2.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 26/1

(1)

Liidu õiguse läbipaistvamaks muutmine on liidu institutsioonide rakendatava parema õigusloome strateegia oluline osa. Sellega seoses on asjakohane tunnistada kehtetuks need õigusaktid, millel ei ole enam otstarvet.

(2)

Terve rida Schengeni acquis’ hulka kuuluvaid õigusakte ei ole enam asjakohased oma ajutise iseloomu tõttu või seepärast, et nende sisu on üle võetud hilisematesse aktidesse.

(3)

Täitevkomitee otsuses SCH/Com-ex (95) PV 1 rev (2) on osutatud väga konkreetsele olukorrale, kus Portugal nõudis Indoneesia viisataotlejate puhul eelneva konsulteerimise võimalust. Nimetatud otsus minetas asjakohasuse pärast seda, kui jõustusid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 810/2009 (3) ja (EÜ) nr 767/2008 (4), millega nähti ette uued eeskirjad viisade andmisele eelneva konsulteerimise kohta teiste liikmesriikidega.

(4)

Täitevkomitee otsusega SCH/Com-ex (95) 21 (5) kehtestati liikmesriikidele kohustus vahetada statistilist teavet, mis võimaldaks rände paremat jälgimist välispiiril. Nimetatud otsus minetas asjakohasuse pärast seda, kui jõustus nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 (6), millega anti Frontexile ülesanne teha riskianalüüse välispiiril tekkivate ohtude ja välispiiri olukorra kohta ning arendada ja hallata IT-süsteeme, mis võimaldavad sellealase teabe vahetamist.

(5)

Täitevkomitee otsusega SCH/Com-ex (96) 13 rev 1 (7) määrati kindlaks põhimõtted, mis reguleerivad esindavate ja esindatavate liikmesriikide õigusi ja kohustusi seoses Schengeni viisade andmisega kolmandates riikides, kus kõigil Schengeni riikidel ei ole esindusi. Nimetatud otsus minetas asjakohasuse pärast seda, kui jõustus määrus (EÜ) nr 810/2009, millega nähti ette uued eeskirjad, mis reguleerivad esindamist käsitlevaid kokkuleppeid olukorras, kus liikmesriik nõustub esindama teist liikmesriiki selle teise liikmesriigi nimel taotluste läbivaatamise ja viisade andmise eesmärgil.

(6)

Täitevkomitee otsusega SCH/Com-ex (97) 39 rev (8) kiideti heaks juhtpõhimõtted tõestusvahendite ja soovituslike tõendite kohta Schengeni riikide vaheliste tagasivõtulepingute raamistikus. Nimetatud otsus minetas asjakohasuse pärast seda, kui jõustusid nõukogu määrus (EÜ) nr 343/2003 (9) ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1560/2003 (10), millega nähti ette varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määramise menetluses kasutatavad otsesed ja kaudsed tõendid.

(7)

Täitevkomitee otsusega SCH/Com-ex (98) 1 rev 2 (11) nähti ette terve rida meetmeid, mille eesmärk on tõhustada välispiiride kontrolli. Nimetatud otsus minetas asjakohasuse pärast seda, kui jõustusid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 562/2006 (12), millega kehtestati välispiiride ületamise eeskirjad, ja määrus (EÜ) nr 2007/2004, millega anti Frontexile ülesanne hõlbustada välispiiri haldamist puudutavate ühenduse meetmete rakendamist, tagades liikmesriikide tegevuse koordineerimise nimetatud meetmete rakendamisel.

(8)

Täitevkomitee otsusega SCH/Com-ex (98) 18 rev (13) nähti ette menetlus, mida peavad järgima need Schengeni riigid, kellel on tõsiseid raskusi saada ebaseaduslikult riigis viibivate välisriikide kodanike repatrieerimiseks reisiluba. Samuti nähti selles ette võimalus kaaluda liidu tasandil vajadust võtta muid, siduvamat laadi meetmeid riikide suhtes, kes tekitavad selles vallas probleeme. Nimetatud otsus minetas asjakohasuse pärast seda, kui liit sõlmis mitme kolmanda riigiga tagasivõtulepingud. Nimetatud lepingutega on ette nähtud konkreetsed kohustused ja menetlused, mida asjaomaste kolmandate riikide ja liikmesriikide ametiasutused peavad järgima liidu territooriumil ebaseaduslikult elava välismaalase repatrieerimisel.

(9)

Täitevkomitee otsusega SCH/Com-ex (98) 21 (14) kiideti heaks ühised eeskirjad, millega reguleeritakse kõigi viisataotlejate passi templi löömist vahendina, mis takistab samal isikul esitada korraga või üksteise järel mitut viisataotlust. Nimetatud otsus minetas asjakohasuse pärast seda, kui jõustus määrus (EÜ) nr 810/2009, millega nähti ette viisade andmise ja viisataotleja reisidokumenti templi löömise uued eeskirjad.

(10)

Täitevkomitee otsusega SCH/Com-ex (98) 37 def 2 (15) nähti ette meetmed, mille eesmärk oli kehtestada integreeritud lähenemisviis ebaseadusliku rände vastase võitluse tõhustamiseks. Need meetmed jõustati keskrühma 27. oktoobri 1998. aasta otsusega ebaseadusliku sisserände vastu võitlemise meetmete võtmise kohta (SCH/C (98) 117). Need otsused minetasid asjakohasuse pärast seda, kui jõustusid nõukogu määrus (EÜ) nr 377/2004 (16), millega loodi ühine raamistik sisserände kontaktametnike lähetamiseks kolmandatesse riikidesse, määrus (EÜ) nr 562/2006, millega nähti ette välispiirikontrolli ühtsed meetmed, ja nõukogu otsus 2009/371/JSK (17), millega anti Europolile teabe, sealhulgas ebaseadusliku rände vastast võitlust käsitleva teabe vahetamisega seonduvad eriülesanded.

(11)

Täitevkomitee otsusega SCH/Com-ex (98) 59 rev (18) nähti ette õhu- ja mereliikluses ning liikmesriikide konsulaaresindustes dokumendinõustajate kooskõlastatud töölerakendamise suunised, et tugevdada võitlust ebaseadusliku sisserände vastu. Nimetatud otsus minetas asjakohasuse pärast seda, kui jõustus määrus (EÜ) nr 377/2004, millega kehtestati uued eeskirjad kontaktametnike lähetamiseks kolmandatesse riikidesse.

(12)

Täitevkomitee otsusega SCH/Com-ex (99) 7 rev 2 (19) kiideti heaks liikmesriikide kontaktametnike vastastikuse lähetamise kava nõustamiseks ja abistamiseks välispiiride turvamis- ja kontrolliülesannete täitmisel. Nimetatud otsus minetas asjakohasuse pärast seda, kui jõustusid määrus (EÜ) nr 562/2006 ja määrus (EÜ) nr 2007/2004, millega ühiselt kehtestati liikmesriikide välispiirikontrollialast koostööd, sealhulgas kontaktametnike lähetamist, käsitlev uus õigusraamistik.

(13)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 189/2008 (20) loodi teatavaid SIS II teste puudutavad spetsifikatsioonid näitamaks, et SIS II kesksüsteem, sideinfrastruktuur ning SIS II kesksüsteemi ja siseriiklike süsteemide (N.SIS II) vaheline suhtlus toimivad kooskõlas SIS II õigusaktides sätestatud tehniliste ja funktsionaalsusnõuetega. Nimetatud määrus kaotas oma õigusmõju pärast SIS II kasutusele võtmist 9. aprillil 2013.

(14)

Õiguskindluse ja selguse huvides tuleks nimetatud asjakohasuse minetanud otsused ja määrus kehtetuks tunnistada.

(15)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt tunnistada kehtetuks teatavad Schengeni acquis’ hulka kuuluvad asjakohasuse minetanud liidu õigusaktid, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu („ELi leping”) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(16)

ELi lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva määruse kohta, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(17)

Käesolev määrus arendab edasi neid Schengeni acquis’ sätteid, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ (21). Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(18)

Käesolev määrus arendab edasi neid Schengeni acquis’ sätteid, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (22). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(19)

Islandi ja Norra puhul arendab käesolev määrus edasi neid Schengeni acquis’ sätteid Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (23) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (24) artiklis 1 osutatud valdkonda.

(20)

Šveitsi puhul arendab käesolev määrus edasi neid Schengeni acquis’ sätteid Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (25) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artiklis 1 osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat artiklit tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuste 2008/146/EÜ (26) ja 2008/149/JSK (27) artikliga 3.

(21)

Liechtensteini puhul arendab käesolev määrus edasi neid Schengeni acquis’ sätteid Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (28) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artiklis 1 osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat artiklit tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuste 2011/349/EL (29) ja 2011/350/EL (30) artikliga 3,

—

otsus SCH/Com-ex (95) PV 1 rev (viisapoliitika);

—

otsus SCH/Com-ex (95) 21 (statistiliste andmete vahetus);

—

otsus SCH/Com-ex (96) 13 rev 1 (Schengeni viisade andmine);

—

otsus SCH/Com-ex (97) 39 rev (tõendid tagasivõtulepingute raamistikus);

—

otsus SCH/Com-ex (98) 1 rev 2 (rakkerühm);

—

otsus SCH/Com-ex (98) 18 rev (raskused reisiloa saamisel);

—

otsus SCH/Com-ex (98) 21 (passide tembeldamine);

—

otsus SCH/Com-ex (98) 37 def 2 (ebaseadusliku sisserände vastu võitlemine);

—

otsus SCH/Com-ex (98) 117 (ebaseadusliku sisserände vastu võitlemine);

—

otsus SCH/Com-ex (98) 59 rev (dokumendinõustajad);

—

otsus SCH/Com-ex (99) 7 rev 2 (kontaktametnikud) ja

—

määrus (EÜ) nr 189/2008 (SIS II testid).