L_2010335ET.01003601.xml

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1217/2010,

14. detsember 2010,

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki teadus- ja arenduskokkuleppe liikide suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 1971. aasta määrust (EMÜ) nr 2821/71 asutamislepingu artikli 85 lõike 3 kohaldamise kohta kokkuleppe, otsuse ja kooskõlastatud tegevuse liikide suhtes (1),

olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu,

olles konsulteerinud konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EMÜ) nr 2821/71 annab komisjonile õiguse kohaldada Euroopa Liidu toimimise lepingu (*1) artikli 101 lõiget 3 määruse andmise teel teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis kuuluvad lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse ja mille eesmärgiks on tooteid, tehnoloogiaid või protsesse käsitlev teadus- ja arendustegevus kuni tööstusliku rakendamise etapini ning selle tulemuste kasutamine, sealhulgas intellektuaalomandiõigusi käsitlevad sätted.

(2)

Lepingu artikli 179 lõikes 2 kutsutakse Euroopa Liitu üles ergutama ettevõtjaid, sealhulgas väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid, nende kõrgetasemelises teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse alases tegevuses ning toetama nende püüdlusi teha üksteisega koostööd. Käesoleva määruse eesmärk on soodustada teadus- ja arendustegevust ning kaitsta samal ajal tõhusalt konkurentsi.

(3)

Komisjoni 29. novembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 2659/2000 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teadus- ja arenduskokkuleppe liikide suhtes (2) määratletakse teadus- ja arenduskokkuleppe liigid, mida komisjon üldiselt peab lepingu artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavaks. Pidades silmas häid kogemusi nimetatud määruse kohaldamisel, mille kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2010, ning arvestades määruse vastuvõtmisest alates omandatud täiendavaid kogemusi, on asjakohane võtta vastu uus grupierandi määrus.

(4)

Käesolev määrus peaks vastama kahele nõudele, nimelt tagama konkurentsi tõhusa kaitse ja andma ettevõtjatele piisava õiguskindluse. Nende eesmärkide saavutamisel tuleks arvesse võtta vajadust võimalikult suures ulatuses lihtsustada haldusjärelevalvet ja õigusraamistikku. Alla turuvõimu teatava taseme võib lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamisel üldiselt eeldada, et teadus- ja arenduskokkulepete positiivne mõju kaalub üles nende negatiivse mõju konkurentsile.

(5)

Lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamiseks määrusega ei ole vaja määratleda neid kokkuleppeid, mis võivad kuuluda lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse. Lepingu artikli 101 lõike 1 alla kuuluvate kokkulepete eraldi hindamise käigus tuleb arvesse võtta mitut tegurit, eriti asjaomase turu struktuuri.

(6)

Kokkulepped teadusuuringute ühiseks läbiviimiseks või uuringutulemuste ühiseks arendamiseks kuni tööstusliku rakendamise etapini, viimane välja arvatud, ei kuulu üldjuhul lepingu artikli 101 lõike 1 reguleerimisalasse. Teatavatel asjaoludel, näiteks kui pooled lepivad kokku mitte korraldada muud teadus- ja arendustegevust samal tegevusalal, loobudes niiviisi võimalusest saavutada teiste poolte ees konkurentsieelis, võivad sellised kokkulepped siiski kuuluda lepingu artikli 101 lõike 1 reguleerimisalasse ja need tuleks seetõttu lisada käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(7)	Käesoleva määrusega kehtestatud erandit tuleks kohaldada üksnes nende kokkulepete suhtes, mille puhul on võimalik piisava kindlusega eeldada, et need vastavad lepingu artikli 101 lõike 3 tingimustele.

(8)	Koostöö teadus- ja arendustegevuses ning tulemuste kasutamises soodustab üldjuhul tehnika ja majanduse arengut, kui pooled panustavad vastastikku koostöösse oskusteabe, varade ja tegevusega. See hõlmab ka juhtusid, kus üks pool ainult rahastab teise poole teadus- ja arendustegevust.

(9)	Tulemuste ühist kasutamist võib pidada ühise teadus- ja arendustegevuse loomulikuks osaks. See võib toimuda mitmel viisil, nagu näiteks toodete valmistamine, tehnilisele või majanduslikule progressile olulisel määral kaasaaitavate intellektuaalomandiõiguste kasutamine või uute toodete turustamine.

(10)

Üldjuhul võib eeldada, et tarbijad saavad teadus- ja arendustegevuse suurenenud mahust ja tulemuslikkusest kasu uute või täiustatud toodete või teenuste väljatöötamise või selliste toodete või teenuste kiirema kasutuselevõtmise näol või hindade langemise näol uute või täiustatud tehnoloogiate või protsesside tulemusena.

(11)

Et põhjendada erandi õigustatust, peaks ühine kasutamine olema seotud toodete, tehnoloogiate või protsessidega, mille puhul teadus- ja arendustegevuse tulemuste kasutamine on otsustava tähtsusega. Kõik pooled peavad teadus- ja arenduskokkuleppes nõustuma, et neil kõigil on edasise teadus- ja arendustegevuse ning kasutuse eesmärgil täielik õigus kasutada ühise teadus- ja arendustegevuse lõpptulemusi, sealhulgas tekkivad intellektuaalomandi õigused ja oskusteave, kohe, kui lõpptulemused kättesaadavaks tehakse. Tulemuste kasutamist edasise teadus- ja arendustegevuse eesmärgil ei tohiks üldjuhul piirata. Kui pooled siiski piiravad kasutusõiguseid kooskõlas määrusega, eriti kui nad spetsialiseeruvad kasutamise raames, võivad nad tulemuste kasutuse eesmärki samamoodi piirata. Kui teadus- ja arendustegevuses osalevad akadeemilised asutused, uurimisinstituudid või ettevõtjad, kes pakuvad teadus- ja arendustegevust äriteenusena, ilma et nad tavaliselt tegeleksid aktiivselt tulemuste kasutamisega, võivad nad siiski kokku leppida kasutada teadus- ja arendustegevuse tulemusi üksnes edasise teadustöö eesmärkidel. Sõltuvalt suutlikkusest ja ärivajadustest võivad pooled panustada teadus- ja arenduskoostöösse eri määral. Selleks et kajastada ja tasandada erinevusi poolte panuse väärtuses või laadis, võidakse käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas teadus- ja arenduskokkuleppes ette näha, et üks pool maksab teisele poolele hüvitist tulemuste kasutamiseks edasise teadustöö või kasutamise eesmärgil. Hüvitis ei tohiks olla nii kõrge, et see kasutamist sisuliselt takistaks.

(12)

Kui teadus- ja arendustegevuse kokkuleppes ei ole tulemuste ühist kasutamist ette nähtud, tuleb teadus- ja arendustegevuse kokkuleppe pooltel samuti kokku leppida, et nad tagavad juurdepääsu kogu nende varem olemas olnud oskusteabele, kui see on teisele poolele tulemuste kasutamiseks hädavajalik. Võetav litsentsitasu ei tohiks olla nii kõrge, et see takistaks teisi pooli reaalselt oskusteabega tutvumast.

(13)

Käesoleva määruse alusel tehtavad erandid peaksid piirduma teadus- ja arenduskokkulepetega, mis ei anna ettevõtjatele võimalust kõnealuste toodete, teenuste või tehnoloogiate olulise osa suhtes konkurentsi kaotada. Grupierandist on vaja välja jätta kokkulepped konkurentide vahel, kelle ühine turuosa teadus- ja arendustegevuse tulemuste läbi täiustatavate või asendatavate toodete, teenuste või tehnoloogiate turul ületab kokkuleppe sõlmimise ajal teatava taseme. Kui ületatakse käesolevas määruses sätestatud turuosa künnis või kui ei täideta muid määruse tingimusi, ei saa siiski eeldada, et teadus- ja arenduskokkulepped kuuluvad kas lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse või ei vasta lepingu 101 lõike 3 tingimustele. Sellisel juhul tuleb teadus- ja arenduskokkulepet eraldi hinnata vastavalt lepingu artiklile 101.

(14)

Et tagada tõhusa konkurentsi püsimine tulemuste ühise kasutamise kestel, tuleks ette näha, et grupierand lakkab kehtimast, kui poolte ühine turuosa ühisest teadus- ja arendustegevusest saadavate toodete, teenuste või tehnoloogiate turul muutub liiga suureks. Erandit tuleks poolte turuosast olenemata jätkuvalt kohaldada teatava aja jooksul pärast ühise kasutamise algust, et oodata ära nende turuosa stabiliseerumine, eelkõige pärast täiesti uue toote kasutuselevõttu, ning garanteerida asjaomaste investeeringute minimaalne tasuvusperiood.

(15)

Käesoleva määrusega ei peaks tegema erandeid kokkulepetele, mis sisaldavad piiranguid, mis ei ole teadus- ja arenduskokkuleppe positiivse mõju saavutamiseks hädavajalikud. Olenemata poolte turuosast, tuleks käesoleva määrusega kehtestatud erandist põhimõtteliselt välja jätta kokkulepped, mis sisaldavad teatavat liiki rangeid konkurentsipiiranguid, nagu näiteks poolte vabaduse piiramine teha teadus- ja arendustööd kokkuleppega mitteseonduvas valdkonnas, hindade fikseerimine kolmandate isikute jaoks, tootmis- või müügimahu piiramine või lepingujärgsete toodete passiivse müügi piiramine teistele pooltele reserveeritud territooriumidel või klientidele. Selles kontekstis ei kujuta kasutuspiirangud endast toodangu, müügi, territooriumi ega klientideringi piiramist.

(16)	Turuosa piirangud, erandite mittetegemine teatavate kokkulepete puhul ja käesolevas määruses sätestatud tingimused tagavad tavaliselt selle, et kokkulepped, mille suhtes kohaldatakse grupierandit, ei võimalda poolte kõnealuste toodete olulise osa suhtes konkurentsi kõrvaldada.

(17)

Konkurentsivastane turulepääsu piiramise mõju ei ole siiski välistatud, kui üks pool rahastab mitut, konkurentide teostatavat ja samu lepingujärgseid tooteid või tehnoloogiaid käsitlevat teadus- ja arendusprojekti, eriti siis, kui pool saab ainuõiguse kasutada tulemusi kolmandate isikute suhtes. Seepärast tuleks niisuguste tasustatavate teadus- ja arenduskokkulepete suhtes määrust kohaldada vaid siis, kui kõikide omavahel seotud lepingute poolte, st rahastava poole ning teadus- ja arendustegevusega hõlmatud poolte, turuosad kokku ei ületa 25 %.

(18)

Kokkulepped ettevõtjate vahel, kes ei ole teadus- ja arendustegevuse tulemuste põhjal täiustatavate või asendatavate toodete, tehnoloogiate või protsesside konkureerivad valmistajad, kõrvaldavad tõhusa konkurentsi teadus- ja arendustegevuses üksnes erandjuhtudel. Seetõttu on kohane võimaldada selliste kokkulepete puhul olenemata turuosast saada kasu käesoleva määrusega kehtestatud erandist ning lahendada kõik erandjuhud asjaomase erandi tühistamisega.

(19)

Komisjon võib tühistada käesoleva määruse kohased erandid nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) (3) artikli 29 lõike 1 alusel, kui ta leiab, et mõnel konkreetsel juhul toovad kokkulepped, mille suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud erandit, siiski kaasa lepingu artikli 101 lõikega 3 kokkusobimatuid tagajärgi.

(20)

Kui teatav kokkulepe, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse kohast erandit, avaldab siiski teatava liikmesriigi territooriumil või osal sellest mõju, mis ei sobi kokku lepingu artikli 101 lõikega 3, võib selle liikmesriigi konkurentsiasutus vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 29 lõikele 2 tühistada käesoleva määrusega ette nähtud erandi liikmesriigi territooriumil või osal sellest, kui on tegemist selgepiirilise geograafilise turuga.

(21)

Käesoleva määruse kohase erandi võib tühistada määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 29 alusel, kui teadus- ja arenduskokkuleppe olemasolu kitsendab olulisel määral kolmandate isikute võimalust viia läbi asjaomases valdkonnas teadus- ja arendustegevust, sest mujal kättesaadavad teadustöövõimalused on piiratud; teadus- ja arenduskokkulepe kitsendab tarnete erilise struktuuri tõttu olulisel määral kolmandate isikute juurdepääsu lepingujärgsete toodete või lepingujärgsete tehnoloogiate turule; pooled jätavad ühise teadus- ja arendustegevuse tulemused ilma objektiivse põhjuseta kolmandate isikute suhtes kasutamata; lepingujärgsetel toodetel või lepingujärgsetel tehnoloogiatel puudub siseturul või selle olulises osas tõhus konkurents samalaadsete toodete, tehnoloogiate või protsessidega, mida tarbijad peavad omadustelt, hinnalt ja otstarbelt võrdväärseks; või kui teadus- ja arenduskokkuleppe olemasolu kõrvaldaks teadus- ja arendustegevuse alase tõhusa konkurentsi asjaomasel turul.

(22)	Et teadus- ja arenduskokkulepped on laadilt tihi pikaajalised, eriti kui koostöö laieneb ka tulemuste kasutamisele, tuleks käesoleva määruse kehtivusajaks kinnitada 12 aastat,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„teadus- ja arenduskokkulepe” – kokkulepe, mis on sõlmitud kahe või enama poole vahel ja käsitleb tingimusi, mille alusel kõnealused pooled tegelevad:

i)	lepingujärgseid tooteid või tehnoloogiaid käsitleva ühise teadus- ja arendustegevusega ning kõnealuse teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühise kasutamisega;

ii)	nende vahel varem sõlmitud kokkuleppe alusel korraldatud ning lepingujärgseid tooteid või tehnoloogiaid käsitleva teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühise kasutamisega;

iii)	lepingujärgseid tooteid või tehnoloogiaid käsitleva ühise teadus- ja arendustegevusega, välja arvatud selle tulemuste ühine kasutamine;

iv)	lepingujärgseid tooteid või tehnoloogiaid käsitleva tasustatava teadus- ja arendustegevusega ning kõnealuse teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühise kasutamisega;

v)	nende vahel varem sõlmitud kokkuleppe alusel korraldatud ning lepingujärgseid tooteid või tehnoloogiaid käsitleva tasustatava teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühise kasutamisega või

vi)	lepingujärgseid tooteid või tehnoloogiaid käsitleva tasustatava teadus- ja arendustegevusega, välja arvatud selle tulemuste ühine kasutamine;

b)	„kokkulepe” – kokkulepe, ettevõtjate ühenduse otsus või kooskõlastatud tegevus;

„teadus- ja arendustegevus” – toodete, tehnoloogiate või protsessidega seotud oskusteabe omandamine ning teoreetilise analüüsi tegemine, süstemaatiline teadustöö või katsetamine, sealhulgas katseline tootmine, toodete või protsesside tehniline katsetamine, selleks vajalike võimaluste loomine ja tulemuste suhtes intellektuaalomandiõiguste omandamine;

d)	„toode” – kaup või teenus, sealhulgas nii vahetoode või -teenus kui ka lõpptoode või -teenus;

e)	„lepingujärgne tehnoloogia” – tehnoloogia või protsess, mis tuleneb ühisest teadus- või arendustegevusest;

f)	„lepingujärgne toode” – toode, mis tuleneb ühisest teadus- või arendustegevusest või mis on valmistatud või tarnitud lepingujärgset tehnoloogiat kasutades;

g)	„tulemuste kasutamine” – lepingujärgsete toodete valmistamine või turustamine või lepingujärgsete tehnoloogiate kasutamine või sellise valmistamise või kasutamise jaoks vajalike intellektuaalomandiõiguste loovutamine või litsentsimine või oskusteabe edastamine;

h)	„intellektuaalomandi õigused” – hõlmavad tööstusomandi õigust, autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi;

i)	„oskusteave” – patentimata praktilise teabe kogum, mis tuleneb kogemustest ja katsetustest ning mis on salajane, oluline ja määratletud;

j)	„salajane” tähendab et oskusteave ei ole üldteada ega hõlpsasti kättesaadav;

k)	„oluline” tähendab, et oskusteave on oluline ja hädavajalik lepingujärgsete toodete valmistamiseks või lepingujärgsete tehnoloogiate rakendamiseks;

l)	„määratletud” tähendab, et oskusteavet tuleb kirjeldada piisavalt ulatuslikult, et oleks võimalik kontrollida, kas see vastab salajasuse ja olulisuse kriteeriumidele;

„ühiselt” tähendab, et teadus- ja arendustegevus või tulemuste kasutamine toimub „ühiselt”, kui sellega seotud töö:

i)	teostajaks on ühisrühm, -organisatsioon või -ettevõte,

ii)	usaldatakse ühiselt kolmandale isikule või

iii)	jaotatakse poolte vahel vastavalt spetsialiseerumisele teadus- ja arendustegevuse või kasutamise raames.

n)	„spetsialiseerumine teadus- ja arendustegevuse raames” – iga pool tegeleb teadus- ja arenduskokkuleppega hõlmatud teadus- ja arendustegevusega, ja nad jagavad teadus- ja arendustegevuse enda jaoks kõige otstarbekamal viisil, see ei hõlma tasustatavat teadus- ja arendustegevust;

„spetsialiseerumine kasutamise raames” – pooled jaotavad omavahel üksikülesanded, nagu tootmine või turustamine, või seavad vastastikku piiranguid seoses tulemuste kasutamisega territooriumide, klientide või kasutusvaldkondade puhul, see hõlmab olukorda, kus vaid üks pool toodab ja turustab lepingujärgseid tooteid ainulitsentsi alusel, mille teised pooled on talle andnud;

p)	„tasustatav teadus- ja arendustegevus” – üks pool teostab teadus- ja arendustegevuse ja teine pool rahastab seda tegevust (edaspidi „rahastav pool”);

q)	„rahastav pool” – pool, kes rahastab tasustatavat teadus- ja arendustegevust ning ei teosta ise mingit teadus- ja arendustegevust.

r)	„konkureeriv ettevõtja” – tegelik või võimalik konkurent;

s)	„tegelik konkurent” – ettevõtja, kes tarnib toodet, tehnoloogiat või protsessi, mida lepingujärgne toode või protsess võib asjaomasel geograafilisel turul täiustada või asendada;

„võimalik konkurent” – ettevõtja, kellel teadus- ja arenduskokkuleppe puudumise korral on teoreetilise võimaluse asemel realistlikud eeldused teha suhteliste hindade väikese, kuid püsiva tõusu korral kolme aasta jooksul vajalikud lisainvesteeringud või muud vajalikud ümberlülitumiskulutused, et asuda tarnima toodet, tehnoloogiat või protsessi, mida lepingujärgne toode või tehnoloogia võib asjaomasel geograafilisel turul täiustada, asendada või välja vahetada;

u)	„asjaomane tooteturg” – nende toodete asjaomane turg, mida lepingujärgne toode võib täiustada asendada või välja vahetada;

v)	„asjaomane tehnoloogiaturg” – nende tehnoloogiate või protsesside asjaomane turg, mida lepingujärgne toode võib täiustada asendada või välja vahetada.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmavad mõisted „ettevõtja”, „tarnija” ja „ostja” vastavaid nendega seotud ettevõtjaid.

„Seotud ettevõtjad” –

ettevõtjad, kelle puhul ühel teadus- ja arenduskokkuleppe poolel on otseselt või kaudselt:

i)	kasutada rohkem kui pooled häältest,

ii)	õigus nimetada ametisse üle poole nõukogu, juhatuse või ettevõtjat seaduslikult esindava organi liikmetest või

iii)	õigus juhtida ettevõtte tegevust;

b)	ettevõtjad, kellel on ühe teadus- ja arenduskokkuleppe poole suhtes otseselt või kaudselt punktis a loetletud õigused või volitused;

c)	ettevõtjad, kelle suhtes mõnel punktis b osutatud ettevõtjal on otseselt või kaudselt punktis a loetletud õigused;

d)	ettevõtjad, kelle suhtes teadus- ja arenduskokkuleppe poolel koos ühe või mitme punktis a, b või c osutatud ettevõtjaga või ühel või mitmel kõnealustes punktides osutatud ettevõtjal ühiselt on punktis a loetletud õigused või volitused;

ettevõtjad, kelle puhul punktis a loetletud õigused kuuluvad ühiselt:

i)	teadus- ja arenduskokkuleppe pooltele või nende vastavatele punktides a–d loetletud seotud ettevõtjatele või

ii)	ühele või mitmele teadus- ja arenduskokkuleppe poolele või ühele või mitmele punktides a–d loetletud seotud ettevõtjale ja ühele või mitmele kolmandale isikule.

Artikkel 2

Erand

1. Lepingu artikli 101 lõike 3 kohaselt ja kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti, deklareeritakse, et lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata teadus- ja arenduskokkulepete suhtes.

Käesolevat erandit kohaldatakse sedavõrd, kuivõrd sellised kokkulepped sisaldavad lepingu artikli 101 lõike 1 reguleerimisalasse kuuluvaid konkurentsipiiranguid.

2. Lõikes 1 sätestatud erand kehtib ka nende teadus- ja arenduskokkulepete suhtes, mis sisaldavad sätteid, mis on seotud intellektuaalomandi õiguste litsentsimisega või selliste õiguste loovutamisega ühele või enamale poolele või poolte loodavale üksusele, mis hakkab tegelema ühise teadus- ja arendustegevusega, tasustatava teadus- ja arendustegevusega või ühise kasutamisega, tingimusel et kõnealused sätted ei kujuta endast selliste kokkulepete peamist eset, ent mis on otseselt seotud nende rakendamisega ja selleks vajalikud.

Artikkel 3

Erandi kohaldamise tingimused

1. Artiklis 2 sätestatud erandit kohaldatakse üksnes lõigetes 2 ja 5 sätestatud tingimuste täitmise korral.

2. Teadus- ja arenduskokkuleppes tuleb sätestada, et igal poolel on edasise teadus- ja arendustegevuse ning kasutamise eesmärgil täielik juurdepääs ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse lõpptulemustele, sealhulgas tekkivad intellektuaalomandi õigused ja oskusteave, kohe, kui lõpptulemused kättesaadavaks tehakse. Kui pooled siiski piiravad määrusega kooskõlas kasutamisõiguseid, eriti kui nad spetsialiseeruvad millelegi kasutamise raames, võivad nad tulemuste kasutamise eesmärki samamoodi piirata. Teadus- ja teadustegevuses osalevad akadeemilised asutused, teadusinstituudid või ettevõtjad, kes pakuvad teadus- ja arendustegevust äriteenusena, ilma et nad tavaliselt tegeleksid aktiivselt tulemuste kasutamisega, võivad siiski kokkuleppeliselt piirduda tulemuste kasutamisel üksnes edasise teadustegevusega. Teadus- ja arenduskokkuleppega võib ette näha, et pooled maksavad teineteisele hüvitist tulemuste kasutamiseks edasise teadustöö või kasutamise eesmärgil. Hüvitis ei tohi olla nii kõrge, et see kasutamist sisuliselt takistaks.

3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, peab juhul, kui teadus- ja arenduskokkulepe näeb ette üksnes ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse, kokkuleppes sätestama, et kõigile pooltele tagatakse juurdepääs teiste poolte varem olemas olnud oskusteabele, kui see on tulemuste kasutamiseks hädavajalik. Teadus- ja arenduskokkuleppega võib ette näha, et pooled maksavad teineteisele hüvitist kogu nende varem olemas olnud oskusteabe kasutamise eest. Hüvitis ei tohi olla nii kõrge, et see kasutamist sisuliselt takistaks.

4. Mis tahes ühine kasutamine tohib olla seotud vaid selliste tulemustega, mis on kaitstud intellektuaalomandiõigustega või mille puhul on tegemist oskusteabega, mis on lepingujärgsete toodete valmistamisel või lepingujärgsete tehnoloogiate rakendamisel hädavajalik.

5. Pooltelt, kellele on kasutamise raames spetsialiseerimise käigus tehtud ülesandeks lepingujärgsete toodete valmistamine, nõutakse kõigi poolte asjaomaste lepingujärgsete toodete tarnenõudluse täitmist, välja arvatud juhul, kui teadus- ja arenduskokkulepe näeb ette ka ühise turustamise artikli 1 lõike 1 punkti m alapunktide i või ii tähenduses, või kui pooled on kokku leppinud, et turustamisega tegeleb üksnes lepingujärgseid tooteid valmistav pool.

Artikkel 4

Turuosa künnis ja erandi kehtivusaeg

1. Kui pooled ei ole omavahel konkureerivad ettevõtjad, kohaldatakse artiklis 2 sätestatud erandit teadus- ja arendustegevuse kestuse jooksul. Kui tulemusi kasutatakse ühiselt, jätkatakse erandi kohaldamist veel seitsme aasta jooksul pärast lepingujärgsete toodete või tehnoloogiate esmakordset turustamist siseturul.

2. Kui kaks või enam osalevat poolt omavahel konkureerivad, kohaldatakse artiklis 2 sätestatud erandit käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul üksnes juhul, kui teadus- ja arenduskokkuleppe sõlmimise ajal

a)	artikli 1 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii või iii osutatud teadus- ja arenduskokkulepete puhul ei ületa teadus- ja arenduskokkuleppe poolte ühine turuosa 25 % asjaomase toote ja tehnoloogia turust, või

b)	artikli 1 lõike 1 punkti a alapunktides iv, v või vi osutatud teadus- ja arenduskokkuleppe poolte ja kõikide nende poolte, kellega rahastav pool on sõlminud samade lepingujärgse toodete või tehnoloogiate kohta teadus- ja arenduskokkuleppe, turuosa 25 % asjaomase toote ja tehnoloogia turust.

3. Pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist jätkatakse erandi kohaldamist niikaua, kui osalevate ettevõtjate ühine turuosa ei ületa 25 % vastavast lepingujärgsete toodete ja tehnoloogiate turust.

Artikkel 5

Raskekujulised piirangud

Artiklis 2 sätestatud erandit ei kohaldata teadus- ja arenduskokkulepete suhtes, mille eesmärk on otseselt või kaudselt, üksikult või poolte kontrolli all olevate muude teguritega kombineeritult:

a)	piirata poolte vabadust teha iseseisvalt või koos kolmandate isikutega teadus- ja arendustööd teadus- ja arenduskokkuleppega mitteseonduvas valdkonnas või pärast ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse lõpuleviimist kokkuleppejärgses või sellega seonduvas valdkonnas;

piirata tootmis- või müügimahtu, välja arvatud:

i)	tootmissihtide seadmisel, kui tulemuste ühine kasutamine hõlmab lepingujärgsete toodete ühistootmist;

ii)	müügiplaanide koostamisel, kui tulemuste ühine kasutamine hõlmab lepingujärgsete toodete ühist turustamist või lepingujärgsete tehnoloogiate ühist litsentsimist artikli 1 lõike 1 punkti m alapunktide i või ii tähenduses;

iii)	tegevuse puhul, mis kujutab endast spetsialiseerumist kasutamise raames ja

iv)	poolte vabaduse piiramisel toota, müüa, anda üle või litsentsida lepingujärgsete toodete või tehnoloogiatega konkureerivaid tooteid, tehnoloogiaid või protsesse ajavahemiku jooksul, mil pooled on kokku leppinud tulemuste ühises kasutamises;

fikseerida hindasid lepingujärgse toote müümisel või lepingujärgsete tehnoloogiate litsentsimisel kolmandatele isikutele, välja arvatud hindade fikseerimine vahetute klientide jaoks või litsentsitasude fikseerimine vahetute litsentsisaajate jaoks, kui tulemuste ühine kasutamine hõlmab lepingujärgsete toodete ühist turustamist või lepingujärgsete tehnoloogiate ühist litsentsimist artikli 1 lõike 1 punkti m alapunktide i või ii tähenduses;

d)	seada piiranguid territooriumide või klientideringi suhtes, kellele pooled võivad lepingujärgseid tooteid passiivselt müüa või lepingujärgseid tehnoloogiaid litsentsida, välja arvatud nõue anda tulemuste ainulitsents teisele poolele;

e)	mitte tegeleda lepingujärgsete toodete või tehnoloogiate aktiivse müügiga või piirata seda territooriumide või klientide puhul, kes kasutamise raames toimuva spetsialiseerumise käigus ei ole reserveeritud vaid ühele poolele;

f)	keelduda rahuldamast selliste tarbijate nõudlust poolte vastavatel territooriumidel või selliste tarbijate nõudlust, kes on jaotatud poolte vahel kasutamise raames toimuva spetsialiseerumise käigus, kes turustaksid lepingujärgseid tooteid muudel siseturu piiresse jäävatel territooriumidel või

g)	raskendada kasutajatel ja edasimüüjatel lepingujärgsete toodete hankimist muudelt edasimüüjatelt siseturu piires.

Artikkel 6

Välja jäetud piirangud

Artiklis 2 sätestatud erand ei kehti järgmiste teadus- ja arenduskokkulepetes sisalduvate kohustuste suhtes:

keeld vaidlustada pärast teadus- ja arendustegevuse lõpuleviimist pooltele siseturul kuuluvate teadus- ja arendustegevusega seotud intellektuaalomandiõiguste kehtivus või pärast teadus- ja arenduskokkuleppe kehtivusaja lõppu vaidlustada pooltele siseturul kuuluvate ning teadus- ja arendustegevuse tulemusi kaitsvate intellektuaalomandiõiguste kehtivus, ilma et seejuures piirataks võimalust näha ette teadus- ja arenduskokkuleppe lõpetamine juhul, kui üks pooltest selliste intellektuaalomandiõiguste kehtivuse vaidlustab;

nõue mitte anda kolmandatele isikutele litsentse lepingujärgsete toodete valmistamiseks või lepingujärgsete tehnoloogiate kasutamiseks, kui vähemalt ühel poolel ei ole lubatud kasutada ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse tulemusi kolmandate isikute suhtes või kui sellist kasutamist siseturul ei toimu.

Artikkel 7

Turuosa künnise kohaldamine

Artiklis 4 sätestatud turuosa künnise kohaldamisel järgitakse järgmisi eeskirju:

a)	turuosa arvutamise aluseks võetakse müügiväärtus turul; kui andmed müügiväärtuse kohta turul ei ole kättesaadavad, võib asjaomaste poolte turuosa kindlaksmääramiseks kasutada hinnanguid, mis põhinevad muudel usaldusväärsetel turgu käsitlevatel andmetel, sealhulgas turu müügimahul;

b)	turuosa arvutatakse eelmist kalendriaastat käsitlevate andmete põhjal;

c)	artikli 1 lõike 2 punktis e osutatud ettevõtjatele kuuluv turuosa jagatakse võrdselt kõigi ettevõtjate vahel, kellel on artikli 1 lõike 2 punktis a loetletud õigused või volitused;

d)	kui artikli 4 lõikes 3 osutatud turuosa esialgu ei ületa 25 %, kuid tõuseb hiljem nimetatud piirist kõrgemale, ületamata 30 % piiri, kehtib artiklis 2 sätestatud erand kahe järjestikuse kalendriaasta jooksul pärast seda aastat, mil turuosa 25 % künnis esimest korda ületati;

e)	kui artikli 4 lõikes 3 osutatud turuosa esialgu ei ületa 25 %, kuid tõuseb hiljem üle 30 %, kehtib artiklis 2 sätestatud erand ühe kalendriaasta jooksul pärast seda aastat, mil turuosa 30 % künnis esimest korda ületati;

f)	punktides d ja e sätestatud erandeid ei või kombineerida selliselt, et nende kohaldamise aeg ületaks kaht kalendriaastat.

Artikkel 8

Üleminekuperiood

Lepingu artikli 101 lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata ajavahemikus 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2012 nende kokkulepete suhtes, mis on 31. detsembril 2010 juba jõus ja mis ei vasta käesolevas määruses sätestatud erandi tingimustele, kuid vastavad määruses (EÜ) nr 2659/2000 sätestatud erandi tingimustele.

Artikkel 9

Kehtivusaeg

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011. aastal.

See kaotab kehtivuse 31. detsembril 2022. aastal.

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. detsember 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 285, 29.12.1971, lk 46.

(*1) 1. detsembril 2009 sai EÜ asutamislepingu artiklist 81 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 101. Need kaks sätet on põhiolemuselt identsed. Käesolevas määruses tuleb viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 101 vajaduse korral lugeda viiteks EÜ asutamislepingu artiklile 81. Euroopa Liidu toimimise lepinguga tehti terminoloogiasse teatavaid muudatusi: „ühendus” asendati „liiduga” ja „ühisturg”„siseturuga”. Käesolevas määruses kasutatakse läbivalt Euroopa Liidu toimimise lepingu terminoloogiat.

(2) EÜT L 304, 5.12.2000, lk 7.

(3) ELT L 1, 4.1.2003, lk 1.