6.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 36/13

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 126 hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest riigieelarve puudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on vajalik hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks.

(3)

ELi toimimise lepingu artiklis 126 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega, mida on täpsustatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1467/97, (1) mis on osa stabiilsuse ja kasvu paktist, on ette nähtud nõukogu otsuse vastuvõtmine ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokollis nr 12 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta on ette nähtud täiendavad sätted seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu määruses (EÜ) nr 479/2009 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad ja määratlused kõnealuste sätete kohaldamiseks.

(4)

ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 5 nõutakse, et kui komisjon leiab, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk, esitab ta asjaomasele liikmesriigile arvamuse ja teavitab vastavalt ka nõukogu.

(5)

Olles arvesse võtnud ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohast aruannet ning ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 4 kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, järeldas komisjon, et Horvaatial on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seepärast edastas komisjon Horvaatiale sellekohase arvamuse ja teavitas nõukogu sellest 10. detsembril 2013 (3).

(6)

ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt peaks nõukogu kaaluma kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi enne, kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigil on ülemäärane eelarvepuudujääk. Horvaatia puhul jõuti pärast kõnealust üldhinnangut järgmistele järeldustele.

(7)

14. novembril 2013 Horvaatia valitsuses vastu võetud ja parlamendile saadetud 2013. aasta eelarve paranduste ja 2014. aasta eelarve projekti (4) kohaselt kavandavad Horvaatia ametiasutused valitsemissektori eelarvepuudujäägiks 2013. aastal 5,5 % SKPst, millele eelnes puudujääk 5 % SKPst 2012. aastal ning mis püsib prognooside kohaselt muutumatuna 2014. aastal ja hakkab üksnes järk-järgult vähenema 2015. ja 2016. aastal. Komisjoni talituste 5. novembril 2013 avaldatud 2013. aasta sügisprognoosi kohaselt ületab valitsemissektori eelarvepuudujääk 2013. aastal märkimisväärselt aluslepingu järgset kontrollväärtust 3 % SKPst ning kasvab tasakaalustavate meetmete puudumisel aastatel 2013–2015 suuremaks kui 6 % SKPst. Nagu on märgitud ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohases komisjoni aruandes, on kavandatavad ja prognoositavad eelarvepuudujäägid aluslepingu kontrollväärtusest märksa suuremad. Kontrollväärtust ületavat osa võib stabiilsuse ja kasvu pakti kohaselt käsitada erandlikuna. Täpsemalt tuleneb see osaliselt tõsisest majandussurutisest stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Majandustegevus on hinnangute kohaselt vähenenud peaaegu 12 % võrreldes tipptasemega 2008. aastal. Reaalne SKP väheneb 2013. aastal prognooside kohaselt veelgi ning vähest taastumist on oodata alles 2014. aastal. Potentsiaalne majanduskasv peatus komisjoni talituste ühiselt kokkulepitud metoodika kohaselt antud hinnangul 2009. aastal, muutus 2010. aastal negatiivseks ning on sellest ajast saadik püsinud negatiivsena. Arvutuslik SKP lõhe, mis on püsinud negatiivsena alates 2009. aastast, peaks prognoosiperioodi jooksul järk-järgult kitsenema, ent jääma siiski negatiivseks ka 2015. aastal, kinnitades majanduslanguse sügavust ja ulatust. Kontrollväärtuse kavandatavat ületamist ei saa käsitada stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses ajutisena. Horvaatia ametiasutuste prognooside ning komisjoni talituste 2013. aasta sügisprognoosi kohaselt jääb valitsemissektori eelarvepuudujääk kontrollväärtusest märkimisväärselt suuremaks ka 2014. ja 2015. aastal. ELi toimimise lepingu eelarvepuudujäägi kriteeriumi nõue on seega täitmata.

(8)

2014. aasta eelarveprojektis prognoosib valitsus valitsemissektori võla suhte tõusu 58,1 %-lt 2013. aastal 62 %-ni 2014. aastal ning edasist tõusu 64,1 %-ni 2015. aastal ja 64,7 %-ni 2016. aastal. Need arvud on veidi suuremad kui 2013. aasta septembris Horvaatia majandus- ja eelarvepoliitika suunistes esitatud andmed, mille kohaselt valitsemissektori võla suhe pidi valitsuse prognoosi kohaselt 2013. aastal ulatuma 56,6 %-ni ning 2014., 2015. ja 2016. aastal vastavalt 60,6, 63,4 ja 65,3 protsendini. Komisjoni talituste 2013. aasta sügisprognoosis on 2013. aasta kavandatud valitsemissektori võla suhteks märgitud 59,7 % SKPst. Muutumatu poliitika korral prognoositakse, et valitsemissektori võla suhe ületab 2014. aastal 60 %, tõustes seega kõrgemale aluslepingu järgsest kontrollväärtusest 60 %. Praegu kättesaadava teabe põhjal tõstaks USA dollarites võlakirjade emissioon 2013. aasta novembris valitsemissektori võla suhte 60 % tasemest kõrgemale juba 2013. aasta lõpuks. Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikes 1a on sätestatud, et võlakriteeriumi nõue loetakse ühtlasi täidetuks juhul, kui komisjoni eelarveprognoosist ilmneb, et nõutud erinevuse vähenemine esineb kolme aasta jooksul, kaasa arvatud need kaks aastat, mis järgnevad viimasele aastale, mille kohta on andmed olemas. Horvaatia ametiasutuste ja komisjoni talituste prognoosid näitavad, et valitsemissektori võla suhe on jätkuvalt suure eelarvepuudujäägi ja vähese majandusaktiivsuse tõttu kasvamas ning jätkab seda suundumust kogu prognoositava perioodi vältel. Sellest saab järeldada, et võla võrdlustaset ei ole saavutatud ja seega on ELi toimimise lepingu võlakriteeriumi nõue täitmata.

(9)

Kooskõlas ELi toimimise lepingu sätetega analüüsis komisjon oma aruandes ka „asjassepuutuvaid tegureid” vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 3. Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikes 4, saab riikide puhul, kus valitsemissektori võla suhe ületab kontrollväärtuse, võtta kõnealuseid tegureid edasises menetluses, mille tulemusel tehakse otsus eelarvepuudujäägi kriteeriumi täitmise kohta, arvesse üksnes juhul, kui valitsemissektori eelarvepuudujääk on kontrollväärtuselähedane ja ületab kontrollväärtuse ajutiselt, mis Horvaatia puhul nii ei ole. Asjassepuutuvaid tegureid, eriti sügavat ja pikaajalist majanduslangust koos ebasoodsate välistingimustega on võetud arvesse võlakriteeriumi täitmise hindamisel. Asjassepuutuvad tegurid ei mõjuta siiski järeldust, et ELi toimimise lepingu võlakriteerium on täitmata,