|
20.12.2007
|
ET
|
Euroopa Liidu Teataja
|
L 336/1
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1445/2007,
11. detsember 2007,
millega kehtestatakse ostujõu pariteetide alusandmete esitamise ning nende arvutamise ja levitamise ühiseeskirjad
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artikli 285 lõiget 1,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)
ning arvestades järgmist:
|
(1)
|
Selleks et otseselt võrrelda liikmesriikide sisemajanduse koguprodukti (edaspidi „SKP”) suurust, vajab ühendus ostujõu pariteete, mis kõrvaldavad hinnataseme erinevused liikmesriikide vahel.
|
|
(2)
|
Ühenduse ostujõu pariteedid on vaja arvutada ühtlustatud metoodika alusel kooskõlas nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta, (3) mis sätestab rahvamajanduse arvepidamise raamistiku liikmesriikides.
|
|
(3)
|
Liikmesriike julgustatakse esitama andmeid piirkondlike ostujõu pariteetide jaoks.
|
|
(4)
|
Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta) (4) on sätestatud, et lähenemiseesmärgi raames võib struktuurifondidest toetada piirkondi, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1059/2003 (5) tähenduses ühise statistiliste territoriaaljaotuste liigituse 2. tasandile, mille ostujõu pariteetides väljendatud sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta ühenduse andmete põhjal aastatel 2000–2002 on sama võrdlusperioodi jooksul alla 75 % 25-liikmelise ELi keskmisest SKPst. Piirkondlike ostujõu pariteetide puudumisel kasutatakse riiklikke ostujõu pariteete, et moodustada nimekiri piirkondadest, mis saavad struktuurifondidest abi. Riiklikke ostujõu pariteete saab kasutada ka piirkonnale eraldatavate vahendite suuruse kindlaksmääramisel.
|
|
(5)
|
Määruses (EÜ) nr 1083/2006 on sätestatud, et Ühtekuuluvusfondist abi saamise tingimustele vastavad need liikmesriigid, kelle ostujõu pariteetides väljendatud ja ühenduse aastate 2001–2003 andmete põhjal arvutatud kogurahvatulu (KRT) elaniku kohta on alla 90 % 25-liikmelise ELi keskmisest KRTst ja kellel on olemas programm asutamislepingu artiklis 104 osutatud majandusliku lähenemise tingimuste täitmiseks.
|
|
(6)
|
Määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (6) (edaspidi „personalieeskirjad”) kehtestatud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade XI lisa artiklis 1 märgitakse, et komisjon (Eurostat) peab personalieeskirjade artikli 65 lõikes 1 sätestatud läbivaatamise eesmärgil koostama kord aastas enne oktoobri lõppu aruande Brüsseli elukalliduse muutuse, Brüsseli ja liikmesriikide teatavate kohtade vaheliste ostujõu pariteetide ning liikmesriikide keskvalitsuste avalike teenistujate palkade ostujõu muutuse kohta.
|
|
(7)
|
Komisjon (Eurostat) kogub juba praegu igal aastal liikmesriikidelt vabatahtlikkuse alusel alusandmeid ostujõu pariteetide jaoks. Kõnealusest tegevusest on saanud liikmesriikides kindlakskujunenud tava. Siiski on vaja õiguslikku raamistikku, mis tagaks ostujõu pariteetide jätkusuutliku arendamise, tootmise ja levitamise.
|
|
(8)
|
Esialgsete tulemuste regulaarset esitamist, nagu see on praegu tavaks, tuleks jätkata, et võimalikult viimased andmed oleksid kättesaadavad.
|
|
(9)
|
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (7).
|
|
(10)
|
Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kohandada mõisteid, korrigeerida II lisas nimetatud alajaotusi ja määratleda kvaliteedikriteeriumid. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid või nimetatud määrust täiendada, lisades uusi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
|
|
(11)
|
Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ostujõu pariteetide alusandmete esitamise ning nende arvutamise ja levitamise ühiseeskirjade loomist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
|
|
(12)
|
Statistikaprogrammi komiteega, mis on loodud nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom, (8) on nimetatud otsuse artikli 3 kohaselt konsulteeritud,
|
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Eesmärk
Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada ühised eeskirjad ostujõu pariteetide alusandmete esitamise ning nende arvutamise ja levitamise kohta.
Artikkel 2
Reguleerimisala
1. Alusandmeteks, mida tuleb esitada, on ostujõu pariteetide arvutamiseks ja kvaliteedi tagamiseks vajalikud andmed.
Kõnealuste alusandmete hulka kuuluvad hinnad, SKP kulutuste osakaalud ja muud I lisas nimetatud andmed.
Andmeid kogutakse vähemalt I lisas sätestatud sagedusega. Andmeid kogutakse sagedamini ainult erakorralistel ja põhjendatud asjaoludel.
2. Ostujõu pariteedid arvutatakse kaupade ja teenuste aasta keskmistest hindadest riigis, kasutades selleks alusandmeid, mis on seotud ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi „ESA 95” raames sätestatud liikmesriigi majandusterritooriumiga.
3. Ostujõu pariteedid arvutatakse kooskõlas II lisas nimetatud alajaotustega, mis vastavad määruses (EÜ) nr 2223/96 kindlaksmääratud SKP asjaomasele liigitusele.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid.
|
a)
|
„Ostujõu pariteedid” on territoriaalsed deflaatorid ja valuutakonverterid, millega kõrvaldatakse liikmesriikide hinnataseme erinevuse mõjud, võimaldades seega SKP komponentide mahu võrdlust ja hinnatasemete võrdlust.
|
|
b)
|
„Ostujõu standard” on ühine kunstlik võrdlusrahaühik, mida kasutatakse Euroopa Liidus, et territoriaalsete võrdluste tegemiseks väljendada majanduslike koondnäitajate väärtust nii, et kõrvaldatakse hinnataseme erinevused liikmesriikide vahel.
|
|
c)
|
„Hinnad” on lõpptarbijate makstavad ostuhinnad.
|
|
d)
|
„Kulutuste osakaalud” on kulukomponentide osad jooksevhinna SKPs.
|
|
e)
|
„Alajaotus” on kaubaartiklite kogumi madalaim tasand SKP jaotuses, mille kohta pariteete arvutatakse.
|
|
f)
|
„Kaubaartikkel” on kaup või teenus, mis on hinnavaatluse otstarbel täpselt määratletud.
|
|
g)
|
„Tegelik üür ja kaudne üür” tähendus vastab komisjoni määruses (EÜ) nr 1722/2005 (9) määratletule.
|
|
h)
|
„Hüvitised töötajatele” tähendus vastab nõukogu määruses (EÜ) nr 2223/96 määratletule.
|
|
i)
|
„Ajalised korrigeerimistegurid” on tegurid, mida kasutatakse hinnavaatluse ajal saadud keskmiste hindade korrigeerimiseks aasta keskmisteks hindadeks.
|
|
j)
|
„Territoriaalsed korrigeerimistegurid” on tegurid, mida kasutatakse liikmesriigi majandusterritooriumil asuvast ühest või enamast kohast saadud keskmiste hindade korrigeerimiseks siseriiklikeks keskmisteks hindadeks.
|
|
k)
|
„Esinduslikud kaubaartiklid” on kaubaartiklid, mis kogukulutuste ühe alajaotuse siseselt on, või arvatakse olevat kõige olulisemate siseriiklikel turgudel ostetavate kaubaartiklite seas.
|
|
l)
|
„Esinduslikkuse indikaatorid” — on märgised või muud indikaatorid, mis tähistavad kaubaartikleid, mille liikmesriigid on välja valinud kui esinduslikud.
|
|
m)
|
„Võrdne esinduslikkus” — on ühe alajaotuse kaubaartiklite nimekirja puhul nõutav omadus, mis võimaldab igal liikmesriigil hinnata sellisel arvul esinduslikke tooteid, mis vastab alajaotuse alla käivate toodete ja hinnatasemete heterogeensusele ning kulutustele alajaotuses.
|
|
n)
|
„Transitiivne” on omadus, mille puhul kahe liikmesriigi otsene võrdlus annab sama tulemuse kui võrdlus mõne teise liikmesriigi kaudu.
|
|
o)
|
„Viga” on ebatäpsete alusandmete kasutamine või arvutamiskorra ebakohane kohaldamine.
|
|
p)
|
„Võrdlusaasta” on kalendriaasta, mida konkreetsed aastatulemused kajastavad.
|
|
q)
|
„Fikseeritus” tähendab seda, et kui tulemused on arvutatud esialgu ühe liikmesriikide rühma kohta ja hiljem arvutatakse tulemused suurema liikmesriikide rühma kohta, siis esialgse liikmesriikide rühma omavahelised ostujõu pariteedid jäetakse ikkagi muutmata.
|
Artikkel 4
Ülesanded ja vastutus
1. Komisjoni (Eurostati) ülesanded on järgmised:
|
a)
|
koordineerida alusandmete kogumist;
|
|
b)
|
arvutada välja ja avaldada ostujõu pariteedid;
|
|
c)
|
tagada ostujõu pariteetide kvaliteet vastavalt artiklile 7;
|
|
d)
|
arendada edasi metoodikat ja see edastada, konsulteerides liikmesriikidega;
|
|
e)
|
tagada, et liikmesriikidel on ostujõu pariteetide tulemuste kohta enne nende avaldamist võimalik esitada märkusi ja et neid märkuseid võetaks vajalikul määral arvesse; ja
|
|
f)
|
koostada I lisa punktis 1.1 osutatud metoodika käsiraamat ja seda levitada.
|
2. Liikmesriigid järgivad alusandmeid esitades I lisas esitatud korda.
Kui andmete valideerimine on lõpetatud, kinnitavad liikmesriigid hiljemalt ühe kuu jooksul nende vastutusel olevad uurimistulemused kirjalikult vastavalt I lisa punktile 5.2.
Liikmesriigid kinnitavad andmete kogumise metoodika ja kontrollivad andmete, sealhulgas komisjoni (Eurostati) esitatud alusandmete usaldusväärsust.
Artikkel 5
Alusandmete edastamine
1. Liikmesriigid edastavad I lisas nimetatud alusandmed komisjonile (Eurostatile) vastavalt andmeedastamist käsitlevatele kehtivatele ühenduse õigusaktidele.
2. Kõnealused alusandmed edastatakse I lisas esitatud tehnilist vormingut ja tähtaegu järgides.
3. Kui komisjon (Eurostat) edastab liikmesriikidele alusandmeid, lisab komisjon metoodika kirjelduse, et võimaldada liikmesriikidel kontrollida andmete usaldusväärsust.
Artikkel 6
Statistilised üksused
1. I lisas nimetatud alusandmed saadakse kas nõukogu määruses (EMÜ) nr 696/93 (10) kindlaks määratud statistilistelt üksustelt või muudest allikatest, mis toodavad I lisa punktis 5.1 esitatud kvaliteedinõuetele vastavaid andmeid. Andmete edastamisel teeb liikmesriik komisjonile teatavaks statistilise üksuse või allika.
2. Statistilised üksused, kelle poole liikmesriigid pöörduvad andmete saamiseks või andmete kogumisel koostöö tegemiseks, võimaldavad kontrollida tegelikke hindu ning annavad ausat ja täielikku teavet, kui seda nõutakse.
Artikkel 7
Kvaliteedikriteeriumid ja kontroll
1. Komisjon (Eurostat) ja liikmesriigid seavad sisse aruannetel ja hinnangutel põhineva kvaliteedikontrolli süsteemi vastavalt I lisa punktile 5.3.
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) viimase soovil kõik andmed, mis on vajalikud I lisas nimetatud alusandmete kvaliteedi hindamiseks.
Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) ka üksikasjaliku teabe kasutatud meetodite hilisema muutmise või I lisas määratletud metoodika käsiraamatust kõrvalekaldumiste kohta ja põhjendab neid.
3. Liikmesriik esitab komisjonile (Eurostatile) kvaliteediaruande tema vastutusel olevate uuringute kohta vastavalt I lisa osas 5 sätestatule.
4. I lisa punktis 5.3 määratud ühised kriteeriumid, millel kvaliteedikontroll põhineb, ja kvaliteediaruannete vorm kehtestatakse kontrolliga regulatiivmenetlusega vastavalt artikli 11 lõikele 3.
Artikkel 8
Perioodilisus
Komisjon (Eurostat) arvutab ostujõu pariteedid iga kalendriaasta kohta.
Artikkel 9
Levitamine
1. Komisjon (Eurostat) avaldab lõplikud aastatulemused hiljemalt 36 kuud pärast võrdlusaasta lõppu.
Avaldamise aluseks on andmed, mis on komisjonile (Eurostatile) kättesaadavad vähemalt kolm kuud enne avaldamistähtpäeva.
Käesoleva lõike sisu ei mõjuta komisjoni (Eurostati) õigust avaldada esialgseid tulemusi enne 36 kuu möödumist võrdlusaasta lõpust ning komisjon (Eurostat) teeb need üldsusele kättesaadavaks muu hulgas oma veebilehel.
2. Komisjoni (Eurostati) poolt iga liikmesriigi kohta avaldatud koondtulemused sisaldavad vähemalt järgmist:
|
a)
|
ostujõu pariteedid SKP tasandil,
|
|
b)
|
ostujõu pariteedid kodumajapidamiste tarbimiskulutuste ja tegeliku individuaalse tarbimise kohta,
|
|
c)
|
hinnataseme indeksid võrdluses ühenduse keskmisega, ja
|
|
d)
|
SKP, kodumajapidamiste tarbimiskulutused ja tegelik individuaalne tarbimine ning vastavad näitajad inimese kohta ostujõustandardites.
|
3. Kui tulemused arvutatakse suurema riikide rühma kohta, siis liikmesriikide ostujõu pariteedid jäetakse ikkagi muutmata, järgides fikseerituse põhimõtet.
4. Avaldatud lõplikke ostujõu pariteete üldiselt ei muudeta.
Kui aga vead tekivad I lisa osa 10 reguleerimisalas, avaldatakse parandatud tulemused kooskõlas seal sätestatud menetlusega.
Erakorraliselt võib üldisi parandusi teha, kui ostujõu pariteedi tulemusi mõjutavate muudatuste tõttu ESA 95 aluseks olevates põhimõtetes muutub SKP mahuindeks mõne liikmesriigi puhul enam kui ühe protsendipunkti võrra.
Artikkel 10
Paranduskoefitsiendid
Liikmesriikidelt ei nõuta uuringute läbiviimist, mille eesmärk on üksnes kindlaks määrata paranduskoefitsiendid, mida tuleb kohaldada ühenduse ametnike ja teiste teenistujate töötasude ning pensionide suhtes vastavalt personalieeskirjadele.
Artikkel 11
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab statistikaprogrammi komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artiklis 8 sätestatut.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artiklis 8 sätestatut.
Artikkel 12
Rakendusmeetmed
1. Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas majandusliku ja tehnilise arengu arvestamise meetmed, võetakse vastu vastavalt lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlusele, kui see ei põhjusta liikmesriikide kulude ebaproportsionaalset suurenemist.
2. Artikli 11 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusega võetakse vastu järgmised meetmed, mis on vajalikud käesoleva määruse kohaldamiseks:
|
a)
|
miinimumstandardite kogumi määratlemine, et saavutada andmete vajalikku võrreldavust ja esinduslikkust vastavalt I lisa punktides 5.1 ja 5.2 sätestatule;
|
|
b)
|
kasutatava metoodika suhtes täpsete nõuete määratlemine vastavalt I lisas sätestatule; ja
|
|
c)
|
alajaotuste sisu üksikasjaliku kirjelduse koostamine ja korrigeerimine tingimusel, et säilitatakse nende vastavus ESA 95 süsteemile või mõnele muule sellele järgnevale süsteemile.
|
3. Artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusega võetakse vastu järgmised meetmed, mis on kavandatud käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmiseks, sealhulgas nende täiendamise teel uute sätetega:
|
b)
|
alajaotuste nimekirja korrigeerimine (vastavalt II lisas sätestatule); ja
|
|
c)
|
kvaliteedikriteeriumide ja kvaliteediaruannete vormi määratlemine vastavalt artikli 7 lõikele 4.
|
Artikkel 13
Rahastamine
1. Liikmesriigid saavad komisjonilt rahalist toetust kuni 70 % kuludest, mis on komisjoni toetuste maksmise korra kohaselt abikõlblikud.
2. Sellise rahalise toetuse määr kinnitatakse osana Euroopa Liidu eelarvemenetlusest. Eelarvepädevad institutsioonid määravad igal aastal kasutada olevad assigneeringud.
Artikkel 14
Läbivaatamine ja aruandmine
Käesoleva määruse sätted vaadatakse läbi viis aastat pärast selle jõustumist. Need vaadatakse vajaduse korral läbi Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni aruande ning ettepaneku alusel.
Artikkel 15
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg, 11. detsember 2007
Euroopa Parlamendi nimel
president
H.-G. PÖTTERING
Nõukogu nimel
eesistuja
M. LOBO ANTUNES
(1) ELT C 318, 23.12.2006, lk 45.
(2) Euroopa Parlamendi 26. aprilli 2007. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta otsus.
(3) EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1267/2003 (ELT L 180, 18.7.2003, lk 1).
(4) ELT L 210, 31.7.2006, lk 25. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1989/2006 (ELT L 411, 30.12.2006, lk 6).
(5) ELT L 154, 21.6.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 105/2007 (ELT L 39, 10.2.2007, lk 1).
(6) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1895/2006 (ELT L 397, 30.12.2006, lk 6).
(7) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(8) EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.
(9) Komisjoni 20. oktoobri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1722/2005 eluasemeteenuste hindamise põhimõtete kohta, nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades) kohaldamiseks (ELT L 276, 21.10.2005, lk 5).
(10) Nõukogu 15. märtsi 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 696/93 statistiliste üksuste kohta ühenduse tootmissüsteemi vaatlemiseks ja analüüsimiseks (EÜT L 76, 30.3.1993, lk 1). Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
I LISA
METOODIKA
1. METOODIKA KÄSIRAAMAT JA TÖÖPROGRAMM
1.1. Komisjon (Eurostat) koostab pärast liikmesriikidega konsulteerimist metoodika käsiraamatu, milles kirjeldatakse ostujõu pariteetide arvutamise eri etappides kasutatud meetodeid, sealhulgas puuduvate alusandmete ning puuduvate pariteetide hindamise meetodeid. Kui metoodikas tehakse olulisi muutusi, vaadatakse metoodika käsiraamat üle. Uusi meetodeid võib lisada andmete kvaliteedi parandamiseks, kulude vähendamiseks või andmete esitajate koormuse vähendamiseks.
1.2. Komisjon (Eurostat) koostab iga aasta 30. novembriks liikmesriikidega konsulteerides aastase tööprogrammi järgmise kalendriaasta jaoks, kus määratakse kindlaks selle aasta kohta nõutavate alusandmete täpsustamise ning esitamise ajakava.
1.3. Iga-aastases tööprogrammis määratakse kindlaks andmete esitamise vorm, mida liikmesriigid peavad järgima, ning muud ostujõu pariteetide arvutamiseks ja avaldamiseks vajalikud meetmed.
1.4. Punkti 1.2 kohaselt esitatud alusandmeid võib muuta, kuid võrdlusaastat puudutavad tulemused arvutatakse andmete põhjal, mis on esitatud vastavalt artiklis 9 nimetatud ajakavale. Kui andmed ei ole selleks tähtajaks täielikud või kättesaadavad, peab komisjon (Eurostat) puuduvaid alusandmeid hinnanguliselt koostama.
1.5. Kui liikmesriik ei esita täielikke alusandmeid, peab ta täpsustama, miks andmed ei ole täielikud, millal täielikud andmed esitatakse või, vajaduse korral, miks täielikke andmeid ei ole võimalik esitada.
2. ALUSANDMED
2.1. Alusandmete liigid
Käesoleva määruse kohaldamisel on alusandmed vastavalt artiklitele 2 ja 4 ning uute andmete minimaalne esitamissagedus järgmised:
|
Alusandmed
|
Minimaalne sagedus
|
|
SKP kulutuste osakaalud (1)
|
Aasta
|
|
Tegelik ja kaudne üür (2)
|
Aasta
|
|
Hüvitised töötajatele
|
Aasta
|
|
Ajalised korrigeerimistegurid
|
Aasta
|
|
Tarbekaupade ja teenuste hinnad ja vastavad esinduslikkuse näitajad
|
3 aastat (3)
|
|
Seadmete hinnad
|
3 aastat
|
|
Ehitusprojektide hinnad
|
3 aastat
|
|
Territoriaalsed korrigeerimistegurid
|
6 aastat
|
2.2. Alusandmete saamise menetlus
Komisjon (Eurostat) määrab pärast liikmesriikide seisukohtade arvessevõtmist need allikad ja alusandmete esitajad, mida kasutatakse iga eespool nimetatud alusandmete liigi puhul. Kui komisjon (Eurostat) saab alusandmeid teistelt andmete esitajatelt ja mitte liikmesriigilt, vabastatakse liikmesriik punktidega 5.1.4–5.1.13 ettenähtud kohustustest.
3. KESKMISED SISERIIKLIKUD HINNAD
3.1. Artikli 2 lõikest 2 olenemata võib andmeid koguda vaid ühest või piiratud arvul kohtadest majandusterritooriumil. Selliseid andmeid võib ostujõu pariteedi arvutamiseks kasutada juhul, kui nendele lisatakse asjakohased territoriaalsed korrigeerimistegurid. Kõnealuseid tegureid kasutatakse uuritavatest kohtadest saadud andmete korrigeerimiseks riiklikku keskmist esindavateks andmeteks.
3.2. Territoriaalsed korrigeerimistegurid esitatakse alajaotuste tasandil. Need ei tohi uuringu vaatlusperioodil olla vanemad kui kuus aastat.
4. AASTA KESKMISED HINNAD
Artikli 2 lõikest 2 olenemata võib andmete kogumist piirata konkreetse ajavahemikuga. Selliseid andmeid võib ostujõu pariteedi arvutamiseks kasutada juhul, kui nendele lisatakse asjakohased ajalised korrigeerimistegurid. Neid tegureid kasutatakse selle ajavahemiku uuringuandmete korrigeerimiseks aasta keskmisi esindavateks andmeteks.
5. KVALITEET
5.1. Alusandmete miinimumstandardid
5.1.1. Koostada tuleb hindamisele kuuluvate kaubaartiklite loetelu, mis sisaldaks kaubaartikleid, mille omadused tagavad riikidevahelise võrreldavuse.
5.1.2. Hindamisele kuuluvate kaubaartiklite loetelu koostatakse nii, et kõik liikmesriigid saavad öelda vähemalt ühe esindusliku kaubaartikli, mida saab hinnata vähemalt ühes teises liikmesriigis iga alajaotuse osas.
5.1.3. Kaubaartiklite loetelu koostatakse selleks, et saavutada võrdse esinduslikkuse kõrgeimat võimalikku taset, nii et miinimumina peab iga riik hindama üht esinduslikku kaubaartiklit iga alajaotuse osas ja seda esinduslikku kaubaartiklit peab hindama vähemalt üks teine riik.
5.1.4. Iga liikmesriik hindab kaubaartikleid vastavalt loetelus kirjeldatud omadustele.
5.1.5. Iga liikmesriik hindab piisaval arvul kaubaartikleid iga turul kättesaadava alajaotuse osas, isegi kui neid ei peeta selles alajaotuses esinduslikuks.
5.1.6. Iga liikmesriik esitab iga alajaotuse kohta vähemalt ühe esindusliku kaubaartikli hinna. Esinduslikud kaubaartiklid märgistatakse esinduslikkuse indikaatoriga.
5.1.7. Iga liikmesriik kogub piisaval arvul hindasid iga hinnatava kaubaartikli kohta, et tagada kaubaartikli usaldusväärne keskmine hind, mis arvestab selle kaubaartikli turustruktuuri.
5.1.8. Müügikoha tüübid valitakse nii, et see peegeldaks asjakohaselt siseriiklikke tarbimisharjumusi liikmesriigis vastava kaubaartikli osas.
5.1.9. Müügikohtade valik teatud kohas kavandatakse nii, et see peegeldaks asjakohaselt selle koha residentide tarbimisharjumusi ning kaubaartiklite kättesaadavust.
5.1.10. Iga liikmesriik esitab komisjonile (Eurostatile) andmed töötajate hüvitiste kohta uuringuks valitud tegevusaladel, mis on seotud ESA 95-s määratud valitsemissektoriga.
5.1.11. Iga liikmesriik esitab komisjonile (Eurostatile) ajalised korrigeerimistegurid, mis võimaldavad arvutada ostujõu pariteete konkreetsel ajal kogutud hindade põhjal, mis peegeldavad asjakohaselt aasta keskmist hinnataset.
5.1.12. Iga liikmesriik esitab komisjonile (Eurostatile) territoriaalsed korrigeerimistegurid, mis võimaldavad arvutada ostujõu pariteete konkreetsetes kohtades kogutud hindade põhjal, mis peegeldavad asjakohaselt siseriiklikku keskmist hinnataset.
5.1.13. Iga liikmesriik esitab komisjonile (Eurostatile) osakaalud iga II lisas kindlaksmääratud alajaotuse kohta, mis peegeldavad liikmesriikide kulutusharjumusi võrdlusaastal.
5.2. Hinnauuringu tulemuste valideerimise miinimumstandardid
5.2.1. Enne andmete edastamist komisjonile (Eurostatile) kontrollib iga liikmesriik andmete usaldusväärsust järgmiste näitajate alusel:
|
—
|
maksimum- ja miinimumhinnad,
|
|
—
|
keskmine hind ja variatsioonikordaja,
|
|
—
|
hinnatud kaubaartiklite arv alajaotuse kohta,
|
|
—
|
hinnatud esinduslike kaubaartiklite arv alajaotuse kohta,
|
|
—
|
kaubaartikli kohta kogutud hindade arv.
|
5.2.2. Komisjon (Eurostat) varustab liikmesriigid elektroonilise töövahendiga, mis sisaldab punkti 5.2.1 kohaldamiseks vajalikke algoritme.
5.2.3. Enne uuringutulemuste kinnitamist viib komisjon (Eurostat) koostöös liikmesriikidega läbi usaldusväärsuse kontrolli, mis põhineb järgmistel näitajatel:
Iga alajaotuse kohta:
|
—
|
hinnatud kaubaartiklite arv igas riigis;
|
|
—
|
nende kaubaartiklite arv igas riigis, millele omistati esinduslikkuse indikaator;
|
|
—
|
samu alajaotusi käsitlenud eelmise uuringu tulemused; ja
|
|
—
|
hinnataseme indeksid ostujõu pariteedi põhjal igas riigis.
|
Iga kaubaartikli kohta:
|
—
|
kogutud hindade arv igas riigis; ja
|
|
—
|
variatsioonikordaja järgmiste näitajate osas:
|
i)
|
keskmised hinnad omavääringus,
|
|
ii)
|
hinnataseme indeksid ostujõu pariteedi põhjal,
|
|
iii)
|
hinnataseme indeksid ostujõu pariteedi põhjal igas riigis.
|
|
5.2.4. Enne ostujõu pariteedi koondtulemuste lõplikku otsustamist, viib komisjon (Eurostat) läbi usaldusväärsuse kontrolli, mis põhineb järgmistel näitajatel.
SKP ja selle põhiliste koondnäitajate tasandil
|
—
|
SKP kulutuste osakaalude ja rahvastiku hinnangulise suuruse kooskõla avaldatud andmetega;
|
|
—
|
praegu ja varem arvutatud mahuindeksite võrdlus elaniku kohta;
|
|
—
|
praegu ja varem arvutatud hinnataseme indeksite võrdlus.
|
Iga alajaotuse tasandil
|
—
|
praeguses arvutuses ja eelmistes arvutustes kasutatud SKP osakaalude struktuuri võrdlus;
|
|
—
|
puuduvate andmete hindamine vajaduse korral.
|
5.3. Aruandlus ja hinnangud
5.3.1. Iga liikmesriik säilitab dokumendid, mis annavad täieliku ettekujutuse sellest, kuidas on käesolevat määrust rakendatud. Need dokumendid peavad olema kättesaadavad komisjonile (Eurostatile) ja teistele liikmesriikidele.
5.3.2. Iga liikmesriik laseb komisjonil (Eurostatil) anda hinnang oma ostujõu pariteedi arvutamise menetlusele vähemalt iga kuue aasta järel. Kord aastas kavandatud ja aasta tööprogrammi lisatud hinnangu andmise käigus kontrollitakse vastavust käesolevale määrusele. Hinnangu põhjal koostab komisjon (Eurostat) aruande ja see tehakse üldsusele kättesaadavaks muu hulgas tema veebilehel.
5.3.3. Vastavalt artikli 7 lõikele 3 esitab vastutav liikmesriik peatselt pärast tarbijahinna uuringut komisjonile (Eurostatile) aruande, milles kirjeldatakse uuringu teostamise viisi. Komisjon (Eurostat) esitab igale liikmesriigile nende aruannete kokkuvõtte.
6. TARBIJAHINNA UURIMISMENETLUS
6.1. Liikmesriigid teostavad hinnauuringuid vastavalt tööprogrammile.
6.2. Iga uuringu kohta koostab komisjon (Eurostat) uuringuga hõlmatud kaubaartiklite nimekirja, mis põhineb liikmesriikide poolt iga alajaotuse osas tehtud ettepanekutel.
6.3. Komisjon (Eurostat) tagab, et koos kaubaartiklite nimekirjaga tõlgitakse kõigisse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse ka kõigi uuringu nimekirjas olevate kaubaartiklite omadused.
7. ARVUTUSKÄIK
7.1. Kahepoolsete pariteetide arvutamine alajaotuste tasandil
|
a)
|
Mitmepoolsete Èltetò-Köves-Szulc-pariteetide (edaspidi „EKS”-pariteetide) arvutamine alajaotuste tasandil põhineb iga osalevate riikide paari kahepoolsete pariteetide maatriksil.
|
|
b)
|
Kahepoolseid pariteete arvutatakse nende aluseks olevate kaubaartiklite kohta kogutud hindade ja neile omistatud esinduslikkuse indikaatorite põhjal.
|
|
c)
|
Iga kaubaartikli keskmine uuringuhind määratakse selle kaubaartikli kohta kogutud hindade lihtsa aritmeetilise keskmisena.
|
|
d)
|
Aasta keskmine hind riigis arvutatakse vajaduse korral keskmise uuringuhinna alusel, rakendades asjakohaseid territoriaalseid ja ajalisi korrigeerimistegureid.
|
|
e)
|
Kaubaartiklite ja osalevate riikide paaride kohta arvutatakse seejärel võimaluse korral korrigeeritud keskmiste hindade suhtarvud koos nende pöördväärtusega.
|
|
f)
|
Kõigi osalevate riikide paaride kohta arvutatakse seejärel võimaluse korral ostujõu pariteedid alajaotuse osas. Iga osalevate riikide paari kohta arvutatakse ostujõu pariteedid järgmiste näitajate kaalutud geomeetrilise keskmisena:
|
—
|
mõlemas riigi esinduslikuks märgitud kaubaartiklite hinna suhtarvude geomeetriline keskmine;
|
|
—
|
nende kaubaartiklite hinna suhtarvude geomeetriline keskmine, mis on esinduslikud esimese riigi, kuid mitte teise riigi puhul;
|
|
—
|
nende kaubaartiklite hinna suhtarvude geomeetriline keskmine, mis on esinduslikud teise, kuid mitte esimese riigi puhul,
|
kasutades sealjuures osakaalusid, mis peegeldavad mõlema riigi poolt hinnatud kõigi kaubaartiklite suhtelist esinduslikkust.
|
7.2. Puuduvate kahepoolsete pariteetide hindamine
Kui kahepoolseid ostujõu pariteete ei ole teatava alajaotuse osas võimalik arvutada, arvutatakse puuduvad ostujõu pariteedid võimaluse korral hinnanguliselt, kasutades kolmandate riikide kaudu kaudsete pariteetide geomeetrilise keskmise arvutamise standardmenetlust. Kui kahepoolsete ostujõu pariteetide maatriksist puudub pärast hindamismenetlust alajaotuse osas siiski mõni väärtus, ei ole nende riikide suhtes, mille kahepoolsed ostujõu pariteedid puuduvad, võimalik mitmepoolseid EKS-pariteete arvutada. Neid puuduvaid EKS-pariteete peab hindama komisjon (Eurostat), kasutades võrdluseks sarnaste alajaotuste ostujõu pariteete või teisi asjakohaseid hindamismeetodeid.
7.3. Kahepoolsete pariteetide arvutamine koondnäitajate tasandil
|
a)
|
Kahepoolsete pariteetide arvutamisel rahvamajanduse arvepidamise teatavate koondnäitajate tasandil kasutatakse arvutuse aluseks olevate alajaotuste EKS-pariteete (vt lõige 7.4) ning SKP kulutuste osakaalusid.
|
|
b)
|
Seejärel arvutatakse Laspeyres-tüüpi pariteet valitud koondnäitajate tasandil aluseks olevate alajaotuste pariteetide keskmisena, mida on kaalutud iga osalevate riikide paari osas teise riigi suhteliste osakaaludega (või nominaalväärtustega).
|
|
c)
|
Seejärel arvutatakse Paasche-tüüpi pariteet valitud koondnäitajate tasandil aluseks olevate alajaotuste pariteetide harmoonilise keskmisena, mida on kaalutud iga osalevate riikide paari osas esimese riigi suhteliste osakaaludega (või nominaalväärtustega).
|
|
d)
|
Seejärel arvutatakse Fisher-tüüpi pariteet valitud koondnäitajate tasandil iga osalevate riikide paari kohta määratud Laspeyres-tüüpi ja Paasche-tüüpi pariteetide geomeetrilise keskmisena.
|
7.4. Mitmepoolsete transitiivsete ostujõu pariteetide arvutamine
Mitmepoolsete transitiivsete pariteetide arvutamine toimub kas alajaotuste tasandil või mõnel koondnäitajate tasandil, kasutades EKS-menetlust, mis põhineb iga osalevate riikide paari vaheliste Fisher-tüüpi pariteetide täielikul maatriksil järgmiselt:
kus tEKSs on riigi s ja riigi t vaheline EKS-pariteet;
tFs on riigi s ja riigi t vaheline Fisher-tüüpi pariteet;
z on osalevate riikide arv.
8. EDASTAMINE
8.1. Komisjon (Eurostat) varustab liikmesriigid mallidega ostujõu pariteetide arvutamiseks vajalike alusandmete elektrooniliseks edastamiseks.
8.2. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) alusandmeid vastavalt nendele mallidele.
9. AVALDAMINE
Lisaks artikli 9 lõikes 2 sätestatule võib komisjon (Eurostat) pärast liikmesriikidega konsulteerimist avaldada tulemused veelgi detailsemal tasandil.
10. PARANDUSED
10.1. Kui liikmesriik avastab vea, esitab ta viivitamatult ja omal algatusel komisjonile (Eurostatile) õiged alusandmed. Lisaks teatab liikmesriik komisjonile (Eurostatile) igast arvutuskäigu ebakohase kohaldamise kahtlusest.
10.2. Liikmesriigi või komisjoni (Eurostati) tehtud vea avastamisel teavitab komisjon (Eurostat) viivitamatult liikmesriike ja arvutab ostujõu pariteedid ümber ühe kuu jooksul.
10.3. Kui avastatud viga põhjustab liikmesriigi ostujõu pariteetides väljendatud SKPs inimese kohta vähemalt 0,5 protsendipunkti suuruse muutuse, avaldab komisjon (Eurostat) paranduse võimalikult kiiresti, kui seda viga ei avastatud pärast kolme kuu möödumist tulemuste avaldamisest.
10.4. Vea korral astub vastutav organ samme selliste juhtude ärahoidmiseks tulevikus.
10.5. Muudatused, mida tehti SKP kulutuste osakaalude või elanikkonna hinnangulise suuruse osas vähemalt 33 kuud pärast võrdlusaasta lõppu, ei nõua ostujõu pariteedi tulemuste parandamist.
(1) Need osakaalud vastavad olemasoleva rahvamajanduse arvepidamise koondnäitaja madalamale tasemele. Kui nõutavad üksikasjad ei ole kättesaadavad, võib liikmesriik esitada puuduvate andmete täpseima prognoosi.
(2) Hinnal põhineva lähenemisviisi asemel võib kasutada metoodika käsiraamatus kirjeldatud eluruumide üldkogumil põhinevat lähenemisviisi juhul, kui tegelik üür puudub või see on statistiliselt mitteusaldusväärne vastavalt määrusele (EÜ) 1722/2005.
(3) Minimaalne sagedus puudutab konkreetse tooterühma andmete esitamist, mis on seotud uuringute rulluva tsükliga.
II LISA
Alajaotused vastavalt artikli 3 punktis e esitatud määratlusele
|
PR nr
|
Kirjeldus
|
|
LEIBKONDADE INDIVIDUAALSED TARBIMISKULUTUSED
|
|
TOIDUAINED JA MITTEALKOHOOLSED JOOGID
|
|
|
Toiduained
|
|
|
Leib ja teravili [COICOP 01.1.1]
|
|
1
|
Riis
|
|
2
|
Muu teravili, jahu ja muud teraviljatooted
|
|
3
|
Leib
|
|
4
|
Muud pagaritooted
|
|
5
|
Pasta
|
|
|
Liha [COICOP 01.1.2]
|
|
6
|
Veise- ja vasikaliha
|
|
7
|
Sealiha
|
|
8
|
Talle-, lamba- ja kitseliha
|
|
9
|
Linnuliha
|
|
10
|
Muu liha ja söödavad rupskid
|
|
11
|
Delikatessid ja muud lihatooted
|
|
|
Kala ja mereannid [COICOP 01.1.3]
|
|
12
|
Toores, jahutatud või külmutatud kala ja mereannid
|
|
13
|
Konserveeritud või töödeldud kala ja mereannid
|
|
|
Piim, juust ja munad [COICOP 01.1.4]
|
|
14
|
Värske piim
|
|
15
|
Piimakonservid ja muud piimatooted
|
|
16
|
Juust
|
|
17
|
Munad ja munatooted
|
|
|
Õlid ja rasvad [COICOP 01.1.5]
|
|
18
|
Või
|
|
19
|
Margariin
|
|
20
|
Muud toiduõlid ja -rasvad
|
|
|
Puuvili [COICOP 01.1.6]
|
|
21
|
Värske või jahutatud puuvili
|
|
22
|
Külmutatud, konserveeritud või töödeldud puuvili ja puuviljatooted
|
|
|
Köögivili [COICOP 01.1.7]
|
|
23
|
Värske või jahutatud köögivili, v.a kartul
|
|
24
|
Värsked või jahutatud kartulid
|
|
25
|
Külmutatud, konserveeritud või töödeldud köögivili ja köögiviljatooted
|
|
|
Suhkur, keedised, mesi, šokolaad ja kondiitritooted [COICOP 01.1.8]
|
|
26
|
Suhkur
|
|
27
|
Keedised, marmelaad ja mesi
|
|
28
|
Kondiitritooted, šokolaad ja muud kakaotooted
|
|
29
|
Jäätis
|
|
|
Mujal nimetamata toiduained [COICOP 01.1.9]
|
|
30
|
Mujal nimetamata toiduained
|
|
|
Alkoholita joogid
|
|
|
Kohv, tee ja kakao [COICOP 01.2.1]
|
|
31
|
Kohv, tee ja kakao
|
|
|
Mineraalvesi, karastusjoogid, puuvilja- ja köögiviljamahlad [COICOP 01.2.2]
|
|
32
|
Mineraalvesi
|
|
33
|
Karastusjoogid ja kontsentraadid
|
|
34
|
Puuvilja- ja köögiviljamahlad
|
|
ALKOHOOLSED JOOGID, TUBAKAS JA NARKOOTILISED AINED
|
|
|
Alkohoolsed joogid
|
|
|
Kanged alkohoolsed joogid [COICOP 02.1.1]
|
|
35
|
Kanged alkohoolsed joogid
|
|
|
Vein [COICOP 02.1.2]
|
|
36
|
Vein
|
|
|
Õlu [COICOP 02.1.3]
|
|
37
|
Õlu
|
|
|
Tubakas
|
|
|
Tubakatooted [COICOP 02.2.0]
|
|
38
|
Tubakas
|
|
|
Narkootilised ained
|
|
|
Narkootilised ained [COICOP 02.3.0]
|
|
39
|
Narkootilised ained
|
|
RIIETUS JA JALATSID
|
|
|
Riietus
|
|
|
Rõivamaterjalid [COICOP 03.1.1]
|
|
40
|
Rõivamaterjalid
|
|
|
Rõivad [COICOP 03.1.2]
|
|
41
|
Meesterõivad
|
|
42
|
Naisterõivad
|
|
43
|
Laste ja väikelaste rõivad
|
|
|
Muud riideesemed ja rõivamanused [COICOP 03.1.3]
|
|
44
|
Muud riideesemed ja rõivamanused
|
|
|
Rõivaste puhastus, parandus ja laenutus [COICOP 03.1.4]
|
|
45
|
Rõivaste puhastus, parandus ja laenutus
|
|
|
Jalatsid
|
|
|
Kingad ja muud jalatsid [COICOP 03.2.1]
|
|
46
|
Meeste jalatsid
|
|
47
|
Naiste jalatsid
|
|
48
|
Laste ja väikelaste jalatsid
|
|
|
Jalatsite parandus ja laenutus [COICOP 03.2.2]
|
|
49
|
Jalatsite parandus ja laenutus
|
|
ELUASE, VESI, ELEKTER, GAAS JA MUUD KÜTUSED
|
|
|
Tegelikult makstud üüritasud
|
|
|
Tegelikult makstud üüritasud [COICOP 04.1.1 and 04.1.2]
|
|
50
|
Tegelikult makstud üüritasud
|
|
|
Kaudne eluasemeüür
|
|
|
Kaudne elusasemeüür [COICOP 04.2.1 and 04.2.2]
|
|
51
|
Kaudne eluasemeüür
|
|
|
Eluruumi korraline hooldus ja remont
|
|
|
Materjalid elamu hoolduseks ja remondiks [COICOP 04.3.1]
|
|
52
|
Materjalid elamu hoolduseks ja remondiks
|
|
|
Teenused eluruumi hoolduseks ja remondiks [COICOP 04.3.2]
|
|
53
|
Teenused eluruumi hoolduseks ja remondiks
|
|
|
Veevarustus ja mitmesugused eluruumiga seotud teenused
|
|
|
Veevarustus [COICOP 04.4.1]
|
|
54
|
Veevarustus
|
|
|
Mitmesugused eluruumiga seotud teenused [COICOP 04.4.2, 04.4.3 and 04.4.4]
|
|
55
|
Mitmesugused eluruumiga seotud teenused
|
|
|
Elekter, gaas ja muud kütused
|
|
|
Elekter [COICOP 04.5.1]
|
|
56
|
Elekter
|
|
|
Gaas [COICOP 04.5.2]
|
|
57
|
Gaas
|
|
|
Vedelkütus [COICOP 04.5.3]
|
|
58
|
Vedelkütus
|
|
|
Tahkekütus [COICOP 04.5.4]
|
|
59
|
Tahkekütus
|
|
|
Soojusenergia [COICOP 04.5.5]
|
|
60
|
Soojusenergia
|
|
SISUSTUS, KODUTARBED JA MAJAPIDAMISE IGAPÄEVANE HOOLDUS
|
|
|
Mööbel ja sisustus, vaibad ja muud põrandakatted
|
|
|
Mööbel ja sisustus [COICOP 05.1.1]
|
|
61
|
Köögimööbel
|
|
62
|
Magamistoamööbel
|
|
63
|
Elu- ja söögitoamööbel
|
|
64
|
Muu mööbel ja sisustus
|
|
|
Vaibad ja muud põrandakatted [COICOP 05.1.2]
|
|
65
|
Vaibad ja muud põrandakatted
|
|
|
Mööbli, sisustuse ja põrandakatete parandus [COICOP 05.1.3]
|
|
66
|
Mööbli, sisustuse ja põrandakatete parandus
|
|
|
Kodutekstiil
|
|
|
Kodutekstiil [COICOP 05.2.0]
|
|
67
|
Kodutekstiil
|
|
|
Kodumasinad
|
|
|
Suured elektrilised ja mitteelektrilised kodumasinad [COICOP 05.3.1]
|
|
68
|
Suured elektrilised ja mitteelektrilised kodumasinad
|
|
|
Väikesed elektrilised kodumasinad [COICOP 05.3.2]
|
|
69
|
Väikesed elektrilised kodumasinad
|
|
|
Kodumasinate remont [COICOP 05.3.3]
|
|
70
|
Kodumasinate remont
|
|
|
Klaastarvikud, lauanõud ja tarberiistad
|
|
|
Klaastooted, lauanõud ja tarberiistad [COICOP 05.4.0]
|
|
71
|
Klaastooted, lauanõud ja tarberiistad
|
|
|
Majapidamis- ja aiatööriistad ning -seadmed
|
|
|
Suured tööriistad ja seadmed [COICOP 05.5.1]
|
|
72
|
Suured tööriistad ja seadmed
|
|
|
Väikesed tööriistad ja mitmesugused tarvikud [COICOP 05.5.2]
|
|
73
|
Väikesed tööriistad ja mitmesugused tarvikud
|
|
|
Kaubad ja teenused majapidamise igapäevaseks hoolduseks
|
|
|
Majapidamise kulukaubad [COICOP 05.6.1]
|
|
74
|
Majapidamise kulukaubad
|
|
|
Kodu- ja majapidamisteenused [COICOP 05.6.2]
|
|
75
|
Koduteenused
|
|
76
|
Majapidamisteenused
|
|
TERVISHOID
|
|
|
Ravivahendid, meditsiiniseadmed ja -tehnika
|
|
|
Farmaatsiatooted [COICOIP 06.1.1]
|
|
77
|
Farmaatsiatooted
|
|
|
Muud ravivahendid [COICOP 06.1.2]
|
|
78
|
Muud ravivahendid
|
|
|
Terapeudilised seadmed ja varustus [COICOP 06.1.3]
|
|
79
|
Terapeudilised seadmed ja varustus
|
|
|
Ambulatoorsed teenused
|
|
|
Meditsiiniteenused [COICOP 06.2.1]
|
|
80
|
Meditsiiniteenused
|
|
|
Hambaraviteenused [COICOP 06.2.2]
|
|
81
|
Hambaraviteenused
|
|
|
Parameedikute teenused [COICOP 06.2.3]
|
|
82
|
Parameedikute teenused
|
|
|
Haiglateenused
|
|
|
Haiglateenused [COICOP 06.3.0]
|
|
83
|
Haiglateenused
|
|
VEONDUS
|
|
|
Sõidukite ost
|
|
|
Autod [COICOP 07.1.1]
|
|
84
|
Diiselmootoriga autod
|
|
85
|
Bensiinimootoriga autod võimsusega alla 1 200 cm3
|
|
86
|
Bensiinimootoriga autod võimsusega 1 200–1 699 cm3
|
|
87
|
Bensiinimootoriga autod võimsusega 1 700–2 999 cm3
|
|
88
|
Bensiinimootoriga autod võimsusega üle 3 000 cm3
|
|
|
Mootorrattad [COICOP 07.1.2]
|
|
89
|
Mootorrattad
|
|
|
Jalgrattad [COICOP 07.1.3]
|
|
90
|
Jalgrattad
|
|
|
Loomveokid [COICOP 07.1.4]
|
|
91
|
Loomveokid
|
|
|
Isiklike veovahendite kasutamine
|
|
|
Isiklike veovahendite varuosad ja lisaseadmed[COICOP 07.2.1]
|
|
92
|
Isiklike veovahendite varuosad ja lisaseadmed
|
|
|
Isiklike veovahendite kütused ja määrdeained [COICOP 07.2.2]
|
|
93
|
Isiklike veovahendite kütused ja määrdeained
|
|
|
Isiklike veovahendite hooldus ja remont [COICOP 07.2.3]
|
|
94
|
Isiklike veovahendite hooldus ja remont
|
|
|
Muud isiklike veovahenditega seotud teenused [COICOP 07.2.4]
|
|
95
|
Muud isiklike veovahenditega seotud teenused
|
|
|
Veoteenused
|
|
|
Reisijate raudteevedu [COICOP 07.3.1]
|
|
96
|
Reisijate raudteevedu
|
|
|
Reisijate maanteevedu [COICOP 07.3.2]
|
|
97
|
Reisijate maanteevedu
|
|
|
Reisijate õhuvedu [COICOP 07.3.3]
|
|
98
|
Reisijate õhuvedu
|
|
|
Reisijate mere- ja siseveevedu [COICOP 07.3.4]
|
|
99
|
Reisijate mere- ja siseveevedu
|
|
|
Reisijate kombineeritud vedu [COICOP 07.3.5]
|
|
100
|
Reisijate kombineeritud vedu
|
|
|
Muud ostetud veoteenused [COICOP 07.3.6]
|
|
101
|
Muud ostetud veoteenused
|
|
|
SIDE
|
|
|
Postiteenused
|
|
|
Postiteenused [COICOP 08.1.0]
|
|
102
|
Postiteenused
|
|
|
Telefoni- ja faksiseadmed
|
|
|
Telefoni- ja faksiseadmed [COICOP 08.2.0]
|
|
103
|
Telefoni- ja faksiseadmed
|
|
|
Telefoni- ja faksiteenused
|
|
|
Telefoni- ja faksiteenused [COICOP 08.3.0]
|
|
104
|
Telefoni- ja faksiteenused
|
|
VABA AEG JA KULTUUR
|
|
|
Audiovisuaalsed, fotograafia- ja andmetöötlusseadmed
|
|
|
Seadmed heli ja pildi vastuvõtmiseks, salvestamiseks ja taasesitamiseks [COICOP 09.1.1]
|
|
105
|
Seadmed heli ja pildi vastuvõtmiseks, salvestamiseks ja taasesitamiseks
|
|
|
Foto- ja kinoseadmed ning optikariistad [COICOP 09.1.2]
|
|
106
|
Foto- ja kinoseadmed ning optikariistad
|
|
|
Andmetöötlusseadmed [COICOP 09.1.3]
|
|
107
|
Andmetöötlusseadmed
|
|
|
Salvestisekandjad [COICOP 09.1.4]
|
|
108
|
Salvestisega salvestisekandjad
|
|
109
|
Salvestiseta salvestisekandjad
|
|
|
Audiovisuaalsete, fotograafia- ja andmetöötlusseadmete remont [COICOP 09.1.5]
|
|
110
|
Audiovisuaalsete, fotograafia- ja andmetöötlusseadmete remont
|
|
|
Muud suuremad vaba aja ja kultuuriga seotud kestvuskaubad
|
|
|
Suuremad kestvuskaubad vaba aja veetmiseks vabas õhus [COICOP 09.2.1]
|
|
111
|
Suuremad kestvuskaubad vaba aja veetmiseks vabas õhus
|
|
|
Muusikariistad ja suuremad kestvuskaubad vaba aja veetmiseks siseruumides [COICOP 09.2.2]
|
|
112
|
Muusikariistad ja suuremad kestvuskaubad vaba aja veetmiseks siseruumides
|
|
|
Muude suuremate vaba aja ja kultuuriga seotud kestvuskaupade hooldus ja remont [COICOP 09.2.3]
|
|
113
|
Muude suuremate vaba aja ja kultuuriga seotud püsikaupade hooldus ja remont
|
|
|
Muud vabaajakaubad ja -tarbed, aiandus ja lemmikloomad
|
|
|
Mängud, mänguasjad ja huvialane tegevus [COICOP 09.3.1]
|
|
114
|
Mängud, mänguasjad ja huvialane tegevus
|
|
|
Spordi- ja matkavarustus ning vahendid vaba aja veetmiseks vabas õhus [COICOP 09.3.2]
|
|
115
|
Spordi- ja matkavarustus ning vahendid vaba aja veetmiseks vabas õhus
|
|
|
Aiandus, taimed ja lilled [COICOP 09.3.3]
|
|
116
|
Aiandus, taimed ja lilled
|
|
|
Lemmikloomad ja nendega seotud tooted [COICOP 09.3.4]
|
|
117
|
Lemmikloomad ja nendega seotud tooted
|
|
|
Veterinaaria- ja muud lemmikloomadele mõeldud teenused [COICOP 09.3.5]
|
|
118
|
Veterinaaria- ja muud lemmikloomadele mõeldud teenused
|
|
|
Vabaaja- ja kultuuriteenused
|
|
|
Vabaaja- ja sporditeenused [COICOP 09.4.1]
|
|
119
|
Vabaaja- ja sporditeenused
|
|
|
Kultuuriteenused [COICOP 09.4.2]
|
|
120
|
Fototeenused
|
|
121
|
Muud kultuuriteenused
|
|
|
Õnnemängud [COICOP 09.4.3]
|
|
122
|
Õnnemängud
|
|
|
Ajalehed, raamatud ja kirjatarbed
|
|
|
Raamatud [COICOP 09.5.1]
|
|
123
|
Raamatud
|
|
|
Ajalehed ja perioodilised väljaanded [COICOP 09.5.2]
|
|
124
|
Ajalehed ja perioodilised väljaanded
|
|
|
Mitmesugused trükised, kirja- ja joonistustarbed [COICOP 09.5.3 and 09.5.4]
|
|
125
|
Mitmesugused trükised, kirja- ja joonistustarbed
|
|
|
Puhkusepaketid
|
|
|
Puhkusepaketid [COICOP 09.6.0]
|
|
126
|
Puhkusepaketid
|
|
HARIDUS
|
|
|
Eel- ja algharidus
|
|
|
Eel- ja algharidus [COICOP 10.1.0]
|
|
127
|
Eel- ja algharidus
|
|
|
Keskharidus
|
|
|
Keskharidus [COICOP 10.2.0]
|
|
128
|
Keskharidus
|
|
|
Teise taseme järgne, kolmanda taseme eelne haridus
|
|
|
Teise taseme järgne, kolmanda taseme eelne haridus [COICOP 10.3.0]
|
|
129
|
Teise taseme järgne, kolmanda taseme eelne haridus
|
|
|
Kolmanda taseme haridus
|
|
|
Kolmanda taseme haridus [COICOP 10.4.0]
|
|
130
|
Kolmanda taseme haridus
|
|
|
Haridus, mille taset ei ole võimalik määrata
|
|
|
Haridus, mille taset ei ole võimalik määrata [COICOP 10.5.0]
|
|
131
|
Haridus, mille taset ei ole võimalik määrata
|
|
RESTORANID JA HOTELLID
|
|
|
Toitlustusteenused
|
|
|
Restoranid, kohvikud jms [COICOP 11.1.1]
|
|
132
|
Restoraniteenused asutuse tüübist sõltumata
|
|
133
|
Pubid, baarid, kohvikud, teetoad jms
|
|
|
Sööklad [COICOP 11.1.2]
|
|
134
|
Sööklad
|
|
|
Majutusteenused
|
|
|
Majutusteenused [COICOP 11.2.0]
|
|
135
|
Majutusteenused
|
|
MITMESUGUSED KAUBAD JA TEENUSED
|
|
|
Isiklik hügieen
|
|
|
Juuksurisalongid ja ihuhooldusasutused [COICOP 12.1.1]
|
|
136
|
Juuksurisalongid ja ihuhooldusasutused
|
|
|
Isiklikuks hügieeniks ja kosmeetikaks mõeldud elektriseadmed [COICOP 12.1.2]
|
|
137
|
Isiklikuks hügieeniks ja kosmeetikaks mõeldud elektriseadmed
|
|
|
Muud vahendid, seadmed ja tooted isiklikuks hügieeniks ja kosmeetikaks [COICOP 12.1.3]
|
|
138
|
Muud vahendid, seadmed ja tooted isiklikuks hügieeniks ja kosmeetikaks
|
|
|
Prostitutsioon
|
|
|
Prostitutsioon [COICOP 12.2.0]
|
|
139
|
Prostitutsioon
|
|
|
Mujal nimetamata isiklikud esemed
|
|
|
Ehted, kellad ja käekellad [COICOP 12.3.1]
|
|
140
|
Ehted, kellad ja käekellad
|
|
|
Muud isiklikud esemed [COICOP 12.3.2]
|
|
141
|
Muud isiklikud esemed
|
|
|
Sotsiaalkaitse
|
|
|
Sotsiaalkaitse [COICOP 12.4.0]
|
|
142
|
Sotsiaalkaitse
|
|
|
Kindlustus
|
|
|
Kindlustus [COICOP 12.5.1, 12.5.2, 12.5.3, 12.5.4 ja 12.5.5]
|
|
143
|
Kindlustus
|
|
|
Mujal nimetamata finantsteenused
|
|
|
Finantsvahendusteenused [COICOP 12.6.1]
|
|
144
|
Finantsvahendusteenused
|
|
|
Muud mujal nimetamata finantsteenused [COICOP 12.6.2]
|
|
145
|
Muud mujal nimetamata finantsteenused
|
|
|
Muud mujal nimetamata teenused
|
|
|
Muud mujal nimetamata teenused [COICOP 12.7.0]
|
|
146
|
Muud mujal nimetamata teenused
|
|
VÄLISMAAL ELAVATE RESIDENTIDE KULUTUSTE JA MAJANDUSTERRITOORIUMIL ELAVATE MITTERESIDENTIDE KULUTUSTE SALDO
|
|
|
Residentide lõpptarbimiskulutused mujal maailmas
|
|
|
Residentide lõpptarbimiskulutused mujal maailmas
|
|
147
|
Residentide lõpptarbimiskulutused mujal maailmas
|
|
|
Mitteresidentide lõpptarbimiskulutused majandusterritooriumil
|
|
|
Mitteresidentide lõpptarbimiskulutused majandusterritooriumil
|
|
148
|
Mitteresidentide lõpptarbimiskulutused majandusterritooriumil
|
|
KODUMAJAPIDAMISI TEENINDAVATE KASUMITAOTLUSETA INSTITUTSIOONIDE INDIVIDUAALSED TARBIMISKULUTUSED
|
|
ELUASE
|
|
|
Eluase
|
|
|
Eluase [COPNI 01.0.0]
|
|
149
|
Eluase
|
|
TERVISHOID
|
|
|
Tervishoid
|
|
|
Tervishoid [COPNI 02.1.1–02.6.0]
|
|
150
|
Tervishoid
|
|
VABA AEG JA KULTUUR
|
|
|
Vaba aeg ja kultuur
|
|
|
Vaba aeg ja kultuur [COPNI 03.1.0 ja 03.2.0]
|
|
151
|
Vaba aeg ja kultuur
|
|
HARIDUS
|
|
|
Haridus
|
|
|
Haridus [COPNI 04.1.0–04.7.0]
|
|
152
|
Haridus
|
|
SOTSIAALKAITSE
|
|
|
Sotsiaalkaitse
|
|
|
Sotsiaalkaitse [COPNI 05.1.0 ja 05.2.0]
|
|
153
|
Sotsiaalkaitse
|
|
MUUD TEENUSED
|
|
|
Muud teenused
|
|
|
Muud teenused [COPNI 06.0.0–09.2.0]
|
|
154
|
Muud teenused
|
|
VALITSUSE INDIVIDUAALSED TARBIMISKULUTUSED
|
|
ELUASE
|
|
|
Eluase
|
|
|
Eluase
|
|
155
|
Eluase
|
|
TERVISHOID
|
|
|
Tervisehüvitised ja tagasimaksed
|
|
|
Ravivahendid, meditsiiniseadmed ja -tehnika
|
|
156
|
Farmaatsiatooted
|
|
157
|
Muud ravivahendid
|
|
158
|
Terapeudilised seadmed ja varustus
|
|
|
Tervishoiuteenused
|
|
159
|
Ambulatoorsed meditsiiniteenused
|
|
160
|
Ambulatoorsed hambaraviteenused
|
|
161
|
Ambulatoorsed kiirabiteenused
|
|
162
|
Haiglateenused
|
|
|
Tervishoiuteenuste tootmine
|
|
|
Töötajate hüvitised
|
|
163
|
Arstid
|
|
164
|
Õed ja muud meditsiinitöötajad
|
|
165
|
Muud kui meditsiinitöötajad
|
|
|
Vahetarbimine
|
|
166
|
Farmaatsiatooted
|
|
167
|
Muud meditsiinikaubad
|
|
168
|
Terapeudilised seadmed ja varustus
|
|
169
|
Mujal nimetamata vahetarbimine
|
|
|
Äritegevuse kogukasum
|
|
170
|
Äritegevuse kogukasum
|
|
|
Tootmise netomaksud
|
|
171
|
Tootmise netomaksud
|
|
|
Müügitulud
|
|
172
|
Müügitulud
|
|
VABA AEG JA KULTUUR
|
|
|
Vaba aeg ja kultuur
|
|
|
Vaba aeg ja kultuur
|
|
173
|
Vaba aeg ja kultuur
|
|
HARIDUS
|
|
|
Haridushüvitised ja tagasimaksed
|
|
|
Haridushüvitised ja tagasimaksed
|
|
174
|
Haridushüvitised ja tagasimaksed
|
|
|
Haridusteenuste tootmine
|
|
|
Töötajate hüvitised
|
|
175
|
Eel- ja algharidus
|
|
176
|
Keskharidus
|
|
177
|
Teise taseme järgne, kolmanda taseme eelne haridus
|
|
178
|
Kolmanda taseme haridus
|
|
|
Vahetarbimine
|
|
179
|
Vahetarbimine
|
|
|
Äritegevuse kogukasum
|
|
180
|
Äritegevuse kogukasum
|
|
|
Tootmise netomaksud
|
|
181
|
Tootmise netomaksud
|
|
|
Müügitulud
|
|
182
|
Müügitulud
|
|
SOTSIAALKAITSE
|
|
|
Sotsiaalkaitse
|
|
|
Sotsiaalkaitse
|
|
183
|
Sotsiaalkaitse
|
|
VALITSUSE KOLLEKTIIVSED TARBIMISKULUTUSED
|
|
KOLLEKTIIVSED TEENUSED
|
|
|
Kollektiivsed teenused
|
|
|
Töötajate hüvitised
|
|
184
|
Töötajate hüvitised (kaitsega seotud kollektiivsed teenused)
|
|
185
|
Töötajate hüvitised (v.a kaitsega seotud kollektiivsed teenused)
|
|
|
Vahetarbimine
|
|
186
|
Vahetarbimine (kaitsega seotud kollektiivsed teenused)
|
|
187
|
Vahetarbimine (v.a kaitsega seotud kollektiivsed teenused)
|
|
|
Äritegevuse kogukasum
|
|
188
|
Äritegevuse kogukasum
|
|
|
Tootmise netomaksud
|
|
189
|
Tootmise netomaksud
|
|
|
Müügitulud
|
|
190
|
Müügitulud
|
|
KULUD KAPITALI KOGUMAHUTUSELE PÕHIVARASSE
|
|
MASINAD JA SEADMED
|
|
|
Metalltooted ja -seadmed
|
|
|
Tööstuslikult valmistatud metalltooted, v.a masinad ja seadmed [CPA 28.11–28.75]
|
|
191
|
Tööstuslikult valmistatud metalltooted, v.a masinad ja seadmed
|
|
|
Üldotstarbelised masinad [CPA 29.11–29.24]
|
|
192
|
Mootorid ja turbiinid, pumbad ja kompressorid
|
|
193
|
Muud üldotstarbelised masinad
|
|
|
Eriotstarbelised masinad [CPA 29.31–29.72]
|
|
194
|
Põllu- ja metsatöömasinad
|
|
195
|
Tööpingid
|
|
196
|
Metallurgia-, kaevandus- ja ehitusmasinad
|
|
197
|
Masinad toiduainete, jookide ja tubaka töötlemiseks
|
|
198
|
Masinad tekstiili-, rõiva- ja nahatööstuse tarbeks
|
|
199
|
Muud eriotstarbelised masinad
|
|
|
Elektri- ja optikaseadmed [CPA 30.01–33.50]
|
|
200
|
Kontorimasinad
|
|
201
|
Arvutid ja muud andmetöötlusseadmed
|
|
202
|
Elektrimasinad ja -seadmed
|
|
203
|
Raadio-, televisiooni- ja sideseadmed
|
|
204
|
Meditsiinitehnika, täppisinstrumendid ja optikariistad, käekellad ja kellad
|
|
|
Muud mujal nimetamata valmiskaubad [CPA 36.11–36.63]
|
|
205
|
Muud mujal nimetamata valmiskaubad
|
|
|
Veovahendid
|
|
|
Maanteeveovahendid [CPA 34.10–34.30 ja 35.41–35.50]
|
|
206
|
Mootorsõidukid, haagised ja poolhaagised
|
|
207
|
Muud maanteeveokid
|
|
|
Muud veovahendid [CPA 35.11–35.30]
|
|
208
|
Laevad, paadid, aurikud, vedurpuksiirid, ujuvplatvormid, naftapuurimisplatvormid
|
|
209
|
Vedurid ja veeremid
|
|
210
|
Lennukid, helikopterid ja muud lennuvahendid
|
|
EHITUS
|
|
|
Elamud
|
|
|
Ühepereelamud ja paarismajad [CPA osa 45]
|
|
211
|
Ühepereelamud ja paarismajad
|
|
|
Korterelamud [CPA osa 45]
|
|
212
|
Korterelamud
|
|
|
Mitteeluruumid
|
|
|
Põllumajandushooned [CPA osa 45]
|
|
213
|
Põllumajandushooned
|
|
|
Tööstus- ja laohooned [CPA osa 45]
|
|
214
|
Tööstus- ja laohooned
|
|
|
Ärihooned [CPA osa 45]
|
|
215
|
Ärihooned
|
|
|
Muud mitteeluruumid [CPA osa 45]
|
|
216
|
Muud mitteeluruumid
|
|
|
Rajatised
|
|
|
Transpordiinfrastruktuur [CPA osa 45]
|
|
217
|
Transpordiinfrastruktuur
|
|
|
Torujuhtmed, side- ja elektriliinid [CPA osa 45]
|
|
218
|
Torujuhtmed, side- ja elektriliinid
|
|
|
Muud rajatised [CPA osa 45]
|
|
219
|
Muud rajatised
|
|
MUUD TOOTED
|
|
|
Muud tooted
|
|
|
Põllumajandus-, metsandus-, kalandus- ja akvakultuuritooted [CPA osad 01, 02 ja 05]
|
|
220
|
Põllumajandus-, metsandus-, kalandus- ja akvakultuuritooted
|
|
|
Tarkvara [CPA 72.20]
|
|
221
|
Tarkvara
|
|
|
Muud mujal nimetamata tooted [CPA n.e.c.]
|
|
222
|
Muud mujal nimetamata tooted
|
|
VARUDE JA VARADE MUUTUS MIINUS VÄÄRTESEMETE REALISEERIMINE
|
|
VARUDE MUUTUS
|
|
|
Varude muutus
|
|
|
Varude muutus
|
|
223
|
Varude muutus
|
|
VÄÄRTESEMETE OST MIINUS REALISEERIMINE
|
|
|
Väärtesemete ost miinus realiseerimine
|
|
|
Väärtesemete ost miinus realiseerimine
|
|
224
|
Väärtesemete ost miinus realiseerimine
|
|
EKSPORDI JA IMPORDI SALDO
|
|
KAUPADE JA TEENUSTE EKSPORT
|
|
|
Kaupade eksport
|
|
|
Kaupade eksport ELi ja ELi institutsioonidele
|
|
225
|
Kaupade eksport ELi riikidesse
|
|
226
|
Kaupade eksport ELi institutsioonidele
|
|
|
Kaupade eksport kolmandatesse riikidesse ja rahvusvahelistele organisatsioonidele
|
|
227
|
Kaupade eksport kolmandatesse riikidesse ja rahvusvahelistele organisatsioonidele
|
|
|
Teenuste eksport
|
|
|
Teenuste eksport ELi ja ELi institutsioonidele
|
|
228
|
Teenuste eksport ELi riikidesse
|
|
229
|
Teenuste eksport ELi institutsioonidele
|
|
|
Teenuste eksport kolmandatesse riikidesse ja rahvusvahelistele organisatsioonidele
|
|
230
|
Teenuste eksport kolmandatesse riikidesse ja rahvusvahelistele organisatsioonidele
|
|
KAUPADE JA TEENUSTE IMPORT
|
|
|
Kaupade import
|
|
|
Kaupade import EList ja ELi institutsioonidelt
|
|
231
|
Kaupade import ELi riikidest
|
|
232
|
Kaupade import ELi institutsioonidelt
|
|
|
Kaupade import kolmandatest riikidest ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt
|
|
233
|
Kaupade import kolmandatest riikidest ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt
|
|
|
Teenuste import
|
|
|
Teenuste import EList ja ELi institutsioonidelt
|
|
234
|
Teenuste import ELi riikidest
|
|
235
|
Teenuste import ELi institutsioonidelt
|
|
|
Teenuste import kolmandatest riikidest ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt
|
|
236
|
Teenuste import kolmandatest riikidest ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt
|