15.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 315/9

(1)

Euroopa standardimine on vabatahtlik tegevus, mille tulemusena loovad huvitatud osapooled enda tarbeks ja oma vajadustele vastavaid standardeid ja muid standardimistooteid. Kõnealused standardimistooted on kehtestanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) (3) I lisas sätestatud organid – Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (Cenelec) ja Euroopa Elekterside Standardimise Instituut (ETSI) (edaspidi “Euroopa standardiorganid”).

(2)

Direktiiviga 98/34/EÜ nähakse ette, et komisjon võib pärast kõnealuse direktiivi kohaselt asutatud komiteega nõu pidamist esitada Euroopa standardiorganitele standardimistaotlusi. 28. märtsi 2003. aasta üldsuunistes koostöö kohta CENi, Ceneleci ja ETSI ja Euroopa Komisjoni ning Euroopa Vabakaubandusorganisatsiooni vahel (4) määratakse partnerlussuhted ühelt poolt Euroopa standardiorganite ning teiselt poolt ühenduse ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni vahel, mis toetab samuti Euroopa standardimist.

(3)

Võttes arvesse, et Euroopa standardimisel on kasutoov roll ühenduse õigusaktide ja poliitika elluviimise toetamisel, on vaja, et ühendus panustaks Euroopa standardimise rahastamisse. Ühelt poolt aitab Euroopa standardimine kaasa siseturu toimimisele ja ühtlustamisele, eelkõige tänu nn uue lähenemisviisi direktiividele tervishoiu-, julgeoleku-, keskkonnakaitse ja tarbijakaitse sektoris või näiteks koostalitlusvõime tagamisele transpordivaldkonnas. Teiselt poolt aitab Euroopa standardimine parandada ettevõtete konkurentsivõimet, hõlbustades eelkõige kaupade ja teenuste vaba liikumist, võrkude koostalitlusvõimet, kommunikatsiooni, tehnoloogilisi arendusi ja uuendusi infotehnoloogia valdkonnas. Seepärast peaks käesolev otsus käsitlema ka infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonna standardimist, mida eelkõige reguleerib nõukogu 22. detsembri 1986. aasta otsus 87/95/EMÜ standardimise kohta infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas (5).

(4)

Käesolev otsus peaks andma põhjendatud, täieliku ja üksikasjaliku õigusliku aluse ühenduse rahastamistegevusele kõikides nendes Euroopa standardimistegevustes, mida on vaja ühenduse poliitikavaldkondade ja õigusaktide elluviimiseks.

(5)

Tuleb tagada, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, eriti väikeettevõtjad, mikro- ja käsitööndusettevõtjad, saaksid Euroopa standardeid kohaldada. Seetõttu tuleb need standardid välja töötada ja neid kohandada selliste ettevõtjate olukorda ja keskkonda arvestades.

(6)

Ühenduse toetuse eesmärgiks peaks olema standardite või standardimistoodete väljatöötamine, ettevõtetele nende kasutamise lihtsamaks muutmine nende tõlkimise kaudu ühenduse ametlikesse keeltesse, Euroopa standardite ühtlustamise kiirendamine ja kõigi turul tegutsevate isikute õiglase ja läbipaistva juurdepääsu tagamine Euroopa standarditele kogu Euroopa Liidus. See on eriti tähtis juhtudel, kui standardite kasutamine võimaldab ühenduse õigusakte täita.

(7)

Euroopa standardimise rahastamiseks eraldatavad assigneeringud peaks igal aastal määrama eelarvepädev institutsioon suunava rahastamispaketi raames asjaomase finantsraamistiku perioodiks ning selle aluseks peaks olema komisjoni iga-aastane otsus, millega määratakse täpsed summad ja vajaduse korral tegevusvaldkonna kaupa kaasrahastamise maksimummäärad.

(8)

Kuna Euroopa standardimine puudutab ühenduse poliitikavaldkondi ja õigusakte väga laiaulatuslikult ja standardimistegevused on väga erinevad, tuleks ette näha erinevad rahastamise menetlused. Peamiselt on tegu toetustega, mis eraldatakse Euroopa standardiorganitele vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (6) (edaspidi “finantsmäärus”) artikli 110 lõike 1 teise lõigu sätetele ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (7) artikli 168 lõike 1 punktile d ilma pakkumiskutseteta.

(9)

Lisaks peaks samu põhimõtteid kohaldama ka nendele asutustele, mis ei ole küll tunnustatud Euroopa standardiorganitena vastavalt direktiivi 98/34/EÜ I lisale, kuid millele on põhiõigusaktis volitus antud ja mille ülesannete hulka kuuluvad Euroopa standardimisega seotud ettevalmistustööd koostöös Euroopa standardiorganitega.

(10)

Liikmesriike julgustatakse tagama standardimisülesannete nõuetekohast siseriiklikku rahastamist.

(11)

Kuna Euroopa standardiorganid toetavad stabiilselt ühenduse tegevust, oleks vaja, et nende peasekretariaadid toimiksid tõhusalt ja otstarbekalt. Sellest tulenevalt peaks komisjon võimaldama kõnealustele Euroopa huvides tegutsevatele organitele toetusi, rakendamata tegevustoetuste eraldamisel finantsmääruse artikli 113 lõikes 2 osutatud iga-aastase vähendamise põhimõtet. Euroopa standardiorganite tõhus toimimine tähendab muu hulgas ka seda, et kõnealuste organite riiklikud liikmed täidavad Euroopa standardimisega seotud rahastamiskohused.

(12)

Standardimistegevuse rahastamine peaks samuti katma standardite või standardimistoodete väljatöötamise ettevalmistus- ja lisatöödel tehtud kulutused. Nendeks on peamiselt uurimistegevus, õigusaktide väljatöötamise ettevalmistusdokumendid, laboritevaheliste katsete läbiviimine, standardite heakskiitmine või hindamine. Lisaks peab standardimine nii Euroopa kui rahvusvahelises plaanis kätkema koostöö- ja tehnilise abi programme kolmandate riikidega. Selleks et hõlbustada juurdepääsu turgudele ja suurendada Euroopa Liidu ettevõtjate konkurentsivõimet, tuleks ette näha toetusi muudele asutustele, mis valitakse välja ettepanekute esitamise üleskutse või hankemenetluse teel.

(13)

Komisjon ja Euroopa standardiorganid sõlmivad regulaarselt partnerluslepinguid, et määrata kindlaks haldus- ja finantseeskirjad standardimise rahastamiseks vastavalt finantsmääruse sätetele. Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse selliste lepingute sisust.

(14)

Standardimistööde eripärast tulenevalt ja eelkõige seetõttu, et paljud sidusrühmad osalevad standardimisprotsessis, tuleks möönda, et ühenduse jaoks abikõlblike standardite ja standardimistoodete väljatöötamise projektide kaasrahastamist võib teostada mitterahaliste maksetena, näiteks pakkudes ekspertabi.

(15)

Käesoleva otsuse tõhusa elluviimise tagamiseks peab olema võimalik kasutada sobivat ekspertabi – eelkõige auditite ja finantsjuhtimise osas –, aga ka haldustuge otsuse elluviimise hõlbustamiseks ning ühenduse toetatud tegevusvaldkondade jätkusuutlikkuse regulaarseks hindamiseks, et olla kindlad nende meetmete vajalikkuses ja mõjus.

(16)

Samuti tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida pettust ja eeskirjade eiramisi ning nõuda tagasi summad, mis on makstud alusetult vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, (8)11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (10),

a)

Euroopa standardite või muude ühenduse poliitikavaldkondade ja õigusaktide elluviimiseks vajalike ja asjakohaste standardimistoodete väljatöötamine ja ülevaatamine;

b)

standardimiseks ettevalmistus- või lisatööde teostamine, näiteks uurimused, programmid, hindamised, võrdlevad analüüsid, uurimistegevus, laboritööd, laboritevahelised katsed, vastavushindamised;

c)

Euroopa standardiorganite peasekretariaatide töö, nagu poliitika väljatöötamine, standardimistegevuse koordineerimine, tehnilise töö teostamine ja teabe edastamine huvitatud pooltele;

d)

Euroopa standardite või muude standardimistoodete kvaliteedi ja korrektsuse kontrollimine vastavalt ühenduse poliitikavaldkondadele ja õigusaktidele;

e)

ühenduse poliitikavaldkondade ja õigusaktide elluviimise toetamiseks kasutatavate Euroopa standardite või muude Euroopa standardimistoodete tõlkimine vajaduse korral nendesse ühenduse ametlikesse keeltesse, mis ei ole Euroopa standardiorganite töökeelteks; standardeid selgitavate, tõlgendavate ja lihtsustavate dokumentide ning kasutusjuhendite ja häid tavasid käsitlevate juhendite koostamine;

f)

koostöö- ja tehnilise abi programmid kolmandate riikidega ning Euroopa standardisüsteemi ja Euroopa standardite edendamine ning väärtustamine huvitatud osapoolte hulgas nii ühenduses kui rahvusvahelises plaanis.

a)

pakkumiskutseta eraldatakse toetusi Euroopa standardimisorganitele artiklis 3 osutatud tegevuseks ja organitele, millele on kooskõlas finantsmääruse artikliga 49 antud põhiõigusaktis volitus viia Euroopa standardiorganitega koostöös läbi käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 punktis b loetletud töid;

b)

toetusi eraldatakse pakkumiskutse või hankemenetluse järgselt teistele üksustele, mille ülesandeks on viia Euroopa standardiorganitega koostöös läbi artikli 3 lõike 1 punktis b loetletud standardimistöid või artikli 3 lõike 1 punktis f osutatud programme.