Euroopa Liidu Teataja L 094 , 31/03/2004 Lk 0022 - 0032
Komisjoni määrus (EÜ) nr 595/2004, 30. märts 2004, milles sätestatakse piima- ja piimatootesektoris makse kehtestamist käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003 rakenduseeskirjad EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1788/2003, millega kehtestatakse makse piima- ja piimatootesektoris, [1] eriti selle artiklit 24, ning arvestades järgmist: (1) Määrusega (EÜ) nr 1788/2003 on piima- ja piimatootesektori maksukava pikendatud alates 1. aprillist 2004 järgmiseks üheteistkümneks kvoodiaastaks. Nimetatud määruse uute sätete arvessevõtmiseks tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad. Need üksikasjalikud eeskirjad peaksid suurel määral hõlmama ka komisjoni 9. juuli 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1392/2001 sätteid, milles nähakse ette nõukogu määruse (EMÜ) nr 3950/92 (millega piima- ja piimatootesektoris kehtestatakse lisamaks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad. [2] Seetõttu tuleks määrus (EÜ) nr 1392/2001 tunnistada kehtetuks. (2) Tuleks sätestada eeskirjad, mis võimaldavad iga liikmesriigi puhul jagada riiklikud kogused tarnete ja otseturustamise vahel. Selleks peaksid liikmesriigid arvesse võtma määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 5 punktides f ja g sätestatud mõistete "tarne" ja "otseturustamine" uusi määratlusi ning teatama uutest mõistest tootjatele, keda need puudutavad. (3) Käesoleva määrusega tuleks ka kindlaks määrata tarnete ja otseturustamise puhul tasutava makse lõplikuks arvutamiseks vajalikud lisategurid, liikmesriikide poolt Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastule makse õigeaegset tasumist tagavad meetmed ja lõpuks eeskirjad maksete tasumiseks tehtavate sissemaksete nõuetekohase kogumise kontrollimiseks. (4) Tuleks kindlaks määrata viis, kuidas võtta tarnitud koguste lõpliku aruande koostamisel arvesse piima rasvasisaldust. On vaja erisätteid, mis hõlmaksid juhtumeid, kui tarnekvooti muudetakse või kvoote eraldatakse riigi reservist. (5) Kuna määrusega (EÜ) nr 1788/2003 on iga liikmesriigi jaoks kehtestatud piima baasrasvasisalduse määrad, tuleks vajaduse korral kehtestada eeskirjad individuaalsete baasmäärade kohandamiseks. (6) Ühelt poolt on väga oluline kontrollida kokkuostjate ja tootjate poolt edastatud andmete täpsust ja teiselt poolt tagada, et maksukoormus tootmiskvootide ületamise eest langeb vastutavatele tootjatele. Selleks peaks liikmesriikidel olema olulisem osa kontrollimisel ja kehtestatavate karistuste rakendamisel, et tagada maksete tasumiseks tehtavate sissemaksete nõuetekohane kogumine. Eelkõige peaksid liikmesriigid koostama riskianalüüsi põhjal iga kvoodiaasta kohta riikliku kontrollkava talumajapidamise, transpordi ja kokkuostja tasandil, et võidelda võimalike rikkumiste ja pettuste vastu. Samuti on vaja määrata kindlaks selliste kontrollimiste tähtajad ja arv, et teatava aja jooksul kindlaks teha, kas kõik asjaomased pooled on järginud seda korda. Karistusi on vaja ka juhuks, kui kõnealuseid põhinõudeid ei täideta. (7) Samuti on vaja, et liikmesriigid kiidaksid oma territooriumil tegutsevad kokkuostjad heaks ning et juhtudeks, kui kokkuostjad ei täida kõnealust määrust, sätestataks üksikasjalikud eeskirjad. (8) Komisjonile edastatud teatistel on oluline osa kava haldamisel ja seepärast tuleks seda osa suurendada. Kava haldamisel on komisjonile eelkõige olulised teatised jaotuse kohta tarnete ja otseturustamise vahel ning vastused iga-aastastele küsimustikele. Kehtestatud kuupäevadest kinnipidamine aitab samuti kaasa kava tõhusale juhtimisele. Samuti on asjakohane, et komisjoni teavitataks üksikasjalikult rakendamisest siseriiklikul tasandil, et saaks rohkem teadmisi liikmesriikides kasutatavatest eri süsteemidest. (9) Käesolevat määrust tuleks kohaldada samast kuupäevast kui määrust (EÜ) nr 1788/2003. (10) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I PEATÜKK ÜLDSÄTTED Artikkel 1 Kohaldamisala Käesoleva määrusega sätestatakse määruse (EÜ) nr 1788/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, mis käsitlevad tootmiskvootide jagamist tarnete ja otseturustamise vahel, makse arvutamist ja tasumist, kontrollimeetmeid ning liikmesriikidepoolset teavitamist. Artikkel 2 Tootmiskvootide jagamine tarnete ja otseturustamise vahel Igal aastal pärast artiklis 21 osutatud teabe saamist jagab komisjon igale liikmesriigile määruse (EÜ) nr 1788/2003 I lisas ettenähtud tootmiskvoodid tarnete ja otseturustamise vahel nimetatud määruse artikli 1 lõike 2 kohaselt. Kõnesolev jaotus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Artikkel 3 Ümberarvestamised Määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 6 lõikes 2 osutatud ümberarvestamised võivad olla ajutised või lõplikud. Individuaalsete kvootide ajutised ümberarvestamised tähendavad ümberarvestamisi, mille puhul tootja taotleb teatud kvoodiaastaks mingi piimakoguse ümberarvestamist ühest kvoodist teise. Lõplikud ümberarvestamised tähendavad ümberarvestamisi, mille puhul tootja taotleb teatud kvoodiaastaks ja järgmisteks kvoodiaastateks mingi piimakoguse ümberarvestamist ühest kvoodist teise. Artikkel 4 Teave tarnete ja otseturustamise uute mõistete kohta 1. Liikmesriigid teavitavad asjaomaseid tootjaid mõistete "tarne" ja "otseturustamine" uutest määratlustest määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 5 punktides f ja g. 2. Lõikes 1 osutatud mõistetest tingitud ühe kvoodi lõplik ümberarvestamine teiseks kvoodiks viiakse läbi tootja taotlusel määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 6 lõike 2 kohaselt. Artikkel 5 Individuaalsetest kvootidest teavitamine Liikmesriigid teavitavad tootjaid igast individuaalse kvoodi uuest määramisest või muutmisest endale kõige sobivamal viisil tingimusel, et see kindlustab tootjale eraldatud kvoodist teadasaamise. II PEATÜKK MAKSE ARVUTAMINE 1. JAGU ÜLDREEGLID Artikkel 6 Makse arvutamismeetod Makse arvutamisel võetakse arvesse piima või piimatoodete turustamine määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 5 punkti h tähenduses sel ajal, mil need viiakse välja liikmesriigi territooriumil asuvast põllumajandusettevõttest või kasutatakse ettevõttes kaubanduslikul eesmärgil. Kui piim või piimatooted viiakse liikmesriigi pädeva asutuse sanitaarmeetmete kohaldamist käsitleva otsuse kohaselt põllumajandusettevõttest välja hävitamiseks, jäetakse asjaomased kogused tarnete või otseturustamisena arvesse võtmata. Piim, mis viiakse põllumajandusettevõttest lepingu alusel välja töötlemiseks või ümbertöötamiseks, loetakse tarnete hulka. Artikkel 7 Individuaalse piima baasrasvasisalduse korrigeerimine 1. Kui riigi reservist on määratud lisakvoodid, jäetakse määruse (EÜ) nr 1788/2003 artiklis 9 osutatud baasrasvasisaldus muutmata. 2. Kui tarnekvoot suureneb või määratakse kindlaks ümberarvestuste alusel määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 6 lõike 2 kohaselt, on tarneteks ümberarvestatud kvoodile vastav baasrasvasisaldus 3,8 %. Tarnekvoodi baasrasvasisaldust siiski ei muudeta, kui tootja esitab selle kohta pädevale asutusele piisava põhjenduse. 3. Määruse (EÜ) nr 1788/2003 artiklites 16, 17 ja artikli 18 lõike 1 punktides d, e ja f nimetatud juhtudel kantakse baasrasvasisaldus üle koos sellele vastava kvoodiga. 4. Määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 18 lõike 1 punktides b ja c nimetatud juhtudel eraldatud või ülekantud kvootide kogu baasrasvasisaldust võrreldes loovutatud kogustega ei suurendata. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 6 lõike 5 kohaldamist, võib ümberjaotamiseks või ülekandmiseks saada oleva piimakoguse uuesti arvutada, kasutades teatavat baasrasvasisaldust või baasrasvasisalduse võib uuesti arvutada, kasutades teatavat saada olevat piimakogust. 5. Lõike 2 esimeses lõigus ning lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel peab saadav baasrasvasisaldus võrduma algse ja ülekantud või ümberarvestatud baasmäära keskmisega, mida kaalutakse algse ja ülekantud või ümberarvestatud kvoodiga. 6. Tootjate puhul, kelle kogu kvoot on pärit riigi reservist ja kes alustasid tootmist pärast 1. aprilli 2004, on piima baasrasvasisaldus võrdne siseriikliku baasrasvasisaldusega, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1788/2003 II lisas. 2. JAGU TARNED Artikkel 8 Tarnete aruanded 1. Iga kvoodiaasta lõpus koostavad kokkuostjad iga tootja kohta aruande, kus märgitakse vähemalt tootja poolt sel ajavahemikul tarnitud piima kogus ja selle rasvasisaldus. Liigaastatel vähendatakse piima kogust 1/60 võrra veebruaris ja märtsis tarnitud kogustest. 2. Kokkuostjad edastavad liikmesriigi pädevale asutusele igal aastal enne 15. maid kokkuvõtte lõikes 1 osutatud aruannetest, milles märgitakse vähemalt neile tarnitud piima üldkogus ja keskmine rasvasisaldus ning vajaduse korral liikmesriigi otsuse alusel iga tootja piimakvoot ja tegelik rasvasisaldus, artikli 10 lõike 1 kohaselt korrigeeritud kogus, individuaalsete piimakvootide ja korrigeeritud koguste summa ning kõnealuste tootjate toodangu keskmine rasvasisaldus. Kokkuostjad peavad vajaduse korral teatama, et nad ei ole saanud asjaomasel ajavahemikul tarneid. 3. Liikmesriigid nõuavad kokkuostjatelt, kes ei pea lõikes 2 nimetatud tähtajast kinni, summa maksmist, mis tuleb maksta iga viivitatud päeva kohta siis, kui tootjate poolt kokkuostjale tarnitud piima koguseid ületatakse 0,01 %. Kui need kogused ei ole teada sel põhjusel, et aruannet ei ole esitatud, võib koguste kohta anda hinnangu pädev asutus. Kõnealune summa ei tohi olla väiksem kui 100 eurot ega suurem kui 100000 eurot. 4. Kui aruannet ei ole esitatud enne 1. juulit, tühistab liikmesriik heakskiidu või nõuab summa maksmist proportsionaalselt asjaomasele piimakogusele ja eeskirjade eiramise raskusele. Esimest lõiku hakatakse kohaldama 30 päeva pärast seda, kui liikmesriik on saatnud asjakohase teatise. Lõike 3 kohaldamist jätkatakse teatise saatmisele järgneval ajal. 5. Lõigetes 3 ja 4 nimetatud karistusi ei rakendata, kui liikmesriik teeb kindlaks, et tegemist on vääramatu jõu esinemisega või et eeskirjade eiramine ei olnud tahtlik ega tulenenud tõsisest hooletusest, või juhul, kui eeskirjade eiramise mõju kava toimimisele või kontrollide tõhususele ei ole märkimisväärne. Artikkel 9 Individuaalse baasrasvasisalduse kohandamine 1. Määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 9 lõike 5 kohaldamiseks registreerivad liikmesriigid enne iga aasta 1. juulit siseriikliku baasrasvasisalduse võimaliku ületamise kvoodiaasta jooksul, mis lõpeb sama aasta 31. märtsil. 2. Individuaalset baasrasvasisaldust kohandatakse kõikide tootjate osas sama koefitsiendiga nii, et iga liikmesriigi puhul ei ületaks individuaalsete tegelike rasvasisalduste kaalutud keskmine 0,1 grammi kilogrammi kohta määruse (EÜ) nr 1788/2003 II lisas kehtestatud baasrasvasisaldusest. Tootjatele teatatakse kohandamisest enne 1. augustit ja seda kohaldatakse alates sama aasta 1. aprillist algava kvoodiaasta jooksul. Artikkel 10 Baasrasvasisalduse ja tegeliku rasvasisalduse võrdlemine 1. Selleks, et võimaldada tootjatel koostada käesoleva määruse artikli 8 lõikes 1 ja määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 10 lõikes 1 osutatud aruandeid, võrreldakse tootjate tarnitud piima keskmist rasvasisaldust nimetatud määruse artikli 9 lõikes 1 sätestatud tootja baasrasvasisaldusega. Kui vahe on positiivne, suurendatakse tarnitud piima kogust 0,18 % võrra iga 0,1 grammi lisarasva kohta piima kilogrammis. Kui vahe on negatiivne, vähendatakse tarnitud piimakogust 0,18 % võrra iga puuduva 0,1 grammi rasva kohta piima kilogrammis. Kui tarnitud piima mõõdetakse liitrites, korrutatakse 0,1 grammi rasvasisalduse 0,18 %line kohandus koefitsiendiga 0,971. 2. Liikmesriigid sätestavad tarnete kohandused siseriiklikul tasandil määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 10 lõike 2 kohaselt. 3. JAGU OTSETURUSTAMINE Artikkel 11 Otseturustamise aruanded 1. Iga kvoodiaasta lõpus koostab iga tootja aruande, mis võtab toodete kaupa kokku kogu tema otseturustamise. Liigaastatel vähendatakse piima või piimaekvivalendi kogust 1/60 võrra veebruaris ja märtsis müüdud kogustest või 1/366 võrra kõnealusel kvoodiaastal müüdud kogustest. 2. Tootjad esitavad igal aastal enne 15. maid lõikes 1 ettenähtud aruanded liikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriik võib nõuda, et otseturustamise jaoks kvoodi saanud tootjad peavad vastavalt olukorrale teatama, et nad ei ole asjaomase ajavahemiku jooksul piima või muid piimatooteid müünud või üle kandnud. 3. Liikmesriigid nõuavad tootjatelt, kes ei pea lõikes 2 nimetatud tähtajast kinni, summa maksmist, mis tuleb maksta iga viivitatud päeva kohta siis, kui nende otseturustuskvooti ületatakse 0,01 %. Kõnealune summa ei tohi siiski olla väiksem kui 100 eurot ega suurem kui 1000 eurot Kui tootja on ületanud oma kvoodi ja riiklik otseturustuskvoot on samuti ületatud, peab kvoodi ületanud tootja lisaks tegema sissemakse, et tasuda makset, mis on arvutatud kogu ületatud kvoodi alusel, ning tootjale ei tohi jaotada määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 12 lõikes 1 ettenähtud kasutamata jäänud kvoote. Kui tootjad esitavad ebaõigeid aruandeid, nõuab liikmesriik neilt summa tasumist proportsionaalselt asjaomasele piimakogusele ja eeskirjade eiramise raskusele kuni selle teoreetilise makse ulatuses, mida kohaldatakse piimakoguse suhtes pärast paranduse tegemist, mis on korrutatud 1,5-ga. 4. Kui aruannet enne 1. juulit ei esitata, suunatakse asjaomase tootja otseturustuskvoot tagasi riigi reservi 30 päeva pärast seda, kui liikmesriik on saatnud asjakohase teatise. Käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist jätkatakse teatise saatmisele järgneval ajal. 5. Lõigetes 3 ja 4 nimetatud karistusi ei rakendata, kui liikmesriik teeb kindlaks, et tegemist on vääramatu jõu esinemisega või et eeskirjade eiramine ei olnud tahtlik ega tulenenud tõsisest hooletusest, või juhul, kui eeskirjade eiramise mõju kava toimimisele või kontrollide tõhususele ei ole märkimisväärne. Artikkel 12 Ekvivalendid 1. Muude toodete kui piima turustamise jaoks kehtestavad liikmesriigid töötlemiseks kasutatavad piima kogused. Selleks kasutatakse järgmisi ekvivalente: a) 1 kg koort = 0,263 kg piima × koore rasvaprotsent massina väljendatuna; b) 1 kg võid = 22,5 kg piima. Juustu ja kõigi teiste piimatoodete puhul määravad liikmesriigid ekvivalendid kindlaks eelkõige asjaomase juustu- või tooteliigi kuivekstrakti- ja rasvasisalduse põhjal. Kui tootjal on võimalik esitada pädevat asutust rahuldav tõendusmaterjal kõnealuste toodete töötlemisel tegelikult kasutatud piimakoguste kohta, võib liikmesriik kasutada esimeses ja teises lõigus nimetatud ekvivalentide asemel seda tõendusmaterjali. 2. Kui töötlemiseks kasutatavate piimakoguste määramine turustatava toodangu alusel osutub raskeks, võivad liikmesriigid kinnitada piimaekvivalendi kogused ühtselt, võttes aluseks tootja piimalehmade arvu ja karja iseloomustava lehma keskmise piimaanni. III PEATÜKK MAKSE TASUMINE Artikkel 13 Makseteatis 1. Tarnete puhul teatab või kinnitab pädev asutus kokkuostjatele selle sissemakse suuruse, mille nad peavad tasuma pärast seda, kui pädev asutus on liikmesriigi otsuse kohaselt ümber jaotanud kõik kasutamata jäänud kvoodid või osa neist, kas otse asjaomastele tootjatele või vajaduse korral kokkuostjatele, et need jaotaksid kõnealused kvoodid asjaomaste tootjate vahel, või jätnud kõnealused kvoodid jaotamata. 2. Otseturustamise korral teatab pädev asutus tootjatele selle makse suuruse, mille nad peavad tasuma pärast seda, kui liikmesriigi otsuse kohaselt on kõik kasutamata jäänud kvoodid või osa neist otse asjaomastele tootjatele ümber jaotatud või jäetud need ümber jaotamata. 3. Kasutamata jäänud koguseid ei jaotata siseriiklikul tasandil ümber tarne- ja otseturustuskvootide vahel. Artikkel 14 Valuutakursid Kindlaksmääratud ajavahemiku eest tasutava makse vahetuskursi rakendusjuht on kõnealuse ajavahemiku 31. märts. Artikkel 15 Maksetähtaeg 1. Makse tasumise eest vastutavad kokkuostjad ja otseturustamise korral maksavad tootjad pädevale asutusele igal aastal enne 1. septembrit nõutava summa vastavalt liikmesriigis sätestatud eeskirjadele. 2. Kui lõikes 1 osutatud maksetähtajast ei peeta kinni, lisatakse makstavatele summadele igal aastal vastavalt II lisale kolme kuu viiteintress, mida kohaldatakse iga aasta 1. septembril, ja sellele lisandub üks protsent. Intress makstakse liikmesriikidele. 3. Liikmesriigid teatavad Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondile (EAGGF) määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 3 kohaldamisest tulenevad summad koos hiljemalt igal aastal septembris deklareeritud kulutustega. 4. Kui komisjoni määruse (EÜ) nr 296/96 [3] artikli 3 lõikes 5 osutatud dokumentidest ilmneb, et kõnesoleva artikli lõikes 3 nimetatud tähtajast ei ole kinni peetud, vähendab komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 3 lõikele 2 põllumajanduskulude arvestuse kande avanssi võrdeliselt nõutava summaga või eeldatavalt nõutava summaga. Artikkel 16 Enammakstud maksete ümberjaotamise kriteeriumid 1. Liikmesriigid määravad vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 13 lõike 1 punktis b nimetatud eelistatud tootjate grupid ühe või mitme allpool esitatud ja vastavalt tähtsusele järjestatud objektiivse kriteeriumi alusel: a) liikmesriigi pädeva ametiasutuse ametlik tunnistus selle kohta, et kogu makse või osa sellest on alusetult sisse nõutud; b) ettevõtte geograafiline asukoht, eelkõige mägipiirkond nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 [4] artikli 18 tähenduses; c) ekstensiivseks karjakasvatuseks sobiv suurim loomkoormus ettevõttes; d) protsent, mille võrra individuaalset piimakvooti ületatakse; e) tootja kasutuses olev kvoot. 2. Kui määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 13 lõikes 1 osutatud teatavaks ajavahemikuks saada olevaid enammakstud makseid ei ole pärast käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele vastavat ümberjaotust ära kasutatud, võtavad liikmesriigid pärast komisjoniga konsulteerimist vastu teisi objektiivseid kriteeriume. Enammakstud maksete ümberjaotus tuleb teha hiljemalt 15 kuud pärast kõnealuse kvoodiaasta lõppemist. Artikkel 17 Makse sissenõudmine Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada makse nõuetekohane sissenõudmine ületurustanud tootjatelt. IV PEATÜKK LIIKMESRIIKIDE LÄBIVIIDAVAD KONTROLLID NING KOKKUOSTJATE JA TOOTAJATE KOHUSTUSED 1. JAGU KONTROLLID Artikkel 18 Siseriiklikud kontrollmeetmed Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud kontrollmeetmed, et tagada käesoleva määruse ja eriti artiklites 19–22 osutatud meetmete järgimine. Artikkel 19 Kontrollkava 1. Liikmesriigid koostavad iga kvoodiaasta kohta üldise kontrollkava riskianalüüsi alusel. Kontrollkava sisaldab vähemalt järgmist: a) kava koostamisel arvessevõetud kriteeriumid; b) väljavalitud kokkuostjad ja tootjad; c) kohapeal läbiviidavad kontrollid kvoodiaasta jooksul; d) tootjate ja kokkuostjate vahelise transpordi kontrollid; e) tootjate ja kokkuostjate iga-aastaste aruannete kontrollid. Liikmesriigid võivad otsustada üldist kontrollkava ajakohastada üksikasjalikumate perioodiliste kavadega. Riskianalüüsi puhul võetakse arvesse piimasektoris tegutsevate ettevõtjate esindatust ning kontrollide ajastamisel arvestatakse tootmise hooajalisust. 2. Osa kontrolle viiakse läbi asjaomase kvoodiaasta jooksul ja osa pärast kvoodiaasta lõppemist iga-aastaste aruannete alusel. 3. Kontrolle käsitatakse lõpetatuna, kui kontrollakt on kättesaadav. Kõik kontrollaktid tuleb lõpetada hiljemalt 18 kuud pärast asjaomase kvoodiaasta lõppemist. Kui artikliga 20 ettenähtud kontrollid on kombineeritud teiste kontrollidega, tuleb kinni pidada teiste kontrollide ja neile vastavate kontrollaktide koostamise kohta sätestatud tähtaegadest. Artikkel 20 Kohapealsed kontrollid Kohapealsed kontrollid toimuvad ette teatamata. Kontrollimisest võib siiski vajaliku miinimumaja jooksul ette teatada tingimusel, et kontrolli eesmärki ei ohustata. Käesoleva määrusega ettenähtud kohapealsed kontrollid ning igasugused muude ühenduse eeskirjadega ettenähtud kontrollid tehakse vajaduse korral ühel ajal. Artikkel 21 Tarnete ja otseturustamise kontrollimine 1. Tarnete puhul viiakse kontrollid läbi talumajapidamise tasandil, piima transportimise ajal ja kokkuostja tasandil. Liikmesriik kontrollib kõikidel etappidel füüsiliselt kohapealse kontrollimisega turustatud piima raamatupidamisarvestuse õigsust ja eelkõige: a) talumajapidamise tasandil määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 5 punkti c tähenduses tootja seisundit ning tarnete ja tootmisvõimsuse vastavust; b) transpordi tasandil käesoleva määruse artikli 24 lõikes 4 osutatud dokumente, piimakoguse ja kvaliteedi mõõtmisvahendite täpsust, kogumismeetodi täpsust, sealhulgas võimalikke vahepealseid kogumispunkte, ja kogutud piimakoguse täpsust mahalaadimisel; c) kokkuostja tasandil käesoleva määruse artiklis 8 osutatud aruannete täpsust, eelkõige käesoleva määruse artikli 24 lõigetes 2–5 osutatud dokumentide ristkontrollimisel, ning käesoleva määruse artikli 24 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tarnete ja laoarvestuse usaldusväärsust, lähtudes äridokumentidest ja muudest dokumentidest, millest ilmneb, kuidas kogutud piima on kasutatud. 2. Otseturustamise korral hõlmavad kontrollid eelkõige: a) talumajapidamise tasandil määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 5 punktis c nimetatud tootja seisundit ning otseturustamise ja tootmisvõimsuse vastavust; b) käesoleva määruse artikli 11 lõikes 1 nimetatud aruande täpsust, eelkõige käesoleva määruse artikli 24 lõikes 6 nimetatud dokumentide abil. Artikkel 22 Kontrollide intensiivsus 1. Artikli 21 lõikes 1 osutatud kontrollid peavad hõlmama vähemalt: a) 1 % tootjatest kvoodiaastal 2004/05, järgmistel kvoodiaastatel 2 % tootjatest; b) 40 % deklareeritud piimakogusest enne asjaomasel ajavahemikul tehtavat parandust; c) representatiivse proovi piima transportimisest valitud tootjate ja kokkuostjate vahel. Punktis c osutatud transpordi kontrollimine viiakse eelkõige läbi meiereides mahalaadimise ajal. 2. Artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimine peab hõlmama vähemalt 5 % tootjatest. 3. Igat kokkuostjat kontrollitakse vähemalt kord viie aasta jooksul. 2. JAGU KOHUSTUSED Artikkel 23 Kokkuostjate heakskiitmine 1. Selleks, et oleks võimalik osta tootjatelt piima ja tegutseda liikmesriigi territooriumil, peavad kokkuostjad olema asjaomase liikmesriigi poolt heaks kiidetud. 2. Ilma et see piiraks asjaomase liikmesriigi poolt sätestatud rangemate eeskirjade kohaldamist, kiidetakse kokkuostjad heaks üksnes juhul, kui: a) nad esitavad tõendi, et nad on siseriiklike õigusaktide kohaselt vahendajad; b) neil on asjaomases liikmesriigis tööruumid, kus pädev asutus saab kontrollida laoarvestust, registreid ja muid artikli 24 lõikes 2 nimetatud dokumente; c) nad kohustuvad ajakohastama laoarvestust, registreid ja muid artikli 24 lõikes 2 nimetatud dokumente; d) nad kohustuvad esitama asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele artikli 8 lõikega 2 ettenähtud aruanded vähemalt kord aastas. 3. Ilma et see piiraks asjaomase liikmesriigi poolt sätestatud karistuste rakendamist, tühistatakse heakskiit, kui lõike 2 punktides a ja b sätestatud tingmusi enam ei täideta. Kui leitakse, et kokkuostja on esitanud ebaõige aruande või ei ole täitnud lõike 2 punktis c nimetatud kohustust või on jätnud korduvalt täitmata mõne muu määruses (EÜ) nr 1788/2003, käesolevas määruses või asjakohastes siseriiklikes eeskirjades kehtestatud kohustuse, tühistab liikmesriik heakskiidu või nõuab asjaomase piimakoguse ja eeskirjade eiramise raskusega proportsionaalse summa maksmist. 4. Heakskiidu võib kokkuostja taotlusel taastada vähemalt kuue kuu pikkuse ajavahemiku möödudes tingimusel, et uus põhjalik kontrollimine annab rahuldavad tulemused. Lõikes 3 nimetatud karistusi ei rakendata, kui liikmesriik teeb kindlaks, et tegemist on vääramatu jõu esinemisega või et eeskirjade eiramine ei olnud tahtlik ega tulenenud tõsisest hooletusest, või juhul, kui eeskirjade eiramise mõju kava toimimisele või kontrollide tõhususele ei ole märkimisväärne. Artikkel 24 Kokkuostjate ja tootjate kohustused 1. Tootjad tagavad, et kokkuostjad, kellele nad tarnivad, on heaks kiidetud. Liikmesriigid sätestavad karistused juhtudeks, kui tarneid tehakse heakskiitmata kokkuostjatele. 2. Kokkuostjad hoiavad vähemalt kolme aasta jooksul alates kõnealuste dokumentide koostamisaasta lõpust liikmesriigi pädevale asutusele kättesaadavana kvoodiaasta jooksul peetud laoarvestuse, mis sisaldab kõikide tootjate nimesid ja aadresse, ning artikli 8 lõikega 2 ettenähtud teabe tarnitud koguste kohta kuu või nelja nädala pikkuste ajavahemike kaupa ja muu teabe aastate kaupa koos äridokumentide, kirjavahetuse ja muu nõukogu määruses (EMÜ) nr 4045/89 [5] nimetatud teabega, mis võimaldab kontrollida kõnealust laoarvestust. 3. Kokkuostjad vastutavad kõigi neile tarnitud piimakoguste registreerimise eest. Selleks hoiavad nad vähemalt kolme aasta jooksul alates kõnealuste dokumentide koostamisaasta lõpust pädevale asutusele kättesaadavana nende kokkuostjate ja piima töötlevate või ümbertöötavate ettevõtete loetelu, kes tarnivad neile piima, ning iga tarnija poolt kuu jooksul tarnitud kogused. 4. Ettevõtetest kogumisel peab piimaga olema kaasas dokument, milles tarne identifitseeritakse. Lisaks sellele peavad kokkuostjad arvestust iga üksiku tarne kohta vähemalt kolme aasta jooksul alates arvestuse koostamisaasta lõpust. 5. Tarnetega tegelevad kokkuostjad hoiavad vähemalt kolme aasta jooksul alates kõnealuste dokumentide koostamisaasta lõpust liikmesriigi pädevale asutusele kättesaadavana dokumendid kokkuostjale tarnitud piimakoguste kohta. Asjaomane tootja hoiab liikmesriigi pädevale asutusele kättesaadavana ka talumajapidamiste piimakarja registrid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 [6] artiklile 7. 6. Otseturustamisega tegelevad tootjad hoiavad vähemalt kolme aasta jooksul alates kõnealuste dokumentide koostamisaasta lõpust liikmesriigi pädevale asutusele kättesaadavana kvoodiaasta jooksul peetud laoarvestuse, mis sisaldab kuude ja toodete kaupa üksikasju piima või piimatoodete igasuguse müügi või üleandmise kohta ning nende toodete kohta, mis on toodetud, kuid mida ei ole müüdud või üle antud. Nimetatud tootjad hoiavad pädevale liikmesriigi ametiasutusele kättesaadavana ka talumajapidamiste piimakarja registrid vastavalt määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklile 7 ja tõendavad dokumendid, mis võimaldavad kõnealust laoarvestust kontrollida. V PEATÜKK TEABEVAHETUS Artikkel 25 Teabevahetus tarnete ja otseturustamise vahelise jaotuse kohta 1. Liikmesriigid teatavad komisjonile enne 1. juulit 2004 määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 6 lõike 1 kohaldamisest tulenevate individuaalsete kvootide jagamisest tarnete ja otseturustamise vahel, mis vajaduse korral on käesoleva määruse artikli 4 lõike 2 kohaselt ümber arvestatud. 2. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 8 lõike 2 punktile a teatavad liikmesriigid igal aastal enne 1. veebruari kogused, mis on tootjate taotlusel individuaalsete tarne- ja otseturustuskvootide vahel lõplikult ümber arvestatud. Artikkel 26 Küsimustik 1. Liikmesriigid edastavad igal aastal enne 1. septembrit komisjonile I lisas ettenähtud küsimustiku, mis on vastavalt määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 8 lõike 2 punktile b nõuetekohaselt täidetud. Küsimustiku täitmisel peab Portugal lisama täiendavat teavet, et eristada makse arvutamist mandril ja Assooridel vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1453/2001. [7] 2. Kui lõikes 1 sätestatud nõudeid ei ole järgitud, vähendab komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 2040/2000 [8] artikli 14 kohaselt asjaomaste liikmesriikide põllumajanduskulude arvestuse kande alusel tehtavat ettemakset kindla summa võrra. Kõnealune summa võrdub asjaomase üldkvoodi teoreetilise ületamise korral tasutava maksega ja see arvutatakse järgmiselt: a) kui küsimustikku ei ole esitatud 1. septembriks või kui puuduvad makse arvutamiseks vajalikud andmed, on teoreetilise ületamise protsent 0,005 % iga viivitatud nädala kohta; b) kui käesoleva artikli lõikega 3 ettenähtud ajakohastamisega seoses teatatud tarnitud või otse müüdud koguste summa ja küsimustiku esialgsetes vastustes esitatud koguste summa erinevus on üle 10 %, on teoreetilise ületamise protsent 0,05 %. 3. Kui küsimustikus nõutav teave muutub eelkõige artiklitega 18–21 ettenähtud kontrollide tulemusel, peab asjaomane liikmesriik küsimustiku ajakohastamisest komisjonile teatama igal aastal enne 1. detsembrit, 1. märtsi, 1. juunit ja 1. septembrit. Artikkel 27 Muu teabevahetus 1. Liikmesriigid teatavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1788/2003 ja käesoleva määruse kohaldamiseks võetud meetmetest ja nende muudatustest ühe kuu jooksul nende vastuvõtmisest. Määruse (EÜ) nr 1788/2003 artiklite 16, 17 ja 18 kohaselt võetud meetmete puhul lisatakse teatisele vastuvõetud meetmete selgitus ja eesmärk. 2. Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva määruse kohaldamiseks massi mõõtmisel ja vajaduse korral mahu massiks ümberarvestamisel kasutatud meetodi(te)st, põhjendused valitud koefitsientide kohta ja nende kohaldamise täpsed asjaolud koos võimalike hilisemate muudatustega. 3. Liikmesriigid edastavad komisjonile enne 1. septembrit 2004 lühikese aruande oma siseriiklike kvootide haldamissüsteemist ja igal järgmisel aastal enne 1. septembrit nimetatud süsteemi muutmise korral ajakohastatud aruande. Aruanne sisaldab praeguse olukorra kirjeldust, eelkõige ajutisteks üleandmisteks või koos maaga üleandmisteks vastuvõetud meetmeid ja muid erimeetmeid üleandmiseks, samuti kasutamata jäänud koguste ümberjaotamist ja riigi reservi kasutamist. VI PEATÜKK LÕPPSÄTTED Artikkel 28 Kehtetuks tunnistamine Määrus (EÜ) nr 1392/2001 tunnistatakse kehtetuks. Selle kohaldamist jätkatakse siiski ajavahemiku 2003/04 suhtes ja vajaduse korral sellest varasemate ajavahemike suhtes, kui nõukogu määrusega (EÜ) nr 1788/2003 ei ole ette nähtud teisiti. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid tuleb lugeda III lisas esitatud vastavustabeli kohaselt. Artikkel 29 Jõustumine Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. aprillist 2004. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, 30. märts 2004 Komisjoni nimel komisjoni liige Franz Fischler [1] ELT L 270, 21.10.2003, lk 123. [2] EÜT L 187, 10.7.2001, lk 19. [3] EÜT L 39, 17.2.1996, lk 5. [4] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80. [5] EÜT L 388, 30.12.1989, lk 18. [6] EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1. [7] EÜT L 198, 21.7.2001, lk 26. [8] EÜT L 244, 29.9.2000, lk 27. -------------------------------------------------- I LISA +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ -------------------------------------------------- II LISA Artikli 15 lõikes 2 osutatud intressi viitemäärad - Eurotsooni kuuluvad liikmesriigid Euro interbank borrowing offered rate (EURIBOR) - Taani Copenhagen interbank borrowing offered rate (CIBOR) - Rootsi Stockholm interbank borrowing offered rate (STIBOR) - Ühendkuningriik London interbank borrowing offered rate (LIBOR) - Küpros Nicosia interbank borrowing offered rate (NIBOR) - Tšehhi Vabariik Prague interbank borrowing offered rate (PRIBOR) - Eesti Tallinn interbank borrowing offered rate (TALIBOR) - Ungari Budapest interbank borrowing offered rate (BUBOR) - Leedu Vilnius interbank borrowing offered rate (VILIBOR) - Läti Riga interbank borrowing offered rate (RIGIBOR) - Malta Malta interbank borrowing offered rate (MIBOR) - Poola Warsaw interbank borrowing offered rate (WIBOR) - Sloveenia Slovenian interbank borrowing offered rate (SITIBOR) - Slovakkia Bratislava interbank borrowing offered rate (BRIBOR) -------------------------------------------------- III LISA Vastavustabel Käesolev määrus | Määrus (EÜ) nr 1392/2001 | Artikkel 1 | Artikkel 1 | Artikkel 2 | — | Artikkel 3 | — | Artikkel 4 | — | Artikkel 5 | — | Artikkel 6 | Artikli 2 lõiked 1 ja 2 | Artikkel 7 | Artikkel 3 | Artikkel 8 | Artikkel 5 | Artikkel 9 | Artikkel 4 | Artikkel 10 | — | Artikkel 11 | Artikkel 6 | Artikkel 12 | Artikli 2 lõige 3 | Artikkel 13 | Artikkel 7 | Artikkel 14 | — | Artikkel 15 | Artikkel 8 | Artikkel 16 | Artikkel 9 | Artikkel 17 | Artikli 11 lõige 1 | Artikkel 18 | — | Artikli 19 lõige 1 Artikli 19 lõige 2 Artikli 19 lõige 3 | Artikli 12 lõige 1 — Artikli 12 lõige 2 | Artikkel 20 | — | Artikli 21 lõiked 1 ja 2 | Artikli 11 lõige 3 | Artikkel 22 | Artikli 12 lõige 2 | Artikkel 23 | Artikkel 13 | Artikkel 24 | Artikkel 14 | Artikkel 25 | Artikli 15 lõike 1 punkt c | Artikkel 26 | Artikli 15 lõike 1 punkt e, lõiked 2 ja 3 | Artikkel 27 | Artikli 15 lõike 1 punktid a, b, d ja f | Artikkel 28 | Artikkel 16 | Artikkel 29 | Artikkel 17 | I lisa: Iga-aastane küsimustik | I lisa | II lisas: Intressi viitemäärad | II lisa | III lisas: Vastavustabel | III lisa | --------------------------------------------------