L_2014150ET.01009301.xml

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 513/2014,

16. aprill 2014,

millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2007/125/JHA

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõiget 1, artiklit 84 ja artikli 87 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 67 lõike 3 kohane liidu eesmärk tagada kõrge turvalisuse tase vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal tuleks saavutada muu hulgas kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise meetmete ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja muude riiklike ametiasutuste, sh Europoli või muude asjakohaste liidu asutuste ning asjaomaste kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse koordineerimise ja koostöö meetmetega.

(2)

Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tuleks võtta liidu tasandil tõhustatud meetmeid, et kaitsta inimesi ja kaupu üha kasvavate piiriüleste ohtude eest ja toetada liikmesriikide pädevate asutuste tööd. Terrorism, organiseeritud kuritegevus, suure liikuvusega kuritegevus, uimastikaubandus, korruptsioon, küberkuritegevus, inim- ja relvakaubandus tekitavad liidule jätkuvalt sisejulgeolekuga seotud probleeme.

(3)

Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia (sisejulgeoleku strateegia), mille nõukogu võttis vastu 2010. aasta veebruaris, kujutab endast ühist tegevuskava kõnealuste ühiste julgeolekuprobleemide lahendamiseks. Komisjoni 22. novembri 2010. aasta teatises „ELi sisejulgeoleku strateegia toimimine: viis sammu turvalisema Euroopa suunas” sõnastatakse nimetatud strateegia põhimõtete ja suuniste põhjal konkreetsed meetmed, määrates kindlaks viis strateegilist eesmärki: tõkestada rahvusvaheliste kuritegelike võrgustike tegevust, hoida ära terrorismi ning tegeleda radikaliseerumise ja terroristide värbamise probleemiga, tõsta kodanike ja ettevõtjate jaoks turvalisuse taset küberruumis, tugevdada turvalisust piiride halduse kaudu ning muuta Euroopa kriisidele ja katastroofidele vastupanuvõimelisemaks.

(4)

Sisejulgeoleku strateegia elluviimisel tuleks juhinduda peamiselt sellistest põhimõtetest nagu liikmesriikidevaheline solidaarsus, selgus ülesannete jaotamisel, põhiõiguste ja -vabaduste ning õigusriigi põhimõtte järgimine, keskendumine üleilmsetele huvidele ning seotusele ja vajalikule kooskõlale välisjulgeolekuga.

(5)	Selleks et edendada sisejulgeoleku strateegia rakendamist ja tagada selle toimimine, peaks liit liikmesriike rahaliselt piisavalt toetama, luues ja hallates Sisejulgeolekufondi („fond”).

(6)	Fondis peaks kajastuma vajadus suurema paindlikkuse ja lihtsustamise järele, samas tuleks järgida prognoositavusega seonduvaid nõudeid ning tagada vahendite õiglane ja läbipaistev jaotamine, et täita käesolevas määruses kehtestatud üldised ja konkreetsed eesmärgid.

(7)	Fondi rakendamise juhtpõhimõtted on meetmete tõhusus ja kulutuste kvaliteet. Ka tuleks fondi rakendada nii mõjusalt ja kasutajasõbralikult kui võimalik.

(8)	Kokkuhoiu aegadel liidu poliitikas nõuab majandusraskuste ületamine suuremat paindlikkust, uuenduslikke korraldusmeetmeid, olemasolevate struktuuride paremat kasutamist ning liidu institutsioonide, ametite, liikmesriikide ametiasutuste ja kolmandate riikide vahelist koordineeritust.

(9)	Liidu rahastamise mõju on vaja avaliku ja erasektori rahaliste vahendite kasutuselevõtu, ühendamise ja võimendamise kaudu võimalikult palju suurendada.

(10)

Nõukogu poolt 8.–9. novembril 2010. aastal kinnitatud ELi poliitikatsükli eesmärk on tegeleda kõige olulisemate liitu ähvardavate raske ja organiseeritud kuritegevusega seotud ohuga sidusal ja metoodilisel viisil, kasutades selleks optimaalset koostööd asjaomaste teenistuste vahel. Kõnealuse mitmeaastase poliitikatsükli tulemusliku rakendamise toetamiseks tuleks käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendi (rahastamisvahend) kaudu rahastamisel ära kasutada kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 (4) sätestatud võimalikke rakendamisvõimalusi, sealhulgas vajaduse korral kaudset eelarve täitmist, et tagada meetmete ja projektide õigeaegne ja tõhus elluviimine.

(11)

ELi toimimise lepingu V jaotise suhtes kohaldatava õigusliku eripära tõttu ei ole võimalik luua fondi ühe rahastamisvahendina. Seepärast tuleks fond luua liidu sisejulgeoleku valdkonna rahalise toetamise tervikliku raamistikuna, mis koosneb käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendist ning rahastamisvahendist, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 515/2014 (5) välispiiride ja viisa valdkonna rahastamiseks. Seda terviklikku raamistikku tuleks täiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 514/2014 (6).

(12)	Piiriüleseid kuritegusid, näiteks inimkaubandust ja ebaseadusliku sisserände ärakasutamist kuritegelike organisatsioonide poolt, on võimalik edukalt tõkestada politseikoostöö kaudu.

(13)

Käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 515/2014 jaoks ettenähtud koguvahendid peaksid moodustama terveks fondi kehtivusajaks rahastamispaketi, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (7) punkti 17 tähenduses.

(14)

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2013. aasta resolutsioonis organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu kohta tõdeti, et võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu on kogu Euroopa ülesanne, ning nõuti õiguskaitse valdkonnas tihedamat liikmesriikidevahelist koostööd, sest tulemuslik võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu on ülioluline selleks, et kaitsta seaduslikku majandust tüüpilise kriminaalse tegevuse eest, nagu kriminaaltulu rahapesu.

(15)

Fondi terviklikus raamistikus käesoleva rahastamisvahendi raames antava rahalise abiga tuleks toetada politseikoostööd, teabevahetust ja teabele juurdepääsu, kuritegevuse tõkestamist, võitlust piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevusega, sealhulgas terrorismi, korruptsiooni, uimasti-, inim- ja relvakaubanduse, ebaseadusliku sisserände ärakasutamise, laste seksuaalse ärakasutamise, laste väärkohtlemist kujutava visuaalse materjali ja lapsporno levitamise, küberkuritegevuse ja kriminaaltulu rahapesuga, inimeste ja elutähtsa infrastruktuuri kaitset julgeolekuga seotud intsidentide eest ning tõhusat julgeolekuriskide juhtimist ja kriisiohjet, võttes arvesse ühiseid poliitikapõhimõtteid (strateegiaid, poliitikatsükleid, programme ja tegevuskavasid), õigusakte ja praktilist koostööd.

(16)

Kõnealustes valdkondades antava rahalise abiga tuleks eelkõige toetada piiriüleseid ühisoperatsioone edendavaid meetmeid, teabele juurdepääsu ja teabevahetust, parimate tavade vahetamist, lihtsamat ja turvalist teabevahetust ja koordineerimist, töötajate koolitamist ja vahetust, analüüsivaid, järelevalve- ja hindamismeetmeid, laiaulatuslikke ohu- ja riskihinnanguid vastavalt ELi toimimise lepingus kindlaks määratud pädevustele, teavitustööd, uue tehnoloogia katsetamist ja valideerimist, kohtumeditsiinialast teadustegevust, koostalitusvõimelise tehnilise varustuse omandamist ning koostööd liikmesriikide ja asjaomaste liidu asutuste, sh Europoli vahel. Kõnealustes valdkondades antava rahalise abiga tuleks toetada üksnes selliseid meetmeid, mis on kooskõlas liidu tasandil kindlaks määratud prioriteetide ja algatustega, eelkõige nendega, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament ja nõukogu.

(17)

Liidu uimastivastase võitluse strateegia terviklikus raamistikus, mille põhimõtteks on pakkumise ja nõudluse samaaegsel vähendamisel põhinev tasakaalustatud käsitus, tuleks käesoleva rahastamisvahendi raames antava liidu rahalise abiga toetada kõiki meetmeid, mille eesmärk on ebaseadusliku uimastikaubanduse ennetamine ja selle vastu võitlemine (pakkumise vähendamine), eelkõige meetmeid, mis on suunatud võitlusele ebaseaduslike uimastite tootmise, valmistamise, ekstraheerimise, müügi, veo, importimise ja eksportimise, sealhulgas ebaseadusliku uimastikaubandusega tegelemise eesmärgil narkootikumide omamise ja ostmise vastu.

(18)

Kolmandates riikides ja seoses kolmandate riikidega käesoleva rahastamisvahendi kaudu toetatavad meetmed tuleks võtta koostoimes ja kooskõlas muude meetmetega, mida toetatakse väljaspool liitu geograafiliste ja temaatiliste liidu välisabi rahastamisvahendite raames. Kõnealuseid meetmeid rakendades tuleks püüda tagada nende täielik kooskõla asjaomase riigi või piirkonnaga seotud liidu välismeetmete ja -poliitika põhimõtete ja üldiste eesmärkidega, demokraatlike põhimõtete ja väärtustega, põhiõiguste ja -vabadustega, õigusriigi põhimõtetega ja kolmandate riikide suveräänsusega. Meetmete eesmärk ei tohiks olla toetada otseselt majandusarengule suunatud tegevust ja need peaksid vajaduse korral täiendama välisabivahenditest antavat rahalist abi. Samuti tuleks püüda tagada kooskõla liidu humanitaarpoliitikaga, eelkõige seoses erakorralise abi meetmetega.

(19)	Rahastamisvahendi rakendamisel tuleks täielikult järgida Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid ning liidu rahvusvahelisi kohustusi.

(20)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklile 3 tuleks rahastamisvahendist toetada tegevust, mis tagab laste kaitse vägivalla, väärkohtlemise, ärakasutamise ja hooletussejätmise eest. Rahastamisvahendist tuleks toetada lapstunnistajate ja -ohvrite kaitsemeetmeid ja abistamist, eelkõige saatjata laste või muul põhjusel eestkostet vajavate laste puhul.

(21)

Rahastamisvahend peaks täiendama ja tugevdama Europoli või muude asjaomaste liidu asutuste ja liikmesriikide koostöö arendamiseks võetavaid meetmeid, et saavutada selle rahastamisvahendi eesmärgid politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje valdkonnas. See tähendab muu hulgas, et siseriiklike programmide koostamisel peaksid liikmesriigid arvesse võtma Europoli välja töötatud andmebaasi, analüütilisi vahendeid ning tehnilisi ja tegevussuuniseid, eelkõige Europoli infosüsteemi, Europoli turvalist teabevahetusvõrku (SIENA) ning ELi raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangut (SOCTA).

(22)

Selleks et tagada fondi ühtne rakendamine, tuleks kõnealuse rahastamisvahendi jaoks ettenähtud liidu eelarvet täita liidule erilist huvi pakkuvate meetmete („liidu meetmed”), erakorralise abi ja tehnilise abi osas otsese või kaudse eelarve täitmise raames, ning haldusalast paindlikkust eeldavate riiklike programmide ja meetmete osas koostöös liikmesriikidega.

(23)	Eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega tuleb vahendite rakendamise puhul tagada, et liikmesriikide riiklikud programmid oleksid kooskõlas liidu tasandi prioriteetide ja eesmärkidega.

(24)

Liikmesriikidele riiklike programmide raames rakendamiseks eraldatud rahalised vahendid tuleks kehtestada käesoleva määrusega ning jaotada selgete, objektiivsete ja mõõdetavate kriteeriumide alusel. Need kriteeriumid peaksid olema seotud avalike hüvedega, mida liikmesriigid kaitsma peavad, ning nende finantssuutlikkusega tagada sisejulgeoleku kõrge tase, nagu nende elanikkonna suurus, nende territooriumi suurus ning nende sisemajanduse koguprodukt. Kuna 2013. aasta SOCTA juhib tähelepanu sadamate ja lennujaamade põhilisele olulisusele inimeste ja ebaseaduslike kaupade salakaubaveoga tegelevate kuritegelike ühenduste piiriületuspunktidena, peaksid ka kuritegevuse marsruutidega seotud konkreetsed turvaohud neis piiriületuspunktides kajastuma liikmesriikide võetavate meetmete tarbeks olemasolevate vahendite jaotamises vastavalt kriteeriumidele, mis on seotud rahvusvahelisi lennujaamu ja sadamaid läbivate reisijate arvu ja veoste kaaluga.

(25)

Selleks et tugevdada solidaarsust ja paremini jagada ühiste liidu poliitikameetmete, strateegiate ja tegevuskavadega seotud vastutust, tuleks liikmesriike julgustada kasutama riiklikele programmidele ettenähtud osa koguvahenditest käesoleva määruse I lisas sätestatud liidu strateegiliste prioriteetide jaoks. Kõnealuste prioriteetidega seotud projektide puhul suurendatakse liidu panust nende rahastamiskõlblikesse kogukuludesse 90 %-ni kooskõlas määrusega (EL) nr 514/2014.

(26)

Liidu käsutusse jäävate vahendite ülemmäär peaks täiendama liikmesriikidele nende riiklike programmide rakendamiseks eraldatud vahendeid. Nii tagatakse liidu suutlikkus toetada asjaomasel eelarveaastal meetmeid, mis liidule erilist huvi pakuvad, nagu uuringud, uue tehnoloogia katsetamine ja valideerimine, riikidevahelised projektid, koostöövõrgustike tegevus, parimate tavade vahetamine ning asjaomase liidu õiguse ja liidu poliitikameetmete ning kolmandates riikides või nendega seoses rakendatavate meetmete järelevalve. Toetatavad meetmed peaksid olema kooskõlas asjaomastes liidu strateegiates, programmides, tegevuskavades ning ohu- ja riskihinnangutes kindlaksmääratud prioriteetidega.

(27)

Et aidata kaasa selle vahendi üldeesmärgi saavutamisele, peaksid liikmesriigid tagama, et nende riiklikud programmid hõlmavad meetmeid kõigi käesoleva rahastamisvahendi erieesmärkide saavutamiseks ning ressursside jaotamine eesmärkide vahel vastab probleemide ulatusele ja vajadustele ning tagab eesmärkide saavutamise. Kui riiklikus programmis mingit erieesmärki ei käsitleta või sellele eraldatud vahendid jäävad käesolevas määruses sätestatud miinimummääradest allapoole, peab asjaomane liikmesriik seda programmis põhjendama.

(28)	Selleks et suurendada liidu suutlikkust reageerida viivitamata julgeolekuga seotud intsidentidele või liitu ähvardavale uuele ohule, peaks olema võimalik anda erakorralist abi kooskõlas määruses (EL) nr 514/2014 ettenähtud raamistikuga.

(29)

Liidu eelarvest tuleks eelkõige rahastada sellist tegevust, mille puhul liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes liikmesriikide eraldi tegutsemisega. Kuna liidul on liikmesriikidest paremad võimalused lahendada piiriüleseid probleeme ja luua platvorm ühise lähenemisviisi jaoks, peaksid käesoleva määruse kohaselt rahastamiskõlblikud meetmed eelkõige aitama kaasa liikmesriikide ja liidu suutlikkuse suurendamisele ning piiriülese koostöö ja koordineerimise parandamisele, võrgustike tegevusele, vastastikuse usalduse suurendamisele ning teabe ja parimate tavade vahetamisele.

(30)

Selleks et täiendada või muuta käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad liidu strateegiliste prioriteetide kindlaksmääramist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses liidu strateegiliste prioriteetide muutmise, lisamise ja väljajätmisega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(31)	Määruse kohaldamisel, sealhulgas delegeeritud õigusaktide koostamisel, peaks komisjon konsulteerima kõigi liikmesriikide ekspertidega.

(32)

Komisjon peaks teostama rahastamisvahendi rakendamise järelevalvet vastavalt määruse (EL) nr 514/2014 asjakohastele sätetele, kasutades selleks peamisi näitajaid, mille abil on võimalik hinnata selle tulemusi ja mõju. Näitajad ja asjaomased kontrollväärtused peaksid andma minimaalse võrdlusaluse, mille põhjal hinnata, kui suures ulatuses on rahastamisvahendi eesmärgid saavutatud.

(33)	Fondi abil saavutatu mõõtmiseks tuleks kehtestada ühised näitajad rahastamisvahendi iga erieesmärgi kohta. Erieesmärkide täitmise hindamine ühiste näitajate abil ei tee nende näitajatega seotud meetmete täitmist kohustuslikuks.

(34)	Nõukogu otsus 2007/125/JSK (8) tuleks tunnistada kehtetuks, ilma et see piiraks käesoleva määrusega ettenähtud üleminekusätete kohaldamist.

(35)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt parandada õiguskaitseasutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd, tõkestada kuritegevust ja selle vastu võidelda, kaitsta inimesi ja elutähtsat infrastruktuuri julgeolekuga seotud intsidentide eest ning suurendada liikmesriikide ja liidu suutlikkust tõhusalt juhtida julgeolekuriske ja tagada kriisiohje, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(36)	ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole temale siduv ega tema suhtes kohaldatav.

(37)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt ning ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, on Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(38)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(39)	Käesoleva määruse kohaldamisaeg tuleks viia kooskõlla nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (9) kohaldamisajaga. Seetõttu tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2014,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

1. Käesoleva määrusega luuakse Sisejulgeolekufondi („fond”) osana rahastamisvahend politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje toetamiseks („rahastamisvahend”).

Koos määrusega (EL) nr 515/2014 luuakse käesoleva määrusega fond ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.

2. Käesoleva määrusega nähakse ette:

a)	rahastamisvahendi raames antava rahalise toetuse eesmärgid, rahastamiskõlblikud meetmed ja strateegilised prioriteedid;

b)	rahastamiskõlblike meetmete rakendamise üldine raamistik;

c)	ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 rahastamisvahendi raames kasutada olevad rahalised vahendid ja nende jaotus.

3. Käesoleva määrusega nähakse ette määruses (EL) nr 514/2014 sätestatud eeskirjade kohaldamine.

4. Rahastamisvahendit ei kohaldata valdkondades, mida hõlmab õigusprogramm, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1382/2013 (10). Rahastamisvahend võib siiski hõlmata meetmeid, mille eesmärgiks on õigusasutuste ja õiguskaitseasutuste vahelise koostöö edendamine.

5. Taotletakse sünergiat, järjepidevust ja vastastikust täiendavust muude asjakohaste liidu rahastamisvahenditega, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL (11) loodud liidu kodanikukaitse mehhanism, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (12) loodud programm „Horisont 2020”, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 282/2014 (13) loodud liidu kolmas tervisevaldkonna tegevusprogramm, Euroopa Liidu solidaarsusfond ja välisabivahendid, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 231/2014 (14) loodud ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 232/2014 (15) loodud Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 233/2014 (16) loodud arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 234/2014 (17) loodud partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 235/2014 (18) loodud rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste jaoks kogu maailmas ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 230/2014 (19) loodud stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend. Käesoleva määruse alusel rahastatavatele meetmetele ei anta samal eesmärgil toetust teistest liidu rahastamisvahenditest.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „politseikoostöö”– konkreetsed meetmed ja koostööliigid, mis hõlmavad kõikide liikmesriikide pädevaid asutusi, nagu on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 87;

b) „teabevahetus ja teabele juurdepääs”– sellise teabe turvaline kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüs ja vahetus, mis on oluline ELi toimimise lepingu artiklis 87 viidatud asutustele seoses kuritegude, eelkõige piiriüleste, raskete ja organiseeritud kuritegude tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega;

c) „kuritegevuse tõkestamine”– kõik meetmed, mille eesmärk on vähendada kuritegevust ja kodanike ebakindlust või nende vähendamisele muul moel kaasa aidata, nagu on osutatud nõukogu otsuse 2009/902/JSK (20) artikli 2 lõikes 2;

d) „organiseeritud kuritegevus”– karistatav tegevus, mis on seotud osalemisega kuritegelikus ühenduses, nagu seda on määratletud nõukogu raamotsuses 2008/841/JSK (21);

e) „terrorism”– kõik tahtlikud teod ja rikkumised, nagu need on määratletud nõukogu raamotsuses 2002/475/JSK (22);

f) „riskijuhtimine ja kriisiohje”– meetmed, mis on seotud terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ning muude julgeolekuriskide hindamise, ennetamise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgede likvideerimisega;

g) „ennetamine ja valmisolek”– meetmed, mille eesmärk on ennetada ja/või vähendada võimalike terroriaktide või muude julgeolekuga seotud intsidentidega seotud riske;

h) „tagajärgede likvideerimine”– terroriaktide ning muude julgeolekuga seotud intsidentide mõjule reageerimiseks ja selle vähendamiseks riiklikul ja/või liidu tasandil võetavate meetmete tõhus kooskõlastamine;

i) „elutähtis infrastruktuur”– vara, võrgustik, süsteem või nende osa, mis on hädavajalik esmatähtsate ühiskondlike funktsioonide, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku, inimeste majandusliku või sotsiaalse heaolu toimimiseks ning mille kahjustamine, rikkumine või hävimine mõjutaks nimetatud funktsioonide toimimishäire tulemusena oluliselt liikmesriiki või liitu;

j) „hädaolukord”– julgeolekuga seotud intsident või uus oht, mis avaldab või võib avaldada olulist negatiivset mõju ühe või mitme liikmesriigi elanike julgeolekule.

Artikkel 3

Eesmärgid

1. Rahastamisvahendi üldeesmärk on aidata kaasa turvalisuse kõrge taseme tagamisele liidus.

2. Lõikes 1 sätestatud üldeesmärgi raames toetatakse rahastamisvahendist kooskõlas asjaomastes liidu strateegiates, poliitikatsüklites, programmides, ohu- ja riskihinnangutes kindlaksmääratud prioriteetidega järgmiste erieesmärkide saavutamist:

kuritegevuse tõkestamine, võitlus piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi vastu ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja muude riiklike ametiasutuste, sh Europoli ja muude asjaomaste liidu asutuste ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse koordineerimise ja koostöö tugevdamine;

b)	liikmesriikide ja liidu suutlikkuse suurendamine tõhusa julgeolekuriskide juhtimise ja kriisiohje eesmärgil ning valmisolek terroriaktideks ja muudeks julgeolekuga seotud intsidentideks ning inimeste ja elutähtsa infrastruktuuri kaitse nende eest.

Käesoleva rahastamisvahendi erieesmärkide saavutamist hinnatakse vastavalt määruse (EL) nr 514/2014 artikli 55 lõikele 2, kasutades käesoleva määruse II lisas esitatud ühiseid näitajaid ja riiklikes programmides sisalduvaid programmipõhiseid näitajaid.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud eesmärkide saavutamiseks toetatakse rahastamisvahendiga järgmisi tegevuseesmärke:

edendades ja arendades meetmeid, millega tugevdatakse liikmesriikide suutlikkust kuritegevuse tõkestamisel ning võitluses piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi vastu, eelkõige avaliku ja erasektori partnerluse, teabevahetuse ja parimate tavade vahetamise, andmetele juurdepääsu, koostalitusvõimeliste tehnoloogiate, võrreldava statistika, rakendusliku kriminoloogia, avalikkusega suhtlemise ja teadlikkuse suurendamise kaudu;

edendades ja arendades halduslikku ja tegevuse koordineerimist, koostööd, vastastikust mõistmist ning teabevahetust liikmesriikide õiguskaitseasutuste, muude siseriiklike ametiasutuste, Europoli või muude asjaomaste liidu asutuste ja vajaduse korral kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

edendades ja arendades koolitusprogramme, mis muu hulgas käsitlevad tehnilisi ja kutsealaseid oskusi ja teadmisi inimõiguste ja põhivabaduste järgimisega seotud kohustuste kohta, Euroopa koolituspoliitika rakendamiseks, sealhulgas liidu õiguskaitse valdkonna töötajate vahetusprogrammidega, et tugevdada Euroopa kohtu- ja õiguskaitsekultuuri;

edendades ja arendades meetmeid, kaitsemeetmeid, mehhanisme ning parimaid tavasid tunnistajate ja kuriteoohvrite, sh terrorismiohvrite kiireks tuvastamiseks, kaitseks ning toetamiseks, eelkõige lapstunnistajate ja -ohvrite, eriti saatjata laste või muul põhjusel eestkostet vajavate laste eriliseks kaitseks ja toetamiseks;

edendades ja arendades meetmeid liikmesriikide haldusliku ja operatiivsuutlikkuse suurendamiseks, et kaitsta elutähtsat infrastruktuuri kõikides majandusharudes, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerluse ning parema koordineerimise, koostöö, liidus ja asjaomastes kolmandates riikides oskusteabe ja kogemuste vahetamise ja levitamise teel;

edendades ja arendades turvalisi ühendusi ja tõhusat koordineerimist olemasolevate valdkonnapõhiste varajase hoiatamise ja kriisikoostöös osalejate vahel nii ELi kui ka riiklikul tasandil, sealhulgas vaatluskeskuste tööd, et võimaldada terviklike ja täpsete ülevaadete kiiret koostamist kriisiolukordades, vastumeetmete kooskõlastamist ning avaliku, konfidentsiaalse ja salastatud teabe jagamist;

edendades ja arendades meetmeid, millega suurendatakse liikmesriikide ja liidu halduslikku ja operatiivsuutlikkust välja töötada laiaulatuslikke ohu- ja riskihinnanguid, mis põhinevad tõenditel ning on kooskõlas liidu tasandil kindlaksmääratud prioriteetide ja algatustega, eelkõige nendega, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament ja nõukogu, et võimaldada liidul kujundada integreeritud lähenemisviise, mis põhinevad ühisel ja jagatud hinnangul kriisiolukorrale, ning aidata liikmesriikidel ja partnerriikidel paremini mõista üksteise arusaamu erinevatest ohutasemete määratlustest.

4. Rahastamisvahendit kasutatakse liikmesriikide ja komisjoni algatusel ka tehnilise abi rahastamise toetamiseks.

5. Sellest vahendist rahastatavaid meetmeid rakendatakse põhiõigusi ja inimväärikust täielikult järgides. Eelkõige peavad need meetmed olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätete, liidu andmekaitse õiguse ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.

Eriti pööravad liikmesriigid meetmete rakendamisel võimaluse korral erilist tähelepanu kaitsetute isikute, eelkõige laste ja saatjata alaealiste abistamisele ja kaitsele.

Artikkel 4

Riiklike programmide rahastamiskõlblikud meetmed

1. Artiklis 3 osutatud eesmärkide kohaselt ning juhindudes määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 13 esitatud poliitikadialoogi järeldustest ning kooskõlas artiklis 7 osutatud riikliku programmi eesmärkidega toetatakse rahastamisvahendist liikmesriikide võetavaid meetmeid, eelkõige järgmises loetelus toodud meetmeid:

meetmed, millega parandatakse politseikoostööd ja õiguskaitseasutustevahelist koordineerimist, sealhulgas asjaomaste liidu asutuste, eelkõige Europoli ja Eurojustiga ning nende vahel, ühiste uurimisrühmade tegevuse ja muude piiriüleste ühisoperatsioonide kaudu, ning teabele juurdepääsu ja teabevahetust ja täiustatakse koostalitusvõimelisi tehnoloogiaid;

projektid, millega edendatakse võrgustike tegevust, avaliku ja erasektori partnerlust, vastastikust usaldust, mõistmist ja üksteiselt õppimist, oskusteabe, kogemuste ja heade tavade väljaselgitamist, vahetamist ja levitamist, teabe jagamist, ühist teadlikkust olukorrast ja prognoose, erandolukorra plaanimist ja koostalitlusvõimet;

c)	analüüsi-, järelevalve- ja hindamismeetmed, sealhulgas uuringud ning ohu-, riski- ja mõjuhinnangud, mis põhinevad tõenditel ning on kooskõlas liidu tasandil kindlaks määratud prioriteetide ja algatustega, eelkõige nendega, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament ja nõukogu;

d)	meetmed teadlikkuse suurendamiseks, teabe levitamiseks ja vahetamiseks;

käesoleva määruse eesmärkide saavutamist toetavate liidu IT-süsteemide ja riiklike IT-süsteemide omandamine ja hooldus ning/või IT-süsteemide ja tehniliste seadmete täiendav ajakohastamine, sh süsteemide ühilduvuse testimine, turvaliste rajatiste, infrastruktuuri, nendega seotud hoonete ja süsteemide, eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemide ja nende osade täiendav ajakohastamine, sealhulgas küberjulgeoleku- ja küberkuritegevusealase koostöö parandamiseks Euroopas, eelkõige küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusega;

f)	asjaomaste ametiasutuste töötajate ja ekspertide vahetamine, koolitamine ja väljaõpetamine, sealhulgas keeleõpe ja ühisõppused või -programmid;

g)	uute meetodite ja uue tehnoloogia kasutuselevõtmine, ülevõtmine, katsetamine ja valideerimine, sealhulgas liidu rahastatavate julgeolekualaste teadusprojektide katseprojektid ja järelmeetmed.

2. Artiklis 3 kindlaksmääratud eesmärkide kohaselt võib käesolevast rahastamisvahendist toetada ka järgmisi kolmandate riikidega seotud ja kolmandates riikides võetavaid meetmeid:

a)	meetmed, millega parandatakse politseikoostööd ja õiguskaitseasutuste vahelist koordineerimist, sealhulgas ühiste uurimisrühmade tegevuse ja muude piiriüleste ühisoperatsioonide kaudu, teabele juurdepääsu ja teabevahetust ja täiustatakse koostalitusvõimelisi tehnoloogiaid;

b)	võrgustike tegevus, vastastikune usaldus ja üksteiselt õppimine, oskusteabe, kogemuste ja parimate tavade väljaselgitamine, vahetamine ja levitamine, teabe jagamine, ühine teadlikkus olukorrast ja prognoosid, erandolukorra plaanimine ja koostalitlusvõime;

c)	asjaomaste ametiasutuste töötajate ja ekspertide vahetamine, koolitamine ja väljaõpetamine.

Komisjon ja liikmesriigid koos Euroopa välisteenistusega tagavad vastavalt määruse (EL) nr 514/2014 artikli 3 lõikega 5 kolmandate riikidega seotud ja neis rakendatavate meetmete kooskõlastamise.

II PEATÜKK

FINANTS- JA RAKENDUSRAAMISTIK

Artikkel 5

Koguvahendid ja rakendamine

1. Koguvahendid rahastamisvahendi rakendamiseks on 1 004 miljonit eurot jooksevhindades.

2. Iga-aastased eraldised määravad Euroopa Parlament ja nõukogu kindlaks vastavalt mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud piirmääradele.

3. Koguvahendeid rakendatakse järgmiselt:

a)	riiklike programmide kaudu kooskõlas artikliga 7;

b)	liidu meetmete kaudu kooskõlas artikliga 8;

c)	tehnilise abi kaudu kooskõlas artikliga 9;

d)	erakorralise abi kaudu kooskõlas artikliga 10.

4. Käesolevast rahastamisvahendist käesoleva määruse artiklis 8 osutatud liidu meetmeteks, käesoleva määruse artiklis 9 osutatud tehniliseks abiks ja käesoleva määruse artiklis 10 osutatud erakorraliseks abiks eraldatud eelarvet täidetakse otsese või kaudse eelarve haldamise raames kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktidega a ja c.

Käesoleva määruse artiklis 7 osutatud riiklikeks programmideks eraldatud eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktile b.

5. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigusi, kasutatakse koguvahendeid järgmiselt:

a)	662 miljonit eurot liikmesriikide riiklike programmide jaoks;

b)	342 miljonit eurot liidu meetmete, erakorralise abi ja tehnilise abi jaoks komisjoni algatusel.

6. Iga liikmesriik eraldab summad III lisas toodud riiklikele programmidele järgmiselt:

a)	vähemalt 20 % artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud konkreetse eesmärgiga seotud meetmetele ja

b)	vähemalt 10 % artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud konkreetse eesmärgiga seotud meetmetele.

Liikmesriigid võivad neist miinimummääradest kõrvale kalduda, eeldusel et riiklikele programmidele on lisatud selgitus, miks alla nimetatud määra tehtavad assigneeringud ei sea ohtu asjaomase eesmärgi saavutamist. Komisjon annab nimetatud selgitusele oma hinnangu artikli 7 lõikes 2 osutatud riiklike programmide heakskiitmise käigus.

7. Koos määruse (EL) nr. 515/2014 jaoks ettenähtud koguvahenditega moodustavad rahastamisvahendi rakendamiseks käesoleva artikli lõike 1 alusel kasutatavad koguvahendid fondi rahastamispaketi ning on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 17 tähenduses.

Artikkel 6

Vahendid liikmesriikide rahastamiskõlblike meetmete jaoks

1. Liikmesriikidele eraldatakse 662 miljonit eurot järgmiselt:

a)	30 % proportsionaalselt nende elanike koguarvuga;

b)	10 % proportsionaalselt nende territooriumi suurusega;

c)	15 % proportsionaalselt nende rahvusvahelisi lennujaamu ja sadamaid läbivate reisijate arvuga ja 10 % veoste kogusega tonnides;

d)	35 % pöördvõrdeliselt nende sisemajanduse koguproduktiga (ostujõu standard elaniku kohta).

2. Lõikes 1 osutatud andmete kontrollarvud on komisjoni (Eurostati) esitatud värskeimad statistilised andmed, mis põhinevad liidu õigusaktide kohaselt liikmesriikide esitatud andmetel. Kontrollkuupäev on 30. juuni 2013. Riiklike programmide jaoks lõikes 1 osutatud kriteeriumide alusel välja arvutatud rahalised vahendid on sätestatud III lisas.

Artikkel 7

Riiklikud programmid

1. Rahastamisvahendi ja määruse (EL) nr. 515/2014 alusel ettevalmistatavad riiklikud programmid esitatakse komisjonile ühtse riikliku programmina kooskõlas määruse (EL) nr. 514/2014 artikliga 14.

2. Riiklike programmidega, mida kontrollib ja mille kiidab heaks komisjon kooskõlas määruse (EL) nr. 514/2014 artikliga 14, taotlevad liikmesriigid käesoleva määruse artiklis 3 osutatud eesmärkide kohaselt eelkõige käesoleva määruse lisas loetletud liidu strateegiliste prioriteetide saavutamist, võttes arvesse määruse (EL) nr. 514/2014 artiklis 13 osutatud dialoogi tulemust. Käesoleva määruse eesmärkide saavutamist toetavate liidu ja riigisiseste IT-süsteemide hoolduseks ei kasuta liikmesriigid rohkem kui 8 % oma riikliku programmi kogueraldistest ja kolmandates riikides või seoses nendega võetavateks meetmeteks, millega rakendatakse käesoleva määruse I lisas loetletud liidu strateegilisi prioriteete, ei kasuta liikmesriigid rohkem kui 8 % oma riikliku programmi kogueraldistest.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 11 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse I lisas sätestatud liidu strateegiliste prioriteetide muutmiseks, lisamiseks ja väljajätmiseks.

Artikkel 8

Liidu meetmed

1. Komisjoni algatusel võib rahastamisvahendit kasutada, et rahastada riikidevahelisi meetmeid või liidu erihuvidele vastavaid meetmeid (edaspidi „liidu meetmed”), mis on seotud artiklis 3 osutatud üldiste, konkreetsete ja fondi toimimisega seotud eesmärkidega.

2. Selleks et olla rahastamiskõlblikud, peavad liidu meetmed olema kooskõlas prioriteetide ja algatustega, mis on kindlaks määratud liidu tasandil, eelkõige nendega, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt heaks kiidetud, asjaomastes liidu strateegiates, poliitikatsüklites, programmides, riski- ja ohuhinnangutes ning eelkõige toetama:

a)	ettevalmistavaid, järelevalvealaseid, halduslikke ja tehnilisi meetmeid ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje meetmete rakendamiseks vajaliku hindamismehhanismi väljatöötamist;

b)	riikidevahelisi projekte, milles osalevad vähemalt kaks liikmesriiki või vähemalt üks liikmesriik ja üks kolmas riik;

analüüsi-, järelevalve- ja hindamismeetmeid, sealhulgas ohu-, riski- ja mõjuhinnanguid, mis põhinevad tõenditel ning on kooskõlas liidu tasandil kindlaks määratud prioriteetide ja algatustega, eelkõige nendega, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament ja nõukogu, ning liidu õiguse ja liikmesriikides liidu poliitikaeesmärkide rakendamise järelevalve projekte;

d)	projekte, millega edendatakse võrgustike tegevust, avaliku ja erasektori partnerlust, vastastikust usaldust, mõistmist ja õppimist, parimate tavade ja uuenduslike lähenemisviiside väljaselgitamist ja levitamist liidu tasandil, koolitus- ja vahetusprogramme;

e)	projekte, millega toetatakse metodoloogiliste, eelkõige statistiliste vahendite ja meetodite ja ühiste näitajate väljatöötamist;

tehniliste seadmete, oskusteabe, turvaliste rajatiste, infrastruktuuri, nendega seotud hoonete ja süsteemide, eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemide ja nende osade omandamist, hooldust ja/või täiendavat ajakohastamist liidu tasandil, sealhulgas eelkõige küberkuritegevusevastase võitluse Euroopa keskusega tehtava küberturvalisuse- ja küberkuritegevusealase Euroopa koostöö parandamiseks;

g)	projekte, millega suurendatakse sidusrühmade ja avalikkuse teadlikkust liidu poliitikast ja eesmärkidest, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide propageerimist;

h)	eriti uuenduslikke projekte, mille raames töötatakse välja uusi meetodeid ja/või rakendatakse uusi tehnoloogiaid, mida on võimalik teistes liikmesriikides üle võtta, eelkõige projekte, mille eesmärk on katsetada ja valideerida liidu rahastatavate julgeolekualaste teadusprojektide tulemusi;

i)	uuringuid ja katseprojekte.

3. Artiklis 3 kindlaksmääratud eesmärkide kohaselt toetatakse käesolevast rahastamisvahendist ka kolmandate riikidega seotud ja kolmandates riikides võetavaid meetmeid, eelkõige järgmist:

meetmed, millega parandatakse politseikoostööd ja õiguskaitseasutuste ning võimalusel rahvusvaheliste organisatsioonide vahelist koordineerimist, sealhulgas ühiste uurimisrühmade tegevuse ja muude piiriüleste ühisoperatsioonide kaudu, ning teabele juurdepääsu ja teabevahetust ja täiustatakse koostalitusvõimelisi tehnoloogiaid;

b)	võrgustike tegevus, vastastikune usaldus, mõistmine ja üksteiselt õppimine, oskusteabe, kogemuste ja heade tavade väljaselgitamine, vahetamine ja levitamine, teabe jagamine, ühine teadlikkus olukorrast ja prognoosid, erandolukorra plaanimine ja koostalitlusvõime;

c)	tehniliste seadmete, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemide ja nende osade omandamine, hooldus ja/või täiendav ajakohastamine;

d)	asjaomaste ametiasutuste töötajate ja ekspertide vahetamine, koolitamine ja väljaõpetamine, sealhulgas keeleõpe;

e)	meetmed teadlikkuse suurendamiseks, teabe levitamiseks ja vahetamiseks;

f)	ohu-, riski- ja mõjuhinnangud;

g)	uuringud ja katseprojektid.

4. Liidu meetmeid rakendatakse kooskõlas määruse (EL) nr. 514/2014 artikliga 6.

Artikkel 9

Tehniline abi

1. Komisjoni algatusel ja/või nimel võidakse rahastamisvahendist igal aastal eraldada kuni 800 000 euro ulatuses vahendeid fondist antava tehnilise abi toetuseks kooskõlas määruse (EL) nr. 514/2014 artikliga 9.

2. Liikmesriigi algatusel võidakse rahastamisvahendist rahastada tehnilise abi meetmeid vastavalt määruse (EL) nr. 514/2014 artiklile 20. Tehniliseks abiks eraldatav summa ei tohi ajavahemikus 2014–2020 ületada summat, mis saadakse, kui 5 % liikmesriigile eraldatud kogusummast lisatakse 200 000 eurot.

Artikkel 10

Erakorraline abi

1. Rahastamisvahendist antakse rahalist abi kiireloomuliste konkreetsete vajaduste rahuldamiseks hädaolukordades, nagu määratletud artikli 2 punktis j.

2. Erakorralist abi antakse kooskõlas määruse (EL) nr. 514/2014 artiklitega 6 ja 7.

III PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 11

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 7 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates 21. maist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne seitsmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt kolmeaastaseks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga seitsmeaastase ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 7 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 12

Määruse (EL) nr. 514/2014 kohaldamine

Rahastamisvahendi suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr. 514/2014 sätteid.

Artikkel 13

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2007/125/JSK tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

Artikkel 14

Üleminekusätted

1. Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste projektide jätkamist ega muutmist, sealhulgas täielikku ega osalist tühistamist, kuni nende projektide lõpetamiseni ega finantsabi andmist, mille komisjon on otsuse 2007/125/JSK või mõne muu 31. detsembril 2013 kõnealuse abi suhtes kohaldatava õigusakti alusel heaks kiitnud.

2. Komisjon võtab rahastamisvahendi alusel kaasrahastamise otsuste vastuvõtmisel arvesse kõiki meetmeid, mis on otsuse 2007/125/JSK alusel enne 20. maid 2014 vastu võetud ja mis avaldavad kaasrahastamisega hõlmatud ajavahemikul finantsmõju.

3. Komisjoni poolt ajavahemikul 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2014 heakskiidetud kaasrahastamiseks määratud summad, mille kohta ei ole komisjonile lõpparuande esitamise tähtajaks programmide lõpetamiseks nõutavaid dokumente saadetud, vabastab komisjon automaatselt kulukohustustest 31. detsembril 2017 ning alusetult makstud summad tuleb tagasi maksta.

Kohtumenetluse või peatava toimega halduskaebuse tõttu peatatud toimingutega seotud summasid ei võeta automaatselt vabastatud kulukohustuste summa arvutamisel arvesse.

4. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2015 otsuse 2007/125/JSK järelhinnangu ajavahemiku 2007–2013 kohta.

Artikkel 15

Läbivaatamine

Komisjoni ettepanekul vaatavad Euroopa Parlament ja nõukogu käesoleva määruse läbi 30. juuniks 2020.

Artikkel 16

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Strasbourg, 16. aprill 2014.

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS

(1) ELT C 299, 4.10.2012, lk 108.

(2) ELT C 277, 13.9.2012, lk 23.

(3) Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsus.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 515 määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 143.).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 514 määrus (EL) nr 514/2014, millega nähakse ette Varjupaiga- ja Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja kriisiohje rahastamisvahendi üldsätted (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 112.).

(7) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(8) Nõukogu 12. veebruari 2007. aasta otsus 2007/125/JSK, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Turvalisus ja vabaduste kaitse” raames eriprogramm „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine” (ELT L 58, 24.2.2007, lk 7).

(9) Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1382/2013, millega luuakse õigusprogramm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 73).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 282/2014, millega luuakse liidu kolmas tervisevaldkonna tegevusprogramm aastateks 2014–2020 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1350/2007/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 231/2014, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II) (ELT L 77, 15.3.2014, lk 11).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 232/2014, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 27).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020 (ELT L 77, 15.3.2014, lk 44).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 234/2014, millega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega (ELT L 77, 15.3.2014, lk 77).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 235/2014, millega luuakse rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste jaoks kogu maailmas (ELT L 77, 15.3.2014, lk 85).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 1).

(20) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/902/JSK, millega luuakse Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustik ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2001/427/JSK (ELT L 321, 8.12.2009, lk 44).

(21) Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42).

(22) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta (EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3).

III LISA

Riiklike programmide arvnäitajad

SISEJULGEOLEKUFOND – POLITSEI – riiklike programmide summad

Liikmesriik	Rahvaarv (inimesi)		Territoorium (km2)		Reisijate arv				Veoste kogus tonnides				SKP elaniku kohta (eurodes)			Eraldised
	(2013)		(2012)		Õhk (2012)	Meri (2011)	Kokku		Õhk (2012)	Meri (2011)	Kokku		(2012)
	30 %		10 %		15 %				10 %				35 %			2014–2020
	Arv	Eraldis	Pindala	Eraldis	Arvud			Eraldis	Arvud			Eraldis	Summa	Jaotamis- põhimõte	Eraldis
AT	8 488 511	3 845 782	83 879	1 321 372	8 196 234	0	8 196 234	3 169 093	219 775	0	219 775	4 651	36 400	16,66	3 822 008	12 162 906
BE	11 183 350	5 066 698	30 528	480 917	8 573 821	0	8 573 821	3 315 088	1 068 434	232 789 000	233 857 434	4 948 770	34 000	17,84	4 091 797	17 903 270
BG	7 282 041	3 299 182	110 900	1 747 038	1 705 825	0	1 705 825	659 561	18 536	25 185 000	25 203 536	533 344	5 400	112,33	25 763 168	32 002 293
CH
CY	862 011	390 540	9 251	145 734	1 587 211	107 000	1 694 211	655 071	28 934	6 564 000	6 592 934	139 516	20 500	29,59	6 786 396	8 117 257
CZ	10 516 125	4 764 407	78 866	1 242 401	3 689 113	0	3 689 113	1 426 404	58 642	0	58 642	1 241	14 500	41,83	9 594 559	17 029 012
DE	82 020 688	37 160 068	357 137	5 626 095	66 232 970	1 146 000	67 378 970	26 052 237	4 448 191	296 037 000	300 485 191	6 358 712	32 299	18,78	4 307 288	79 504 401
DK
EE	1 286 479	582 849	45 227	712 475	466 960	61 000	527 960	204 137	23 760	48 479 000	48 502 760	1 026 390	12 700	47,76	10 954 418	13 480 269
ES	46 006 414	20 843 540	505 991	7 971 031	24 450 017	3 591 000	28 041 017	10 842 125	592 192	398 332 000	398 924 192	8 441 827	22 700	26,72	6 128 683	54 227 207
FI	5 426 674	2 458 594	338 432	5 331 428	3 725 547	250 000	3 975 547	1 537 155	195 622	115 452 000	115 647 622	2 447 275	35 600	17,04	3 907 896	15 682 348
FR	65 633 194	29 735 595	632 834	9 969 228	48 440 037	906 000	49 346 037	19 079 761	1 767 360	322 251 000	324 018 360	6 856 709	31 100	19,50	4 473 348	70 114 640
GR	11 290 067	5 115 047	131 957	2 078 760	5 992 242	66 000	6 058 242	2 342 434	72 187	135 314 000	135 386 187	2 864 972	17 200	35,27	8 088 437	20 489 650
HR	4 398 150	1 992 614	87 661	1 380 951	4 526 664	5 000	4 531 664	1 752 179	6 915	21 862 000	21 868 915	462 779	10 300	58,89	13 506 904	19 095 426
HU	9 906 000	4 487 985	93 024	1 465 432	1 327 200	0	1 327 200	513 165	61 855	0	61 855	1 309	9 800	61,90	14 196 032	20 663 922
IE	4 582 769	2 076 257	69 797	1 099 534	3 139 829	0	3 139 829	1 214 022	113 409	45 078 000	45 191 409	956 317	35 700	16,99	3 896 950	9 243 080
IS
IT	59 394 207	26 908 977	301 336	4 747 041	21 435 519	1 754 000	23 189 519	8 966 282	844 974	499 885 000	500 729 974	10 596 188	25 700	23,60	5 413 273	56 631 761
LI
LT	2 971 905	1 346 443	65 300	1 028 692	504 461	0	504 461	195 051	15 425	42 661 000	42 676 425	903 096	11 000	55,15	12 647 374	16 120 656
LU	537 039	243 309	2 586	40 738	365 944	0	365 944	141 493	615 287	0	615 287	13 020	83 600	7,26	1 664 128	2 102 689
LV	2 017 526	914 055	64 562	1 017 066	1 465 671	676 000	2 141 671	828 082	31 460	67 016 000	67 047 460	1 418 824	10 900	55,65	12 763 405	16 941 431
MT	421 230	190 841	316	4 978	335 863	0	335 863	129 862	16 513	5 578 000	5 594 513	118 388	16 300	37,21	8 535 037	8 979 107
NL	16 779 575	7 602 108	41 540	654 399	23 172 904	0	23 172 904	8 959 858	1 563 499	491 695 000	493 258 499	10 438 081	35 800	16,94	3 886 065	31 540 510
NO
PL	38 533 299	17 457 791	312 679	4 925 731	4 219 070	9 000	4 228 070	1 634 793	68 306	57 738 000	57 806 306	1 223 267	9 900	61,27	14 052 637	39 294 220
PT	10 487 289	4 751 342	92 212	1 452 643	5 534 972	0	5 534 972	2 140 110	116 259	67 507 000	67 623 259	1 431 008	15 600	38,88	8 918 020	18 693 124
RO	21 305 097	9 652 429	238 391	3 755 444	1 239 298	0	1 239 298	479 177	28 523	38 918 000	38 946 523	824 166	6 200	97,84	22 438 889	37 150 105
SE	9 555 893	4 329 367	438 576	6 909 023	5 757 921	1 320 000	7 077 921	2 736 695	144 369	181 636 000	181 780 369	3 846 742	43 000	14,11	3 235 375	21 057 201
SI	2 058 821	932 764	20 273	319 367	513 394	0	513 394	198 505	9 015	16 198 000	16 207 015	342 964	17 200	35,27	8 088 437	9 882 037
SK	5 410 836	2 451 419	49 036	772 480	330 166	0	330 166	127 659	20 894	0	20 894	442	13 200	45,95	10 539 478	13 891 478
UK
Kokku	438 355 190	198 600 000	4 202 290	66 200 000	246 928 853	9 891 000	256 819 853	99 300 000	12 150 336	3 116 175 000	3 128 325 336	66 200 000	606 599	1 010	231 700 000	662 000 000
Osakaal eelarve-eraldistes	198 600 000		66 200 000		99 300 000				66 200 000				231 700 000			662 000 000