liikmesriigid võivad taotluse korral osaleda lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmetes ja tegevustes.

5. Lõigete 1 ja 2 üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 17 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 6

1. Artikli 1 lõike 1 punktis b sätestatud eesmärgi saavutamiseks arendatakse tegevuskava uuringute, eksperimentide, näidisprojektide, proovitestide ja uute seirealaste tegevuste rakendamise abil. Komisjon arendab tegevuskava koostöös liikmesriikidega, eelkõige eesmärgiga:

a) parandada teadmisi metsade ja muu metsamaa seisundist, samuti nende seisundi ning looduslike ja inimtekkelistest survetegurite vahelistest suhetest;

b) hinnata kliimamuutuste mõju metsadele ja muule metsamaale, sealhulgas nende bioloogilisele mitmekesisusele ning nende seosele süsiniku sidumise ja pinnasega;

c) olemasolevaid näitajaid arvesse võttes teha kindlaks ökosüsteemi kesksed struktuurilised ja funktsionaalsed elemendid, mida kasutatakse näitajatena metsade bioloogilise mitmekesisuse olukorra ja suundumuste ning metsade kaitsefunktsioonide hindamiseks.

2. Paralleelselt lõikes 1 sätestatud meetmetega võivad liikmesriigid komisjoni taotlusel või omal algatusel teha uuringuid, eksperimente, näidisprojekte või viia läbi seire katseetapi.

3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud meetmed aitavad välja selgitada uusi seiretegevuse võimalusi tegevuskava alusel, mis toetaks olulisel määral teabe- ja seirevajadusi artikli 1 lõike 1 punktis b loetletud valdkondades. Nende tegevuste rakendamist käsitatakse ühe osana artiklis 18 osutatud läbivaatamisest. Komisjon võtab tegevuskava arendamisel arvesse nii teaduslikke kui finantsvajadusi ja -piiranguid.

4. Lõigete 1, 2 ja 3 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, kaasa arvatud otsused uue seiretegevuse kohta võetakse vastu artikli 17 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 7

1. Artikli 1 lõike 1 punktis c sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja lisaks artiklis 5 sätestatud tegevustele teeb komisjon koostöös liikmesriikidega uuringuid, eksperimente ja näidisprojekte eesmärgiga:

a) edendada andmete ühtlustatud kogumist, käitlemist ja hindamist ühenduse tasandil;

b) parandada andmete hindamist ühenduse tasandil;

c) parandada tegevuskava alusel kogutud andmete ja teabe kvaliteeti.

2. Artikli 1 lõike 1 punktis c sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja lisaks artiklis 6 sätestatud tegevustele võivad liikmesriigid integreerida oma riiklikesse programmidesse uuringud, eksperimendid ja näidisprojektid lõikes 1 kirjeldatud valdkondades.

3. Lõike 1 üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 17 lõikes 2 osutatud korras.

3. JAGU Riiklikud programmid, koordineerimine ja koostöö

Artikkel 8

1. Artiklites 4 ja 5, artikli 6 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 7 lõikes 2 ettenähtud tegevusi rakendatakse riiklike programmide alusel, mille liikmesriigid koostavad kaheks aastaks.

2. Riiklik programm esitatakse komisjonile 60 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja edaspidi iga kolmeaastase perioodi alguskuupäevale eelneva aasta 1. novembril.

3. Liikmesriigid kohandavad komisjoni heakskiidul oma riiklikke programme, et eelkõige võimaldada nende kehtestamisel vastavalt artiklile 6 väljatöötatud seiretegevuse laiendamist.

4. Riiklikud programmid esitatakse komisjonile koos eelhinnanguga. Artiklis 12 märgitud perioodi kolmanda aasta lõpus teevad liikmesriigid vahehindamise ja selle perioodi lõpus järelhindamise.

5. Komisjon otsustab esitatud riiklike programmide või nende heakskiidetud kohanduste alusel abikõlblike kulude finantstoetuse.

6. Lõigete 1–5 üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 17 lõikes 2 osutatud korras, võttes arvesse riiklikke, Euroopa ja rahvusvahelisi seiremehhanisme, et vältida täiendavat halduskoormust.

Artikkel 9

1. Komisjon koordineerib, jälgib ja arendab tegevuskava koostöös liikmesriikidega ning esitab selle kohta aruande, eelkõige alalisele metsakomiteele.

2. Komisjon hindab koostöös liikmesriikidega andmeid ühenduse tasandil ja tagab kogutud andmete ja teabe hindamise ühenduse tasandil vastavalt artiklile 15.

3. Komisjon moodustab teadusliku nõuanderühma, mis abistab alalist metsakomiteed tema töö ettevalmistamisel, eelkõige artiklis 6 viidatud tegevuskava arendamisel.

4. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmiseks asutab komisjon Teadusuuringute Ühiskeskuses teadusliku koordineerimisorgani, komisjon võib konsulteerida uurimisinstituutidega ja ekspertidega, võttes täielikult arvesse ühenduse erinevaid metsa ökosüsteeme.

5. Lõikes 1 sätestatud aruande esitamise kohustuse täitmiseks abistab komisjoni Euroopa Keskkonnaagentuur.

6. Lõike 3 üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 17 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 10

1. Artiklites 4, 5 ja artikli 6 lõikes 3 viidatud tegevuste ühtlustamiseks ja andmete võrreldavuse tagamiseks määratakse käsiraamatutes kohustuslikud ja valikparameetrid, nähakse ette seiremeetodid ning andmete edastamiseks kasutatav andmete vorming. Käsiraamatud peaksid tuginema olemasolevatele süsteemidele, kui need on kättesaadavad ja vajalikud.

2. Lõike 1 üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 17 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 11

1. Komisjon ja liikmesriigid teevad artiklis 1 sätestatud eesmärkide raames koostööd ja soodustavad koostoimet teiste organitega rahvusvahelisel või üleeuroopalisel tasandil, et edendada metsade säilitamist ja kaitset säästva arengu huvides.

2. Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioonis sätestatud kohustuste täitmiseks teeb komisjon artikli 4 raames koostööd rahvusvahelise metsakoostööprogrammiga.

3. Lõigetes 1 ja 2 viidatud koostööks võib komisjon toetada järgmisi tegevusi:

a) asjakohaste sidemete loomine teadusliku koordineerimisorganiga;

b) uuringud ja andmete hindamised.

4. JAGU Täitmise periood ja finantsaspektid

Artikkel 12

1. Tegevuskava hõlmab nelja aastat alates 1. jaanuarist 2003 kuni 31. detsembrini 2006.

2. Tegevuskava eesmärkide saavutamiseks on ühenduse maksimaalne finantstoetus riiklike programmide abikõlblikeks kuludeks järgmine:

a) artikli 4 kohaselt läbiviidavad tegevused: 50 %;

b) artikli 5 kohaselt läbiviidavad tegevused: 50 %;

c) artikli 6 lõike 2 kohaselt läbiviidavad tegevused: 75 %;

d) artikli 6 lõike 3 kohaselt läbiviidavad tegevused: 50 %;

e) artikli 7 lõike 2 kohaselt läbiviidavad tegevused: 50 %.

3. Ühenduse rahalise toetuse abikõlblikeks kulutusteks maksab liikmesriikidele komisjon.

4. Liikmesriikide kulutused komisjoni heakskiidetud riikliku programmi rakendamisel on erandkorras kaasrahastamiseks kõlblikud, kui neid tegevusi on alustatud enne 1. jaanuari 2003 ja enne käesoleva määruse jõustumist tingimusel, et need tegevused ei ole lõpule viidud ajal, mil komisjon teeb otsuse riikliku programmi kohta.

5. Komisjon rahastab artikli 6 lõike 1, artikli 7 lõike 1 ja artikli 9 lõigete 1, 2 ja 4 alusel läbiviidavaid tegevusi vastavalt riigihanke eeskirjadele.

6. Ühendus võib rahaliselt toetada Euroopa Keskkonnaagentuuri artikli 9 lõikes 5 ja artiklis 18 sätestatud ülesannete täitmiseks.

7. Komisjon võib rahastada artikli 9 lõikes 3 sätestatud teadusliku nõuanderühma tegevust üksikasjalikes eeskirjades sätestatud ülesannete täitmiseks.

8. Ühendus võib rahaliselt toetada rahvusvahelist metsakoostööprogrammi artikli 11 lõikes 2 sätestatud ühenduse kohustuste täitmiseks.

Artikkel 13

1. Finantsraamistik tegevuskava elluviimiseks aastatel 2003–2006 on 61 miljonit eurot, millest 9 miljonit eurot võib kasutada tulekahjude vältimise meetmeteks.

2. Lõikes 1 kindlaksmääratud rahalisi vahendeid suurendatakse uute liikmesriikide ühinemisel Euroopa Liiduga.

3. Eelarvepädev institutsioon kinnitab iga-aastased eraldised iga-aastase eelarvemenetluse raames ja finantsperspektiivi piires.

5. JAGU Täitmine, liikmesriikide aruandlus, alaline metsakomitee

Artikkel 14

1. Liikmesriigid määravad toimevõime ja finantssuutlikkuse alusel pädevad organid, kes juhivad heakskiidetud programmis ettenähtud tegevusi. Need organid võivad olla nii riiklikud ametiasutused kui ka muud asutused, arvestades avalikke teenuseid osutavate ja piisavaid finantsgarantiisid esitavate eraõiguslike asutuste heakskiitmist komisjoni poolt ning kooskõla käesoleva lõike üksikasjalike rakenduseeskirjadega.

2. Piiramata olemasolevaid pädevaid asutusi, määravad liikmesriigid asutused ja ametid, kes on volitatud rakendama vastavalt käesolevale määrusele võetud meetmeid.

3. Liikmesriigid vastutavad ühenduse rahalise toetuse usaldusväärse ja tõhusa haldamise eest. Selleks võtavad nad vastu vajalikud sätted, et:

a) tagada ühenduse rahastatud tegevuste tegelik ja nõuetekohane elluviimine, kindlustades ühenduse rahalise toetuse nähtavuse;

b) vältida igasugust eeskirjade eiramist;

c) hüvitada eeskirjade eiramise või hooletuse tagajärjel kaotatud summad;

d) tagada lõikes 1 nimetatud organite nõuetekohased sisemised haldus- ja kontrollsüsteemid;

e) kui lõikes nimetatud organid ei ole avalik-õiguslikud üksused, annavad liikmesriigid neile riigigarantii.

4. Liikmesriigid annavad komisjonile mis tahes vajalikku teavet ja kehtestavad korra, mis hõlbustavad kontrollimist, sealhulgas kohapealset inspekteerimist komisjoni või Euroopa Kontrollikoja poolt, mida komisjon peab vajalikuks seoses ühendusepoolse rahastamise korraldamisega. Liikmesriigid teatavad komisjonile selleks kehtestatud korrast.

5. Lõigete 1–4 üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 17 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 15

1. Liikmesriigid edastavad igal aastal nimetatud asutuste ja ametite kaudu komisjonile tegevuskava kohaselt kogutud andmed koos aruandega nende kohta.

Andmed on geograafiliselt määratletud ja esitatud komisjonile arvutisidevõrgu ja/või elektrooniliste seadmete vahendusel. Komisjon kehtestab tihedas koostöös liikmesriikidega andmete edastamiseks vajaliku vormi ja üksikasjad.

2. Liikmesriigid levitavad kogutud andmeid aktiivselt ühiste vormingute ja standardite alusel ning geograafiliste võrdlusandmete elektrooniliste andmebaaside kaudu, mida hallatakse vastavalt Århusi konventsiooni põhimõtetele ja asjakohastele ühenduse sätetele keskkonnainfo kättesaadavuse kohta.

3. Andmete hindamise edendamiseks ja nende kasutamisest suurima lisaväärtuse saamiseks ei piirata ühenduse õigust kasutada ja avaldada andmeid vastavalt Århusi konventsiooni põhimõtetele ja ühenduse sätetele keskkonnainfo kättesaadavuse kohta. Liikmesriikidelt saadud andmete avaldamisel nimetatakse allikana liikmesriike.

4. Lõike 1 üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 17 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 16

1. Iga liikmesriik koostab eelkõige artikli 4 lõikes 1 sätestatud tegevuste alusel aruande oma metsade seisundi kohta.

Aruanne esitatakse komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2005.

2. Iga artiklis 5 sätestatud tegevustes osalev liikmesriik koostab aruande metsatulekahjude mõju kohta.

Aruanne edastatakse komisjonile hiljemalt iga aasta 31. detsembriks alates 2003. aastast.

3. Iga liikmesriik koostab aruande artikli 6 lõikes 3 nimetatud seiretegevuse kohta pärast selle sisseseadmist.

Juhised aruande koostamiseks ja aruandeperioodiks võetakse vastu artikli 17 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 17

1. Komisjoni abistab alaline metsakomitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

6. JAGU Komisjoni aruandlus, läbivaatamine ja kandidaatriigid

Artikkel 18

Kuue kuu jooksul pärast artikli 16 lõikes 1 viidatud aruannete edastamiseks kehtestatud kuupäeva ja võttes arvesse kõiki artikli 16 kohaselt edastatud aruandeid, esitab komisjon Euroopa Keskkonnaagentuuri abiga Euroopa Parlamendile ja nõukogule tegevuskava rakendamise aruande, vaadates läbi tegevuskava tõhususe, et selle alusel otsustada nende tegevuste jätkamine pärast aastat 2006. Selleks palutakse komisjonil esitada ettepanek.

Artikkel 19

Enne artikli 12 lõikes 1 osutatud ajavahemiku lõppemist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule tegevuskava rakendamise aruande, võttes arvesse artiklis 18 viidatud läbivaatamist.

Artikkel 20

Tegevuskavas võivad osaleda:

a) Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriigid Euroopa lepingutes, nende lisaprotokollides ja vastava assotsiatsiooninõukogu otsustes kehtestatud tingimustel;

b) Küpros, Malta ja Türgi nende riikidega sõlmitavate kahepoolsete lepingute alusel;

c) teised Euroopa riigid vabal tahtel ja omal kulul.

Artikkel 21

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2003.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. november 2003

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Alemanno

[1] EÜT C 20 E, 28.1.2003, lk 67.

[2] ELT C 85, 8.4.2003, lk 83.

[3] ELT C 128, 29.5.2003, lk 41.

[4] Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2003. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 13. juuni 2003. aasta ühine seisukoht (ELT C 233 E, 30.9.2003, lk 1), Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2003. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 6. novembri 2003. aasta otsus.

[5] EÜT C 56, 26.2.1999, lk 1.

[6] EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.

[7] EÜT L 326, 21.11.1986, lk 2. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 804/2002 (EÜT L 132, 17.5.2002, lk 1).

[8] EÜT L 217, 31.7.1992, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 805/2002 (EÜT L 132, 17.5.2002, lk 3).

[9] EÜT L 327, 21.12.1999, lk 53.

[10] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.

[11] EÜT L 165, 15.6.1989, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1100/98 (EÜT L 157, 30.5.1998, lk 10).

[12] EÜT L 165, 15.6.1989, lk 14.

[13] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

[14] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

--------------------------------------------------