L_2017172ET.01000101.xml

millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise Euroopa satelliitnavigatsiooniprogramme käsitleva koostöölepingu alusel loodud Euroopa Liidu ja Šveitsi GNSSi komitees Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht GNSSi komitee kodukorra vastuvõtmise kohta

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 172 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

1. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise Euroopa satelliitnavigatsiooniprogramme käsitleva koostöölepingu alusel loodud Euroopa Liidu – Šveitsi GNSSi komitees (edaspidi „ühiskomitee“) liidu nimel võetav seisukoht ühiskomitee kodukorra vastuvõtmise kohta põhineb käesolevale otsusele lisatud ühiskomitee otsuse eelnõul.

2. Väiksemaid muudatusi otsuse eelnõus võivad liidu esindajad ühiskomitees teha ilma nõukogu täiendava otsuseta.

EELNÕU

EUROOPA LIIDU JA ŠVEITSI GNSSi KOMITEE OTSUS nr 1/2017,

…,

millega võetakse vastu GNSSi komitee kodukord

EUROOPA LIIDU/ŠVEITSI GNSSi KOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelist koostöölepingut Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide kohta, eriti selle artiklit 20,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelist Euroopa satelliitnavigatsiooniprogramme käsitlevat koostöölepingut (1) (edaspidi „leping“) on Šveitsi Konföderatsiooni (edaspidi „Šveits“) ja liidu vahel liidu pädevusse kuuluvate punktide osas ajutiselt kohaldatud alates 1. jaanuarist 2014.

(2)	Lepingu artikli 20 lõike 2 kohaselt peab Euroopa Liidu – Šveitsi GNSSi komitee (edaspidi „ühiskomitee“) võtma vastu oma kodukorra.

(3)	Lepingu artikli 20 lõike 4 kohaselt võib ühiskomitee omal äranägemisel otsustada luua töörühmi või eksperdirühmi, mis abistaksid ühiskomiteed tema ülesannete täitmisel.

(4)	Lepingu artikli 27 lõike 2 kohaselt koosneb ühiskomitee lepingu ajutise kohaldamise ajal Šveitsi ja liidu esindajatest.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Ainus artikkel

Käesolevaga võetakse vastu ühiskomitee kodukord otsuse lisas esitatud kujul.

Sõlmitud inglise keeles … Brüsselis ja … Bernis.

Ühiskomitee nimel

eesistuja

Euroopa Liidu määratud sekretär

Šveitsi määratud sekretär

(1) ELT L 15, 20.1.2014, lk 3.

LISA

EUROOPA LIIDU JA ŠVEITSI GNSSi KOMITEE (ÜHISKOMITEE) KODUKORD

Artikkel 1

Ühiskomitee koosseis

1. Ühiskomiteesse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Komisjoni (edaspidi „komisjon“) ja Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajad ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni (edaspidi „Šveits“) föderaalvalitsuse esindajad. Pooli nimetatakse edaspidi eraldi „lepinguosaline“ või koos „lepinguosalised“.

2. Lepinguosaliste esindajatel võib kaasas olla teisi lepinguosaliste nimel tegutsevaid ametnikke.

3. Lepingu ajutise kohaldamise ajal koosneb ühiskomitee ühelt poolt Šveitsi esindajatest ja teiselt poolt Euroopa Liidu esindajatest.

Artikkel 2

Eesistuja

1. Ühiskomiteed juhatavad lepinguosalised vaheldumisi 12 kuu kaupa.

Lepingu jõustumise kalendriaastal juhatab ühiskomiteed Šveits.

2. Ühiskomiteed juhatav lepinguosaline nimetab ühiskomitee eesistuja ja tema asetäitja.

3. Eesistuja juhib ühiskomitee tööd.

4. Lepingu ajutise kohaldamise ajal kohaldatakse käesolevat artiklit mutatis mutandis.

Artikkel 3

Vaatlejad

Ühiskomitee võib mõlema lepinguosalise nõusolekul kutsuda komitee koosolekutele vaatlejatena eksperte või muude organite esindajaid, et saada neilt teavet konkreetsete teemade kohta. Ühiskomitee lepib kokku tingimustes, mille alusel sellised vaatlejad võivad koosolekutel osaleda.

Artikkel 4

Sekretariaat

1. Üks Euroopa Komisjoni ametnik ja üks Šveitsi valitsuse ametnik täidavad koos ühiskomitee sekretäride ülesandeid.

2. Ühiskomitee sekretärid vastutavad lepinguosaliste vahelise teabevahetuse, sealhulgas dokumentide edastamise eest.

3. Sekretariaadi ülesannete täitmise eest vastutab lepinguosaline, kes juhatab ühiskomiteed.

Artikkel 5

Ühiskomitee koosolekud

1. Ühiskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele, üldjuhul üks kord aastas.

Eesistuja kutsub pärast lepinguosalistega konsulteerimist ühiskomitee koosoleku kokku kokkulepitud ajal ja kohas. Lepinguosaliste nõusolekul võib pidada ka telefoni- või videokonverentse.

Eesistuja kutsub kas Euroopa Liidu või Šveitsi taotlusel kokku ühiskomitee erakorralise koosoleku.

Ühiskomitee tuleb kokku 15 päeva jooksul pärast lepingu artikli 22 lõike 2 kohase taotluse esitamist.

2. Ühiskomitee koosolekud toimuvad Brüsselis või Šveitsis, sõltuvalt sellest, kumb lepinguosaline komiteed juhatab, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.

3. Eesistuja saadab teate koosoleku kokkukutsumise kohta koos päevakorraprojekti ja koosoleku dokumentidega lepinguosaliste esindajatele vähemalt 21 kalendripäeva enne koosoleku toimumist. Lepingu artikli 22 lõike 2 kohaselt kokku kutsutud koosolekute dokumendid edastatakse vähemalt seitse kalendripäeva enne koosoleku toimumist.

4. Konkreetsel juhul ilmnevaid vajadusi arvestades võib eesistuja mõlema lepinguosalise nõusolekul lõikes 3 sätestatud tähtaegu lühendada.

5. Eesistujale teatatakse vähemalt 7 kalendripäeva enne koosoleku toimumist kummagi lepinguosalise delegatsiooni koosseis.

6. Ühiskomitee koosolekud ei ole avalikud, kui lepinguosalised ei otsusta teisiti.

Artikkel 6

Päevakord

1. Esimees, keda abistavad sekretärid, koostab iga koosoleku esialgse päevakorra.

2. Kumbki lepinguosaline võib taotleda täiendavate punktide lisamist päevakorda. Kõik sellised taotlused tuleb nõuetekohaselt põhjendada ja saata kirjalikult eesistujale vähemalt seitse kalendripäeva enne koosoleku toimumist.

3. Ühiskomitee kiidab päevakorra heaks iga koosoleku alguses.

Artikkel 7

Ühiskomitee töörühmad

1. Lepingu artikli 20 lõike 4 kohaselt moodustatud ühiskomitee töörühmade või eksperdirühmade koosseis ja töökord määratakse kindlaks vastavalt ühiskomitee kehtestatud volitustele.

2. Töörühmad ja eksperdirühmad kohaldavad käesolevat kodukorda mutatis mutandis.

3. Töörühmad ja eksperdirühmad töötavad ühiskomitee alluvuses ning annavad pärast iga oma koosolekut ühiskomiteele aru. Neil ei ole õigust võtta vastu otsuseid, kuid nad võivad anda ühiskomiteele soovitusi.

4. Ühiskomitee võib käesoleva kodukorra artikli 8 kohaselt otsustada töörühma või eksperdirühma volitusi muuta või need lõpetada.

Artikkel 8

Otsused ja soovitused

1. Ühiskomitee võtab vastu otsuseid ja annab soovitusi lepinguosaliste ühisel nõusolekul vastavalt käesolevale lepingule. Need aktid kannavad nimetust „otsus“ või „soovitus“, millele järgneb järjekorranumber, vastuvõtmise kuupäev ning viide käsitletavale teemale.

2. Ühiskomitee otsustele ja soovitustele kirjutavad alla eesistuja ja sekretärid ning need saadetakse edasi lepinguosalistele.

3. Kumbki lepinguosaline võib otsustada avaldada iga ühiskomitee otsuse või soovituse oma ametlikus väljaandes. Lepinguosalised teatavad üksteisele oma kavatsusest otsus või soovitus avaldada.

4. Ühiskomitee võib vastu võtta otsuseid või anda soovitusi kirjaliku menetluse teel, kui pooled selles kokku lepivad. Kirjalik menetlus koosneb ametlikust teadete vahetusest sekretäride vahel, kes tegutsevad kokkuleppel lepinguosalistega. Selleks edastatakse ettepaneku tekst käesoleva kodukorra artikli 5 kohaselt ja nähakse ette vähemalt 21 kalendripäevane tähtaeg, mille jooksul tuleb teha ettepaneku kohta teatavaks reservatsioonid või muudatusettepanekud. Eesistuja võib lepinguosalistega konsulteerides seda tähtaega lühendada, et võtta arvesse erilisi asjaolusid. Kui teksti suhtes on kokku lepitud, kirjutavad otsusele või soovitusele alla eesistuja ja sekretärid.

5. Ühiskomitee otsused, millega muudetakse lepingu I lisa, võetakse vastu lepingu autentsetes keeltes.

Artikkel 9

Koosoleku protokoll

1. Sekretariaat koostab iga koosoleku kohta protokolli kavandi. Protokolli kavandist peavad nähtuma vastu võetud otsused ja antud soovitused. Koosoleku protokolli kavand esitatakse ühiskomiteele heakskiitmiseks. Pärast seda, kui ühiskomitee on protokolli kavandi heaks kiitnud, kirjutavad protokollile alla eesistuja ja sekretärid.

2. Protokolli kavand koostatakse 21 kalendripäeva jooksul pärast koosoleku toimumist ja esitatakse ühiskomiteele heakskiitmiseks kirjaliku menetluse teel või ühiskomitee järgmisel koosolekul.

Artikkel 10

Konfidentsiaalsus

Kui lepinguosaline esitab ühiskomiteele konfidentsiaalsena tähistatud teavet, peab teine lepinguosaline seda teavet konfidentsiaalsena käsitlema.

Artikkel 11

Kulud

1. Iga lepinguosaline kannab ise oma kulud, mis on seotud osalemisega ühiskomitee ja selle töörühmade või eksperdirühmade töös.

2. Ühiskomitee lepib kokku ekspertide lähetuses viibimisega seotud kulude jagunemise.

3. Koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab see lepinguosaline, kes koosoleku korraldab.

Artikkel 12

Kirjavahetus

Ühiskomitee eesistuja kogu kirjavahetus toimub ühiskomitee sekretariaadi kaudu.

Artikkel 13

Muutmine

Käesolevat kodukorda võib muuta ühiskomitee otsusega vastavalt artiklile 8.