31.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 285/1

(1)

2. veebruaril 2001 kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 230/2001 (2) („ajutine määrus”) ajutised dumpinguvastased meetmed teatavate Tšehhi Vabariigist, Venemaalt, Taist ja Türgist (kolm viimast riiki edaspidi „asjaomased riigid”) pärit raud- ja terastrosside (edaspidi „terastrossid”) impordi suhtes. 2. augustil 2001 kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1601/2001 (3) (edaspidi „esialgne määrus”) lõplikud dumpinguvastased meetmed raud- ja terastrosside impordi suhtes. Tšehhi Vabariigist pärit terastrosside impordi suhtes kehtestatud meetmed aegusid pärast Euroopa Liidu laienemist 1. mail 2004.

(2)

26. juulil 2001 kiitis komisjon otsusega 2001/602/EÜ (4) heaks ühe Venemaa ja ühe Tai eksportija pakutud kohustused seoses põhjenduses 1 osutatud dumpinguvastaste meetmetega.

(3)

8. novembril 2005 kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1858/2005 (5) lõplikud dumpinguvastased meetmed teatavate Hiina Rahvavabariigist, Indiast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit raud- ja terastrosside impordi suhtes (edaspidi „paralleelne menetlus”).

(4)

2004. aastal sai komisjon kaks taotlust osalise vahepealse läbivaatamise korraldamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 (edaspidi „vahepealsed läbivaatamised”). Need dumpingu uurimisega piirdunud taotlused esitasid Open Joint Stock Company Cherepovetsky Staleprokatny Zavod (edaspidi „ChSPZ”) ja Joint Stock Company Beloretsk Iron & Steel Works (edaspidi „BMK”), kes on mõlemad Venemaa raud- ja terastrosse eksportivad tootjad.

(5)

Nagu on selgitatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates, (6) sai ChSPZ Open Joint Stock Company Orlovsky Staleprokatny Zavod (edaspidi „OSPAZ”) ja Closed Joint Stock Company Severstal-Metiz (edaspidi „SSM”) ühinemise tõttu uueks nimeks Closed Joint Stock Company Severstal-Metiz. See nimemuutus kehtib alates 1. jaanuarist 2006.

(6)

Taotluse esitajate väitel on asjaolud, mille alusel meetmed kehtestati, muutunud ning kõnealused muutused on püsivad. Lisaks väitsid mõlemad eksportivad tootjad, et praegune dumpinguvastaste meetmete tase ei ole dumpingu korvamiseks enam vajalik.

(7)

Olles jõudnud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega järeldusele, et on olemas piisavalt tõendeid kahe vahepealse läbivaatamise algatamiseks, algatas komisjon need läbivaatamised 10. augustil 2004. (7)

(8)

Pärast eelseisva aegumise teadaande avaldamist (8) sai komisjon 28. aprillil 2006 taotluse vahepealse läbivaatamise korraldamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. (See laekus koos taotlusega artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamise (edaspidi „aegumise läbivaatamine”) korraldamiseks, millele on viidatud allpool põhjendustes 12–15.)

(9)

Taotluse esitas Liaison Committee of EU Wire Rope Industries (edaspidi „EWRIS” või „taotluse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % ühenduse raud- ja terastrosside kogutoodangust.

(10)

Taotluse esitaja soovitud vahepealse läbivaatamise ulatus piirdus ühe Türgi eksportiva tootja (kelle suhtes praegu kohaldatakse nullmääraga tollimaksu) dumpingu tasemega. Taotluse esitaja väitel ei ole meetmete tase enam piisav dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks.

(11)

Olles jõudnud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega järeldusele, et on olemas piisavalt tõendeid vahepealse läbivaatamise algatamiseks, algatas komisjon läbivaatamise 3. augustil 2006. (9)

(12)

Pärast eelseisva aegumise teate avaldamist sai komisjon 28. aprillil 2006 taotluse aegumise läbivaatamise korraldamiseks (see laekus koos taotlusega vahepealse läbivaatamise korraldamiseks, millele on viidatud eespool põhjendustes 8–11).

(13)

Taotluse esitas Liaison Committee of EU Wire Rope Industries (edaspidi „EWRIS” või „taotluse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % ühenduse raud- ja terastrosside kogutoodangust.

(14)

Aegumise läbivaatamise taotlus puudutas kõiki praegusel ajal esialgse määrusega hõlmatud riike ning selle aluseks oli väide, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekkiva kahju jätkumise või kordumise.

(15)

Olles jõudnud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega järeldusele, et on olemas piisavalt tõendeid aegumise läbivaatamise algatamiseks, algatas komisjon läbivaatamise 3. augustil 2006.

(16)

Komisjon sai taotluse osalise vahepealse läbivaatamise korraldamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. Dumpingu uurimisega piirdunud taotluse esitas Usha Siam Steel Industries Public Company Ltd., kes on Tai raud- ja terastrosside eksportiv tootja.

(17)

Taotluse esitaja väitel on asjaolud, mille alusel meetmed kehtestati, muutunud ning kõnealused muutused on püsivad. Lisaks väitis eksportiv tootja, et praegune dumpinguvastaste meetmete tase ei ole dumpingu korvamiseks enam vajalik.

(18)

Olles jõudnud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega järeldusele, et on olemas piisavalt tõendeid vahepealse läbivaatamise algatamiseks, algatas komisjon läbivaatamise 22. märtsil 2007. (10)

(19)

Komisjon teavitas ametlikult aegumise läbivaatamise ja osaliste vahepealsete läbivaatamiste algatamisest eksportivaid tootjaid, eksportivate riikide esindajaid, importijaid, ühenduse tootjaid, kasutajaid ja taotluse esitajat. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(20)

Ühenduse tootjate ilmset suurt arvu silmas pidades peeti asjakohaseks uurida, kas aegumise läbivaatamisel tuleks kasutada väljavõttelist uuringut kooskõlas algmääruse artikliga 17. Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, paluti ühenduse tootjatel vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 endast 15 päeva jooksul pärast asjaomaste läbivaatamiste algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(21)

Pärast 17 ühenduse tootja esitatud teabe läbivaatamist leiti, et valimisse peaks kuuluma viis äriühingut, lähtudes eelkõige nende tootmis- ja müügimahust uurimisperioodi ajal. Valim koosneb järgmistest äriühingutest:

(22)

Ühenduse importijate ilmset suurt arvu (taotluses on loetletud 32 importijat) silmas pidades peeti asjakohaseks uurida, kas aegumise läbivaatamisel tuleks kasutada väljavõttelist uuringut kooskõlas algmääruse artikliga 17. Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, paluti ühenduse importijatel vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 endast 15 päeva jooksul pärast asjaomaste läbivaatamiste algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(23)

Ent kuna endast andis valikküsimustikule vastates teada ainult üks importija, otsustati, et väljavõtteline uuring ei ole käesoleval juhul põhjendatud.

(24)

Seetõttu saadeti küsimustikud kõikidele asjaomaste riikide teadaolevatele eksportivatele tootjatele, eespool põhjenduses 23 osutatud ühele importijatele, valimisse kuulunud ühenduse tootjatele ja kasutajatele.

(25)

Vastused saadi:

(26)

Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta oma analüüside jaoks vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustes:

(27)

Dumpingu ja kahju jätkumise ja/või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas aegumise läbivaatamise puhul ajavahemikku 1. juulist 2005 kuni 30. juunini 2006 (edaspidi „aegumise läbivaatamise uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamisega seotud suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2003 kuni aegumise läbivaatamise uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(28)

Kahe Venemaa eksportiva tootja importi käsitlev osaline vahepealne läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 hõlmas ajavahemikku alates 1. juulist 2003 kuni 30. juunini 2004 (edaspidi „Venemaa vahepealse läbivaatamise periood”).

(29)

Türgi eksportiva tootja importi käsitlev osaline vahepealne läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 (edaspidi „Türgi vahepealse läbivaatamise periood”) langes kokku aegumise läbivaatamise uurimisperioodiga.

(30)

Tai eksportiva tootja importi käsitlev osaline vahepealne läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 hõlmas ajavahemikku alates 1. aprillist 2006 kuni 31. märtsini 2007 (edaspidi „Tai vahepealse läbivaatamise periood”).

(31)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada teatavate Venemaalt pärit raud- ja terastrosside impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist ning uurimise lõpetamist teatavate Taist ja Türgist pärit raud- ja terastrosside impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osas. Lisaks sellele anti neile pärast seda teavitamist võimalus esitada oma märkused teatava ajavahemiku jooksul. Märkused vaadati läbi ja neid võeti arvesse, kui need olid asjakohased.

(32)

Käesolevas aegumise läbivaatamises on vaatlusalune toode sama mis esialgses määruses määratletud toode, st asjaomastest riikidest pärit raud- ja terastrossid (välja arvatud roostevabast terasest trossid), sealhulgas kinnised trossid, mille maksimaalne ristlõige on vähemalt 3 mm ja mille külge võib olla ühendatud liitmikke (edaspidi „vaatlusalune toode”). Raud- ja terastrossid kuuluvad praegu CN-koodide ex 7312 10 81, ex 7312 10 83, ex 7312 10 85, ex 7312 10 89 ja ex 7312 10 98 alla.

(33)

Üks huvitatud isik väitis, et vaatlusalune toode tuleks jagada kahte rühma, nimelt a) üldotstarbelised terastrossid ja b) kõrgtehnoloogilised terastrossid. Samuti väitis ta, et viimased, mida eksportivates riikides väidetavalt ei toodeta, tuleks menetlusest välja jätta, sest mõnede importijate arvates erinevad sellesse kategooriasse kuuluvad terastrossid teise kategooria terastrossidest ning nende vahel puudub konkurents.

(34)

Esiteks ei esitanud huvitatud isik mingit teavet, mis oleks näidanud, et asjaomastest riikidest imporditav toode ei ole samasugune nagu ühenduse tootmisharu toodetav või et kõnealused terastrossid ei konkureeri üksteisega või ei ole vastastikku asendatavad. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(35)

Lisaks ei suutnud isik näidata, et ajutise määruse põhjendustes 10–13 esitatud vaatlusaluse toote määratlus ja kirjeldus oleks väär.

(36)

Seepärast kinnitatakse esialgses määruses esitatud vaatlusaluse toote määratlus.

(37)

Esialgse määruse põhjendustes 14–19 jõuti järeldusele, et vaatlusalune toode, ühenduse tootjate toodetud ja müüdud terastrossid olid samasuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega nagu asjaomaste riikide omamaisel turul müüdud ja ühendusse eksporditud terastrossid. Neid tooteid peeti samasugusteks toodeteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(38)

Üks huvitatud isik väitis, et imporditud terastrossid erinevad oluliselt ühenduses toodetavatest ja müüdavatest trossidest ning neid ei saa praegustes uurimistes võrrelda. Ta väitis, et ühendusse imporditud tooted ei paku ühenduses toodetud terastrossidele otsest konkurentsi.

(39)

Sama väide esitati ka ajutise määruse põhjenduses 15 esitatud järeldusteni viinud uurimise käigus. Kuna huvitatud isik ei edastanud uut teavet, mis näidanuks, et asjaomastest riikidest imporditud toode ei ole samasugune kui ühenduses toodetav ja müüdav toode, tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(40)

Seetõttu võib kinnitada esialgse määruse põhjendustes 14–19 samasuguse toote kohta tehtud järeldusi.

(41)

Järjepidevuse huvides uuriti esimese sammuna, kas dumping käesoleval ajal toimub ja kas meetmete aegumine viiks tõenäoliselt dumpingu jätkumiseni. Teise sammuna uuriti vastavalt algmäärusele iga riigi puhul eraldi vahepealsete läbivaatamiste võimalikku mõju esialgse määruse järeldustele.

(42)

Järgnevalt esitatud üldisi meetodeid on rakendatud kõikide asjaomaste riikide eksportivate tootjate puhul ning need meetodid on samad, mida kasutati esialgsel uurimisel. Sellepärast kirjeldatakse dumpingu uurimise tulemuste esitamisel iga asjaomase riigi puhul ainult seda, mis on sellele eksportivale riigile eriomane.

(43)

Normaalväärtuse määramiseks tehti esiteks iga eksportiva tootja puhul kindlaks, kas tema vaatlusaluse toote omamaine kogumüük oli tüüpiline võrreldes tema ühendusse suunatud eksportmüügi kogumahuga. Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt peetakse omamaist müüki tüüpiliseks, kui iga eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % tema ühendusse suunatud eksportmüügi kogumahust.

(44)

Seejärel tehti kindlaks vaatlusaluse toote liigid, mida müüsid omamaisel turul need eksportivad tootjad, kelle omamaine müük oli üldiselt tüüpiline, ja mis olid ühendusse eksporditavate liikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(45)

Iga tooteliigi puhul, mida eksportivad tootjad müüsid omamaisel turul ja mis oli ühendusse eksportimiseks müüdud terastrossi liikidega otseselt võrreldav, kontrolliti, kas omamaine müük on algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaldamiseks piisavalt tüüpiline. Teatavat liiki terastrossi omamaist müüki käsitleti piisavalt tüüpilisena, kui selle liigi omamaise müügi kogumaht aegumise läbivaatamise uurimisperioodi jooksul oli vähemalt 5 % ühenduse turule eksporditud võrreldavate terastrossi liikide müügi kogumahust.

(46)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4 kontrolliti ka seda, kas iga terastrossi liigi omamaine müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus. Selleks tehti asjaomaste riikide iga eksportiva tootja puhul kindlaks, kui suur osa vaatlusaluse eksporditava toote igast liigist müüdi uurimisperioodi jooksul kasumlikult sõltumatutele klientidele omamaisel turul.

(47)

Nendel juhtudel, kui oli vaja arvutada normaalväärtused, arvutati need vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3, st kõnealuse tooteliigi tootmiskulude alusel, millele liideti müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaal. Müügi-, üld- ja halduskulud on kulud, mida eksportiv tootja kannab samasuguse toote puhul, ja kasum võrdub keskmise kasumiga, mida eksportiv tootja teenib samasuguse toote müügilt tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(48)

Kõigil juhtudel, kui vaatlusalust toodet eksporditi ühenduses asuvatele sõltumatutele tarbijatele, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 ekspordihinna määramisel aluseks tegelikult makstud või makstav ekspordihind.

(49)

Kui ekspordimüük toimus seotud importija või turustaja kaudu, tuletati ekspordihind seotud importijalt sõltumatutele klientidele esitatud edasimüügi hinna põhjal. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 kohandati kõiki importimise ja edasimüügi vahelisel ajal kantud kulusid, kaasa arvatud müügikulud, üld- ja halduskulud ning mõistlik kasumimarginaal. Asjakohane kasumimarginaal määrati kindlaks ühenduse turul tegutsevate koostööd tegevate sõltumatute turustajate/importijate poolt edastatud andmete põhjal.

(50)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti kohanduste näol vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 nõuetekohaselt arvesse neid tegurite erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hinna võrreldavust. Asjakohased kohandused tehti kõigil juhtudel, mil neid peeti põhjendatuks, korrektseks ja tõendatuks.

(51)

Kohandused tehti maismaa- ja mereveokulusid, kindlustuskulusid, käitlemis-, pakendamis- ja krediidikulusid ning impordi tollimakse edasimüügihinnast maha arvestades, et saada tehasehind.

(52)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 arvutati iga koostööd tegeva eksportiva tootja dumpingumarginaal, võrreldes kaalutud keskmisi ekspordihindu kaalutud keskmise normaalväärtusega.

(53)

Nende riikide puhul, kelle koostöö määra hinnati kõrgeks (üle 80 % aegumise läbivaatamise uurimisperioodi või asjaomase uurimisperioodi jooksul ühendusse imporditud kogumahust) ja kelle puhul ei olnud põhjust arvata, et mõni eksportiv tootja hoidus koostööst, kehtestati dumpingu jääkmarginaal koostööd tegevate ettevõtjate jaoks ette nähtud kõrgeima dumpingumarginaaliga samal tasemel, et tagada nende meetmete efektiivsus.

(54)

Nende riikide puhul, kelle koostöö taset hinnati madalaks (vähem kui 80 % aegumise läbivaatamise uurimisperioodi või asjaomase uurimisperioodi jooksul ühendusse imporditud kogumahust), kehtestati dumpingu jääkmarginaal vastavalt algmääruse artiklile 18, s.t kättesaadavate andmete põhjal.

(55)

Venemaal on teadaolevalt kaks terastrosse tootvat eksportivat tootjat: Severstal-Metiz, Cherepovets (edaspidi „SSM”) ja BMK, Beloretsk (edaspidi „BMK”). Seega jääb nende arvele 100 % toodangust ning nad esindavad 1,5 % aegumise läbivaatamise uurimisperioodil ühenduse turule saabunud impordist. Mõlemad tootjad tegid koostööd vahepealse läbivaatamise ajal, kuid ainult üks tegi koostööd aegumise läbivaatamise uurimises. Teine tootja märkis, et ei soovi aegumise läbivaatamisel koostööd teha. Tema väitel eksportis äriühing Venemaa vahepealse läbivaatamise perioodil ELi ainult väikesi koguseid ning lisaks sellele ei olnud äriühingu olukord pärast 2004. aasta augustis algatatud vahepealset läbivaatamist oluliselt muutunud (vt eespool põhjendused 4–7).

(56)

Osalised vahepealsed läbivaatamised piirdusid mõlema teadaoleva Venemaa tootja dumpingu tasemega ELis. Mõlemalt laekusid täielikud vastused küsimustikule.

(57)

Normaalväärtus määrati kindlaks põhjendustes 43 ja 47 kirjeldatud üldiste meetodite kohaselt.

(58)

Ühe Venemaa eksportiva tootja puhul võeti normaalväärtuse aluseks tegelikud omamaised hinnad põhjenduses 46 esitatud meetodite kohaselt. Teise Venemaa eksportiva tootja puhul põhines normaalväärtus põhiliselt tegelikul omamaisel hinnal, kuid mõnede tooteliikide osas tuli see arvutada põhjenduses 47 esitatud meetodite kohaselt.

(59)

Ekspordihinna kindlaksmääramiseks kasutati põhjendustes 48 ja 49 selgitatud üldpõhimõtteid.

(60)

Ühe Venemaa eksportiva tootja ühendusse suunatud eksportmüügi puhul, mis toimus Šveitsis asuva seotud kaubandusettevõtte vahendusel, määrati ekspordihind kindlaks edasimüügihindade põhjal, mille esimene sõltumatu ostja ühenduses viimatinimetatule Venemaa vahepealse läbivaatamise perioodil tegelikult maksis või maksma pidi.

(61)

Tuleb märkida, et peaaegu kogu ühe Venemaa tootja eksport ühendusse toimus hinnakohustuse raames, mille komisjon oli 2001. aasta augustis heaks kiitnud. Selle taustal ei piirdutud ekspordihinna kindlaksmääramisel ainult eksportija varasema käitumise uurimisega, vaid uuriti ka ekspordihindade tõenäolist arengut tulevikus. Eelkõige uuriti küsimust, kas selle kohustuse olemasolu on mõjutanud ekspordihindade taset nii, et nende põhjal ei saa usaldusväärselt kindlaks teha tulevast ekspordikäitumist.

(62)

Lisaks uuriti, kas need ekspordihinnad on usaldusväärsed, mida eksportija küsis ühenduses asuvatelt klientidelt, ning kas need võiksid olla sobivaks aluseks käesoleva uurimise puhul tema dumpingumarginaali arvutamisel ja seda vaatamata hinnakohustuse olemasolule. Eelkõige pidi uuring näitama seda, kas praegused ühendusse eksportimise hinnad on või ei ole kunstlikult seotud minimaalsete impordihindadega ning kas nad seetõttu on tulevikus jätkusuutlikud. Samas näitas uurimine, et selle uurimise jaoks toote kontrollnumbrite kindlaksmääramiseks kasutatav süsteem oli põhjalikum kui 2001. aasta kohustuse heakskiitmise ajal kasutatud klassifitseerimissüsteem. Selle põhjal jõuti järeldusele, et minimaalsete impordihindade toote kontrollnumbrite ja praeguse uurimise toote kontrollnumbrite võrdlus ei oleks usaldusväärne.

(63)

Tehti ühenduse suhtes kohaldatud ekspordihindade ja kolmandate riikide suhtes kohaldatud hindade võrdlus üksikute liikide lõikes. See näitas, et kolmandate riikide suhtes kohaldatud ekspordihinnad olid keskmiselt oluliselt madalamad. Seetõttu tehti järeldus, et kõnealuse äriühingu ekspordihinda, mida ta kohaldas ühenduse suhtes, ei saa käesoleva läbivaatamise puhul kasutada usaldusväärsete ekspordihindade kindlaksmääramiseks algmääruse artikli 2 lõike 8 tähenduses. Usaldusväärsete ekspordihindade puudumisel EL-15sse suunatud müügi puhul võeti nende ekspordihindade aluseks müük teistesse riikidesse.

(64)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemisel järgiti põhjenduses 50 kirjeldatud lähenemist.

(65)

Kuna ühe Venemaa eksportiva tootja seotud kaubandusettevõtjal Šveitsis olid samalaadsed ülesanded nagu komisjonitasu alusel töötaval vahendajal, tehti vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i kohandus vahendusteenuse ekspordihinna arvessevõtmiseks. Kõnealuse vahendustasu määr arvutati otseste tõendite põhjal, mis viitasid selliste ülesannetega seotud juurdehindlusele.

(66)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust liikide kaupa vastavate vaatlusaluse toote kaalutud keskmiste ekspordihindadega.

(67)

Nagu on selgitatud põhjendustes 104–107, näitas võrdlus BMK puhul dumpingu jätkumist. SSMi puhul näitas kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise müügihinna võrdlus, et riikide puhul, kus hinnakohustust polnud, dumping jätkub.

(68)

BMK dumpingumarginaal, väljendatud protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, oli 36,2 %. Samal viisil arvutatud SSMi dumpingumarginaal oli 9,7 %.

(69)

Vahepealse läbivaatamise uurimistes dumpingumarginaali kohta saadud tulemuste valguses peetakse asjakohaseks muuta dumpinguvastast tollimaksu ja määrata BMK suhtes kohaldatavaks tollimaksuks 36,2 % ja SSMi suhtes kohaldatavaks tollimaksuks 9,7 %.

(70)

Kahest teadaolevast Venemaa eksportivast terastrosside tootjast tegi uurimise käigus koostööd ainult SSM. Kogutud teabe põhjal moodustas selle äriühingu toodang aegumise läbivaatamise uurimisperioodil peaaegu 100 % Venemaa terastrosside ekspordist ühendusse. Samuti valmistas see äriühing umbes 50 % Venemaa kogutoodangust. Eksport ühendusse oli aegumise läbivaatamise uurimisperioodil madalal tasemel ning koosnes umbes 3 300 tonnist, moodustades 1,5 % ELi tarbimisest. See silmanähtavalt väike turuosa ei tohiks varjutada asjaolu, et Venemaal on suur kasutamata tootmisvõimsus. Koguseliselt moodustas eksport ühendusse vähem kui 5 % koostööd teinud äriühingu kogumüügist. Nagu on märgitud põhjenduses 61, toimub peaaegu kogu koostööd teinud äriühingu eksport ühendusse hinnakohustuse kokkuleppe raames.

(71)

Kuna SSMi müüdava konkreetse tooteliigi omamaiseid hindu ei saadud normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, sest toodet ei müüdud omamaisel turul tüüpilistes kogustes, tuli kohaldada teist meetodit. Muu asjakohase meetodi puudumisel kasutati arvestuslikku normaalväärtust tooteliigi kohta vastavalt SSMi esitatud ja komisjoni kontrollitud andmetele.

(72)

Tootmiskulude osas väitis SSM, et kulude struktuur ELi ekspordi puhul oli erinev, kuna ühenduses ja Venemaa turul kehtivad erinevad tehnilised standardid. Äriühingu väitel peavad ühenduse turul müüdavad terastrossid vastama nn DIN-standardile, mis Venemaal ei ole nõutav. Omamaisel turul ja ühenduses müüdavate terastrosside tootmiskulu sisaldav tabel näitas, et erinevate liikide vahel ei ole olulisi erinevusi. Mõnede tooteliikide puhul oli omamaine tootmiskulu natuke suurem, teiste puhul oli ühenduse tootmiskulu natuke väiksem. Seepärast järeldati, et see väidetav erinevus ei saanud mõjutada dumpingu arvutusi.

(73)

Ühendusse suunduva ekspordi osas müüs tootja vaatlusalust toodet otse ühenduses ilma ühegi seotud isiku osaluseta, välja arvatud ühe tehingu puhul. Eksportija esitas tõendeid, et see üks tehing ei olnud seotud vaatlusaluse tootega ning seetõttu seda arvutustes arvesse ei võetud.

(74)

Et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti kohanduste näol vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 nõuetekohaselt arvesse neid tegurite erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hinna võrreldavust.

(75)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 määrati dumpingumarginaal kindlaks tooteliigi kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmiste ekspordihindade võrdluse alusel. See võrdlus näitas dumpingu puudumist aegumise läbivaatamise uurimisperioodil.

(76)

Eksportivate tootjate esitatud, ühendusse suunatud eksporti käsitlevate andmete ja Eurostati impordistatistikast võetud impordi kogumahu andmete võrdlemine näitas, et koostöö tase oli kõrge, kuna koostööd tegeva eksportiva tootja import moodustas Venemaalt pärit ühenduse impordi umbkaudse kogumahu uurimisperioodil.

(77)

Normaalväärtuse aluseks võeti algmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt omamaiste sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad. Tai vahepealse läbivaatamise uurimisperioodil müüs äriühing vaatlusalust toodet omamaisel turul otse lõppkasutajatele. Normaalväärtus põhines ainult kasumlikul müügil.

(78)

Normaalväärtuse aluseks võeti algmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt hinnad, mida tavakaubanduses on maksnud või maksavad sõltumatud kliendid omamaisel turul.

(79)

Taotluse esitaja ja koostööd tegev tootja Usha Siam eksportisid Tai vahepealse läbivaatamise perioodil ühendusse piiratud koguses terastrosse. See eksport toimus hinnakohustuse raames.

(80)

Ühenduse turul toimunud otsemüügi puhul võeti ekspordihinna aluseks algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt hinnad, mida tavakaubanduses on maksnud või maksavad sõltumatud kliendid ühenduse turul.

(81)

Sidusimportija Usha Martin UK vahendusel teostatud eksportmüügi puhul arvutati ekspordihinnad algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt hindade alusel, millega imporditud toode esimesele sõltumatule ühenduse tarbijale edasi müüdi. Hindu korrigeeriti, võttes arvesse kõiki impordi ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kulusid, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulusid ning sidusimportija kasumit ühenduses uurimisperioodil.

(82)

Normaalväärtust võrreldi iga vaatlusaluse toote liigi puhul keskmise ekspordihinnaga tehasehindade tasandil ja samal kaubandustasandil. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 ja eesmärgiga tagada õiglane võrdlus, võeti arvesse hindu ja hindade võrreldavust väidetavalt ja tõendatult mõjutavaid tegureid. Kohandused tehti maismaa- ja mereveokulusid, kindlustuskulusid, käitlemis-, pakendamis- ja krediidikulusid ning impordi tollimakse edasimüügihinnast maha arvestades, et saada tehasehind.

(83)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 võrreldi dumpingumarginaali kindlaksmääramisel tooteliigi kohta kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmiste ekspordihindadega samal kaubanduslikul tasandil. See võrdlus näitas dumpingu puudumist vahepealse läbivaatamise uurimisperioodil.

(84)

Kolmest teadaolevast Tai terastrosside tootjast tegi uurimise käigus koostööd üks äriühing. Kogutud teabe põhjal esindas see äriühing aegumise läbivaatamise uurimisperioodil peaaegu 100 % Tai ekspordist ühendusse. Samuti valmistas see äriühing umbes 80 % Tai kogutoodangust. Läbivaatamise uurimisperioodil oli eksport ühendusse väga madalal tasemel. Koostööd teinud äriühingu eksport ühendusse toimub hinnakohustuse raames.

(85)

Leiti, et iga eksporditava tooteliigi lõplik tootmiskulu oli suurem kui omamaine hind aegumise läbivaatamise uurimisperioodil. Selle tulemusena ei olnud ühegi koostööd teinud Tai eksportiva tootja eksporditud terastrosside liigi puhul võimalik normaalväärtust kindlaks määrata algmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt hindade põhjal, mida tavakaubanduses on maksnud või maksavad sõltumatud kliendid omamaisel turul.

(86)

Omamaised hinnad arvutati eksportiva tootja tootmise ja müügi omahinna, üld- ja halduskulude ning mõistliku, 5 % kasumimarginaali põhjal algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c alusel ja algmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt.

(87)

Koostööd teinud eksportiv tootja eksportis vaatlusalust toodet ühenduses asuva seotud äriühingu vahendusel. Seetõttu, ning kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 9, määrati ekspordihinnad hindade alusel, millega imporditud toode esimesele sõltumatule ühenduse kliendile edasi müüdi. Hindu korrigeeriti, võttes arvesse kõiki impordi ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kulusid, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulusid ning importiva äriühingu kasumit ühenduses läbivaatamise uurimisperioodil.

(88)

Normaalväärtust võrreldi iga vaatlusaluse toote liigi puhul keskmise ekspordihinnaga tehasehindade tasandil ja samal kaubandustasandil. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 ja eesmärgiga tagada õiglane võrdlus, võeti arvesse hindu ja hindade võrreldavust väidetavalt ja tõendatult mõjutavate tegurite erinevusi. Kohandused tehti maismaa- ja mereveokulusid, kindlustuskulusid, käitlemis-, pakendamis- ja krediidikulusid ning impordi tollimakse edasimüügihinnast maha arvestades, et saada tehasehind.

(89)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 võrreldi dumpingumarginaali kindlaksmääramisel tooteliigi kohta kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmiste ekspordihindadega samal kaubanduslikul tasandil. See võrdlus näitas võrreldes esialgse määrusega suhteliselt väikest dumpingut aegumise läbivaatamise uurimisperioodil. Kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana impordi CIF-väärtusest ühenduse tollipiiril oli 7,6 %.

(90)

Türgis on kaks eksportivat tootjat; nii Celik Halat (edaspidi „Halat”) kui ka Has Celik (edaspidi „Has”) tegid koostööd aegumise läbivaatamise uurimises ning Has tegi koostööd osalises vahepealses läbivaatamises oma dumpingu taseme osas. Nende kahe eksportiva tootja eksport moodustab 100 % Türgi ekspordist ELi.

(91)

Tuletatakse meelde, et põhjenduses 10 nimetatud osaline vahepealne läbivaatamine on seotud ühte Türgi eksportijaga, kes väidetavalt müüs oma terastrosse ühendusse dumpinguhinnaga.

(92)

Uurimine näitas, et enamik asjaomase Türgi eksportija eksporditud tooteliikide omamaiseid hindu, mida kasutati normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, olid kasumlikud. Seetõttu kasutati algmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt hindu, mida tavakaubanduses on maksnud või maksavad sõltumatud kliendid omamaisel turul.

(93)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 arvutati normaalväärtus teatavate tooteliikide puhul tootja enda tootmiskulude põhjal, mis sisaldavad üld- ja halduskulusid ning mõistlikku, 5 % kasumimarginaali.

(94)

Ühendusse suunduva ekspordi osas müüs asjaomane Türgi tootja vaatlusalust toodet ühenduses otse ilma ühegi seotud isiku osaluseta. Seega vaadeldi ekspordihinnana kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8 vaatlusaluse toote eksportivast riigist ühendusse eksportimiseks müümise eest tegelikult makstud või makstavat hinda.

(95)

Normaalväärtust võrreldi iga vaatlusaluse tooteliigi puhul keskmise ekspordihinnaga tehasehindade tasandil ja samal kaubandustasandil vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Eesmärgiga tagada õiglane võrdlus võeti arvutustes arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Kohandused tehti maismaa- ja mereveokulusid, kindlustuskulusid, käitlemis-, pakendamis- ja krediidikulusid ning impordi tollimakse edasimüügihinnast maha arvestades, et saada tehasehind.

(96)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 võrreldi dumpingumarginaali kindlaksmääramisel tooteliigi kohta kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmiste ekspordihindadega samal kaubandustasemel. Üldiselt näitas see võrdlus, et kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-väärtusest ühenduse tollipiiril, oli 0,12 % ehk miinimumtasemel.

(97)

Pärast üldiste meetodite raames, põhjenduses 46 kirjeldatud katsete tegemist leiti, et normaalväärtus tuleb arvutata enamiku terastrossi liikide kohta, mida üks Türgi eksportiv tootja Euroopa Ühendusse ekspordib. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 arvutati normaalväärtus seega tootja tootmiskulude põhjal, mis sisaldavad mõistlikku, 5 % kasumimarginaali.

(98)

Nagu põhjendustes 92 ja 93 selgitatud, oli teise tootja puhul võimalik enamiku tooteliikide normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada omamaist müügihinda. Seega võeti normaalväärtuse aluseks algmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt hinnad, mida tavakaubanduses on maksnud või maksavad sõltumatud kliendid omamaisel turul.

(99)

Ühendusse suunatud ekspordi osas müüsid Türgi tootjad vaatlusalust toodet ühenduses otse ilma ühegi seotud isiku osaluseta. Seega vaadeldi ekspordihinnana kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8 vaatlusaluse toote eksportivast riigist ühendusse eksportimiseks müümise eest tegelikult makstud või makstavat hinda.

(100)

Normaalväärtust võrreldi iga vaatlusaluse toote liigi puhul keskmise ekspordihinnaga tehasehindade tasandil ja samal kaubandustasandil. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 ja eesmärgiga tagada õiglane võrdlus, võeti arvesse hindu ja hindade võrreldavust väidetavalt ja tõendatult mõjutavate tegurite erinevusi. Kohandused tehti maismaa- ja mereveokulusid, kindlustuskulusid, käitlemis-, pakendamis- ja krediidikulusid ning impordi tollimakse edasimüügihinnast maha arvestades, et saada tehasehind.

(101)

Iga asjaomase toote liigi keskmise ekspordihinna ja normaalväärtuse võrdlus näitas dumpingu esinemist ainult ühe Türgi eksportija puhul ning teise puhul miinimummarginaali (vt põhjendus 96). Nimetatud eksportija dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-väärtusest ühenduse tollipiiril, oli 33,6 %.

(102)

Tuleb märkida, et selle eksportija kohta esialgses uurimises kindlaks määratud dumpingumarginaal oli kõrge (üle 50 %), mistõttu tollimaks põhines kahjumarginaalil vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4. Käesoleva läbivaatamise käigus korraldatud uurimine näitab, et dumping jätkub endiselt ka väiksemate ekspordimahtude juures, kuigi madalamal tasemel.

(103)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 uuriti, kas asjaomastes läbivaatamistes tuvastatud muutunud asjaolusid võib põhjendatult pidada püsivaks.

(104)

Selle äriühingu suhtes kohaldatakse praegu jääktollimaksu määraga 50,7 %, mis kehtestati esialgse uurimise ajal ühe teise Venemaa eksportija kohta käivate andmete põhjal, sest BMK selles uurimises koostööd ei teinud. Ent praegune dumpingumarginaal 36,2 % arvutati kogu uurimisperioodi ulatuses BMK kohta käiva teabe põhjal.

(105)

Lisaks puudusid viited selle kohta, et BMK kohta praeguses uurimises kindlaks tehtud normaalväärtuse või ekspordihinna tase ei ole usaldusväärne. Leiti, et uurimisperioodil oli BMK ekspordihind, mida ta kohaldas ühenduses, sarnane tema ekspordiga teistesse riikidesse, kuhu uurimisperioodil müüdi märkimisväärselt suuremaid koguseid.

(106)

Kuigi uurimisperioodil leitud dumpingumarginaal põhineb ühendusse eksportimise puhul suhteliselt väikesel terastrosside ekspordi mahul, on põhjust arvata, et leitud dumpingumarginaal põhineb püsivalt muutunud asjaoludel.

(107)

Oluline on meenutada, et SSMi ühendusse suunatud ekspordi hindade suhtes kehtib hinnakohustus, mis hakkas kehtima Venemaa vahepealse läbivaatamise perioodi viimase kahe kuu alguses ELiga liitunud 10 uude liikmesriiki (EL-10) suunatud ekspordi suhtes 2004. aaasta mais. Kuigi enne 1. maid 2004 ELi 15 liikmesriigi suhtes kehtestatud ekspordihinnad olid kohustuses nõutud tasemel, leiti, et müük EL-10 klientidele toimus madalamal hinnatasemel. Lisaks leiti, et Venemaa vahepealse läbivaatamise perioodi eksport kolmandatesse riikidesse toimus oluliselt madalama hinnaga ja oluliselt suuremates kogustes kui eksport ühendusse.

(108)

SSMi ühendusse suunatud terastrosside ekspordi väike kogus ühendusse Venemaa vahepealse läbivaatamise perioodi ajal ei saa olla tingitud tootmisvõimsuse vähesusest, sest leiti, et ettevõttel on märkimisväärne hulk kasutamata tootmisvõimsust. Seetõttu näib selge, et väike ekspordikogus tuleneb hinnakohustuse tõttu kehtestatud hindadest. Sellest nähtub, et kui hinnakohustus kaoks, müüks SSM ühenduse turul suuremaid koguseid madalamate hindadega (seega dumpinguhindadega).

(109)

Nagu eespool viidatud, võeti selles analüüsis arvesse kogu eksporti – nii ühendusse kui ka kolmandatesse riikidesse.

(110)

Uurimine näitas, et SSMil on kasutamata tootmisvõimsust, mis võimaldab tal oluliselt suurendada oma eksporti ühendusse ja kolmandatesse riikidesse. Kui SSM püüaks taastada meetmete kehtestamise eelset turuosa ühenduse turul, mis on tõenäoline, võiks ta seda teha dumpinguhinnaga müügi abil ühenduse turul. Peale selle olid hinnad teistesse riikidesse müügil keskmiselt madalamad kui hinnad ühenduse turule müümisel ning uurimisel järeldati, et vaatlusalust toodet müüdi ELi mittekuuluvatele riikidele dumpinguhinnaga.

(111)

SSMi normaalväärtus uurimisperioodil põhines suurel kogusel (valdav osa tema toodangust), mis müüdi tavapärase kaubandustegevuse käigus konkurentsiga omamaisel turul. See viitab, et käesolevas uurimises leitud normaalväärtuse tase on püsiv.

(112)

Järelikult leitakse, et dumpinguvastaste meetmete puudumisel suureneks SSMi ühendusse suunatud ekspordi maht järsult ja ekspordihinnad langeksid oluliselt. Seega järeldatakse, et väidetavaid muutunud asjaolusid seoses SSMi ekspordihindadega ei saa põhjendatult pidada püsivateks.

(113)

Vahepealse läbivaatamise uurimine näitas, et koostööd teinud Tai eksportija eksport ühendusse ei toimunud dumpinguhinnaga. Samuti leiti, et ekspordihinnad, mida Tai eksportija kohaldas ühenduses, olid sarnased kolmandates riikides, kuhu müüdi suuremaid koguseid, asuvate isikute suhtes kehtestatud hindadega.

(114)

Lisaks leiti, et Tai eksportija arendas oma turustusvõrku ja tarnis terastrosse suuremale hulgale klientidele mujal maailmas. Müügiotstarbelised tütarettevõtted on asutatud Austraalias, Singapuris ja Ameerika Ühendriikides. Usha ühendusse suunatud väike terastrosside ekspordi kogus ei saa seega olla tingitud tootmisvõimsuse piirangutest, sest äriühingul peaaegu ei olegi kasutamata tootmisvõimsust.

(115)

Leitakse, et dumpinguvastaste meetmete (praegu hinnakohustus) puudumisel ei suureneks Usha ekspordimaht ühendusse oluliselt ja tema ekspordihindu see ilmselt ei mõjutaks. Lähtudes eespool toodud asjaoludest ja kaalutlustest, võib järeldada, et märkimisväärse kasutamata tootmisvõimsuse puudumisel ja arvestades, et äriühingu eksport keskendub peale ühenduse põhiosas mitmetele teistele eksporditurgudele, kus ekspordihinnad on oluliselt kõrgemad kui ühenduse turul, võib Usha puhul tuvastatud muutunud asjaolusid pidada püsivateks.

(116)

Türgist pärit terastrosside import ühendusse on alates 2005. aastast oluliselt suurenenud. Sellel ajal järeldati vahepealsel läbivaatamisel, et dumpingu puudumise tõttu oli asjakohane lõpetada seni kehtinud meetmed taotluse esitanud Türgi eksportija puhul.

(117)

Praegune vahepealne läbivaatamine sama tootja kohta kinnitas, et tema eksport ühendusse ei toimunud dumpinguhinnaga. Lisaks leiti, et selle äriühingu tootmisvõimsus on ühenduse tarbimisega võrreldes piiratud. Seetõttu võib järeldada, et vahepealsel läbivaatamisel kindlaks tehtud muutunud asjaolud on püsivad.

(118)

Käesolevas uurimises koostööd teinud tootjad esindavad peaaegu kogu asjaomaste riikide importi ELi. Uurimine, kas on tõenäoline, et dumping jätkub, kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, põhines seega suures ulatuses nimetatud koostööd tegevate tootjate esitatud andmetel. Eeskätt uuriti koostööd tegevate eksportivate tootjate hinnakäitumist teiste turgude suhtes, nende tootmist, tootmisvõimsust ja varusid.

(119)

Dumpingu jätkumise tõenäosuse kindlakstegemiseks uuris komisjon praegust olukorda asjaomastes riikides ja uurimisega seotud isikute puhul. Vajaduse korral uuris ta ka võimalikku dumpingu olemasolu ühendusse eksportimisel. Lisaks analüüsiti veel uurimises vaadeldud riikide muude eksportivate tootjate hinnakäitumist, tootmist ja tootmisvõimsust. See analüüs põhines ühenduse tootmisharu ja eksportivate tootjate edastatud turu-uuringute andmetel, Eurostati impordistatistikal ning võimaluse korral asjaomaste riikide ekspordistatistikal.

(120)

SSMil õnnestus aegumise läbivaatamise uurimisperioodil võrreldes 2005. aastaga suurendada oma tootmist 7 %.

(121)

Vaatlusalusel perioodil jäi tootmisvõimsus küll stabiilseks, kuid tuvastatud keskmine tootmisvõimsuse rakendusaste Venemaal oli läbivaatamise uurimisperioodil ligikaudu 60–65 %. Seega saab järeldada, et Venemaa eksportivatel tootjatel on võimsust suurendada oma eksporti ühenduse turule, kui meetmed kehtetuks tunnistatakse.

(122)

Lisaks on Venemaa üldine vaatlusalust toodet puudutav tootmisvõimsus hinnanguliselt samal tasemel ELi kogutarbimisega aegumise läbivaatamise uurimisperioodil ehk 220 000 tonni. Kuna Venemaa turg ei suuda sellise tarnete tasemega toime tulla, võivad Venemaa tootjad otsustada suunata selle kasutamata tootmisvõimsuse ühendusse dumpinguhindadega, kui meetmed kehtetuks tunnistatakse.

(123)

Põhjendustes 61 ja 62 on selgitatud, et eksport ühendusse ei toimunud dumpinguhindadega tänu hinnakohustuse olemasolule. Samuti on näidatud, et hinnakohustusega kehtestatud minimaalsed impordihinnad mõjutasid Venemaa asjaomase äriühingu hinnakujundust ühenduse turul. Seetõttu jõuti järeldusele, et ekspordihind ühendusse ei ole algmääruse artikli 2 lõike 8 tähenduses usaldusväärne.

(124)

Kolmandate riikide suhtes kehtestatud hindu peeti seega usaldusväärsemaks, kuna nende suhtes ei kehtinud aegumise läbivaatamise uurimisperioodil mingeid piiranguid.

(125)

Samuti olid aegumise läbivaatamise uurimisperioodil Venemaa ekspordihinnad kolmandate riikide puhul üldiselt ühenduse hindadest madalamad. Seetõttu hakkavad Venemaa eksportijad meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoliselt terastrosse suurtes kogustes ühendusse eksportima ning hindadega, mis oleks madalamad, kui nõuab praegune hinnakohustus. Seega näib, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral dumping tõenäoliselt korduks. See on eriti oluline, arvestades praegust hinnakohustust.

(126)

Venemaa eksportijate käitumine ja hinnakohustuse mõju ühenduse suhtes kehtestatud ekspordihinnale, kolmandate riikide suhtes kehtestatud valdavalt madalam hinnatase ja suur kasutamata tootmisvõimsus on selged viited, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral tuleksid Venemaa tootjad ühenduse turule tagasi märkimisväärsete dumpinguhinnaga kogustega.

(127)

Tai koostööd tegev tootja on Tai põhiline tootja, kes esindab suurt osa ehk umbes 80 % Tais paigaldatud tootmisvõimsusest ja tegelikust terastrosside tootmisest. Uurimine näitas, et see tootja tootis täisvõimsusel ning ülejäänud kaks teadaolevat Tai tootjat ei olnud ühenduse turul peaaegu üldse esindatud ning neil ei olnud suuri kasutamata tootmisvõimsusi.

(128)

Uurimine näitas, et isegi kui koostööd tegev eksportiv tootja oleks müünud ühenduse turul dumpinguhinnaga, olid tema müügimahud äärmiselt väikesed. Äriühingu ülemaailmse ekspordi põhjal täheldati, et ta keskendub peale ühenduse mitmele teisele eksporditurule, eelkõige Ameerika Ühendriikidele, Singapurile, Indoneesiale, Austraaliale, Jaapanile ja Malaisiale. Neis riikides on asutatud isegi müügiotstarbelised tütarettevõtted.

(129)

Koostööd tegev eksportiv tootja täitis hinnakohustust ning arvestades praeguseid kõrgeid turuhindu, müüs mitmel puhul kokkulepitud miinimumhinnast kõrgema hinnaga. Ükski teine Tai äriühing vaatlusalust toodet ühenduse turule ei ekspordi.

(130)

Aegumise läbivaatamise uurimisperioodil oli Usha müügimaht ülejäänud maailmas oluliselt suurem kui müük ühendusse, vaatamata asjaolule, et ekspordi hinnatase ühenduses oli keskmiselt 9,5 % kõrgem kui mujal maailmas.

(131)

Ülal esitatud faktide ja kaalutluste põhjal ei ole tõenäoline, et koostööd tegev Tai eksportiv tootja hakkab eksportima suuri koguseid ühenduse turule, isegi kui meetmed kehtetuks tunnistatakse. Kahel ülejäänud Tai tootjal ei näi olevat sellist rahvusvahelist turustusvõrku, mis võimaldaks neil agressiivselt ühenduse turule siseneda ja seal turuosa võita.

(132)

Uurimise käigus kogutud teabe kohaselt tootmisvõimsus uuritud perioodil ei muutunud ja tootmisvõimsuse rakendamine on kasvanud. Seega leiti, et mõlemad Türgi äriühingud kasutavad umbes 90 % oma tootmisvõimsusest. Muid vaatlusalust toodet tootvaid äriühinguid Türgis ei ole.

(133)

Lisaks täheldati, et Türgist (Celik Halatilt) pärit dumpinguhinnaga impordi osatähtsus ühenduse turul on alla 0,5 %, millest 10 % isegi ei konkureerinud ühenduse toodanguga, sest tegemist oli tooteliikidega, mida ühenduse tootmisharu ei tooda. Kuna leiti, et Has dumpingut ei kasuta, oli Türgist dumpinguhindadega impordi turuosa väga väike. Seega on ainult väike osa Türgist pärit impordist dumpinguhindadega ning konkureerib otseselt ühenduse tootmisharuga.

(134)

Ülal esitatud väiteid arvestades ei ole tõenäoline, et koostööd tegevad eksportivad tootjad hakkavad eksportima suuri koguseid ühenduse turule, isegi kui meetmed kehtetuks tunnistatakse. Selle põhjal ei ole dumpingu kordumine või jätkumine tõenäoline.

(135)

Terastrosse toodab ühenduses 29 tootjat ning aegumise läbivaatamise uurimisperioodil oli nende toodang ligikaudu 202 000 tonni.

(136)

Nagu esialgse uurimise ajal, nii leiti ka nüüd, et mõned ühenduse tootjad impordivad vaatlusalust toodet. Samas olid imporditavad kogused tühised võrreldes nende tootmisega (alla 1 % nende tootmismahust) ning ükski imporditud toode ei pärinenud asjaomastest riikidest. Seetõttu järeldati, et ei ole alust jätta ühtegi neist tootjatest välja ühenduse toodangu määratlusest.

(137)

Nende 29 ühenduse tootja terastrosside toodang moodustab seega ühenduse kogutoodangu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(138)

Vahepealse ja aegumise läbivaatamise taotlust toetas 22 ühenduse tootjat ning nad kõik nõustusid uurimises koostööd tegema. Uuriti, kas need koostööd tegevad tootjad esindavad olulist osa vaatlusaluse toote ühenduse kogutoodangust, ning leiti, et nad esindasid aegumise läbivaatamise uurimisperioodil ja erinevatel vahepealse läbivaatamise uurimisperioodidel 87 % vaatlusaluse toote ühenduse kogutoodangust.

(139)

Seepärast leiti, et need 22 koostööd tegevat ja taotlust toetavat ühenduse tootjat esindavad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. Neid tähistatakse edaspidi mõistega „ühenduse tootmisharu”.

(140)

Ühenduse tarbimine tehti kindlaks järgmistel alustel:

(141)

2003. aasta ja aegumise läbivaatamise uurimisperioodi vahel kasvas ühenduse tarbimine enam kui 46 000 tonni ehk 26 % ning uurimisperioodil ületas kogutarbimise maht 222 000 tonni.

Tabel 1

(142)

Vene Föderatsioonist pärit vaatlusaluse toote impordi mahu ja turuosa areng on esitatud järgmises tabelis.

Tabel 2

(143)

Vaatlusalusel perioodil suurenes Vene Föderatsioonist pärit impordi maht 51 %, 2 198 tonnilt 2003. aastal 3 323 tonnile aegumise läbivaatamise uurimisperioodil. Impordiga kaetud osa ühenduse tarbimises suurenes samal ajal 1,2 protsendilt 1,5 protsendile ehk 25 % võrra.

(144)

Käesoleval juhul hindade allalöömise arvutamiseks kasutatud viis on sama, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 136–140. Hinda, mida asjaomased eksportijad kohaldasid ühenduse piiril, võrreldi üksikute tooteliikide kaupa ühenduse tootmisharu tehasehindadega. Selle võrdluse tulemust väljendati protsendimäärana ühenduse tootmisharu tehasehinnast.

(145)

Nende hindade taset, mida SSM kohaldas ühenduses asuvate klientide suhtes, on suure tõenäosusega mõjutanud esialgse määrusega seoses vastu võetud hinnakohustus. Samas tehti kindlaks suur hindade allalöömine tasemel 49 %.

(146)

Eespool toodud järeldusi arvestades näib, et Venemaa ekspordi suhteliselt väike turuosa on kindlasti tingitud Venemaa suhtes kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest. Arvestades Venemaa hinnataset ja praegu tuvastatud Venemaa-poolse dumpingu suurust, on väga tõenäoline, et riigis olevat suurt kasutamata tootmisvõimsust saaks hõlpsalt kasutada ühenduse turule suunatud ekspordi suurendamiseks.

(147)

Meenutatakse, et põhjendustes 131 ja 134 on järeldatud, et Taist ja Türgist pärit terastrosside impordi osas dumpingu kordumise ohtu ei ole. Samuti uuriti muudest käesoleva läbivaatamise asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluse toote impordi suundumusi. Muudest käesoleva läbivaatamise asjaomastest riikidest pärit impordi maht ja turuosa on kujunenud järgmiselt:

Tabel 3

(148)

Tabel näitab, et Taist pärit impordi kogus oli vaatlusalusel perioodil tühine ja selle turuosa aegumise läbivaatamise uurimisperioodil oli 0,1 %.

(149)

Türgist pärit koguimport suurenes 2003. aasta ja aegumise läbivaatamise uurimisperioodi lõpu vahel 2 248 tonnilt 4 805 tonnile ehk 113 %. See tähendas peaaegu kahekordset turuosa kasvu – 1,3 protsendilt 2,2 protsendile. Samas ei ole ühenduse turu üldist suurust arvestades Türgist pärit impordi maht eriti oluline.

(150)

Siiski tuleb märkida, et peamise Türgi eksportiva tootja ekspordi suhtes ei kehti mingeid tollimakse. Tõenäoliselt on see võimaldanud sellel eksportival tootjal suurendada oma müüki ELi suhteliselt kõrgete hindadega.

(151)

Käesoleval juhul hindade allalöömise arvutamiseks kasutatud viis on sama, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 136–140. Hinda, mida asjaomased eksportijad kohaldasid ühenduse piiril, võrreldi üksikute tooteliikide kaupa ühenduse tootmisharu tehasehindadega. Selle võrdluse tulemus väljendati protsendimäärana ühenduse tootmisharu tehasehinnast.

(152)

Eespool toodud kaalutlusi arvestamata leiti Türgist pärit dumpinguhinnaga impordi puhul 24protsendiline hindade allalöömine, samas kui Taist pärit impordi hindade allalöömise tase oli umbes 1 %.

(153)

Meenutatakse, et dumpinguvastased meetmed on kehtestatud Hiina Rahvavabariigist, Indiast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit terastrosside suhtes. Need dumpinguvastased meetmed kehtisid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul:

Tabel 4

(154)

Väärib märkimist, et import dumpinguvastaste meetmetega hõlmatud riikidest suurenes vaatlusalusel perioodil oluliselt, seda nii mahu osas, kus kasv oli 135 %, kui ka turuosa osas, mis samal perioodil suurenes 3,7 protsendilt 7,2 protsendile.

(155)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi areng on olnud järgmine.

Tabel 5

(156)

Import riikidest, mille suhtes dumpinguvastaseid meetmeid ei ole kehtestatud, on vaatlusalusel perioodil suurenenud ligikaudu 19 000 tonni ehk 44 %. Suurem osa sellest impordist pärineb Lõuna-Koreast.

(157)

Ühenduse tootmisharu moodustavate ühenduse tootjate suurt arvu silmas pidades otsustati kooskõlas algmääruse artikliga 17 moodustada ühenduse tootjatest valim, nagu on selgitatud põhjendustes 20 ja 21. Valimisse kuuluvad viis ühenduse tootjat valiti põhjusel, et nad esindasid suurimat tüüpilist tootmismahtu, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul uurida. Nad on nimetatud põhjenduses 26.

(158)

Allpool kahjude kohta esitatud andmed põhinevad seega nii valimisse kuuluvate ühenduse tootjate tasemel tehtud järeldustel kui ka ühenduse tootmisharu moodustava 22 tootja tasemel tehtud järeldustel. Selguse huvides on eraldi märgitud, kui kahjutegurid lähtuvad valimist saadud teabest. Sellise märke puudumine tähendab, et andmed on saadud 22-lt ühenduse tootmisharu moodustavalt ühenduse tootjalt.

(159)

Tabel 6

(160)

Vaatlusalusel perioodil kasvas kogu ühenduse tootmisharu tootmine 26 000 tonni ehk 17 %. Seda kasvu tuleb vaadelda ühenduse tarbimise valguses, mis kasvas 46 000 tonni ehk 26 %, ning samuti ühenduse tootmisharu samal perioodil suurenenud ekspordi valguses.

(161)

Tootmise kasvust oli tingitud ka tootmisvõimsuse suurenemine 8 %, nii et see jõudis aegumise läbivaatamise uurimisperioodil peaaegu 248 000 tonnini.

(162)

Tootmisvõimsuse rakendusaste püsis vaatlusaluse perioodi esimestel aastatel suhteliselt stabiilsena. Samas aegumise läbivaatamise uurimisperioodil kasvas tootmisvõimsuse rakendusaste tootmise suurenemise tõttu 65 protsendilt enam kui 70 protsendile.

(163)

Varude tase ja eriti selle suhe müügiga on püsinud vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilne.

(164)

Ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul püsis vaatlusalusel perioodil absoluutväärtuses suhteliselt stabiilsena. Aegumise läbivaatamise uurimisperioodil täheldati 9protsendilist müügimahu suurenemist, kuid seda tulemust tuleb vaadata ühenduse tarbimise arengu valguses, mis kasvas 26 %.

(165)

Arvestades ühenduse tarbimise arengut ja vaatamata müügimahu suurenemisele, on ühenduse tootmisharu turuosa kogu vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärselt kahanenud. Ühenduse tootmisharu on sellel perioodil kaotanud enam kui 8 protsendipunkti ühenduse tarbimisest.

(166)

Ühenduse tootmisharu üldine müügikäive kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul 36 %. Seda tuleb eeskätt vaadelda, arvestades ühe tonni kasvanud müügihindu, mis tulenevad peamiselt suurenenud kuludest ja tooraine ostuhinnast.

(167)

Ühenduse tootmisharu keskmine müügihind ühenduse turul kasvas vaatlusalusel perioodil 240 eurot tonni kohta ehk 13 %. Uurimine näitas, et see peegeldas selgelt tooraine, eelkõige terasest valtstraadi hinnatõusu. Valtstraadi ostuhind suurenes vaatlusalusel perioodil 223 eurot tonni kohta ehk 43 % võrreldes hinnaga vaatlusaluse perioodi alguses.

(168)

Leiti, et üks ühenduse tootmisharu määratlusse kaasatud tootja ostis toorainet, sh valtstraati, seotud isikutelt (edaspidi „vertikaalselt integreeritud terasekontsernid”). Seetõttu uuriti, kas seotud tarnijate poolt ühenduse tootjatele kehtestatud hinnad olid vastavuses seotud tarnija poolt sõltumatutele klientidele kehtestatud hindadega. Leiti, et ühenduse tootjatele kehtestatud hinnad olid vastavuses sõltumatutele klientidele kehtestatud hindadega ning nimetatud kasv kajastas ka üldist terasehindade tõusu vaatlusalusel perioodil. Seega järeldati, et vertikaalselt integreeritud ühenduse tootjate ostetud tooraine keskmine hind tuleb samuti arvutustesse lisada.

(169)

Arvestades eespool nimetatud tootmis- ja müügimahu kasvu, suurenes ühenduse tootmisharu töötajate arv vaatlusalusel perioodil 6 %.

(170)

Samuti suurenes vaatlusalusel perioodil palk töötaja kohta kooskõlas üldise palgakasvuga samal perioodil. Samas leiti, et keskmist palgakulu ühe toodetud tonni kohta õnnestus vaatlusalusel perioodil pisut vähendada.

(171)

Ühenduse tootmisharu puhul vaadeldud tootlikkuse tase suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. See näitab, et tootmisharu suudab kohaneda ühenduse turul valitseva olukorraga.

(172)

Võttes arvesse asjaomastest riikidest pärineva impordi mahtu ning hindu, ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju ühenduse tootmisharule hinnata tühiseks.

(173)

Arvestades kulutasuvuse positiivset arengut vaatlusalusel perioodil, ilmnesid samal perioodil positiivsed suundumused ka rahavoogudes ja varade tootluses. Pärast 2003. aasta väikest kahjumit on ühenduse tootmisharu suutnud aeglaselt, kuid kindlalt oma kasumit suurendada, seda nii müügi kui varade suhtes. See tulemus on tõenäoliselt tingitud tootlikkuse olulisest suurenemisest.

(174)

Sellegipoolest meenutatakse, et see olukord võib kiiresti muutuda terase kõrge turuhinna tõttu, seda eriti siis, kui dumpinguvastastel meetmetel lastaks lõppeda ning turule lubataks suures koguses dumpinguhinnaga importi.

Tabel 13

(175)

Investeeringute tase valimisse kuulunud ettevõtete tasandil on vaatlusalusel perioodil suurenenud 21 % ning seda tuleks vaadelda suurenenud tootmisvõimsuse valguses.

(176)

Ükski ühenduse tootja ei ole teatanud, et nende kapitali kaasamise võime osas esineks mingeid konkreetseid probleeme.

(177)

Uurimine näitas, et pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist terastrosside suhtes on ühenduse tootmisharul õnnestunud oma majandusolukorda parandada. Kasv on saavutatud enamiku kahjutegurite osas, nagu müügimaht, tootmismaht, tootmisvõimsus ja tootlikkus. Need tulemused saavutati jõudsalt kasvaval turul, kus tarbimine kasvas vaatlusalusel perioodil 26 %.

(178)

Samas näitab ühenduse tootmisharu turuosa vähenemine, et ühenduse turul valitsevat positiivset olukorda ei suudetud täielikult ära kasutada.

(179)

Samuti näitas uurimine, et ühenduse tootmisharul on õnnestunud parandada oma üldist finantsolukorda. Müügihindade 13 % tõus aegumise läbivaatamise uurimisperioodi ajal võimaldas tootmisharul saavutada kasumlikkus vaatamata suurele toorainehindade kasvule. Selle tulemusena paranesid vaatlusalusel perioodil ka varade tootlus ja rahavood. Sellest järeldatakse, et kuigi meetmete kehtestamisele eelnenud perioodiga võrreldes on ühenduse tootmisharu olukord paranenud, on see jätkuvalt haavatav.

(180)

Valimisse kuulunud ühenduse tootmisharu eksport paranes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. Eksportmüük kasvas vaatlusalusel perioodil 57 %. Samuti on kasvanud eksportmüügi osatähtsus kogumüügis, tõustes 15 protsendilt 22 protsendile.

(181)

Eksportmüügi keskmine tonnihind on samuti märkimisväärselt kõrgem kui keskmine müügihind ühenduse turul (vt põhjendust 167). Eksporditavate terastrosside kõrgem hind on tingitud sellest, et tegemist on keerukama tootega, mille puhul tooraine ja tootmiskulud on suured. Vaatamata suurenenud tootmiskuludele aitas ühenduse tootmisharu eksport oluliselt kaasa ühenduse tootmisharu üldisele kasumlikkusele.

(182)

Uurimine näitas, et Venemaal on palju kasutamata tootmisvõimsust ning pole mingit nähtavat põhjust, mis meetmete aegumise korral takistaks selle võimsuse kasutusele võtmist. Lisaks suunaks Venemaa tootjad tõenäoliselt olulise osa oma müügist ümber kolmandatelt turgudelt ühenduse turule, arvestades seal kehtivaid kõrgemaid hindu. Koos vaadelduna oleks tegemist olulise kogusega – seda protsessi soodustaks ka Venemaa ekspordi väljakujunenud turustuskanalite olemasolu ühenduses.

(183)

Lisaks viitavad täheldatud kõrged dumpingu- ja hindade allalöömise tasemed asjaolule, et kohustused on osutunud miinimumhinna määrajaks, ning Venemaalt kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi madal hinnatase, et ühendusse hakataks eksportima eespool märgitust märksa suuremaid koguseid dumpinguhindadega, mis jääks oluliselt allapoole ühenduse tootmisharu hindade ja kulude taset.

(184)

Selliste mahtude ja hindade koosmõju halvendaks tõenäoliselt oluliselt ühenduse tootmisharu olukorda, mis on endiselt habras. Ühenduse tootmisharu võib sellele reageerida müügi (ja seega tootmise) mahu vähendamise, hindade langetamise või mõlemaga, kuid igal juhul oleks finantsolukorra halvenemine märkimisväärne, tähendades enne algsete meetmete kehtestamist esinenud raskuste tagasitulekut.

(185)

Sel alusel järeldatakse, et kui Vene Föderatsioonist pärit terastrosside impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed aeguvad, on väga tõenäoline, et kahjustav dumping kordub.

(186)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvi kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide hindamisel. Käesolevas uurimises analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, mis võimaldab hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete põhjendamatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(187)

Selle põhjal uuriti, kas vaatamata kahjustava dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete jätkuv kohaldamine ei ole praegusel juhul ühenduse huvides.

(188)

Nagu eespool kirjeldatud, on Venemaa eksportijate suhtes kohaldatavate meetmete kehtetuks tunnistamise korral kahjustava dumpingu kordumine ülimalt tõenäoline.

(189)

Meenutatakse, et komisjoniga tegi uurimises koostööd koguni 22 ühenduse tootjat, kes esindavad umbes 87 % terastrosside kogutoodangust ühenduses, ning nad avaldasid toetust meetmete kohaldamise jätkamisele.

(190)

Dumpinguvastaste meetmete jätkuv kohaldamine asjaomastest riikidest pärit impordi suhtes annaks ühenduse tootmisharule võimaluse oma praegust olukorda säilitada ja isegi parandada. On olemas suur tõenäosus kahjustava dumpingu kordumiseks märkimisväärsetes kogustes, millega ühenduse tootmisharu tõenäoliselt toime ei tuleks. Seetõttu oleks ühenduse tootmisharule kasulik, kui praeguste meetmete kohaldamine jätkuks; eelkõige põhjusel, et ka Hiina RVst, Indiast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit terastrosside impordi suhtes on kehtestatud meetmed.

(191)

Ajutises määruses (põhjendus 202) selgitati, et terastrosside turustamisele ühenduses on iseloomulik suure hulga importijate/kaubandusettevõtete olemasolu. Ent kuigi käesoleva aegumise läbivaatamise taotluses oli loetletud 32 importijat/kaubandusettevõtet, kelle kõigiga võeti ühendust, tegi uurimises koostööd ainult kolm importijat, kellest üks importis vaatlusalust toodet.

(192)

Selle importija põhitegevus oligi keskendunud terastrossidele (55 % ja 85 % vahel) ning leiti, et kehtivad meetmed tema finantstulemusi oluliselt ei mõjutanud.

(193)

Nagu on täpsemalt selgitatud ajutise määruse põhjendustes 197–198, on põhiline terastrosside tootmisel kasutatav tooraine tööstuslik terastraat, mida toodetakse terasest valtstraadist.

(194)

Selgus, et mõned ühenduse terastrosside tootjad on vertikaalselt integreeritud, st neil olid omad seotud tööstusliku terastraadi tarnijad. Tooraine hinda käsitlevatele küsimustele vastas kaks seotud tarnijat (vt põhjendust 168), kuid ükski sõltumatu toorainetarnija endast ei teatanud.

(195)

Olenemata sellest, kas ühenduse tootmisharule tooraine tarnija on seotud või sõltumatu, on selge, et need ühenduse tarnijad kannataks meetmete lõppemise korral oluliselt ning selle tagajärjel väheneks ühenduse tootmisharu müügimaht. Seetõttu võib selgelt järeldada, et dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamine oleks ühendusesiseste toorainetarnijate huvides.

(196)

Komisjon pöördus otse 21 ühenduses asuva terastrosside kasutaja poole, kuid ükski kasutaja endast teada ei andnud ja uurimises koostööd ei teinud.

(197)

Selle põhjal leiti, et kasutajatel puuduvad kaalukad põhjused, mis räägiksid dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu.

(198)

Võttes arvesse eespool esitatud tegureid, järeldatakse, et puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid praeguste dumpinguvastaste meetmete säilitamist.

(199)

Nagu eespool põhjenduses 2 märgitud, võttis komisjon 26. juulil 2001. aasta otsusega 2001/602/EÜ vastu SSMi kohustuse pakkumise. Vahepealne läbivaatamine näitas, et pärast selle kohustuse heakskiitmist 2001. aastal on SSMi tootevalik oluliselt muutunud.

(200)

Vastavalt kohustusele liigitati nende terastrosside toodang suureks hulgaks tooteliikideks, kusjuures ühe tooteliigi piires oli hinnavahemik suur. Läbivaatamise uurimise käigus selgus, et ettevõttel oli tõsiseid raskusi erinevate tooteliikide õige määratlemisega vastavalt kohustusele. Osaliselt oli see tingitud raamatupidamise piiratusest, mis ei võimaldanud erinevaid terastrosside liike täpselt eristada. Kohustuse jälgimise ajal oli juba täheldatud samalaadseid probleeme, mille tõttu esitati ka hoiatuskiri.

(201)

Seetõttu on tehtud järeldus, et kohustus oma praegusel kujul enam ei toimi ja see tuleb tühistada.

(202)

Mõlemad Vene eksportijad pakkusid pärast lõplike järelduste teatavakstegemist hinnakohustuse tähtaja jooksul, kuid mitte kumbki neist ei pakkunud vastuvõetavat hinnakohustust algmääruse artikli 8 lõikes 2 kehtestatud tähtajaks ehk teisisõnu sellist hinnakohustust, mis oleks kajastanud läbivaatamiste tulemusi ja kus tooted oleks rühmitatud piiratud hinnavahemikuga tooteliikideks, nii et seda tegelikult rakendada saaks.

(203)

Kuna kohustuse tühistamisega seotud asjaolud avaldati menetluse hilisemas etapis, tuleks mõlemal Vene eksportijal erandina lubada viia oma hinnakohustuse pakkumine lõpule väljaspool tavalist tähtaega, kuid kümne kalendripäeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Vajaduse korral lubatakse komisjonil teha ettepanek käesoleva määruse vastavaks muudatuseks.

(204)

Kõigile isikutele tehti teatavaks peamised asjaolud ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti esitada soovitus Venemaalt pärit impordi suhtes olemasolevad meetmed säilitada ning muuta nende taset, kui see on õigustatud. Teavitamise järel anti neile aega märkuste ja vastuväidete esitamiseks. Ei saadud ühtki märkust, mille tõttu oleks tulnud eelpool esitatud järeldusi muuta.

(205)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks terastrosside impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete kohaldamist jätkata Venemaa puhul ning need tuleks kehtetuks tunnistada Türgi ja Tai puhul.

(206)

Pidades silmas dumpingu jätkumisega seotud järeldusi, kahju kordumise tõenäosust ja ühenduse huve, tuleks Venemaalt pärit terastrosside impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed kinnitada, et vältida ühenduse tootmisharule dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju kordumist.

(207)

Kaht Venemaa äriühingut käsitlenud vahepealsete läbivaatamiste järelduste osas peetakse asjakohaseks muuta dumpinguvastast tollimaksu ja tõsta see 36,2 protsendile BMK puhul ja 9,7 protsendile SSMi puhul.

(208)

Samas arvestades Türgi kohta tehtud järeldusi ja dumpingu edaspidise kordumise ohumärkide puudumist, tuleks tunnistada kehtetuks sellest riigist pärit terastrosside impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed.

(209)

Lisaks, arvestades Tai kohta tehtud järeldusi, st dumpingu puudumist vahepealse läbivaatamise perioodil ja selle kordumise ohumärkide puudumist, tuleks tunnistada kehtetuks ka sellest riigist pärit terastrosside impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed,