19.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 227/3

(1)

Komisjoni kohustus teavitada eelarvepädevaid institutsioone järgmisse eelarveaastasse üle kantud ja 31. märtsiks kulukohustustega sidumata assigneeringute tühistamisest 15. aprilliks on osutunud liiga rangeks ja seetõttu tuleks seda tähtaega pikendada kahe nädala võrra, 30. aprillini.

(2)

Tuleks täpsustada, et ajutiste kaheteistkümnendike süsteemi kohaldamisel mõistetakse eelneva eelarveaasta määratud assigneeringute kogusumma all eelarveaasta assigneeringuid, mis on saadud pärast kõnealuse eelarveaasta jooksul tehtud mis tahes ülekannete korrigeerimist.

(3)

Tuleks selgitada, et komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (2) artiklites 7 ja 8 sätestatud euro ja muu vääringu ümberarvestuskurssi kohaldatakse üksnes nende ümberarvestuste suhtes, mille on teinud eelarvevahendite käsutaja, kuid mitte nende suhtes, mille on lepingutes või toetuslepingutes kokku lepitud spetsiaalsete eeskirjade alusel teinud töövõtjad või abisaajad. Tõhususe huvides peaks komisjoni peaarvepidajal olema lubatud kehtestada igakuine raamatupidamislik euro ümberarvestuskurss raamatupidamisarvestuses kasutamiseks. Lisaks sellele tuleks kehtestada läbipaistvuse ja ühenduse ametnike võrdse kohtlemise huvides spetsiaalne eeskiri ümberarvestuskursside kohta personalikulude puhul, mida tasutakse muus vääringus kui eurodes.

(4)

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte puhul peaks eelhindamise sisu selgemaks muutma ning eel-, vahe- ja järelhindamise ulatuse paremini määratlema, pidades nõuetekohaselt silmas proportsionaalsuse põhimõtet. Hindamise prioriteedid tuleks seega ümber suunata, et keskenduda ettevõtetele ja/või kodanikele mõju avaldavatele ettepanekutele ja et need hõlmaksid jätkatavaid katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid. Kui projektide või meetmete jaoks on juba ette nähtud hindamine (nt komisjoni ja liikmesriikide vahel jagatud ülesanded), tuleks tagada, et need hindamised täiendavad üksteist.

(5)

Kulude kinnitamise eelkontrolli raames võib vastutav eelarvevahendite käsutaja käsitleda rida sarnaseid üksikuid tehinguid, mis seonduvad tavapäraste palga- ja pensionikuludega ning lähetus- ja ravikulude hüvitamisega, ühe tehinguna. Sel juhul peaks vastutav eelarvevahendite käsutaja vastavalt oma riskianalüüsile viima läbi asjakohase järelkontrolli.

(6)

Aruanne läbirääkimistega menetluste kohta on asjakohane lisada vaid nendel läbirääkimistega menetluse kasutamise juhtudel, mis kujutavad endast erandit tavalisest hankemenetlusest.

(7)

Kuna tekkepõhise raamatupidamisarvestuse kasutuselevõtu järel alates 1. jaanuarist 2005. aastal on raamatupidamisarvestuse andmed arvutisüsteemis igal ajahetkel kättesaadavad, on loogilisem ja kiirem koostada peaarvepidaja töösuhte lõpu päeval proovibilanss. Kui ta lõpetab oma töösuhte 31. detsembril, saab proovibilansi koostada samal päeval, ilma et peaks ootama esialgsete raamatupidamisaruannete valmimist.

(8)

Selleks et tõhustada peaarvepidaja sularahahalduse eest vastutamist, peaks tal olema õigus saata finantsinstitutsioonidele, mille juures ta on arve avanud, nende töötajate nimed ja allkirjanäidised, kellel on õigus pangatehinguid allkirjastada.

(9)

Maksimumsummat, mille avansikontode haldaja saab maksta, peaks suurendama 30 000 eurolt 60 000 eurole, kui maksed eelarvemenetluse abil on praktiliselt võimatud või vähem otstarbekad.

(10)

Pidades silmas Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklit 21a, peaks volitatud või edasi volitatud eelarvevahendite käsutajal olema juhise kinnitamise korral lubatud juhist mitte täide viia, kui see on ilmselgelt ebaseaduslik.

(11)

Võttes arvesse eelarvevahendite käsutajate ja peaarvepidaja teineteist täiendavaid rolle tasaarvestuse teel sissenõudmisel, on õigustatud näha ette nendevaheline konsultatsioon enne tasaarvestust.

(12)

Kui võlgnik on siseriiklik asutus või selle haldusüksus, peaks peaarvepidaja selleks, et võtta arvesse riigi tasandi menetlusi, teavitama asjaomast liikmesriiki oma kavatsusest nõuda võlad sisse tasaarvestuse teel vähemalt kümme tööpäeva ette. Kokkuleppel asjaomase liikmesriigi või haldusüksusega peaks peaarvepidajal siiski olema võimalik jätkata võlgade sissenõudmist tasaarvestuse teel enne kõnealuse tähtaja möödumist.

(13)

Kui võlg makstakse enne tähtaega, ei pea viivist tasuma (“ajapikendus”) ja sissenõudmine tasaarvestuse teel enne kõnealust tähtaega peaks piirduma juhtudega, mil peaarvepidajal on põhjust arvata, et kaalul on ühenduste finantshuvid.

(14)

Ühenduste finantshuvide kaitseks peaksid pangatagatised, millega ühenduse nõue on kindlustatud kuni trahvi vastu esitatud kaebuse lahendamiseni, olema lepingus sätestatud kohustusest täiesti sõltumatud.

(15)

Rahastamisotsuse sisu tuleks paremini täpsustada. Seoses toetuste ja hangetega tuleks “oluliste osade” mõiste täpsemalt määratleda selliste meetmete puhul, millega kaasneb kulude rahastamine eelarvest. Peale selle peaks selgitama, et määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (edaspidi “finantsmäärus”) artiklis 110 nimetatud tööprogramm võib olla rahastamisotsus, tingimusel et sellega on paika pandud piisavalt üksikasjalik raamistik.

(16)

Üldise kulukohustuse võtmisel võib üldise kohustuse rakendamiseks võetavate juriidiliste kohustuste eest olla vastutav ükskõik milline eelarvevahendite käsutaja (mitte ainult volitatud eelarvevahendite käsutaja).

(17)

Selliste lepingute ja toetuslepingute maksetähtajad, mis sõltuvad aruande või tõendi kinnitamisest, peaks läbi vaatama veendumaks, et maksed tehakse heakskiidetud aruande või tõendi alusel. Peale selle peaks selliste aruannete tähtaja, mis on seotud eriti keeruliselt hinnatavaid meetmeid hõlmavate toetuslepingutega, viima vastavusse praegu kehtiva keeruliste teenuslepingute tähtajaga.

(18)

Samuti peaks vastutaval eelarvevahendite käsutajal olema lihtsustamise huvides võimalik otsustada, et aruande või tõendi võib kinnitada ja maksed teha sama tähtaja jooksul, ilma et see muudaks kehtivaid tähtaegu ega kahjustaks abisaajate õigusi.

(19)

1994. aastal madala maksumusega lepingute jaoks kehtestatud künniseid tuleks ajakohastada ja tõsta vastavalt 50 000 eurolt 60 000 eurole ning 13 800 eurolt 25 000 eurole. Peale selle peaks täpsustama, et kõiki lepinguid maksumusega kuni 60 000 eurot võib sõlmida läbirääkimistega menetluse järel.

(20)

Lisaks sellele peaks rakenduseeskirjades täpsemalt määratlema menetluse, mida tuleb järgida teatavate uurimis- ja arendustegevusega seotud teenuslepingute ja teatavate ringhäälingu teenuslepingute puhul, mis jäävad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) (3) kohaldamisalast välja. Läbipaistvuse põhimõttest juhindudes võib neid lepinguid sõlmida väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse kohaselt.

(21)

Hankemenetluste haldamise täiendavaks lihtsustamiseks peaks ettevõtjatel olema võimalus osaleda menetluses vandega kinnitatud avalduse alusel, milles nad kinnitavad, et nad ei ole üheski olukorras, mis annaks alust nende kõnealusest hankemenetlusest kõrvale jätmiseks, välja arvatud piiratud menetluste, võistlevate läbirääkimiste ja väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluste puhul, kui tellija piirab nende kandidaatide arvu, keda kutsutakse läbirääkimistele või pakkumist esitama. Ettevõtja, kellega leping sõlmitakse, peaks direktiiviga 2004/18/EÜ reguleeritud lepingute ja suure maksumusega välistegevuse valdkonna lepingute puhul kooskõlas direktiivi 2004/18/EÜ põhimõtetega ja ühenduste finantshuvide paremaks kaitseks siiski esitama tõendid, mis kinnitavad tema esialgset avaldust. Kui taotlejalt või pakkujalt nõutakse tõendite esitamist, peaks tellija võtma arvesse ka tõendeid, mille taotleja või pakkuja on esitanud sama tellija algatatud mõne muu hankemenetluse raames, tingimusel et tõendite väljastamise kuupäevast ei ole möödunud üle ühe aasta ja et need on endiselt kehtivad.

(22)

Välistegevuse korral peaks konkureerivat läbirääkimistega menetlust tõhustama ning konkureeriva läbirääkimistega menetluse kahe ebaõnnestumise korral või ühe ebaõnnestumise korral, kui konkureeriv läbirääkimistega menetlus järgneb raamlepingu ebaedukale kasutamisele, peaks olema lubatud läbirääkimistega menetlus. Võimalus mitte nõuda tõendeid tehnilise ja majandusliku suutlikkuse kohta peaks olema lubatud iga lepingu liigi puhul kuni asjaomase konkreetse poliitikavaldkonna suhtes sätestatud künnisteni. Sel juhul peaks vastutaval eelarvevahendite käsutajal olema võimalik oma valikut põhjendada. Tellija hindamiskomisjonil peaks olema võimalus paluda taotlejatel või pakkujatel esitada täiendavaid dokumente või selgitada teavet, nagu on sätestatud lepingute puhul, mille institutsioonid on sõlminud oma huvides.

(23)

Välistegevuse korral peaks hanke õiguslikku raamistikku lihtsustama ka seoses eelteate avaldamisega rahvusvaheliste pakkumiskutsete korral ja täitmistagatise nõudmisega. Eelteate peaks avaldama võimalikult vara ja mitte tingimata enne 31. jaanuari. Peale selle peaks täitmistagatist nõudma ainult suure maksumusega hangete korral ja vastutaval eelarvevahendite käsutajal peaks olema võimalus loobuda tagatise nõudmisest avalik-õiguslikule asutusele makstava eelmakse korral sõltuvalt tema riskianalüüsist.

(24)

Toetuste andmise puhul peaks halduskoorma vähendamiseks olema lubatud, et abisaaja de iure või de facto monopoli võib põhjendada toetuse andmise otsuses.

(25)

Taotlusele välisauditi lisamise nõuet peaks kohaldama ainult toetusetaotluste puhul, mille maksumus on vähemalt 500 000 eurot meetmete puhul ja vähemalt 100 000 eurot tegevustoetuste puhul.

(26)

Abisaajate-poolse mitterahalise kaasrahastamise peaks võimaluse või vajaduse korral muutma lihtsamaks ning Euroopa Liidu üldistes huvides tegutsevate ja tegevustoetusi saavate asutuste mõiste peaks hõlmama Euroopa Liidu asutusi, kes tegelevad kodakondsuse või innovatsiooni edendamisega.

(27)

Taotlejaid tuleks nende taotluse tagasilükkamisest võimalikult kiiresti teavitada.

(28)

Euroopa Liidu üldistes huvides tegutsevatele asutustele makstavate tegevustoetuste puhul peaks kasumi taotlemist keelava eeskirja rakendamine olema piiratud kaasrahastamise protsendiga, mis vastab tegevuseelarvesse makstavale ühenduse osamaksule, et võtta arvesse avalik-õiguslikest asutustest rahastajate õigusi, kellelt samuti nõutakse nende osamaksule vastava aastakasumi protsendi sissenõudmist. Sissenõutava summa arvutamisel ei võeta arvesse tegevuseelarvesse makstavate mitterahaliste osamaksude protsenti.

(29)

Ühenduste finantshuvide kaitseks peaks eelmakse tagatise nõuet kohaldama kõigi eelmaksete puhul, mis on suuremad kui 80 % toetuse summast ja 60 000 eurot.

(30)

Kui mitmeks osaks jaotatud eelmakse puhul on varasemast eelmakse summast kasutatud vähem kui 70 %, peaks uue eelmakse tegemine olema võimalik, kuid selle summat tuleks vähendada eelmise makse kasutamata osa võrra.

(31)

Tuleks täpsustada, et avalik-õiguslike asutuste puhul võib toetusetaotlustele või maksetaotlustele lisatava välisauditi või tõendi koostada pädev ja sõltumatu ametiisik.

(32)

Pärast seda kui komisjoni peaarvepidaja on 2004. aasta detsembris finantsmääruse artikli 133 kohaselt vastu võtnud raamatupidamiseeskirjad ja -meetodid ning ühtlustatud kontoplaani, peaks raamatupidamisaruandlust ja -arvestust käsitlevat jaotist ajakohastama, jättes välja sätted, mis ei ole enam vajalikud.

(33)

Euroopa talituste loetelu peaks täiendama, et võtta arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee ja ombudsmani 26. jaanuari 2005. aasta otsust 2005/118/EÜ, millega asutatakse Euroopa Haldusjuhtimise Kool, (4) kajastamaks asjaolu, et kõnealune kool on praegu halduslikult seotud Euroopa Ühenduste Personalivaliku Ametiga.

(34)

Määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 tuleks vastavalt muuta,

1.

Artikli 6 lõike 3 teises lõigus asendatakse sõnad “15. aprilliks” sõnadega “30. aprilliks”.

2.

Lisatakse artikkel 6a:

“Artikkel 6a

Ajutised kaheteistkümnendikud

(Finantsmääruse artikli 13 lõige 2)

Finantsmääruse artikli 13 lõikes 2 nimetatud eelneva eelarveaasta määratud assigneeringute kogusumma all mõistetakse käesoleva määruse artiklis 5 osutatud eelarveaasta assigneeringuid kõnealuse eelarveaasta jooksul tehtud ülekannete korrigeerimise järel.”

3.

Artiklid 7 ja 8 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 7

Euro ja muude vääringute vaheline ümberarvestuskurss

(Finantsmääruse artikkel 16)

1.   Ilma et see piiraks valdkondlike eeskirjade rakendamisest tulenevate sätete kohaldamist, teeb vastutav eelarvevahendite käsutaja euro ja muu vääringu vahelisi ümberarvestusi Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud päevakursi alusel.

Kui euro ja muu vääringu vahelisi ümberarvestusi teevad töövõtjad või abisaajad, kohaldatakse hankelepingutes, toetuslepingutes või rahastamislepingutes sisalduvaid ümberarvestusi käsitlevaid erisätteid.

2.   Kui Euroopa Liidu Teatajas ei ole kõnealuse vääringu päevakurssi euro suhtes avaldatud, kasutab vastutav eelarvevahendite käsutaja lõikes 3 nimetatud raamatupidamislikku ümberarvestuskurssi.

3.   Finantsmääruse artiklites 132–137 sätestatud raamatupidamisarvestuses kasutatakse käesoleva määruse artiklis 213 sätestatud tingimustel euro ja muu vääringu vahelises ümberarvestuses euro igakuist raamatupidamislikku ümberarvestuskurssi. Komisjoni peaarvepidaja määrab raamatupidamisliku ümberarvestuskursi kõikide usaldusväärseks peetavate teabeallikate abil, võttes aluseks selle kuu eelviimasel tööpäeval kehtinud vahetuskursi, mis eelneb kuule, mille jaoks kursid määratakse.

Artikkel 8

Euro ja muude vääringute vahelisel ümberarvestusel kasutatav kurss

(Finantsmääruse artikkel 16)

1.   Ilma et see piiraks valdkondlike eeskirjade rakendamisest või spetsiaalsetest hankelepingutest, toetuslepingutest ja rahastamislepingutest tulenevate erisätete kohaldamist, kasutatakse juhul, kui ümberarvestuse teeb vastutav eelarvevahendite käsutaja, euro ja muude vääringute vahelise ümberarvestuskursina selle päeva kurssi, mil eelarvevahendeid käsutav talitus koostab maksekorralduse või sissenõudekorralduse.

2.   Eurodes arvutatud avansikontode puhul tuleb euro ja muude vääringute vahelisel ümberarvestusel kasutada panga maksepäeva kurssi.

3.   Omavääringus hoitavate finantsmääruse artiklis 16 nimetatud avansikontode ümberarvutamisel tuleb euro ja muude vääringute vahelisel ümberarvestusel kasutada kõnealuselt avansikontolt kulu maksmise kuu kurssi.

4.   Selliste kindlasummaliste kulude või Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadest ja muude teenistujate teenistustingimustest (edaspidi “personalieeskirjad”) lähtuvate kulude hüvitamisel, mille jaoks on kinnitatud ülemmäär ja mida makstakse muus vääringus kui eurodes, kasutatakse õiguse tekkimise ajal kehtinud kurssi.”

4.

Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 21

Hindamine

(Finantsmääruse artikkel 27)

1.   Kõiki ettepanekuid programmide ja tegevuse kohta, millega kaasnevad eelarve kulud, hinnatakse eelnevalt, määrates kindlaks:

2.   Ettepanekus esitatakse järelevalve, aruandluse ja hindamise kord, võttes nõuetekohaselt arvesse kõigi ettepanekukohase programmi või tegevuse rakendamisega seotud valitsustasandite asjakohaseid kohustusi.

3.   Kõiki programme ja tegevusi (sealhulgas katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mille puhul kasutatud ressursid ületavad 5 000 000 eurot, tuleb hinnata vahepeal ja tagantjärele nende jaoks ette nähtud tööjõu ja rahaliste vahendite ning saavutatud tulemuste osas järgmiselt, et kindlaks teha, kas need olid seatud eesmärkidega kooskõlas:

Esimese lõigu punkte a ja b ei kohaldata projekti või meetme suhtes, mida rakendatakse sellise tegevuse raames, mille puhul võib neis punktides esitatud nõude täita meetme rakendanud asutuse lõpparuandega.

4.   Lõigetes 1 ja 3 osutatud hindamine on proportsionaalne kõnealuse programmi või tegevuse jaoks koondatud ressursside ja selle mõjuga.”

5.

Artiklit 45 muudetakse järgmiselt:

6.

Artiklit 47 muudetakse järgmiselt:

7.

Artikli 54 esimene lause asendatakse järgmisega:

“Volitatud eelarvevahendite käsutajad registreerivad igal eelarveaastal lepingud, mis on sõlmitud artikli 126 lõike 1 punktides a–g, artikli 127 lõike 1 punktides a–d ning artiklites 242, 244 ja 246 nimetatud läbirääkimistega menetluse teel.”

8.

Artikkel 56 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 56

Peaarvepidaja töösuhte lõpetamine

(Finantsmääruse artikkel 61)

1.   Peaarvepidaja töösuhte lõppemisel koostatakse viivitamata raamatupidamise proovibilanss.

2.   Töösuhet lõpetav peaarvepidaja või kui see ei ole võimalik, siis tema talituse ametnik, edastab proovibilansi koos üleandmisaruandega uuele peaarvepidajale.

Uus peaarvepidaja kiidab proovibilansi oma allkirjaga heaks ühe kuu jooksul selle edastamisest arvates ja võib selle kohta teha omapoolseid reservatsioone.

Üleandmisaruanne sisaldab ka proovibilansi tulemust ja tehtud reservatsioone.

3.   Iga institutsioon teavitab eelarvepädevaid institutsioone oma peaarvepidaja ametisse nimetamisest või tema töösuhte lõppemisest.”

9.

Artikli 60 teine lõik asendatakse järgmisega:

“Selleks teatab iga institutsiooni peaarvepidaja kõikidele finantseerimisasutustele, kus kõnealune institutsioon on avanud kontod, volitatud töötajate nimed ja esitab allkirjanäidised.”

10.

Artiklit 64 muudetakse järgmiselt:

11.

Artikli 66 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Avansikontode haldaja võib ajutiselt tõendada ja maksta kulusid vastutava eelarvevahendite käsutaja juhistes kehtestatud üksikasjaliku raamistiku alusel. Neis juhistes täpsustatakse eeskirjad ja tingimused, mille alusel ajutine tõendamine ja maksmine toimub, ja kui see on asjakohane, siis artikli 94 lõike 1 punktis e sätestatud juriidiliste kohustuste allkirjastamise tingimused.”

12.

Artikli 67 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

“Maksimumsumma, mille avansikontode haldaja võib maksta juhul, kui praktiliselt on võimatu või ebaotstarbekas teha maksetoiminguid eelarvemenetluse abil, ei tohi ületada 60 000 eurot iga kululiigi kohta.”

13.

Artikli 68 esimene ja teine lause asendatakse järgmisega:

“Avansikontode haldajad valitakse ametnike või vajaduse korral ja ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel muude töötajate hulgast.”

14.

Artiklit 70 muudetakse järgmiselt:

15.

Artikli 73 lõike 1 teine lause asendatakse järgmisega:

“Kui nimetatud juhis on kirjalikult kinnitatud ja kinnitus saadakse õigel ajal ja on piisavalt selge, nii et see viitab konkreetselt punktidele, mis volitatud või edasi volitatud eelarvevahendite käsutaja on vaidlustanud, ei ole eelarvevahendite käsutaja selle eest vastutav; ta täidab korralduse, kui see ei ole ilmselgelt ebaseaduslik või vastuolus asjakohaste ohutusnormidega.”

16.

Artikli 78 lõike 3 punktid b–e asendatakse järgmistega:

17.

Artikli 81 lõike 1 punkt f asendatakse järgmisega:

18.

Artikkel 83 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 83

Sissenõudmine tasaarvestuse teel

(Finantsmääruse artikkel 73)

1.   Kui võlgnikul on ühenduste ees seoses maksekorralduses kindlaksmääratud summaga võlgnevus, mis on kindel, kindlasummaline ja kuulub maksmisele, nõuab peaarvepidaja kindlaksmääratud saadaolevad summad sisse tasaarvestuse teel, pärast artikli 78 lõike 3 punktis b nimetatud tähtaja möödumist.

Erandlikel asjaoludel, mil on vajalik tagada ühenduste finantshuvide kaitse, kui peaarvepidajal on põhjendatud kahtlus arvata, et ühendustele võlgnetav summa läheks kaduma, nõuab peaarvepidaja võla tasaarvestuse teel sisse enne artikli 78 lõike 3 punktis b nimetatud tähtaega.

2.   Enne lõikes 1 nimetatud tasaarvestamist konsulteerib peaarvepidaja vastutava eelarvevahendite käsutajaga ja teavitab asjaomaseid võlgnikke.

Kui võlgnik on siseriiklik asutus või selle haldusüksus, teavitab peaarvepidaja asjaomast liikmesriiki oma kavatsusest nõuda võlad sisse tasaarvestuse teel vähemalt kümme tööpäeva ette. Kokkuleppel asjaomase liikmesriigi või haldusüksusega võib peaarvepidaja siiski nõuda võlad tasaarvestuse teel sisse enne kõnealuse tähtaja möödumist.

3.   Lõikes 1 nimetatud tasaarvestamisel on sama mõju kui maksel ja see vabastab võlgniku võla ja, kui see on asjakohane, tasumisele kuuluvate intresside ühendustele tasumisest.”

19.

Artikli 84 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Ilma et see piiraks artikli 83 kohaldamist, kui täielik summa ei ole sisse nõutud artikli 78 lõike 3 punktis b nimetatud tähtajaks, mis on esitatud võlateates, teavitab peaarvepidaja vastutavat eelarvevahendite käsutajat ja alustab viivitamata sissenõude täitmise menetlust kõikide seaduslike vahenditega, vajaduse korral saadaoleva summa mahaarvamisega eelnevalt esitatud tagatisest.”

20.

Artikli 85 esimese lõike punkt a asendatakse järgmisega:

21.

Lisatakse artikkel 85a:

“Artikkel 85a

Rahatrahvide, karistusmaksete ja muude trahvide sissenõudmine

(Finantsmääruse artiklid 73 ja 74)

1.   Kui mõnda ühenduse kohtusse esitatakse hagi komisjoni otsuse vastu, millega on EÜ asutamislepingu või Euratomi asutamislepingu alusel määratud rahatrahv, karistusmakse või muu trahv, ja kuni ajani, mil kõik õiguskaitsevahendid on ära kasutatud, nõuab peaarvepidaja asjaomased summad võlgnikult sisse ajutiselt või nõuab võlgnikult finantstagatise esitamist. Nõutav finantstagatis on sõltumatu rahatrahvi, karistusmakse või muu trahvi maksmise kohustusest ja see peab olema realiseeritav esimesel nõudmisel. Tagatis katab nii nõude põhisumma kui ka intressi vastavalt artikli 86 lõikes 5 täpsustatule.

2.   Pärast kõikide õiguskaitsevahendite ärakasutamist kantakse ajutiselt sissenõutud summad ja nendelt kogunenud intressid eelarvesse või makstakse võlgnikule tagasi. Finantstagatis realiseeritakse või vabastatakse.”

22.

Artiklit 86 muudetakse järgmiselt:

23.

Artikkel 90 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 90

Rahastamisotsus

(Finantsmääruse artikkel 75)

1.   Rahastamisotsuses sätestatakse sellise meetme olulised osad, millega kaasneb kulude rahastamine eelarvest.

2.   Toetuste puhul käsitletakse finantsmääruse artiklis 110 nimetatud iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmise otsust rahastamisotsusena finantsmääruse artikli 75 tähenduses, tingimusel et sellega on paika pandud piisavalt üksikasjalik raamistik.

Kui hangete puhul on asjakohaste assigneeringute kasutamine ette nähtud iga-aastase tööprogrammiga, millega on paika pandud piisavalt üksikasjalik raamistik, käsitletakse seda tööprogrammi rahastamisotsusena ka sellega seotud hankelepingute puhul.

3.   Selleks et komisjoni vastuvõetud tööprogrammi saaks käsitleda piisavalt üksikasjaliku raamistikuna, peab selles olema kehtestatud järgmine:

Kui iga-aastase tööprogrammiga ei ole ühe või enama meetme suhtes üksikasjalikku raamistikku paika pandud, peab programmi vastavalt muutma või peab vastu võtma spetsiaalse rahastamisotsuse, mis sisaldab asjaomaste meetmete kohta esimese lõigu punktides a ja b mainitud teavet.

4.   Igasuguste oluliste muudatuste puhul juba vastu võetud rahastamisotsuses järgitakse sama menetlust, mis algse otsuse puhul.”

24.

Artikli 94 lõike 1 punktid d ja e asendatakse järgmistega:

25.

Artiklit 100 muudetakse järgmiselt:

26.

Artikkel 101 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 101

Märke “kuulub maksmisele” tegemine

(Finantsmääruse artikkel 79)

Mitteelektroonilises süsteemis lüüakse kinnitusmärge “kuulub maksmisele” templiga, mis sisaldab vastutava eelarvevahendite käsutaja või vastutava eelarvevahendite käsutaja artikli 97 kohaselt volitatud tehniliselt pädeva töötaja allkirja. Elektroonilises süsteemis kinnitab makse elektrooniliselt kaitstud vormis vastutav eelarvevahendite käsutaja või vastutava eelarvevahendite käsutaja volitatud tehniliselt pädev töötaja.”

27.

Artikli 106 lõige 3 asendatakse järgmisega:

“3.   Lepingute ja kokkulepete puhul, mille kohaselt maksmine sõltub aruande või tõendi kinnitamisest, hakatakse lõigetes 1 ja 2 nimetatud makseperioodide jaoks tähtaega arvestama alles kõnealuse aruande või tõendi kinnitamise järel. Abisaajat teavitatakse sellest viivitamata.

Kinnitamiseks lubatud aeg ei või ületada:

Vastutav eelarvevahendite käsutaja teavitab abisaajat aruande või tõendi heakskiitmiseks lubatud perioodi arvestamise võimalikust peatamisest ametliku dokumendi vormis.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib otsustada, et aruande või tõendi kinnitamise ja maksete tegemise suhtes kohaldatakse sama tähtaega. See tähtaeg ei või ületada aruande või tõendi kinnitamise ja maksete tegemise suhtes kohaldatavate maksimumperioodide summaarset pikkust.”

28.

Lõike 114 neljas lõik asendatakse järgmisega:

“Aruande ja ärakuulamise alusel teeb institutsioon põhjendatud otsuse menetluse lõpetamise kohta või põhjendatud otsuse personalieeskirjade artiklite 22 ja 86 ning IX lisa kohaselt. Otsustest, millega kehtestatakse distsiplinaarkaristused või rahatrahvid, teavitatakse huvitatud isikut ja need saadetakse teabe eesmärgil muudele institutsioonidele ja kontrollikojale.”

29.

Artikli 116 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Kinnisvaralepingud hõlmavad maa, olemasolevate hoonete või muu kinnisvara ostmist, pikaajalist liisimist, kasutusvaldust, liisimist, rentimist või müüki järelmaksuga koos ostuvõimalusega või ilma selleta.”

30.

Artikli 118 lõike 3 esimese lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

“Ilma et see piiraks artiklis 126 osutatud läbirääkimistega menetluse järel sõlmitud lepingute kasutamist, on hanketeade kohustuslik järgmiste lepingute puhul: lepingud, mille hinnanguline maksumus on vähemalt võrdne artikli 158 lõike 1 punktides a ja c esitatud künnistega; direktiivi 2004/18/EÜ II A lisa kategoorias 8 loetletud teadus- ja arendustöölepingud, mille hinnanguline maksumus on vähemalt võrdne artikli 158 lõike 1 punktis b esitatud künnisega.”

31.

Artikli 119 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

32.

Artikli 126 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

“Tellijad võivad kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust ka juhul, kui lepingu maksumus on kuni 60 000 eurot.”

33.

Artikli 127 lõikele 1 lisatakse punktid f ja g:

34.

Artikli 128 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Osalemiskutse on taotlejate eelvaliku vahend, millega kutsutakse esitama pakkumisi tulevastes piiratud hankemenetlustes lepingute puhul, mille maksumus on üle 60 000 euro, kui artiklitest 126 ja 127 ei tulene teisiti.”

35.

Artikkel 129 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 129

Madala maksumusega lepingud

(Finantsmääruse artikkel 91)

1.   Lepingute puhul, mille maksumus on kuni 60 000 eurot, võib kasutada läbirääkimistega menetlust, kus konsulteeritakse vähemalt viie taotlejaga.

Kui tellija saab taotlejatega konsulteerimise järel ainult ühe pakkumise, mis on halduslike ja tehniliste tingimustega vastavuses, võib lepingu sõlmida, tingimusel et lepingu sõlmimise tingimused on täidetud.

2.   Lepingute puhul, mille maksumus on kuni 25 000 eurot, võib lõikes 1 osutatud menetlust kasutada, konsulteerides vähemalt kolme taotlejaga.

3.   Alla 3 500 euro suuruse maksumusega lepinguid võib sõlmida ühe pakkumise alusel.

4.   Kuni 200 euro suurused maksed kuluartiklite eest võivad toimuda lihtsalt arve alusel tehtavate maksetena ilma eelneva pakkumise vastuvõtmiseta.”

36.

Artikkel 134 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 134

Tõendid

(Finantsmääruse artiklid 93 ja 94)

1.   Taotlejad ja pakkujad esitavad vandega kinnitatud, nõuetekohaselt allkirjastatud ja kuupäevastatud avalduse, milles nad kinnitavad, et nad ei ole üheski finantsmääruse artiklites 93 või 94 nimetatud olukorras.

Kui aga tellija piirab piiratud menetluse, võistlevate läbirääkimiste ja väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse puhul nende kandidaatide arvu, keda kutsutakse läbirääkimistele või pakkumist esitama, esitavad kõik kandidaadid lõikes 3 nimetatud tõendid.

2.   Pakkuja, kellega leping sõlmitakse, esitab tellija määratletud tähtaja jooksul ja enne lepingule allakirjutamist lõikes 3 nimetatud tõendid, mis kinnitavad lõikes 1 nimetatud avaldust, järgmistel juhtudel:

Lepingute puhul, mille maksumus jääb alla punktides a ja b nimetatud künniste, võib tellija, kui tal on kahtlusi, et pakkuja, kellega leping sõlmitakse, võib olla mõnes menetlusest kõrvale jätmist põhjustavas olukorras, nõuda pakkujalt lõikes 3 nimetatud tõendite esitamist.

3.   Tellija aktsepteerib rahuldava tõendina selle kohta, et pakkuja, kellega leping sõlmitakse, ei ole üheski finantsmääruse artikli 93 lõike 1 punktis a, b või e kirjeldatud olukorras, hiljutise karistusregistri väljavõtte esitamist või selle puudumisel samaväärse dokumendi esitamist, mille on hiljuti välja andnud päritolu- või lähteriigi õigus- või haldusasutus ja mis tõendab, et need nõuded on täidetud. Tellija aktsepteerib rahuldava tõendina selle kohta, et pakkuja ei ole finantsmääruse artikli 93 lõike 1 punktis d kirjeldatud olukorras, asjaomase riigi pädeva asutuse väljaantud hiljutist tõendit.

Kui asjaomases riigis ei anta esimeses lõikes osutatud dokumenti või tõendit välja, samuti finantsmääruse artiklis 93 osutatud menetlusest kõrvale jätmise juhtudel, võib selle asendada huvitatud isiku vandega kinnitatud avaldusega või selle puudumisel ausõnalise avaldusega, mille asjaomane isik annab oma päritolu- või lähteriigi õigus- või haldusasutuse, notari või kvalifitseeritud kutseorganisatsiooni ees.

4.   Sõltuvalt selle riigi õigusaktidest, kus pakkuja on registrisse kantud, on lõigetes 1 ja 3 loetletud dokumendid seotud juriidiliste isikute ja/või füüsiliste isikutega ja kui tellija peab seda vajalikuks, ka äriühingute juhatajate või muude isikutega, kellel on volitused taotlejat või pakkujat esindada, teha tema eest otsuseid või teda kontrollida.

5.   Kui tellijal on kahtlusi, et taotleja või pakkuja võib olla mõnes menetlusest kõrvale jätmist põhjustavas olukorras, võib ta ise pöörduda artiklis 3 osutatud pädevate asutuste poole, et saada kõnealuse olukorra kohta andmeid, mida ta vajalikuks peab.

6.   Tellija võib loobuda nõudmast taotlejatelt ja pakkujatelt lõikes 3 osutatud dokumentaalsete tõendite esitamise kohustuse täitmist, kui sellised tõendid on talle juba esitatud mõne teise hankemenetluse jaoks, tingimusel et dokumentide väljastamise kuupäevast ei ole möödunud üle ühe aasta ja et need on endiselt kehtivad.

Sellisel juhul kinnitab taotleja või pakkuja vandega, et dokumentaalsed tõendid on juba esitatud varasema hankemenetluse käigus ja et tema olukorras ei ole aset leidnud muutusi.”

37.

Artiklit 135 muudetakse järgmiselt:

38.

Artikli 138 lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

“Ilma et see piiraks finantsmääruse artikli 94 kohaldamist, sõlmitakse lepingud ühel järgmistest viisidest:”

39.

Artikli 145 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“Kui lepingu maksumus ületab artikli 129 lõikes 1 sätestatud künnise, määrab vastutav eelarvevahendite käsutaja komisjoni, kes pakkumised avab.”

40.

Artikli 146 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

“See komisjon, mille nimetab vastutav eelarvevahendite käsutaja, peab esitama nõuandva arvamuse lepingute kohta, mille maksumus on artikli 129 lõikes 1 nimetatud künnisest kõrgem.”

41.

Artikkel 152 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 152

Eelmaksete tagatis

(Finantsmääruse artikkel 102)

Üle 150 000 euro suuruste eelmaksete tegemiseks või artikli 135 lõike 6 teises lõigus nimetatud juhul nõutakse tagatise esitamist.

Kui töövõtja on aga avalik-õiguslik asutus, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja sõltuvalt oma riskianalüüsist selle kohustuse nõudmisest loobuda.

Tagatis vabastatakse, kui eelmakse arvatakse lepingutingimuste kohaselt maha töövõtjale makstavatest vahemaksetest või lõppmaksest.”

42.

Artikli 155 pealkiri asendatakse järgmisega:

“Artikkel 155

Eraldi lepingud ja lepingute jagamine osadeks

(Finantsmääruse artiklid 91 ja 105)”

43.

Artikli 157 punkt b asendatakse järgmisega:

44.

Artikli 158 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Finantsmääruse artiklis 105 osutatud künnised on järgmised:

45.

Artikli 162 punkt a asendatakse järgmisega:

46.

Artiklile 164 lisatakse järgmine punkt 1a:

“1a.   Toetuslepingus võib sätestada toetuse andmise peatamist käsitleva korra ja tähtajad artikli 183 kohaselt.”

47.

Artiklile 165 lisatakse järgmine lõige 3:

“3.   Euroopa Liidu üldistes huvides tegutsevatele asutustele antavate tegevustoetuste puhul on komisjonil õigus nõuda asjaomaste asutuste tegevuseelarvesse makstavale ühenduse osamaksule vastav protsent aastakasumist sisse, kui asjaomaseid asutusi rahastavad ka avalik-õiguslikud asutused, kellelt endilt nõutakse nende osamaksule vastava aastakasumi protsendi sissenõudmist. Sissenõutava summa arvutamisel ei võeta arvesse protsenti, mis vastab tegevuseelarvesse makstavatele mitterahalistele osamaksudele.”

48.

Artikli 168 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

49.

Artiklit 172 muudetakse järgmiselt:

50.

Artiklit 173 muudetakse järgmiselt:

51.

Artiklit 176 muudetakse järgmiselt:

52.

Artikkel 179 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 179

Teave taotlejatele

(Finantsmääruse artikkel 116)

Taotlejaid teavitatakse nii vara kui võimalik ja igal juhul viieteistkümne kalendripäeva jooksul pärast toetuse andmise otsuse saatmist abisaajatele.”

53.

Artiklit 180 muudetakse järgmiselt:

54.

Artiklit 182 muudetakse järgmiselt:

55.

Artiklid 195, 196, 197, 198, 200 ja 202 jäetakse välja.

56.

Artikkel 211 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 211

Raamatupidamisarvestuse võrreldavuse tagamine

(Finantsmääruse artikkel 135)

1.   Pearaamatu andmeid hoitakse ja järjestatakse viisil, mis võimaldab proovibilansi iga konto sisu põhjendada.

2.   Põhivara inventarinimestiku suhtes kohaldatakse artiklite 220–227 sätteid.”

57.

Artikkel 212 jäetakse välja.

58.

Artiklit 213 muudetakse järgmiselt:

59.

Artikkel 222 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 222

Esemete kandmine inventarinimestikku

(Finantsmääruse artikkel 138)

Iga soetatud ese, mille kasutusaeg on üle ühe aasta, mis ei ole tarbekaup ja mille ostuhind või omahind on finantsmääruse artikli 133 kohaselt vastu võetud raamatupidamiseeskirjades näidatust suurem, kantakse inventarinimestikku ja kirjendatakse põhivarakontodesse.”

60.

Artikli 240 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Rahvusvaheliste pakkumiskutsete eelteade saadetakse Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele tarne- ja teenuslepingute puhul nii kiiresti kui võimalik ning ehitustöölepingute puhul nii kiiresti kui võimalik pärast nende lepingute programmi kinnitamise otsuse vastuvõtmist.”

61.

Artiklit 241 muudetakse järgmiselt:

62.

Artiklit 242 muudetakse järgmiselt:

63.

Artiklit 243 muudetakse järgmiselt:

64.

Artikli 244 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

65.

Artiklit 245 muudetakse järgmiselt:

66.

Artikli 246 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

67.

Artikli 250 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

“3.   Tagatist nõutakse, kui eelmakse ületab 150 000 eurot. Kui töövõtja on aga avalik-õiguslik asutus, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja sõltuvalt oma riskianalüüsist selle kohustuse nõudmisest loobuda.

Tagatis vabastatakse, kui eelmakse arvatakse maha töövõtjale makstavatest vahemaksetest või lõppmaksest lepingutingimuste kohaselt.

4.   Tellija võib nõuda täitmistagatist, mille summa on sätestatud pakkumismenetluse dokumentides ja mis on 5–10 % lepingu kogumaksumusest. Tagatissumma määratakse objektiivsete kriteeriumide, nagu lepingu liigi ja maksumuse alusel.

Täitmistagatist nõutakse ka siis, kui ületatud on järgmised künnised:

Tagatis kehtib vähemalt tarnete ja ehitustööde lõpliku vastuvõtmiseni. Kui leping ei ole nõuetekohaselt täidetud, tagatist ei vabastata.”

68.

Artikli 252 lõikele 3 lisatakse teine lõik:

“Hindamiskomisjon või tellija võivad siiski paluda taotlejatel või pakkujatel esitada ettenähtud tähtaja jooksul ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgides lisamaterjali seoses menetlusest väljaarvamise ja valikukriteeriumidega või esitada selle kohta täiendavaid tõendeid.”

69.

Artikli 257 esimese lõike punkt c asendatakse järgmisega:

70.

Artikli 260 teine lõik jäetakse välja.

71.

Artiklile 262 lisatakse järgmised lõiked:

“Eelarvelised kulukohustused, mis vastavad haldusassigneeringutele, mille liik on kõigi jaotiste puhul ühine ja mida hallatakse ühiselt, võib kirjendada eelarve raamatupidamisarvestusse ühiselt pärast artiklis 27 sätestatud kokkuvõtliku liigituse tegemist.

Vastavad kulud kirjendatakse iga jaotise eelarveridadele sama jaotuse kohaselt nagu assigneeringute puhul.”

72.

Artiklile 264 lisatakse järgmine lõik:

“Kui kolmandates riikides tehtavate tehingute puhul ei ole ühegi nimetatud üüritagatise vormi kasutamine võimalik, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja siiski nõustuda muude vormidega, tingimusel et need vormid tagavad ühenduste finantshuvide samaväärse kaitse.”

73.

Artikli 271 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

“1.   Artiklites 54, 67, 119, 126, 128, 129, 130, 135, 151, 152, 164, 172, 173, 180, 181, 182, 226, 241, 243, 245 ja 250 esitatud künniseid ja summasid ajakohastatakse iga kolme aasta järel ühenduse tarbijahinnaindeksi muutuste alusel.

2.   Artikli 157 punktis b ja artikli 158 lõikes 1 nimetatud hankelepingute künniseid korrigeeritakse iga kahe aasta järel direktiivi 2004/18/EÜ artikli 78 lõike 1 kohaselt.”