9.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 352/1

(1)

Investeerimissooviga jaeinvestoritele pakutakse üha laiemat valikut kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiseid investeerimistooteid (packaged retail and insurance-based investment product (PRIIP)). Mõned neist pakuvad investeerimislahendusi, mis on suunatud jaeinvestorite konkreetsetele vajadustele, on tihti koos kindlustuskattega või võivad olla keerukad ja raskelt arusaadavad. Praegu on jaeinvestoritele selliste PRIIPide kohta avaldatav teave kooskõlastamata ning sageli ei aita see jaeinvestoritel eri tooteid võrrelda või nende omadustest aru saada. Selle tagajärjel on jaeinvestorid tihti teinud investeeringuid mõistmata seonduvaid riske ja kulusid ning on seetõttu kandnud ettenägematuid kahjusid.

(2)

Jaeinvestoritele pakutavate PRIIPide läbipaistvuse parandamine on oluline meede investorite kaitsmiseks ning eeldus selleks, et taastada jaeinvestorite usaldus finantsturu vastu, eriti pärast finantskriisi. Esimesed sammud selles suunas on liidu tasandil juba astutud investoritele esitatava põhiteabe korra kehtestamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/65/EÜ (3).

(3)

Erinevad eeskirjad PRIIPe pakkuvates sektorites ning erinev siseriiklik reguleerimine kõnealuses valdkonnas loovad eri toodetele ja turustuskanalitele ebavõrdsed võimalused ning seavad lisatõkkeid finantsteenuste ja -toodete siseturule. Liikmesriigid on juba võtnud erinevaid ja kooskõlastamata meetmeid investorite kaitses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning selline areng tõenäoliselt jätkub. Erinev lähenemisviis PRIIPe käsitleva teabe avaldamisele takistab võrdsete võimaluste loomist eri PRIIPide koostajate, tootenõustajate või müüjate jaoks ning moonutab seega konkurentsi ja toob kaasa investorite kaitse ebaühtlase taseme liidus. Selline erinevus takistab siseturu loomist ja sujuvat toimimist.

(4)

Et vältida erinevusi, on vaja liidu tasandil kehtestada läbipaistvuse ühtsed eeskirjad, mida kohaldada PRIIPide turu kõigile osalistele ja mis seega tugevdavad investorite kaitset. Selleks, et tagada põhiteabedokumentidele ühise standardi kehtestamine ühtsel viisil, mis võimaldaks ühtlustada kõnealuste dokumentide vormi ja sisu, on vaja vastu võtta määrus. Määruse vahetult kohaldatavad sätted peaksid tagama, et kõigi PRIIPide tootenõustajate või müüjate suhtes kohaldatakse ühtseid põhiteabedokumendile esitatavaid nõudeid. Käesolev määrus ei mõjuta järelevalvet reklaamialase dokumentatsiooni üle. Samuti ei mõjuta see muid toodetesse sekkumise meetmeid kui kindlustuspõhiste investeerimistoodetega seotud meetmed.

(5)

Samal ajal kui PRIIPe käsitleva teabe avaldamine on väga oluline jaeinvestorite usalduse taastamiseks finantsturgude vastu, on sama oluline ka kõnealuste toodete müügiprotsessi tõhus reguleerimine. Käesoleva määrusega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/65/EL (4) sätestatud turustamismeetmeid. Samuti täiendatakse sellega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/92/EÜ (5) sätestatud kindlustustoodete turustamismeetmeid.

(6)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada kõigi finantsteenuste sektoris koostatud ja jaeinvestoritele investeerimisvõimalusena kavandatud toodete suhtes, olenemata nende vormist või ülesehitusest, kui jaeinvestorile tagasi makstav summa kõigub, sest see sõltub alusväärtuse kõikumisest või ühe või mitme sellise vara tootlusest, mida ei ole ostnud jaeinvestor otse. Kõnealuseid tooteid tuleks nimetada käesolevas määruses PRIIPideks ning need peaks muu hulgas hõlmama selliseid investeerimistooteid nagu investeerimisfondid, investeerimiskomponendiga elukindlustuslepingud, struktureeritud tooted ja investeerimishoiused. Eriotstarbeliste varakogumite poolt emiteeritud finantsinstrumendid, mis vastavad PRIIPi määratlusele, peaksid samuti kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse. Kõikide kõnealuste toodete puhul ei ole tegemist otseste investeeringutega, mis põhinevad vara ostmisel või valdamisel. Need tooted kujutavad endast jaeinvestori ja turu vahendamist, mis põhineb mitme vara kombineerimisel või kokkusidumisel, nii et tulemuseks on vara otsese valdamisega võrreldes mitmekesisem risk, erinevad tooteomadused või erinev kulustruktuur. Selline kombineerimine võimaldab jaeinvestoritel kasutada investeerimisstrateegiaid, mis oleksid muidu neile kättesaamatud või ebaotstarbekad; samas võib sellega kaasneda vajadus täiendava teabe järele, eelkõige selleks, et võimaldada investeeringute erinevaid kombineerimisviise võrrelda.

(7)

Selleks et käesolevat määrust kohaldada üksnes selliste PRIIPide suhtes, tuleks määruse kohaldamisalast välja jätta kindlustustooted, millega ei kaasne investeerimisvõimalust, ning hoiused, millega seotud risk sõltub ainult intressimääradest. Elukindlustustoodete puhul tähendab termin „kapital” jaeinvestori taotlusel investeeritud kapitali. Lisaks tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta hoiused ja hoiusesertifikaadid, mis kujutavad endast traditsioonilisi hoiuseid, välja arvatud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 43 määratletud investeerimishoiused. Otseselt vallatav vara, näiteks äriühingute aktsiad või riigivõlakirjad, ei ole PRIIPid ning see tuleks seetõttu käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Käesoleva määruse kohaldamisalast tuleks välja jätta institutsioonilistele investoritele suunatud investeerimisfondid, kuna neid ei turustata jaeinvestoritele. Era- ja tööandjapensionitooted, mille siseriikliku õiguse kohane esmane eesmärk on tagada investorile pensionipõlves sissetulek, tuleks oma eripära ja eesmärkide tõttu käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, samas kui käesoleva määruse kohaldamisalasse peaksid kuuluma muud investeerimisvõimalusi pakkuvad individuaalsed kindlustusalased kogumis- või hoiustamistooted.

(8)

Käesolev määrus ei piira liikmesriikide õigust reguleerida põhiteabe esitamist käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävate toodete kohta. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (6) artiklis 9, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (7) artiklis 9 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (8) artiklis 9 sätestatud volitustele tarbijakaitse valdkonnas peaksid kõnealuste määrustega asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) („Euroopa Pangandusjärelevalve”), Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) („Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve”) ja Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) („Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve”) (koos „Euroopa järelevalveasutused”) teostama järelevalvet käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävate toodete üle ning vajaduse korral andma suuniseid kindlakstehtud probleemide lahendamiseks. Selliseid suuniseid tuleks arvesse võtta neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist teostatavas läbivaatamises, milles käsitletakse kohaldamisala võimalikku laiendamist ja teatavate erandite kaotamist.

(9)

Et tuua selgemalt välja seos käesoleva määrusega ette nähtud kohustuste ning nende kohustuste vahel, mis on sätestatud muudes seadusandlikes aktides, milles nõutakse investorite teavitamist, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/71/EÜ (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/138/EÜ, (10) on vaja ette näha, et nimetatud seadusandlikke akte kohaldatakse jätkuvalt kõrvuti käesoleva määrusega.

(10)

Selleks et tagada korrapärane ja tõhus järelevalve käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise üle, peaksid liikmesriigid määrama kõnealuse järelevalve eest vastutavad pädevad asutused. Paljudel juhtudel on pädevad asutused juba määratud teostama järelevalvet PRIIPide koostajate, müüjate või tootenõustajate muude kohustuste täitmise üle, mis tulenevad muudest siseriiklikest või liidu õiguse sätetest.

(11)

Pädevatele asutustele tuleks esitada nende nõudmisel ja sealhulgas eelteatise kaudu kogu vajalik teave, et kontrollida põhiteabedokumentide sisu, hinnata vastavust käesolevale määrusele ning tagada klientide ja investorite kaitse finantsturgudel.

(12)

PRIIPi koostaja, näiteks fondivalitseja, kindlustusandja, krediidiasutus või investeerimisühing, peaks koostama põhiteabedokumendi enda koostatud PRIIPi kohta, kuna tema tunneb oma toodet kõige paremini. Samuti peaks ta vastutama põhiteabedokumendi täpsuse eest. PRIIPi koostaja peaks põhiteabedokumendi koostama enne seda, kui toodet saab jaeinvestoritele müüma hakata. Kui toodet jaeinvestoritele ei müüda, ei peaks põhiteabedokumendi koostamine olema kohustuslik ning kui kõnealuse dokumendi koostamine PRIIPi koostaja poolt ei ole otstarbekas, peaks olema võimalik delegeerida see ülesanne teistele. Käesolevast määrusest tulenevad kohustused, mis on sätestatud põhiteabedokumendi koostamist ja muutmist käsitlevates sätetes, peaksid kohalduma üksnes PRIIPi koostajale ning seni, kuni PRIIPiga kaubeldakse järelturgudel. Põhiteabedokumentide laialdase levitamise ja kättesaadavuse tagamiseks tuleks käesolevas määruses sätestada, et PRIIPi koostaja avaldab põhiteabedokumendid oma veebisaidil.

(13)

Jaeinvestorite vajadusi silmas pidades tuleb tagada, et PRIIPe käsitlev teave oleks täpne, aus ja selge ega eksitaks jaeinvestorit. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada põhiteabedokumendi koostamise ühised standardid, mis aitaksid tagada, et see teave oleks jaeinvestoritele arusaadav. Arvestades seda, et paljudele jaeinvestoritele valmistab raskusi finantsterminitest arusaamine, tuleks erilist tähelepanu pöörata dokumendis kasutatavale sõnavarale ja kirjutamisstiilile. Samuti tuleks kehtestada eeskirjad keele kohta, milles põhiteabedokument koostatakse. Lisaks peaks jaeinvestoritel olema võimalik põhiteabedokumendist aru saada ainuüksi sellele toetudes, ilma vajaduseta tutvuda turustusega mitteseotud muu teabega.

(14)

Kui Euroopa järelevalveasutused töötavad välja sellise põhiteabedokumendi sisu käsitlevaid tehnilisi standardeid, mis kajastaks täpselt toote investeerimispoliitikat ja selle eesmärke vastavalt käesolevale määrusele, peaksid nad seejuures tagama selle, et PRIIPi koostaja kasutaks selget ja mõistetavat sõnastust, mis on jaeinvestorile arusaadav, ning et investeerimiseesmärkide saavutamise viiside, sealhulgas kasutatavate finantsinstrumentide kirjeldamisel välditaks finantsvaldkonna erikeelt ja termineid, mis ei ole jaeinvestorile koheselt mõistetavad.

(15)

Jaeinvestoritele tuleks anda teavet, mida nad vajavad teadliku investeerimisotsuse tegemiseks ning eri PRIIPide võrdlemiseks, kuid kui selline teave ei ole lühike ja kokkuvõtlik, on oht, et investorid ei hakka seda kasutama. Seepärast peaks põhiteabedokument hõlmama ainult põhiteavet, esmajoones toote olemuse ja omaduste kohta, sealhulgas selle kohta, kas tootega kaasneb kapitali kaotamise võimalus, teavet tootega seotud kulude ja toote riskiprofiili, samuti toote tootluse kohta ning teatavat muud teavet, mis võib osutuda vajalikuks üksikute tooteliikide omaduste mõistmiseks.

(16)

Investeerimistoodete kalkulaatorid on liikmesriikides juba väljaarendamisel. Selleks aga, et kalkulaatorid oleksid tarbijatele võimalikult suureks abiks, peaksid need hõlmama ka eri PRIIPide koostajate kulusid ja tasusid koos vahendajate ja muude investeerimisahelas osalejate täiendavate kulude ja tasudega, mida PRIIPide koostajad ei ole juba sisse arvestanud. Komisjon peaks esitama aruande selle kohta, kas need vahendid on igas liikmesriigis veebipõhiselt kättesaadavad ning kas need annavad usaldusväärse ja täpse arvestuse kulude ja tasude kogusumma kohta kõikide käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete puhul.

(17)

Põhiteabedokument tuleks koostada standardvormis, mis võimaldab jaeinvestoritel erinevaid PRIIPe võrrelda, kuna tarbijate käitumine ja suutlikkus nõuavad seda, et teabe vorm, esitusviis ja sisu on vaja hoolikalt läbi mõelda, et maksimeerida teabest arusaamist ja selle kasutamist. Iga dokumendi puhul peaks jaotiste järjekord ja pealkirjad olema samad. Lisaks tuleks erinevaid PRIIPe käsitlevate põhiteabedokumentide üksikasju ja teabe esitusviisi veelgi ühtlustada regulatiivsete tehniliste standardite kaudu, mille koostamisel võetakse arvesse läbiviidud ja käimasolevaid tarbijakäitumise uuringuid, sealhulgas selliste uuringute tulemusi, milles käsitletakse tarbijatele teabe esitamise eri viiside tõhusust. Lisaks pakuvad mõned PRIIPid jaeinvestorile võimaluse valida paljude alusinvesteeringute, näiteks kindlustusandjate valduses olevate ettevõtjasiseste fondide vahel. Põhiteabe vormi käsitlevates sätetes tuleks arvesse võtta ka kõnealuseid tooteid.

(18)

Kuna mõned käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad investeerimistooted on keerukad ning jaeinvestoritel võib olla raske neist aru saada, peaks põhiteabedokument asjakohasel juhul sisaldama jaeinvestorite teavitamiseks sellekohast hoiatust. Toodet tuleks käsitada keeruka ja raskesti arusaadavana eelkõige siis, kui sellega investeeritakse alusvarasse, millesse jaeinvestorid tavaliselt ei investeeri, kui selles kasutatakse lõpliku investeeringutasuvuse arvutamiseks mitut eri mehhanismi, mis suurendab jaeinvestoripoolse vääritimõistmise ohtu, või kui investeeringu väljamaksmisel kasutatakse ära jaeinvestorite käitumuslikke kalduvusi, näiteks pakkudes peibutavat intressi, millele järgneb palju kõrgem tingimustega seotud ujuv intress, või iteratiivset valemit.

(19)

Investeeringu rahalise tasuvuse kõrval lähtuvad jaeinvestorid aina rohkem täiendavatest sotsiaalsetest või keskkonnaga seotud eesmärkidest. Ent teavet PRIIPi koostaja taotletavate sotsiaalsete ja keskkonnaalaste tulemuste kohta võib olla keeruline võrrelda või selline teave võib puududa. Seetõttu võiks finantsinvesteeringutega seotud eeldatav jätkusuutlik keskkonnaalane ja sotsiaalne areng ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 346/2013 (11) kohaldamine võimaldama selliseid aspekte liidu õigusesse asjakohasemalt integreerida ja neid liidu õigusega veelgi edendada. Samas ei ole erinevalt toiduainete valdkonnast siinkohal kehtestatud kriteeriume ega ametlikku menetlust, et selliseid sotsiaalseid või keskkonnaalaseid kriteeriume objektiivselt hinnata. Seetõttu on soovitav, et käesoleva määruse läbivaatamisel kaaluks komisjon põhjalikult arengusuundumusi seoses investeerimistoodetega, millel on sotsiaalsed ja keskkonnaalased eesmärgid, ning määruse (EL) nr 346/2013 läbivaatamise tulemusi.

(20)

Põhiteabedokument peaks olema selgelt eristatav ja eraldatud reklaamteadetest.

(21)

Selleks et tagada põhiteabedokumendis sisalduva teabe usaldusväärsus, tuleks PRIIPi koostajatelt nõuda kõnealuse dokumendi ajakohastamist. Sel eesmärgil on vaja, et komisjon võtaks vastu regulatiivsed tehnilised standardid, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad teabe läbivaatamise tingimuste ja sageduse ning põhiteabedokumendi muutmise kohta.

(22)

Põhiteabedokumendid on jaeinvestorite investeerimisotsuste alus. Seetõttu on PRIIPide koostajatel jaeinvestorite ees suur vastutus selle tagamisel, et põhiteabedokument ei oleks eksitav, ebatäpne ega PRIIPi lepingudokumentide asjaomaste osadega vastuolus. Sellest tulenevalt on oluline tagada, et jaeinvestoritel oleks õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Samuti peaks olema tagatud, et kõigil jaeinvestoritel üle liidu oleks samasugune õigus nõuda neile käesoleva määruse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Seepärast tuleks ühtlustada PRIIPide koostajate tsiviilõiguslikku vastutust reguleerivaid eeskirju. Jaeinvestoril peaks olema võimalik esitada PRIIPi koostaja vastu käesoleva määruse rikkumisest tulenev nõue, kui ta on kahju kandnud sellisele põhiteabedokumendile tuginemise tõttu, mis on vastuolus PRIIPi koostaja kontrolli all olevate lepingueelsete dokumentide või lepingudokumentidega või mis on eksitav või ebatäpne.

(23)

PRIIPi koostaja tsiviilõigusliku vastutusega seotud küsimustele, mida käesolev määrus ei hõlma, tuleks kohaldada kohaldatavat siseriiklikku õigust. Jaeinvestori esitatud tsiviilõigusliku vastutuse hagi läbivaatamiseks tuleks pädev kohus määrata vastavalt rahvusvahelise eraõiguse kohtualluvuse normidele.

(24)

Käesoleva määrusega ei kehtestata passi, mis võimaldab jaeinvestoritel PRIIPe piiriüleselt müüa või turustada, ega muudeta mis tahes olemasolevat passide korda PRIIPide piiriüleseks müügiks või turustamiseks. Käesolev määrusega ei muudeta senise passe reguleeriva korra kohast pädevuste jaotust olemasolevate pädevate asutuste vahel. Seetõttu peaksid käesoleva määruse raames liikmesriikide poolt määratavad pädevad asutused tegutsema kooskõlas nende pädevate asutustega, kelle pädevusse kuulub turustamine olemasoleva PRIIPi passi alusel. PRIIPide turustamise üle järelevalve teostamise eest peaks vastutama selle liikmesriigi pädev asutus, kus asjaomast PRIIPi turustatakse. Käesoleva määruse nõuetele mittevastavuse korral peaks selle liikmesriigi pädeval asutusel, kus PRIIPi turustatakse, olema alati õigus oma territooriumil asjaomase toote turustamine peatada.

(25)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning asjaomaste pädevate asutuste volitusi tuleks täiendada selge korraga, mis võimaldaks neil keelata selliste kindlustuspõhiste investeerimistoodete turustamine, levitamine ja müük või selliste toodete turustamist, levitamist ja müüki piirata, mis tekitavad tõsist muret seoses investorite kaitse, finantsturgude korrakohase toimimise ja usaldusväärsusega või finantssüsteemi kui terviku või mõne selle osa stabiilsusega, ning koos selle korraga tuleks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele anda asjakohased koordineerimise ja eriolukordade lahendamise volitused. Kõnealused volitused peaksid võtma arvesse ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja Euroopa Pangandusjärelevalvele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 600/2014 (12) antud volitusi, et tagada selliste sekkumismehhanismide kohaldatavus kõikide investeerimistoodete suhtes sõltumata nende õiguslikust vormist. Õigus selliseid volitusi rakendada peaks pädevatel asutustel ja erandjuhtudel Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel olema juhul, kui on täidetud teatavad tingimused. Kui kõnealused tingimused on täidetud, peaks pädeval asutusel või erandjuhtudel Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel olema võimalik kehtestada ettevaatusabinõuna keeld või piirang enne seda, kui kindlustuspõhist investeerimistoodet hakatakse turustama, levitama või investoritele müüma. Nimetatud volitustega ei kaasne pädevale asutusele või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele nõuet võtta kasutusele toodete heakskiitmise või litsentsimise kord või seda kohaldada ning need ei vabasta kindlustuspõhiste investeerimistoote koostajat kohustusest järgida kõiki käesolevas määruses sätestatud asjakohaseid nõudeid. Lisaks tuleks kõnealuseid volitusi kasutada ainult avalikes huvides ning nende alusel ei peaks pädevatel asutustel tekkima tsiviilõiguslikku vastutust.

(26)

Selleks et jaeinvestor saaks teha teadliku investeerimisotsuse, tuleks isikutelt, kes PRIIPide osas nõustavad või neid müüvad, nõuda põhiteabedokumendi esitamist aegsasti enne tehingu tegemist. Seda nõuet tuleks kohaldada olenemata tehingu toimumise kohast või viisist. Kui tehing tehakse sidevahendite kaudu, võib põhiteabedokumendi esitada siiski vahetult pärast tehingu tegemist tingimusel, et enne tehingut ei ole seda dokumenti võimalik esitada ning jaeinvestor on sellega nõus. PRIIPi tootenõustaja või müüja mõiste hõlmab nii vahendajaid kui ka PRIIPi koostajat ennast, kui PRIIPi koostaja otsustab jaeinvestoreid nõustada või neile toodet müüa otse. Käesoleva määrusega ei piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ (13) ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/65/EÜ (14) kohaldamist.

(27)

Tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad, et PRIIPi tootenõustajal või müüjal oleks teatav valik teabekandja osas, mille abil jaeinvestoritele suunatud põhiteabedokument esitada ning et oleks võimalik kasutada ka elektroonilist sidet, kui see on tehingu asjaolusid arvestades asjakohane. Jaeinvestorile tuleks siiski anda võimalus saada kõnealune dokument paberil. Tarbijale teabe kättesaadavuse tagamiseks tuleks põhiteabedokument alati esitada tasuta.

(28)

PRIIPide ja kogu finantsturu usaldusväärsuse tagamiseks jaeinvestorite silmis tuleks kehtestada nõuded asjakohaste sisemenetluste jaoks, millega tagatakse, et jaeinvestorid saavad PRIIPi koostajalt kaebustele sisulise vastuse.

(29)

Kuna PRIIPi käsitleva põhiteabedokumendi peaksid esitama finantsturgude pangandus-, kindlustus-, väärtpaberi- ja fondisektorites tegutsevad üksused, on väga oluline sujuv koostöö PRIIPi koostajate, tootenõustajate või müüjate eri järelevalveasutuste vahel, et neil oleks ühine arusaam käesoleva määruse kohaldamisest.

(30)

Kooskõlas komisjoni 8. detsembri 2010. aasta teatisega „Sanktsioonide tõhustamine finantsteenuste sektoris” ning selleks, et tagada käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmine, on oluline, et liikmesriigid võtaksid vajalikke meetmeid, millega nähakse ette, et käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatakse asjakohaseid halduskaristusi ja -meetmeid. Tagamaks karistuste hoiatavat mõju ning tugevdamaks investorite kaitset, hoiatades neid PRIIPide eest, mille turustamisel rikutakse käesoleva määruse sätteid, tuleks karistused ja meetmed tavaliselt avaldada, välja arvatud teatavatel täpselt määratletud asjaoludel.

(31)

Ehkki liikmesriigid võivad sama õigusrikkumise eest ette näha nii haldus- kui kriminaalkaristuse, ei tuleks liikmesriikidelt nõuda eeskirjade kehtestamist halduskaristuste kohaldamiseks käesoleva määruse selliste rikkumiste korral, mille suhtes on kohaldatav siseriiklik kriminaalõigus. Kooskõlas siseriikliku õigusega ei ole liikmesriigid kohustatud määrama sama rikkumise suhtes nii haldus- kui ka kriminaalkaristusi, kuid nad peaksid saama seda teha, kui siseriiklik õigus seda võimaldab. Kriminaalkaristuste säilitamine halduskaristuste asemel käesoleva määruse rikkumise korral ei peaks aga vähendama ega muul viisil mõjutama pädevate asutuste võimet teha koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutustega, vahetada nendega õigeaegselt teavet ja omada sellisele teabele õigeaegselt juurdepääsu käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil, sealhulgas pärast asjaomasest õigusrikkumisest pädevatele õigusasutustele teatamist kriminaalvastutusele võtmiseks.

(32)

Selleks et täita käesoleva määruse eesmärke, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse menetluse üksikasjad, et teha kindlaks, kas PRIIPil on konkreetsed keskkonnaalased või sotsiaalsed eesmärgid, ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja pädevate asutuste sekkumisvolituste teostamise tingimused. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(33)

Komisjon peaks võtma vastu Euroopa järelevalveasutuste poolt ühiskomitee kaudu välja töötatavad regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mis puudutavad järgmist: põhiteabedokumendi esitusviis ja sisu, põhiteabedokumendi standardvorm, riski ja tootluse esitamise meetodid ning kulude arvutamise meetodid, samuti põhiteabedokumendis sisalduva teabe läbivaatamise tingimused ja sagedus ning jaeinvestoritele põhiteabedokumendi esitamise nõude täitmise tingimused kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14. Komisjon peaks Euroopa järelevalveasutuste tehnilist tööd täiendama, viies läbi Euroopa järelevalveasutuste ettepandud põhiteabedokumendi esitusviisi tarbijauuringuid.

(34)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ (15) reguleeritakse isikuandmete töötlemist liikmesriikides käesoleva määruse kontekstis ja pädevate asutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (16) reguleeritakse isikuandmete töötlemist Euroopa järelevalveasutuste poolt käesoleva määruse alusel ja Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all. Isikuandmete töötlemine käesoleva määruse raames, näiteks isikuandmete vahetamine või edastamine pädevate asutuste poolt, peaks toimuma kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ ning teabe vahetamine või edastamine Euroopa järelevalveasutuste poolt peaks toimuma kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.

(35)

Vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (eurofondid) osakud on käesoleva määruse tähenduses küll investeerimistooted, kuid direktiiviga 2009/65/EÜ hiljuti kehtestatud nõuded investoritele esitatava põhiteabe kohta tähendavad, et proportsionaalsuse huvides oleks asjakohane kohaldada eurofondide osakute suhtes pärast käesoleva määruse jõustumist viieaastast üleminekuperioodi, mille jooksul käesolevat määrust kõnealuste toodete suhtes ei kohaldata. Nimetatud üleminekuperioodi möödumisel ning kui üleminekuperioodi ei pikendata, tuleks eurofondide suhtes kohaldada käesolevat määrust. Kõnealust üleminekuperioodi tuleks kohaldada ka fondivalitsejate ja äriühinguna asutatud fondide suhtes ning isikute suhtes, kes müüvad muude kui eurofondide osakuid või kes nende osas nõustavad, kui liikmesriigid kohaldavad põhiteabedokumendi vormi ja sisu käsitlevaid eeskirju, nagu on selliste fondide kohta sätestatud direktiivi 2009/65/EÜ artiklites 78–81.

(36)

Käesolev määrus tuleks läbi vaadata neli aastat pärast selle jõustumist, et võtta arvesse turu arengut, näiteks uut laadi PRIIPide turule tulekut, ning samuti liidu õiguse muude valdkondade arengut ja liikmesriikide kogemusi. Samuti tuleks läbivaatamisel hinnata sotsiaalsete ja keskkonnaalaste investeeringute märgistuse kehtestamise teostatavust, kulusid ja võimalikku kasu. Lisaks tuleks hinnata, kas võetud meetmed on parandanud keskmise jaeinvestori arusaamist PRIIPidest ning PRIIPide võrreldavust. Samuti tuleks kaaluda, kas eurofondide või teatavate muude kui eurofondide suhtes kohaldatavat üleminekuperioodi tuleks pikendada või kas selliste fondide käsitlemisel võiks tulla kõne alla ka muud võimalused. Lisaks tuleks hinnata, kas teatavad tooted tuleks endiselt käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, pidades silmas tarbijakaitse häid standardeid, sealhulgas finantstoodete võrdlemist. Samuti peaks komisjon läbivaatamise käigus tegema turu-uuringu, et teha kindlaks, kas turul on olemas veebipõhised kalkulaatorid, mis võimaldavad jaeinvestoritel arvutada PRIIPide kogukulusid ja -tasusid, ning kas need kalkulaatorid on tasuta kättesaadavad. Kõnealuse läbivaatamise põhjal peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on asjakohasel juhul lisatud seadusandlikud ettepanekud.

(37)

Võttes arvesse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve käimasolevat tööd seoses tooteinfo avalikustamise nõuetega erapensioni toodete puhul ning nende toodete eripära, peaks komisjon nelja aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist hindama, kas jätta käesoleva määruse kohaldamisalast endiselt välja pensionitooted, mille esmane eesmärk on siseriikliku õiguse kohaselt tagada investorile pensionipõlves sissetulek ning mis annavad investorile õiguse teatavatele hüvitistele. Hindamise käigus peaks komisjon kaaluma, kas käesolev määrus on parim õiguslik vahend, et tagada pensionitooteid puudutava teabe avalikustamine, või oleks teistsugune avalikustamise kord asjakohasem.

(38)

Et anda PRIIPide koostajatele, tootenõustajatele või müüjatele piisavalt aega valmistada ette käesoleva määruse nõuete praktikas rakendamist, tuleks käesolevat määrust hakata kohaldama kaks aastat pärast selle jõustumise kuupäeva.

(39)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(40)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tugevdada jaeinvestorite kaitset ja suurendada jaeinvestori usaldust PRIIPide, sealhulgas piiriüleselt müüdavate PRIIPide vastu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(41)

Euroopa andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikega 2 ja ta on esitanud oma arvamuse (17),

a)

direktiivi 2009/138/EÜ I lisas loetletud kahjukindlustustooted;

b)

elukindlustuslepingud, kui lepingu kohased hüvitised on makstavad üksnes surma korral või vigastusest, haigusest või jõuetusest tingitud töövõimetuse tõttu;

c)

hoiused, välja arvatud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 43 määratletud investeerimishoiused;

d)

direktiivi 2003/71/EÜ artikli 1 lõike 2 punktides b–g, i ja j osutatud väärtpaberid;

e)

pensionitooted, mille esmane eesmärk on siseriikliku õiguse kohaselt tagada investorile pensionipõlves sissetulek ning mis annavad investorile õiguse teatavatele hüvitistele;

f)

ametlikult tunnustatud tööandjapensioni skeemid, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ (18) või direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamisalasse;

g)

erapensionitooted, mille puhul siseriikliku õiguse kohaselt nõutakse tööandja rahalist osalust ning tööandja või töötaja ei saa pensionitoodet ega selle pakkujat valida.

a)

kombineeritud jaeinvesteerimistoode;

b)

kindlustuspõhine investeerimistoode;

a)

üksus, kes koostab PRIIPi;

b)

üksus, kes muudab olemasolevat PRIIPi, sealhulgas muudab selle riski ja tootluse profiili või PRIIPi investeerimisega seotud kulusid;

a)

direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 11 määratletud jaeklient;

b)

klient direktiivi 2002/92/EÜ tähenduses, kui ta ei kvalifitseeru direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 10 määratletud kutseliseks kliendiks;

a)

esitatakse ja vormistatakse kergesti loetaval kujul, kasutades selleks loetavas suuruses tähemärke;

b)

keskendub jaeinvestorite jaoks vajalikule põhiteabele;

c)

koostatakse selges keeles, kasutades sõnastust ja väljendusviisi, mis aitab teavet mõista, eeskätt tähendab see selget, täpset ja arusaadavat keelekasutust.

a)

dokumendi alguses PRIIPi nimetus, selle koostaja nimi ja kontaktandmed, teave PRIIPi koostaja pädeva asutuse kohta ning dokumendi kuupäev;

b)

kui see on asjakohane, hoiatus arusaadavuse kohta: „Te olete ostmas keerukat toodet, mis võib olla raskesti mõistetav.”;

c)

jaotises pealkirjaga „Mis toode see on?” kirjeldatakse PRIIPi olemust ja põhiomadusi, mis hõlmavad järgmist:

d)

jaotises pealkirjaga „Millised on riskid ja mis kasu ma saan?” riski ja tootluse profiili lühike kirjeldus, mis sisaldab järgmisi elemente:

e)

jaotises pealkirjaga „Mis juhtub, kui [PRIIPi koostaja nimi] ei saa väljamakset teha?” kirjeldatakse lühidalt seda, kas tekitatav kahju on hõlmatud mõne investeeringute hüvitamise või tagamise skeemiga ning kui see on nii, siis millise skeemiga on tegemist, tagatise andja nimi ning see, millised riskid on skeemiga kaetud ja millised mitte;

f)

jaotises pealkirjaga „Millised on kulud?” esitatakse kõnealusesse PRIIPi investeerimisega seotud nii otsesed kui ka kaudsed jaeinvestori poolt kantavad kulud, sealhulgas ühekordsed ja korduvkulud, esitatuna nende kulude koondnäitajate vormis, ning võrreldavuse eesmärgil rahaliselt ja protsentidena väljendatud kogukulud, et näidata kogukulude tervikmõju investeeringule.

Põhiteabedokumendis osutatakse selgelt, et tootenõustajad, levitajad või muud isikud, kes PRIIPi kohta nõu annavad või seda müüvad, annavad üksikasjalikku teavet levitamiskulude kohta, mis ei ole eespool kirjeldatud kuludesse juba sisse arvestatud, et aidata jaeinvestoril mõista kogukulude kumulatiivset mõju investeeringu tasuvusele;

g)

jaotises pealkirjaga „Kui kaua peaksin ma seda investeeringut hoidma ning kas ma saan raha varem välja võtta?”

h)

jaotises pealkirjaga „Kuidas ma saan esitada kaebuse?” antakse teavet selle kohta, kuidas ja kellele saab jaeinvestor esitada kaebuse toote kohta või PRIIPi koostaja, tootenõustaja või müüja käitumise kohta;

i)

jaotises pealkirjaga „Muu asjakohane teave” viidatakse lühidalt lepingueelselt ja/või -järgselt jaeinvestorile esitatavatele täiendavatele teabedokumentidele, välja arvatud turustusmaterjal.

a)

iga lõikes 3 osutatud teabeelemendi esitusviisi ja sisu üksikasjad;

b)

lõike 3 punkti d alapunktides i ja iii osutatud riski ja tootluse esitamise meetodid ning

c)

lõike 3 punktis f osutatud kulude arvutamise, sealhulgas koondnäitajate täpsustamise meetodid.

a)

põhiteabedokumendis sisalduva teabe läbivaatamise tingimused;

b)

tingimused, mille kohaselt tuleb põhiteabedokument läbi vaadata;

c)

eritingimused, mille kohaselt tuleb põhiteabedokumendis sisalduv teave läbi vaadata või seda dokumenti muuta, kui PRIIP ei ole jaeinvestoritele pidevalt kättesaadav;

d)

asjaolud, mille korral tuleb jaeinvestoreid teavitada nende ostetud PRIIPi põhiteabedokumendi muutmisest ning jaeinvestorite teavitamise viisid.

a)

jaeinvestor otsustab omal algatusel kontakteeruda PRIIPi müüjaga ning teha tehingu sidevahendi teel;

b)

põhiteabedokumendi esitamine kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 ei ole võimalik;

c)

PRIIPi tootenõustaja või müüja on jaeinvestorile teatanud, et põhiteabedokumendi esitamine ei ole võimalik ning on selgelt öelnud, et jaeinvestor võib tehingu edasi lükata selleks, et saada põhidokument kätte ja lugeda see enne tehingu tegemist läbi;

d)

jaeinvestor on nõus saama põhiteabedokumendi põhjendamatu viivituseta pärast tehingu tegemist, selle asemel et lükata tehingu tegemine edasi selleks, et kõnealune dokument enne tehingu tegemist kätte saada.

a)

paberil, mis peaks olema vaikimisi määratud valik juhul, kui PRIIPi pakutakse silmast silma kohtumisel, kui jaeinvestor ei nõua esitamist muul andmekandjal;

b)

mõnel muul püsival andmekandjal kui paber, kui lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud, või

c)

veebisaidi kaudu, kui lõikes 5 sätestatud tingimused on täidetud.

a)

püsiva andmekandja kasutamine on PRIIPi tootenõustaja või müüja ning jaeinvestori vahelises äritegevuses asjakohane ning

b)

jaeinvestorile on antud võimalus valida, kas ta soovib teavet paberil või asjaomasel muul püsival andmekandjal, ja ta on tõendataval viisil valinud muu andmekandja.

a)

põhiteabedokumendi esitamine veebisaidi kaudu on PRIIPi tootenõustaja või müüja ning jaeinvestori vahelises äritegevuses asjakohane;

b)

jaeinvestorile on antud võimalus valida, kas ta soovib teabe esitamist paberil või veebisaidi vahendusel, ja ta on tõendataval viisil valinud veebisaidi;

c)

jaeinvestorit on elektrooniliselt või kirjalikus vormis teavitatud veebisaidi aadressist ja kohast veebisaidil, kust põhiteabedokumendile juurde pääseb;

d)

põhiteabedokument jääb veebisaidil ligipääsetavaks, seda on võimalik alla laadida ning püsivale andmekandjale salvestada sellise ajavahemiku jooksul, kui jaeinvestoril võib olla vajadus sellega tutvumiseks.

a)

teatavate kindlustuspõhiste investeerimistoodete või teatavate konkreetsete eriomadustega kindlustuspõhiste investeerimistoodete turustamine, levitamine või müümine, või

b)

kindlustus- või edasikindlustusandja teatavat liiki finantstegevus või tava.

a)

väljapakutud meede tegeleb märkimisväärse probleemiga investorikaitse vallas või ohuga finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele;

b)

vastava kindlustuspõhise investeerimistoote või tegevuse suhtes kohaldatavad liidu õiguse regulatiivsed nõuded ei tegele selle ohuga;

c)

pädev asutus või pädevad asutused ei ole rakendanud selle ohu kõrvaldamiseks meetmeid või meetmed, mida on rakendatud, ei maanda seda ohtu piisavalt.

a)

ei avalda finantsturgude tõhususele või investoritele kahjustavat mõju, mis on võrreldes meetme kasulikkusega ebaproportsionaalne, ning

b)

ei põhjusta õigusliku arbitraaži riski.

a)

kindlustuspõhise investeerimistoote keerukuse aste ja selle suhe sellist tüüpi investoritega, kellele seda toodet turustatakse ja müüakse;

b)

kindlustuspõhise investeerimistoote maht või nimiväärtus;

c)

kindlustuspõhise investeerimistoote, tegevuse või tava uuenduslikkus ning

d)

finantsvõimendus, mida toode või tava annab.

a)

kindlustuspõhiste investeerimistoodete või teatavate konkreetsete eriomadustega kindlustuspõhiste investeerimistoodete turustamine, levitamine või müümine, või

b)

kindlustus- või edasikindlustusandja teatavat liiki finantstegevus või tava.

a)

kindlustuspõhine investeerimistoode või tegevus või tava tekitab märkimisväärseid probleeme seoses investorite kaitsega või kujutab endast ohtu finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele vähemalt ühes liikmesriigis;

b)

vastava kindlustuspõhise investeerimistoote või teenuse või tegevuse suhtes kohaldatavad liidu õiguses kehtivad reguleerivad nõuded ei käsitle punktis a osutatud riske piisavalt ning seda probleemi ei aitaks paremini lahendada kehtivate nõuete täitmise tõhusam järelevalve ega täitmise tagamine;

c)

meede on proportsionaalne, võttes arvesse tuvastatud riskide olemust, kõnealuste investorite või turuosaliste struktuuri keerukuse astet ning meetme tõenäolist mõju investoritele ja turuosalistele, kes võivad kõnealust kindlustuspõhist investeerimistoodet omada, kasutada või selle pealt kasu teenida või kasutada kõnealust tegevust või tava või selle pealt kasu teenida;

d)

pädev asutus on nõuetekohaselt konsulteerinud pädevate asutustega teistest liikmesriikidest, kellele meede võib olulist mõju avaldada, ning

e)

meede ei mõju diskrimineerivalt mõnest teisest liikmesriigist pakutavate teenuste või tegevuste suhtes.

a)

ettepandava meetmega seotud kindlustuspõhine investeerimistoode või tegevus või tava;

b)

ettepandava keelu või piirangu täpne olemus ning millal see peaks kava kohaselt jõustuma ja

c)

tõendid, millele ta otsus tugineb ja millest tulenevalt ta on veendunud, et kõik lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud.

a)

kindlustuspõhise investeerimistoote keerukuse aste ja selle suhe sellist tüüpi investoritega, kellele toodet turustatakse ja müüakse;

b)

kindlustuspõhise investeerimistoote, tegevuse või tava uuenduslikkus;

c)

finantsvõimendus, mida toode või tava annab;

d)

seoses finantsturgude korrakohase toimimise ja usaldusväärsusega kindlustuspõhise investeerimistoote maht või nimiväärtus.

a)

jaeinvestoritel on tõhus võimalus esitada PRIIPi koostaja vastu kaebusi;

b)

jaeinvestorid, kes on esitanud põhiteabedokumendiga seotud kaebuse, saavad õigeaegselt ja nõuetekohaselt sisulise vastuse, ja

c)

jaeinvestoritele on kättesaadavad tõhusad õiguskaitsemenetlused ka piiriüleste vaidluste korral, eriti juhul, kui PRIIPi koostaja asub teises liikmesriigis või kolmandas riigis.

a)

otse;

b)

koostöös teiste asutustega;

c)

omal vastutusel, delegeerides küsimuse sellistele asutustele;

d)

suunates küsimuse pädevatele õigusasutustele.

a)

ettekirjutus PRIIPi turustamise keelustamiseks;

b)

ettekirjutus PRIIPi turustamise peatamiseks;

c)

avalik hoiatus, milles märgitakse ära õigusrikkumise eest vastutava isiku nimi ja õigusrikkumise olemus;

d)

ettekirjutus, millega keelatakse põhiteabedokumendi esitamine, kui see ei vasta artiklites 6, 7, 8 või 10 sätestatud nõuetele, ning nõutakse põhiteabedokumendi uue versiooni avaldamist;

e)

haldustrahvid vähemalt järgmises suuruses:

a)

õigusrikkumise raskust ja kestust;

b)

õigusrikkumise eest vastutava isiku vastutuse astet;

c)

õigusrikkumise mõju jaeinvestorite huvidele;

d)

õigusrikkumise eest vastutava isiku koostöövalmidust;

e)

õigusrikkumise eest vastutava isiku varasemaid õigusrikkumisi;

f)

pärast õigusrikkumist õigusrikkumise eest vastutava isiku poolt õigusrikkumise kordumise ärahoidmiseks võetud meetmeid.

a)

tegelikke või võimalikke õigusrikkumisi puudutavate teadete vastuvõtmise erimenetlused ja teadete järelkontroll;

b)

nende töötajate, kes teatavad oma tööandja toimepandud õigusrikkumisest, asjakohane kaitse vähemalt kättemaksu, diskrimineerimise ja muud laadi ebaõiglase kohtlemise eest;

c)

nii selle isiku, kes õigusrikkumisest teatab, kui ka füüsilise isiku, kes on väidetavalt õigusrikkumise eest vastutav, identiteedi kaitse menetluse kõikides etappides, välja arvatud juhul, kui nende andmete avaldamine on siseriiklikust õigusest tulenevalt nõutav edasise uurimise või järgneva kohtumenetluse raames.

a)

õigusrikkumise liik ja laad;

b)

õigusrikkumise eest vastutavate isikute andmed.

a)

lükkavad karistust või meedet käsitleva otsuse avaldamise edasi, kuni vastava teabe avaldamisest hoidumise põhjused lakkavad eksisteerimast;

b)

avaldavad karistust või meedet käsitleva otsuse kohta anonüümsed andmed kooskõlas siseriikliku õigusega, kui selline anonüümsete andmete avaldamine tagab asjaomaste isikuandmete tõhusa kaitse, või

c)

jätavad karistust või meedet käsitleva otsuse avaldamata, kui punktides a ja b sätestatud võimalusi peetakse ebapiisavaks, et tagada: