30.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/21


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1338/2011,

13. detsember 2011,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1934/2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2 ja artikli 209 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt, arvestades lepituskomitee poolt 31. oktoobril 2011 heakskiidetud ühist teksti (1),

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühendus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) alusel kooskõlastanud alates 2007. aastast oma piirkondlikku koostööd Aasias, Kesk-Aasias ja Ladina-Ameerikas asuvate arengumaade ning Iraagi, Iraani, Jeemeni ja Lõuna-Aafrikaga (2).

(2)

Määruse (EÜ) nr 1905/2006 peamine eesmärk on aastatuhande arengueesmärke järgides kaotada vaesus. Määruse alusel arengumaades, arenevatel territooriumitel ja arenevates piirkondades rakendatavate piirkondlike programmide raames toimuv koostöö on piiratud rahastamismeetmetega, mis peavad vastama Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabikomitees kindlaks määratud ametliku arenguabi kriteeriumitele.

(3)

Liidu huvides on asjaomaste arengumaadega sõlmitud suhteid veelgi süvendada, kuna kõnealused riigid on olulised partnerid, kes osalevad mitmepoolsetel foorumitel ja ülemaailmses juhtimises. Liidul on strateegiline huvi edendada nende riikidega mitmekülgseid sidemeid ja toetada eelkõige majandus-, kaubandus-, akadeemilist, äri- ja teadusvahetust. Selleks on liidul tarvis konkreetset rahastamisvahendit, mille abil oleks võimalik rahastada meetmeid, mis ei vasta põhimõtteliselt ametliku arenguabi kriteeriumitele, kuid on otsustava tähtsusega suhete tugevdamisel ning annavad olulise panuse asjaomaste arengumaade edusammudesse.

(4)

2007. ja 2008. aasta eelarvemenetluse käigus loodi neli ettevalmistavat meedet kõnealuse laiendatud koostöö edendamiseks kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) artikli 49 lõike 6 punktiga b (3). Need neli ettevalmistavat meedet on: äri- ja teadusvahetus Indiaga, äri- ja teadusvahetus Hiinaga, koostöö Aasia keskmise sissetulekuga riikidega ning koostöö Ladina-Ameerika keskmise sissetulekuga riikidega. Samas artiklis on sätestatud, et ettevalmistavate meetmetega seotud seadusandlik menetlus tuleb lõpule viia enne kolmanda eelarveaasta lõppu.

(5)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1934/2006 (4) eesmärgid ja sätted on asjakohased laiendatud koostöö alustamiseks määrusega (EÜ) nr 1905/2006 hõlmatud riikidega. Seetõttu on vajalik laiendada määruse (EÜ) nr 1934/2006 geograafilist reguleerimisala ning näha ette rahalised vahendid koostööks asjaomaste arengumaadega.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1934/2006 geograafilise reguleerimisala laiendamine asetab asjaomased arengumaad kahe välistegevuse rahastamisvahendi kohaldamisalasse. Tuleks tagada, et mõlemad rahastamisvahendid on üksteisest rangelt lahus. Määrusega (EÜ) nr 1905/2006 nähakse ette ametliku arenguabi kriteeriumitele vastavate meetmete rahastamine, määrusega (EÜ) nr 1934/2006 tuleks hõlmata üksnes sellised meetmed, mis nendele kriteeriumitele põhimõtteliselt ei vasta. Lisaks tuleks tagada, et senini määrusega (EÜ) nr 1934/2006 hõlmatud riigid (tööstus- ning teised suure sissetulekuga riigid ja territooriumid) ei satu geograafilise reguleerimisala laiendamisega halvemasse olukorda, eelkõige rahastamise osas.

(7)

Kuna majanduskriis on tekitanud äärmiselt pingelise eelarveolukorra kogu liidus ja soovitatav laiendamine puudutab riike, kes on mõnel juhul saavutanud liiduga võrreldava konkurentsivõime ning kus keskmine elatustase on lähedane teatud liikmesriikide omale, peaks liit oma koostöös võtma arvesse abi saavate riikide jõupingutusi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni rahvusvaheliste kokkulepete täitmisel ning aitama neil täita ülemaailmseid eesmärke kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel.

(8)

Välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise läbivaatamisel tehti kindlaks vastuolud sätetes, millega on abikõlbmatutena välja jäetud maksude, tollimaksude või muude lõivude tasumiseks tehtavad kulud. Järjepidevuse huvides tehakse ettepanek ühtlustada kõnealused sätted muude vahendite asjakohaste sätetega.

(9)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1934/2006 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1934/2006 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1934/2006 muudetakse järgmiselt:

1)

määruse pealkiri asendatakse järgmisega:

2)

artiklid 1–4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Eesmärk

1.   Käesolevas määruses hõlmavad tööstus- ning teised suure sissetulekuga riigid ja territooriumid käesoleva määruse I lisas loetletud riike ja territooriume, ning arengumaad riike, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) (5) ning mis on loetletud käesoleva määruse II lisas. Edaspidi viidatakse neile koos kui „partnerriikidele”.

Liidu vahenditest toetatakse käesoleva määruse kohaselt majanduslikku, rahalist, tehnilist, kultuurilist ja akadeemilist koostööd partnerriikidega artiklis 4 sätestatud valdkondades, mis jäävad nende pädevusse. Käesoleva määrusega rahastatakse meetmeid, mis ei vasta põhimõtteliselt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabikomitees kindlaks määratud ametliku arenguabi kriteeriumitele.

2.   Partnerriikidega tehtava koostöö esmatähtis eesmärk on konkreetne reageerimine vajadusele tugevdada nendega loodud sidemeid ning jätkata sidemete arendamist nii kahepoolsel, piirkondlikul kui mitmepoolsel alusel, et luua soodsam ja läbipaistvam keskkond suhete arendamiseks liidu ja partnerriikide vahel vastavalt aluslepingutes sätestatud liidu välistegevuse põhimõtetele. See puudutab muu hulgas demokraatia edendamist, inimõiguste ja põhivabaduste ning õigusriigi põhimõtete austamist, samuti inimväärse töö ja hea valitsemistava edendamist ning keskkonna kaitsmist, et aidata kaasa partnerriikide edasiminekule ja jätkusuutlikule arengule.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Koostöö on suunatud suhete arendamisele partnerriikidega, et edendada dialoogi ja vastastikust lähenemist ning jagada ja edendada ühesuguseid poliitilisi, majanduslikke ja institutsioonilisi struktuure ja väärtusi. Liit soovib ka tugevdada koostööd ja teabevahetust olemasolevate või järjest olulisemaks muutuvate kahepoolsete partneritega ja osalejatega mitmepoolsetel foorumitel ja ülemaailmses juhtimises. Koostöö hõlmab ka partnereid piirkondades, kus liidul on strateegiline huvi edendada sidemeid ja aluslepingutes sätestatud väärtusi.

2.   Nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel ja liidu rahastamise sidususe ja tõhususe tagamiseks ning piirkondliku koostöö edendamiseks võib komisjon juhul, kui rakendatav projekt või programm on oma olemuselt piirkondlik või piiriülene, artiklis 6 nimetatud iga-aastaste tegevuskavade vastuvõtmisel otsustada, et ka lisades nimetamata riigid on käesoleva määruse meetmete osas abikõlblikud. Asjaomased tingimused sätestatakse artiklis 5 nimetatud mitmeaastastes koostööprogrammides.

3.   Komisjon muudab I ja II lisas esitatud loetelu vastavalt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabikomitees toimuvale arengumaade loetelu korrapärasele läbivaatamisele ja teavitab sellest ka Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

4.   Liidupoolsel rahastamisel käesoleva määruse alusel pööratakse vajaduse korral eritähelepanu sellele, kas partnerriik järgib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) peamisi tööstandardeid ning kas ta teeb pingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks.

5.   Käesoleva määruse II lisas nimetatud riikide puhul jälgitakse rangelt poliitika kooskõla meetmetega, mida rahastatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1905/2006 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 1337/2008, millega luuakse rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete (6) hinnatõusule arengumaades.

Artikkel 3

Üldpõhimõtted

1.   Liit on rajatud sellistele põhimõtetele nagu vabadus, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ja õigusriik ning püüab dialoogi ja koostöö kaudu edendada, arendada ja tugevdada pühendumist neile põhimõtetele partnerriikides.

2.   Käesoleva määruse rakendamisel järgitakse partnerriikidega koostöö loomisel vajaduse korral diferentseeritud lähenemisviisi, et võtta arvesse nende majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist tausta ning liidu konkreetseid huve, strateegiaid ja prioriteete.

3.   Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed hõlmavad koostöövaldkondi, mis on esitatud eelkõige liidu ja partnerriikide vahelistes instrumentides, lepingutes, deklaratsioonides ja tegevuskavades, ning valdkondi, mis puudutavad liidu konkreetseid huve ja prioriteete ning on nendega vastavuses.

4.   Käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete puhul seab liit eesmärgiks sidususe tagamise liidu välistegevuse muude valdkondadega ning samuti liidu muu poliitikaga, eriti arengukoostöö vallas. See tagatakse poliitika määratlemise, strateegilise kavandamise ja programmitööga ning meetmete rakendamisega.

5.   Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed täiendavad liikmesriikide ja liidu avalik-õiguslike organite jõupingutusi ning lisavad neile väärtust ärisuhete ning kultuurilise, akadeemilise ja teadusvahetuse valdkonnas.

6.   Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja vahetab temaga regulaarselt arvamusi.

Artikkel 4

Koostöövaldkonnad

Liidu rahastamisega toetatakse artikliga 1 kooskõlas olevaid koostöömeetmeid ja rahastamine on kooskõlas käesoleva määruse üldeesmärgi, reguleerimisala, teiste eesmärkide ja üldpõhimõtetega. Liidu rahastamine hõlmab põhimõtteliselt ametliku arenguabi kriteeriumitele mittevastavaid meetmeid, mis võivad sisaldada piirkondlikku mõõdet, järgmistes koostöövaldkondades:

1)

koostöö, partnerluse ja ühisprojektide edendamine liidu ja partnerriikide majandus-, ühiskonna-, kultuuri-, teadus- ja akadeemiliste ringkondade esindajate vahel;

2)

kahepoolse kaubavahetuse, investeeringuvoogude ja majanduspartnerluse stimuleerimine, pöörates tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

3)

dialoogi edendamine liidu ja partnerriikide poliitika-, majandus-, ühiskonna- ja kultuuritegelaste ning asjakohastes sektorites tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide vahel;

4)

inimestevaheliste sidemete, haridus- ja koolitusprogrammide ning loomingulise vahetuse edendamine ja vastastikuse mõistmise arendamine kultuuride vahel, eelkõige perekonna tasandil, sealhulgas meetmed, mille eesmärk on tagada ja suurendada liidu osalemist Erasmus Munduse programmis ning Euroopa haridusmessidel;

5)

koostööprojektide edendamine sellistes valdkondades nagu teadusuuringud, teadus ja tehnoloogia, sport ja kultuur, energeetika (eelkõige taastuvenergia), transport, keskkonnaküsimused (sealhulgas kliimamuutused), tolliküsimused, finants-, õigus- ja inimõiguste küsimused ning mis tahes muud liidule ja partnerriikidele vastastikust huvi pakkuvad küsimused;

6)

liidualase teadlikkuse suurendamine ja selle mõistmise parandamine ning selle märgatavuse suurendamine partnerriikides;

7)

toetus konkreetsetele algatustele, sealhulgas teadustööle, uuringutele, katsekavadele või ühisprojektidele, mis on suunatud tõhusale ja paindlikule reageerimisele sellistele koostöö eesmärkidele, mis tulenevad arengutest liidu kahepoolsetes suhetes partnerriikidega või mille sihiks on tõuke andmine kõnealuste suhete edasisele süvendamisele ja laiendamisele.

3)

artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Mitmeaastased koostööprogrammid ei hõlma pikemat ajavahemikku kui käesoleva määruse kehtivusaeg. Programmides sätestatakse liidu konkreetsed huvid ja prioriteedid, üldised eesmärgid ja oodatavad tulemused. Programmide geograafilise hõlmatuse osas püütakse saavutada võimalikult suur tasakaal, eelkõige Erasmus Munduse programmi puhul. Ühtlasi määratakse neis kindlaks liidupoolseks rahastamiseks valitud valdkonnad ja esitatakse vastavaks ajavahemikuks rahaeraldiste soovituslik jaotus nii kokku kui iga prioriteetse valdkonna ja partnerriigi või partnerriikide rühma jaoks eraldi. Vajaduse korral võib eraldiste suurus olla antud teatud vahemikus. Mitmeaastased koostööprogrammid vaadatakse läbi vahekokkuvõtete tegemiseks; vajaduse korral rakendatakse eriotstarbelist läbivaatamist.”;

4)

lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 5a

Liidu strateegilised huvid, üldeesmärgid, rahastatavad prioriteetsed valdkonnad ja II lisas loetletud riikidega tehtava koostöö eeldatavad tulemused

Artiklis 5 nimetatud mitmeaastaste koostööprogrammide aluseks II lisas loetletud partnerriikidega on järgmised üldeesmärgid, rahastatavad prioriteetsed valdkonnad ja eeldatavad tulemused.

1)

Avalik diplomaatia ja tutvustamistegevus, mille eesmärk on:

edendada liidu laiaulatusliku mõistmist ja nähtavust;

edendada liidu olulisi poliitikaküsimusi käsitlevaid vaateid ja selliseid liidu väärtusi nagu demokraatia ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine;

toetada liitu ja selle poliitikat ning liidu suhteid käsitlevat mõttevahetust ja arutelu II lisas loetletud partnerriikidega;

töötada välja uusi lähenemisviise, mis hoogustavad positiivseid, tulemustele orienteeritud suhteid riikidega, kes teavad liidust vähe või mitte midagi.

Neid eesmärke toetavate tegevuste tulemusel peaks paranema arusaamine ja vastastikune mõistmine liidu ja II lisas loetletud partnerriikide vahel, koos sellest tuleneva soodsa mõjuga liidu majanduslikele ja poliitilistele suhetele partneritega.

2)

Majandusalane partnerlus ja ettevõtjate koostöö, mille eesmärk on:

parandada liidu ettevõtjate turulepääsu, eelkõige neid toetavate programmide kaudu (pakkudes sealhulgas asjakohast regulatiivset tuge kaubandustõkete osas), võttes eeskuju kauaaegsetest ettevõtete koostööprogrammidest.

Need programmid peaksid vajaduse korral täiendama olemasolevaid toetusmeetmeid. Programmid peaksid looma konkreetseid võimalusi ettevõtjate ja teadlaste vahelise koostöö tihendamiseks, suurendama käivet ja investeeringuid sihtvaldkondades ning suurendama kaubavooge II lisas loetletud partnerriikidega.

Need jõupingutused peavad olema kooskõlas komisjoni laiema strateegiaga liidu konkurentsivõime arendamiseks globaalsetel turgudel, samuti liidu muu poliitikaga konkreetsete piirkondade ja riikide suhtes, ning täiendama neid.

Vahendeid suunatakse eelkõige riikidele, kus sekkumine võib suurendada liidu ettevõtjate osalemist. Oluliselt keskendutakse liidu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes soovivad pääseda Aasia, Ladina-Ameerika, Lähis-Ida ja Lõuna-Aafrika turgudele. Vajaduse korral suunatakse vahendid riikidesse, kes järgivad ILO põhilisi tööstandardeid ja annavad oma panuse ülemaailmsetesse jõupingutustesse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks.

3)

Inimestevahelised sidemed, mille eesmärk on:

toetada Erasmus Mundus II 2. meetme raames struktureeritud koostöö, vahetuse ja liikuvuse alusena kõrghariduse kõigil tasanditel kvaliteetseid partnerlussuhteid liidu ja kolmandate riikide kõrgharidusasutuste vahel (2. meede – 2. HARU: partnerlussuhted riikide ja territooriumidega, kes saavad abi tööstusriikide rahastamisvahendi raames);

täiendada arengukoostöö rahastamisvahendist rahastatavaid Erasmus Munduse 2. meetme (2. meede – 1. HARU: partnerlussuhted riikide ja territooriumitega, kes saavad toetust Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi, arengukoostöö rahastamisvahendi, Euroopa Arengufondi ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames (endine väliskoostöö alaprogramm)) stipendiume, toetades liidu üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust kolmandatesse riikidesse;

edendada koos kodanikuühiskonnaga selle kõige laiemas tähenduses paremat arusaamist liidust kui sellisest, selle seisukohtadest globaalsetes küsimustes ning majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise integratsiooni protsessidest, täiendades seeläbi ametlikke suhteid valitsusega;

edendada koostööd, partnerlust ja ühisprojekte liidu ja partnerriikide majandus-, ühiskonna-, kultuuri-, teadus- ja akadeemiliste ringkondade esindajate vahel.

Need tegevused peaksid aitama luua vastastikust kasu koostööst hariduse, kultuuri ja kodanikuühiskonna alal. See saavutatakse pakutava hariduse kvaliteedi parandamise ja vastastikuste raskuste ületamise kaudu teadmistepõhiste ühiskondade arendamisel. Teostatud meetmed peaksid andma lisaväärtust ideede, teadmiste, teaduse ja tehnika saavutuste vastastikusele rikastamisele teadlaste ja kutsetöötajate vahetuste kaudu, eelkõige partnerriikidega, kellel on liiduga võrreldavad kõrgharidussüsteemid.”;

5)

artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjon võtab vastu iga-aastased tegevuskavad, mille aluseks on artiklis 5 nimetatud mitmeaastased koostööprogrammid, ning edastab need samaaegselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule.”;

6)

artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)

esimene lõik muutub lõikeks 1;

b)

lõike 1 punktid e ja f asendatakse järgmisega:

„e)

partnerriikide ja -piirkondade ning liidu asutatud ühisorganid;

f)

liidu institutsioonid ja organid, kuid üksnes artiklis 9 nimetatud toetusmeetmete rakendamiseks;”;

c)

lisatakse järgmised lõiked:

„2.   Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 1257/96 (humanitaarabi kohta), (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1717/2006 (stabiliseerimisvahendi kehtestamise kohta) (8) ja määruse (EÜ) nr 1905/2006 alla kuuluvaid meetmeid, mis on nende määruste alusel abikõlblikud, ei rahastata käesoleva määruse alusel.

3.   Käesoleva määruse kohast liidu abi ei kasutata relvade või laskemoona hankimise ega sõjalise või kaitseotstarbega operatsioonide rahastamiseks.

7)

artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Liidu rahastamist ei kasutata põhimõtteliselt maksude, tollimaksude või muude lõivude tasumiseks partnerriikides.”;

8)

artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liidu rahastamisest võib katta kulutusi, mis on seotud käesoleva määruse rakendamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks otseselt vajalike ettevalmistuste, järelmeetmete, seire, auditeerimise ja hindamisega, samuti mis tahes muid haldus- või tehnilise abiga seotud kulutusi, mis komisjonil, sealhulgas tema delegatsioonidel partnerriikides, võivad tekkida käesoleva määruse alusel rahastatavate operatsioonide haldamisel.”;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjon võtab mitmeaastaste koostööprogrammidega hõlmamata toetusmeetmed vastu ja edastab need üheaegselt Euroopa Parlamendile ning nõukogule.”;

9)

artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Liidu finantshuvide kaitsmine”;

b)

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Mis tahes käesolevast määrusest tulenevad lepingud sisaldavad sätteid, mis tagavad liidu finantshuvide kaitse, eelkõige seoses eeskirjade eiramise, pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevusega, kooskõlas nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, (9) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest (10) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (11).

2.   Lepingutes antakse komisjonile ja kontrollikojale selgesõnaliselt õigus iga liidu vahendeid saanud töövõtja või alltöövõtja auditeerimiseks, sealhulgas dokumentide auditeerimiseks või kohapealseks auditeerimiseks. Lepingutes on samuti selgelt väljendatud komisjoni volitused läbi viia kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatule.

10)

artiklid 13 ja 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Hindamine

1.   Komisjon hindab korrapäraselt käesoleva määruse alusel rahastatud tegevusi ja programme, vajaduse korral või Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel sõltumatute välishindamiste aruannete abil, et teha kindlaks, kas eesmärgid on saavutatud ning et võimaldada tal koostada soovitusi tulevaste meetmete parandamiseks. Neid tulemusi võetakse arvesse programmide kavandamisel ja vahendite eraldamisel.

2.   Komisjon saadab teavitamise eesmärgil lõikes 1 nimetatud hindamisaruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Komisjon kaasab käesoleva määruse alusel tehtava liidu koostöö hindamisetappi asjaomased sidusrühmad, sealhulgas valitsusvälised osalejad.

Artikkel 14

Aastaaruanne

Komisjon vaatab läbi käesoleva määruse alusel võetud meetmete rakendamisel tehtud edusammud ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule üksikasjaliku aastaaruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Aruandes esitatakse eelarve täitmise tulemused ja tutvustatakse kõiki rahastatud meetmeid ja programme ning võimaluste piires tuuakse välja koostöömeetmete ja -programmide peamised tulemused ja mõju.”;

11)

artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Finantssätted

Käesoleva määruse rakendamise lähtesumma ajavahemikul 2007–2013 on 172 miljonit eurot I lisas loetletud riikide ja 176 miljonit eurot II lisas loetletud riikide puhul. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.”;

12)

lisa pealkiri asendatakse järgmisega:

Käesoleva määrusega hõlmatud tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumite loetelu”;

13)

lisatakse uued lisad II ja III, mille tekst on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 13. detsember 2011

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

M. SZPUNAR


(1)  Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 10. detsembri 2010. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 7E, 12.1.2011, lk 1). Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 28. novembri 2011. aasta otsus.

(2)  ELT L 378, 27.12.2006, lk 41.

(3)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(4)  ELT L 405, 30.12.2006, lk 41.

(5)  ELT L 378, 27.12.2006, lk 41.

(6)  ELT L 354, 31.12.2008, lk 62.”;

(7)  EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1.

(8)  ELT L 327, 24.11.2006, lk 1.”;

(9)  EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(10)  EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(11)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.”;


LISA

II LISA

Määrusega hõlmatud arengumaade loetelu

Ladina-Ameerika

1.

Argentina

2.

Boliivia

3.

Brasiilia

4.

Tšiili

5.

Colombia

6.

Costa Rica

7.

Kuuba

8.

Ecuador

9.

El Salvador

10.

Guatemala

11.

Honduras

12.

Mehhiko

13.

Nicaragua

14.

Panama

15.

Paraguay

16.

Peruu

17.

Uruguay

18.

Venezuela

Aasia

19.

Afganistan

20.

Bangladesh

21.

Bhutan

22.

Birma/Myanmar

23.

Kambodža

24.

Hiina

25.

India

26.

Indoneesia

27.

Korea Rahvademokraatlik Vabariik

28.

Laos

29.

Malaisia

30.

Maldiivid

31.

Mongoolia

32.

Nepal

33.

Pakistan

34.

Filipiinid

35.

Sri Lanka

36.

Tai

37.

Vietnam

Kesk-Aasia

38.

Kasahstan

39.

Kirgiisi Vabariik

40.

Tadžikistan

41.

Türkmenistan

42.

Usbekistan

Lähis-Ida

43.

Iraan

44.

Iraak

45.

Jeemen

Lõuna-Aafrika

46.

Lõuna-Aafrika

III LISA

Rahaeraldised koostöö tegemiseks II lisas loetletud riikidega

Ajavahemikus 2011–2013 on rahaliste vahendite jaotus prioriteetsete valdkondade lõikes koostöö tegemiseks II lisas loetletud partnerriikidega järgmine.

Prioriteetne valdkond

 

Avalik diplomaatia ja tutvustamistegevus

Vähemalt 5 %

Majandusalane partnerlus ja ettevõtjate koostöö edendamine

Vähemalt 50 %

Inimestevahelised sidemed

Vähemalt 20 %

Eraldamata reserv ja halduskulud

Kuni 10 %


KOMISJONI AVALDUS ARTIKLI 16 KOHTA

Määruses käsitletakse teatud hulga konkreetsete mitteametlike arenguabitegevuste toetamise küsimust arengukoostöö vahendi alla kuuluvates riikides (arengukoostöö vahendi määrus nr 1905/2006). Kõnealune määrus peaks pakkuma sellele probleemile ühekordse lahenduse.

Komisjon kinnitab taas, et vaesuse kaotamine, sealhulgas aastatuhande eesmärkide järgimine, on ja jääb tema arengukoostöö peamiseks eesmärgiks.

Komisjon tuletab meelde, et artiklis 16 kindlaksmääratud lähtesummat II lisas toodud riikide jaoks kohaldatakse mitteametlike arenguabitegevuste jaoks ettenähtud sihtotstarbeliste eelarveridade kaudu.

Lisaks kinnitab komisjon oma kavatsust pidada ajavahemikul 2007–2013 kinni arengukoostöö vahendi määruse (määrus nr 1905/2006) artiklis 38 kindlaksmääratud lähtesummast ning sama määruse arenguabi kriteeriumite täitmist käsitlevatest sätetest. Komisjon tuletab meelde, et tema praeguse rahastamiskava kohaselt ületatakse see lähtesumma 2013. aastal.

Seoses sellega kavatseb komisjon esitada eelarveprojektid, millega tagatakse arengukoostöö vahendi määruse nr 1905/2006 kohaselt ajavahemikul kuni 2013. aastani Aasiale ja Ladina-Ameerikale ettenähtud arenguabi kasv selliselt, et see ei mõjuta praegu arengukoostöö vahendi määruse ja ELi eelarve kohaselt kavandatud arenguabi suurust üldiselt.


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU AVALDUS DELEGEERITUD ÕIGUSAKTIDE KASUTAMISE KOHTA TULEVASES MITMEAASTASES FINANTSRAAMISTIKUS (2014–2020)

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad teadmiseks komisjoni teatise „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (KOM(2011) 500 (1)), eelkõige seoses delegeeritud aktide kavandatud kasutamisega tulevaste välisrahastamise vahendite raames, ja jäävad ootama õigusaktide ettepanekuid, mis võetakse nõuetekohaselt arvesse.


(1)  Komisjon kinnitab oma teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (KOM(2011) 500), et

„Lisaks tehakse eri vahendite tulevastes õiguslikes alustes ettepanek kasutada rohkem delegeeritud õigusakte, mis võimaldavad poliitikat rahastamisperioodi jooksul paindlikumalt hallata, pidades ühtlasi kinni kahe seadusandliku institutsiooni põhimõttest.”

ja

„Leitakse, et tuleks parandada välisabi demokraatlikku kontrolli. Seda oleks võimalik saavutada, kasutades programmide teatavate aspektide puhul delegeeritud õigusakte asutamislepingu artikli 290 kohaselt. See asetaks kaasseadusandjad võrdsesse olukorda ning tagaks programmitöö suurema paindlikkuse. Euroopa Arengufondiga seoses tehakse ettepanek viia kontroll kooskõlla arengukoostöö rahastamisvahendiga, võttes samas arvesse kõnealuse vahendi eripära.”


  翻译: