|
8.
|
III lisa muudetakse järgmiselt.
|
a)
|
Punktis 5c, 5c.1, 5c.2 ja 5c.3 asendatakse sõnad „Põhjamere, Skagerraki ja La Manche’i idaosa” sõnadega „La Manche’i idaosa”.
|
|
b)
|
Lisatakse punkt 5e:
„5e. Põhjamere ja Skagerraki püügipiirkondade sulgemine reaalajas
|
5e.1.
|
Käesoleva punkti kohaldamisel:
|
a)
|
loetakse noorisenditeks järgmisi kalu:
|
—
|
tursa isendid pikkusega alla 35 cm;
|
|
—
|
kilttursa isendid pikkusega alla 30 cm;
|
|
—
|
põhjaatlandi süsika isendid pikkusega alla 35 cm;
|
|
—
|
merlangi isendid pikkusega alla 27 cm;
|
|
|
b)
|
on käivitusläveks see, kui alapunktis a nimetatud nelja liigi kogupüügi kaalust moodustavad noorisendid 15 %. Kui püügiproovis moodustab tursk kõigi nelja liigi kogupüügist rohkem kui 75 %, on käivitusläveks 10 %.
|
|
|
5e.2.
|
Liikmesriigid määravad kindlaks piirkonnad, kus on oht, et noorisendite püük ületab sätestatud käivituslävesid.
|
|
5e.3.
|
Punkti 5e.2 kohaselt kindlaks määratud piirkondades viivad liikmesriigid muu hulgas ühiskasutuskavade abil läbi kontrolle, et mõõta, kas noorisendite osakaal ületab käivitustaset. Sel eesmärgil liikmesriigid:
|
a)
|
võtavad loomusest tursa, kilttursa, põhjaatlandi süsika ja merlangi proove ja mõõdavad neid kooskõlas käesoleva lisa 7. liitega.
|
|
b)
|
dokumenteerivad iga proovivõtu, koostades käesoleva lisa 8. liites sätestatud proovivõtuaruande, ja saadavad selle rannikuäärsele riigile.
|
Liikmesriigid võivad paluda, et teised asjaomases piirkonnas kontrolli teostavad riigid võtaksid proove nende eest.
|
|
5e.4.
|
Asjaomane rannikuäärne liikmesriik avaldab oma veebisaidil viivitamata asukoha, kust punkti 5e.3 alapunktis a osutatud proov võeti, proovi võtmise aja ja noorisendite koguse protsendimäärana tursa, kilttursa, põhjaatlandi süsika ja merlangi kogupüügi kaalust. Protsendimäär avaldatakse nii liikide lõikes kui ka nelja liigi kokkuvõttes.
|
|
5e.5.
|
Kui punkti 5e.3 alapunktis a osutatud proov näitab, et noorisendite osakaal ületab käivitustaset, keelab asjaomane rannikuäärne liikmesriik kõnealuses piirkonnas kalapüügi mis tahes muude püügivahenditega peale pelaagiliste traalnootade, seinnootade, triivvõrkude ja taglasõngejadade (millega püütakse heeringat, makrelli, stauriidi), mõrdade ning kammkarbi tragide ja nakkevõrkude.
Suletud püügipiirkond põhineb järgmistel kriteeriumitel:
|
—
|
püügipiirkond on määratud 4, 5 või 6 omavahel ühendatud koordinaadiga;
|
|
—
|
sellise püügitegevuse või -tegevuste kese, mille proovid näitavad käivitustaset ületavat noorisendite osakaalu, on suletud püügipiirkonna kese;
|
|
—
|
kui püügipiirkond on suletud ühe proovi põhjal ja jääb asjaomase liikmesriigi jurisdiktsiooni ja suveräänsete õiguste kohastest lähtejoontest kuni 12 miili väljapoole, on selle suuruseks 50 ruutmiili, ning
|
|
—
|
Skagerrakis võib samaaegselt olla suletud kuni kolm püügipiirkonda.
|
|
|
5e.6.
|
Punktis 5e.5 osutatud keeld:
|
—
|
jõustub 12 tundi pärast seda, kui asjaomane liikmesriik on teinud vastava otsuse, ning
|
|
—
|
seda kohaldatakse 21 päeva, pärast mida kaotab kõnealune keeld automaatselt kehtivuse kell 00.00 (UTC).
|
|
|
5e.7.
|
Erandina punktis 5e.5, kui protsendimäär on pisut üle käivitustaseme või loomust ei saa selle kogusuuruse, saagi koostise või suuruselise koosseisu tõttu pidada representatiivseks, võib rannikuäärne liikmesriik 48 tunni jooksul esialgse proovi võtmisest püüda saada täiendavat teavet, sealhulgas kontrollida täiendavaid loomuseid, enne kui ta teeb punkti 5e.5 kohase otsuse.
|
|
5e.8.
|
Kui suletav püügipiirkond hõlmab piirkondi, mis kuuluvad mõne teise liikmesriigi või kolmanda riigi jurisdiktsiooni ja suveräänsete õiguste alla, teavitab liikmesriik, kes tuvastas käivitustaseme ületamise, viivitamata asjaomaseid naaberliikmesriike ja kolmandaid riike oma järeldustest ja punkti 5e.5 kohaselt tehtud keeldu käsitlevast otsusest. Naaberliikmesriigid sulgevad viivitamata oma osa püügipiirkonnast.
|
|
5e.9.
|
Rannikuäärne liikmesriik:
|
a)
|
teeb punkti 5e.5 kohaselt kehtestatud keeldu puudutavad üksikasjad viivitamata kättesaadavaks oma veebisaidil;
|
|
b)
|
teavitab viivitamata ja võimalikult suures ulatuses püügipiirkonna läheduses viibivaid laevu ning
|
|
c)
|
teavitab komisjoni ja selliste teiste liikmesriikide ja kolmandate riikide kalapüügi seirekeskuseid, nagu on osutatud komisjoni 18. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2244/2003 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta) (17) artiklis 3, kelle laevad kõnealuses püügipiirkonnas kalastavad, e-posti teel tema poolt punkti 5e.5 kohaselt kehtestatud keelust. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et nende kalapüügi seirekeskused teavitavad nende lipu all sõitvaid laevu, keda keeld mõjutab.
|
|
|
5e.10.
|
Taotluse korral esitab asjaomane rannikuäärne liikmesriik komisjonile üksikasjalikud proovivõtuaruanded ja punkti 5e.5 kohaselt tehtud otsuse põhjendused. Kui komisjon leiab, et kõnealune otsus ei ole piisavalt põhjendatud, võib ta taotleda, et liikmesriik otsuse viivitamatult tühistaks või seda muudaks.
|
|
|
c)
|
Punkti 6.6 lõppu lisatakse järgmine lõik:
„Käesolevat erandit ei kohaldata piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
|
|
d)
|
Lisatakse punkt 9a:
„9a. Erimeetmed seoses meriahvena püügiga Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes
|
9a.1.
|
Käesolevas punktis sätestatud meetmeid kohaldatakse meriahvenate (Sebastes spp.) püügi suhtes ICES V püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes ning ICES XII ja XIV püügipiirkonna EÜ vetes, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega (edaspidi „meriahvena kaitseala”):
|
Punkt nr
|
Põhjalaius
|
Läänepikkus
|
|
1
|
64° 45
|
28° 30
|
|
2
|
62° 50
|
25° 45
|
|
3
|
61° 55
|
26° 45
|
|
4
|
61° 00
|
26° 30
|
|
5
|
59° 00
|
30° 00
|
|
6
|
59° 00
|
34° 00
|
|
7
|
61° 30
|
34° 00
|
|
8
|
62° 50
|
36° 00
|
|
9
|
64° 45
|
28° 30
|
|
|
9a.2.
|
Lisaks määruse (EÜ) nr 2791/1999 artikli 5 lõike 1 kohaselt nõutavatele andmetele märgib kalalaeva kapten püügipäevikusse iga sisenemise meriahvena kaitsealasse ja sealt lahkumise ning pardal hoitava saagi üldkoguse. Püügipäeviku sissekandes tähistatakse kõnealust piirkonda erikoodiga „RCA”.
|
|
9a.3.
|
Meriahvena kaitsealas kala püüdva laeva kapten edastab määruse (EÜ) nr 2791/1999 artikli 6 lõike 1 punktis a sätestatud püügiaruande iga päev pärast asjaomase kalendripäeva püügitegevuse lõpetamist. Selles märgitakse laeva pardal olev saak, mis on püütud pärast viimast püügiandmete edastamist.
|
|
9a.4.
|
Lisaks määruse (EÜ) nr 2791/1999 artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt nõutavale teabele edastab kalalaeva kapten teabe laeva pardal oleva saagi kohta, mis on püütud pärast viimast püügiandmete edastamist enne meriahvena kaitsealasse sisenemist ja sealt lahkumist.
|
|
9a.5.
|
Punktides 9a.3 ja 9a.4 osutatud aruanded koostatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1085/2000 I lisale. Püügiaruanded meriahvena kaitsealas püütud saagi kohta tähistatakse koodiga „RCA”, mis tähistab asjaomast piirkonda.
|
|
9a.6.
|
Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 39a kohaldamist, peab meriahvena kaitsealas püütud meriahvenat tähistatav märgis või pitser kandma erikoodi „RCA”.
|
|
9a.7.
|
Kala ostjad või valdajad tagavad, et kõik meriahvena kogused, mis on püütud meriahvena kaitsealas ja mida esmakordselt lossitakse või laaditakse ümber ühenduse sadamas, kaalutakse lossimisel või ümberlaadimisel.
|
|
9a.8.
|
Keelatud on kasutada traalnootasid, mille võrgusilma suurus on alla 100 mm.
|
|
9a.9.
|
Meriahvena kaitsealas püütud roogitud ja ilma peata, sealhulgas Jaapani moodi roogitud meriahvena puhul on ümberarvestustegur 1,70.”
|
|
|
e)
|
Punkt 15.1 asendatakse järgmisega:
|
„15.1.
|
Kalapüük põhjatraalide ja passiivpüünistega, sealhulgas seisevvõrkude ja põhjaõngejadadega on keelatud piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
|
|
Reykjanese aheliku osa:
|
—
|
55° 04,5327′ N, 36° 49,0135′ W;
|
|
—
|
55° 05,4804′ N, 35° 58,9784′ W;
|
|
—
|
54° 58,9914′ N, 34° 41,3634′ W;
|
|
—
|
54° 41,1841′ N, 34° 00,0514′ W;
|
|
—
|
54° 00,0′ N, 34° 00,0′ W;
|
|
—
|
53° 54,6406′ N, 34° 49,9842′ W;
|
|
—
|
53° 58,9668′ N, 36° 39,1260′ W;
|
|
—
|
55° 04,5327′ N, 36° 49,0135′ W;
|
|
|
|
Kesk-Atlandi mäestiku (MAR) põhjapoolne piirkond:
|
|
|
Kesk-Atlandi mäestiku (MAR) keskpiirkond (Charlie-Gibbs Fracture zone and Subpolar Frontal Region):
|
—
|
55° 04,5327′ N, 36° 49′ W;
|
|
—
|
54° 58,9914′ N, 34° 41,3634′ W;
|
|
—
|
54° 41,1841′ N, 34° 00′ W;
|
|
|
|
Kesk-Atlandi mäestiku (MAR) lõunapoolne piirkond:
|
|
|
Anti-Altairi veealused mäed:
|
|
|
Edela-Rockalli madalik (Empress of Britain Bank):
|
|
|
Lääne-Rockalli veealune mägi:
|
|
|
|
f)
|
Lisatakse punkt 19a:
„19a. EÜ vetes makrelli püüdvatele kolmanda riigi laevadele kehtestatud tingimused
EÜ vetes makrelli püüda kavatsevate kolmanda riigi laevade suhtes kohaldatakse järgmisi sätteid:
|
a)
|
Laev võib alustada püügireisi alles pärast seda, kui on saanud asjaomase rannikuäärse liikmesriigi pädeva asutuse loa. Selline laev siseneb EÜ vetesse üksnes pärast seda, kui on läbinud ühe järgmistest kontrollipiirkondadest:
|
—
|
ICES ruut 48E2 VIa rajoonis;
|
|
—
|
ICES ruut 50F1 IVa rajoonis;
|
|
—
|
ICES ruut 46F1 IVa rajoonis.
|
EÜ vetesse sisenemisel võtab kalalaeva kapten vähemalt neli tundi enne ühte nimetatud kontrollipiirkonda sisenemist ühendust Ühendkuningriigi kalapüügi seirekeskusega Edinburghis, saates e-kirja aadressil ukfcc@scotland.gsi.gov.uk või helistades telefonil +44 1312719700.
Teatises täpsustatakse laeva nimi, rahvusvaheline raadiokutsung ning pardatähis ja -number (PLN), pardal oleva saagi kogus liikide kaupa ning kontrollipiirkond, mille kaudu laev EÜ vetesse siseneb. Laev ei alusta püüki enne, kui ta ei ole saanud kinnitust teatise kättesaamise kohta ega juhiseid selle kohta, kas laeva kaptenilt nõutakse laeva esitamist kontrolliks. Igal kinnitusel teatise kättesaamise kohta on individuaalne loanumber, mille laeva kapten säilitab kuni püügireisi lõpuni.
|
|
b)
|
Laev, mis siseneb EÜ vetesse ilma saagita pardal, vabastatakse punktis a sätestatud nõuetest.
|
|
c)
|
Püügireis loetakse lõppenuks, kui laev lahkub EÜ vetest või siseneb mõnda ühenduse sadamasse, kus kogu tema saak lossitakse.
Laev lahkub EÜ vetest üksnes pärast seda, kui on läbinud ühe kontrollipiirkondadest.
EÜ vetest lahkumisel teavitab kalalaeva kapten kalapüügi seirekeskust Edinburghis laeva ühte eespool nimetatud kontrollipiirkonda sisenemisest vähemalt kaks tundi ette, saates e-kirja või helistades vastavalt punktis a sätestatule.
Teatises täpsustatakse laeva nimi, rahvusvaheline raadiokutsung ning pardatähis ja -number (PLN), pardal oleva saagi kogus liikide kaupa ning kontrollipiirkond, mida laev kavatseb läbida. Laev ei lahku kontrollipiirkonnast enne, kui ta ei ole saanud kinnitust teatise kättesaamise kohta ega juhiseid selle kohta, kas laeva kaptenilt nõutakse laeva esitamist kontrolliks. Igal kinnitusel teatise kättesaamise kohta on individuaalne loanumber, mille laeva kapten säilitab kuni laeva EÜ vetest lahkumiseni.”;
|
|
d)
|
III lisale lisatakse järgmised liited:
„III lisa 7. liide
Proovivõtu metodoloogia
Proovid võetakse ja neid mõõdetakse kooskõlas järgmiste sätetega.
|
—
|
Proovid tuleks võtta ja neid tuleks mõõta tihedas koostöös kalalaeva kapteni ja laevaperega. Neid tuleks innustada protsessis osalema. Neid tuleks samuti julgustada jagama igasugust teavet, mis võib olla asjakohane suletud püügipiirkonna piiritlemise aspektist.
|
|
—
|
Hinnatakse loomuse kogusaaki.
|
|
—
|
Kui hinnanguliselt on ühes loomuses vähemalt 300 kg turska, kiltturska, põhjaatlandi süsikat ja merlangi, võetakse proov.
|
—
|
Proovi minimaalne suurus on 200 kg turska, kiltturska, põhjaatlandi süsikat ja merlangi.
|
|
—
|
Proov tuleb võtta selliselt, et see kajastab saagi koostist kõnealuse nelja liigi osas.
|
|
—
|
Kui see on saagi suurust arvestades asjakohane, tuleks proov võtta saagi algus-, kesk- ja lõpposast.
|
|
|
—
|
Noorisendite kogus arvutatakse protsendina liikide kaupa ja kõigi nelja liigi kokkuvõttes.
|
|
—
|
Nõuetekohane proovivõtuaruanne koostatakse kohe pärast proovi mõõtmist. Seejärel saadetakse aruanne rannikuäärsele riigile.”
|
|
|
|
